Menetlus : 2014/2235(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0222/2015

Esitatud tekstid :

A8-0222/2015

Arutelud :

PV 09/09/2015 - 17
CRE 09/09/2015 - 17

Hääletused :

PV 10/09/2015 - 8.8

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0321

RAPORT     
PDF 292kWORD 153k
1. juuli 2015
PE 551.790v02-00 A8-0222/2015

konkurentsivõimelise ELi tööjõuturu loomise kohta 21. sajandil: oskuste ja kvalifikatsioonide nõudluse ja töövõimalustega vastavusse viimine kui võimalus kriisist väljuda

(2014/2235(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Martina Dlabajová

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

konkurentsivõimelise ELi tööjõuturu loomise kohta 21. sajandil: oskuste ja kvalifikatsioonide nõudluse ja töövõimalustega vastavusse viimine kui võimalus kriisist väljuda

(2014/2235(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–       võttes arvesse oma 22. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2014. aasta prioriteetide rakendamise kohta(1),

–       võttes arvesse oma 15. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu võimaluste kohta aidata kaasa ettevõtjatele, ettevõtetele ja idufirmadele uute töökohtade loomiseks soodsa keskkonna kujundamisele(2),

–       võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi, et suurendada noorte tööhõive algatuse raames toetust saavatele rakenduskavadele makstavate esialgsete eelmaksete summat(3),

–       võttes arvesse oma 17. juuli 2014. aasta resolutsiooni noorte tööhõive kohta(4),

–       võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni vaba liikumise põhiõiguse järgimise kohta ELis(5),

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 26.–27. juuni 2014. aasta järelduste ühte prioriteeti: aidata kõigil arendada oskusi ning kasutada oma andeid ja võimalusi elus, edendades selleks kaasaegse majanduse jaoks vajalikke oskusi ja elukestvat õpet,

–       võttes arvesse komisjoni 17. jaanuari 2014. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku, töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ning tööturgude edasist integratsiooni,

–       võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (2012/C 398/01),

–       võttes arvesse oma soovitust ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A8-0222/2015),

A.     arvestades, et selliste elukutsete hulk, kus töökohti ei suudeta piisavalt kvalifitseeritud töötajate puudusel täita, on liikmesriigiti väga erinev;

B.     arvestades, et komisjoni andmetel(6) on ligikaudu 12,4 miljonit inimest on olnud tööta rohkem kui aasta ja nendest enam kui 6 miljonit inimest on olnud tööta rohkem kui kaks aastat; arvestades, et pikaajalisel tööpuudusel on negatiivne mõju majanduskasvule ja sotsiaalhoolekandesüsteemide jätkusuutlikkusele ning see võib muutuda struktuurseks probleemiks;

C.     arvestades, et tööturu jäikus ning sisenõudluse ja investeeringute puudus takistavad töökohtade loomist, samas kui konkurentsivõimeline ELi tööturg, mille puhul võetakse arvesse asjaomast kolme tegurit, võib aidata saavutada strateegia „Euroopa 2020” tööhõive ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse alaseid eesmärke;

D.     arvestades, et nõudlus madala kvalifikatsiooniga töötajate järele väheneb ja nõudlus kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele suureneb märgatavalt; arvestades, et Euroopa tööturu selline suundumus eeldab muutusi töötajate oskustes ning nende alus- ja kutseõppes;

E.     arvestades, et 2012. aastal oli üks kolmest Euroopa töötajast oma töö jaoks kas üle- või alakvalifitseeritud(7); arvestades, et noored töötajad on tavaliselt suurema tõenäosusega formaalselt ülekvalifitseeritud ja töötavad ka suurema tõenäosusega kui vanemad töötajad nende oskustele mittevastaval töökohal;

F.     arvestades, et mõne uuringu kohaselt suur osa olemasolevatest töökohtadest kaob või nende arv väheneb oluliselt automatiseerimise tõttu;

G.     arvestades, et liikumine heade oskustöötajatega majanduse poole tähendab, et järgmise viie aasta jooksul kavatseb rohkem ettevõtteid suurendada juhtimis- ja haldusoskusi ning kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade arvu;

H.     arvestades, et Euroopa töötajate liikuvus suurendab nende tööalast konkurentsivõimet ja võimaldab suurendada konkurentsi ELi tööturul;

Majanduskriis ja selle tagajärjed

1.      märgib, et Euroopa majandus- ja finantskriis ning sellele järgnenud majanduse jahtumine tõid mitmes liikmesriigis kaasa suure töötuse (ELi 28 liikmesriigi keskmine: 9,8 %), ja riigivõla, väikese majanduskasvu ja ebapiisava investeerimise; märgib, et avaliku sektori kulutusi on vähendatud; tunneb muret selle pärast, et paljudes liikmesriikides on noorte tööpuuduse määrad (ELi 28 liikmesriigi keskmine: 20,9 %) palju kõrgemad ning olukorra paranemist ja tööpuuduse määra vähenemist esineb vähe;

2.      on seisukohal, et on vaja kaugeleulatuvate eesmärkidega majandus- ja sotsiaalpoliitikat ning tööturureforme, et edendada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ning luua rohkem kvaliteetseid ja jätkusuutlikke töökohti; rõhutab lisaks ka vajadust jätkusuutlike sotsiaalhoolekandesüsteemide järele, mis hõlmavad töötute oskuste parandamist, ilma kvalifikatsioonita või väga madala kvalifikatsiooniga inimeste tööalase konkurentsivõime suurendamist ning tööalaseid algatusi ja võimalusi;

ELi tööturu olukord

3.      märgib, et isegi kui tööjõupakkumine on tööturu vajadustele vastamiseks piisav, võib endiselt esineda kvantitatiivseid puudujääke, sest tööotsijad ei pruugi sobida pakutavale töökohale, sest sektorid, ametid või nõutavad oskused ei ole vastavuses;

4.      tunneb muret selle pärast, et tööpuuduse määr on ELis endiselt küllaltki kõrge (ELi 28 liikmesriigi keskmine 2015. aasta märtsis: 9,8 %) ning see on ainult mõnes riigis märkimisväärselt vähenenud, ja juhib tähelepanu suurtele erinevustele liikmesriikide vahel, kusjuures töötus on kõige väiksem Saksamaal ja Austrias (ligikaudu 5 %) ning kõige suurem Kreekas ja Hispaanias (vastavalt 26 % ja 23 %(8)); arvestades, et need suured erinevused suurendavad killustumise ohtu nii liikmesriikides kui ka liikmesriikide vahel, mis võib ohustada ELi majanduslikku stabiilsust ja sotsiaalset sidusust;

5.      juhib tähelepanu asjaolule, et naiste keskmine tööhõive määr ELis on 10 protsendipunkti võrra väiksem kui meestel, ning rõhutab, et strateegias „Euroopa 2020” seatud 75 %-lise tööhõivemäära saavutamise eesmärgi täitmine sõltub naiste tööhõive määra suurendamisest meetmete abil, mille eesmärk on eelkõige töö ja koduste kohustuste ühitamine;

6.      märgib, et noorte tööpuudus erineb kogu ELis tugevalt, kusjuures mõnes liikmesriigis on 16–25-aastaste noorte töötuse määr suurem kui 50%; rõhutab, et noorte tööpuuduse kõrge määr ohustab lisaks terve põlvkonna mõjutamisele ka põlvkondadevahelist tasakaalu;

7.      rõhutab, et puudega inimeste töötuse määr on 26 % suurem kui ELi keskmine töötuse määr ja et puudega inimeste tööhõive määr on alla 50 %;

8.      väljendab tõsist muret noorte tööpuuduse määra pärast Euroopas; rõhutab sellega seoses, kui oluline on duaalne haridus, nagu kutse- ja õpipoisiõpe, selleks et ühitada noorte oskused tööturu vajadustega; palub sellega seoses võtta kasutusele duaalse hariduse Euroopa võrdlusalus, milles tuuakse esile vastavus duaalse hariduse omandamise ja noorte tööhõive vahel; võrdlusaluse andmed kogutaks igal aastal tööjõu-uuringu raames ning need peaksid mõõtma vähemalt: ajahulka / aja protsenti, mis hariduse omandamise jooksul veedeti ettevõttes (õpipoisiõpe); kuude arvu kooli lõpetamise ja tööleasumise vahel);

9.      rõhutab, et sellised elemendid nagu kvalifitseeritud tööjõud, innovatsioonisuutlikkus, suurem ostujõud ning stabiilne sotsiaal-majanduslik ja poliitiline keskkond on äärmiselt olulised selleks, et luua hea investeerimiskliima;

10.    võtab teadmiseks pikaajalise töötuse kõrge määra, mis annab märku vajadusest selle vastu viivitamata võidelda, pidades silmas sellega seotud vastupidavust;

11.    märgib, et Euroopa tööturgu mõjutab mitu olulist tegurit, sealhulgas globaliseerumine, vananev ühiskond, kiired tehnoloogilised muutused, nagu digiteerimine ja robotiseerimine, oskuste ja töökohtade mittevastavus, kasvav nõudlus kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele ja liigne väheste oskustega töötajate pakkumine, mis põhjustavad palkade polariseerumist;

12.    juhib siiski tähelepanu ohule, mille tõi esile Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus seoses püsiva oskuste mittevastavuse ja oskuste aegumisega madala nõudluse tõttu, mis põhjustab suurt tööpuudust;

13.    juhib tähelepanu suurele vabade töökohtade erinevusele liikmesriikides; rõhutab sellega seoses, et vabad töökohad on keskse tähtsusega dünaamilisel tööturul, kus oskused ja töökohad on vastavuses ning mis loob ettevõtjatele ja töötajatele väljavaateid ja võimalusi, ning on sügavalt mures osade liikmesriikide tööturgude staatilise olukorra pärast; nõuab seepärast vabade töökohtade Euroopa võrdlusaluse kasutuselevõtmist; võrdlusaluse andmeid kogutakse igal aastal tööjõu-uuringu raames ning need peaksid näitama vähemalt vabade töökohtade arvu liikmesriigis ning töötuse keskmist kestust;

14.    märgib, et Euroopas on ühelt poolt 24 miljonit töötut, sealhulgas 7,5 miljonit mittetöötavat või mitteõppivat noort, ning teiselt poolt on 2 miljonit vaba töökohta ja Euroopa ettevõtetes on suur oskustöötajate ja ülekantavate oskustega tööjõu puudus;

15.    juhib tähelepanu, et vaatamata kõrgele tööpuuduse määrale ühtedes liikmesriikides ja täitmata töökohtadele teistes liikmesriikides on ELi-sisene tööjõu liikuvus muu hulgas kehtivate takistuste tõttu endiselt väike (ELi 27 liikmesriigi keskmine: 0,29 %) ning on rahvusvahelises võrdluses umbes 10 korda väiksem liikuvusest Ameerika Ühendriikides ning viis korda väiksem liikuvusest Austraalias; juhib tähelepanu sellele, et 2013. aastal elas või töötas seitse miljonit ELi kodanikku teises liikmesriigis kui see, mille kodanikud nad on; tuletab meelde, et praegu on ELis 2 miljonit vaba töökohta; rõhutab, et nende töökohtade täitmiseks vajab EL õiglast tööjõu liikuvust;

16.    märgib, et ELi tööturg saab aidata vähendada suurt tööpuudust erinevates Euroopa piirkondades;

17.    on seisukohal, et ELi tööturg kohaneb Euroopa erinevate piirkondade kultuuri, tootmismudeli ja äristruktuuriga ning et nende piirkondade vahelisi erinevusi võetakse tööturu paindlikumaks muutmise meetmete vastuvõtmisel arvesse;

18.    tuletab meelde, et majanduslanguse tingimustes on üksikisikutel suuremaid raskusi töökohtade leidmisel ning et nad peavad aeg-ajalt võtma vastu töökohti, millel on madalamad haridusalased nõuded kui nende omandatud tase; rõhutab, et seetõttu on majanduskasvu saavutamine kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade loomise kaudu ning jõupingutused investeeringute tegemiseks uutesse sektoritesse,et stimuleerida töökohtade loomist, asjakohased vahendid, millega saaks leevendada ELi majanduses valitsevat ülekvalifitseeritust;

Konkurentsivõimelise ELi tööturu edendamine

19.    on veendunud, et konkurentsivõimelise ELi tööturu saavutamiseks on vaja ulatuslikke reforme, millega suurendataks kaasavust, arukat paindlikkust, innovatsiooni ja liikuvust ning tugevdataks sotsiaaldialoogi rolli, aidataks kaasa kvaliteetsete ja jätkusuutlike töökohtade loomisele, suurendataks tootlikkust ja panustataks inimkapitali arendamisse, võttes arvesse pidevalt muutuvat tööturgu ja tootmistavasid;

20.    rõhutab vajadust teha jätkuvalt jõupingutusi hariduse, koolituse ja tööturgude lähendamiseks ning kordab, et aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, konkurentsivõime ja töökohtade loomine Euroopas tuleks saavutada sellise tervikliku lähenemisviisi kaudu, mis lähtub tööturu vajadustest ning millega toetatakse haavatavas olukorras rühmi, parandades nende töötingimusi ja tekitades stiimuleid;

21.    rõhutab, et riiklikel tööturuasutustel on oluline roll selle tagamisel, et suurema arvu töökohtade loomine ei toimuks selle arvelt, et omavahel viiakse kokku kehvemate oskuste nõudlus ja pakkumine;

22.    tuletab meelde, et on oluline muuta tööõigus töötajate ja tööandjate jaoks arusaadavamaks, kaotada tööhõive ees seisvad takistused ning suurendada õiguskindlust nii ettevõtete kui ka töötajate jaoks;

23.    rõhutab, et noorte sagedased raskused hariduse omandamiselt tööle siirdumisel suurenevad üha ning noored on seetõttu töötuse suhtes tavapärasest haavatavamad ja töötavad suurema tõenäosusega madala kvaliteediga ja ebakindlatel töökohtadel;

24.    rõhutab oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatori (ESCO) tähtsust, mis tuvastab ja liigitab 25 Euroopa keeles ELi tööturu ning haridus- ja koolitusteenuste jaoks asjakohased oskused, pädevused, kvalifikatsioonid ja ametid;

25.    rõhutab, kui tähtis on inimareng, karjääripaindlikkus ja isiklik osalemine; tuletab sellega seoses meelde, et tööalane liikuvus on oluline tegur ning et töötute tööalase konkurentsi- ja kohanemisvõime aktiivseks suurendamiseks ning nende oskustekao vältimiseks on vaja investeeringuid;

26.    rõhutab, kui tähtsad on sotsiaalsed investeeringud, mille eesmärk on luua aktiveeriv riik, mis annab töötajatele vahendid, mis võimaldavad neil kergesti muutuvate sotsiaalsete ja majandustingimustega ning tööturu nõudmistega kohaneda;

27.    on veendunud, et rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline oskustebaas võimaldab liikmesriikidel saada maailmaturust suure väärtusega segmente;

28.    rõhutab, et ringmajandusel on potentsiaal luua ELis miljoneid töökohti ning viia jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuni;

29.    tuletab meelde, kui tähtis on konkurentsivõimelise tööturu jaoks töötajate valikuline geograafiline ja sektoriülene liikuvus, ning rõhutab, et on vaja vähendada halduslikke ja keelelisi takistusi, mis võivad liikuvust takistada, ning edasi arendada selliseid liikuvust soodustavaid vahendeid nagu liikmesriikide vaheline kiire kooliõppe, vabaõppe ja kogemusõppe teel omandatud kvalifikatsioonide tunnustamine, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, Euroopa CV, Euroopa oskuste pass, ning pakkudes valdkondadepõhiseid keelekursuseid ja koolitusi kultuuridevahelise kommunikatsiooni teemal; soovitab täiustada kogu ELi hõlmavat EURESi tööportaali ja suurendada teadlikkust selle olemasolust ning eelkõige tagada piisava arvu EURESi nõustajate väljaõpe ja kättesaadavus, jagades nad ühtlaselt kogu ELi territooriumil, et EURESist saaks ELi tööturu jaoks määrava tähtsusega abivahend; rõhutab, kui tähtis on parem koostöö riiklike tööturuasutuste vahel ning erasektori tööturuasutuste ja muude sidusrühmade edasine kaasamine EURESi võrgustikku; rõhutab liikuvuse suurendamisele ja võimalustele loomisele suunatud ELi algatuste, näiteks programmi „Erasmus+”, Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku, Europassi CV, Euroopa oskuste passi, Euroopa tööalase liikuvuse portaali (EURES), teadmusühenduste ja Euroopa Õpipoisiõppe Liidu tähtsust; palub neid algatusi paremini edendada, et Euroopa tööturgu parandada;

30.    kordab, et Euroopas tuleb valla päästa naiste suur majanduslik potentsiaal ja et on vaja luua asjakohased tingimused, mis võimaldavad naistel oma kutsealal edasi liikuda ja jõuda ettevõtetes kõrgematele ametikohtadele või luua oma ettevõte; rõhutab, et on vaja ületada lõhe naiste haridustaseme ning nende tööturul osalemise ja positsiooni vahel; tuletab meelde, kui tähtis on sooline võrdõiguslikkus, sh soolise palgalõhe kaotamine ja naiste tööhõivemäära suurendamine ning töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika tugevdamine osana strateegia „Euroopa 2020” tööhõivealaste eesmärkide saavutamisest;

31.    tunneb heameelt töötajate liikuvuse katseprojekti „Sinu esimene EURESe töökoht” positiivsete tulemuste üle, mille kaudu jõuti tulemuslikult noorte inimesteni ja töötati välja individuaalselt kohandatud teenused nii tööotsijate kui ka tööandjate jaoks; rõhutab algatuse „Sinu esimene EURESe töökoht” ja EURESi vahelist positiivset ülekanduvat mõju;

32.    rõhutab sellega seoses, kui oluline on aktiivne tööturupoliitika, elukestev õpe ja tehnoloogiliste muutustega kohanemise suutlikkuse parandamine; kutsub liikmesriike üles suurendama aktiivse tööturupoliitika ulatust ja tõhusust;

33.    on seisukohal, et ühtne ja terviklik strateegia, mille eesmärk on saavutada tõhusamad ja vastastikku kasulikud töökorralduse vormid, kasutades selleks täielikult ära töötajate teadmuspotentsiaali ja parandades nende töökohtade kvaliteeti, aitab muuta tööturu vastupidavamaks; välja tuleks töötada kaasavamad ja võimalusi suurendavad töökorralduse vormid, et tugevdada töötajate osalemist uuendustegevuses, toetada töötajate kaasatust ja oskuste kasutamise arendamist ning selle tulemusel ka ettevõtete tulemuslikkust;

34.    rõhutab, et pidades silmas prognoositavaid kiireid tööturumuutusi, on vaja investeerida praeguste noorte haridusse ja koolitusse; rõhutab, et oskustele suunatud poliitika ei peaks silmas pidama mitte ainult tööturu vajaduste täitmist, vaid andma üksikisikutele vajalikud ülekantavad oskused aktiivseteks ja vastutustundlikeks kodanikeks kujunemisel; palub komisjonil ja liikmesriikidel arvestada asjaolu, et haridus ja koolitus ei ole mitte üksnes tööturumeede ega vahend tulevaste töötajate harimiseks, vaid eelkõige põhiõigus, millel endal on väärtus;

Vajalike oskuste prognoosimine

35.    arvab, et tulevikus vajalike oskuste prognoosimiseks tuleb eelkõige koolihariduselt tööpõhisele õppele efektiivset üleminekut võimaldavate kutsekvalifikatsiooni programmide koostamisel, rakendamisel ja hindamisel kõigil tasanditel kindlalt kaasata tööturu sidusrühmi, sealhulgas tööandjate ja töötajate organisatsioone, ning haridus- ja koolitusteenuse osutajaid;

36.    nõuab praeguste ja tulevaste oskustega seotud vajaduste paremat mõistmist ning olemasoleva ELi oskuste ülevaate parandamist, et paremini tuvastada oskustega seotud lüngad ja puudujäägid konkreetsetes sektorites, konkreetsete elukutsete puhul ja konkreetsetes piirkondades ning tagada, et teavet muutuste kohta oskustega seotud vajadustes levitatakse poliitikakujundajate ning avaliku sektori asutuste, haridus- ja koolitusteenuste osutajate ja tööandjate seas, et tulevasi suundumusi paremini prognoosida;

37.    usub, et haridus on teadusuuringute ja innovatsiooni vallas tulemuste saavutamiseks ülioluline, soodustades töökohtade loomise võimalusi kõrge kvalifikatsiooniga sektorites ja seeläbi ka Euroopa majanduse konkurentsivõime suurendamist;

38.    rõhutab, kui tähtis on ülikoolide, kõrgkoolide, ettevõtete ja muude asjaomaste ametiasutuste tihedam partnerlus, et hinnata tuleviku tööjõuvajadusi, vaadata läbi ja hinnata uusi kutseõppeprogramme ning tugevdada koostööd ja heade tavade vahetust liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel, sealhulgas tööturu tasakaalustamatuse üle järelevalve teostamisega piirkondlikul ja kohalikul tasandil; tuletab meelde, et samal ajal on vaja, et sidusrühmad võtaksid sotsiaalse vastutuse ning et nad osaleksid seire- ja prognoosivahendite edasiarendamises;

39.    on veendunud, et liikmesriikidel on oluline roll selle tagamisel, et loodusteaduste ja matemaatika õpetajaid oleks piisavalt, et anda noortele inimestele teadmised loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas ja neid selles osas innustada;

40.    rõhutab koolis laste vajadustele väga varasest vanusest alates tähelepanu pööramise tähtsust; soovitab, et liikmesriigid võtaksid vastu innovaatilisi meetmeid ja integreeriksid need õppeprotsessidesse koolis ja väljaspool kooli ning reformiksid ja ajakohastaksid koolikeskkonda, õppemeetodeid ja õpetajate pädevusi; teeb ettepaneku täiendada koolide õppekavasid liikmesriikides nii, et need hõlmaksid kooliaja jooksul laste külastusi teistesse riikidesse, et haridus tähendaks juba väga varasest east alates enamat kui klassiruumis õpitu;

Täiskasvanuõppe ja -koolituse ning töötute koolitamise tähtsus kõigi tööturul tegutsejate jaoks

41.    tuletab meelde, et õigus haridusele on põhiõigus, ja rõhutab, et tuleb püüda saavutada paindlikum ja isiklikum hoiak karjääri kujundamise ja eluaegse hariduse ning koolituse suhtes kogu karjääri kestel, ning tunnistab rolli, mida avaliku ja erasektori osalejad saavad selles täita, ning on veendunud, et suunamine ja nõustamine, milles käsitletakse individuaalseid vajadusi ja keskendutakse individuaalsete oskuste hindamisele ja arendamisele, peab olema iga inimese hariduse varajasest etapist alates haridust ja oskusi käsitleva poliitika keskmes;

42.    tunnistab tööpõhise õpipoisiõppe kui töö saamise alternatiivse viisi edendamise tähtsust;

43.    märgib, et Euroopa elukestva nõustamise poliitikal on olnud märkimisväärne mõju riikide nõustamispoliitikale ning et tulemusliku eluaegse nõustamise jaoks on vaja kõikide tasandite perspektiivist lähtuvaid valdkondadeüleseid programme;

44.    märgib, et noortele tuleb pakkuda erinevaid võimalusi ning et nende võimaluste määratlemine (õpipoisiõpe, praktika) erineb liikmesriigiti;

45.    on veendunud, et inimestele tuleks pakkuda töötutele, eriti pikaajalistele töötutele suunatud koolitus- ja ümberõppeprogramme ning oskuste hindamise programme, et nende võimalusi tööturul suurendada, ning need tuleks välja töötada ja rakendada tihedas koostöös tööandjate ühendustega ja ametiühingutega, töötuid esindavate organisatsioonidega ning erasektori ja riiklike tööturuasutustega, et töötajate uusi oskusi tööandjate vajadustega paremini kokku viia; rõhutab, et välja tuleb töötada spetsiaalsed tööhõive suurendamise programmid ja neid rakendada, et aidata pikaajalistel töötutel tööturule taasintegreeruda;

46.    rõhutab, et komisjonil on vaja tugevdada noortegarantii riiklike rakenduskavade ja nende kohapealse tulemusliku elluviimise järelevalvet; palub komisjonil sellest lähtuvalt töötada liikmesriikide jaoks noortegarantii rakendamise ja tööhõive kvaliteedi kohta välja selged ja ühemõttelised riigipõhised soovitused;

47.    rõhutab Euroopa Kontrollikoja aruandes „Noorte töötus Euroopas: ELi noortegarantii rakendamisel on ette näha takistusi” välja toodud riskiallikaid, milleks on eelkõige algatuse rahastuse kogusumma piisavus, kvaliteetse pakkumise määratlemine ning süsteemi tulemuste komisjonipoolne järelevalve ja aruandlus;

48.    tuletab meelde, et äärmiselt tähtis on anda tööotsijatele individuaalseid neile kohandatud juhiseid ja nõuandeid, kuidas tööd otsida või millist jätkuharidust või -koolitust valida, et tagada, et nende oskused ja pädevused on ülekantavad, tunnustatavad ja kontrollitavad selliste oskuste passi nagu Europass abil, mis kajastab nii kooli-, vaba- kui ka kogemusõppe keskkonnas omandatud oskusi ja pädevusi, ning et tööotsijatele antavate juhiste konkreetne eesmärk peaks eelkõige olema nende töövõimaluste optimeerimine;

49.    rõhutab, et tulevase tööjõunappuse vältimiseks tuleb suurendada töötajate kohanemisvõimet; kutsub liikmesriike üles kasutama sel eesmärgil struktuurifonde, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi;

50.    rõhutab, et õigus haridusele ja koolitusele on pikaajaliselt töötutele eriti tähtis; tuletab meelde, et pikaajaliselt töötutel on kõige rohkem kasu nende konkreetsetele vajadustele suunatud õigustel põhinevast lähenemisest, mitte standardmeetmetest; rõhutab, et pikaajaliselt töötud peavad teadma, et neil on õigus koolitusele, et neile suunatud meetmetes tuleb pakkuda valikuvõimalusi ja koolitus peab olema taskukohane, inimväärne ning vastama nende tegelikele vajadustele; tuletab meelde, et kui need tingimused on täidetud, saavad pikaajaliselt töötud kasutada kvalifikatsiooni tõstmist kui võimalust parandada oma töö- ja elutingimusi;

51.    rõhutab, et noortegarantii on tähtis vahend, mis aitab noori koolist tööellu üleminekul ning kvaliteetse töökoha saamiseks vajaliku hariduse, oskuste ja kogemuste omandamisel õpipoisiaja, praktika või täienduskoolituse teel;

52.    rõhutab võrdsete võimaluste ning haridusele ja koolitusele juurdepääsu tagamise tähtsust eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks ning tõhusa toe pakkumist võitluses sotsiaalse tõrjutusega ja tööle juurdepääsu hõlbustamises;

Hariduse ja tööhõive seoste tugevdamine

53.    rõhutab, et vaja on tugevdada ja paremini suunata meetmeid haridussüsteemist varakult lahkumise määra vähendamiseks 2020. aastaks alla 10 %, nagu on kokku lepitud strateegia „Euroopa 2020” raames, võttes arvesse asjaolu, et haridussüsteemist varakult lahkumine on ELis jätkuv probleem, millel on kahjulik mõju nende noorte tööalasele konkurentsivõimele ja sotsiaalsele kaasatusele;

54.   on veendunud, et tuleks rohkem mõelda õpipoisiõppe kaudu toimivale duaalsele kutseõppesüsteemile ja sarnastele tööpõhistele õppesüsteemidele ning pöörama nende puhul akadeemiliste eelarvamusteta esmajoones tähelepanu kvaliteedile, sest need soodustavad tööturule integreerumist ja sujuvamat üleminekut hariduse omandamiselt tööellu ning on osutunud noorte tööhõive edendamisel edukaks;

55.    on veendunud, et praegu kasutatavad kutseõppesüsteemid on teatavate ajalooliste ja kultuuriliste jõudude tulemus ning neid on kujundanud valitsevad õigusnormid, tavad, pedagoogilised põhimõtted ja institutsiooniline struktuur;

56.    rõhutab äärmiselt murettekitavaid andmeid mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaalu kohta, mis enamikus liikmesriikides ületab 10 %; rõhutab otsest seost noorte suure tööpuuduse ja haridussüsteemist varakult lahkumise vahel; rõhutab, et kui nii ELi kui ka riikide tasandil kiiresti ja otsustavalt ei tegutseta, võib terve noorte eurooplaste põlvkond jääda piisava hariduse ja koolituseta ning seega leida end tööturult väljatõrjutuna, mis avaldab ränka mõju ühiskonna struktuurile, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ning kogu Euroopa majandusmudeli kestlikkusele;

57.    rõhutab, et iga riiklik kutseõppesüsteem on vahend teatavate eesmärkide saavutamiseks, mis võivad riigiti erineda, ja seetõttu saab iga süsteemi hinnata üksnes tema eesmärkide saavutamise edukuse põhjal; rõhutab, et kutseõppesüsteemi eksportimine ühest riigist teise on võimalik ainult siis, kui tingimused vastavates riikides on võrreldavad või kohandatavad;

58.    kordab kutsehariduse ja -koolituse tähtsust noorte töölesobivuse ja kutsekvalifikatsioonide omandamise parandamise seisukohalt; palub komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada kutsehariduse ja -koolituse tähtsust tööturu vajaduste jaoks, muutes need haridussüsteemi lahutamatuks osaks, ja tagada nende kõrged kvalifikatsioonistandardid ning kutsehariduse ja -koolituse kvaliteet;

59.    juhib tähelepanu sellele, et kuigi ELis leidub kaks miljonit täitmata töökohta, leidub samas palju ülekvalifitseeritud töötuid noori, kelle oskused ei vasta tööturu nõudmistele; rõhutab, et tähtis on parandada haridussüsteemide ja tööturu koostoimet, mis hõlmab töökeskkonnaga tutvumist, praktikat ja koostööd ettevõtetega, et edendada ja märkimisväärselt suurendada tööhõive taset ning luua innovatiivseid klastreid; rõhutab, et ettevõtted võivad täita tähtsat rolli, luues sidemed oma asukohaliikmesriigi haridussüsteemiga; rõhutab, et vaja on põhjalikku pikaajalist strateegiat koos viivitamata rakendatavate meetmetega, et kohandada haridussüsteemi kõikidel tasanditel (sh kutsehariduses) tööturu praeguste ja edaspidiste vajadustega;

60.    tervitab komisjoni algatust Euroopa Õpipoisiõppe Liidu loomiseks, mille siht on ühendada riigiasutusi, ettevõtteid, sotsiaalpartnereid, kutsehariduse ja -koolituse pakkujaid, noorte esindajaid ja teisi võtmeisikuid, et edendada õpipoisiõppe skeeme ja algatusi kõikjal Euroopas;

61.    rõhutab, et duaalsel haridusel ja koolitusprogrammidel, mis ühendavad teooria praktilise koolitusega, on põhitegurina suur tähtsus tööturu vajadustele vastavate oskuste ja pädevuste arendamisel, ning ergutab liikmesriike lisama selliseid programme oma õppekavadesse, et pakkuda praktilisi kogemusi, mida on vaja sujuval üleminekul koolist ja koolitustelt tööturule;

62.   rõhutab karjäärinõustamise ja töökogemuse tähtsust, mis peab toimuma hindamise ja nõustamise teel, mis keskendub individuaalsetele oskustele ja vajadustele ning mida pakuvad kõrgelt kvalifitseeritud töönõustajad ja nõustajad, kellel on nõustatavatega sarnane taust, et tagada noortele õige teabe, nõuannete ja suuniste jagamine, mis võimaldab neil teha mõistlikke karjäärivalikuid;

63.    rõhutab haridus- ja koolitusasutuste rolli õpilaste oskuste ja pädevuste arendamisel; palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja kogu haridustsüklit läbiv kvaliteetne ja sihipärane kutsenõustamine, et aidata noortel oma haridus- ja karjäärivalikute suhtes õigeid otsuseid langetada;

64.    märgib, et tööelu edukaks alustamiseks on tähtis teha teadlikke otsuseid, arendada algatusvõimet ning suurendada oma motiveeritust ja eneseteadlikkust, kusjuures samas tuleks pakkuda ka asjakohast toetust; rõhutab kvaliteetsete üleminekusüsteemide tähtsust, mis võimaldavad üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, töökohtade vahel ning töötamise ja karjääripauside vahel;

65.    tuletab meelde, et tööturu ja ühiskonna nõudmistele vastavasse haridusse ja oskuste arendamisse investeerimine on hädavajalik majanduskasvu ning konkurentsivõime, aga ka Euroopa asjadest teadlikkuse, isikliku arengu ja enesekindluse saavutamiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et ettevõtlus nõuab selliste üldoskuste arendamist nagu loovus, kriitiline mõtlemine, meeskonnatöö ja algatusoskus, mis aitavad kaasa noorte isiklikule ja ametialasele arengule ning hõlbustavad nende varasemat liitumist tööturuga; rõhutab, et sellist investeerimist peaks toetama Euroopa ja riiklike algatuste, sealhulgas erinevate haridus- ja koolitussektorite ning teiste asjaomaste sektorite (nt tööhõive, sotsiaalpoliitika, noortepoliitika ja kultuur) vahelise tugevama sünergilise toimega ning tihedama koostööga kõigi osalevate sidusrühmade vahel, nagu sotsiaalpartnerid ja ettevõtjad, et hoida õppekavasid tööturu vajadustega kooskõlas;

66.    kordab liikmesriikide kohustust investeerida kõrgharidusse ning palub seetõttu parandada järk-järgult haridus- ja koolitusstandardeid kogu Euroopa haridussüsteemis; palub liikmesriikidel tunnistada haridust olulise investeeringuna ning võtta kohustus investeerida sellesse sektorisse vähemalt 2 % SKPst ja kaitsta seda sektorit kulutuste kärpimise eest; palub komisjonil tugevdada täiendavalt hariduse rolli strateegias „Euroopa 2020”, sidudes hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) üldeesmärgid strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamisega;

67.    rõhutab, et elukestev investeering inimkapitali ja oskustesse ning eelkõige olemasoleva tööjõu ja lihttööliste kvalifikatsiooni tõstmisesse on oluline, et võidelda pikaajalise töötusega ja pakkuda ulatuslikumat juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele; palub ELil määrata selged eesmärgid puuduvate oskuste elukestvate õppemeetodite jaoks ning laiendada vanemate töötajate ning eelkõige üle 30-aastaste madala kvalifikatsiooniga töötajate ja haridussüsteemist varakult lahkunute kommunikatsiooni-, keele- ja digitaaloskuste alast koolitamist ja harimist;

68.    rõhutab, kui oluline on, et liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning tööandjad piisavalt rahastaksid ja kasutaksid kvaliteetseid praktikandi- ja õpipoisikavasid, samuti koolipõhist õppimist; tuletab meelde, et need programmid peaksid vastama sotsiaalkaitse miinimumstandarditele;

69.    on veendunud, et avaliku sektori asutused ning tööandjate ja töötajate esindajad, sealhulgas riiklikud ja erasektori tööturuasutused ning haridus- ja koolitusasutused, peavad looma kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil tihedad ja süstemaatilised partnerlused, et töötada välja pikaajalised strateegiad asjakohaste riiklike tööturgude jaoks ning leida parimad võimalused oskuste sobimatuse probleemi lahendamiseks kogu selle ulatuses, ning kutsub liikmesriike üles sellist koostööd edendama;

70.    on veendunud, et noortegarantii on esimene samm liikumises õigustel põhineva lähenemisviisi poole noorte tööhõivega seotud vajaduste puhul; tuletab meelde tööandjate kohustust osaleda noortele juurdepääsetavate kutseõppeprogrammide ja kvaliteetsete praktikakohtade pakkumisel; rõhutab, et noortele inimväärse töö pakkumisel ei tohi arvestamata jätta kvalitatiivset aspekti ning kesksete kaalutluste seas peavad olema tööõiguse põhireeglid ja muud töö kvaliteediga seotud standardid, nagu tööaeg, miinimumpalk, sotsiaalkindlustus, töötervishoid ja tööohutus;

Töötajate liikuvuse edendamine

71.    märgib, et ELis on praegu rohkem kui kaks miljonit täitmata töökohta; rõhutab, et nende töökohtade täitmiseks vajab EL tööjõu liikuvust, ning rõhutab uuesti programmide ERASMUS+ ja EURES tähtsust selle saavutamiseks;

72.    tuletab meelde, et on oluline soodustada piirialatöötajate liikuvust, andes rohkem teavet selliste EURESi piiriüleste partnerluste olemasolust, mille ülesanne on ergutada piirialatöötajate liikuvust ja kõrvaldada selle takistused ning pakkuda neile teavet ja nõu töövõimaluste ning elu- ja töötingimuste kohta ühel ja teisel pool piiri; märgib, et EURES-T on oluline vahend piiriüleste töövõimaluste paremaks ohjamiseks ja ELi tööturu tihedamaks integreerimiseks;

73.    tuletab meelde, et kolmandate riikide töötajate liikuvus on üks lahendus demograafilistele probleemidele, tööturu puudujääkidele ja ebakõladele, samuti vajadusele vähendada ajude äravoolu tagajärgi;

74.   märgib, et EL rajaneb isikute, sealhulgas töötajate vaba liikumise põhimõttel; rõhutab vajadust ergutada liikuvuse soodustamiseks võõrkeelte õppimist ja keelepraktikat; rõhutab sellega seoses, kuivõrd oluline on julgustada võõrkeelte, eelkõige Euroopa keelte õppimist elukestva õppe raames, et lihtsustada töötajate liikuvust ja avardada nende tööalaseid väljavaateid;

Parimate tavade vahetamine ja kinnitamine ELis

75.    rõhutab parimate tavade vahetamise ja kontrollimise, samuti nende tulemuslikkuse võrdlemise ja mõõtmise vajadust liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel, eelkõige seoses duaalse hariduse ja kutsehariduse ning õpipoisiõppe ja praktikasüsteemide ja -õppekavadega, vabaõppe ja kogemusõppe õpitulemustega ning elukestva õppe strateegiatega, võttes arvesse iga tööturu ja haridussüsteemi eripära; juhib tähelepanu õpipoisiõppe platvormile EuroApprenticeship, sest see on peamine vahend partnerlussuhete loomiseks Euroopas ning parimate tavade vahetamiseks õpipoisiõppe valdkonnas;

76.    rõhutab vabaõppe ja kogemusõppe, vabatahtlikkuse ja elukestva õppe tähtsat rolli oskuste ja kvalifikatsioonide omandamisel, eelkõige ülekantavate oskuste arendamisel, nagu ettevõtlusoskus, IKT ning keeled ja individuaalsed pädevused, mida saab laialdaselt rakendada; palub ELil parandada juurdepääsu täiskasvanuõppele ja nn teise võimaluse haridusele; nõuab, et tööandjad ja haridusteenuste osutajad kinnitaksid ja tunnustaksid vabaõpet ja kogemusõpet;

77.    rõhutab, kui tähtis on anda uus tõuge Bologna protsessile, kasutades viivitamata ära 2015. aasta mais Jerevanis toimunud ministrite konverentsi pakutud võimalust teha uues ja täiustatud vormis koostööd;

78.    on veendunud, et komisjon peaks tagama programmi „Erasmus+” programmi kõigi meetmete, sealhulgas spordile pühendatud osa nõuetekohase rakendamise; leiab, et juurdepääsu tuleks kindlasti lihtsustada, et programm jõuaks võimalikult paljude üksikisikute ja organisatsioonideni;

Kodanike ettevõtlusvaimu ergutamine, VKEd ja mikroettevõtted

79.    on veendunud, et on vaja parandada juhtimise ja finantsjuhtimise oskusi ja vastutustunnet ning edendada varasest east alates ettevõtjaharidust ja luua toetavad, ulatuslikud ja kvaliteetsed eelkoolisüsteemid ebasoodsas olukorras olevatele peredele, et realiseerida noorte inimeste potentsiaali, nii et nad oleksid võimelised saama lisaks töötajateks saamisele ka tööandjateks ning oleksid võimelised asutama uusi ettevõtteid ja kasutama uusi turge;

80.    tervitab selliseid kavasid nagu programm „Erasmus noortele ettevõtjatele”, mille eesmärk on aidata uutel ettevõtjatel omandada ettevõtte juhtimiseks asjakohaseid oskusi, ning on veendunud, et selliseid programme tuleks veel enam toetada, et aidata arvukamatel noortel ettevõtjatel tegevust alustada ja edu saavutada; on veendunud, et noorte ettevõtjate heaks tuleks kasutusele võtta toetusmeetmed, et hõlbustada nende juurdepääsu teabele ja rahastamisele, mis hõlmaksid ühtse teabepunkti teenuseid ning noorte toetamist tegutsevates ettevõtjate tugiorganisatsioonides;

81.    on veendunud, et vabaõpe, eelkõige noorteorganisatsioonides arendatav vabaõpe, edendab loovust, algatusvõimet ja isiklikku vastutustunnet ning võib suurendada noorte võimalusi tööturul;

82.    rõhutab vajadust lisada ettevõtluskoolituse elemendid kõigisse haridus- ja koolitustasanditesse, kuna noortesse varases eas ettevõtlusvalmiduse süstimine on tõhus viis tööpuudusega, eriti noorte tööpuudusega võitlemiseks; nõuab sellega seoses tungivalt akadeemilise ja ärikogukonna vahelise aktiivse dialoogi loomist ja koostöö tegemist, mille eesmärk oleks noortele nõutud oskusi ja pädevusi andvate haridusprogrammide väljatöötamine;

83.    nõuab, et koostataks tulevikku vaatav ja tulemustele suunatud Euroopa oskuste strateegia, et suunata riiklikke oskuste strateegiaid ja integreerida need riiklikesse töökohtade loomise kavadesse, luues sellega põhjaliku raamistiku valdkondlike tegevuskavade jaoks, mille ettepanekud on esitatud tööhõivepaketis;

84.    rõhutab vajadust lihtsustada toetus- ja stimuleerivate meetmetega idufirmade, VKEde, mikroettevõtete ja sotsiaalmajanduses osalejate asutamist ja tegevust, samuti vajadust rakendada parema reguleerimise põhimõtet ning selle kohaselt käituda ning hõlbustada kvalifitseeritud tööjõu palkamist ja töötajate koolitamist; rõhutab sellega seoses, et maksukoormus peaks keskenduma tööjõu maksustamise asemel muudele maksuallikatele, mille mõju on tööhõivele ja majanduskasvule vähem negatiivne, tagades seejuures piisava sotsiaalkaitse taseme;

85.    kutsub liikmesriike üles vähendama tööjõu maksukoormust ning hüvitama seda kaudsete, kinnisvara ja varamaksude suurendamisega, et saavutada rohkem majanduskasvu toetav ja neutraalne eelarvepoliitika;

86.    tuletab meelde, et ligikaudu 99 % Euroopa ettevõtetest on VKEd, kellel on oluline osa konkurentsivõimelise tööturu loomisel ELis; rõhutab sellega seoses, et ELi õigusloomes on oluline lähtuda põhimõttest „kõigepealt mõtle väikestele”, sest see võimaldaks kaotada VKEde ees seisvad bürokraatlikud takistused ja kasutada ära kogu nende töökohtade loomise potentsiaali;

87.   on veendunud, et ettevõtjad peaksid investeerima töötajate koolitusse ja õpipoisiõppesse ning et kehtestada tuleks selleks otstarbeks sobilikud stiimulid ning neid tuleks edasi arendada, sest see võimaldab ettevõtjatel oma tegevust laiendada ja luua uusi töökohti; usub, et tööandjate võrgustike arendamine aitaks anda VKEdele ja mikroettevõtjatele juurdepääsu vajalikule koolituse pakkumisele ja toele;

Innovatsioon ja digiteerimine, uued oskused ja töökohad

88.    toonitab innovatsiooni ja digiteerimise tähtsust majanduskasvu ja tootlikkuse ning õiglasema, jätkusuutlikuma ja kaasavama ühiskonna jaoks ja sellega seoses vajadust jagada teadmisi, loovust ja oskusi; peab oluliseks ka praeguste ja tulevaste töötajate ja tööandjate motiveeritust ning otsusekindlust uuenduslike, loovate ja digiteeritud toodete ning teenuste väljatöötamisel; rõhutab vajadust kaotada digitaalne lõhe ning tugevdada digitaalseid oskusi osana elukestvast õppest ning lisada õppekavadesse uus meedia ja uued tehnoloogiad; rõhutab, et vaja on arendada innovaatilisi õppimisviise ning parandada veebipõhise ja kaugõppe kättesaadavust avatud õppematerjalide kaudu, et soodustada hariduse ja koolituse võrdset kättesaadavust kõigi jaoks;

89.    rõhutab vajadust teha kindlaks mitmesugused tärkavad tööstusharud ja peamised kasvusektorid, kus liikmesriigid võiksid keskenduda oma oskustebaasi arendamisele;

90.    juhib tähelepanu töökohtade loomise võimalustele, mida pakub digitaalse ühtse turu lõpuleviimine, energialiidu loomine, töökohtade loomine investeerimisega teadusse ja arendusse ning innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalmajanduse propageerimine, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkonna töötajate kvalifikatsiooni tõstmine ning transpordivõrkude edendamine;

91.    toob esile ettevõtjate viimase aja suundumuse tuua tootmine ja teenused tagasi ELi ning sellest tulenevad võimalused töökohtade loomiseks, eriti noortele; on veendunud, et ELi majandusel on ainulaadne võimalus kiirendada seda töökohtade tagasitoomise suundumust, tagades tööjõu oskuste vastavuse ettevõtjate vajadustele;

92.    rõhutab, kui tähtsad on loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna uuringud ning juhib tähelepanu rollile, mida nad peavad täitma, et võimaldada Euroopal täita tehnoloogia arengu valdkonnas globaalsel tasandil tähtsat rolli;

93.    toetab Euroopa Komisjoni ja nõukogu eesistujariikide kolmiku koostöös toimuvat algatust ettevõtliku mõtteviisi edendamiseks Euroopas ning ülekantavate elukestvate oskuste arendamiseks;

94.    rõhutab, et ELis on puudus oskustest loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas, samas kui sotsiaalteaduste valdkonnas on hariduse omandanuid liiga palju; on arvamusel, et vajalikud on Euroopa ja riikliku tasandi täiendavad algatused, et reageerida kitsaskohtadele loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnaga seotud töökohtadel ja õppealadel; soovitab komisjonil ja liikmesriikidel võtta meetmeid, et suurendada loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna õppeainete atraktiivsust ja väärtust ning julgustada noori inimesi, sealhulgas naisi, alustama õpinguid loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas;

95.    tuletab meelde, et isegi 21. sajandil on veel olemas koht traditsioonilisele oskusteabele, millel rajanevad stabiilsed töökohad ja mida ei saa sisse osta ning millel põhinevad mitmed valdkonnad, milles Euroopa on tipptasemel; nõuab toetust, mis võimaldaks neid traditsioonilisi oskusi säilitada ja koolituse kaudu uutele põlvkondadele edasi anda, ühendades need võimaluse korral uue oskusteabega, sealhulgas digitaaloskustega, et kasutada nende potentsiaali maksimaalselt ära;

Meetmed noorte ja eakamate ning puuetega töötajate toetuseks

96.   rõhutab, et on vaja ning tähtis võtta erimeetmeid ja toetada tööandjaid, eriti VKEsid, et aidata neil suurendada kvaliteeti ja jätkusuutlikku tööhõivet, tagada tööpõhine koolitus ning pakkuda karjääri edendamise võimalusi tööturul ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, sealhulgas noortele, eakatele töötajatele, naistele, ränduritele, puuetega isikutele ja pikaajaliselt töötutele; tunnistab ja toetab nii riiklike kui ka erasektori tööturuasutuste rolli konkurentsivõimeliste tööturgude edendamisel; toonitab taas tööandjate ja haridusasutuste sotsiaalse ja majandusliku vastutuse tähtsust kõigi töötajate ja ühiskonna ees; on veendunud, et niisugust sotsiaalset vastutust tuleks nõuda ka hariduse ja koolituse eest vastutavatelt asutustelt;

97.    tunnistab raskusi, mida noored tööturule sisenemisel kogevad; tuletab meelde kui tähtis on saada esimene töökogemus õpingute käigus, et omandada tööalaseks konkurentsivõimeks vajalikud oskused ning muuta üleminek koolist töökohale tõhusamaks ja tulemuslikumaks; juhib tähelepanu noorte ettevõtluses peituvale potentsiaalile, ning rõhutab, et tööandjad ja liikmesriigid peaksid võtma vastutuse pakkuda noortele võimalust sellise töökogemuse saamiseks ning toetada noori õigete oskuste omandamisel; rõhutab lisaks koolide ja tööandjate vahel sel eesmärgil tehtava koostöö tähtsust ning kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles ettevõtlust rohkem soodustama ning toetama noori oma ideede edukateks äriplaanideks muutmisel;

Poliitilised ettepanekud ja soovitused

98.    kutsub komisjoni, liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles investeerima innovatiivsetesse ja paljutõotavatesse uutesse majandussektoritesse, et ergutada investeerimist ELis, et suurendada majanduskasvu ning uut, kvaliteetset ja jätkusuutlikku tööhõivet, mis aitab saavutada õiglasemat, jätkusuutlikku ja kaasavamat ühiskonda; rõhutab lisaks, kui tähtis on, et liikmesriigid rakendavad majandus- ja finantsmeetmeid ning viivad läbi tööturureforme, mis põhinevad selgetel, andmepõhistel ja mõõdetavatel näitajatel, mille tõhusus on tõendatud;

99.    kutsub liikmesriike üles tagama, et lisaks kvaliteetsete töökohtade loomise soodustamisele oleksid tööturureformid suunatud killustatuse vähendamisele, haavatavate elanikkonnarühmade tööturule toomisele, soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, palgavaesuse vähendamisele ning kõigile töötajatele, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjatele piisava sotsiaalkaitse tagamisele;

100.  kutsub liikmesriike üles investeerima alusharidusse, võõrkeelte varajasse õpetamisse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppesse põhihariduse raames;

101.  kutsub liikmesriike üles võtma täielikult arvesse automatiseerumise tähtsust, mis võib olla paljude töökohtade kvaliteetset tähtsust vähendav suundumus, ning suunama oma töötute koolitusprogrammid ebaregulaarsete töökohtade jaoks vajalike oskuste omandamisele;

102. kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles õppima parimatest tavadest ning muutma need poliitilisteks meetmeteks, mis suurendavad tööhõivemäära ning vähendavad vaesust ja ebavõrdsust, ning viima läbi nendel tavadel põhinevad ambitsioonikamad reformid; kutsub liikmesriike lisaks üles võrdlema ja hindama nende tavade tulemuslikkust, tagama õige tasakaalu töötajate ja ettevõtete kohanemisvõime ja turvalisuse vahel ning võtma arvesse liikmesriikide tööturgude ja haridussüsteemide eripära;

103.  kutsub linnu ja piirkondi üles keskenduma kvaliteetsele haridusele ja koolitusele, võideldes haridussüsteemist varakult lahkumisega ja noorte tööpuudusega, kuna noored inimesed vajavad pakiliselt uusi väljavaateid ning nende toetamiseks tuleb teha kõik, mis võimalik;

104.  kutsub liikmesriike üles töötama välja kollektiivsed lähenemised, näiteks tööandjate võrgustikud, mis aitavad kaotada piiranguid, mis ei võimalda tööandjatel teostada ulatuslikumate eesmärkidega kavasid tööjõu arendamise valdkonnas;

105.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada ja toetada sotsiaalseid ettevõtteid, kes täidavad oma kohustusi keskkonna, tarbijate ja tööandjate suhtes;

106.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama palgalõhe vähendamiseks miinimumpalka käsitleva Euroopa raamistiku, mis põhineb igale liikmesriigile ette nähtud vahemikul, millega tagatakse korralik sissetulek õiguslike vahendite või lepingu alusel ja kooskõlas riigi tavadega;

107.  kutsub liikmesriike üles lisama oma haridusprogrammidesse juhtimis- ja haldusoskusi, ettevõtlus- ja finantsharidust, ettevõtte alustamise teemalist nõustamist ning kommunikatsioonitehnoloogiat, mis hõlmaksid elukestva õppe strateegiaid ning pöörama esmajoones tähelepanu kvaliteetse kutsehariduse ja -koolituse programmide edasiarendamisele, mis hõlmaks Euroopa käsitöönduse edendamist, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide tööturgude ja haridussüsteemide erinevusi ning hoidudes ühetaolisest lähenemisest;

108.  palub komisjonil välja töötada konkreetsete tegevuste ja elukutsetega seotud ühiste oskuste tunnustamise ja valideerimise Euroopa platvormi, mis hõlmab vabatahtliku tööga omandatud oskuste tunnustamist;

109.  kutsub liikmesriike üles rakendama nõukogu 2012. aasta soovitusi mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta mitteformaalse õppega omandatud oskuste tunnustamise vahendina, eelkõige vabatahtliku ja noorte töö valdkonnas, ning toetama elukestva õppe poliitika rakendamist;

110.  palub liikmesriikidel toetada tööturu sidusrühmade, sealhulgas tööandjate ja töötajate organisatsioonide, koolitusasutuste ning riiklike ja erasektori tööturuasutuste tihedat ja süstemaatilist kaasamist kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, sealhulgas nendevahelise kommunikatsiooni ja teabe jagamise edendamist, et tugevdada hariduse ja koolituse ning töökoha sidemeid, sobitada paremini pakkumist ja nõudlust ning osata prognoosida ja kavandada tööturu tulevasi oskustevajadusi ja kvalifikatsioone;

111. kutsub komisjoni, liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles looma finants- ja majanduslikke stiimuleid, mis toetavad täiskasvanuõppes ja -koolituses osalemist, et kindlustada tulevikuks heade oskustega tööjõud; soovitab võtta nende stiimulite aluseks mõõdetavad ja andmepõhised näitajad, mille tulemuslikkust saab tõendada;

112.  palub liikmesriikidel pakkuda asjakohast koolitust ning tagada õpetajate ja haridusjuhtide pidev professionaalne arendamine, et aidata neil kasutada kõige asjakohasemaid õppemeetodeid ning võimaldada arendada Euroopa noorte 21. sajandiks vajalikke oskusi ja pädevust; rõhutab seepärast, kui tähtis on koolitada õpetajaid ning anda neile praktikat teooriaga ühendavaid kogemustepõhiseid oskusteadmisi, eriti uute tehnoloogiate ja digiteerimise valdkonnas, et nad saaksid need teadmised õpilastele edasi anda;

113.  kutsub komisjoni üles võtma kiiresti konkreetseid meetmeid, et kohaldada poliitikat ja kehtivaid õigusakte kutsekvalifikatsioonide ja akadeemiliste kraadide vastastikuse tunnustamise kohta ELis, mis on vahend ELi-sisese tööjõu liikuvuse edendamiseks ja täitmata töökohtade probleemi lahendamiseks;

114.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama prognoose muutuvate tööturgude kohta, eelkõige seoses globaliseerumise põhjustatud mureküsimustega, ning liikmesriikide kaupa prognoose töökohtade ja oskuste kohta sektorite lõikes;

115.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0038.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0394.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0110.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0010.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0037.

(6)

Vastavalt Euroopa Komisjoni 2015. aasta märtsi tööhõive ja sotsiaalse olukorra kvartaliülevaatele.

(7)

Euroopa Komisjoni 2013. aasta väljaanne tööhõive ja sotsiaalsete arengute kohta Euroopas (Employment and Social Developments in Europe).

(8)

Vastavalt Euroopa Komisjoni 13. aprilli 2015. aasta märtsi tööhõive ja sotsiaalse olukorra kvartaliülevaatele.


SELETUSKIRI

Tööpuudus kuulub endiselt ELi suurimate probleemide hulka, 2014. aasta detsembris oli see liidus keskmiselt 9,9 %, kusjuures liikmesriikide vahel on töötuse tasemes suured erinevused (Saksamaa 4,8 % versus Hispaania 23,7 %). Noorte tööpuuduse määr on üle kahe korra kõrgem, ulatudes liidus keskmiselt 21,4 %ni. Teisest küljest leidub ELis umbes kaks miljonit töökohta, mida ei suudeta täita tööturu ebakõlade ja töötajate liiga vähese liikuvuse tõttu (27 liikmesriigi keskmine 0,29 %).

Majandus- ja finantskriisi mõju püsib. Leidub küll taastumise märke, kuid tööturg on viimastel aastatel kahanenud ja uute töökohtade loomine on endiselt aeglane.

Seepärast on vaja kaugelevaatavat majanduspoliitikat ja tööturureforme, et toetada arukat, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ning luua rohkem töökohti, mis võimaldaks korrastada liidu tööturu moonutused.

Euroopa tööturul on oma eripära ja probleemid, nende seas tööturu tugev segmenteerumine, oskuste sobimatus, suurenev pikaajaline töötus ja tööjõu vähene liikuvus. Samuti põhjustavad raskusi ühiskonna vananemine, mis eeldab tööjõu tõhusamat kasutamist ja rändepoliitika ümberkujundamist, ning kiired tehnoloogilised muutused, mis suurendavad nõudlust kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu järele. Oskuste sobimatuse probleemiga tuleks kiiresti tegeleda, sest struktuuriline mittevastavus võib takistada majanduse taastumist ja kasvu.

Raportis rõhutatakse, et konkurentsivõimelise tööturu saavutamiseks on vaja reforme, millega suurendada tööturu ja isikliku karjääri paindlikkust ning parandada oskuste ja töökohtade kokkusobivust, kaasa arvatud haridussüsteemide ja ettevõtete tugevam koostoime. Samuti kutsutakse üles noorte, naiste ja eakamate inimeste, aga ka oskustega sisserändajate paremale integreerimisele tööturul. Rõhutatakse, et tähtis on investeeringute abil aktiivselt toetada töökohtade loomist ja töölesobivust ning ennetada töötute oskuste kadu. Soovitatakse rakendada isikliku tööelu paindlikku kujundamist, mis aitab töötajatel muutustega kohaneda ja valmistab neid ette elukestvaks õppeks uute oskuste omandamise eesmärgil, et kohaneda pidevalt muutuva tööturu ja tootmistavadega. Tuletatakse meelde vajadust reformide järele, mis ergutaksid inimesi tööle naasma, selle asemel et sotsiaaltoetustest sõltuda. Rõhutatakse, et kuna töötajate liikuvus on nii tähtis, tuleb suurendada teadlikkust töökohtade olemasolust kogu ELi ulatuses, eelkõige portaali EURES arendamise, keelehariduse edendamise ja programmi ERASMUS+ abil.

Erilist tähelepanu pööratakse täiskasvanuõppe ja -koolituse tähtsusele, et saavutada konkurentsivõimeline ELi tööturg, mis suurendaks majanduskasvu ja tööhõivet. Toonitatakse, et tuleb luua majandusstruktuur, mis toetab täiskasvanuõppes ja -koolituses osalemist, et kindlustada tulevikuks heade oskustega tööjõud.

Analüüsitakse tegureid, mis võiksid tugevdada hariduse ja tööhõive seoseid ning edendada elukestvat nõustamist ja karjäärihaldamise oskusi. Tulevikus vajalike oskuste prognoosimine on peamine eeldus töötajate või tulevaste töötajate ettevalmistamiseks, ja nii kohaliku, piirkondliku kui ka riikliku tasandi tööandjad ning töötajate ühendused peaksid selles laialdaselt osalema, eelkõige kutsekvalifikatsiooni programmide koostamisel ja rakendamisel. Samuti tuleks tugevdada ülikoolide, ettevõtete ja avalike ametiasutuste partnerlust, et tuleviku tööjõuvajadust prognoosida.

Oskuste sobimatuse probleemile kogu selle ulatuses parimate lahenduste leidmiseks on väga tähtis luua tugev partnerlus valitsuste, tööandjate ja töötajate esindajate vahel.

Raportis rõhutatakse ka parimate tavade vahetamise ja kasutamise vajadust liikmesriikide vahel, eelkõige seoses kaheosalise õppimise ning kutsehariduse ja -koolitusega, võttes arvesse iga liikmesriigi tööturu ja haridussüsteemi eripära.

Erilist tähelepanu pööratakse selliste algatuste edendamisele, mis toetavad füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja ettevõtlust, keskendudes eelkõige VKEdele ja mikroettevõtetele, milles nähakse ELi tööturu selgroogu, samuti rõhutatakse toetusmeetmete vajadust kvaliteetse tööjõu leidmisel ja tulevaste töötajate koolitamisel ning stiimulite kasutuselevõtmisel ettevõtjatele, kes investeerivad koolitusse ja õpipoisiõppesse, et ergutada VKEsid koolituskuludes osalema. Sellega seoses kutsutakse raportis ühtlasi üles varasest koolieast algavat haldus- ja ettevõtlusharidust tugevdama.

ELis konkurentsivõimelise majanduse ja tööturu rajamiseks on hädasti vaja keskenduda innovatsioonile ja digiteerimisele ning selleks tuleb tagada vajalikud teadmised ja oskused, samuti töötajate motiveeritus ja otsusekindlus luua uuenduslikke tooteid ja teenuseid. Raportis juhitakse tähelepanu töökohtade loomise võimalustele, mida pakub digitaalse ühtse turu lõpuleviimine, energialiidu loomine, töökohtade loomine teadusse ja arendusse investeerimise ning innovatsiooni ja transpordivõrkude edendamise teel.

Erilist tähelepanu pööratakse erimeetmetele, mida on vaja noorte töötajate palkamiseks, kaasa arvatud tööandjate toetus, eelkõige VKEde abi töötajate töökohal väljakoolitamisel, samuti eakamate töötajate taasintegreerimisel, sealhulgas ümberõppevõimaluste loomise teel, et uuendada nende oskusi ja nad uute töökohtade nõudmisteks ette valmistada.

Raportis rõhutatakse töötute koolitus- ja ümberõppeprogrammide tähtsust, toonitades, et need tuleks välja töötada ja rakendada tihedas koostöös tööandjate ühendustega, et töötajate uusi oskusi tööandjate vajadustega paremini kokku viia.

Kokkuvõttes rõhutatakse raportis, et töötajad ja tööandjad ning haridus- ja koolitusasutused peaksid Euroopa tööturu ja eelkõige eurooplaste uue põlvkonna suhtes vastutustundlikumaks muutuma.


KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (7.5.2015)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

konkurentsivõimelise ELi tööjõuturu loomise kohta 21. sajandil: oskuste ja kvalifikatsioonide nõudluse ja töövõimalustega vastavusse viimine kui võimalus kriisist väljuda

(2014/2235(INI))

Arvamuse koostaja: Ilhan Kyuchyuk

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et tööturu vajadused muutuvad kiiresti ja samamoodi muutuvad ka oskused, tehnoloogia ja töökohad; on veendunud, et üks peamisi suure tööpuuduse määra põhjuseid ELis on praegune oskuste laialdane mittevastavus: 2014. aastal ei suudetud täita mitut miljonit töökohta piisava kvalifikatsiooniga tööjõu puudumise tõttu; rõhutab, et vaja on põhjalikku pikaajalist strateegiat koos kohe rakendatavate meetmetega, et kohandada haridussüsteem kõikidel tasanditel (sh kutsehariduses) tööturu praeguste ja edaspidiste vajadustega; innustab sellega seoses tihedamat koostööd ettevõtete ja haridusasutuste vahel, et kaasata tööandjad õppeprogrammide väljatöötamisse ja hindamisse, et tagada tööturul nõutavate oskuste tõhusal viisil arendamine;

2.  on arvamusel, et investeerimine ainult oskuste ühitamisse tööturu vajadustega töövõimaluste loomise eesmärgil ei ole piisav, et tagada majanduslik taastumine kriisist; rõhutab, et töökohtade vajakajäämist põhjustab üldiselt majanduskasvu puudumine Euroopas ning et praeguse seisuga ei ole oskuste mittevastavus veel kõrge tööpuuduse määra peamine põhjus; nõustub samas, et olemasolev oskuste mittevastavus muutub üha olulisemaks probleemiks majanduse järkjärgulise taastumise tingimustes, mistõttu tuleks kõigil tasanditel tugevdada jätkuvaid püüdeid hariduse, koolituse ja tööturu lähendamisel; kordab, et arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv ja töökohtade loomine Euroopas tuleks saavutada tervikliku käsitusega, millel on selge majanduslik ja sotsiaalne visioon ning mida võimendab tugev, arukas ja kvalifitseeritud tööjõud, mis vastab tööturu vajadustele;

3.  rõhutab tööturu ja haridussüsteemide läbipaistvamaks muutmisele, liikuvuse suurendamisele ja selliste võimaluste nagu Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku, Europassi CV, Euroopa oskuste passi, Euroopa tööalase liikuvuse portaali (EURES), teadmusühenduste ja Euroopa Õpipoisiõppe Liidu loomisele suunatud ELi algatuste tähtsust; palub neid algatusi paremini edendada, et parandada Euroopa tööturgu;

4.  rõhutab, et selliseid algatusi, mille eesmärk on võidelda noorte töötuse vastu, näiteks noortegarantii, noorte tööhõive algatus ja ELi oskuste ülevaade, tuleks jätkata ja isegi täiendada nii nende kestuse kui ka neile eraldatavate assigneeringute poolest; rõhutab, et ELi oskuste ülevaade kujutab endast keskset juurdepääsupunkti teabele selle kohta, milliseid oskusi Euroopa elukutsete ja sektorite puhul vajatakse; rõhutab, et ELi oskuste ülevaate veebisaidil olev teave võib aidata poliitikutel ja kõigil osalejatel teha teadlikumaid otsuseid, et saavutada noorte inimeste jätkusuutlik kaasamine tööturule ja edendada üleminekut õppimiselt tööle;

5.  rõhutab, et noorte sagedased raskused koolist tööle siirdumisel suurenevad üha ning noored on seetõttu töötuse suhtes tavapärasest haavatavamad ja töötavad suurema tõenäosusega madala kvaliteediga ja ebakindlatel töökohtadel;

6.  rõhutab oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatori (ESCO) tähtsust, mis tuvastab ja liigitab 25 Euroopa keeles ELi tööturu ning haridus- ja koolitusteenuste jaoks asjakohased oskused, pädevused, kvalifikatsioonid ja ametid;

7.  rõhutab vajadust lisada ettevõtluskoolituse elemendid kõigisse haridus- ja koolitustasanditesse, kuna noortesse varases eas ettevõtlusvalmiduse süstimine on tõhus viis tööpuudusega ja eriti noorte tööpuudusega võitlemiseks; nõuab sellega seoses tungivalt akadeemilise ja ärikogukonna vahelise aktiivse dialoogi loomist ja koostöö tegemist, mille eesmärk oleks noortele nõutud oskusi ja pädevusi andvate haridusprogrammide väljatöötamine;

8.  nõuab praeguste ja tulevaste oskustega seotud vajaduste paremat mõistmist ning olemasoleva ELi oskuste ülevaate parandamist, et paremini tuvastada oskustega seotud lüngad ja puudujäägid eri sektorites, eri elukutsete puhul ja eri piirkondades ning tagada, et teavet muutuste kohta oskustega seotud vajadustes levitatakse otsustetegijate ja avaliku sektori asutuste, haridus- ja koolitusteenuste osutajate ja tööandjate seas, et tulevasi suundumusi paremini prognoosida;

9.  kordab kutsehariduse ja -koolituse tähtsust noorte töölesobivuse ja kutsekvalifikatsioonide omandamise parandamise seisukohalt; palub komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada kutsehariduse ja -koolituse tähtsust tööturu vajaduste jaoks, muutes need haridussüsteemi lahutamatuks osaks, ja kindlustada nende kõrged kvalifikatsioonistandardid ja kvaliteedi tagamine;

10. nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid vastu kvaliteetsed õpipoisiõppe- ja praktikakavad, et noored saaksid töötada uusi tooteid, tehnoloogiat või turgusid arendavate innovaatiliste projektidega, mis oleksid selgelt seotud olemasolevate haridusprogrammidega, et parandada oma võimalusi luua tööturuga sidemeid ja omandada kasulikke tööalaseid oskusi;

11. rõhutab haridus- ja koolitusasutuste rolli õpilaste oskuste ja pädevuste arendamisel; palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja kogu haridustsüklit läbiv kvaliteetne ja eesmärgistatud kutsenõustamine, et aidata noortel oma haridus- ja karjäärivalikute suhtes õigeid otsuseid langetada;

12. rõhutab, et duaalsel haridusel ja koolitusprogrammidel, mis ühendavad teooria praktilise koolitusega, on põhitegurina suur tähtsus tööturu vajadustele vastavate oskuste ja pädevuste arendamisel, ning ergutab liikmesriike lisama selliseid programme oma õppekavadesse, et pakkuda praktilisi kogemusi, mida on vaja sujuval üleminekul koolist ja koolitustelt tööturule;

13. rõhutab, et vaja on tugevdada meetmeid haridussüsteemist varakult lahkumise määra vähendamiseks 2020. aastaks alla 10 %, nagu on kokku lepitud strateegia „Euroopa 2020” raames, võttes arvesse asjaolu, et haridussüsteemist varakult lahkumine on ELis jätkuv probleem, millel on kahjulik mõju nende noorte töölesobivusele ja sotsiaalsele kaasatusele;

14. tuletab meelde, et tööturu ja ühiskonna nõudmistele vastavasse haridusse ja oskuste arendamisse investeerimine on hädavajalik majanduskasvu ning konkurentsivõime, aga ka Euroopa asjadest teadlikkuse, isikliku arengu ja enesekindluse saavutamiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et ettevõtlus nõuab üldoskuste arendamist, nagu loovus, kriitiline mõtlemine, meeskonnatöö ja algatusoskus, mis aitavad kaasa noorte isiklikule ja ametialasele arengule ning hõlbustavad nende varasemat liitumist tööturuga; rõhutab, et sellist investeerimist peaks toetama Euroopa ja riiklike algatuste ning erinevate haridus- ja koolitussektorite ning teiste asjaomaste sektorite (nt tööhõive, sotsiaalpoliitika, noortepoliitika ja kultuur) vahelise tugevama sünergilise toimega ning tihedama koostööga kõigi osalevate sidusrühmade vahel, nagu sotsiaalpartnerid ja ettevõtjad, et hoida õppekavasid tööturu vajadustega kooskõlas;

15. kordab liikmesriikide kohustust investeerida kõrgharidusse ning palub seetõttu parandada järk-järgult haridus- ja koolitusstandardeid kogu Euroopa haridussüsteemis; palub liikmesriikidel tunnistada haridust olulise investeeringuna ning võtta kohustus investeerida sellesse sektorisse vähemalt 2 % SKPst ja kaitsta seda sektorit kulutuste kärpimise eest; palub komisjonil tugevdada täiendavalt hariduse rolli strateegias „Euroopa 2020”, sidudes hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) üldeesmärgid strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamisega;

16. rõhutab, et elukestev investeering inimkapitali ja oskustesse ning eelkõige olemasoleva tööjõu ja lihttööliste kvalifikatsiooni tõstmisesse on oluline, et võidelda pikaajalise töötusega ja pakkuda ulatuslikumat juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele; palub ELil määrata selged eesmärgid puuduvate oskuste elukestvate õppemeetodite jaoks ning laiendada vanemate töötajate ning eelkõige üle 30aastaste madala kvalifikatsiooniga töötajate ja haridussüsteemist varakult lahkunute kommunikatsiooni-, keele- ja digitaaloskuste alast koolitamist ja harimist;

17. usub, et haridus on teadusuuringute ja innovatsiooni vallas tulemuste saavutamiseks ülioluline, soodustades töökohtade loomise võimalusi kõrge kvalifikatsiooniga sektorites ja seeläbi ka Euroopa majanduse konkurentsivõime suurendamist;

18. rõhutab võrdsete võimaluste ning haridusele ja koolitusele juurdepääsu tagamise tähtsust eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks ning tõhusa toe pakkumist võitluses sotsiaalse tõrjutusega ja tööle juurdepääsu hõlbustamises;

19. rõhutab vabaõppe ja kogemusõppe, vabatahtlikkuse ja elukestva õppe tähtsat rolli oskuste ja kvalifikatsioonide omandamisel, eelkõige ülekantavate oskuste arendamisel, nagu ettevõtlusoskus, IKT ning keeled ja individuaalsed pädevused, mida saab laialdaselt rakendada; palub ELil parandada juurdepääsu täiskasvanuõppele ja nn teise võimaluse haridusele; nõuab, et tööandjad ja haridusteenuste osutajad kinnitaksid ja tunnustaksid vabaõpet ja kogemusõpet;

20. rõhutab, kui tähtis on digitaaloskuste arendamine elukestva õppe osana ning uute meediavahendite ja uue tehnoloogia integreerimine õppekavasse ning digitaal- ja meediakirjaoskuse arendamine koolis alates varaseimast etapist ja selle jätkamine kogu haridustsükli jooksul; rõhutab, et vaja on arendada innovaatilisi õppimisviise ning parandada veebipõhise ja kaugõppe kättesaadavust avatud õppematerjalide kaudu, et soodustada hariduse ja koolituse võrdset kättesaadavust kõigi jaoks; palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavust kõigis haridus- ja kutsekoolitusasutustes; rõhutab, et nende oskuste osas tuleb koolitada õpetajaid, kes oskaksid neid oskusi noortele tulemuslikult edasi anda;

21. rõhutab õpetajate ja haridustöötajate võtmetähtsusega rolli oma õpilaste tulevases arengus; toetab erinevaid algatusi, mille ülesandeks on tegeleda kvalifitseeritud õpetajate ja koolitajate puudusega liikmesriikides, ning soovitab täiendavate jõupingutuste tegemist õpetajate ja haridustöötajate ligitõmbamiseks, värbamiseks ja koolitamiseks, sh õppekavade ajakohastamise ja täiendõppe abil; palub liikmesriikidel täiendada õpetajate ja koolitajate pädevusi ning pakkuda neile järjepidevat ametialast arengut, toetust ja tingimusi nende õpetamisoskuste suurendamiseks, eelkõige kutsehariduse ja -koolituse, üldoskuste ja täiskasvanuõppe valdkonnas;

22. tuletab meelde, et majanduslanguse tingimustes on üksikisikud vastamisi suuremate katsumustega töökohtade otsimisel ning et nad peavad aeg-ajalt võtma vastu töökohti, millel on madalamad haridusalased nõuded kui nende omandatud tase; rõhutab, et seetõttu on majanduskasvu suurendamine kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade loomise kaudu ning investeeringute soodustamine uutesse sektoritesse, et stimuleerida töökohtade loomist, just need meetmed, millega saaks leevendada ELi majanduses valitsevat ülekvalifitseeritust;

23. rõhutab vajadust tagada paindlikud ühendusteed kõrghariduse, keskhariduse ja kolmanda taseme hariduse ja kutsehariduse vahel ning kooliõppe, vabaõppe ja kogemusõppe vahel; rõhutab ainepunktide ülekandmise ning akadeemiliste diplomite ja võrdväärsete kutsetunnistuste ning välismaal läbitud õppeperioodide vastastikuse tunnustamise tähtsust eelkõige juhul, kui need on saadud õpingute jooksul väljaspool koduülikooli, nt Erasmus+ programmi raames; rõhutab, et tulemuslik ja sõltumatu kvaliteedi tagamine on kvalifikatsioonide parema tunnustamise eeldus;

24. rõhutab, et ELis on puudus oskustest loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas, samas kui sotsiaalteaduste valdkonnas hariduse omandanuid on liiga palju; on arvamusel, et vajalikud on Euroopa ja riikliku tasandi täiendavad algatused, et reageerida kitsaskohtadele loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnaga seotud töökohtadel ja õppealadel; soovitab komisjonil ja liikmesriikidel võtta meetmeid, et parandada loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna õppeainete atraktiivsust ja väärtust ning julgustada noori inimesi, sh naisi, alustama õpinguid loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas;

25. rõhutab koolis laste vajadustele väga varasest vanusest alates tähelepanu pööramise tähtsust; soovitab, et liikmesriigid võtaksid vastu innovaatilisi meetmeid ja integreeriksid need õppeprotsessidesse koolis ja väljaspool kooli, et reformida ja ajakohastada koolikeskkonda, õppemeetodeid ja õpetajate pädevusi; teeb ettepaneku täiendada koolide õppekavasid liikmesriikides nii, et need hõlmaksid kooliaja jooksul laste külastusi teistesse riikidesse, et haridus tähendaks juba väga varasest east alates enamat kui klassiruumis õpitu;

26. tuletab meelde, et isegi 21. sajandil on veel olemas koht traditsioonilisele oskusteabele, millel rajanevad stabiilsed töökohad ja mida ei saa sisse osta ning millel põhinevad mitmed valdkonnad, milles Euroopa on tipptasemel; nõuab toetamist, mis võimaldaks neid traditsioonilisi oskusi säilitada ja uutele põlvkondadele edasi anda kutseõppe kaudu, ühendades neid võimaluse korral uue oskusteabega, sh digitaalvaldkonnas, et kasutada nende potentsiaali maksimaalselt;

27. märgib, et EL rajaneb isikute, sealhulgas töötajate vaba liikumise põhimõttel; rõhutab sellega seoses, kuivõrd oluline on julgustada võõrkeelte, eelkõige Euroopa keelte õppimist elukestva õppe raames, et lihtsustada töötajate liikuvust ja avardada nende tööalaseid väljavaateid;

28. nõuab, et koostataks tulevikku vaatav ja tulemustele suunatud Euroopa oskuste strateegia, et suunata riiklikke oskuste strateegiaid ja integreerida need riiklikesse töökohtade loomise kavadesse, luues sellega põhjaliku raamistiku sektori tegevuskavade jaoks, mille ettepanekud on esitatud tööhõivepaketis;

29. rõhutab, kui tähtis on anda uus tõuge Bologna protsessile, kasutades viivitamata ära 2015. aasta mais Jerevanis toimunud ministrite konverentsi pakutud võimalust teha uues ja täiustatud vormis koostööd;

30. on veendunud, et komisjon peaks tagama kõikide Erasmus+ programmi kõigi meetmete, sealhulgas spordile pühendatud osa nõuetekohase rakendamise; leiab, et juurdepääsu tuleks kindlasti lihtsustada, et programm jõuaks võimalikult paljude kodanike ja organisatsioonideni;

31. leiab, et sünergilist toimet sportlikust tegevusest, mis on Euroopa majanduse üks liikumapanevaid jõude, tuleks ära kasutada, et parandada Euroopa noorte töölesobivust.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

5.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

22

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Isabella Adinolfi, Andrea Bocskor, Silvia Costa, Damian Drăghici, Angel Dzhambazki, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Svetoslav Hristov Malinov, Curzio Maltese, Fernando Maura Barandiarán, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Yana Toom, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Therese Comodini Cachia, Marc Joulaud, Kashetu Kyenge, Ilhan Kyuchyuk, Ernest Maragall, Emma McClarkin, Algirdas Saudargas, Hermann Winkler


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS

27

+

ALDE

Martina Dlabajova, Marian Harkin, Antonio Marinho e Pinto, Yana Toom, Ulla Tornaes, Renate Weber

ECR

Anthea McIntyre, Branislav Skripek, HelgaStevens, Jana Zitnanska

EFDD

Laura Agea, Tiziana Beghin

PPE

Georges Bach, Heinz K. Becker, David Casa, Agnieszka Kozlowska-Rajewicz, Adam Kosa, Jerome Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Thomas Mann, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Anne Sander, Sven Schulze, Michaela Sojdrova, Csaba Sogor, Tom Vendenkendelaere

13

-

EFDD

Tim Aker

ENF

Mara Bizzotto, Dominique Martin, Joëlle Mélin

GUE/NGL

Rina Ronja Kari, Kostadinka Kuneva, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo, Inés Cristina Zuber

NI

Lampros Fountoulis

VERTS/ALE

Jean Lambert, Tamas Meszerics, Terry Reintke

14

0

S&D

Maria Arena, Guillaume Ballas, Brando Benifei, Vilija Blinkeviciute, Ole Christensen, Jan Keller, Miapetra Kumpula-Natri, Javi López, Edouard Martin, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Marita Ulvskog

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

13

14

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Maria Arena, Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, David Casa, Ole Christensen, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Marian Harkin, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Miapetra Kumpula-Natri, Kostadinka Kuneva, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Marek Plura, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Yana Toom, Ulla Tørnæs, Marita Ulvskog, Renate Weber, Jana Žitňanská, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Tim Aker, Maria Arena, Georges Bach, Heinz K. Becker, Paloma López Bermejo, António Marinho e Pinto, Edouard Martin, Tamás Meszerics, Csaba Sógor, Michaela Šojdrová, Helga Stevens, Tom Vandenkendelaere

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Branislav Škripek

Viimane päevakajastamine: 27. august 2015Õigusalane teave