RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XXX/XXX [ametlike kontrollide määrus] muutmise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 kehtetuks tunnistamise kohta

23.10.2015 - (COM(2014)0180 – C8‑0109/2014 – 2014/0100(COD)) - ***I

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Martin Häusling


Menetlus : 2014/0100(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0311/2015
Esitatud tekstid :
A8-0311/2015
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XXX/XXX [ametlike kontrollide määrus] muutmise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 kehtetuks tunnistamise kohta

(COM(2014)0180 – C8‑0109/2014 – 2014/0100(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0180),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0109/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Austria Liidunõukogu poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. oktoobri 2014. aasta arvamust[1],

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust(A8-0311/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Rangete tervishoiu-, keskkonna- ja loomade heaolu standardite järgimine mahepõllumajanduslike toodete tootmisel on nende toodete hea kvaliteedi olemuslik osa. Nagu rõhutatakse komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika kohta11, on mahepõllumajanduslik tootmine osa liidu põllumajandustoodete kvaliteedikavadest koos geograafiliste tähistega, garanteeritud traditsiooniliste toodetega ning liidu äärepoolseimate piirkondade toodetega, mis on sätestatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1151/201212 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 228/201313. Selles mõttes püüdleb mahepõllumajanduslik tootmine ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) samade eesmärkide poole, mis kuuluvad kõigi liidu põllumajandustoodete kvaliteedikavade juurde.

(2) Rangete tervishoiu-, keskkonna- ja loomade heaolu standardite järgimine mahepõllumajanduslike toodete tootmisel on nende toodete tervislikkuse olemuslik osa. Nagu rõhutatakse komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika kohta11, on mahepõllumajanduslik tootmine osa liidu põllumajandustoodete kvaliteedikavadest koos geograafiliste tähistega, garanteeritud traditsiooniliste toodetega ning liidu mägi- ja äärepoolseimate piirkondade toodetega, mis on sätestatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1151/201212 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 228/201313. Selles mõttes on mahepõllumajanduslikul tootmisel juhtiv roll säästvamate põllumajandus- ja toidusüsteemide rajamisel ning seepärast püüdleb see ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) samade eesmärkide poole, mis kuuluvad kõigi liidu põllumajandustoodete kvaliteedikavade juurde.

__________________

__________________

11 KOM(2009) 234 (lõplik).

11 COM(2009) 234 (lõplik).

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012, 21. november 2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012, 21. november 2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 228/2013, 13. märts 2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 228/2013, 13. märts 2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Eelkõige kuuluvad mahepõllumajandusliku tootmise poliitika eesmärgid ÜPP eesmärkide hulka selle tagamisega, et põllumajandustootjad saavad mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade järgimise eest õiglast tasu. Peale selle loob tarbijate kasvav nõudlus mahepõllumajanduslike toodete järele tingimused nende turu edasiseks arenguks ja laienemiseks ning seega mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevate põllumajandustootjate kasumi kasvuks.

(3) Eelkõige kuuluvad mahepõllumajandusliku tootmise poliitika eesmärgid ÜPP eesmärkide hulka selle tagamisega, et põllumajandustootjad saavad mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade järgimise eest õiglast tasu. Peale selle loob tarbijate kasvav nõudlus mahepõllumajanduslike toodete järele tingimused nende turu edasiseks arenguks ja laienemiseks ning seega mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevate põllumajandustootjate kasumi kasvuks. Võttes arvesse asjaolu, et liidu põllumajandustootjatel on üha raskem saada toiduainete tarneahelast õiglast sissetulekut, peaks käesolev määrus ühtlasi aitama põllumajandustootjaid ja tarbijaid lühikeses toiduainete tarneahelas otseturunduse kaudu uuesti kokku viia ning anda sellega õiglase panuse mahepõllumajanduslikult toodetud toidu ja loodud positiivse välismõju lisaväärtusse.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Samuti on mahepõllumajanduslik tootmine süsteem, mis aitab kaasa keskkonnakaitsenõuete integreerimisele ÜPPsse ning edendab jätkusuutlikku põllumajanduslikku tootmist. Seetõttu on ÜPP raames võetud kasutusele meetmed, mis toetavad rahaliselt mahepõllumajanduslikku tootmist, viimati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/201314 raames, ning eelkõige on maaelu arengu poliitika õigusraamistiku hiljutise reformi käigus tugevdatud meetmeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1305/201315.

(4) Samuti on mahepõllumajanduslik tootmine süsteem, mis aitab kaasa keskkonnakaitsenõuete integreerimisele ÜPPsse ning edendab jätkusuutlikku põllumajanduslikku tootmist. Seetõttu on ÜPP raames võetud kasutusele meetmed, mis toetavad rahaliselt mahepõllumajanduslikku tootmist, viimati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/201314 raames, ning eelkõige on maaelu arengu poliitika õigusraamistiku hiljutise reformi käigus tugevdatud meetmeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1305/201315. Seepärast tuleks käesolevas määruses viidata riiklike maaelu arengu programmide abikõlblikele meetmetele, mis aitavad toetada mahepõllumajanduslikku aretust ning parandada varustamist mahepõllumajanduslike seemnete ja loomasöödaga. Lisaks on hädasti vaja usaldusväärseid andmeid mahepõllumajanduslike seemnete, sööda ja valguallikatega varustamisel esinevate puudujääkide kohta ning tuleks esitada ettepanekud ja kasutusele võtta tegevuskavad asjaomaste puudujääkide kõrvaldamiseks, et kaotada järk-järgult selles vallas kehtivad erandid.

__________________

__________________

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17 detsember 2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17 detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) Liidu mahepõllumajandussektor on viimastel aastatel kiirelt arenenud ning seda mitte üksnes mahepõllumajanduseks kasutatavat pindala, vaid ka ettevõtete arvu ja liidus registreeritud mahepõllumajanduslike ettevõtjate koguarvu silmas pidades.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Arvestades mahepõllumajanduse sektori dünaamilist arengut, nähti nõukogu määruses (EÜ) nr 834/200726 ette vajadus liidu mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade hilisema läbivaatamise järele, võttes arvesse nende eeskirjade kohaldamisel saadud kogemust. Komisjoni teostatud kõnealuse läbivaatamise tulemused näitavad, et liidu mahepõllumajanduslikku tootmist reguleerivat õigusraamistikku tuleks parandada, et kehtestada eeskirjad, mis vastavad tarbijate suurtele ootustele ning tagavad piisava selguse nende jaoks, kellele need on suunatud. Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 834/2007 kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega.

(8) Arvestades mahepõllumajanduse sektori dünaamilist arengut, nähti nõukogu määruses (EÜ) nr 834/200726 ette vajadus liidu mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade hilisema läbivaatamise järele, võttes arvesse nende eeskirjade kohaldamisel saadud kogemust. Komisjoni teostatud kõnealuse läbivaatamise tulemused näitavad, et liidu mahepõllumajanduslikku tootmist reguleerivat õigusraamistikku tuleks parandada, et kehtestada eeskirjad, mis vastavad tarbijate suurtele ootustele ning tagavad piisava selguse nende jaoks, kellele need on suunatud. Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 834/2007 kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega. Määruse (EÜ) nr 834/2007 sätted, mis vastavad nendele eesmärkidele, tuleks käesolevas määruses siiski alles jätta. Lisaks peaks määrus eelkõige parandama kehtivate põhimõtete ja eeskirjade rakendamist ning hoogustama kõnealuses sektoris probleemide lahendamisele kaasaaitavat arengut.

__________________

__________________

26 Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007, mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

26 Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007, mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Seni määruse (EÜ) nr 834/2007 kohaldamisel saadud kogemused näitavad vajadust täpsustada, milliste toodete suhtes käesolevat määrust kohaldatakse. Eelkõige peaks see hõlmama põllumajandustooteid, kaasa arvatud vesiviljelustooted, mis on loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu („edaspidi ELi toimimise leping”) I lisas. Peale selle peaks see hõlmama toidu või söödana kasutatavaid töödeldud põllumajandustooteid, kuna selliste toodete turulelaskmine mahepõllumajanduslikuna loob põllumajandustoodetele olulise müügiväljundi ning tagab tarbija jaoks selguse selle kohta, et põllumajandustooted, millest need on töödeldud, on mahepõllumajanduslikud. Samuti peaks käesolev määrus hõlmama teatavaid muid tooteid, mis on põllumajanduslike toodetega seotud samamoodi nagu töödeldud põllumajandustooted, kuna kõnealused muud tooted on kas oluline põllumajandustoodete müügiväljund või tootmisprotsessi lahutamatu osa. Veel peaks käesolev määrus hõlmama ka meresoola, kuna seda toodetakse looduslikke tootmismeetodeid kasutades ning selle tootmine aitab kaasa maapiirkondade arengule ja kuulub seepärast käesoleva määruse eesmärkide alla. Selguse huvides tuleks kõnealused muud tooted, mis ei ole loetletud ELTLi I lisas, loetleda käesoleva määruse lisas.

(9) Seni määruse (EÜ) nr 834/2007 kohaldamisel saadud kogemused näitavad vajadust täpsustada, milliste tootmisprotsesside ja toodete suhtes käesolevat määrust kohaldatakse. Eelkõige peaks see hõlmama põllumajandusliku tootmise meetodeid ja põllumajandustooteid, kaasa arvatud vesiviljelustooteid ja mesindussaadusi. Peale selle peaks see hõlmama toidu või söödana kasutatavaid töödeldud põllumajandustooteid, kuna selliste toodete turulelaskmine mahepõllumajanduslikuna loob põllumajandustoodetele olulise müügiväljundi ning tagab tarbija jaoks selguse selle kohta, et põllumajandustooted, millest need on töödeldud, on mahepõllumajanduslikud. Samuti peaks käesolev määrus hõlmama teatavaid muid tooteid, mis on põllumajanduslike toodetega sama tihedalt seotud nagu töödeldud põllumajandustooted, kuna kõnealused muud tooted on kas oluline põllumajandustoodete müügiväljund või tootmisprotsessi lahutamatu osa. Veel peaks käesolev määrus hõlmama ka soola, kuna seda toodetakse looduslikke tootmismeetodeid kasutades ning selle tootmine aitab kaasa maapiirkondade arengule ja kuulub seepärast käesoleva määruse eesmärkide alla.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Selleks et võtta arvesse uusi tootmismeetodeid või materjale või rahvusvahelisi kohustusi, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate teiste toodete loetelu muutmisega. Kõnealusesse loetellu lisamise kõlblikud peaksid olema ainult põllumajandustoodetega tihedalt seotud tooted.

välja jäetud

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekule artikli 2 lõike 5 kohta.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Toitlustustegevuse kohalikust iseloomust tulenevalt loetakse selles valdkonnas ühtse turu toimimise tagamiseks piisavaks liikmesriikide võetavaid meetmeid ja erasektori kavu. Seetõttu ei peaks kohaldama käesolevat määrust toitlustusettevõtete poolt nende oma territooriumil valmistatava toidu suhtes. Samamoodi peaks käesolev määrus hõlmama küttimisel saadud tooteid ning kalapüügitooteid, kuna tootmisprotsessi ei ole võimalik täielikult kontrollida.

(12) Käesolevat määrust peaks kohaldama toitlustusettevõtete poolt nende oma territooriumil valmistatava toidu suhtes. Käesolev määrus peaks hõlmama küttimisel saadud tooteid ning kalapüügitooteid, kuna tootmisprotsessi ei ole võimalik täielikult kontrollida.

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekule artikli 2 lõike 2 teise lõigu kohta.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Uurimisprojektid on näidanud, et mahepõllumajandusliku toidu turu jaoks on kriitilise tähtsusega tarbijausaldus. Pikas perspektiivis võivad ebausaldusväärsed eeskirjad ohustada üldsuse usaldust ja tuua kaasa turu tõrke. Seetõttu peaks mahepõllumajandusliku tootmise säästev areng põhinema usaldusväärsetel ja liidu tasandil ühtlustatavatel tootmiseeskirjadel. Lisaks peaksid kõnealused tootmiseeskirjad vastama ettevõtjate ja tarbijate ootustele seoses mahepõllumajanduslike toodete kvaliteediga ning käesolevas määruses sätestatud põhimõtete ja eeskirjade järgimisega.

(13) Uurimisprojektid on näidanud, et mahepõllumajandusliku toidu turu jaoks on kriitilise tähtsusega tarbijausaldus. Pikas perspektiivis võivad ebausaldusväärsed eeskirjad ning kehtivate eeskirjade puudulik rakendamine ja ebapiisav kontroll liidu tasandil ohustada üldsuse usaldust ja tuua kaasa turu tõrke. Seetõttu peaks mahepõllumajandusliku tootmise säästev areng liidus põhinema usaldusväärsetel ja läbipaistvatel tootmiseeskirjadel ning nende ühtlustatud rakendamisel riikide ja liidu tasandil. Varasemad kogemused on näidanud, et liidu tasandi kontrollides esineb suuri puudujääke. Äärmiselt oluline parandada andmete kogumist, teabevahetust ning kohaldatavate eeskirjade rakendamise järelevalvet ja kooskõlastamist kõikides liikmesriikides ja liidu tasandil.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Käesoleva määruse kohaldamine ei tohiks piirata seonduvate õigusaktide kohaldamist näiteks toiduahela ohutuse, loomade tervishoiu ja heaolu, taimetervise, taimse paljundusmaterjali, märgistamise ja keskkonna valdkonnas. Täpsemalt on seoses mahepõllumajanduslike toodete tootmisel kasutatavate toodete ja ainete lubamisega oluline rõhutada, et sellised tooted ja ained peavad saama kõigepealt loa liidu tasandil. Seetõttu ei tohiks käesoleva määruse kohaldamine piirata teiste konkreetsete liidu sätete kohaldamist seoses kõnealuste toodete ja ainete lubamise ja turulelaskmisega.

(14) Käesoleva määruse kohaldamine ei tohiks piirata liidu teiste õigusaktide või siseriiklike sätete kohaldamist kooskõlas liidu õigusega käesolevas määruses määratletud toodete kohta, näiteks asjaomaste toodete tootmist, ettevalmistamist, turustamist, märgistamist ja kontrolli reguleerivate sätete ning toiduaineid ja loomasööta käsitlevate õigusaktide kohaldamist. Täpsemalt on seoses mahepõllumajanduslike toodete tootmisel kasutatavate toodete ja ainete lubamisega oluline rõhutada, et sellised tooted ja ained peavad saama kõigepealt loa liidu tasandil. Seetõttu ei tohiks käesoleva määruse kohaldamine piirata teiste konkreetsete liidu sätete kohaldamist seoses kõnealuste toodete ja ainete lubamise ja turulelaskmisega.

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekule artikli 2 lõike 3 kohta.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Põhimõtteliselt peaksid käesoleva määruse üldised tootmiseeskirjad sisaldama ioniseeriva kiirguse ning geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd”) ja GMOdest või nende abil toodetud toodete kasutamise keeldu. Kuna tarbijaid huvitavad toidu töötlemise ja transpordi keskkonnamõjud üha enam, tuleks mahepõllumajanduslikelt ettevõtjatelt, välja arvatud merevetikaid või vesiviljelusloomi tootvad põllumajandustootjad ja ettevõtjad, nõuda oma keskkonnamõju juhtimist ühtlustatud süsteemi alusel. Eesmärgiga minimeerida mahepõllumajanduslikus tootmises osalevate mikroettevõtjate (nagu need on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ27) halduskoormust, on asjakohane vabastada nad sellest nõudest. Selleks et tagada üldiste tootmiseeskirjade nõuetekohane kohaldamine, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses kriteeriumide kehtestamisega, millele keskkonnajuhtimise süsteem peab vastama.

(15) Põhimõtteliselt peaksid käesoleva määruse üldised tootmiseeskirjad sisaldama ioniseeriva kiirguse ning geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd”) ja GMOdest või nende abil toodetud toodete kasutamise keeldu. GMO-vabade veterinaarravimite valdkonnas tuleks turgu rohkem arendada. Kuna tarbijaid huvitavad toidu töötlemise ja transpordi keskkonnamõjud üha enam, tuleks mahepõllumajanduslikelt ettevõtjatelt, välja arvatud mikroettevõtjatelt, põllumajandustootjatelt, mesinikelt, jaemüüjatelt ning vetikaid või vesiviljelusloomi tootvatelt ettevõtjatelt nõuda oma keskkonnamõju parandamist vastavalt ühtlustatud raamistikule. Eesmärgiga minimeerida mahepõllumajanduslikus tootmises osalevate mikroettevõtjate (nagu need on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ27) halduskoormust, on asjakohane vabastada nad sellest nõudest. Selleks et tagada üldiste tootmiseeskirjade nõuetekohane kohaldamine, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses keskkonnajuhtimise raamistiku teatavate kriteeriumide täiendamisega.

__________________

__________________

27 Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, 6. mai 2003, mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (EÜT L 124, 20.5.2003, lk 36).

27 Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, 6. mai 2003, mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (EÜT L 124, 20.5.2003, lk 36).

 

(Muudatusettepanek „merevetikate” asendamiseks „vetikatega” kehtib läbivalt kogu tekstis. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade rikkumise riski loetakse suuremaks sellistes põllumajanduslikes majapidamistes, millesse kuulub üksusi, mida ei majandata mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade järgi. Seetõttu tuleks pärast sobivat üleminekuperioodi majandada kõiki liidu põllumajanduslikke majapidamisi, millel on eesmärk saada mahepõllumajanduslikuks, täielikult kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Mahepõllumajanduslikud majapidamised peaksid läbima kõigis liikmesriikides sama üleminekuperioodi, olenemata sellest, kas nad on varem järginud liidu vahenditest toetatavaid põllumajanduse keskkonnameetmeid. Kesa puhul ei ole siiski vaja rakendada üleminekuperioodi. Selleks et tagada kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse täitmine ning kohandamine tehnika arenguga, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega täiendatakse üldisi üleminekueeskirju või täiendatakse ja muudetakse ülemineku erieeskirju.

(16) Mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade rikkumise riski loetakse suuremaks sellistes põllumajanduslikes ettevõtetes, millesse kuulub üksusi, mida ei majandata mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade järgi. Seetõttu tuleks pärast sobivat üleminekuperioodi majandada kõiki liidu põllumajanduslikke ettevõtteid, millel on eesmärk saada mahepõllumajanduslikuks, täielikult kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Sellele vaatamata peaksid olema lubatud segapõllumajandusettevõtted, mille juurde kuuluvad mittemahepõllumajanduslikule tootmisele pühendunud tootmisüksused ja tootmisüksused, mis on kooskõlas käesoleva määrusega, eeldusel, et tavapärane põllumajandustegevus on mahepõllumajandustegevusest selgelt eristatud. Peale selle ei peaks üleminekuperioodi rakendama kesa puhul ega juhtudel, kui on tõendeid selle kohta, et asjaomasel maal on vähemalt üleminekuks vajaliku perioodi jooksul kasutatud üksnes mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud aineid, ja tingimusel, et kõik muud vajalikud nõuded on täidetud. Selleks et tagada kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse täitmine ning kohandamine tehnika arenguga, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega täiendatakse üldisi üleminekueeskirju või täiendatakse ülemineku erieeskirju.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a) Viljeldavate liikide või sortide valimisel tuleks arvesse võtta nende suutlikkust kohaneda kliima- ja mullastikutingimustega ning resistentsust haiguste suhtes.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a) Varasemates määrustes ei ole sordi- ja tõuaretuse spetsiifilisi nõudeid piisavalt arvesse võetud, mistõttu need tuleks selles määruses selgelt määratleda ja välja tuua. Eelkõige on see vajalik selleks, et lahendada siseturul mahepõllumajanduslike seemnete ja mahetootmiseks sobilike loomade piisava kättesaadavuse probleem. Komisjon peaks seega võtma vajalikud meetmed, et edendada vastavate meetmete ja uurimisprogrammidega mahepõllumajanduslikku sordi- ja tõuaretust.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Mulla majandamise ja väetamise osas tuleks sätestada tingimused mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses lubatud maaviljelustavade kasutamiseks ning väetiste ja mullaomaduste parandajate kasutamiseks.

(19) Mulla majandamise ja väetamise osas tuleks sätestada tingimused mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses lubatud maaviljelustavade kasutamiseks ning väetiste ja mullaomaduste parandajate kasutamiseks. Liikmesriigid peaksid sellega seoses ergutama mahepõllumajanduspiirkondades tootjate rühmadesse koondumist, et vähendada tavapärases põllumajandustootmises kasutatavate ainete põhjustatavat reostust. Võttes arvesse, et biosüsi suurendab looduslikult mulla viljakust, vähendab väetiste ja vee kasutamist ning aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet, peaks selle kasutus mullaharimisel olema lubatud.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a) Kuna põhjavesi on tavapärase põllumajandustootmise jääkide peamine edasikandja, peaksid liikmesriigid ergutama mahepõllumajandustootmist ülesvoolu asetsevates piirkondades.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Pestitsiidide kasutamist tuleks oluliselt piirata. Eelistada tuleks selliste meetmete rakendamist, mis hoiavad kahjurite ja umbrohu tekitatava kahju ära meetodite abil, mis ei hõlma taimekaitsevahendite kasutust, näiteks külvikordade abil. Kahjurite ja umbrohu esinemist tuleks jälgida, et otsustada, kas mis tahes sekkumine oleks majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud. Teatavate taimekaitsevahendite kasutamine peaks olema lubatud juhul, kui sellised meetodid ei paku piisavat kaitset, ning ainult juhul, kui vastavad taimekaitsevahendid on lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel,28 olles hinnatud kokkusobivaks mahepõllumajandusliku tootmise eesmärkide ja põhimõtetega, kaasa arvatud piiravad kasutustingimused, ning seejärel lubatud käesoleva määruse alusel.

(20) Pestitsiidide kasutamist tuleks oluliselt piirata. Eelistada tuleks selliste meetmete rakendamist, mis hoiavad kahjurite, umbrohu ja haiguste tekitatava kahju ära meetodite abil, mis ei hõlma taimekaitsevahendite kasutust, näiteks viljavahelduse ja külvikordade abil. Kahjurite, umbrohu ja haiguste esinemist tuleks jälgida, et otsustada, kas mis tahes sekkumine oleks majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud. Teatavate taimekaitsevahendite kasutamine peaks olema lubatud juhul, kui sellised meetodid ei paku piisavat kaitset, ning ainult juhul, kui vastavad taimekaitsevahendid on lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel,28 olles hinnatud kokkusobivaks mahepõllumajandusliku tootmise eesmärkide ja põhimõtetega, kaasa arvatud piiravad kasutustingimused, ning seejärel lubatud käesoleva määruse alusel.

__________________

__________________

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 31.1.2009, lk 1).

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 31.1.2009, lk 1).

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekutele II lisa I osa punkti 1.6.1 sissejuhatava osa ning punkti 1.6.2 kohta.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Selleks et tagada kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning kohandamine tehnika arenguga, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega muudetakse või täiendatakse konkreetseid taimekaitse eeskirju seoses maaviljelustavadega, mulla majandamise ja väetamisega, taimetervise ning kahjurite ja umbrohu majandamisega, seenekasvatuse majandamise ja teiste spetsiifiliste taimede ja taimekasvatussüsteemidega, taimse paljundusmaterjali tootmispäritoluga ning looduslike taimede kogumisega.

(21) Selleks et tagada kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning kohandamine tehnika arenguga, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega täiendatakse konkreetseid taimekaitse eeskirju seoses mulla majandamise ja väetamisega, taimetervise ning kahjurite, umbrohu ja haiguste majandamisega, seenekasvatuse majandamise ja teiste spetsiifiliste taimede ja taimekasvatussüsteemidega ning looduslike taimede kogumisega.

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekutele artikli 10 lõike 3 sissejuhatava osa ning punktide a, c ja e kohta.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a) Kuna mullatüübi ja klimaatiliste tingimuste jaoks sobivate ning tarbijate ootustele vastavate seemnete ja taimede kasutamise edendamine on väga oluline, tuleks soodustada mahepõllumajanduslike seemnete ja taimede tootmist ning samal ajal jätkuvalt tagada võimalus kasutada mittemahepõllumajanduslikke seemneid ja taimi juhul, kui mahepõllumajanduslikud alternatiivid ei ole kättesaadavad, või piisava geneetilise baasi säilitamise tagamiseks.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 b) Kuna mahepõllumajandus peab tõuaretuses tuginema geneetiliselt tugevatele isenditele ning neid tuleb pidada mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade kohaselt, on soovitatav säilitada võimalus kasutada teatavatel tingimustel aretuseks loomi, keda ei ole kasvatatud mahepõllumajanduslikult, et katta kättesaadavusest tingitud lünk või tagada piisav geneetiline baas, eelkõige haruldasemate liikide ja tõugude puhul.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Kuna loomakasvatus hõlmab loomulikuna põllumajandusmaa majandamist, millel kasutatakse taimekasvatuseks sõnnikut, peaks maata loomakasvatus olema keelatud. Tõugude valikul tuleks võtta arvesse nende võimekust kohaneda kohalike tingimustega, nende elujõulisust ja vastupanuvõimet haigustele ning soodustada tuleks laialdast bioloogilist mitmekesisust.

(22) Kuna loomakasvatus hõlmab loomulikuna põllumajandusmaa majandamist, millel kasutatakse taimekasvatuseks sõnnikut, peaks maata loomakasvatus olema keelatud. Tõugude valikul tuleks võtta arvesse nende võimekust kohaneda kohalike tingimustega, elujõulisust ja vastupanuvõimet haigustele ning soodustada tuleks laialdast bioloogilist mitmekesisust, eeldusel, et seda ei saavutata kodumaiste ja kohalike tõugude ja liikide arvelt, mille pidamist tuleks toetada.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a) Mahepõllumajanduslikus tootmises kehtivate loomade heaolu kõrgemate standardite puhul tehtavate olemasolevate erandite tõttu varieeruvad loomakasvatustavad liidus märkimisväärselt.

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekule artikli 5 lõike 1 punkti f kohta.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Selleks et vältida selliste loodusvarade nagu mulla ja vee saastamist toitainetega, tuleks kehtestada ülempiirid sõnniku kasutamisele hektari kohta ja loomade pidamisele ühel hektaril. See piir peaks olema seotud sõnniku lämmastikusisaldusega.

(24) Selleks et vältida selliste loodusvarade nagu mulla, põhjaveekihi ja vee saastamist toitainetega, tuleks kehtestada ülempiirid sõnniku kasutamisele hektari kohta ja loomade pidamisele ühel hektaril. See piir peaks olema seotud sõnniku lämmastikusisaldusega.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Tuleks keelata vigastamised, mis põhjustavad loomadele stressi, kahjustusi, haigusi või kannatusi.

(25) Tuleks keelata kõik vigastamised, mis põhjustavad loomadele stressi, kahjustusi, haigusi või kannatusi. Pädevatel asutustel peaks olema võimalus lubada kodulindude noka lõikamist linnu esimese kolme elupäeva jooksul ning lammaste saba kärpimist kummirõnga abil või lõikamise teel, kui see on oluline looma ja inimese ohutuse või tervise seisukohast või kui selle tegevuse eesmärk on parandada asjaomaste põllumajandusloomade tervist, heaolu või hügieeni. Noorloomadelt sarvede eemaldamine või noorloomade kastreerimine on lubatud ainult siis, kui kasutatakse asjakohast anesteesiat ja/või analgeesiat.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Loomi tuleks sööta mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade kohaselt toodetud ja eelistatavalt oma majapidamisest saadava söödamaterjalidega, võttes arvesse loomade füsioloogilisi vajadusi. Lisaks võib loomade põhiliste toitainevajaduste rahuldamiseks osutuda vajalikuks teatavate mineraalainete, mikroelementide ja vitamiinide kasutamine täpselt määratletud tingimustel.

(26) Loomi tuleks sööta mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade kohaselt toodetud ja eelistatavalt oma ettevõttest saadava söödamaterjalidega, võttes nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi osas arvesse loomade füsioloogilisi vajadusi. Peaks olema lubatud, et osa söödanormist sisaldab sööta, mis on pärit sellistest ettevõtetest, mis on mahepõllumajanduslikule tootmisele üle minemas. Lisaks võib loomade põhiliste toitainevajaduste rahuldamiseks osutuda vajalikuks teatavate mineraalainete, mikroelementide ja vitamiinide kasutamine täpselt määratletud tingimustel. Arvestades aga, et taimseid valke ei ole praegu turul piisavas koguses saada ning et need on mahepõllumajanduslikus tootmises loomade tervise tagamiseks vajalikud, peaks komisjon võtma vajalikke meetmeid, et toetada mahepõllumajanduslikku valgutootmist.

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekule II lisa II osa punkti 1.4.1 lõike 1 punkti b kohta.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) Selleks et tagada kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning kohandamine tehnika arenguga, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega muudetakse või täiendatakse loomakasvatuse erieeskirju seoses loomade päritoluga, loomapidamistingimustega, sealhulgas lautade ja vabaõhualade miinimumpindalaga ning loomade maksimaalse arvuga hektaril, kasvatustavadega, tõuaretusega, sööda ja söötmisega, haiguste ennetamise ja veterinaarraviga.

(28) Selleks et tagada kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning kohandamine tehnika arenguga, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega täiendatakse loomakasvatuse erieeskirju seoses söötmise, haiguste ennetamise ja veterinaarraviga.

Selgitus

Muudatusettepanek vastab muudatusettepanekutele artikli 11 lõike 2 sissejuhatava osa ning punktide a, c, d ja e kohta.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) Selleks et tagada kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning kohandamine tehnika arenguga, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega muudetakse või täiendatakse merevetikate tootmise erieeskirju seoses veekeskkonna sobivuse ja säästva majandamise kavaga, looduslike merevetikate kogumisega, merevetikate viljelusega, tootmisseadmete ja -rajatiste ummistamise vastaste meetmete ning nende seadmete ja rajatiste puhastamisega, ning eeskirjade kehtestamiseks, millega täiendatakse vesiviljelusloomade tootmise erieeskirju seoses veekeskkonna sobivuse ja säästva majandamise kavaga, vesiviljelusloomade päritoluga, vesiviljeluses kohaldatavate kasvatustavadega, sealhulgas veehoidlatega, tootmissüsteemidega ja maksimaalse asustustihedusega, tõuaretusega, vesiviljelusloomade majandamisega, sööda ja söötmisega ning haiguste ennetamise ja veterinaarraviga.

(32) Selleks et tagada kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning kohandamine tehnika arenguga, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega täiendatakse vetikate tootmise erieeskirju seoses looduslike vetikate kogumise ja vetikate, sh eri vetikaliikide viljelusega, tootmisseadmete ja -rajatiste ummistamise vastaste meetmete ning nende seadmete ja rajatiste puhastamisega, ning eeskirjade kehtestamiseks, millega täiendatakse vesiviljelusloomade, sealhulgas spetsiifiliste vesiviljelusloomade liikide tootmise erieeskirju seoses vesiviljelusloomade päritoluga, pidamistingimuste ja kasvatustavadega, molluskite majandamisega, sööda ja söötmisega ning haiguste ennetamise ja veterinaarraviga.

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekule artikli 12 lõigete 2 ja 3 kohta.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 a) Komisjon peaks tagama, et liikmesriigid võtavad meetmeid mahepõllumajandussektoris toiduainete tarneahelaga seotud ebaausate tavade vastu võitlemiseks.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Kehtestada tuleks mahepõllumajanduslikult töödeldud toidu koostist käsitlevad sätted. Eelkõige tuleks sellist toitu toota peamiselt põllumajanduslikest koostisosadest, mis on mahepõllumajanduslikud, jättes piiratud võimaluse kasutada teatavaid käesolevas määruses sätestatud mittemahepõllumajanduslikke koostisosi. Lisaks tuleks mahepõllumajanduslikult töödeldud toidu tootmisel kasutamiseks lubada ainult teatavaid käesoleva määruse kohaselt lubatavaid aineid.

(34) Kehtestada tuleks mahepõllumajanduslikult töödeldud toidu koostist käsitlevad sätted. Eelkõige tuleks sellist toitu toota põllumajanduslikest koostisosadest, mis on mahepõllumajanduslikud, jättes piiratud võimaluse kasutada teatavaid käesolevas määruses sätestatud mittemahepõllumajanduslikke koostisosi. Lisaks tuleks mahepõllumajanduslikult töödeldud toidu tootmisel kasutamiseks lubada ainult teatavaid käesoleva määruse kohaselt lubatavaid aineid.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) Töödeldud toit tuleks märgistada mahepõllumajanduslikuna vaid juhul, kui kõik või peaaegu kõik selle põllumajanduslikku päritolu koostisosad on mahepõllumajanduslikud. Tuleks siiski kehtestada märgistamise erinõuded sellise töödeldud toidu suhtes, mis sisaldab põllumajanduslikke koostisosi, mis ei ole mahepõllumajanduslikul kujul kättesaadavad, näiteks jahi- ja kalapüügitooted. Tarbija teavitamise eesmärgil, turu läbipaistvuse tagamiseks ja mahepõllumajanduslike koostisosade kasutamise soodustamiseks tuleks teatavatel tingimustel võimaldada ka viidata mahepõllumajanduslikule tootmisele koostisosade loetelus.

(35) Töödeldud toit tuleks märgistada mahepõllumajanduslikuna vaid juhul, kui kõik või peaaegu kõik selle põllumajanduslikku päritolu koostisosad on mahepõllumajanduslikud. Tuleks siiski kehtestada märgistamise erinõuded sellise töödeldud toidu suhtes, mis sisaldab põllumajanduslikke koostisosi, mis ei ole mahepõllumajanduslikul kujul kättesaadavad, näiteks jahi- ja kalapüügitooted. Tarbija teavitamise eesmärgil, turu läbipaistvuse tagamiseks ja mahepõllumajanduslike koostisosade kasutamise soodustamiseks tuleks teatavatel tingimustel võimaldada ka viidata mahepõllumajanduslikule tootmisele koostisosade loetelus ning mahepõllumajanduslike toodete päritolule.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37) Selleks et tagada kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning kohandamine tehnika arenguga, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega muudetakse või täiendatakse töödeldud toidu ja sööda tootmise erieeskirju seoses järgitavate menetlustega, võetavate ennetusmeetmetega, töödeldud toidu ja sööda koostisega, puhastusmeetmetega, töödeldud toodete turulelaskmisega, sealhulgas nende märgistamise ja identifitseerimisega, mahepõllumajanduslike toodete eraldamisega, mittemahepõllumajanduslikest toodetest saadud põllumajanduslike koostisosade ja söödamaterjalidega, põllumajanduslike koostisosade ja söödamaterjalidega, selliste mittemahepõllumajanduslike koostisosade loeteluga, mida võib töödeldud mahepõllumajanduslike toodete tootmisel erandlikult kasutada, põllumajanduslike koostisosade protsentuaalse sisalduse arvutamisega ning toidu või sööda töötlemise meetoditega.

(37) Selleks et tagada kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning kohandamine tehnika arenguga, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega täiendatakse töödeldud sööda tootmise erieeskirju seoses võetavate ennetusmeetmete ja ettevaatusabinõudega ning sööda töötlemise meetoditega, samuti töödeldud toidu ja sööda tootmise erieeskirju seoses võetavate ennetusmeetmete ja ettevaatusabinõudega, töödeldud toidu koostisega ja selles kasutamiseks lubatud toodete ja ainetega, selliste mittemahepõllumajanduslike koostisosade loeteluga, mida võib töödeldud mahepõllumajanduslike toodete tootmisel erandlikult kasutada, põllumajanduslike koostisosade protsentuaalse sisalduse arvutamisega ning toidu töötlemise meetoditega.

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekule artikli 13 lõike 2 kohta ning muudatusettepanekule, millega lisati uus artikkel 13 a (lõige 3).

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38) Mahepõllumajanduslikku veini tuleks toota täielikult mahepõllumajanduslikest toorainetest ning lubada tuleks ainult teatavate käesoleva määruse kohaselt lubatavate ainete lisamist. Mahepõllumajandusliku veini tootmisel peaksid teatavad veinivalmistustavad, -protsessid ja käitlustoimingud olema keelatud. Muud tavad, protsessid ja käitlustoimingud peaksid olema lubatud täpselt määratletud tingimustel.

(38) Mahepõllumajanduslikku veini tuleks toota täielikult mahepõllumajanduslikest toorainetest ning lubada tuleks ainult teatavate käesoleva määruse kohaselt lubatavate ainete lisamist. Veinivalmistustavasid, -protsesse ja käitlustoiminguid tuleks rakendada kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tootmiseeskirjadega.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39) Selleks et tagada kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse täitmine ning kohandamine tehnika arenguga, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega muudetakse või täiendatakse veinitootmise erieeskirju seoses veinivalmistustavade ja veini valmistamisega seotud piirangutega.

(39) Selleks et tagada kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse täitmine ning kohandamine tehnika arenguga, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega täiendatakse veinitootmise erieeskirju seoses veinivalmistustavade ja veini valmistamisega seotud piirangutega.

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekule artikli 14 lõike 2 kohta.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) Selleks et tagada kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse täitmine ning kohandamine tehnika arenguga, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega muudetakse või täiendatakse mahepõllumajandusliku pärmi tootmise erieeskirju seoses töötlemise ja selle tootmisel kasutatavate substraatidega.

(41) Selleks et tagada kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse täitmine ning kohandamine tehnika arenguga, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega täiendatakse mahepõllumajandusliku pärmi tootmise erieeskirju seoses töötlemise ja selle tootmisel kasutatavate substraatidega.

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekule artikli 15 lõike 2 kohta.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42) Selleks et võtta arvesse tulevikus tekkida võivaid vajadusi kehtestada tootmise erieeskirjad selliste toodete kohta, mille tootmine ei kuulu ühtegi käesolevas määruses sätestatud tootmise erieeskirjade kategooriasse, ning et tagada kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse järgimine ning hilisem kohandamine tehnika arenguga, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses selliste toodete tootmise erieeskirjadega, kaasa arvatud nende muutmise või täiendamisega.

(42) Juhul kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teatavate loomaliikide, veetaimede ja mikrovetikate suhtes üksikasjalikke tootmiseeskirju, kohaldatakse kuni üksikasjalike tootmiseeskirjade käesolevasse määrusesse lisamiseni riiklikke eeskirju või nende puudumisel liikmesriikide tunnustatud eraõiguslikke standardeid. Sellistest riiklikest eeskirjadest või eraõiguslikest standarditest tuleb teatada komisjonile. Käesolevas määruses sätestatud märgistamise, kontrollide ja sertifitseerimise eeskirju kohaldatakse vastavalt.

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekule artikli 16 kohta.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43) Määrusega (EÜ) nr 834/2007 on ette nähtud mitmesuguseid erandeid mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadest. Kõnealuste sätete kohaldamisel saadud kogemused on näidanud, et sellised erandid avaldavad mahepõllumajanduslikule tootmisele negatiivset mõju. Täpsemalt on leitud, et selliste erandite olemasolu iseenesest takistab sisendite tootmist mahepõllumajanduslikuna ning et mahepõllumajandusliku tootmisega seostatav kõrgetasemeline loomade heaolu ei ole tagatud. Lisaks kaasneb erandite haldamise ja kontrolliga märkimisväärne halduskoormus nii liikmesriikide haldusasutuste kui ka ettevõtjate jaoks. Samuti on erandite olemasolu loonud tingimused konkurentsi moonutamiseks ning ähvardanud õõnestada tarbijausaldust. Sellest tulenevalt tuleks piirata veelgi erandite tegemist mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadest ning see peaks piirduma ainult katastroofiolukordadega.

(43) Määrusega (EÜ) nr 834/2007 on ette nähtud mitmesuguseid erandeid mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadest. Kõnealuste sätete kohaldamisel saadud kogemused on näidanud, et sellised erandid ei ole andnud piisavaid stiimuleid, et need muutuksid üleliigseteks. Täpsemalt on leitud, et selliste erandite olemasolu iseenesest võib takistada suuremat varustamist mahepõllumajanduslike sisenditega ning et mahepõllumajandusliku tootmisega seostatav kõrgetasemeline loomade heaolu ei ole alati tagatud. Lisaks kaasneb erandite haldamise ja kontrolliga märkimisväärne halduskoormus nii liikmesriikide haldusasutuste kui ka ettevõtjate jaoks. Samuti on erandite olemasolu loonud tingimused konkurentsi moonutamiseks ning ähvardanud õõnestada tarbijausaldust. Sellest tulenevalt tuleks käesoleva määrusega kehtestada meetmed mahepõllumajandusliku aretuse ergutamiseks ja mahepõllumajanduslike turusisendite nappuse kaotamiseks, et erandid võimalikult kiiresti järk-järgult kaotada.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44) Selleks et võimaldada mahepõllumajandusliku tootmise jätkamist või taasalustamist pärast katastroofi, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, et kehtestada kriteeriumid katastroofiolukordade kvalifitseerimiseks ning sätestada selliste olukordade käsitlemise ning vajalike järelevalve- ja aruandlusnõuete erieeskirjad.

(44) Komisjonile tuleks anda volitus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada kriteeriumid, mille järgi saab olukordi klassifitseerida olukordadeks, mille jaoks on vaja erandlikke tootmiseeskirju, ning sätestada nende olukordade lahendamise viisid ning järelevalve- ja aruandlusnõuded, võttes arvesse mahepõllumajandussektorist pärinevat oskusteavet.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(44 a) Kohalikult toodetud ja turustatud toiduainete tarbimist tuleks ergutada ja edendada, et tagada transpordisektori võimalikult väike kasvuhoonegaaside heide. Peale selle tuleks jäätmetekke vähendamiseks edendada pakendamata tooteid ning igal võimalusel vältida ülemäärast pakendamist.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(45) Mahepõllumajanduslikke ja mittemahepõllumajanduslikke tooteid võib teatavatel tingimustel koguda ja transportida korraga. Tuleks kehtestada erisätted, et käitlemise ajal korralikult eraldada mahepõllumajanduslikud tooted mittemahepõllumajanduslikest toodetest ning hoida ära nende segunemine.

(45) Mahepõllumajanduslikke ja mittemahepõllumajanduslikke tooteid võib teatavatel tingimustel koguda ja transportida korraga. Tuleks kehtestada erisätted, et kogumise, transportimise ja töötlemise eesmärgil käitlemise ajal korralikult eraldada mahepõllumajanduslikud tooted mittemahepõllumajanduslikest toodetest ning hoida ära nende segunemine.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46) Selleks et tagada mahepõllumajandusliku tootmise terviklikkus ja kohandamine tehnika arenguga, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega muudetakse või täiendatakse mahepõllumajanduslike toodete kogumise, pakendamise, transpordi ja ladustamise erieeskirju.

(46) Selleks et tagada mahepõllumajandusliku tootmise terviklikkus ja kohandamine tehnika arenguga, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega täiendatakse mahepõllumajanduslike toodete kogumise, pakendamise, transpordi ja ladustamise erieeskirju.

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekule artikli 18 lõike 2 kohta.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47) Selliste toodete ja ainete nagu taimekaitsevahendite, väetiste, mullaomaduste parandajate, toitainete, loomasööda komponentide, söödalisandite, toidu lisaainete, abiainete ning puhastus- ja desinfitseerimisvahendite kasutamine mahepõllumajanduslikus tootmises peaks olema minimaalne ning piiratud käesolevas määruses sätestatud eritingimustega. Samasugust lähenemisviisi tuleks järgida seoses toodete ja ainete kasutamisega toidu lisaaine ja abiainena mahepõllumajandusliku töödeldud toidu tootmisel. Seetõttu tuleks kehtestada sätted, milles määratletakse selliste toodete ja ainete kõikvõimalikud kasutusviisid mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt ning eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel, lähtudes käesolevas määruses sätestatud põhimõtetest ja teatavatest kriteeriumidest.

(47) Selliste toodete ja ainete nagu taimekaitsevahendite, väetiste, mullaomaduste parandajate, toitainete, loomasööda komponentide, söödalisandite, toidu lisaainete, abiainete, loomakasvatuses kasutatavate toodete ning puhastus- ja desinfitseerimisvahendite kasutamine mahepõllumajanduslikus tootmises peaks olema minimaalne ning piiratud käesolevas määruses sätestatud eritingimustega. Samasugust lähenemisviisi tuleks järgida seoses toodete ja ainete kasutamisega toidu lisaaine ja abiainena mahepõllumajandusliku töödeldud toidu tootmisel, veinitootmisel kasutatavate toodete ja ainete ning puhastus- ja desinfitseerimisvahendite kasutamise puhul. Seetõttu tuleks kehtestada sätted, milles määratletakse selliste toodete ja ainete kõikvõimalikud kasutusviisid mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt ning eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel, lähtudes käesolevas määruses sätestatud põhimõtetest ja teatavatest kriteeriumidest.

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekule artikli 19 lõike 1 teise lõigu punktide b a ja b b kohta.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48) Selleks et tagada kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt ning eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel ning kohandamine tehnika arenguga, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, et sätestada täiendavad kriteeriumid toodete ja ainete lubamiseks või lubade tühistamiseks mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt ning eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel, ning teisi nõudeid selliselt lubatud toodete ja ainete kasutamisele.

(48) Selleks et tagada kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt ning eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel ning kohandamine tehnika arenguga, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses niisuguste toodete ja ainete lubamise või keelamisega, mida saab kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt, ning toodete ja ainetega, mida saab kasutada eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel, ning teisi nõudeid selliselt lubatud toodete ja ainete kasutamisele.

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekule artikli 19 lõike 5 kohta.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49) Konkreetsete liidu eeskirjade puudumisel selle kohta, milliseid meetmeid võtta, kui mahepõllumajanduslikes toodetes esineb lubamatuid aineid või tooteid, on liidus välja töötatud ja rakendatud erinevaid lähenemisviise. Selline olukord põhjustab ettevõtjate, kontrolliasutuste ja kontrollorganite jaoks ebakindlust. Samuti võib see kaasa tuua ettevõtjate erinevat kohtlemist liidus ning mõjutada tarbijate usaldust mahepõllumajanduslike toodete vastu. Seetõttu on asjakohane kehtestada selged ja ühtsed sätted, millega keelatakse turustada mahepõllumajanduslikuna selliseid tooteid, milles mis tahes lubamatu toode või aine sisaldub üle etteantud piirmäära. Kõnealuste piirmäärade kehtestamisel tuleks võtta arvesse eriti komisjoni direktiivi 2006/125/EÜ imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta31.

välja jäetud

__________________

 

31 Komisjoni direktiiv 2006/125/EÜ, 5. detsember 2006, imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta (ELT L 339, 6.12.2006, lk 16).

 

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 50

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(50) Selleks et tagada mahepõllumajandusliku tootmise ja märgistamise süsteemi tulemuslikkus, tõhusus ja läbipaistvus, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses spetsiifiliste kriteeriumite ja tingimustega lubamatute toodete ja ainete sisalduse määrade kehtestamiseks ja kohaldamiseks, mille ületamisel ei tohi tooteid mahepõllumajanduslikuna turustada, ning seoses nende määrade kehtestamisega ja nende kohandamisega tehnika arenguga.

välja jäetud

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51) Mahepõllumajandusliku tootmise aluseks on väliste sisendite kasutuspiirangu üldpõhimõte. Põllumajandustootjad peavad võtma meetmeid, et hoida ära lubamatute toodete või ainetega saastumise riski. Sellistest meetmetest hoolimata võib esineda olukordi, et põllumajandustootjatel keelatakse turustada tooteid mahepõllumajanduslikuna, kuna nendesse on tahtmatult sattunud lubamatuid tooteid või aineid. Seepärast on asjakohane näha ette võimalus, et komisjon võib aluslepingu artikli 42 alusel anda liikmesriikidele loa maksta toetust tekkinud kahju hüvitamiseks. Liikmesriigid võivad selliste kahjude täielikuks või osaliseks katmiseks kasutada ka ühise põllumajanduspoliitika vahendeid.

(51) Mahepõllumajandusliku tootmise aluseks on väliste sisendite kasutuspiirangu üldpõhimõte. Põllumajandustootjad peavad võtma meetmeid, et hoida ära lubamatute toodete või ainetega saastumise riski. Sellistest meetmetest hoolimata võib esineda olukordi, et põllumajandustootjatel keelatakse turustada tooteid mahepõllumajanduslikuna, kuna nendesse on tahtmatult sattunud lubamatuid tooteid või aineid.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52) Põllumajandustooteid ja toitu tuleks märgistada vastavalt üldeeskirjadele, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1169/201132 ja eelkõige sätete kohaselt, mille eesmärk on ära hoida märgistamist, mis võib tarbijaid segadusse ajada või eksitada. Peale selle tuleks käesolevas määruses kehtestada mahepõllumajanduslike toodete märgistamise erisätted. Need peaksid kaitsma nii ettevõtjate huve, kuna nende tooted saavad turul õigesti märgistatud ning nad saavad tegutseda ausa konkurentsi tingimustes, kui ka tarbijate huve, võimaldades neil teha teadlikke valikuid.

(52) Põllumajandustooteid ja toitu tuleks märgistada vastavalt üldeeskirjadele, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1169/201132, ja eelkõige ranges kooskõlas ühiste märgistusstandardite ja sätetega, mille eesmärk on ära hoida märgistamist, mis võib tarbijaid segadusse ajada või eksitada. Peale selle tuleks käesolevas määruses kehtestada mahepõllumajanduslike toodete märgistamise erisätted. Need peaksid kaitsma nii ettevõtjate huve, kuna nende tooted saavad turul õigesti märgistatud ning nad saavad tegutseda ausa konkurentsi tingimustes, kui ka tarbijate huve, võimaldades neil teha teadlikke valikuid.

__________________

__________________

32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 57

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(57) Selleks et luua tarbijate jaoks selgust ning tagada, et neile edastatakse asjakohane teave, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte käesolevas määruses sätestatud mahepõllumajanduslikule tootmisele viitavate terminite loetelu kohandamiseks, sööda ja selle koostisosade märgistamise ja koostise suhtes kohaldatavate erinõuete kehtestamiseks, täiendavate eeskirjade kehtestamiseks märgistuse ja muude märgiste kui käesolevas määruses sätestatud Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo muutmise kohta ning Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo ja sellega seotud eeskirjade muutmise kohta.

(57) Selleks et luua tarbijate jaoks selgust ning tagada, et neile edastatakse asjakohane teave, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte käesolevas määruses sätestatud mahepõllumajanduslikule tootmisele viitavate terminite loetelu kohandamiseks, täiendavate eeskirjade kehtestamiseks märgistuse ja muude märgiste kui käesolevas määruses sätestatud Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo muutmise kohta ning Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo ja sellega seotud eeskirjade muutmise kohta.

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekule artikli 21 lõike 4 kohta.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 58

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(58) Mahepõllumajanduslik tootmine on usaldusväärne ainult juhul, kui sellega kaasneb kõigis tootmis-, töötlus- ja turustusetappides tulemuslik tõendamine ja kontroll. Mahepõllumajandusliku tootmise suhtes tuleks rakendada ametlikke kontrolle või muid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr (XXX/XXXX)33 tehtavaid ametlikke toiminguid, et tõendada mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist käsitlevate eeskirjade järgimist.

(58) Mahepõllumajanduslik tootmine on usaldusväärne ainult juhul, kui sellega kaasneb kõigis tootmis-, töötlus- ja turustusetappides tulemuslik tõendamine ja kontroll. Mahepõllumajandusliku tootmise suhtes tuleks rakendada ametlikke kontrolle või muid käesoleva määrusega kooskõlas tehtavaid ametlikke toiminguid, et tõendada mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist käsitlevate eeskirjade järgimist. Mahepõllumajandusliku tootmise erieeskirjad, mis puudutavad tootmisprotsessi kontrollimist kõikides selle etappides, peaksid seetõttu jääma käesoleva määruse kohaldamisalasse.

 

 

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr XX/XXXX, [kuupäev], mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise, taimse paljundusmaterjali ja taimekaitsevahendite eeskirjade kohaldamine ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 999/2001, 1829/2003, 1831/2003, 1/2005, 396/2005, 834/2007, 1099/2009, 1069/2009, 1107/2009 ja määruseid (EL) nr 1151/2012, [….]/2013 [Office of Publications, please insert number of Regulation laying down provisions for the management of expenditure relating to the food chain, animal health and animal welfare, and relating to plant health and plant reproductive material] ja direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ, 2008/120/EÜ ja 2009/128/EÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L …).

 

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 60

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(60) Liidu väikepõllumajandustootjate jaoks üksikuna on mahepõllumajandusliku sertifitseerimisega seotud kontrollikulud ja halduskoormus suhteliselt suured. Võimaldada tuleks rühmana sertifitseerimise süsteem, pidades silmas kontrolli- ja sertifitseerimiskulude ja seonduva halduskoormuse vähendamist, kohalike võrgustike tugevdamist, turulepääsu lihtsustamist ning võrdsete tingimuste tagamist kolmandate riikide ettevõtjatega. Seepärast tuleks võtta kasutusele ja määratleda „ettevõtjate rühma” mõiste.

(60) Liidu väikepõllumajandustootjate jaoks üksikuna on mahepõllumajandusliku sertifitseerimisega seotud kontrollikulud ja halduskoormus suhteliselt suured. Võimaldada tuleks rühmana sertifitseerimise süsteem, pidades silmas kontrolli- ja sertifitseerimiskulude ja seonduva halduskoormuse vähendamist, kohalike võrgustike tugevdamist, turulepääsu lihtsustamist ning võrdsete tingimuste tagamist kolmandate riikide ettevõtjatega. Seepärast tuleks võtta kasutusele ja määratleda „ettevõtjate rühma” mõiste. See mõiste peaks hõlmama ka piiriüleseid rühmi. Lisaks peaksid liikmesriigid aktiivselt ära kasutama põllumajandustootjate, eriti määruse (EL) nr 1305/2013 kohaselt toetuse saamise tingimustele vastavate väikepõllumajandustootjate vahelise koostöö meetmeid.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 61

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(61) Selleks et tagada mahepõllumajandusliku tootmise ja märgistamise süsteemi tulemuslikkus, tõhusus ja läbipaistvus, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses nõuetega ettevõtjate või ettevõtjate rühma poolt peetava arvepidamise kohta, seoses nõuetega ettevõtjate loetelu avalikustamise kohta, seoses nõuete ja menetlustega, mida kohaldatakse selliste tasude avaldamise suhtes, mida võib seoses mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade järgimist tõendavate kontrollidega koguda, ja pädevate asutuste poolse järelevalve suhtes nende tasude kohaldamise üle ning seoses selliste kriteeriumidega ettevõtjate rühmade määratlemiseks, mille täitmise korral peaks ettevõtjatel olema õigus lasta asjaomasel kontrolliasutusel või kontrollorganil väljastada ainult üks mahepõllumajanduse sertifikaat.

välja jäetud

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekule artikli 24 lõike 6 ja artikli 25 lõike 6 kohta.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 62

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(62) Selleks et tagada ettevõtjate rühma tulemuslik ja tõhus sertifitseerimine, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses ettevõtjate rühma üksikliikmete vastutusega, sellise rühma koosseisu ja suurusega, ettevõtjate rühma toodetavate toodete kategooriatega, rühmas osalemise tingimustega ning rühma sisekontrollide kehtestamise ja toimimisega, sealhulgas tehtavate kontrollide ulatuse, sisu ja sagedusega.

välja jäetud

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekule artikli 26 lõike 3 kohta.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 62 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(62 a) Selleks et suurendada väikeste põllumajandustootjate võimalusi ja ergutada üksikult tegutsevaid põllumajandustootjaid moodustama ettevõtjate rühmi, tuleks ettevõtjate rühmi käsitlevates eeskirjades võtta arvesse kõikide väikeste põllumajandustootjate vajadusi ja ressursialast suutlikkust.

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekule artikli 26 lõike 3 kohta.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 67

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(67) Kolmandates riikides samaväärseid garantiisid pakkuvate toodete impordi jaoks kontrollide teostamiseks ja sertifikaatide väljastamiseks pädevana tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite kava kogemus näitab, et kõnealuste asutuste ja organite kohaldatavad eeskirjad on erinevad ja neid võiks olla keeruline käsitada vastavate liidu eeskirjadega samaväärsena. Peale selle kahjustab kontrolliasutuste ja kontrollorganite standardite paljusus nõuetekohast komisjonipoolset järelevalvet. Seetõttu tuleks see samaväärsuse kava kaotada. Kõnealustele kontrolliasutustele ja kontrollorganitele tuleks siiski anda piisavalt aega, et nad saaksid valmistuda liidu eeskirjadele vastavate toodete impordiga seotud tunnustuse saamiseks.

(67) Kolmandates riikides samaväärseid garantiisid pakkuvate toodete impordi jaoks kontrollide teostamiseks ja sertifikaatide väljastamiseks pädevana tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite kava kogemus näitab, et kõnealuste asutuste ja organite kohaldatavad eeskirjad on erinevad ja neid võiks olla keeruline käsitada vastavate liidu eeskirjadega samaväärsena. Peale selle kahjustab kontrolliasutuste ja kontrollorganite standardite paljusus nõuetekohast komisjonipoolset järelevalvet. Seetõttu tuleks samaväärsuse kava muuta, et võtta vajaduse korral kasutusele uus kohandatud vastavuse süsteem. Kõnealustele kontrolliasutustele ja kontrollorganitele tuleks siiski anda piisavalt aega, et nad saaksid valmistuda liidu eeskirjadele vastavate toodete impordiga seotud tunnustuse saamiseks.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 69

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(69) Selleks et tagada ettevõtjate seas aus konkurents, selliste imporditud toodete jälgitavus, mida kavatsetakse lasta liidu turule mahepõllumajanduslikuna, või kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamise ja järelevalve menetluse läbipaistvus seoses eeskirjadele vastavate mahepõllumajanduslike toodete impordiga, ning selleks, et tagada määruse (EÜ) nr 834/2007 alusel samaväärsena tunnustatud kolmandate riikide loetelu haldamine, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses kolmandate riikide tolliasutustele mõeldud dokumentidega, eriti seoses mahepõllumajandusliku ekspordisertifikaadiga – võimaluse korral alati elektroonilisel kujul, impordiks vajalike dokumentidega – samuti võimaluse korral alati elektroonilisel kujul, ning kriteeriumidega kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamiseks või tunnustamise tühistamiseks seoses eeskirjadele vastavate mahepõllumajanduslike toodete impordiga ning seoses kõnealuse määruse alusel tunnustatud kolmandate riikide poolt nende tunnustamise järelevalve jaoks saadetava teabega ja kõnealuse järelevalve teostamisega komisjoni poolt, kaasa arvatud kohapealsed kontrollid.

(69) Selleks et tagada selliste imporditud toodete jälgitavus, mida kavatsetakse lasta liidu turule mahepõllumajanduslikuna, või kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamise ja järelevalve menetluse läbipaistvus seoses eeskirjadele vastavate mahepõllumajanduslike toodete impordiga, ning selleks, et tagada määruse (EÜ) nr 834/2007 alusel samaväärsena tunnustatud kolmandate riikide loetelu haldamine, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses impordiks vajalike dokumentidega – võimaluse korral alati ka elektroonilisel kujul; seoses selliste kriteeriumite täitmisega, mis puudutavad kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamist või tunnustamise tühistamist seoses eeskirjadele vastavate mahepõllumajanduslike toodete impordiga; seoses kõnealuse määruse alusel tunnustatud kolmandate riikide poolt saadetava teabega, mis on vajalik nende tunnustamise järelevalve jaoks; seoses komisjoni poolt järelevalve teostamisega, kaasa arvatud kohapealsete kontrollide tegemist käsitlevate sätete kehtestamisega; seoses kontrolliasutuste ja -organite tunnustamise menetluskorraga, sh esitatava tehnilise toimiku sisu ning tunnustamise tühistamisega; seoses kontrollide ja muude toimingutega, mida viivad läbi komisjoni tunnustatud kontrolliasutused ja -organid. Kui tuvastatakse kontrollimise ja sertifitseerimise eeskirjade raske või korduv rikkumine, tuleb asjaomase kontrollorgani tunnustamine viivitamata tühistada nii asjaomastes kolmandates riikides kui ka kogu liidu turul tegutsevate liidus loodud riiklike akrediteerimisasutuste puhul.

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekule artikli 27 lõike 3 ja artikli 29 lõike 7 kohta ning muudatusettepanekule, millega lisati artiklile 29 uued lõiked 7 a ja 7 b.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 69 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(69 a) Komisjonile tuleks delegeerida volitus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses meetmete kohaldamisega eeskirjade rikkumise või arvatava rikkumise korral, mis mõjutab määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 2 alusel tunnustatud kolmandatest riikidest imporditud mahepõllumajanduslike toodete usaldusväärsust, ning seoses käesoleva määruse rakendamiseks ja järelevalveks vajaliku teabe edastamiseks kasutatava süsteemiga. Kogu teave arvatava eeskirjade rikkumise, tunnustamise tühistamise või loa peatamise kohta tuleb viivitamata edastada kõikidele pädevatele asutustele ja kontrollorganitele, et vältida loata toodete turuleviimist.

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekutele artikli 29 lõike 8, artikli 31 lõike 6 ja artikli 33 lõike 2 kohta.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 70

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(70) Tuleks kehtestada säte, millega tagatakse, et ühes liikmesriigis kontrollitud ja käesolevale määrusele vastavate mahepõllumajanduslike toodete liikumist ei tohiks teises liikmesriigis piirata. Selleks et tagada ühtse turu ja liikmesriikide vahelise kaubanduse nõuetekohane toimimine, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, et kehtestada eeskirjad seoses mahepõllumajanduslike toodete vaba liikumisega.

(70) Tuleks kehtestada säte, millega tagatakse, et ühes liikmesriigis kontrollitud ja käesolevale määrusele vastavate mahepõllumajanduslike toodete liikumist ei tohiks teises liikmesriigis piirata.

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekule artikli 32 lõike 2 kohta.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 71

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(71) Käesoleva määruse rakendamiseks vajaliku usaldusväärse teabe saamiseks peaksid liikmesriigid esitama komisjonile igal aastal vajaliku teabe. Selguse ja läbipaistvuse huvides peaksid liikmesriigid pidama ajakohastatud loetelusid pädevate asutuste, kontrolliasutuste ja kontrollorganite kohta. Liikmesriigid peaksid avalikustama kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu ning komisjon peaks need igal aastal avaldama.

(71) Käesoleva määruse rakendamiseks vajaliku usaldusväärse teabe saamiseks peaksid liikmesriigid esitama komisjonile igal aastal vajaliku ajakohase statistilise teabe. Selguse ja läbipaistvuse huvides peaksid liikmesriigid pidama ajakohastatud loetelusid pädevate asutuste, kontrolliasutuste ja kontrollorganite kohta. Liikmesriigid peaksid avalikustama kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu ning komisjon peaks need igal aastal avaldama.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 72

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(72) On vaja kehtestada meetmed, millega tagatakse sujuv üleminek teatavatele muudatustele käesoleva määrusega mahepõllumajanduslike toodete liitu importimist reguleerivas õigusraamistikus. Eelkõige tuleks selleks, et tagada sujuv üleminek vanalt õigusraamistikult uuele, delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses määruse (EÜ) nr 834/2007 kohaselt algavaid üleminekuperioode käsitlevate eeskirjadega erandina üldreeglist, et varasemaid perioode ei saa üleminekuperioodi osana tagasiulatuvalt tunnustada.

(72) On vaja kehtestada meetmed, millega tagatakse sujuv üleminek teatavatele muudatustele käesoleva määrusega mahepõllumajanduslike toodete liitu importimist reguleerivas õigusraamistikus. Eelkõige tuleks selleks, et tagada sujuv üleminek vanalt õigusraamistikult uuele, delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses määruse (EÜ) nr 834/2007 kohaselt algavaid üleminekuperioode käsitlevate eeskirjadega.

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekule artikli 8 lõike 3 kohta.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 75

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(75) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks anda komisjonile rakendusõigused seoses sellise andmebaasi loomise tehniliste üksikasjadega, kus loetletakse sordid, mille jaoks on saada mahepõllumajanduslikult saadud taimset paljundusmaterjali; seoses selliste toodete ja ainete lubamise või loa tühistamisega, mida võib kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt ning eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel, kaasa arvatud lubamiseks kasutatavate menetlustega ning kõnealuste toodete ja ainete loeteludega ning vajaduse korral nende kirjelduse, koostisele esitatavate nõuete ja kasutustingimustega; seoses spetsiifilise ja praktilise korraga, mis käsitleb kontrolliasutuste ja kontrollorganite koodinumbritele viitavate märgiste ning põllumajanduslike toorainete tootmiskoha märgiste esitlemist, sisu ja suurust, koodinumbrite määramist kontrolliasutustele ja kontrollorganitele ning põllumajanduslike toorainete tootmiskoha märkimist; seoses üksikasjade ja spetsifikatsioonidega, mis käsitlevad ettevõtjate või ettevõtjate rühmade poolt pädevatele asutustele oma tegevuse kohta esitatavate teadete sisu, vormi ja edastamise viisi ning kontrollide eest koguda võidavate tasude avaldamise vormi; seoses ettevõtjate rühmade ja pädevate asutuste, kontrolliasutuste ja kontrollorganite vahelise ning liikmesriikide ja komisjoni vahelise teabevahetusega; seoses kolmandates riikides kontrollide teostamiseks pädevate kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamise ja tunnustamise tühistamisega ning kõnealuste kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu kehtestamisega ja eeskirjade kehtestamisega, et tagada meetmete kohaldamine seoses nõuete rikkumise või selle kahtluse juhtudega, mis mõjutavad imporditud mahepõllumajanduslike toodete terviklikkust; seoses määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 2 alusel tunnustatud kolmandate riikide loetelu kehtestamisega ning kõnealuse loetelu muutmisega, samuti eeskirjade kehtestamisega, et tagada meetmete kohaldamine seoses nõuete rikkumise või selle kahtlusega juhtudega, mis mõjutavad kõnealustest kolmandatest riikidest imporditud mahepõllumajanduslike toodete terviklikkust; seoses käesoleva määruse rakendamiseks ja järelevalveks vajaliku teabe edastamiseks kasutatava süsteemiga ning seoses määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 3 alusel tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu kehtestamise ja selle loetelu muutmisega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201134.

(75) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks anda komisjonile rakendusõigused seoses sellise ühtse andmebaasi loomise tehniliste üksikasjadega, kus loetletakse sordid, eriti traditsioonilised ja haruldased sordid, mille jaoks on saada mahepõllumajanduslikult saadud taimset paljundusmaterjali; seoses selliste toodete ja ainete lubamise või loa tühistamisega, mida võib kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt ning eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel, kaasa arvatud lubamiseks kasutatavate menetlustega ning kõnealuste toodete ja ainete loeteludega ning vajaduse korral nende kirjelduse, koostisele esitatavate nõuete ja kasutustingimustega; seoses spetsiifilise ja praktilise korraga, mis käsitleb kontrolliasutuste ja kontrollorganite koodinumbritele viitavate märgiste ning põllumajanduslike toorainete tootmiskoha märgiste esitlemist, sisu ja suurust, koodinumbrite määramist kontrolliasutustele ja kontrollorganitele ning põllumajanduslike toorainete tootmiskoha märkimist; seoses üksikasjade ja spetsifikatsioonidega, mis käsitlevad ettevõtjate või ettevõtjate rühmade poolt pädevatele asutustele oma tegevuse kohta esitatavate teadete sisu, vormi ja edastamise viisi ning kontrollide eest koguda võidavate tasude avaldamise vormi; seoses ettevõtjate rühmade ja pädevate asutuste, kontrolliasutuste ja kontrollorganite vahelise ning liikmesriikide ja komisjoni vahelise teabevahetusega; seoses kolmandates riikides kontrollide teostamiseks pädevate kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamise ja tunnustamise tühistamisega ning kõnealuste kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu kehtestamisega ja eeskirjade kehtestamisega, et tagada meetmete kohaldamine seoses nõuete rikkumise või selle kahtluse juhtudega, mis mõjutavad imporditud mahepõllumajanduslike toodete terviklikkust; seoses määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 2 alusel tunnustatud kolmandate riikide loetelu kehtestamisega ning kõnealuse loetelu muutmisega, samuti eeskirjade kehtestamisega, et tagada meetmete kohaldamine seoses nõuete rikkumise või selle kahtlusega juhtudega, mis mõjutavad kõnealustest kolmandatest riikidest imporditud mahepõllumajanduslike toodete terviklikkust; seoses käesoleva määruse rakendamiseks ja järelevalveks vajaliku teabe edastamiseks kasutatava süsteemiga ning seoses määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 3 alusel tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu kehtestamise ja selle loetelu muutmisega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201134.

__________________

__________________

34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 77

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(77) Selleks et tagada sujuv üleminek määruses (EÜ) nr 834/2007 sätestatud taimse paljundusmaterjali mahepõllumajanduslikku päritolu ning tõuaretusloomi käsitlevatelt eeskirjadelt ning kõnealuse määruse artikli 22 kohaselt vastu võetud erandlikelt tootmiseeskirjadelt käesolevas määruses sätestatud uutele taimede ja taimsete saaduste ning kariloomade kasvatuse eeskirjadele, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses erandite tegemisega juhul, kui seda peetakse vajalikuks, et tagada juurdepääs taimsele paljundusmaterjalile ja tõuaretuseks kasutatavatele elusloomadele, mida võib kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises. Kuna kõnealused õigusaktid on olemuselt üleminekuaktid, tuleks neid kohaldada piiratud aja jooksul.

(77) Selleks et tagada sujuv üleminek määruses (EÜ) nr 834/2007 sätestatud taimse paljundusmaterjali mahepõllumajanduslikku päritolu ning tõuaretusloomi käsitlevatelt eeskirjadelt ning kõnealuse määruse artikli 22 kohaselt vastu võetud erandlikelt tootmiseeskirjadelt käesolevas määruses sätestatud uutele taimede ja taimsete saaduste ning kariloomade kasvatuse eeskirjadele, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses erandite tegemisega juhul, kui seda peetakse vajalikuks, et tagada juurdepääs taimsele paljundusmaterjalile ja tõuaretuseks kasutatavatele elusloomadele, mida võib kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises. Kõnealused õigusaktid on olemuselt siiski vaid üleminekuaktid, mistõttu neid kohaldatakse ainult vajaliku piiratud aja jooksul, et tuvastada ja täita taimede mahepõllumajandusliku paljundusmaterjali ja mahepõllumajanduslike tõuaretusloomade kättesaadavuse puudujäägid.

Selgitus

Eesmärk on luua tegelik seemnete mahepõllumajandusliku tootmise turg, tehes koostööd Euroopa mahepõllumajanduslike seemnete tootjatega. See nõuab tulemuslikku stiimulite süsteemi ja seadusandjate selget pühendumust.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 77 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(77 a) Komisjoni kavandatud Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise tuleviku tegevuskava tuleks kasutada selleks, et aidata rahastada teadusuuringuid ja innovatsiooni, eesmärgiga suurendada mahepõllumajanduslike seemnete ja mahepõllumajandusliku taimse paljundusmaterjali tootmist ja kättesaadavust.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 77 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(77 b) Selleks et suurendada mahepõllumajanduslike seemnete ja taimse paljundusmaterjali tootmist, kättesaadavust ja kasutamist, tuleks ergutada partnerlussuhete loomist seemnekasvatajate, aretajate ja kõikide teiste mahepõllumajanduses tegutsevate osapoolte vahel. Lisaks tuleks teha mahepõllumajandusliku tootmise tehnilise nõuande eksperdirühmale (EGTOP) ülesandeks töötada välja mahepõllumajanduslike seemnete tulemusliku ja jätkusuutliku kasutamise uus süsteem, mis looks mahepõllumajanduses tegutsevatele seemnekasvatajatele ja aretajatele stiimulid.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 78

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(78) Komisjon peaks kaaluma mahepõllumajandusliku taimse paljundusmaterjali ja mahepõllumajanduslike tõuaretusloomade kättesaadavuse olukorda ning esitama sellega seoses Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande 2021. aastal.

(78) Selleks et tagada mahepõllumajandusliku taimse paljundusmaterjali ja sööda ning tõuaretuseks peetavate mahepõllumajanduslike loomade piisavas koguses kättesaadavus turul, peaks komisjon enne erandite järkjärgulise kaotamise ettepanekute esitamist läbi viima uuringu, lähtudes kogutud andmetest ja liikmesriikide olukorra analüüsist. Selle uuringu alusel peaks komisjon 2020. aasta lõpuks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis koosneb analüüsist mahepõllumajanduse arenguseisu ja saavutatud edu kohta ning strateegilisest osast meetmete kohta, mida kohaldatakse või mis on vajalikud selleks, et parandada mahepõllumajanduse tulemuslikkust ja institutsioonilist raamistikku.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 80

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(80) Mahepõllumajandusliku tootmise ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamise õigusraamistiku läbivaatamine näitas, et määruse (EL) nr XXX/XXXX (ametlike kontrollide määrus) kohaselt teostatavate ametlike kontrollide ja teiste ametlike toimingutega seotud erivajadused nõuavad sätteid nõuete rikkumise juhtude paremaks käsitlemiseks. Samuti tuleks määruse (EL) nr XXX/XXXX [ametlike kontrollide määrus] sätteid, milles käsitletakse pädevate asutuste ülesandeid ja vastutust, delegeeritud asutuste heakskiitmist ja järelevalvet, ametlikku sertifitseerimist, aruandlusnõudeid ja haldusabiga, kohandada mahepõllumajandusliku tootmise sektori erivajadustele. Seetõttu tuleks määrust (EL) nr XXX/XXXX [ametlike kontrollide määrus] vastavalt muuta.

välja jäetud

Selgitus

Muudatusettepanek vastab raportööri muudatusettepanekule artikli 44 kohta.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtted ja sätestatakse eeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise ning sellele viitavate märgiste kasutamisega märgistamisel ja reklaamimisel.

Käesoleva määrusega kehtestatakse mahepõllumajandusliku tootmise ning selle kontrolli ja sertifitseerimise põhimõtted ning sätestatakse eeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, töötlemise, turustamise, kontrolli ja mahepõllumajanduslikule tootmisele viitavate märgiste kasutamisega märgistamisel ja reklaamimisel. Määrus paneb aluse mahepõllumajandusliku tootmise säästvale arengule ja selle positiivsele mõjule keskkonnale ja rahvatervisele ning tagab samal ajal siseturu tõhusa toimimise ja õiglase konkurentsi, aidates sellega põllumajandusettevõtjatel saavutada õiglane sissetulek, tagades tarbijate rahulolu ja kaitstes tarbijate huve.

Selgitus

Mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtteid ja meetodeid tuleb kohaldada kogu mahepõllumajanduse / mahepõllumajandusliku tootmise protsessi ulatuses. Seepärast on oluline, et käesolev määrus näeks ette protsessi kontrollimise. Sellest ei piisa, kui kontrollida ainult inimestele või loomadele tarbimiseks mõeldud toodet. Käesolev määrus hõlmab ka mahepõllumajanduslike toodete ja üleminekutoodete sertifitseerimist.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesolevat määrust kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) I lisas loetletud põllumajandustoodete ning mõnede teiste käesoleva määruse I lisas loetletud toodete suhtes niivõrd, kuivõrd kõnealused põllumajandustooted ja teised tooted on mõeldud tootmiseks, ettevalmistamiseks, turustamiseks, turulelaskmiseks, importimiseks või eksportimiseks mahepõllumajanduslikena.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste põllumajandustoodete, sh vesiviljelustoodete ja mesindussaaduste suhtes, kui need on toodetud, ettevalmistatud, märgistatud, turustatud, liidu turule viidud või liitu imporditud või liidust eksporditud mahepõllumajanduslikena, või on selleks mahepõllumajanduslikena mõeldud:

 

(a) elusloomad või töötlemata põllumajandustooted, sh seemned ja muu taimne paljundusmaterjal;

 

(b) töödeldud põllumajandustooted kasutamiseks toiduna;

 

(c) sööt;

 

(d) vetikad ja vesiviljelusloomad;

 

(e) vein;

 

(f) pärm;

 

(g) seened;

 

(h) kogutud looduslikud taimed ja nende osad,

 

ning teised põllumajandusega tihedalt seotud tooted, mida kavatsetakse toota, ette valmistada, märgistada, turustada, turule viia, importida või eksportida.

Metsloomade küttimisel saadud tooteid ning kalapüügitooteid ei loeta mahepõllumajanduslikuks toodanguks.

Metsloomade küttimisel saadud tooteid ning kalapüügitooteid ei loeta mahepõllumajanduslikuks toodanguks.

 

(Muudatusettepanek „merevetikate” asendamiseks „vetikatega” kehtib läbivalt kogu tekstis. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi selliste ettevõtjate suhtes, kes osalevad lõikes 1 nimetatud toodetega seotud tegevuses mis tahes tootmis-, ettevalmistus- või turustusetapis.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi selliste ettevõtjate suhtes, kes on seotud lõikes 1 osutatud toodete mis tahes tootmis-, ettevalmistus-, märgistus- või turustusetapiga.

Käesolevat määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/201135 artikli 2 lõike 2 punktis d määratletud toitlustusettevõtete toitlustustegevuse suhtes.

Käesolevat määrust kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/201135 artikli 2 lõike 2 punktis d määratletud toitlustusettevõtete toitlustustegevuse suhtes.

__________________

__________________

35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

Selgitus

Suuremahulisest toitlustamisest on saanud mahepõllumajandusliku turu oluline osa ning see turg varustab üha enam sööklaid ja restorane mahepõllumajanduslike toodetega. Seega peaks käesolev määrus seda hõlmama.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Toitlustusettevõtetest pärit toodete märgistamise ja kontrolli suhtes võivad liikmesriigid kohaldada siseriiklikke või nende puudumise korral erasektori eeskirju.

välja jäetud

Selgitus

Käesolev määrus peaks hõlmama toitlustusettevõtteid ja restorane. Suured sööklad võivad osutada küll mahepõllumajanduslike toodete kasutamisele roogades, kuid puudub kohustus mahepõllumajandusliku osa väljatoomise kohta kogu roa mahus.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira seonduvate liidu õigusaktide kohaldamist muu hulgas toiduahela ohutuse, loomade tervishoiu ja heaolu, taimetervise ja taimse paljundusmaterjali valdkonnas, ega eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XX/XXXX36 (taimne paljundusmaterjal) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XX/XXXX37 (taimekahjurite vastased kaitsemeetmed) kohaldamist.

3. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira liidu teiste õigusaktide või siseriiklike sätete kohaldamist kooskõlas liidu õigusega käesolevas artiklis loetletud toodete kohta, näiteks nimetatud toodete tootmist, valmistamist, turustamist, märgistamist ja kontrollimist, sealhulgas toiduaineid ja loomasööta käsitlevate õigusaktide kohaldamist.

__________________

 

36 [täielik pealkiri] (ELT L,…).

 

37 [täielik pealkiri] (ELT L,…).

 

Selgitus

Kõik ülalnimetatud õigusaktid ei ole uue mahepõllumajandusliku tootmise õigusakti vastuvõtmise ajaks jõustunud.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Selleks et võtta arvesse teavet uute tootmismeetodite või materjalide kohta või rahvusvahelisi kohustusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I lisas sätestatud tooteloetelu. Kõnealusesse loetellu võib lisada ainult põllumajandustoodetega tihedalt seotud tooteid.

välja jäetud

Selgitus

Kohaldamisala peaks olema sama mis kehtival määrusel (EÜ) nr 834/2007. Niisuguseid muudatusi saab alusmääruses teha üksnes kaasotsustusmenetluse teel.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) „põllumajanduslik tooraine” – põllumajandustoode, millega ei ole tehtud ühtki säilitamis- ega töötlemistoimingut;

(3) „põllumajanduslik tooraine” või „vesiviljeluse tooraine” põllumajandus- või vesiviljelustoode, millega ei ole tehtud ühtki töötlemis-, ettevalmistus- või säilitamistoimingut;

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) „ennetusmeetmed” – meetmed, mida tuleb võtta, et tagada mulla kvaliteet, vältida ja tõrjuda kahjureid ja umbrohtu ning vältida saastumist käesoleva määruse kohaselt lubamatute toodete või ainetega;

(4) „ennetusmeetmed ja ettevaatusabinõud” – meetmed, mida tuleb kõikides tootmise, ettevalmistuse ja turustuse etappides võtta, et tagada mahepõllumajandusliku tootmise kvaliteet ja bioloogilise mitmekesisuse säilimine ning vältida saastumist ja segunemist käesoleva määruse kohaselt lubamatute toodete või ainetega;

 

Selgitus

Ettevaatusabinõud peaksid ulatuma kaugemale kui ennetusmeetmed ja neid tuleks kohaldada mahepõllumajandusliku tootmise süsteemi kõikides etappides.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) „üleminek” – üleminek teatava ajavahemiku jooksul mittemahepõllumajanduslikult tootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele;

(5) „üleminek” – üleminek mittemahepõllumajanduslikult tootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele teatava ajavahemiku jooksul, mil kohaldatakse mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid;

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) „ettevõtjate rühm” – rühm, milles iga ettevõtja on põllumajandustootja, kellel on kuni viis ha kasutatava põllumajandusmaaga majapidamine ning kes võib lisaks toidu või sööda tootmisele tegelda ka toidu või sööda töölemisega;

(7) „ettevõtjate rühm” – kõikidele alljärgnevatele tingimustele vastav rühm:

 

(a) kõik rühma kuulujad on põllumajandustootjad või vetikate või vesiviljelustoodete tootmisega tegelevad ettevõtjad, kes võivad lisaks toota ka toiduaineid ja sööta ning tegeleda toiduainete või sööda töötlemise, ettevalmistamise või turustamisega;

 

(b) rühma liikmed tegelevad tootmisega geograafiliselt üksteisele lähedal;

 

(c) rühm on loonud ühise süsteemi toodetavate mahepõllumajanduslike toodete turustamiseks;

 

(d) rühm on registreeritud juriidilise isikuna ja omab sisest kontrollisüsteemi; ning

 

(e) rühma ühegi liikme käive või mahepõllumajandusliku tootmise standardtoodangu väärtus ei ületa 15 000 eurot aastas või iga liige toodab kuni 5 ha suuruses ettevõttes, või klaasi all tootmise või muu kaitsekatte all intensiivtootmise puhul kuni 0,5 ha suuruses ettevõttes, või eranditult püsirohumaa puhul kuni 15 ha suuruses ettevõttes.

 

Punktis (e) sätestatud tingimusi ei kohaldata kolmandatest riikidest pärit ettevõtjate rühmade suhtes.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) „mahepõllumajanduslik sordiaretus” – geneetilise mitmekesisuse edendamine, tuginedes loomulikule paljunemisvõimele. Mahepõllumajandusliku sordiaretuse eesmärk on aretada mahepõllumajandusliku tootmise süsteemide jaoks eriti sobilikke uusi sorte. See hõlmab terviklikku käsitust, mis arvestab ristamisel looduslikke piire ja kasutab viljakaid taimi, mis suudavad luua elujõulise sideme ehtsa mullaga. Mahepõllumajanduslik sordiaretus toimub neis mahepõllumajandusliku sordiaretuste tingimustes vastavalt käesoleva määruse nõuetele;

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 b) „taimne paljundusmaterjal” – taimed ja kõik taimevormid mis tahes staadiumis, sealhulgas seemned, mis suudavad toota terviklikke taimi ja on selleks ette nähtud;

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 10 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 c) „emataim” – kindlaksmääratud taim, millelt võetakse paljundusmaterjali uute taimede paljundamiseks;

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 10 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 d) „põlvkond” – taimede rühm, mis moodustab taimede põlvnemises üheainsa astme;

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 10 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 e) „mahepõllumajanduslik tõuaretus” – geneetilise mitmekesisuse edendamine, tuginedes asjaomaste loomade loomulikule paljunemisvõimele. Mahepõllumajanduslik tõuaretus tagab käesolevas määruses sätestatud nõuete piisava täitmise, keskendudes resistentsusele haiguste suhtes, pikaealisusele, aretusväärtusele ning kliima- ja looduslike tingimustega kohanemise võimele, ning edendab vajaduse korral aeglase kasvu eesmärgiga aretust;

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) „taimsed preparaadid” – teatavatest taimedest saadud ekstraktid, mis tugevdavad põllumajanduskultuuri või tõrjuvad või hävitavad kahjureid ja haigusi;

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 b) „biodünaamilised preparaadid” – biodünaamilises tootmises tavapäraselt kasutatavad segud numbrivahemikus 500 kuni 508;

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) „veranda” – loomapidamishoone täiendav katusega, soojustamata vabaõhuosa, mille pikim külg on tavaliselt varustatud traattara või -võrguga ning milles on väliskliima, looduslik ja kunstlik valgustus ning allapanuga põrand;

(16) „veranda” – loomapidamishoone täiendav katusega, soojustamata vabaõhuosa, mille pikim külg on tavaliselt varustatud traattara või -võrguga ning milles on väliskliima, looduslik ja võimaluse korral kunstlik valgustus ning allapanuga põrand;

Selgitus

Verandal peaks olema sobival viisil tagatud piisav looduslik valgustus, kunstlik valgustus ei peaks olema kohustuslikult nõutud.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a) „munejad noorkanad” – liiki Gallus gallus kuuluvad noorisendid, keda peetakse munade tootmiseks ja kes on nooremad kui 18 nädalat;

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 b) „munakanad” – liiki Gallus gallus kuuluvad isendid, keda peetakse tarbimiseks ettenähtud munade tootmiseks ja kes on vähemalt 18 nädala vanused;

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 16 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 c) „broilerid” – liiki Gallus gallus kuuluvad isendid, keda peetakse liha tootmiseks;

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 16 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 d) „kasutusala” – ala, mis on määratletud nõukogu direktiivis 1999/74/EÜ1a kui vähemalt 30 cm laiune ala (lindlas), mille põranda kalle ei ületa 14 % ja mille vaba kõrgus on vähemalt 45 cm. Pesaalasid ei loeta kasutusaladeks;

 

__________________

 

1a Nõukogu direktiiv 1999/74/EÜ, 19. juuli 1999, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded (EÜT L 203, 3.8.1999, lk 53).

Selgitus

Säte on võetud nõukogu direktiivi 1999/74/EÜ artikli 2 lõike 2 punktist d.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 16 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 f) „põhinäitajad” – näitajad, mis on seotud määruses (EÜ) nr 1221/2009 määratletud otseste keskkonnaaspektidega;

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) „ettevalmistamine” – mahepõllumajanduslike toodete säilitamise ja/või töötlemise (sh kasvatatud loomade tapmise ja tükeldamise), pakendamise, märgistamise ja/või märgistusel mahepõllumajandusliku tootmisega seoses muudatuste tegemisega seotud toimingud;

(20) „ettevalmistamine” – mahepõllumajanduslike toodete säilitamise ja/või töötlemise (sh kasvatatud loomade tapmise ja tükeldamise), pakendamise, märgistamise ja/või märgistusel kasutatud mahepõllumajandusliku tootmismeetodiga seoses muudatuste tegemisega seotud toimingud;

Selgitus

Ettevalmistamine on määratletud määruses (EÜ) nr 834/2007.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) „üleminekujärgus sööt” – üleminekuperioodil toodetud sööt, välja arvatud ülemineku algusele järgneva 12 kuu saak;

(24) „üleminekujärgus tooted” – üleminekuperioodil toodetud taimsed saadused, välja arvatud ülemineku algusele järgneva 12 kuu saak;

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) „katastroofiolukord” – olukord, mis tuleneb ebasoodsatest ilmastikutingimustest, keskkonnajuhtumist, loodusõnnetusest või katastroofist, nagu need on määratletud vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 2 lõike 1 punktides h, j, k ja l;

(28) „katastroofiolukord” – olukord, mis tuleneb ebasoodsatest ilmastikutingimustest, keskkonnajuhtumist, loodusõnnetusest, loomahaigusest või katastroofist, nagu need on määratletud vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 2 lõike 1 punktides h, j, k ja l;

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)kontrolliasutus” – mahepõllumajandusliku tootmise ja mahetoodete märgistamise kontrolliasutus määruse (EL) nr XXX/XXXX [ametlike kontrollide määrus] artikli 2 punkti 39 tähenduses;

(33) kontrolliasutus” – liikmesriigi riiklik haldusasutus, millele pädev asutus on tervikuna või osaliselt delegeerinud oma pädevuse teostada mahepõllumajandusliku tootmise ja märgistamise valdkonnas vastavalt käesoleva määruse sätetele kontrolle ja väljastada sertifikaate. See võib olla vajaduse korral ka vastav kolmanda riigi asutus või kolmandas riigis tegutsev asutus;

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)kontrollorgan” – delegeeritud asutus määruse (EL) nr XXX/XXXX [ametlike kontrollide määrus] artikli 2 punkti 38 tähenduses, samuti organ, mis on komisjoni poolt tunnustatud või komisjoni poolt tunnustatud kolmanda riigi poolt tunnustatud tegema kolmandates riikides kontrolle mahetoodete impordiks liitu;

(34) kontrollorgan” – sõltumatu era- või avalik-õiguslik kolmas isik, kes teostab vastavalt käesoleva määruse sätetele mahepõllumajandusliku tootmise valdkonnas kontrolle ja väljastab sertifikaate. See võib olla vajaduse korral ka vastav kolmanda riigi organ või vastav kolmandas riigis tegutsev organ;

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 35 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 a) „nõuete täitmine” – käesoleva määruse ja selle lisade nõuete täitmine, samuti käesoleva määruse ja selles viidatud teiste määruste alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuete täitmine;

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36) „geneetiliselt muundatud organismid” – geneetiliselt muundatud organismid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ43 artikli 2 punkti 2 tähenduses, mis ei ole saadud kõnealuse direktiivi I B lisas loetletud geneetilise muundamise meetodite abil, siin edaspidi „GMO”;

(36) „geneetiliselt muundatud organismid” – geneetiliselt muundatud organismid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ43 tähenduses, siin edaspidi „GMO”;

__________________

__________________

43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/18/EÜ, 12. märts 2001, geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1).

43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/18/EÜ, 12. märts 2001, geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1).

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 40 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(40 a) „tehisnanomaterjal” – tehisnanomaterjal määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punkti t tähenduses;

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) samaväärsus” – samade eesmärkide täitmine ja põhimõtete järgimine, kohaldades eeskirju, mis tagavad sama kindlustundetaseme nõuetelevastavuse osas; „abiaine” – abiaine määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 3 lõike 2 punkti b tähenduses;

(41) samaväärne” – erinevate süsteemide või meetmete kirjeldamisel nende vastavus samadele eesmärkidele ja põhimõtetele, kohaldades eeskirju, mis tagavad sama kindlustaseme nõuetelevastavuse osas;

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43) „ioniseeriv kiirgus” – ioniseeriv kiirgus nõukogu direktiivi 96/29/Euratom artikli 1 tähenduses47;

(43) „ioniseeriv kiirgus” – ioniseeriv kiirgus nõukogu direktiivi 96/29/Euratom47 artikli 1 tähenduses, mida on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/2/EÜ47a;

__________________

__________________

47 Nõukogu direktiiv 96/29/Euratom, 13. mai 1996, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1).

47 Nõukogu direktiiv 96/29/Euratom, 13. mai 1996, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1).

 

47 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/2/EÜ, 22. veebruar 1999, ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 66, 13.3.1999, lk 16).

Selgitus

Tuleks viidata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. veebruari 1999. aasta direktiivile 1999/2/EÜ ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 43 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(43 a) „toitlustustegevus” – mahetoodete valmistamine ja jagamine toitlustusettevõtetes, nt restoranides, sööklates, haiglates ja vanglates ning muud liiki toitlustusettevõtetes müügikohas või toimetamiseks lõpptarbijale;

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 43 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(43 b) „tootmisüksus” – kõik tootmissektoris kasutatavad varad, näiteks esmase tootmise ruumid, maa, põllud, karjamaad, vabaõhualad, loomapidamishooned, mesitarud, kalatiigid, vetikate või vesiviljelusloomade hoidlad, kasvatamisüksused, rannikul või merepõhjas asuvad tootmisalad, hooned põllumajanduskultuuride ladustamiseks, taimekasvatussaadused, vetikatooted, loomsed saadused, toorained ja mis tahes muu sisend mahepõllumajanduslikuks tootmiseks asjaomases sektoris;

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 43 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(43 c) „kodulinnukasvatushoone” – kaetud sõltumatu ehitis, mis on varustatud selliselt, et see kaitseks ehitises peetavaid linde halva ilma eest;

Selgitus

Eelmises määruses kasutatud mõistet „kodulinnukasvahtushoone” on eri riikides ja keeltes erinevalt tõlgendatud, sh mõnikord suures ehitises paikneva loomapidamisruumina. Tuleks esitada täpne ja ühtne määratlus.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 43 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(43 d) „hüdropooniline tootmine” – taimede kasvatamise meetod, mille puhul taime juured on mineraaltoitainete lahuses või inertses keskkonnas, näiteks perliidis, kruusas või mineraalvillas, millele on lisatud toitainelahus;

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 43 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(43 e) „mullapõhine taimekasvatus” – taimekasvatus ehtsas mullas, näiteks mineraalmullas, mida on segatud ja/või väetatud mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud materjalide ja toodetega, vahetult aluspinnase ja aluspõhjakivimite peal;

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 43 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(43 f) „ettevõte” – kõik ühtse juhtimise all artikli 2 lõikes 1 nimetatud toodete tootmiseks käitatavad tootmisüksused;

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 43 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(43 g) „müügipakendis toit” – pakendatud toit määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punkti f tähenduses;

Selgitus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011 toidualase teabe esitamise kohta tarbijatele.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

II peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtted

Mahepõllumajandusliku tootmise eesmärgid ja põhimõtted

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 3 a

 

Eesmärgid

 

Mahepõllumajandusliku tootmise jaoks säästva majandussüsteemi loomiseks järgitakse järgimisi üldeesmärke:

 

(a) looduslike süsteemide ja tsüklitega arvestamine ning mulla, vee, taimede ja loomade hea tervisliku seisundi ning nendevahelise tasakaalu säilitamine ja parandamine;

 

(b) ökosüsteemipõhiste, süsteemisiseseid loodusvarasid kasutavate bioloogiliste protsesside asjakohane kavandamine ja juhtimine meetoditega, mille puhul:

 

– säilitatakse pikaajaliselt mullaviljakus;

 

– soodustatakse kõrgetasemelist bioloogilist mitmekesisust;

 

– aidatakse oluliselt kaasa mürgivaba keskkonna saavutamisele;

 

– kasutatakse vastutustundlikult energiat ja vett ja aidatakse neid säästa ning kaitstakse selliseid loodusvarasid nagu vesi, muld, õhk ja orgaanilised ained;

 

– järgitakse rangeid loomade heaolu nõudeid ning eelkõige loomade liigiomaseid käitumuslikke vajadusi.

Selgitus

Peatükis tuleks mahepõllumajanduse, töötlemise ja turustamise põhimõtete kõrval käsitleda ka nende eesmärke, nagu seda tehti määruses (EÜ) nr 834/2007.

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

Mahepõllumajanduslik tootmine on säästlik põllumajandusmajandussüsteem, mille aluseks on järgmised üldpõhimõtted:

Mahepõllumajanduslik tootmine on säästlik majandamissüsteem, mille aluseks on järgmised üldpõhimõtted:

(a) looduse süsteemide ja tsüklite arvessevõtmine ning mulla ja vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisuse seisundi, taime- ja loomatervise ning nendevahelise tasakaalu säilitamine ja parandamine;

(a) keskkonna, kliima ja inimeste tervise kaitse soodustamine;

(b) kaasa aitamine rikkaliku bioloogilise mitmekesisuse saavutamisele;

(b) kaasa aitamine rikkaliku bioloogilise mitmekesisuse saavutamisele;

(c) energia ja loodusvarade, näiteks vee, mulla, orgaaniliste ainete ja õhu vastutustundlik kasutamine;

(c) energia ja loodusvarade, näiteks vee, mulla, orgaaniliste ainete ja õhu vastutustundlik kasutamine;

(d) loomade heaolu rangete standardite järgimine ning eelkõige loomaliikidele omaste käitumuslike vajaduste rahuldamine;

(d) loomade heaolu rangete standardite järgimine ning eelkõige loomaliikidele omaste käitumuslike vajaduste rahuldamine;

 

(d a) mitmekesiste ja kvaliteetsete toiduainete ning muude põllumajandus- ja vesiviljelustoodete tootmine, mis toob kasu keskkonnale ning inimeste, loomade ja taimede tervisele ja heaolule;

 

(d b) mahepõllumajanduslike toodete kvaliteedi tagamine tootmise, töötlemise ja turustamise igas järgus;

 

(d c) lühikeste turustusahelate ja kohaliku tootmise toetamine liidu eri piirkondades;

(e) ökosüsteemidel põhinevate, süsteemisiseseid loodusvarasid kasutavate bioloogiliste protsesside kohane kavandamine ja juhtimine meetoditega, mille puhul:

(e) ökosüsteemipõhiste, süsteemisiseseid loodusvarasid kasutavate bioloogiliste protsesside asjakohane kavandamine ja juhtimine meetoditega, mille puhul:

(i) kasutatakse elusorganisme ja mehaanilisi tootmismeetodeid;

i) kasutatakse elusorganisme ja mehaanilisi tootmismeetodeid;

(ii) tegeldakse maaga seotud taime- ja loomakasvatusega või kalavarude säästva kasutamise põhimõtet järgiva vesiviljelusega;

ii) tegeldakse mullapõhise taimekasvatuse ja maaga seotud loomakasvatusega või säästva kalanduse põhimõtet järgiva vesiviljelusega. Lisaks tuginevad need tegevused järgmistele põhimõtetele:

 

– mulla kaitse ning tuule- ja vee-erosiooni vastu kindlustamine;

 

– veekvaliteedi kaitse;

 

– külvikorrad, välja arvatud püsikultuuridel;

 

– geneetiliselt mitmekesiste, haiguskindlate ja pikaealiste seemnete ja loomade kasutamine;

(iii) ei kasutata GMOsid ega GMOdest või GMOde abil toodetud tooteid, välja arvatud veterinaarravimid;

iii) ei kasutata GMOsid ega GMOdest või GMOde abil toodetud tooteid, välja arvatud veterinaarravimid;

(iv) tuginetakse vajaduse korral ennetusmeetmete kasutamisele;

iv) tuginetakse määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 3 määratletud riskihindamisele ning vajaduse korral ettevaatusabinõude kasutamisele;

(f) väliste sisendite kasutamise piiramine. Kui väliste sisendite kasutamine on vajalik või kui punktis e osutatud asjakohased majandamistavad ja -meetodid puuduvad, kasutatakse ainult:

(f) väliste sisendite kasutamise piiramine. Kui väliste sisendite kasutamine on vajalik või kui punktis e osutatud asjakohased majandamistavad ja -meetodid puuduvad, kasutatakse ainult:

(i) mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevaid sisendeid;

i) mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevaid sisendeid; taimse paljundusmaterjali puhul kasutatakse võimaluse korral eeskätt sorte, mis aretati mahepõllumajanduse erivajadusi ja eesmärke silmas pidades;

(ii) looduslikke või looduslikul teel saadud aineid;

ii) looduslikke või looduslikul teel saadud aineid;

(iii) vähe lahustuvaid mineraalväetisi;

iii) vähelahustuvaid mineraalväetisi;

(g) vajaduse korral ning käesoleva määruse raamistikus tootmisprotsessi kohandamine, võttes arvesse sanitaarseisundit ja piirkondade erinevusi ökoloogilises tasakaalus, kliimat ja kohalikke tingimusi ning arengutaset ja eriomaseid põllumajandustavasid.

(g) vajaduse korral ning käesoleva määruse raamistikus tootmisprotsessi kohandamine, võttes arvesse sanitaarseisundit ja ökoloogilise tasakaalu piirkondlikke erinevusi, kliimat ja kohalikke tingimusi, arengutaset ja eriomaseid põllumajandustavasid.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) taime- ja loomatervise hoidmine;

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) geenitehnoloogia, loomade kloonimise, polüploidsuse indutseerimise ja ioniseeriva kiirguse keeld kogu mahepõllumajandusliku toiduahela ulatuses;

(h) loomade kloonimise keeld kogu mahepõllumajandusliku toiduainete tarneahela ulatuses;

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h a) tehisnanomaterjale sisaldava või neist koosneva toidu välistamine;

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i) veekeskkonna tervise ja ümbritsevate vee- ja maismaaökosüsteemi omaduste jätkuv säilitamine;

(i) looduslike veeökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ning veekeskkonna tervise ja ümbritsevate vee- ja maismaaökosüsteemide hea seisundi jätkuv tagamine vesiviljeluse puhul;

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j a) kohaliku või piirkondliku ökoloogilise tasakaalu arvessevõtmine tootmisalaste otsuste langetamisel;

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt j b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j b) sellise mahepõllumajandusliku loomakasvatustoodangu valmistamine, mis pärineb loomadelt või lindudelt, keda on sünnist või koorumisest saadik ning kogu nende elu vältel kasvatatud mahepõllumajanduslikes ettevõtetes;

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mahepõllumajandusliku toidu ja sööda töötlemise suhtes kohaldatavad konkreetsed põhimõtted

Mahepõllumajandusliku toidu töötlemise suhtes kohaldatavad konkreetsed põhimõtted

Selgitus

Tuleks teha vahet toidul ja söödal ning mõlemat teemat tuleks käsitleda erinevates artiklites.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Töödeldud mahepõllumajandusliku toidu ja sööda tootmisel tuginetakse eelkõige järgmistele konkreetsetele põhimõtetele:

Töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel tuginetakse eelkõige järgmistele konkreetsetele põhimõtetele:

(a) mahepõllumajandusliku toidu tootmine mahepõllumajanduslikest koostisosadest;

(a) mahepõllumajandusliku toidu tootmine mahepõllumajanduslikest koostisosadest, välja arvatud juhul, kui koostisosad ei ole mingil ajal mahepõllumajanduslikul kujul turul saadaval. Sellisel juhul võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus erandkorras anda loa mittemahepõllumajanduslike koostisosade kasutamiseks. Loa andmisest teatatakse komisjonile ja komisjon avaldab selle nii, et vastav teave oleks kättesaadav;

(b) mahepõllumajandusliku sööda tootmine mahepõllumajanduslikest söödamaterjalidest;

 

(c) toidus kasutatavate lisaainete ning peamiselt tehnoloogia- ja aistinguülesandeid täitvate mittemahepõllumajanduslike koostisosade, samuti mikroelementide ja abiainete kasutamise piiramine selliselt, et neid kasutataks minimaalselt ning ainult vältimatu ja tehnoloogiaga seotud vajaduse korral või teatavatel toitumisalastel eesmärkidel;

(b) toidus kasutatavate lisaainete ning peamiselt tehnoloogia- ja aistinguülesandeid täitvate mittemahepõllumajanduslike koostisosade, samuti mikroelementide ja abiainete kasutamise piiramine selliselt, et neid kasutataks minimaalselt ning ainult vältimatu ja tehnoloogiaga seotud vajaduse korral või teatavatel toitumisalastel eesmärkidel;

(d) söödalisandite ja abiainete kasutamise piiramine ning nende kasutamine ainult vältimatu tehnoloogilise või zootehnilise vajaduse korral või teatavatel toitumiseesmärkidel;

 

(e) selliste ainete ja töötlemismeetodite välistamine, mis võiksid olla eksitavad toote tegeliku laadi osas;

(c) selliste ainete ja töötlemismeetodite välistamine, mis võiksid olla eksitavad toote tegeliku laadi osas;

(f) toidu või sööda hoolikas töötlemine, kasutades selleks eelistatavalt bioloogilisi, mehaanilisi ja füüsilisi meetodeid.

(d) toidu hoolikas töötlemine, kasutades selleks eelistatavalt bioloogilisi, mehaanilisi ja füüsilisi meetodeid.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 a

 

Mahepõllumajandusliku sööda töötlemise suhtes kohaldatavad konkreetsed põhimõtted

 

Töödeldud mahepõllumajandusliku sööda tootmisel tuginetakse eelkõige järgmistele konkreetsetele põhimõtetele:

 

(a) mahepõllumajandusliku sööda tootmine mahepõllumajanduslikest söödamaterjalidest;

 

(b) söödalisandite ja abiainete kasutamise piiramine ning nende kasutamise lubamine ainult vältimatu tehnoloogilise või zootehnilise vajaduse korral või teatavatel toitumiseesmärkidel;

 

(c) selliste ainete ja töötlemismeetodite välistamine, mis võiksid olla asjaomase toote tegeliku laadi osas eksitavad;

 

(d) sööda hoolikas töötlemine, kasutades selleks eelistatavalt bioloogilisi, mehaanilisi ja füüsilisi meetodeid.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) kogu põllumajandusliku majapidamise või vesiviljelusettevõtte majandamisel järgitakse mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavaid eeskirju;

(a) kogu põllumajandus- või vesiviljelusettevõtte majandamisel järgitakse käesoleva määruse nõudeid;

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kui II lisa IV osa punktis 2.2 ja VI osa punktis 1.3 ei ole teisiti sätestatud, võib mahepõllumajanduses ja mahevesiviljeluses kasutada ainult artikli 19 kohaselt lubatud tooteid ja aineid tingimusel, et asjaomane aine või toode on lubatud kasutamiseks põllumajanduses ja vesiviljeluses kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega ning vajaduse korral asjaomastes liikmesriikides kooskõlas liidu õigusaktidel põhinevate siseriiklike sätetega;

(b) mahepõllumajanduses ja mahevesiviljeluses võib artiklis 19 nimetatud eesmärkidel kasutada ainult II lisa IV osa punkti 2.2 ja VI osa punkti 1.3 sätete kohaselt lubatud tooteid ja aineid tingimusel, et asjaomane aine või toode on lubatud kasutamiseks põllumajanduses ja vesiviljeluses kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega ning vajaduse korral asjaomastes liikmesriikides kooskõlas liidu õigusaktidel põhinevate riiklike sätetega; II lisa IV osa punkti 2.2 ja VI osa punkti 1.3 sätete kohaselt lubatud toodete ja ainete kasutamine muudel kui artiklis 19 nimetatud eesmärkidel on lubatud juhul, kui nende kasutamisel järgitakse II peatükis sätestatud põhimõtteid;

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) keelatud on kloonitud loomade kasutamine ning kunstlikult saadud polüploidide kasvatamine;

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b) vajaduse korral võetakse kõigis tootmis-, töötlemis- ja turustamisjärkudes ennetusmeetmeid;

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) mahepõllumajanduslikud ettevõtjad, välja arvatud mikroettevõtjad, ning merevetikaid või vesiviljelusloomi tootvad põllumajandustootjad ja ettevõtjad võtavad kasutusele keskkonnajuhtimissüsteemi, et vähendada oma tegevuse keskkonnamõju.

(d) mahepõllumajanduslikud ettevõtjad, välja arvatud mikroettevõtjad, põllumajandustootjad, mesinikud, jaemüüjad ning vetikaid või vesiviljelusloomi tootvad ettevõtjad, parandavad oma keskkonnategevuse tulemuslikkust, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja aidata näiteks CO2 sidumisega kliimamuutusi leevendada, ning seavad endale tulemuseesmärgid.

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Selleks et tagada üldiste tootmiseeskirjade nõuetekohane kohaldamine, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 36, milles sätestatakse kriteeriumid, mida lõike 1 punktis d osutatud keskkonnajuhtimissüsteem täitma peab. Kõnealustes kriteeriumides võetakse arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate eripära.

2. Selleks et tagada üldiste tootmiseeskirjade nõuetekohane kohaldamine, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, mis põhinevad II peatükis sätestatud põhimõtetel ja milles sätestatakse kriteeriumid, millele lõike 1 punktis d osutatud mahepõllumajandusliku tegevuse käigus võetud keskkonnamõju meetmed peavad vastama. Kõnealustes kriteeriumides võetakse arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate eripära.

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 7 a

 

Üldistest tootmiseeskirjadest tehtavad erandid

 

1. Erandina artikli 7 lõike 1 punktist a võib põllumajandusettevõtte jagada selgelt erinevateks tootmisüksusteks, mis kas järgivad käesoleva määruse nõudeid või tegelevad mittemahetootmisega, tingimusel et:

 

(a) on võetud vajalikud meetmed tagamaks, et igast asjaomasest üksusest saadud tooted on püsivalt teistest eraldatud;

 

(b) põllumajandusloomade puhul on tegemist eri liikidega, kelle sööt ja latrid on üksteisest selgelt eraldatud;

 

(c) taimede puhul on haritav pind selgelt eraldatud ning toodetakse eri põllumajanduskultuure ja selgelt eristatavaid sorte, mille saak säilitatakse ja töödeldakse üksteisest eraldatult;

 

(d) vesiviljeluses tuleb tootmispiirkonnad, söödad ja liigid üksteisest selgelt eraldada;

 

(e) vähemal kolme aasta vältel kasvatatud püsikultuuride puhul lubatakse üksteisest raskesti eristatavaid sorte kasutada maksimaalselt viis aastat kestva üleminekukava raames ja konkreetseid kontrollimenetlusi rakendades.

 

Teadus- ja koolituskeskuste, taimlate, seemlate ning vesiviljeluse haudejaamade ja vetikate tootmise ja kasvatamise puhul ei kohaldata esimese lõigu alapunktides a ja e nimetatud, eri liike ja sorte puudutavaid nõudeid.

 

2. Nii mahepõllumajandusliku tootmise kui ka muudest üksustest koosnevad põllumajandus- või vesiviljelusettevõtted võivad oma mittemahetootmistegevuse jaoks koostada üleminekukava, mis tuleb rakendada sellise aja jooksul, mis võimaldab ettevõttel oma tegevust käesoleva määruse nõuetega kohandada.

 

3. Lõikes 1 kehtestatud erandit ei kohaldata üksuste suhtes, mis toodavad väljapoole käesoleva määruse kohaldamisala jäävaid tooteid või tooteid, mille suhtes ei ole veel täpseid nõudeid kehtestatud.

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Merevetikaid või vesiviljelusloomi tootvad põllumajandustootjad ja ettevõtjad peavad kinni üleminekuperioodist. Nad kohaldavad kogu üleminekuperioodi vältel käesolevas määruses sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise eeskirju ning eelkõige II lisas sätestatud ülemineku erieeskirju.

1. Põllumajandustootjad, mesinikud ja vetikaid või vesiviljelusloomi tootvad ettevõtjad peavad kinni üleminekuperioodist. Nad kohaldavad kogu üleminekuperioodi vältel kõiki käesolevas määruses sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise eeskirju ning eelkõige II lisas sätestatud ülemineku erieeskirju.

Selgitus

Võetud kehtiva määruse (EÜ) nr 834/2007 artiklist 17b.

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Üleminekuperiood algab kõige varem siis, kui merevetikaid või vesiviljelusloomi tootev põllumajandustootja või ettevõtja on kooskõlas käesoleva määrusega teatanud oma tegevusest pädevatele asutustele.

2. Üleminekuperiood algab kõige varem siis, kui vetikaid või vesiviljelusloomi tootev põllumajandustootja või ettevõtja on esitanud oma põllumajandusettevõtte sertifitseerimis- ja kontrollisüsteemi kohaldamiseks ja on kooskõlas käesoleva määrusega teatanud oma tegevusest pädevatele asutustele.

 

Pädev asutus võib tagasiulatuvalt otsustada, et üleminekuperioodi hulka kuulus varasem periood, mil:

 

(a) põldudel rakendati vastavalt määrusele (EL) nr 1305/2013 rakendatud programmis või muus ametlikus programmis määratletud meetmeid, kui nendega tagatakse, et asjaomastel põldudel ei ole kasutatud mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatuid tooteid, või

 

(b) ettevõtja võib esitada tõendid, millest nähtub, et põllud olid vähemalt kolme aasta jooksul kas looduslikud või põllumajanduslikud alad, mida ei töödeldud mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodete või ainetega.

 

Karjamaade ja mittetaimtoiduliste liikide kasutatavate vabaõhualade puhul võib üleminekuperioodi lühendada ühele aastale. Seda perioodi võib lühendada kuuele kuule, kui asjaomast maa-ala ei ole viimase aasta jooksul töödeldud mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodetega.

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Üleminekuperioodi osana ei või tagasiulatuvalt arvesse võtta ühtki varasemat perioodi.

välja jäetud

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Üleminekuperioodil toodetud tooteid ei turustata mahepõllumajanduslikuna.

4. Üleminekuperioodil kasvatatud loomi ja toodetud loomseid saadusi ei või turustada mahepõllumajandustoodetena. Taimsed saadused, mis koristati 12 kuud pärast üleminekuperioodi algust, võib märgistada üleminekuperioodi toodetena, tingimusel, et need sisaldavad ainult ühte põllumajanduslikku päritolu taimset koostisosa.

Selgitus

Kooskõlas märgistamisega seotud erinõudeid reguleeriva nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 17 punktiga f ja artikliga 26 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 889/2008 artikliga 62.

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Erandina artikli 7 lõike 1 punktist a võib põllumajanduslik majapidamine üleminekuperioodil jaguneda selgelt eraldatud üksusteks, millest kõiki ei majandata mahepõllumajandusliku tootmise alusel. Kariloomade osas peavad üleminekuperioodi vältel olema mahepõllumajanduslikus tootmises eri liigid. Vesiviljeluses võib kasutada samu liike, tingimusel et tootmisalad on piisavalt eraldatud. Taimede osas peavad üleminekuperioodi vältel olema mahepõllumajanduslikus tootmises erinevad kergesti eristatavad sordid.

välja jäetud

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Selleks et tagada mahepõllumajandusliku tootmise kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning selle kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega täiendatakse käesolevas artiklis sätestatud eeskirju või täiendatakse ja muudetakse II lisas sätestatud üleminekueeskirju.

6. Selleks et tagada mahepõllumajandusliku tootmise kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning selle kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega täiendatakse käesolevas artiklis sätestatud eeskirju või täiendatakse II lisas sätestatud üleminekueeskirju.

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõike 1 kohaldamisel GMOde suhtes või GMOdest või GMOde abil toiduks ja söödaks toodetud toodete suhtes võivad ettevõtjad usaldada toote etiketti või muud sellega kaasas olevat dokumenti, mis on toote külge kinnitatud või sellega kaasa antud kooskõlas direktiiviga 2001/18/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/200348 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1830/200349.

2. Lõikes 1 osutatud keelu kohaldamisel GMOde suhtes või GMOdest või GMOde abil toiduks ja söödaks toodetud toodete suhtes peavad ettevõtjad tuginema toote etiketile või muule sellega kaasas olevale dokumendile, mis on toote külge kinnitatud või sellega kaasa antud kooskõlas direktiiviga 2001/18/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/200348 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1830/200349.

__________________

__________________

48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1829/2003, 22. september 2003, geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1).

48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1829/2003, 22. september 2003, geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1).

49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1830/2003, 22. september 2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ (ELT L 268, 18.10.2003, lk 24).

49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1830/2003, 22. september 2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ (ELT L 268, 18.10.2003, lk 24).

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Lõikes 1 kehtestatud keelu kohaldamisel toodete suhtes, mis ei ole toit ega sööt, või GMOdest või nende abil toodetud toodete suhtes peavad selliseid kolmandatelt isikutelt ostetud muid kui mahepõllumajanduslikke tooteid kasutavad ettevõtjad nõudma müüjalt kinnitust selle kohta, et tarnitud tooted ei ole toodetud GMOdest ega GMOde abil.

Selgitus

GMOde kasutamine mahepõllumajanduslikus tootmises on keelatud, mistõttu ettevõtjad peaksid suutma tõendada, et nad ei ole kasutanud muid kui mahepõllumajanduslikke tooteid, mis on toodetud GMOdest või GMOde abil.

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Taimi kasvatavad või taimseid saaduseid tootvad ettevõtjad peavad eelkõige järgima II lisa I osas sätestatud tootmise erieeskirju.

1. Taimi kasvatavad või taimseid saaduseid tootvad ettevõtjad peavad eelkõige järgima II lisa I osas sätestatud tootmise erieeskirju ning käesoleva artikli lõike 4 kohaselt sätestatud rakenduslikke erieeskirju.

Selgitus

Muudatusettepanek on seotud samade autorite muudatusettepanekutega lõikele 4.

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Iga liikmesriik tagab, et võetakse kasutusele arvutipõhine andmebaas, kus loetletakse sordid ja heterogeenne materjal kooskõlas määrusega (EL) nr XX/XXX (taimse paljundusmaterjali õigusakt), mille jaoks tema territooriumil on saada mahepõllumajanduslikult toodetud taimne paljundusmaterjal.

2. Kõik liikmesriigid tagavad, et võetakse kasutusele arvutipõhine andmebaas, kus soovituslikult loetletakse sordid (sealhulgas seemnekartul) ja heterogeenne materjal, näiteks populatsioonid või vabalt tolmlevad sordid, mis ei ole saadud puhasliinide kontrollitud tolmeldamise teel, mille jaoks iga liikmesriigi turul on saada mahepõllumajanduslikult toodetud seemned. Loetelus tähistatakse selgelt sellised mahepõllumajanduslikult toodetud sordid või heterogeenne materjal, mis on konkreetselt mahepõllumajandusliku tootmise eesmärkidel välja valitud.

 

Kõik liikmesriigid säilitavad neid andmebaase ja komisjon teeb need üldsusele kättesaadavaks. Selleks et saada liidu tasandil õigeaegselt ülevaadet mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivast taimsest paljundusmaterjalist, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse:

 

– käesolevas lõikes nimetatud andmebaaside loomise tehnilised miinimumnõuded;

 

– liikmesriikidelt komisjonile edastatava teabe sisu ning edastamise sagedus ja tehnilised üksikasjad.

 

Mahepõllumajanduses kasutamiseks kättesaadavaks tehtud heterogeense materjali suhtes ei kohaldata järgmisi õigusakte:

 

(a) nõukogu direktiiv 66/401/EMÜ1a,

 

(b) nõukogu direktiiv 66/402/EMÜ1b,

 

(c) nõukogu direktiiv 68/193/EMÜ1c,

 

(d) nõukogu direktiiv 98/56/EÜ1d,

 

(e) nõukogu direktiiv 1999/105/EÜ1e,

 

(d) nõukogu direktiiv 2002/53/EÜ1f,

 

(e) nõukogu direktiiv 2002/54/EÜ1g,

 

(f) nõukogu direktiiv 2002/55/EÜ1h,

 

(g) nõukogu direktiiv 2002/56/EÜ1i,

 

(h) nõukogu direktiiv 2002/57/EÜ1j,

 

(i) nõukogu direktiiv 2008/72/EÜ1k ja

 

(j) nõukogu direktiiv 2008/90/EÜ1l.

 

 

 

________________

 

1a Nõukogu direktiiv 66/401/EMÜ, 14. juuni 1966, söödakultuuride seemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2298).

 

1b Nõukogu direktiiv 66/402/EMÜ, 14. juuni 1966, teraviljaseemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2309).

 

1c Nõukogu direktiiv 68/193/EMÜ, 9. aprill 1968, viinamarjade vegetatiivse paljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 93, 17.4.1968, lk 15).

 

1d Nõukogu direktiiv 2002/53/EÜ, 13. juuni 2002, ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1).

 

1e Nõukogu direktiiv 2002/54/EÜ, 13. juuni 2002, peediseemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 12).

 

1f Nõukogu direktiiv 2002/55/EÜ, 13. juuni 2002, köögiviljaseemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33).

 

1g Nõukogu direktiiv 2002/56/EÜ, 13. juuni 2002, seemnekartuli turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 60).

 

1h Nõukogu direktiiv 2002/57/EÜ, 13. juuni 2002, õli- ja kiudtaimede seemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74).

 

1i Nõukogu direktiiv 2008/72/EÜ, 15. juuli 2008, köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta (ELT L 205, 1.8.2008, lk 28).

 

1j Nõukogu direktiiv 2008/90/EÜ, 29. september 2008, puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta (ELT L 267, 8.10.2008, lk 10).

 

1k Nõukogu direktiiv 2008/72/EÜ, 15. juuli 2008, köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta (ELT L 205, 1.8.2008, lk 28).

 

1l Nõukogu direktiiv 2008/90/EÜ, 29. september 2008, puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta (ELT L 267, 8.10.2008, lk 10).

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Selleks et tagada mahepõllumajandusliku taimekasvatuse kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning selle kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse või täiendatakse taimekasvatuse erieeskirju seoses järgmisega:

3. Selleks et tagada mahepõllumajandusliku taimekasvatuse kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning selle kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse taimekasvatuse erieeskirju seoses järgmisega:

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) viljelustavad;

välja jäetud

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) mulla majandamine ja väetamine;

(b) mulla harimine ja väetamine vastavalt II lisa I osa punktidele 1.5.4 ja 1.5.5;

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) taimetervis ning kahjurite ja umbrohu tõrje;

(c) taimetervis ning umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje vastavalt II lisa I osa punktile 1.6;

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) taimse paljundusmaterjali päritolu;

välja jäetud

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) looduslike taimede kogumine.

(f) looduslike taimede kogumine vastavalt II lisa I osa punktile 2.2.

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse lõikes 2 osutatud andmebaasi loomise tehnilised üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse:

 

(a) teatavate taimede, taimsete saaduste ja taimepaljundussüsteemide suhtes kehtivad nõuded;

 

(b) lõikes 2 osutatud andmebaasi loomise tehnilised üksikasjad;

 

(c) II lisa I osa punkti 1.4.2 rakendamise tingimused.

 

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Loomakasvatusettevõtjad peavad järgima eelkõige II lisa II osas sätestatud tootmise erieeskirju.

1. Loomakasvatusettevõtjad peavad järgima eelkõige II lisa II osas sätestatud tootmise eeskirju.

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Komisjon esitab 1. juuliks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande uusi liike käsitlevate erieeskirjade lisamise kohta käesolevasse määrusesse. Eeskirjad tuleb koostada nii, et neis võetaks arvesse kõigi asjaomaste liikide füsioloogilisi ja käitumuslikke vajadusi.

 

Puuride kasutamist ei lubata ühegi selgroogsete liigi puhul peale kalade.

Selgitus

See on üleminekueeskiri uute liikide kohta.

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Selleks et tagada mahepõllumajandusliku loomakasvatuse kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning selle kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse või täiendatakse loomakasvatuse erieeskirju seoses järgmisega:

2. Selleks et tagada mahepõllumajandusliku loomakasvatuse kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning selle kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse loomakasvatuse erieeskirju seoses järgmisega:

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) loomade päritolu;

välja jäetud

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) loomapidamistingimused, sealhulgas lautade ja vabaõhualade miinimumpindala ning loomade maksimumarv hektaril;

välja jäetud

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) loomakasvatustavad;

välja jäetud

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) aretus;

välja jäetud

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) sööt ja söötmine;

(e) söötmine vastavalt II lisa II osa punktidele 2.1.2, 2.2.2, 2.3.2, 2.4.3 ja 2.5.3;

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) haiguste ennetamine ja veterinaarravi.

(f) haiguste tõrje ja veterinaarravi vastavalt II lisa II osa punktile 2.5.4.

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kõnealused delegeeritud õigusaktid hõlmavad järgmisi liike:

 

(a) veised, lambad ja kitsed;

 

(b) hobused;

 

(c) sead;

 

(d) kodulinnud;

 

(e) mesilased.

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Merevetikate ja vesiviljelusloomade tootmise eeskirjad

Vetikate ja vesiviljelusloomade tootmise eeskirjad

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Merevetikaid ja vesiviljelusloomi tootvad ettevõtjad peavad järgima eelkõige II lisa III osas sätestatud tootmise erieeskirju.

1. Vetikaid ja vesiviljelusloomi tootvad ettevõtjad peavad järgima eelkõige II lisa III osas sätestatud tootmiseeskirju ning käesoleva artikli lõike 3 a kohaselt sätestatud erieeskirju.

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Selleks et tagada merevetikate mahepõllumajandusliku tootmise kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning selle kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega muudetakse või täiendatakse merevetikate tootmise erieeskirju seoses järgmisega:

2. Selleks et tagada vetikate mahepõllumajandusliku tootmise kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning selle kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega täiendatakse vetikate tootmise erieeskirju seoses järgmisega:

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) veekeskkonna sobivus ja säästva majandamise kava;

välja jäetud

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) merevetikate viljelus;

(c) vetikate, sealhulgas erinevate vetikaliikide viljelus;

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Selleks et tagada mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade tootmise kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning selle valdkonna kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse või täiendatakse vesiviljelusloomade tootmise erieeskirju seoses järgmisega:

3. Selleks et tagada mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade tootmise kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning selle valdkonna kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse või täiendatakse vesiviljelusloomade, sealhulgas nende konkreetsete liikide tootmise erieeskirju seoses järgmisega:

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) veekeskkonna sobivus ja säästva majandamise kava;

välja jäetud

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) vesiviljelusloomade päritolu;

(b) iga konkreetse vesiviljelusloomade liigi päritolu vastavalt II lisa III osa punktile 4.1.2;

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) vesiviljeluses kohaldatavad kasvatustavad, sealhulgas veehoidlad, tootmissüsteemid, maksimaalne ja vajaduse korral minimaalne asustustihedus;

(c) pidamistingimused ja kasvatustavad vastavalt II lisa III osa punktidele 4.1.5 ja 4.2.2;

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) aretus;

välja jäetud

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) vesiviljelusloomade majandamine;

(e) molluskite majandamine vastavalt II lisa III osa punktile 4.2.4;

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) sööt ja söötmine;

(f) sööt ja söötmine vastavalt II lisa III osa punktidele 4.1.3.3 ja 4.1.3.4;

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) haiguste ennetamine ja veterinaarravi.

(g) haiguste tõrje ja veterinaarravi vastavalt II lisa III osa punktile 4.1.4.

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu erieeskirjad, millega kehtestatakse II lisa III osa punktis 4.1.2.1 nimetatud andmebaasi rakendamise tingimused.

 

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Töödeldud toidu ja sööda tootmise eeskirjad

Töödeldud sööda tootmise eeskirjad

Selgitus

Toidu ja sööda tootmise eeskirjad on erinevad, sest need põhinevad erinevatel horisontaalsetel määrustel. Seetõttu tuleks need ka lahus hoida. See selgitab ka väljajätmisi järgmistes artikli 13 muudatusettepanekutes.

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Töödeldud toitu ja sööta tootvad ettevõtjad peavad järgima konkreetselt II lisa IV osas sätestatud tootmise erieeskirju.

1. Töödeldud sööta tootvad ettevõtjad peavad järgima II lisa IV osas sätestatud tootmiseeskirju.

Selgitus

Ettevõtjad peaksid järgima ka II lisa IV osas sätestatud üldisi tootmiseeskirju.

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Selleks et tagada mahepõllumajanduslikult töödeldud toidu ja sööda kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning selle valdkonna kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse või täiendatakse töödeldud toidu ja sööda tootmise erieeskirju seoses järgmisega:

2. Selleks et tagada mahepõllumajanduslikult töödeldud sööda kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning selle valdkonna kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse töödeldud sööda tootmise erieeskirju seoses järgmisega:

Muudatusettepanek    168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) järgitavad menetlused;

välja jäetud

Muudatusettepanek    169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) võetavad ennetusmeetmed;

(b) rakendatavad ettevaatusabinõud ja ennetusmeetmed;

Muudatusettepanek    170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) töödeldud toidu ja sööda koostis, sealhulgas töödeldud toidus ja söödas kasutamiseks lubatavad tooted ja ained;

välja jäetud

Muudatusettepanek    171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) puhastusmeetmed;

välja jäetud

Muudatusettepanek    172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) töödeldud toodete turulelaskmine, sealhulgas nende märgistamine ja identifitseerimine;

välja jäetud

Muudatusettepanek    173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) mahepõllumajanduslike toodete eraldamine, mittemahepõllumajanduslikest toodetest saadud põllumajanduslikud koostisosad ja söödamaterjalid, põllumajanduslikud koostisosad ja söödamaterjalid;

välja jäetud

Muudatusettepanek    174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) nende mittemahepõllumajanduslike koostisosade loetelu, mida võib töödeldud mahepõllumajanduslike toodete tootmisel erandlikult kasutada;

välja jäetud

Muudatusettepanek    175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) artikli 21 lõike 3 punkti a alapunktis ii ja punktis b osutatud põllumajanduslike koostisosade protsentuaalse sisalduse arvutamine;

välja jäetud

Muudatusettepanek    176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i) toidu või sööda töötlemisel kasutatavad meetodid.

(i) sööda töötlemisel kasutatavad meetodid.

Muudatusettepanek    177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 13 a

 

Töödeldud toidu tootmiseeskirjad

 

1. Töödeldud toitu tootvad ettevõtjad järgivad II lisa IV osas sätestatud tootmiseeskirju.

 

2. Lisaks artiklis 7 sätestatud tootmise üldeeskirjadele kohaldatakse töödeldud toitu tootvate ettevõtjate suhtes järgmisi eeskirju:

 

(a) mahepõllumajandusliku töödeldud toidu valmistamine eraldatakse ajas ja ruumis mittemahepõllumajandusliku toidu valmistamisest;

 

(b) mahepõllumajandusliku töödeldud toidu koostis peab vastama järgmistele tingimustele:

 

i) toode valmistatakse peamiselt põllumajanduslikku päritolu koostisosadest; selle otsustamisel, kas toode on valmistatud peamiselt põllumajanduslikku päritolu koostisosadest, ei võeta arvesse tootele lisatud vett ja keedusoola;

 

ii) lisandeid, abiaineid, lõhna- ja maitseaineid, vett, soola, mikroorganisme ja ensüüme sisaldavaid valmistisi, mineraalaineid, mikroelemente, vitamiine ja aminohappeid ja muid mikrotoitaineid võib kasutada ainult sellises ulatuses, nagu nende kasutamine mahepõllumajanduslikus tootmises on artikli 19 kohaselt lubatud;

 

iii) põllumajanduslikke koostisosi, mis ei ole mahepõllumajanduslikud, võib kasutada ainult juhul, kui liikmesriik on nende kasutamiseks loa andnud;

 

iv) mahepõllumajanduslik koostisosa ei või esineda koos sama koostisosaga, mis ei ole mahepõllumajanduslik või pärineb üleminekujärgus olevast tootmisest;

 

(v) üleminekujärgus olevast tootmisest pärit põllukultuuridest toodetud toiduaine võib sisaldada vaid üht põllumajanduslikku päritolu taimset koostisosa.

 

3. Selleks et tagada mahepõllumajandusliku töödeldud toidu tootmise kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning tootmise kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse töödeldud toidu tootmise erieeskirju seoses järgmisega:

 

(a) võetavad ettevaatusabinõud ja ennetusmeetmed;

 

(b) töödeldud toidus kasutamiseks lubatud toodete ja ainete koostis ja kasutustingimused, mis on sätestatud II lisa IV osa punktis 2.2.2;

 

(c) loamenetlus nende mittemahepõllumajanduslike koostisosade puhul, mida erandkorras tohib töödeldud mahepõllumajanduslike toodete tootmisel kasutada;

 

(d) artikli 21 lõike 3 punkti a alapunktis i ja punktis b osutatud põllumajanduslike koostisosade protsentuaalse sisalduse arvutamise eeskirjad, mis on sätestatud II lisa IV osa punktis 2.2.3;

 

(e) toidu töötlemisel kasutatavad meetodid.

Muudatusettepanek    178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Selleks et tagada mahepõllumajandusliku veinitootmise kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning selle kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse või täiendatakse veinitootmise erieeskirju seoses veinivalmistustavade ja veini valmistamisega seotud piirangutega.

2. Selleks et tagada mahepõllumajandusliku veinitootmise kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning selle kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse veinitootmise erieeskirju seoses veinivalmistustavade ja veini valmistamisega seotud piirangutega, mis on sätestatud II lisa V osa punktides 3.2., 3.3., 3.4 ja 3.5.

Muudatusettepanek    179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Selleks et tagada mahepõllumajandusliku pärmitootmise kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning selle kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse või täiendatakse pärmitootmise erieeskirju seoses töötlemise ja kasutatavate substraatidega.

2. Selleks et tagada mahepõllumajandusliku pärmitootmise kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning selle kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse pärmitootmise eeskirju, mis on sätestatud II lisa VI osa punktis 1.3.

Muudatusettepanek    180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks et võtta arvesse tulevikus tekkida võivaid vajadusi kehtestada tootmise erieeskirjad toodetele, millele ei ole osutatud artiklites 10–15, ning et tagada kõnealuste täiendavate toodete mahepõllumajandusliku tootmise kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse järgimine ning selle valdkonna kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse või täiendatakse II lisa seoses selliste toodete tootmise erieeskirjadega.

Juhul kui käesoleva määrusega ei kehtestata teatavate loomaliikide, veetaimede ja mikrovetikate suhtes üksikasjalikke tootmiseeskirju, kohaldatakse kuni üksikasjalike tootmiseeskirjade käesolevasse määrusesse lisamiseni siseriiklikke eeskirju või nende puudumisel liikmesriikide tunnustatud erasektori standardeid. Sellistest siseriiklikest eeskirjadest või erasektori standarditest teatatakse komisjonile. IV peatükis sätestatud märgistamise ja V peatükis sätestatud kontrollide ja märgistamise eeskirju kohaldatakse vastavalt.

Muudatusettepanek    181

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks et tagada mahepõllumajandusliku tootmise jätkumine või taasalustamine katastroofiolukorras ning kohaldades II peatükis sätestatud põhimõtteid, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse kriteeriumid selliste olukordade kvalifitseerimiseks katastroofilisena ning kehtestatakse erieeskirjad nende olukordade lahendamiseks ning sellekohaste seire- ja aruandlusnõuete kohta.

1. Selleks et tagada mahepõllumajandusliku tootmise jätkumine või taasalustamine pärast ebasoodsat klimaatilist nähtust, loomataudi, taimehaiguste või -kahjurite puhangut, keskkonnaintsidenti või loodusõnnetust, võivad pädevad asutused üksikjuhtudel lubada erandite tegemist järgmistel tingimustel:

 

(a) käesolevas peatükis sätestatud tootmiseeskirjadest tehtavate erandite suhtes kohaldatakse II peatükis kehtestatud põhimõtteid;

 

(b) punktis a osutatud erandeid lubatakse minimaalsel hulgal ja vajaduse korral ajas piiratuna ning neid võib lubada üksnes siis, kui erandid on vajalikud selleks, et:

 

i) tagada mahepõllumajandusliku tootmise alustamine või jätkumine majandites, mida mõjutavad klimaatilised, geograafilised või struktuurilised piirangud;

 

ii) tagada sööda, seemnete ja vegetatiivse paljundusmaterjali, elusloomade ja muude põllumajandustootmise sisendite kättesaadavus olukorras, kus nimetatud sisendid ei ole mahepõllumajanduslikul kujul turul kättesaadavad;

 

iii) tagada põllumajanduslikku päritolu koostisosade kättesaadavus, kui nimetatud koostisosad ei ole mahepõllumajanduslikul kujul turul kättesaadavad;

 

iv) lahendada mahepõllumajandusliku loomakasvatuse korraldusega seotud eriprobleemid;

 

v) katastroofi järel ajutiste meetmetega võimaldada mahepõllumajanduslikku tootmist jätkata või taasalustada.

 

2. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte kriteeriumide kehtestamiseks, mille kohaselt saab mahepõllumajanduse valdkonna kogemusi arvestades olukordi kvalifitseerida sellisteks, mille puhul vajatakse tootmise erieeskirju, selliste olukordade lahendamise eeskirju ning seire- ja aruandlusnõuete eeskirju.

 

3. Liikmesriikide pädevad asutused vastutavad igal üksikjuhul erandite lubamise eest.

Muudatusettepanek    182

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Selleks et tagada mahepõllumajandusliku tootmise terviklikkus ning kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse või täiendatakse III lisas sätestatud eeskirju.

2. Selleks et tagada mahepõllumajandusliku tootmise terviklikkus ning kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse III lisa punktides 2, 3, 4 ja 6 sätestatud eeskirju.

Muudatusettepanek    183

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) taimekaitsevahenditena;

(a) taimekaitsevahenditena kogu Euroopa Liidus või ühes või mitmes määruse (EÜ) nr 1107/2009 I lisas määratletud vööndis;

Selgitus

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite lubamist käsitlevate horisontaalsete sätete kohaselt peaks ka käesoleva määruse alusel saama Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Euroopa vöönditeks jaotada, et võtta arvesse ELi-siseseid märkimisväärseid ökoloogilisi ja klimaatilisi erinevusi. Kuritarvituste vältimiseks tuleb vööndilubade andmise eeltingimuseks seada süvendatud ökoloogiline jätkusuutlikkus.

Muudatusettepanek    184

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) muude kui punktides d ja e osutatud loomatervise eesmärgil kasutatavate ainetena;

Selgitus

See kategooria võimaldab vajaduse korral koostada uued loendid, nt veterinaarmeditsiinis kasutatavate ainete kohta.

Muudatusettepanek    185

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a) loomade tervist ja heaolu parandavate mitteraviotstarbeliste ravimite ja toodetena.

Selgitus

Näiteks kastreerimata kultide liha ebameeldiva lõhna ja maitse kaotamine peaks kastreerimise alternatiivina olema võimalik ka immunoloogilisel teel.

Muudatusettepanek    186

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelkõige võib komisjon mahepõllumajanduslikult töödeldud toidu tootmises järgmistel eesmärkidel kasutamiseks lubada teatavaid tooteid ja aineid ning lisada neid piiratud loeteludesse:

Komisjon lubab mahepõllumajanduslikult töödeldud toidu tootmises teatavaid, piiratud loeteludesse lisatavaid tooteid ja aineid kasutada eelkõige:

Muudatusettepanek    187

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) toidu lisaainetena, toiduensüümidena ja abiainetena;

(a) toidu lisaainetena, toiduensüümidena ja abiainetena, lõhna- ja maitseainetena, mikroorganisme sisaldavate valmististena, mineraalainetena, mikroelementidena, vitamiinidena, aminohapetena ja mikrotoitainetena;

Selgitus

Muudatusettepanekuga tahetakse täpsustada, milliseid aineid võib kasutada toidu lisaainetena.

Muudatusettepanek    188

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) veinitootmiseks vajalike toodete ja ainetena;

Muudatusettepanek    189

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b) tootmis- ja laoruumide puhastus- ja desinfitseerimisvahenditena.

Muudatusettepanek    190

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c – alapunkt ii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii a) tootele võib vööndiluba anda vaid juhul, kui sellel on soodne ökoloogiline mõju tänu muude toodete ja ainete kasutamise vähenemisele ning kui vastasel juhul võib antud vööndis toimuda tavapäraselt mahepõllumajanduslike omadustega põllukultuuride seisundi lubamatu halvenemine;

Selgitus

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite lubamist käsitlevate horisontaalsete sätete kohaselt peaks ka käesoleva määruse alusel saama Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Euroopa vöönditeks jaotada, et võtta arvesse ELi-siseseid märkimisväärseid ökoloogilisi ja klimaatilisi erinevusi. Kuritarvituste vältimiseks tuleb vööndilubade andmise eeltingimuseks seada süvendatud ökoloogiline jätkusuutlikkus.

Muudatusettepanek    191

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2 – lõik 1 – punkt e – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) lõike 1 esimese lõigu punktides c ja d osutatud toodete suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

(e) lõike 1 esimese lõigu punktides c, d ja d a osutatud toodete suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

Muudatusettepanek    192

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) käesoleva artikli kohaselt kasutada lubatud alternatiivid puuduvad;

(a) käesoleva artikli kohaselt kasutada lubatud alternatiivsed ained või käesoleva määrusega kooskõlas olevad tehnoloogiad puuduvad;

Muudatusettepanek    193

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Keemiliselt sünteesitud toodete või ainete kasutamise lubamine on rangelt piiratud juhtudega, kui artikli 4 punktis f osutatud väliste sisendite kasutamine põhjustaks vastuvõetamatuid keskkonnamõjusid.

Artikli 4 punktiga f hõlmamata toodete või ainete kasutamise lubamine on rangelt piiratud juhtudega, kui artikli 4 punktis f osutatud väliste sisendite kasutamine põhjustaks vastuvõetamatut mõju keskkonnale, inimeste või loomade tervisele või toodete kvaliteedile.

Selgitus

Kasutamise lubamise range piiramine teatavate juhtudega peab lisaks keemiliselt sünteesitud ainetele puudutama ka muid tooteid, mis ei ole hõlmatud artikli 4 punktiga f.

Muudatusettepanek    194

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid avaldavad muutmis- või tühistamistaotlused.

Liikmesriigid ja komisjon avaldavad ametliku dokumendi muutmise ja tühistamise kohta.

Selgitus

Taotlused ainete loeteludes muudatuste tegemiseks tuleks muuta senisest läbipaistvamaks.

Muudatusettepanek    195

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Komisjon vaatab lõikes 1 osutatud loetelud läbi iga nelja aasta järel.

Selgitus

Siiani on korrapäraselt ajakohastatud vaid vähesed loetelud, mis tähendab, et ettevõtjaid ei teavitata piisavalt.

Muudatusettepanek    196

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Komisjon võtab vastu rakendusakte, millega antakse või tühistatakse lube toodetele ja ainetele, mida võib kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt, ning toodetele ja ainetele, mida võib kasutada eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel, ning millega kehtestatakse lubade andmisel ning kõnealuste toodete ja ainete loetelude suhtes järgitavad menetlused ja vajaduse korral nende kirjeldused, koostisele esitatavad nõuded ja kasutustingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega antakse või tühistatakse lube toodetele ja ainetele, mida võib kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt, ning toodetele ja ainetele, mida võib kasutada eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel, ning millega kehtestatakse lubade andmisel ning kõnealuste toodete ja ainete loetelude suhtes järgitavad menetlused ja vajaduse korral nende kirjeldused, koostisele esitatavad nõuded ja kasutustingimused.

Muudatusettepanek    197

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 20

välja jäetud

Lubamatute toodete või ainete sisaldus

 

1. Mahepõllumajanduslikuna ei turustata tooteid, milles avastatakse selliste toodete või ainete sisaldus, mis ei ole artikli 19 kohaselt lubatud, üle ettenähtud määra, võttes eelkõige arvesse direktiivi 2006/125/EÜ.

 

2. Selleks et tagada mahepõllumajandusliku tootmise ja märgistamise süsteemi tulemuslikkus, tõhusus ja läbipaistvus, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte seoses spetsiifiliste kriteeriumide ja tingimustega lõikes 1 osutatud määrade kohaldamiseks ning seoses nende määrade kehtestamisega ja nende kohandamisega vastavalt tehnika arengule.

 

3. Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 211 lõikest 1 ja kui komisjon on võtnud loaandmisotsuse vastu ilma käesoleva määruse artikli 37 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata, võivad liikmesriigid maksta põllumajandustootjatele toetust, et hüvitada neile kahju, mis on tekkinud, kuna tootjad ei saa turustada oma põllumajandustooteid mahepõllumajanduslikuna, sest need on saastunud lubamatute toodete või ainetega, tingimusel et põllumajandustootjad on võtnud kõik asjakohased meetmed sellise saastumise ohu vältimiseks. Liikmesriigid võivad selliste kahjude täielikuks või osaliseks katmiseks kasutada ka ühise põllumajanduspoliitika vahendeid.

 

Muudatusettepanek    198

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 20 a

 

Käesoleva määruse nõuete rikkumist tõkestavad ettevaatusabinõud

 

1. Käesoleva määruse nõuete täitmise tagamiseks peavad ettevõtjad rakendama kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et hoiduda mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatutest protsessidest, toodetest või ainetest.

 

2. Ettevõtja, kes kahtlustab, et mahepõllumajanduses kasutamiseks tellitud, toodetud või ettevalmistatud protsess, toode või aine ei vasta käesoleva määruse nõuetele, peab eelkõige:

 

(a) antud toote eristama ja identifitseerima;

 

(b) seadma sisse oma tegevuse liigi ja mahuga kooskõlas oleva kontrolli- ja hindamiskorra, järgides menetlusi, mis põhinevad kriitiliselt tähtsate menetlusjärkude süstemaatilisel väljaselgitamisel;

 

(c) kui ettevõtja punktis b osutatud hindamise järel leiab, et nõuete rikkumise kahtlus on põhjendatud, kõrvaldab ta vastava toote turult ja katkestab selle tootmise. Ettevõtja teavitab koheselt oma järeldustest pädevaid asutusi või kontrollorganeid.

 

3. Pädevad asutused, kontrollorganid ja kontrolliasutused võtavad järgmisi meetmeid:

 

(a) kui kontrolliasutus või kontrollorgan:

 

– avastab mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatu protsessi, toote või aine olemasolu,

 

– saab ettevõtjalt usaldusväärset teavet lõike 2 punktis c nimetatud põhjendatud kahtluse kohta või

 

– saab teavet selle kohta, et ettevõtja kavatseb lasta turule toote, mille puhul viidatakse mahepõllumajanduslikule tootmisviisile, kuid mis ei ole sellise tootmise eeskirjadega kooskõlas,

 

keelab kontrolliasutus või kontrollorgan antud toote turule laskmisel viidata mahepõllumajanduslikule tootmisviisile seni, kuni ta on veendunud, et eeskirjade eiramine või põhjus kahtluseks on kõrvaldatud;

 

(b) kontrolliasutus või kontrollorgan veendub kahtluse põhjendamatuses või selle põhjendatuses ja keelab toote turustamise võimalikult kiiresti, võttes arvesse toote säilivusaega ning kõige rohkem kahe kuu jooksul. Sellisel juhul teeb asjaomane ettevõtja kontrollorgani või kontrolliasutusega täielikku koostööd. Enne rikkumiskahtluse kinnitamist võimaldab kontrolliasutus või kontrollorgan ettevõtjal oma järelduste kohta arvamust avaldada;

 

(c) kui nõuete rikkumine leiab kinnitust, kohaldatakse artiklit 26 a;

 

(d) kui nõuete rikkumine ei leia punktis b kehtestatud ajavahemiku jooksul kinnitust, tunnistatakse selle kohta tehtud otsus hiljemalt kõnealuse ajavahemiku lõppemisel kehtetuks.

 

4. Liikmesriigid rakendavad ettevaatusabinõusid, et vältida muust kui mahepõllumajanduslikust tegevusest või töötlemisel, ettevalmistamisel ja turustamisel aset leidnud mittemahetootmistegevusest tingitud juhuslikku saastumist lubamatute toodete või ainetega, mille üle mahepõllumajanduslikel ettevõtjatel puudub kontroll.

 

5. Kui kontrollorganid, kontrolliasutused ja pädevad asutused teevad kindlaks konkreetsed käesoleva määruse nõuete rikkumise ohud või mahepõllumajandustoodete juhusliku saastumise ohud mahepõllumajandusliku tootmise teatavates valdkondades, võtavad liikmesriigid nende ohtude suhtes tarvitusele piisavad ettevaatusabinõud.

Muudatusettepanek    199

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 20 b

 

Taimekaitsevahenditega saastumise põhjused ning pädevate asutuste, kontrolliasutuste ja kontrollorganite kohustused

 

1. Kui kontrolliasutus või kontrollorgan avastab artikli 19 nõuetega vastuolus oleva taimekaitsevahendi esinemise või saab sellise esinemise kohta usaldusväärset teavet, korraldab ta saastumise põhjuste nõuetekohase uurimise. Uurimise käigus tuleb saastumine liigitada kas

 

(a) tehniliselt vältimatuks,

 

(b) tehniliselt välditavaks või

 

(c) tehniliselt välditavaks tahtlikult põhjustatud või korduvaks saastumiseks.

 

Saastumine loetakse välditavaks, kui ettevõtja

 

– ei ole kehtestanud või alal hoidnud asjakohaseid proportsionaalseid meetmeid mahepõllumajanduslike toodete lubamatute ainete või toodetega saastumise riskide tuvastamiseks ja vältimiseks, või

 

– ei ole selliseid asjakohaseid meetmeid regulaarselt läbi vaadanud ega kohandanud, kuigi saastumise oht on olnud selgelt tajutav, või

 

– ei ole võtnud asjakohaseid meetmeid vastuseks pädevate asutuste või kontrolliasutuste või kontrollorganite esitatud varasematele nõudmistele võtta meetmeid saastumise vältimiseks, või

 

– ei ole järginud käesoleva määruse asjakohaseid nõudeid või ei ole muul moel astunud tootmisprotsessi raames vajalikke samme saastumise vältimiseks.

 

2. Lõike 1 esimese lõigu punktis a viidatud võimaliku taimekaitsevahenditega saastumise korral võib tooted pärast pädeva asutuse poolt kontrollimist lugeda turustatavateks.

 

Lõike 1 esimese lõigu punktis b viidatud võimaliku saastumise korral uurib kontrolliasutus või kontrollorgan artiklis 20 a kehtestatud korras saastumiseni viinud asjaolusid.

 

3. Lõike 1 esimese lõigu punktis c viidatud saastumise korral keelab pädev asutus, kontrolliasutus või kontrollorgan asjaomasel ettevõtjal selliste toodete turulelaskmise, mille märgistusel või mille reklaamides esineb mingigi viide mahepõllumajanduslikule tootmisviisile.

 

Kõigi lubamatute taimekaitsevahenditega kokku puutunud tootmispiirkondade või toodete suhtes tuleb kehtestada uus artiklis 8 osutatud üleminekuperiood alates lubamatu taimekaitsevahendi kasutamise kuupäevast või, kui seda ei õnnestu kindlaks teha, selle avastamise kuupäevast. See ei piira mis tahes võimalike karistuste kohaldamist.

 

4. Selleks et leida parimaid võimalusi käesoleva määruse nõuete rikkumise avastamiseks ja registreerimiseks, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse:

 

– käesoleva määruse ja eriti selle artikli 19 nõuetele mittevastavate taimekaitsevahendite esinemise avastamise ja hindamise metoodika;

 

– kasutatavad menetlused;

 

– käesoleva määruse nõuete rikkumist kajastavasse ühtsesse andmebaasi kantavad üksikasjad, sealhulgas lubamatute taimekaitsevahendite jääkide leiud.

Muudatusettepanek    200

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 c (uus) – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 20 c

 

Käesoleva määruse nõuete rikkumisi kajastav andmebaas ja lubamatute taimekaitsevahendite jääkide avastamist kajastav andmebaas

 

Komisjon koostab liikmesriikide vastavate andmebaaside alusel käesoleva määruse nõuete rikkumise juhtusid kajastava andmebaasi. Nimetatud andmebaasid aitavad välja töötada parimaid saastumise vältimise meetodeid. Andmete kogumisel rakendavad komisjon ja liikmesriigid riskipõhist käsitlust, mille abil selgitatakse välja rikkumis- või saastumisjuhtude põhjused ja liigid vastavalt artikli 20 b esimese lõigu punktidele a, b ja c. Juurdepääs andmebaasidele on ettevõtjatel, kontrollorganitel, kontrolliasutusel ja pädevatel asutustel. Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal vastava aruande.

 

Liikmesriigid loovad kontrollorganite ja kontrolliasutuste teostatud analüüside andmebaasid, mis sisaldavad ka lubamatute taimekaitsevahendite avastamise juhtumeid. Juurdepääs neile andmebaasidele on ettevõtjatel, kontrollorganitel, kontrolliasutustel ja pädevatel asutustel. Liikmesriigid annavad igal aastal komisjonile aru oma riiklike andmebaaside põhjal tehtud järeldustest.

Selgitus

Käesolev on lahutamatu samade autorite esitatud eelmisest muudatusettepanekust. Liikmesriigid peavad igal aastal esitama komisjonile oma uurimiste tulemused, mille põhjal komisjon koostab aruande, millele vajaduse korral lisatakse seadusandlik ettepanek, millega kehtestatakse ühenduse deklassifitseerimiskünnised ja abinõud ettevõtjatele hüvituse maksmiseks vältimatu saastumise korral.

Muudatusettepanek    201

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesolevas määruses peetakse toodet mahepõllumajanduslikule tootmisele viitava märgistusega tooteks juhul, kui märgistamisel, reklaamimisel või äridokumentides kasutatakse kõnealuse toote, selle koostisosade või söödamaterjalide kirjeldamiseks mõisteid, millega antakse ostjale teada, et kõnealune toode, selle koostisosad või söödamaterjal on saadud kooskõlas käesoleva määrusega. Kogu liidus ja kõikides IV lisas loetletud keeltes võib käesolevale määrusele vastavate toodete märgistamisel ning reklaamimisel kasutada konkreetselt IV lisas loetletud mõisteid ning nende tuletisi või selliseid deminutiive nagu „bio-” ja „öko-” kas eraldi või kombineerituna.

1. Käesolevas määruses peetakse toodet mahepõllumajanduslikule tootmisele viitava märgistusega tooteks juhul, kui märgistamisel, reklaamimisel või äridokumentides kasutatakse kõnealuse toote, selle koostisosade, söödamaterjalide või mahepõllumajandusliku toote ahela sisendosa kirjeldamiseks mõisteid, millega antakse ostjale teada, et kõnealune toode, selle koostisosad, söödamaterjal või mahepõllumajandusliku toote ahela sisendosa on saadud kooskõlas või vastavuses käesoleva määrusega. Kogu liidus ja kõikides IV lisas loetletud keeltes võib artikli 2 lõikes 1 osutatud ja käesolevale määrusele vastavate toodete märgistamisel ning reklaamimisel kasutada konkreetselt IV lisas loetletud mõisteid või nende vasteid muudes keeltes, mis ei ole liidu ametlikud keeled, kuid mille staatus on liikmesriigi põhiseaduses ametlikult tunnustatud, ning nende tuletisi või selliseid deminutiive nagu „bio-” ja „öko-” kas eraldi või kombineerituna. Elusloomade või töötlemata põllumajandustoodete märgistamisel ja reklaamimisel võib kasutada mahepõllumajanduslikule toomisviisile viitavaid mõisteid vaid siis, kui lisaks on kogu toode saadud vastavalt käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

Muudatusettepanek    202

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Taimekasvatuses taimekaitsevahendi, väetise, mullaparandusaine või toitainena kasutatavate toodete ja ainete puhul ei tohi käesoleva artikli lõikes 1 osutatud mõisteid kusagil liidus mitte üheski IV lisas loetletud keeles märgistamisel, reklaamimisel ega äridokumentides kasutada.

Muudatusettepanek    203

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Töödeldud toidu puhul võib kasutada lõikes 1 osutatud mõisteid:

3. Töödeldud toidu puhul kasutatakse lõikes 1 osutatud mõisteid:

Muudatusettepanek    204

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) ainult koostisosade loetelus, kui vähem kui 95 % põllumajanduslikest koostisosadest on mahepõllumajanduslikud ning tingimusel, et need koostisosad vastavad käesolevas määruses sätestatud tootmiseeskirjadele.

(b) ainult koostisosade loetelus, kui vähem kui 95 % põllumajanduslikest koostisosadest on mahepõllumajanduslikud ning tingimusel, et kõnealune toit vastab käesolevas määruses sätestatud tootmiseeskirjadele.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on vältida tavapäraste või mitte-mahepõllumajanduslike protsesside ja ainete seostamist mõistega „mahepõllumajanduslik”.

Muudatusettepanek    205

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Taimesortide müügikirjelduses võib lõikes 1 toodud mõisteid kasutada tingimusel, et:

 

(a) sort vastab II lisa I osa punktis 1.4 sätestatud tootmiseeskirjadele ning

 

(b) kasutatakse mõistet „mahepõllumajanduslik sort”.

Muudatusettepanek    206

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Selleks et pakkuda tarbijatele selgust ja tagada, et neile antakse asjakohast teavet, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte seoses IV lisas sätestatud mõistete loetelu kohandamisega, võttes arvesse liikmesriikide keele arengusuundumusi, ning seoses spetsiifiliste märgistus- ja koostisnõuete kehtestamisega sööda ja selle koostisosade suhtes.

4. Selleks et pakkuda tarbijatele selgust ja tagada, et neile antakse asjakohast teavet, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte seoses IV lisas sätestatud mõistete loetelu kohandamisega, võttes arvesse liikmesriikide keele arengusuundumusi.

Muudatusettepanek    207

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo kasutamise korral märgitakse logoga samale väljale koht, kus toodeti põllumajanduslikud toorained, millest toode koosneb, kasutades selleks asjakohasel viisil üht järgmistest kujudest:

Välja arvatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punktis l osutatud veinisektori toodete puhul, märgitakse Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo kasutamise korral logoga samale väljale koht, kus toodeti põllumajanduslikud toorained, millest toode koosneb, kasutades selleks asjakohasel viisil üht järgmistest kujudest:

Selgitus

Vastavalt määruse (EÜ) nr 607/2009 artiklile 55 kehtib etiketile tooraine märkimise kohustus juba kõigi Euroopa veinide suhtes, olenemata sellest, kas neid toodetakse geograafilise tähisega või ilma. Märgistamisega seotud halduskoormuse ja lisakulude vähendamiseks tehakse ettepanek see liigne kohustus nende toodete puhul kaotada.

Muudatusettepanek    208

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tähistuse „EL” või „ELi-väline” võib asendada või seda täiendada riigi nimetusega, kui kõik põllumajanduslikud toorained, millest toode koosneb, on toodetud kõnealuses riigis.

Tähistust „EL” või „ELi-väline” võib täiendada riigi või piirkonna nimetusega, kui kõik põllumajanduslikud toorained, millest toode koosneb, on toodetud kõnealuses riigis või piirkonnas.

Muudatusettepanek    209

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 ning artikli 23 lõikes 3 osutatud tähised peavad olema kergesti mõistetavad ning märgitud tähelepanu äratavasse kohta hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja kustumiskindlalt.

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 ning artikli 23 lõikes 3 osutatud tähised peavad olema trükitud tähelepanu äratavasse kohta hästi nähtavalt ja selgesti loetavalt ning need ei tohi varjata määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 lõikes 1 sätestatud kohustuslikku teavet.

Muudatusettepanek    210

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 5 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) põllumajanduslike toorainete tootmiskoha tähis kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 ja artikli 232 lõikega 3.

(c) põllumajanduslike toorainete tootmiskoha tähis kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 ja artikli 23 lõikega 3.

Selgitus

Trükiviga komisjoni ettepanekus.

Muudatusettepanek    211

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo võib kasutada käesolevale määrusele vastavate toodete märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel.

1. Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo võib kasutada käesolevale määrusele vastavate toodete märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel, sealhulgas toodete puhul, millele võib kehtestada tootmise erieeskirju vastavalt artiklile 16. Mahepõllumajandusliku tootmise logo ei tohi kasutada artikli 21 lõike 3 esimese lõigu punktis b osutatud toidu ja üleminekujärgus toodete puhul.

Muudatusettepanek    212

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo on ametlik kinnitus kooskõlas määruse (EL) nr XXX/XXXX [ametlike kontrollide määrus] artiklitega 85 ja 90.

välja jäetud

Selgitus

Kui mahepõllumajandusliku tootmise logo on ametlik kinnitus, võib see tekitada ettevõtjatele tulevikus heakskiidu taotlemisel täiendavat halduskoormust.

Muudatusettepanek    213

Ettepanek võtta vastu määrus

V peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mahepõllumajanduslik sertifitseerimine

Mahepõllumajanduslik kontroll ja sertifitseerimine

Muudatusettepanek    214

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 23 a

 

Kontrollisüsteem

 

1. Liikmesriigid loovad kontrollisüsteemi ja määravad käesoleva määrusega ettenähtud kohustuste kontrollimise eest vastutavaks ühe või mitu pädevat asutust kooskõlas määruse (EL) nr XXX/XXXX (ametlike kontrollide määrus) artikliga 3.

 

2. Lisaks ametlike kontrollide määruses sätestatud tingimustele hõlmab käesoleva määrusega loodud kontrollisüsteem vähemalt artiklis 20 a ette nähtud ettevaatusmeetmete ja käesolevas peatükis ette nähtud kontrollimeetmete kohaldamist.

 

3. Kontrolli laad ja sagedus määratakse kindlaks käesolevas määruses sätestatud nõuete rikkumise ohu ja rikkumise tõsiduse hindamise alusel. Kõigi ettevõtjate ja ettevõtjarühmade puhul kontrollitakse vähemalt üks kord aastas füüsilise kohapealse kontrolli abil kehtivate eeskirjade järgimist. Kontrollimine põhineb ülevaatusel, seirel ja suunatud seirel ning sõltub nõuete rikkumise tõenäosusest.

 

Riskihindamise kriteeriumid, mida kontrolliasutused kasutavad toiduainete tarneahela kõige riskantsemate osade kindlakstegemiseks, on esitatud V f lisas. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte riskihindamise üksikasjade, kontrollide sageduse ja pistelise kontrolli osakaalu kohta kontrollide koguarvus.

 

4. Pädev asutus võib:

 

(a) delegeerida oma kontrollipädevuse ühele või mitmele muule mahepõllumajanduslike toodete kontrolliasutusele, mis on määratletud ametlike kontrollide määruse artikli 2 punktis 39. Kontrolliasutused esitavad piisavad objektiivsuse ja erapooletuse tagatised ning nende käsutuses on kvalifitseeritud töötajad ja ressursid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks;

 

(b) delegeerida kontrolliülesanded ühele või mitmele mahepõllumajanduslike toodete kontrollorganile, mis on määratletud ametlike kontrollide määruse artikli 2 punktis 39. Sellisel juhul määrab liikmesriik kindlaks asutuse, mis vastutab kõnealuste organite heakskiitmise ja järelevalve eest.

 

5. Pädev asutus võib delegeerida kontrolliülesanded konkreetsele kontrollorganile või kontrolliasutusele ainult ametlike kontrollide määruse artiklis 26 sätestatud tingimustel ning eelkõige ainult siis, kui:

 

(a) on olemas nende ülesannete täpne kirjeldus, mida kontrollorgan või kontrolliasutus peab täitma, ja tingimused, mille kohaselt ta võib neid täita;

 

(b) kontrollorgan või kontrolliasutus:

 

(i) omab talle delegeeritud ülesannete täitmiseks nõutavaid oskusi, varustust ja taristut;

 

(ii) omab piisaval arvul sobiva kvalifikatsiooni ja kogemustega töötajaid ning

 

(iii) on talle delegeeritud ülesannete täitmisel erapooletu ning vaba mis tahes huvide konfliktist;

 

(c) kontrollorgan või kontrolliasutus on akrediteeritud Euroopa standardi EN 17065 või ISO juhendi 65 (toodete sertifitseerimissüsteemidega tegelevate asutuste üldnõuded) Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud viimase versiooni kohaselt ja kiidetud heaks pädevate asutuste poolt;

 

(d) kontrollorgan või kontrolliasutus edastab läbi viidud kontrollide tulemused pädevale asutusele korrapäraselt ja alati, kui pädev asutus seda nõuab. Kui kontrolli tulemused näitavad tõsist nõuete rikkumist, teavitab kontrollorgan sellest viivitamata pädevat asutust;

 

(e) delegeeriva pädeva asutuse ja kontrollorgani või kontrolliasutuse vahel toimub tulemuslik ja dokumenteeritud kooskõlastamine.

 

6. Lisaks lõike 5 sätete järgimisele võtab pädev asutus kontrollorgani või kontrolliasutuse heakskiitmisel arvesse järgmisi kriteeriume:

 

(a) tavaline kontrollimenetlus koos üksikasjaliku kirjeldusega kontrolli- ja ettevaatusmeetmetest, mida kontrollorgan või kontrolliasutus rakendab tema poolt kontrollitavate ettevõtjate suhtes;

 

(b) meetmed, mida kontrollorgan kavatseb kohaldada, kui tuvastatakse, et aset on leidnud nõuete rikkumine.

 

7. Pädev asutus ei tohi kontrollorganitele või kontrolliasutustele delegeerida järgmisi ülesandeid:

 

(a) teiste kontrollorganite või kontrolliasutuste järelevalve ja auditeerimine;

 

(b) pädevus lubada artiklis 17 osutatud erandeid, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud erandlikes tootmiseeskirjades.

 

8. Vastavalt ametlike kontrollide määruse artiklile 29 korraldavad kontrollorganitele või kontrolliasutustele kontrolliülesandeid delegeerivad pädevad asutused vastavalt vajadusele kõnealuste kontrollorganite või kontrolliasutuste auditeerimist või kontrolli. Kui auditeerimise või kontrolli tulemusena selgub, et kõnealused organid ei suuda neile delegeeritud ülesandeid nõuetekohaselt täita, võib delegeeriv pädev asutus delegeerimise tühistada. Delegeerimine tühistatakse viivitamata, kui kontrollorgan või kontrolliasutus ei rakenda asjakohaseid ja õigeaegseid parandusmeetmeid.

 

9. Lisaks lõike 8 sätete täitmisele pädev asutus:

 

(a) tagab kontrollorgani või kontrolliasutuse teostatava kontrolli objektiivsuse ja sõltumatuse;

 

(b) kontrollib kontrollorgani või kontrolliasutuse teostatud kontrolli tulemuslikkust;

 

(c) omab teavet kõigist avastatud eeskirjade eiramistest või rikkumistest ja kohaldatud parandusmeetmetest;

 

(d) tühistab sellise kontrollorgani või kontrolliasutuse tegevusloa, kes ei täida käesoleva lõike punktide a ja b nõudeid või ei vasta enam lõigetes 5 või 6 kehtestatud kriteeriumidele või ei täida lõigetes 11, 12 ja 14 sätestatud nõudeid.

 

10. Liikmesriigid annavad igale lõikes 4 osutatud kontrolli teostavale kontrolliasutusele või kontrollorganile koodnumbri.

 

11. Kontrollorganid ja kontrolliasutused tagavad pädevatele asutustele juurdepääsu oma kontori- ja tööruumidesse ning mis tahes teabe ja abi, mida pädevad asutused peavad vajalikuks oma käesoleva artikli kohaste kohustuste täitmiseks.

 

12. Kontrollorganid ja kontrolliasutused tagavad, et nende kontrollitavate ettevõtjate suhtes kohaldatakse vähemalt lõikes 2 osutatud ettevaatus- ja kontrollimeetmeid.

 

13. Liikmesriigid tagavad, et loodud kontrollisüsteem võimaldab iga toote jälgitavust kõigis tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappides vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 18, eelkõige tarbijatele tagatise andmiseks selle kohta, et mahepõllumajanduslikud tooted on toodetud kooskõlas käesoleva määruse nõuetega. Liikmesriigid tagavad, et kontrollorganite või kontrolliasutuste päringutele, mis käsitlevad mahepõllumajanduslike toodete jälgitavust, vastatakse võimalikult kiiresti ja hiljemalt nelja tööpäeva jooksul tootmisetapi kohta pärast vastava päringu saamist.

 

14. Iga aasta 31. jaanuariks esitavad kontrollorganid ja kontrolliasutused pädevatele asutustele nimekirja ettevõtjatest, keda nad eelmisel aastal 31. detsembri seisuga olid kontrollinud. Iga aasta 31. märtsiks esitatakse koondaruanne möödunud aasta jooksul teostatud kontrollitoimingute kohta.

Muudatusettepanek    215

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

Muudatusettepanek    216

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 24 a

 

Kontrollisüsteemi järgimine

 

1. Iga ettevõtja või ettevõtjate rühm, kes toodab, valmistab või ladustab mahepõllumajanduslikke tooteid, impordib selliseid tooteid kolmandatest riikidest või ekspordib neid kolmandatesse riikidesse või viib nimetatud tooteid turule, teeb enne toodete mahepõllumajanduslikena või mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevatena turuleviimist järgmist:

 

(a) teatab oma tegevusest selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus tegevus toimub;

 

(b) lülitab oma ettevõtte artiklis 23 a osutatud kontrollisüsteemi.

 

Kui ettevõtja või ettevõtjate rühm kasutab mõne tegevuse puhul kolmandast isikust alltöövõtjat, peab nimetatud ettevõtja siiski täitma esimese lõigu punktides a ja b osutatud nõudeid ning alltöövõtuna teostatava tegevuse suhtes kohaldatakse kontrollisüsteemi.

 

2. Liikmesriigid ei kohalda käesolevat artiklit mahepõllumajanduslike ettevõtjate suhtes, kes müüvad müügipakendis tooteid otse lõpptarbijale või -kasutajale, tingimusel et nad ei tooda, töötle, valmista ega ladusta selliseid tooteid teisiti kui ainult seoses müügikohaga, ei impordi selliseid tooteid kolmandatest riikidest ega kasuta selliseks tegevuseks alltöövõtjana teist ettevõtjat.

 

Kooskõlas artikli 26 c punktiga c võivad liikmesriigid arvata käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisest välja ettevõtjad, kes müüvad aastas piiratud kogusest vähem pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid lõpptarbijale või -kasutajale, tingimusel et nad teatavad oma tegevusest vastutavale asutusele ning ei tooda, valmista ega ladusta selliseid tooteid teisiti kui ainult seoses müügikohaga, ei impordi selliseid tooteid kolmandatest riikidest ega kasuta selliseks tegevuseks alltöövõtjana kolmandat isikut.

 

3. Liikmesriigid määravad asutuse või kiidavad heaks organi käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaste teadete vastuvõtmiseks.

 

4. Liikmesriigid tagavad, et igal ettevõtjal või ettevõtjate rühmal, kelle tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega ning kes maksab mõistlikku tasu kontrollikulude katteks, on õigus kuuluda kontrollisüsteemi.

 

5. Ettevõtjad ja ettevõtjate rühmad peavad oma eri tegevuste üle arvet kooskõlas käesoleva määrusega.

 

6. Pädevad asutused haldavad ajakohastatud loetelu, mis sisaldab käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaselt oma tegevusest teatanud ettevõtjate ja ettevõtjate rühmade nimesid ja aadresse, ning avalikustab selle asjakohasel viisil, sealhulgas internetis, koos teabega nende artikli 25 lõikes 1 osutatud mahepõllumajanduse sertifikaatide kohta ja kasutades käesoleva määruse V d lisas toodud näidist. Pädevad asutused järgivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ1a kehtestatud isikuandmete kaitse nõudeid.

 

7. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teatamise sisu, vormi ja meetodiga seotud üksikasjad ja spetsifikatsioonid ning lõikes 6 osutatud näidis. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

 

________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

Muudatusettepanek    217

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mahepõllumajanduse sertifikaat

Sertifikaat

Selgitus

Sertifikaat tõendab, et toodang vastab käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele. Eeskirjadele vastav toodang ei ole üleminekuperioodil kohe tootmisprotsessi alguses mahepõllumajanduslik. Sõna „mahepõllumajanduslik” võib sektorit ja tarbijaid eksitada.

Muudatusettepanek    218

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ettevõtjatel ja ettevõtjate rühmadel, kes on teatanud oma tegevusest kooskõlas artikli 24 lõikega 1 ja järgivad käesolevat määrust, on õigus saada mahepõllumajanduse sertifikaat. Mahepõllumajanduse sertifikaat, mis väljastatakse võimaluse korral alati elektrooniliselt, peab võimaldama identifitseerida vähemalt ettevõtja või ettevõtjate rühma, sertifikaadiga hõlmatud toodete liigi või valiku ning sertifikaadi kehtivusaja.

1. Ettevõtjatel ja ettevõtjate rühmadel, kes on teatanud oma tegevusest ja lülitanud oma ettevõtte kooskõlas artikli 24 a lõikega 1 kontrollsüsteemi ning kes järgivad käesolevat määrust, on õigus saada mahepõllumajanduse sertifikaat. Mahepõllumajanduse sertifikaat, mis väljastatakse võimaluse korral alati elektrooniliselt, peab võimaldama identifitseerida vähemalt ettevõtja või ettevõtjate rühma, sertifikaadiga hõlmatud toodete liigi või valiku ning sertifikaadi kehtivusaja.

Muudatusettepanek    219

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Mahepõllumajanduse sertifikaat on ametlik sertifikaat määruse (EL) nr XXX/XXXX (ametlike kontrollide määrus) artiklite 85 ja 86 tähenduses.

välja jäetud

Selgitus

Eraõiguslikud ja riiklikud/eraõiguslikud sertifitseerimissüsteemid peaksid olema võimalikud (vrd ISO 17065).

Muudatusettepanek    220

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Ettevõtjatel ja ettevõtjate rühmadel ei ole õigust saada ühele ja samale tooterühmale mahepõllumajanduse sertifikaati erinevatelt kontrolliasutustelt või kontrollorganitelt, sealhulgas juhul, kui ettevõtja või ettevõtjate rühm tegeleb erinevate tootmis-, ettevalmistus- ja turustusetappidega.

3. Ettevõtjatel ja ettevõtjate rühmadel ei ole õigust saada ühes liikmesriigis teostatava tegevuse kohta ühele ja samale tooterühmale mahepõllumajanduse sertifikaati erinevatelt kontrolliasutustelt või kontrollorganitelt, sealhulgas juhul, kui ettevõtja või ettevõtjate rühm tegeleb erinevate tootmis-, ettevalmistus- ja turustusetappidega.

Selgitus

Raportöör teeb ettepaneku määratleda tooterühmad uues V d lisas, mis põhineb endise määruse (EÜ) 889/2008 XII lisal. Kui tooterühmad on määratletud lisas, kaob lõikes 6 osutatud vajadus delegeeritud õigusakti järele.

Muudatusettepanek    221

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Lõikes 3 osutatud tooterühmad on:

 

– köögiviljad ja taimsed saadused;

 

– loomad ja loomsed saadused;

 

– vetikad ja vesiviljelusloomad;

 

– töödeldud toit ja sööt, sh pärmid;

 

– vein.

Selgitus

Vt muudatusettepanekut lõikele 3: raportöör teeb ettepaneku määratleda tooterühmad uues V d lisas, mis põhineb endise määruse (EÜ) 889/2008 XII lisal.

Muudatusettepanek    222

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Selleks et tagada mahepõllumajandusliku tootmise ja märgistamise süsteemi tulemuslikkus, tõhusus ja läbipaistvus, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte lõikes 3 osutatud tooterühmade määratlemise kohta.

välja jäetud

Muudatusettepanek    223

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Puudujäägid lõikes 1 osutatud sisekontrollisüsteemi ülesehituses või toimimises, eriti seoses suutmatusega avastada või käsitleda ettevõtjate rühma üksikliikmete poolseid nõuete rikkumisi, mis mõjutavad mahepõllumajanduslike toodete terviklikkust, võivad tuua kaasa kogu rühma mahepõllumajanduse sertifikaadi tühistamise.

2. Puudujäägid lõikes 1 osutatud sisekontrollisüsteemi ülesehituses või toimimises, eriti seoses suutmatusega avastada või käsitleda ettevõtjate rühma üksikliikmete poolseid nõuete rikkumisi, mis mõjutavad mahepõllumajanduslike toodete terviklikkust, toovad kaasa kogu rühma artiklis 25 nimetatud mahepõllumajanduse sertifikaadi tühistamise.

Muudatusettepanek    224

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Selleks et tagada ettevõtjate rühma tulemuslik ja tõhus sertifitseerimine, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte seoses ettevõtjate rühma üksikliikmete kohustustega, ettevõtjate rühma koosseisu ja suurusega, ettevõtjate rühma toodetavate toodete kategooriatega, ettevõtjate rühmas osalemise tingimustega, rühma sisekontrollisüsteemi ülesehituse ja toimimisega, sealhulgas tehtavate kontrollide ulatuse, sisu ja sagedusega.

3. Ettevõtjate rühmade sertifitseerimise kriteeriumid on toodud V e lisas.

Muudatusettepanek    225

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte seoses teabevahetusega ettevõtjate rühma ning pädevate asutuste, kontrolliasutuste või kontrollorganite vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

välja jäetud

Selgitus

Neid sätteid hõlmab rikkumisi käsitlev üldartikkel ja järgnev teabe ülevõtmine kehtivast määrusest ning need on uuesti lisatud uude artiklisse 26 a nõuete rikkumise korral võetavate meetmete kohta, mida kohaldatakse nii üksikettevõtjate kui ettevõtjate rühmade suhtes.

Muudatusettepanek    226

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 26 a

 

Pädevate asutuste kohustused nõuete rikkumise korral

 

Pädevad asutused:

 

(a) tagavad nõuete rikkumise korral, mis mõjutab mahepõllumajanduslike toodete seisundit mis tahes tootmis-, ettevalmistus-, turustus- või ekspordietapis, eelkõige kui rikkumine tuleneb keelatud või lubamatute ainete ja meetodite kasutamisest või segunemisest mittemahepõllumajanduslike toodetega, et kogu asjaomase partii või tootmistsükli märgistamisel ega reklaamil ei viidata mahepõllumajanduslikule tootmisele;

 

(b) tagavad korduva, jätkuva või pettusega seotud nõueterikkumise korral, et asjaomasel ettevõtjal või ettevõtjate rühmal oleks lisaks nende allutamisele käesoleva artikli punktis a osutatud meetmetele keelatud turustada tooteid, mille puhul viidatakse mahepõllumajanduslikule tootmisele, ning et nende mahepõllumajandussertifikaat vastavalt vajadusele kas peatataks või tühistataks.

Muudatusettepanek    227

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 26 b

 

Teabevahetus ja halduskoostöö

 

1. Liikmesriikide, kontrollorganite, kontrolliasutuste ja pädevate asutuste koostöö, sealhulgas artikli 20 a lõike 2 kohaldamiseks, põhineb ametlike kontrollide määruse jaotises 4 sätestatud nõuetel.

 

2. Kui esitatakse taotlus, mis on nõuetekohaselt põhjendatud vajadusega tagada, et toode oleks toodetud kooskõlas käesoleva määrusega, vahetavad pädevad asutused, kontrolliasutused ja kontrollorganid endi korraldatud kontrollimisi käsitlevat asjakohast teavet teiste pädevate asutuste, kontrolliasutuste ja kontrollorganitega. Sellist teavet võivad nad vahetada ka omal algatusel.

 

3. Teave põhjendatud kahtluse ja nõuete rikkumise kohta, mis mõjutab toote mahepõllumajanduslikku seisundit, edastatakse viivitamata pädevatele asutustele, kontrolliasutustele, kontrollorganitele, asjaomastele ettevõtjatele ja liikmesriikidele, komisjonile ning mõjutatud ettevõtjatele. Teavitamise tase sõltub põhjendatud kahtluse või kinnitatud nõueterikkumise tõsidusest ja ulatusest.

 

4. Moodustatakse riiklik sidusrühmade komisjon, kuhu kuuluvad kontrolliasutused, kontrollorganid ning mahepõllumajandussektori esindajad.

Muudatusettepanek    228

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 26 c

 

Volituste delegeerimine seoses kontrollisüsteemiga

 

Et täiendada artiklites 23 a ja 24 a sätestatud kontrollisüsteemiga seotud eeskirju ja tagada nende täielik vastavus ametlike kontrollide määrusele, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte järgmiste eeskirjade kehtestamiseks:

 

(a) pädevate asutuste ja kontrolliasutuste konkreetsed vastutusalad ja ülesanded lisaks neile, mis on ette nähtud käesolevas peatükis ja ametlike kontrollide määruse artiklites 4, 8, 9, artikli 10 lõikes 1, artiklites 11–13, artikli 34 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 36;

 

(b) täiendavad riskihindamise nõuded lisaks käesolevas peatükis ning ametlike kontrollide määruse artikli 8 lõikes 1 osutatud nõuetele, võttes arvesse nõuete rikkumise ohtu;

 

(c) tingimused, mille puhul teatavad ettevõtjad teatavatest kontrollidest vabastatakse;

 

(d) kontrollimeetodid ja -võtted lisaks ametlike kontrollide määruse artiklis 13 ja artikli 33 lõigetes 1–5 osutatud meetoditele ja võtetele ning erinõuded sellise kontrolli teostamise suhtes, mille eesmärk on tagada mahepõllumajanduslike toodete jälgitavus kõikides tootmis-, ettevalmistus- ja turustusetappides;

 

(e) nõuete rikkumise kahtluse puhuks tegevus ja meetmed lisaks neile, mis on ette nähtud käesoleva määruse artiklis 20 a ja V peatükis ning ametlike kontrollide määruse artikli 134 lõigetes 2 ja 3, kriteeriumid lisaks ametlike kontrollide määruse artikli 135 lõike 1 teises lõigus osutatud kriteeriumidele ning kriteeriumid ja meetmed lisaks neile, mis on nõuete rikkumise puhuks ette nähtud ametlike kontrollide määruse artikli 135 lõikes 2 ja käesoleva määruse artiklis 26 a;

 

(f) erikriteeriumid ja -tingimused ametlike kontrollide määruse IV jaotises sätestatud haldusabi mehhanismide aktiveerimiseks ja toimimiseks, kaasa arvatud pädevate asutuste, kontrolliasutuste ja kontrollorganite teabevahetuseks seoses nõuete rikkumise juhtude või nõuete rikkumise tõenäosusega.

Selgitus

Mahepõllumajandusliku tootmisega seotud eeskirjad peaksid kuuluma mahetootmise määrusse ja neid tuleks muuta ainult selle määruse kaudu. Seega tuleks ka vastav volituste delegeerimine ette näha selles määruses. Sellepärast on need sätted siia üle toodud komisjoni ettepaneku artiklist 44, millega muudetakse ametlike kontrollide määruse artikli 23 lõikeid 2 ja 3.

Muudatusettepanek    229

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 26 d

 

Määruse rakendamine

 

Komisjon kehtestab 1. jaanuariks 2020 pädevates liidu asutustes vajalikud haldusstruktuurid, et täita oma kohustused seoses käesoleva määruse parema ühtlustamise ja rakendamisega liikmesriikides, eelkõige mis puudutab kontrolle liidus ja importi kolmandatest riikidest ning paremat suhtlemist liikmesriikide ja liidu institutsioonide vahel.

 

Nende struktuuride ülesanded on sätestatud V a lisas.

Muudatusettepanek    230

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 27

välja jäetud

Mahepõllumajanduslike toodete eksport

 

1. Toodet võib liidust mahepõllumajanduslikuna eksportida ja see võib kanda Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo, kui see toode vastab käesolevale määrusele.

 

Toodet, mis on mõeldud eksportimiseks mahepõllumajanduslikuna kolmandasse riiki, mis on tunnustatud kooskõlas artikliga 31, võib siiski eksportida kõnealusesse kolmandasse riiki juhul, kui see vastab selle kolmanda riigi nõuetele seal mahepõllumajanduslikuna turule laskmise kohta.

 

2. Et vältida ettevõtjatele kolmandatesse riikidesse eksportimisel ebavõrdsete tingimuste loomist, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte seoses erieeskirjadega mahepõllumajanduslike toodete ekspordi kohta kolmandasse riiki, mis on tunnustatud kooskõlas artikliga 31.

 

3. Selleks et tagada ettevõtjate vahel aus konkurents, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte kolmandate riikide tolliasutustele mõeldud dokumentide kohta, eelkõige seoses mahepõllumajandusliku ekspordisertifikaadiga, mis väljastatakse võimaluse korral alati elektrooniliselt ning mis kinnitab, et eksporditavad mahepõllumajanduslikud tooted vastavad käesolevale määrusele.

 

Selgitus

ELi määruse alusel kohaldatavad standardid ja kolmandatest riikidest eksporditud toodetele kohaldatavad standardid ei tohiks erineda.

Muudatusettepanek    231

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Toodet võib importida kolmandast riigist mahepõllumajanduslikuna liidu turule laskmiseks, kui täidetud on järgmised tingimused:

1. Toodet võib importida kolmandast riigist mahepõllumajanduslikuna või üleminekujärgus taimse saadusena liidu turule laskmiseks, kui täidetud on järgmised tingimused:

(a) toode on artikli 2 lõikes 1 osutatud mahepõllumajanduslik toode;

(a) toode on artikli 2 lõikes 1 osutatud mahepõllumajanduslik toode;

(b) toode:

(b) toode:

(i) vastab II, III ja IV peatüki nõuetele ning kõigi ettevõtjate suhtes, kaasa arvatud asjaomase kolmanda riigi eksportijad, on kohaldatud artikli 29 alusel tunnustatud kontrolliasutuste või kontrollorganite poolset kontrolli, või

(i) vastab II, III ja IV peatüki nõuetele ja kõigile asjakohastele rakenduseeskirjadele ning kõigi ettevõtjate suhtes, kaasa arvatud ettevõtjate rühmad ja asjaomase kolmanda riigi eksportijad, on kohaldatud artikli 29 kohaselt tunnustatud kontrolliasutuste või kontrollorganite poolset kontrolli ning need kontrolliasutused või kontrollorganid on imporditava toote varustanud kontrollisertifikaadiga, millega kinnitatakse, et kõik ettevõtjad ja nende tooted on kooskõlas käesoleva määrusega; või

(ii) pärineb kolmandast riigist, mis on tunnustatud kooskõlas:

(ii) pärineb kolmandast riigist, mis on tunnustatud kooskõlas:

– artikliga 30 või

– artikliga 30 või

– artikliga 31;

– artikliga 31;

(c) kolmandate riikide ettevõtjad suudavad esitada igal ajal importijatele või liikmesriikide ametiasutustele teabe, mis võimaldab identifitseerida viimase toimingu teostanud ettevõtja, et tagada mahepõllumajandusliku toote jälgitavus.

(c) kolmandate riikide eksportijad suudavad esitada igal ajal oma kontrollorganitele, importijatele ja liikmesriikide ametiasutustele teabe, mis võimaldab identifitseerida kõik toiminguid teostanud ettevõtjad, sh asjaomase kontrolliasutuse või kontrollorgani, et tagada mahepõllumajandusliku toote jälgitavus, mis hõlmab kõiki asjaomaseid ettevõtjaid. Eksportijad teevad selle teabe kättesaadavaks ka importijate kontrollorganitele või kontrolliasutustele.

 

Pärast (sisestatakse kuupäev, mis on 5 aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva), kui toode ei saa olla II, III või IV peatükiga asjaomases kolmandas riigis kooskõlas selle eriliste kliima- ja kohalike tingimuste tõttu ning selleks, et vältida siseturul selle toote tarnimise järsku katkemist, on komisjonil õigus erandina esimese lõigu punkti b alapunktist i võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 36, sätestades konkreetsed tingimused, mille kohaselt seda toodet võib sellest kolmandast riigist importida ja mahepõllumajandusliku tootena liidu turule viia. Sellised eritingimused kehtivad maksimaalselt (2) aastat. Sellised eritingimused kehtivad ka alates … (käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev) selliste liidu äärepoolseimate piirkondade suhtes, kus asjaomast toodet toodetakse.

Muudatusettepanek    232

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Selleks et tagada mahepõllumajanduslikuna liidu turule laskmiseks mõeldud imporditud toodete jälgitavust, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte seoses dokumentidega, mida väljastatakse võimaluse korral alati elektrooniliselt ja mis on impordi jaoks vajalikud.

2. Selleks et tagada mahepõllumajanduslikuna liidu turule laskmiseks mõeldud imporditud toodete jälgitavus ja nende vastavus käesolevale määrusele, võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles sätestatakse konkreetsed eeskirjad lõikes 1 nimetatud sertifikaatide sisule ja nende sertifikaatide andmise ja kontrolli menetlus, eelkõige mis puudutab pädevate asutuste, kontrolliasutuste ja kontrollorganite rolli ning võimalust võtta majanduslike, kliima- ja kohalike tingimuste tasakaalustamisel arvesse piirkondlikke erisusi ning konkreetseid tootmisaspekte puudutavaid praktilisi tingimusi.

 

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Selgitus

Kui kolmandatest riikidest pärinevate toodete puhul, mida kaubanduslepingus ei mainita, asendada võrdväärsuse põhimõte eeskirjadele vastavusega, parandab see impordiga seotud tingimuste mõistetavust ja selgust ning vähendab halduskoormust. Samas tuleks ikkagi kavandada õigusaktide rakendamine, milles võetakse arvesse eri tootmissektorite eritingimusi, eelkõige lähtudes põllumajanduslikust seisukohast.

Muudatusettepanek    233

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Tõhustatakse sätteid, mis käsitlevad komisjoni järelevalvet kolmandates riikides. Samuti on oluline tõhustada järelevalvet ja kontrolli kolmandate riikidega sõlmitud samaväärsuslepingutes.

Muudatusettepanek    234

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Mahepõllumajanduslike toodete liitu importimise tingimuste ja meetmete täitmist tõendatakse piiripunktis kooskõlas määruse (EL) nr XXX/XXXX (ametlike kontrollide määrus) artikli 45 lõikega 1. Kõnealuse määruse artikli 47 lõikes 3 osutatud füüsilisi kontrolle teostatakse sagedusega, mis sõltub käesoleva määruse nõuete täitmata jätmise riskist.

3. Mahepõllumajanduslike toodete liitu importimise tingimuste ja meetmete täitmist tõendatakse V peatükis sätestatud kontrollisätetega ning piiripunktis kooskõlas ametlike kontrollide määruse artikli 45 lõikega 1.

Muudatusettepanek    235

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamine

Kontrollorganite tunnustamine

Muudatusettepanek    236

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) väljaspool liitu asuv akrediteerimisasutus, mis on alla kirjutanud Rahvusvahelise Akrediteerimisfoorumi mitmepoolse tunnustamise lepingule.

(b) väljaspool liitu asuv akrediteerimisasutus, mis on alla kirjutanud Rahvusvahelise Akrediteerimisfoorumi või selle piirkondlike organite toodete sertifitseerimise mitmepoolse tunnustamise lepingule ja mis on tõendanud oma pädevust mahepõllumajanduse sertifikaatide akrediteerimisel.

Muudatusettepanek    237

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Selleks et tagada tunnustamis- ja järelevalvemenetluse läbipaistvus, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte seoses lõikes 1 osutatud kontrolliasutuste või kontrollorganite tunnustamise või selle tühistamise suhtes kohaldatavate kriteeriumidega ning seoses järelevalve, sealhulgas kohapealsete kontrollide teostamisega komisjoni poolt.

7. Selleks et tagada tunnustamis- ja järelevalvemenetluse läbipaistvus, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte lõikes 1 osutatud kontrollorganite tunnustamise või selle tühistamise suhtes kohaldatavate kriteeriumide täiendamiseks ning sätete kehtestamiseks järelevalve, sealhulgas kohapealsete kontrollide teostamise kohta komisjoni poolt. Kui tuvastatakse kontrollimise ja sertifitseerimise eeskirjade tõsine või korduv rikkumine, tühistatakse viivitamata asjaomasele kontrollorganile antud tunnustus nii asjaomastes kolmandates riikides kui ka kogu liidu turul, kui tegemist on määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaselt liidus moodustatud riiklike akrediteerimisasutustega.

Selgitus

Tuleks ette näha karistus akrediteerimisorganite sooritatud korduvate tahtlike rikkumiste eest.

Muudatusettepanek    238

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega nähakse ette lõikes 1 nimetatud kontrollorganite tunnustamisel järgitava menetluse erieeskirjad, sh ka esitatava tehnilise toimiku sisu, ning tunnustamise tühistamisel järgitav menetlus.

Muudatusettepanek    239

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 b. Imporditud toodete kontrollimise tulemuslikkuse, tõhususe ja läbipaistvuse tagamiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte kontrollide ja muude toimingute kohta, mida viivad läbi komisjoni poolt käesoleva artikli kohaldamiseks tunnustatud kontrollorganid.

Muudatusettepanek    240

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et tagada meetmete kohaldamine seoses nõuete rikkumisega, mis mõjutab käesolevas artiklis sätestatud tunnustuse alusel imporditud mahepõllumajanduslike toodete terviklikkust, või selle kahtlusega. Selliste meetmete hulka võib kuuluda eelkõige mahepõllumajanduslike toodete terviklikkuse tõendamine enne toodete laskmist liidu turule ning vajaduse korral selliste toodete liidus mahepõllumajanduslikuna turule laskmise loa peatamine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte meetmete kohaldamise kohta seoses nõuete rikkumisega, mis mõjutab käesolevas artiklis sätestatud tunnustuse alusel imporditud mahepõllumajanduslike toodete terviklikkust, või selle kahtlusega. Selliste meetmete hulka võib kuuluda eelkõige mahepõllumajanduslike toodete terviklikkuse tõendamine enne toodete laskmist liidu turule ning vajaduse korral selliste toodete liidus mahepõllumajanduslikuna turule laskmise loa peatamine.

Muudatusettepanek    241

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Ebaausate tavade või mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtete ja eeskirjadega kokkusobimatute tavade vastase kaitse, tarbijausalduse kaitse või ettevõtjate vahelise ausa konkurentsi kaitsega seotud juhtudel nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse alusel võtab komisjon kooskõlas artikli 37 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu vahetult kohaldatavaid rakendusakte, et võtta käesoleva artikli lõikes 8 osutatud meetmeid või teha otsuseid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustuse tühistamise kohta.

9. Ebaausate tavade või mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtete ja eeskirjadega kokkusobimatute tavade vastase kaitse, tarbijausalduse kaitse või ettevõtjate vahelise ausa konkurentsi kaitsega seotud juhtudel nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse alusel võtab komisjon kooskõlas artikli 37 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu vahetult kohaldatavaid rakendusakte, et teha otsuseid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustuse tühistamise kohta.

Muudatusettepanek    242

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon avaldab korrapäraselt aruandeid selliste kaubanduslepingute üle peetavate kõikide läbirääkimiste seisu kohta ning loetelu asjaomase kolmanda riigi ja liidus kohaldatavate tootmiseeskirjade ja kontrollimeetmete vahelistest erinevustest ning edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Läbirääkimiste lõplikud tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avaldatakse, loetledes üksikasjalikult kõik asjaomases kolmandas riigis ja liidus kohaldatavate tootmiseeskirjade ning kontrollimeetmete erinevused.

 

Komisjon esitab ettepaneku selle kohta, kuidas lahendada asjaomases kolmandas riigis ja liidus kohaldatavate tootmiseeskirjade ning kontrollimeetmete erinevusi.

 

Komisjon avaldab kõigi käesoleva artikliga hõlmatud kehtivate kaubanduslepingute tootmis- ja kontrollisätete erinevuste loetelu.

Muudatusettepanek    243

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 28 lõike 1 punkti b alapunkti ii teises taandes osutatud tunnustatud kolmas riik on kolmas riik, mida on tunnustatud samaväärsuse otstarbel määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 2 alusel, kaasa arvatud artiklis 40 sätestatud üleminekumeetme raames tunnustatud riigid.

Artikli 28 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis ii osutatud tunnustatud kolmas riik on kolmas riik, mida on tunnustatud samaväärsuse otstarbel määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 2 alusel.

Muudatusettepanek    244

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjonile iga aasta 31. märtsiks lõikes 1 osutatud kolmandate riikide poolt nende kehtestatud kontrollimeetmete rakendamise ja jõustamise kohta saadetavate aastaaruannete alusel tagab komisjon koos liikmesriikidega tunnustatud kolmandate riikide asjakohase järelevalve nende tunnustuste regulaarse läbivaatamise kaudu. Järelevalve laad määratakse nõuete rikkumise riski hinnangu alusel.

2. Komisjonile iga aasta 31. märtsiks lõikes 1 osutatud kolmandate riikide poolt nende kehtestatud kontrollimeetmete rakendamise ja jõustamise kohta saadetavate aastaaruannete alusel ning muud saadud teavet arvesse võttes tagab komisjon koos liikmesriikidega tunnustatud kolmandate riikide asjakohase järelevalve nende tunnustuste iga-aastase läbivaatamise kaudu. Järelevalve laad määratakse nõuete rikkumise riski hinnangu alusel, võttes arvesse eelkõige asjaomasest kolmandast riigist liitu eksporditava kauba kogust, pädeva asutuse seire- ja järelevalvetegevuse tulemusi ning eelmiste kontrollide tulemusi. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule läbivaatamise tulemustest korrapäraselt aru.

Muudatusettepanek    245

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et tagada meetmete kohaldamine seoses nõuete rikkumisega, mis mõjutab käesolevas artiklis osutatud kolmandatest riikidest imporditud mahepõllumajanduslike toodete terviklikkust, või selle kahtlusega. Selliste meetmete hulka võib kuuluda eelkõige mahepõllumajanduslike toodete terviklikkuse tõendamine enne toodete laskmist liidu turule ning vajaduse korral selliste toodete liidus mahepõllumajanduslikuna turule laskmise loa peatamine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte seoses ühiste meetmete ja menetluste kohaldamisega sanktsioonide kehtestamiseks nõuete rikkumise või selle kahtluse korral, mis mõjutab käesolevas artiklis osutatud kolmandatest riikidest imporditud mahepõllumajanduslike toodete seisundit. Selliste meetmete hulka võib kuuluda eelkõige mahepõllumajanduslike toodete seisundi tõendamine enne nende laskmist liidu turule ning vajaduse korral nende liidus mahepõllumajanduslike toodetena turule laskmise loa peatamine.

Selgitus

Niisugused sätted tuleks vastu võtta delegeeritud õigusaktide abil, et tagada ühtlustatud meetmete võtmine kogu liidus.

Muudatusettepanek    246

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Selleks et tagada ühtse turu ja liikmesriikidevahelise kaubavahetuse nõuetekohane toimimine, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada eeskirjad seoses käesoleva artikli lõike 1 kohase mahepõllumajanduslike toodete vaba liikumisega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    247

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mahepõllumajanduse sektori ja kaubavahetusega seotud teavitamine

Mahepõllumajanduse sektoriga seotud teave

Muudatusettepanek    248

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal käesoleva määruse rakendamiseks ja kohaldamise seireks vajaliku teabe.

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal käesoleva määruse rakendamiseks ja kohaldamise seireks vajalikud asjakohased statistilised andmed. Nimetatud andmed määratletakse Euroopa statistikaprogrammist lähtuvalt.

Selgitus

Nõutav teave peab olema piiritletud alusaktis (nt kaubandusandmed). Kui ettevõtjatelt peaks olema vaja uusi ja usaldusväärseid andmeid, siis tuleb nende liikmesriikidele andmise kohustus sätestada alusaktis.

Muudatusettepanek    249

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid seoses lõikes 1 osutatud teabe esitamiseks kasutatava süsteemiga, esitatava teabega seotud üksikasjadega ning kuupäevaga, milleks see teave tuleb esitada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte seoses lõikes 1 osutatud teabe esitamiseks kasutatava süsteemiga, esitatava teabega seotud üksikasjadega ning kuupäevaga, milleks see teave tuleb esitada.

Muudatusettepanek    250

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande mahepõllumajandusliku taimse paljundusmaterjali ja mahepõllumajanduslike tõuaretusloomade kättesaadavuse kohta.

1. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis põhineb prognoosiuuringul ja hõlmab kõikides liikmesriikides kogutud andmeid ja teostatud analüüsi ning käsitleb eelkõige järgmisi küsimusi:

 

(a) analüütiline osa mahepõllumajandusliku tootmise arengu olukorra ja seni saavutatu kohta järgmistes küsimustes:

 

– mahepõllumajandusliku taimse ja loomse paljundusmaterjali piiratud kättesaadavuse põhjuste kindlakstegemine ja mahepõllumajandusliku tootmise üldine osa liidu turul;

 

– konkreetsed andmed taimse ja loomse paljundusmaterjali ja sööda kättesaadavuse kohta;

 

– konkreetsed andmed tõuaretusloomade olemasolu kohta;

 

– linnukasvatuseks vajalike noorlindude ja vanemkarja olemasolu, sh loomkoormuse kriteeriumid, söötmine, tervishoid, loomade heaolu ja haiguste tõrje;

 

– liikide ja alamliikide valik lähtuvalt klimaatilistest, pinnase, kõrguse ja geograafilistest erinevustest;

 

– mahepõllumajandusliku seakasvatuse ja linnukasvatuse olukord, sh loomkoormuse kriteeriumid, söötmine, tervishoid, loomade heaolu ja haiguste tõrje;

 

– vesiviljelusloomade noorvormide kättesaadavus liidu turul;

 

(b) strateegiline osa, mis käsitleb rakendatud või vajatavaid meetmeid, et parandada mahepõllumajandusliku tootmise tulemuslikkust ja selle institutsioonilist raamistikku, sh:

 

– kehtestatud või ikka veel vajatavad toetusmeetmed kindlakstehtud puuduste kõrvaldamiseks;

 

– arengukava, mis hõlmab meetmeid toetuse andmiseks ettevõtjatele, kes on pühendunud mahepõllumajandusliku taimse või loomse paljundusmaterjali arendamisele. Sellised meetmed võivad hõlmata toetust eraettevõtjate vajalikele investeeringutele tootmisrajatistesse, kvaliteedikontrollimeetmeid, turustussüsteeme ja turustuseelset teadus- ja arendustööd.

 

2. Seoses mahepõllumajandusliku taimse paljundusmaterjali kättesaadavuse hindamisega hinnatakse lõikes 1 osutatud uuringu käigus iga alamturu puhul ka kättesaadava materjali ja seda pakkuvate ettevõtjate mitmekesisust, praegust nõudlust niisuguse materjali järele ja järgmiseks viieks aastaks prognoositavat nõudlust.

 

Kõnealuse uuringu tähenduses on alamturg põllukultuuri ennik (määratletud kui botaaniline liik või alamliik, nt Brassica oleracea) ja piirkond, kusjuures piirkond ei ole suurem kui üks liikmesriik. Liikmesriik jagatakse nii paljudeks piirkondadeks, kui on vaja, võttes arvesse erinevaid kasvatustingimusi, mis tulenevad kliimast, mullatüübist, kõrgusest merepinnast või maakasutuse iseloomust ja mille tulemusel nõudlus taimse paljundusmaterjali järele piirkonniti erineb, eesmärgiga võrrelda piirkondlikke turge õiglasel ja mittediskrimineerival viisil. Uuringus käsitletakse ka projektitoetusi mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate uute sortide aretusele, mahepõllumajandusliku taimse paljundusmaterjali pakkumisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele jagatavat osaluskapitali ning komisjoni ja liikmesriikide hallatavate veebisaitide kaudu antavat urustustuge.

 

3. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.

 

4. Hiljemalt 31. detsembriks 2020 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selliste toodete või ainete olemasolu kohta, mis artikli 19 kohaselt ei ole lubatud ja mida on leitud mahepõllumajanduslikes toodetes, kajastades muu hulgas teabe vahetamist pädevate asutuste, kontrolliasutuste ja kontrollorganite vahel ning kontrollide tulemusi puudutava asjaomase teabe vahetamist. Aruandele võib vajaduse korral lisada seadusandliku ettepaneku, milles sätestatakse mahepõllumajanduslike toodete suhtes kohaldatav lubamatute toodete või ainete tase ning hüvitussüsteemid ettevõtjatele kahjude korvamiseks saastumise korral, kui nad on võtnud nõuetekohaseid meetmeid, mida võiks mõistlikkusest lähtudes saastumisohu vältimiseks võtta.

Muudatusettepanek    251

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 39

välja jäetud

Üleminekumeetmed seoses üleminekuga mahepõllumajandusele

 

Selleks et tagada sujuv üleminek vanalt õigusraamistikult uuele, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte seoses eeskirjadega erandite tegemiseks artikli 8 lõikest 3 selliste põllumajandustootjate üleminekuperioodide kohta, kes alustavad üleminekut enne käesoleva määruse jõustumist.

 

Selgitus

Käesolevas artiklis osutatud üleminekumeetmed ei ole üleminekut käsitlevas artiklis 8 tehtud muudatuste tõttu enam vajalikud.

Muudatusettepanek    252

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 39 a

 

Üleminekumeetmed

 

1. Vajaduse korral võetakse määruses (EÜ) nr 834/2007 kehtestatud eeskirjadelt käesoleva määruse eeskirjadele üleminekut hõlbustavad meetmed vastu artikli 37 lõikes 2 osutatud korras.

 

2. Üleminekumeetmed, mida võib kohaldada, kui tulevases määruses võetakse vastu uued sätted:

 

(a) kui see on teatavatel tingimustel õigustatud, võivad liikmesriigid kohaldada uute ELi sätete kehtestamisel üleminekuperioodi;

 

(b) nimetatud tingimused otsustatakse ELi mahepõllumajanduse määruse kohaste delegeeritud õigusaktidega;

 

(c) need tingimused peaksid kaitsma ettevõtjaid turumoonutuste ohu eest ja vältima tarbijate segadusseviimist seoses mahepõllumajanduslike toodete identiteedi või profiiliga.

 

3. Need tingimused peaksid olema järgmised:

 

– liikmesriik peab tõestama, et tootmismaht on nii väike, et eksport ei oma mingit tähtsust;

 

– liikmesriik peab tõestama, et tema omamaine toodang on nii väike, et see ei paku sama kategooria importtoodetele konkurentsi.

 

4. Täieliku läbipaistvuse tagamiseks peab liikmesriik, kes kohaldab käesoleva artikli kohast üleminekuperioodi, teavitama sellest komisjoni ja teisi liikmesriike ning saatma neile asjakohase põhjenduse.

 

5. Liikmesriigid võivad üleminekuperioodi kohaldada maksimaalselt 2–5 aastat.

Muudatusettepanek    253

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 40

välja jäetud

Üleminekumeetmed seoses taimse paljundusmaterjali päritolu, aretusloomade päritoluga ja vesiviljelusloomade noorisendite päritoluga

 

Selleks et tagada sujuv üleminek määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 12 lõike 1 punktis i sätestatud taimse paljundusmaterjali mahepõllumajanduslikku päritolu käsitlevatelt eeskirjadelt, kõnealuse määruse artikli 14 lõike 1 punkti a alapunktis ii sätestatud tõuaretusloomi käsitlevatelt eeskirjadelt ja kõnealuse määruse artikli 15 lõike 1 punkti a alapunktis ii sätestatud vesiviljelusloomade noorisendeid käsitlevatelt eeskirjadelt ning erandlikelt tootmiseeskirjadelt, mille komisjon võttis vastu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 22 kohaselt, käesoleva määruse artikli 10 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 1 sätestatud uutele taimede kasvatamise ja taimsete saaduste tootmise ning kariloomade, merevetikate ja vesiviljelusloomade kasvatamise eeskirjadele, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte erandite sätestamiseks juhuks, kui seda peetakse vajalikuks, et tagada juurdepääs taimsele paljundusmaterjalile ja tõuaretuseks kasutatavatele elusloomadele ning vesiviljelusloomade noorisenditele, mida võib kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises. Käesoleva artikli alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktide kohaldamine lõpeb 31. detsembril 2021.

 

Selgitus

Käesoleva artikli üleminekumeetmed ei ole enam vajalikud, arvestades artiklitele 10 ja 11 lisatud uut teksti ja vastavatesse lisadesse lisatud uusi sätteid.

Muudatusettepanek    254

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

Selgitus

Kontroll on sätestatud uues artiklis 23 a.

Muudatusettepanek    255

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– toiduks või söödaks kasutatavad pärmid,

välja jäetud

Selgitus

See punkt on juba hõlmatud artikliga 1.

Muudatusettepanek    256

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– õlu,

välja jäetud

Selgitus

See on juba hõlmatud toidu määratlusega.

Muudatusettepanek    257

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest, röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest,

välja jäetud

Selgitus

See on juba hõlmatud toidu määratlusega.

Muudatusettepanek    258

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– puuviljanektarid,

välja jäetud

Selgitus

See on juba hõlmatud toidu määratlusega.

Muudatusettepanek    259

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– kakaopasta, -või, -rasv, -õli ja -pulber, šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised,

välja jäetud

Selgitus

See on juba hõlmatud toidu määratlusega.

Muudatusettepanek    260

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– suhkrukondiitritooted,

välja jäetud

Selgitus

See on juba hõlmatud toidu määratlusega.

Muudatusettepanek    261

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– teravilja-, jahu-, tärklise- või piimatooted, valikpagaritooted,

välja jäetud

Selgitus

See on juba hõlmatud toidu määratlusega.

Muudatusettepanek    262

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– supid,

välja jäetud

Selgitus

See on juba hõlmatud toidu määratlusega.

Muudatusettepanek    263

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– kastmed,

välja jäetud

Selgitus

See on juba hõlmatud toidu määratlusega.

Muudatusettepanek    264

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– värskelt valmistatud toidud,

välja jäetud

Selgitus

See on juba hõlmatud toidu määratlusega.

Muudatusettepanek    265

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– jäätis,

välja jäetud

Selgitus

See on juba hõlmatud toidu määratlusega.

Muudatusettepanek    266

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– maitsestatud jogurtid, puuvilja-, pähkli- või kakaolisanditega jogurtid,

välja jäetud

Selgitus

See on juba hõlmatud toidu määratlusega.

Muudatusettepanek    267

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

meresool,

sool,

Muudatusettepanek    268

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– looduslikud kummivaigud ja vaigud,

– looduslikud kummivaigud,

Selgitus

Vaigud on juba hõlmatud toidu määratlusega.

Muudatusettepanek    269

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– looduslik kork, pressimata ja sideaineteta,

 

Muudatusettepanek    270

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– piiritusjoogid, tingimusel et neid toodetakse ainult põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist.

välja jäetud

Selgitus

See on juba hõlmatud toidu määratlusega.

Muudatusettepanek    271

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– nõukogu määruses (EL) nr 251/20141a määratletud aromatiseeritud veinitooted.

 

______________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 251/2014, 26. veebruar 2014, aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).

Selgitus

Aromatiseeritud veinitooted on saadud veinisektori toodetest, mille osakaal lõpptootes peab vastavalt asjakohastele sätetele olema aromatiseeritud veinitoodete puhul vähemalt 75 % ning aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide puhul vähemalt 50 %. Kuna mahepõllumajandusmääruse reguleerimisala on laiendatud ka töödeldud põllumajandustoodetele, tuleks lisada ka aromatiseeritud veinitooted.

Muudatusettepanek    272

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 19 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– kraasimata ja kammimata puuvill,

 

Selgitus

Need põllumajandusest pärinevad tooted peaksid kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.

Muudatusettepanek    273

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 19 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– kraasimata ja kammimata vill,

Selgitus

Need põllumajandusest pärinevad tooted peaksid kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.

Muudatusettepanek    274

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 19 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– toornahad ja töötlemata nahad,

Selgitus

Need põllumajandusest pärinevad tooted peaksid kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.

Muudatusettepanek    275

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 19 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– traditsiooniliste taimsete ravimite taimsed toorained.

Muudatusettepanek    276

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.1. Keelatud on hüdropooniline tootmine, st taimekasvatusmeetod, mille puhul on nende juured üksnes toitainelahuses või inertses keskkonnas, millele on lisatud toitainelahus.

1.1. Hüdropooniline tootmine on keelatud.

 

1.1. a Erandina punktist 1.1 on taimede potis kasvatamine artikli 4 punkti e alapunktis ii määratletud mullapõhise taimekasvatuse erandina lubatud ainult seemikute või selliste ilu- ja maitsetaimede puhul, mis müüakse lõpptarbijale potis.

 

Kasutada tohib ainult mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud mullasegu ja/või mullaparandusaineid.

Muudatusettepanek    277

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.3.1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1.3.1 a. Vähemalt kolmeaastast kasvatusperioodi vajavate püsikultuuride ülemineku puhul võib kasutada liike, mida ei ole võimalik kergesti eristada, tingimusel et kõnealune tootmine on osa üleminekukavast ning üleminek mahepõllumajanduslikule tootmisele asjaomase ala viimase osa puhul algab võimalikult lühikese aja jooksul ning ei ole pikem kui viis aastat.

Selgitus

See säte tuleks lisada käesolevasse lisasse selleks, et võtta arvesse püsikultuuride iseärasusi.

Muudatusettepanek    278

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.3.3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.3.3. Mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatu tootega töötlemise korral taotleb pädev asutus kooskõlas punktiga 1.3.1 uut üleminekuperioodi.

1.3.3. Mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatu tootega töötlemise korral taotleb pädev asutus põldude töödeldud osade jaoks kooskõlas punktiga 1.3.1 uut üleminekuperioodi.

Muudatusettepanek    279

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.3.3 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealust perioodi võib lühendada järgmistel juhtudel:

Pädevad asutused võivad otsustada, et kõnealust perioodi võib lühendada järgmistel juhtudel:

Muudatusettepanek    280

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.3.3 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatu tootega töötlemine on osa taimekahjustajate või umbrohu, sh karantiinsete organismide või invasiivsete võõrliikide suhtes võetavast kohustuslikust tõrjemeetmest, mille on kehtestanud liikmesriigi pädev asutus;

(a) põllud, mida on töödeldud mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatu tootega taimekahjustajate või umbrohu, sh karantiinsete organismide või invasiivsete võõrliikide suhtes võetava kohustusliku tõrjemeetme raames, mille on kehtestanud liikmesriigi pädev asutus,

Muudatusettepanek    281

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.3.3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatu tootega töötlemine on osa teaduslikest katsetest, mille on heaks kiitnud liikmesriigi pädev asutus.

(b) põllud, mida on töödeldud mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatu tootega liikmesriigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud teaduslike katsete raames.

Muudatusettepanek    282

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.3.4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) pärast töötlemist kogutud saagi müümisel ei tohi viidata mahepõllumajanduslikule tootmisele.

(b) pärast töötlemist kogutud saagi müümisel ei tohi viidata üleminekujärgus tootmise ega mahepõllumajandusliku tootmise meetodile.

Muudatusettepanek    283

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.3.4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid teavitavad teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest otsustest, millega nad sätestavad kohustuslikud meetmed;

Muudatusettepanek    284

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.3.4 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatu tootega töötlemisel punkti 1.3.5.2 sätteid ei kohaldata.

Muudatusettepanek    285

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.3.5.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.3.5.2 Olenemata punktist 1.3.5.1 võib üleminekuperioodi lühendada ühele aastale mittetaimtoiduliste liikide kasutatavate karjamaade ja vabaõhualade puhul.

1.3.5.2 Olenemata punktist 1.3.5.1 võib üleminekuperioodi lühendada ühele aastale mittetaimtoiduliste liikide kasutatavate karjamaade ja vabaõhualade puhul. Kõnealust perioodi võib lühendada kuuele kuule, kui asjaomast maad ei ole viimase aasta jooksul töödeldud mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodetega.

Muudatusettepanek    286

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punktid 1.4.1 kuni 1.4.1 b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.4.1. Taimede ja taimsete saaduste kasvatamiseks tuleb kasutada ainult mahepõllumajanduslikult toodetud taimset paljundusmaterjali. Selleks peab taimse paljundusmaterjali tootmiseks ette nähtud taim ja vajaduse korral emataim olema kasvatatud kooskõlas käesoleva määrusega vähemalt ühe põlvkonna jooksul või mitmeaastaste taimede puhul vähemalt ühe põlvkonna jooksul, st kaks kasvuperioodi.

1.4.1. Taimede ja taimsete saaduste kasvatamiseks tuleb kasutada ainult mahepõllumajanduslikult toodetud taimset paljundusmaterjali. Nagu osutatud artikli 10 lõikes 2, peab andmebaasis olema asjakohane taimse paljundusmaterjali tootmiseks ette nähtud taim, ja vajaduse korral peab emataim olema kasvatatud kooskõlas käesoleva määrusega vähemalt ühe põlvkonna jooksul või mitmeaastaste taimede puhul kaks kasvuperioodi.

 

Taimset paljundusmaterjali, mis on saadud käesoleva määruse kohaselt majandatavast tootmisüksusest teisel üleminekuperioodi aastal, võib kasutada mahepõllumajanduslike taimede kasvatamiseks ja mahepõllumajanduslike taimsete saaduste tootmiseks.

 

Ettevõtjad võivad selleks, et edendada teatava mahepõllumajandusliku tootmise konkreetsetele tingimustele kohandatud geneetilisi ressursse, kasutada omaenda põllumajandusettevõttest saadud taimesorte.

 

1.4.1 a. Sorte kasutatakse vastavalt käesolevas määruses sätestatud aretuseeskirjadele, välja arvatud juhul, kui nõutav taimne paljundusmaterjal ei ole kättesaadav.

 

Järjest rohkem tuleb kasutada taimset paljundusmaterjali, mis valitakse selle mahepõllumajandusliku tootmise konkreetsetele vajadustele ja eesmärkidele vastavuse tõttu, ning see võib sisaldada kohalikke sorte või populatsioonivariante või vabalt tolmlevaid sorte, nimelt materjali, mis ei ole saadud kontrollitud tolmlemise või puhasliinide hübriidimise teel.

 

1.4.1 b. Mahepõllumajanduslikult aretatud sortide kasvatamisel toimub nende sortide aretamine ja selektsioon mahepõllumajanduslike tingimuste kohaselt, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele. Igasugune paljundamine, v.a meristeemkultuuride puhul, peab toimuma sertifitseeritud mahepõllumajandusmeetodil.

Muudatusettepanek    287

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.4.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.4.2. Mittemahepõllumajanduslikult toodetud taimne paljundusmaterjal

1.4.2. Mittemahepõllumajanduslikult toodetud seeme või vegetatiivne paljundusmaterjal

Mittemahepõllumajanduslikult toodetud taimset paljundusmaterjali võib kasutada ainult juhul, kui see on pärit mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevast tootmisüksusest või kui selle kasutamine on õigustatud teadustööks, väikesemahulisteks välikatseteks või geneetiliste ressursside säilitamiseks.

 

 

1.4.2.1. Selleks et tagada seemne ja vegetatiivse paljundusmaterjali kättesaadavus juhul, kui need ei ole mahepõllumajanduslike sisenditena kättesaadavad, võivad liikmesriigid lubada kasutada mittemahepõllumajanduslikke seemneid ja vegetatiivset paljundusmaterjali. Sellisel juhul kohaldatakse punkte 1.4.2.2–1.4.2.8.

 

1.4.2.2. Mittemahepõllumajandusliku seemne ja seemnekartuli kasutamine on lubatud, tingimusel et seemet või seemnekartulit ei ole töödeldud taimekaitsevahenditega, välja arvatud käesoleva määruse artikli 19 lõike 1 kohaselt seemne töötlemisel kasutada lubatud taimekaitsevahendid, kui asjaomase liikmesriigi pädev asutus ei ole nõukogu määruse 2000/29/EÜ1a kohaselt ette näinud kõigi asjaomase liigi sortide keemilist töötlemist fütosanitaarsel otstarbel piirkonnas, kus seemet või seemnekartulit kavatsetakse kasutada.

 

1.4.2.3. Liikmesriigid võivad delegeerida punktis 1.4.2.1 osutatud loa andmise kohustuse muudele avaliku sektori asutustele või artikli 3 punktides 33 ja 34 nimetatud kontrolliasutustele või kontrollorganitele.

 

1.4.2.4. Luba kasutada seemet või vegetatiivset paljundusmaterjali või taimi, mis ei ole saadud mahepõllumajanduslike meetoditega, võib anda ainult järgmistel juhtudel:

 

(a) kui artiklis 10 osutatud andmebaasis ei ole registreeritud ühtegi selle liigi sorti, mida kasutaja soovib omandada;

 

(b) kui ükski tarnija, st teistele ettevõtjatele seemet või vegetatiivset paljundusmaterjali või taimi müüv ettevõtja ei saa seemet või vegetatiivset paljundusmaterjali või taimi tarnida enne külvamist või istutamist, tingimusel et kasutaja on need tellinud õigeaegselt;

 

(c) kui sorti, mida kasutaja soovib saada, et ole registreeritud artiklis 10 osutatud andmebaasis, ja kasutaja tõestab, et ükski sama liigi registreeritud sortidest ei ole sobiv ja seepärast on luba tema tootmise jaoks oluline.

 

1.4.2.5. Luba antakse enne külvi.

 

1.4.2.6. Loa võib anda individuaalselt ainult üheks hooajaks korraga ning loa andmise eest vastutav asutus või organ dokumenteerib seemne või vegetatiivse paljundusmaterjali koguse, millele luba anti.

 

1.4.2.7. Loa võib anda üksnes pärast seda, kui liikmesriigid on oma artiklis 10 osutatud andmebaasi kord aastas ajakohastanud.

 

 

1.4.2.8. Selleks et parandada liidus mahepõllumajandusliku seemne kasutamist, avaldab iga liikmesriik artiklis 10 osutatud andmebaasis riikliku loetelu seemnetest, vegetatiivsest paljundusmaterjalist ja taimedest, mida võib kasutada üksnes mahepõllumajanduslikus tootmises. Loetelus tuleb nimetada liigid ja alamliigid, mille suhtes on määratud, et mahepõllumajanduslikust tootmisest saadav seeme ja paljundusmaterjal on kättesaadav piisavas koguses ja neid tuleb seetõttu mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada.

 

__________________

 

1a Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ, 8. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

Muudatusettepanek    288

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.5.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.5.2. Mulla viljakust ja bioloogilist aktiivsust säilitatakse ja suurendatakse mitmeaastase külvikorra abil, sealhulgas kasutades liblikõielisi ja teisi haljasväetistaimi ning eelistatavalt komposteeritud sõnnikut või mahepõllumajanduslikust tootmisest pärit eelistatavalt komposteeritud orgaanilist materjali.

1.5.2. Mulla viljakust ja bioloogilist aktiivsust säilitatakse ja suurendatakse pinnasetöötluse kasutamise ja mitmeaastase külvikorra abil, sealhulgas kasutades kohustuslikke liblikõielisi taimi roteeruvate kultuuride jaoks põhi- või kattekultuuridena ja teisi haljasväetistaimi ning eelistatavalt komposteeritud sõnnikut või mahepõllumajanduslikust tootmisest pärit eelistatavalt komposteeritud orgaanilist materjali.

Muudatusettepanek    289

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.5.4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.5.4 Ühes põllumajanduslikus ettevõttes kasutatav sõnnikukogus, nagu on määratletud nõukogu direktiivis 91/676/EMÜ,67 ei tohi ületada 170 kg lämmastikku kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta aastas. Kõnealune piirang kehtib ainult laudasõnniku, kuivatatud laudasõnniku ja veetustatud linnusõnniku, komposteeritud virtsa, sh linnusõnniku, komposteeritud laudasõnniku ja vedela virtsa kasutamise kohta.

Ühel põllul kasutatav sõnnikukogus, nagu on määratletud nõukogu direktiivis 91/676/EMÜ, ei tohi ületada 170 kg lämmastikku kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta aastas. Kõnealune piirang kehtib ainult laudasõnniku, kuivatatud laudasõnniku ja veetustatud linnusõnniku, komposteeritud virtsa, sh linnusõnniku, komposteeritud laudasõnniku ja vedela virtsa kasutamise kohta. Köögiviljakasvatuses ei tohi varjualuses kasutatav sõnnikukogus ületada kogu varjualusel pindalal 240 kg lämmastikku hektari kohta aastas.

__________________

__________________

67 Nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ, 12. detsember 1991, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).

67 Nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ, 12. detsember 1991, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).

Muudatusettepanek    290

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.5.6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.5.6. Mulla üldseisundi parandamiseks või toitainete kättesaadavuse suurendamiseks mullas või põllukultuurides võib kasutada mikroorganisme sisaldavaid valmistisi.

1.5.6. Mulla üldseisundi parandamiseks või toitainete kättesaadavuse suurendamiseks mullas või põllukultuurides võib kasutada mikroorganisme sisaldavaid valmistisi ja biomassist valmistatud sütt.

Selgitus

Biooglje je ekološki dodatek k tlom, ki omogoča, da po naravni poti trajno regeneriramo strukturo zemlje ter povečamo njeno rodovitnost. To je oglje, proizvedeno iz biomase rastlinskega ali živalskega izvora z izgorevanjem pri visokih temperaturah (500 do 700 °C), brez prisotnosti kisika. Od navadnega oglja se razlikuje po tem, da je bolj krhko in izredno porozno, saj je v enem gramu biooglja za 400 m2 površine. Biooglje zaradi svoje sestave in strukture v tleh zadržuje vodo, minerale in hranilne snovi, pospešuje izgradnjo humusa, predstavlja optimalen habitat za koristne mikroorganizme in z vezavo ogljika v tleh uspešno pripomore k zmanjšanju emisij toplogrednih plinov. Ogljik, vezan v biooglje, namreč ostane v tleh stoletja in se ne sprošča v ozračje kot CO2. Biooglje ima visok pH, zato lahko z njim uravnamo pH v tleh, kjer je prenizek. Prav tako biooglje deluje kot zadrževalec hranil v tleh, kjer ostaja stoletja in s tem pomembno zmanjša izpiranje hranil iz tal. Vse te lastnosti pa imajo za posledico zmanjšano uporabo pesticidov. Zaradi vseh navedenih lastnosti bi bilo treba biooglje dovoliti tudi za uporabo v ekološkem kmetijstvu.

Muudatusettepanek    291

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.5.8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1.5.8 a. Biodünaamiliste preparaatide kasutamine on lubatud.

Muudatusettepanek    292

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.5.8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1.5.8 b. Väetusniisutuse kasutamine on keelatud.

Muudatusettepanek    293

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.6.1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.6.1. Taimekahjustajate ja umbrohu tekitatavate kahjustuste vältimiseks kaitstakse taimi eelkõige järgmisega:

1.6.1. Taimekahjurite, umbrohu ja haiguste tekitatavate kahjustuste vältimiseks kaitstakse taimi eelkõige järgmisega:

Muudatusettepanek    294

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.6.1 – taane 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ning termilised protsessid, nagu solarisatsioon ja aurutamine pinnase pealmises kihis (kuni 10 cm sügavuselt).

– termilised protsessid, nagu solarisatsioon ja ainult kaitstud kultuuride puhul rakendatav aurutamine pinnase pealmises kihis.

Selgitus

Aurutamine peaks olema lubatud ainult kaitstud kultuuride puhul. 10 cm sügavust on väga raske kontrollida, piisab pealmise kihi nimetamisest.

Muudatusettepanek    295

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.6.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.6.2. Kui taimi ei ole võimalik taimekahjustajate eest punktis 1.6.1 sätestatud meetoditega piisavalt kaitsta või kui on selge, et saaki ähvardab oht, võib üksnes vajalikul määral kasutada ainult neid taimekaitsevahendeid, mis on artikli 19 alusel lubatud mahepõllumajanduslikus tootmises.

1.6.2. Kui taimi ei ole võimalik taimekahjurite, umbrohu ja haiguste eest punktis 1.6.1 sätestatud meetoditega piisavalt kaitsta või kui on selge, et saaki ähvardab oht, võib üksnes vajalikul määral kasutada ainult neid taimekaitsevahendeid, mis on artikli 19 alusel lubatud mahepõllumajanduslikus tootmises. Ettevõtjad hoiavad alles dokumendid, mis tõendavad selliste taimekaitsevahendite kasutamise vajalikkust.

Muudatusettepanek    296

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.6.3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.6.3. Lõksudes ja püünistes kasutatavate toodete, v.a feromoonpüünised, puhul peavad lõksud ja püünised ära hoidma ainete pääsemise keskkonda ning ainete ja kasvatatavate kultuuride kokkupuutumise. Lõksud tuleb pärast kasutamist kokku korjata ja ohutult kõrvaldada.

1.6.3. Lõksudes või püünistes kasutatavate toodete, v.a feromoonpüüniste puhul peavad lõksud ja/või püünised ära hoidma ainete pääsemise keskkonda ning ainete ja kasvatatavate kultuuride kokkupuutumise. Kõik lõksud, sealhulgas feromoonpüünised tuleb pärast kasutamist kokku korjata ja ohutult kõrvaldada.

Muudatusettepanek    297

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Taimekasvatuses võib kasutada üksnes selliseid puhastus- ja desinfitseerimisvahendeid, mis on artikli 19 alusel mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud.

Taimekasvatuses kasutatakse puhastus- ja desinfitseerimisvahendeid ainult juhul, kui neid on artikli 19 alusel lubatud mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada.

Muudatusettepanek    298

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 2.2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Ettevõtjad hoiavad alles dokumendid asjaomaste maatükkide ja saagi suuruse kohta.

Muudatusettepanek    299

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.1. Keelatud on maata loomakasvatus, st loomakasvatus, mille puhul loomakasvataja ei majanda põllumajandusmaad ega ole sõlminud kirjalikku koostöökokkulepet mõne teise põllumajandustootjaga.

1.1. Maata loomakasvatus, mille puhul loomakasvatusettevõtja ei majanda põllumajandusmaad ja/või ei ole sõlminud kirjalikku koostöökokkulepet mõne teise põllumajandustootjaga kooskõlas II lisa I osa punktiga 1.5.4, on keelatud, erandiks on vaid mesindus.

Muudatusettepanek    300

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.2.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.2.1. Üleminekuperiood algab kõige varem ajast, kui põllumajandustootja on mahepõllumajandusliku tootmise alustamisest pädevatele asutustele teatanud ning tema majapidamise suhtes kohaldatakse kontrollsüsteemi vastavalt käesolevale määrusele.

1.2.1. Üleminekuperiood algab kõige varem ajast, kui põllumajandustootja või ettevõtja on mahepõllumajandusliku tootmise alustamisest pädevatele asutustele teatanud ning tema majapidamise suhtes kohaldatakse kontrollsüsteemi vastavalt käesolevale määrusele.

Selgitus

Nt vesiviljelusettevõtjad.

Muudatusettepanek    301

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.2.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.2.2. Üleminekuperioodid, mis kehtivad teatavat liiki loomakasvatuse puhul, on esitatud punktis 2.

1.2.2. Kui loomasööda ja loomade kasvatamiseks kasutatava karjamaa/maa üleminek ei toimu üheaegselt, kohaldatakse teatavat liiki loomakasvatuse puhul punktis 2 esitatud ajavahemikke.

Muudatusettepanek    302

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.2.4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.2.4. Loomi ja loomseid saadusi võib käsitada mahepõllumajandusliku tootena üleminekuperioodi lõpus kogu tootmisüksuse samaaegse ülemineku korral, mis hõlmab elusloomi, karjamaid või loomasööda kasvatamiseks kasutatavaid maa-alasid.

1.2.4. Üleminekuperioodi kogupikkust olemasolevate loomade ja nende järglaste, karjamaade ja/või loomasööda kasvatamiseks kasutatava maa puhul võib lühendada 24 kuuni, kui loomi söödetakse põhiliselt üleminekujärgus tootmisüksuse toodetega.

Selgitus

Sõnastus on võetud kehtivast komisjoni määrusest (EÜ) nr 889/2008.

Muudatusettepanek    303

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.3.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.3.1. Mahepõllumajanduslikud kariloomad sünnivad ja kasvavad mahepõllumajanduslikes majapidamistes.

1.3.1. Mahepõllumajanduslikud loomad ja linnud sünnivad või kooruvad ja kasvavad mahepõllumajanduslikes majapidamistes.

 

Võttes arvesse artikli 11 lõike 1 sätteid, juhul kui mahepõllumajanduslikult kasvatatud kodulinde ei ole piisaval arvul saada, võib pädeva asutuse eelneva loa alusel karja esmakordsel moodustamisel, selle uuendamisel või taastamisel mahepõllumajanduslikku linnukasvatusüksusesse tuua mittemahepõllumajanduslikult kasvatatud linde, tingimusel et munade tootmiseks mõeldud noorkanad ja liha tootmiseks mõeldud linnud on alla kolme päeva vanused.

 

Sellist karja ja sellest saadud tooteid võib lugeda mahepõllumajanduslikeks, kui peetakse kinni käesoleva lisa II osa punktis 2.4.1 sätestatud üleminekuperioodist.

Muudatusettepanek    304

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.3.3 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) tõuvalik peab olema asjakohane ja aitama vältida mis tahes kannatuste tekitamist ning vajadust loomi vigastada.

(d) tõuvalik peab olema piisav loomade kõrge heaolutaseme tagamiseks ja aitama ka vältida mis tahes kannatuste tekitamist ning vajadust loomi vigastada.

Selgitus

Selgem sõnastus on võetud kehtivast nõukogu määrusest (EÜ) nr 834/2007.

Muudatusettepanek    305

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punktid 1.3.4 kuni 1.3.4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.3.4. Tõu- või liinivalikul tuleb arvesse võtta loomade võimet kohaneda kohalike tingimustega, ilma et see kahjustaks nende heaolu, elujõulisust ja vastupanuvõimet haigustele. Peale selle tuleb tõu- või liinivalikul vältida teatavaid haigusi või terviseprobleeme, mis on seotud mõne intensiivtootmises kasutatud tõu või liiniga (nt sigade stressisündroom, PSE-sündroom, äkksurm, iseeneslik abort, keisrilõiget vajavad rasked poegimised). Eelistada tuleb omamaiseid tõuge ja liine.

1.3.4. Tõu- või liinivalikul tuleb arvesse võtta loomade võimet kohaneda kohalike tingimustega, ilma et see kahjustaks nende heaolu, elujõulisust ja vastupanuvõimet haigustele. Peale selle tuleb tõu- või liinivalikul vältida teatavaid haigusi või terviseprobleeme, mis on seotud mõne intensiivtootmises kasutatud tõu või liiniga (nt sigade stressisündroom, PSE-sündroom, äkksurm, iseeneslik abort, keisrilõiget vajavad rasked poegimised). Eelistada tuleb omamaiseid tõuge ja liine.

 

Soodustatakse haruldaste ja/või omamaiste väljasuremisohus olevate tõugude säilitamist.

 

1.3.4 a. Kõigi nuumloomade, sealhulgas broilerite ja kalkunite keskmised kasvu- ja tootmise määrad otsustab komisjon kooskõlas artikli 11 lõikega 2. Vajaduse korral kasutatakse näitajaid, et hinnata ja kinnitada tõugude vastupidavust ja sobivust mahepõllumajanduseks. Sellised näitajad hõlmavad kõigi tõugude keskmisi kasvumäärasid ning kõigi munevate ja piima tootvate tõugude keskmisi tootlikkuse määrasid, mis on kooskõlas iga liigi põllumajandustootmise kestuse eeskirjadega (s.t kodulindudel päevade arv kuni tapmiseni).

 

1.3.4 b. Teavet mahepõllumajanduslikus tootmises kasutatavate tõugude kohta säilitatakse komisjoni poolt loodavas spetsiaalses andmebaasis, et suurendada läbipaistvust tõugude kasutamise kohta ja teavet nende kättesaadavuse kohta, sh nende kohalike tingimustega kohanemise võime kohta.

 

1.3.4 c. Aretuseeskirjade nõuetekohast kohaldamist ja täitmise tagamist edendatakse vajaduse korral maaelu arendustoetuse kaudu ja komisjoni tegevuskavaga mahepõllumajandusliku tootmise tuleviku kohta Euroopa Liidus.

Muudatusettepanek    306

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punktid 1.3.5 a kuni 1.3.5 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1.3.5 a. Erandina punktist 1.3.1 tuleb mittemahepõllumajanduslikke noorloomi karja esmakordsel moodustamisel kasvatada vahetult pärast võõrutamist vastavalt mahepõllumajandusliku loomakasvatuse eeskirjadele. Loomade karjaga liitumise päeval tuleb rakendada ka järgmisi piiranguid:

 

(a) pühvlid, vasikad ja varsad peavad olema nooremad kui kuus kuud;

 

(b) lamba- ja kitsetalled peavad olema nooremad kui 60 päeva;

 

(c) põrsad peavad kaaluma vähem kui 35 kg.

 

Käesolevas punktis sätestatud erand kaotab kehtivuse vastavalt aretatud mahepõllumajanduslike loomade kättesaadavusele.

 

1.3.5 b. Karja uuendamiseks karjaga liidetud mittemahepõllumajanduslikke täiskasvanud isasloomi ja nullipaari emasloomi tuleb edaspidi kasvatada vastavalt mahepõllumajandusliku loomakasvatuse eeskirjadele. Peale selle on emasloomade arvule kehtestatud järgmised piirangud:

 

(a) emasloomi võib sisse tuua kuni 10 % täiskasvanud hobuslaste või veiste (sh pühvlid ja piisonid) arvust ja kuni 20 % täiskasvanud sigade, lammaste ja kitsede arvust aastas;

 

(b) vähem kui kümnest hobuslasest või veisest või vähem kui viiest seast, lambast või kitsest koosnevate üksuste puhul on ülalnimetatud uuendamine piiratud maksimaalselt ühe loomaga aastas.

 

Käesolevas punktis sätestatud erand kaotab kehtivuse vastavalt aretatud mahepõllumajanduslike loomade kättesaadavusele:

 

(a) kui algatatakse uus loomakasvatusharu või

 

(b) kui tõud on põllumajanduse jaoks kadumisohus vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/20061a IV lisas sätestatule.

 

Sellist karja ja nendest saadud tooteid võib lugeda mahepõllumajanduslikeks, kui peetakse kinni käesoleva lisa II osa punktis 1.2 sätestatud üleminekuperioodist.

 

1.3.5 c. Punktis 1.3.5 b nimetatud protsendimäärasid võib pädeva asutuse loal suurendada kuni 40 %ni järgmistel juhtudel:

 

(a) ettevõtte oluline laiendamine;

 

(b) tõu vahetamine.

 

1.3.5d. Mesilate uuendamisel võib mahepõllumajanduslikus tootmisüksuses asendada aastas 20 % mesilasemadest ja sülemitest mittemahepõllumajanduslike mesilasemade ja sülemitega tingimusel, et mesilasemad ja sülemid viiakse tarudesse, mille kärjed või kärjepõhjad pärinevad mahepõllumajanduslikest tootmisüksustest. Igal aastal võib aga asendada ühe mesilasema või sülemi.

 

__________________

 

1a Komisjoni määrus (EÜ) nr 1974/2006, 15. detsember 2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15).

Selgitus

Täpsustus on võetud kehtivast komisjoni määrusest (EÜ) nr 889/2008.

Muudatusettepanek    307

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.4.1 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) karja tuleb sööta mahepõllumajandusliku söödaga, mis vastab looma toitainevajadustele tema arengu eri etappidel. Piiratud söötmine ei ole loomakasvatuses lubatud;

(b) karja tuleb sööta mahepõllumajandusliku söödaga, mis vastab nii kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt looma toitainevajadustele tema arengu eri etappidel. Piiratud söötmine ei ole loomakasvatuses lubatud. Osa söödanormist võib sisaldada sööta, mis on pärit põllumajandusettevõtetest, mis on mahepõllumajanduslikule tootmisele üle minemas. Erandina mahepõllumajanduslike sisendite puudumisega seotud tootmiseeskirjadest kooskõlas artikli 17 lõike 2 esimese lõigu punktiga b ei või juhul, kui põllumajandusettevõtjatel ei ole võimalik saada sigade ja kodulindude jaoks ainult mahepõllumajanduslikku proteiinsööta, mittemahepõllumajandusliku proteiinsööda maksimaalne lubatud osakaal 12-kuulisel ajavahemikul kõnealuste liikide puhul ületada 5 % ning seda vähendatakse vastavalt sööda kättesaadavusele. Osakaal arvutatakse põllumajandusest pärinevas söödas sisalduva kuivaine osakaaluna.

Muudatusettepanek    308

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.4.1 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) nuumamine peab olema igas kasvatamise järgus katkestatav. Sundsöötmine on keelatud;

(d) sundsöötmine on keelatud;

Muudatusettepanek    309

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.4.1 – alapunkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) emapiimast toituvate loomade söötmisel tuleb minimaalse ajavahemiku vältel eelistada muule toidule emapiima;

(g) emapiimast toituvate loomade söötmisel tuleb minimaalse ajavahemiku vältel eelistada muule naturaalsele piimale emapiima;

Selgitus

Sõnastus on võetud kehtivast nõukogu määrusest (EÜ) nr 834/2007, sest komisjoni ettepanekus on lubatud ka piimaasendajad.

Muudatusettepanek    310

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.4.1 – alapunkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h a) taimset päritolu söödamaterjale, mis ei ole mahepõllumajanduslikud, loomset ja mineraalset päritolu söödamaterjale, söödalisandeid, teatavaid loomasöödana kasutatavaid tooteid ja abiaineid kasutatakse ainult juhul, kui neid on lubatud mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada kooskõlas artikliga 19, ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

Muudatusettepanek    311

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.4.2.1 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) ühiskarjamaad hallatakse täielikult kooskõlas käesoleva määrusega;

(a) ühismaad, kus toimub karjatamine, ei ole vähemalt kaks aastat töödeldud mahepõllumajanduses lubamatute toodetega;

 

See tingimus ei kehti ulatuslikel karjamaade suhtes, mida loomad ei kasuta rohkem kui 150 päeva aastas;

Muudatusettepanek    312

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.4.2.1 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kõik mittemahepõllumajanduslikud loomad, keda kõnealusel karjamaal karjatatakse, peavad olema pärit tootmissüsteemist, mis on samaväärne ühega määruse (EL) nr 1305/201369 artiklites 28 ja 30 sätestatutest;

välja jäetud

__________________

 

69 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

 

Muudatusettepanek    313

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.4.2.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.4.2.2. Rändkarjatuse ajal võivad loomad, kui neid aetakse ühelt karjatamisalalt teisele, toituda tavapärastel maadel. Toitumine mittemahepõllumajanduslikust söödast (hein ja muud taimed, mida loomad söövad) ei tohi kesta rohkem kui 35 päeva, sh loomade viimise ja tagasi toomise aeg.

1.4.2.2. Rändkarjatuse ajal võivad loomad, kui neid aetakse ühelt karjatamisalalt teisele, toituda tavapärastel maadel. Mittemahepõllumajandusliku sööda (hein ja muud söödataimed) tarbimine ei tohi ületada 20 % kogu aasta söödaratsioonist. Kõnealune kogus arvutatakse põllumajandusest pärinevas söödas sisalduva kuivaine osakaaluna.

Muudatusettepanek    314

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.4.2.2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Ettevõtjad hoiavad alles punktis 1.4.2 osutatud sätete kasutamist tõendavad dokumendid.

Muudatusettepanek    315

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.4.3.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.4.3.1. Üleminekujärgus põllumajanduslikes majapidamistes võib keskmiselt kuni 15 % loomadele söödetavast söödast pärineda esimest aastat üleminekujärgus olevatelt püsirohumaadelt või maade mahepõllumajandusliku majandamise raames külvatud mitmeaastaste söödataimede või valgurikaste taimedega põldudelt saadud saagist või seal karjatamisest, eeldusel et need põllud moodustavad osa kõnealusest majapidamisest. Esimest aastat üleminekujärgus olevatelt põldudelt saadud sööta ei tohi kasutada töödeldud mahepõllumajandusliku sööda tootmiseks. Kui kasutatakse nii üleminekuperioodi sööta kui ka esimest aastat üleminekujärgus olevatelt põldudelt saadud sööta, ei tohi sellise sööda osakaal kokku ületada punktis 1.4.3.2 kindlaksmääratud maksimumprotsendimäärasid.

1.4.3.1. Loomadele söödetavast söödast võib keskmiselt kuni 25 % olla valmistatud üleminekuperioodi söödast. Kui üleminekuperioodi sööt on pärit ettevõtte enda üleminekujärgus tootmisüksusest, võib selle osakaalu suurendada 100 %ni.

Muudatusettepanek    316

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.4.3.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.4.3.2. Mahepõllumajanduslike majapidamiste puhul võib keskmiselt kuni 20 % söödaratsioonist koosneda üleminekuperioodi söödast, st teist aastat üleminekujärgus olevalt põllult saadud söödast. Üleminekujärgus põllumajanduslike majapidamiste puhul võib juhul, kui sööt on pärit majapidamisest endast, kõnealust protsenti suurendada kuni 100ni.

1.4.3.2. Keskmiselt kuni 30 % loomadele söödetavast söödast võib pärineda esimest aastat üleminekujärgus olevatelt püsikarjamaadelt või maade mahepõllumajandusliku korralduse raames külvatud mitmeaastaste söödataimede või valgurikaste taimedega maatükkidelt saadud saagist või seal karjatamisest, eeldusel et need maatükid moodustavad osa ettevõttest ning ei ole viimase viie aasta jooksul olnud selle ettevõtte mahepõllumajandusliku tootmisüksuse osa. Kui kasutatakse nii üleminekuperioodi sööta kui ka esimest aastat üleminekujärgus olevatelt maatükkidelt saadud sööta, ei tohi selliste söötade osakaal kokku ületada punktis 1.4.3.1 kindlaksmääratud maksimumprotsente.

Muudatusettepanek    317

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.4.4. – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mahepõllumajandusliku sööda töötlemisel ja mahepõllumajanduslike loomade toitmiseks võib kasutada ainult selliseid loomset päritolu mahepõllumajanduslikke söödamaterjale ning söödamaterjale ja söödalisandeid, mis on artikli 19 kohaselt mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud.

Mahepõllumajandusliku sööda töötlemisel ja mahepõllumajanduslike loomade toitmiseks võib kasutada ainult selliseid taimset ja loomset päritolu mahepõllumajanduslikke söödamaterjale, selgrootutest valmistatud söödamaterjali ning mahepõllumajanduslikku päritolu fermentatsioonisaadusi ning söödamaterjale ja söödalisandeid, mis on artikli 19 kohaselt mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud.

 

Mittemahepõllumajanduslikku proteiinsööta võib kasutada tingimusel, et:

 

(i) mahepõllumajanduslik proteiinsööt ei ole kättesaadav;

 

(ii) see on toodetud või valmistatud ilma keemiliste lahustiteta ning

 

(iii) seda kasutatakse ainult sigade ja kodulindude jaoks ja teatud arenguetappides (põrsad kuni 35 kg ja noorlinnud) ning teatud proteiinisegudena.

 

See on erand mahepõllumajanduslike sisendite puudumisega seotud tootmiseeskirjadest kooskõlas artikli 17 lõike 2 punktiga b. Kui põllumajandusettevõtjatel ei ole võimalik saada sigade ja kodulindude jaoks ainult mahepõllumajanduslikku proteiinsööta, ei ületa mittemahepõllumajandusliku proteiinsööda maksimaalne lubatud osakaal 12-kuulisel ajavahemikul kõnealuste liikide puhul 5 % ning seda vähendatakse vastavalt mahepõllumajandusliku proteiinsööda kättesaadavusele.

 

Mittemahepõllumajanduslikke vürtse, maitsetaimi ja mittemahepõllumajanduslikku melassi võib kasutada tingimusel, et:

 

(i) need ei ole mahepõllumajanduslikult toodetuna kättesaadavad;

 

(ii) need on toodetud või valmistatud ilma keemiliste lahustiteta ning

 

(iii) nende kasutamine on piiratud 1 % asjaomase liigi söödaratsioonist, mis arvutatakse põllumajandusest pärinevas aastases söödakoguses sisalduva kuivaine osakaaluna. See on erand mahepõllumajanduslike sisendite puudumisega seotud tootmiseeskirjadest kooskõlas artikli 17 lõike 2 punktiga b, mis kehtib juhul, kui põllumajandusettevõtjatel ei ole võimalik saada ainult mahepõllumajanduslikke vürtse ja maitsetaimi ning ainult mahepõllumajanduslikku melassi. Seda protsendimäära vähendatakse vastavalt mahepõllumajanduslike vürtside ja maitsetaimede ning mahepõllumajandusliku melassi kättesaadavusele.

 

Säästvast kalandusest pärit tooteid võib kasutada tingimusel, et:

 

(i) need on toodetud või valmistatud ilma keemiliste lahustiteta;

 

(ii) neid kasutatakse üksnes mittetaimtoiduliste söödaks ning

 

(iii) kalaproteiini hüdrolüsaati kasutatakse üksnes noorloomade söödaks.

 

See on erand mahepõllumajanduslike sisendite puudumisega seotud tootmiseeskirjadest kooskõlas artikli 17 lõike 2 punktiga b, mis kehtib juhul, kui põllumajandusettevõtjatel ei ole võimalik saada ainult mahepõllumajanduslikke säästvast kalandusest pärit tooteid. Seda protsendimäära vähendatakse vastavalt mahepõllumajanduslike kalandustoodete kättesaadavusele.

Muudatusettepanek    318

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.5.1.3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1.5.1.3 a. Keemiliselt sünteesitud allopaatiliste ravimite kasutamine on keelatud.

 

Muudatusettepanek    319

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.5.2.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.5.2.2. Haigusi ravitakse kohe nende ilmnemisel, et vältida loomade piinlemist. Vajaduse korral ja rangeid nõudeid järgides ning veterinaarjärelevalve ametniku järelevalve all võib kasutada keemiliselt sünteesitud allopaatilisi veterinaarravimeid, sealhulgas antibiootikume, kui fütoterapeutilised, homöopaatilised ja muud tooted selleks ei sobi. Eelkõige sätestatakse piirangud seoses ravikuuri kestuse ja keeluaegadega.

1.5.2.2. Haigusi ravitakse kohe nende ilmnemisel, et vältida loomade piinlemist; vajaduse korral ja veterinaarjärelevalve ametniku järelevalve all võib kasutada keemiliselt sünteesitud allopaatilisi veterinaarravimeid, sealhulgas antibiootikume, kui fütoterapeutilised, homöopaatilised ja muud tooted selleks ei sobi. Eelkõige sätestatakse piirangud seoses ravikuuri kestuse ja keeluaegadega.

Selgitus

Veterinaararsti hoolsuskohustus tagab rangete nõuete järgimise.

Muudatusettepanek    320

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.5.2.4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.5.2.4. Välja arvatud juhul, kui on tegemist vaktsineerimistega, parasiitidevastase ravi või kohustuslike haigustõrjeprogrammidega, mille puhul loomale või loomarühmale antakse üle kolme keemiliselt sünteesitud allopaatilise veterinaarravimi, sealhulgas antibiootikumid, 12 kuu jooksul või üle ühe ravikuuri, kui loomade tootliku elutsükli pikkus on alla aasta, ei tohi asjaomaseid loomi või nendest saadud tooteid müüa mahepõllumajandusliku toodanguna ning loomadele tuleb määrata punktides 1.2 ja 2 osutatud üleminekuajad.

1.5.2.4. Välja arvatud juhul, kui on tegemist vaktsineerimistega, parasiitidevastase ravi, fütoterapeutiliste või homöopaatiliste toodete või kohustuslike haigustõrjeprogrammidega, mille puhul loomale või loomarühmale antakse üle kolme keemiliselt sünteesitud allopaatilise veterinaarravimi, sealhulgas antibiootikumid, 12 kuu jooksul või üle ühe ravikuuri, kui loomade tootliku elutsükli pikkus on alla aasta, ei tohi asjaomaseid loomi või nendest saadud tooteid müüa mahepõllumajandusliku toodanguna ning loomadele tuleb määrata punktides 1.2 ja 2 osutatud üleminekuajad.

Muudatusettepanek    321

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.5.2.5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.5.2.5. Keeluaeg loomale tavalistes kasutustingimustes allopaatilise veterinaarravimi manustamise ja sellest loomast mahepõllumajanduslike toiduainete tootmise vahel peab olema kaks korda nii pikk kui direktiivi 2001/82/EÜ artiklis 11 osutatud keeluaeg või 48 tundi, kui keeluaega ei ole määratud.

1.5.2.5. Keeluaeg loomale tavalistes kasutustingimustes keemiliselt sünteesitud allopaatilise veterinaarravimi manustamise ja sellest loomast mahepõllumajanduslike toiduainete tootmise vahel peab olema kaks korda nii pikk kui direktiivi 2001/82/EÜ artiklis 9 osutatud keeluaeg ja vähemalt 48 tundi.

Muudatusettepanek    322

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.6.5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.6.5. Vabaõhualad võivad olla osaliselt kaetud. Verandasid ei käsitata vabaõhualana.

1.6.5. Vabaõhualad võivad olla osaliselt kaetud. Verandasid käsitatakse vabaõhualana ainult aretuslindude ja alla 18 kuu vanuste noorkanade puhul.

Muudatusettepanek    323

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.7.3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.7.3. Loomadele tuleb võimaldada pidev juurdepääs vabaõhualale, eelistatult rohumaale, kui ilmastikutingimused ning maapinna seisukord seda lubavad ja kui liidu õigusaktide põhjal ei ole kehtestatud inimeste ja loomade tervise kaitsega seotud piiranguid ega kohustusi.

1.7.3. Rohusööjatele loomadele tuleb võimaldada päevasel ajal pidev juurdepääs vabaõhualale, sealhulgas vabaõhutarandikku ja rohumaale, nagu asjaomasele liigile kohane, kui ilmastikutingimused ning maapinna seisukord seda lubavad ja kui liidu õigusaktide kohaselt ei ole kehtestatud inimeste ja loomade tervise kaitsega seotud piiranguid ega kohustusi.

 

Kui ilmastiku- ja hooajalised tingimused ning maapinna seisukord ei võimalda juurdepääsu karjamaale, peab loomadel olema päeva jooksul juurdepääs vabaõhualale, kus nad saavad liikuda, välja arvatud juhul, kui see ei tule kasuks asjaomaste loomade heaolule või kui liidu õigusaktide alusel on kehtestatud ajutised piirangud ja kohustused seoses inimeste ja loomade tervise kaitsega.

Muudatusettepanek    324

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.7.6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.7.6. Kariloomade lõastamine või teistest eraldamine on keelatud, välja arvatud üksikute loomade puhul piiratud ajavahemikuks, kui see on põhjendatud veterinaarkaalutlustega. Pädevad asutused võivad lubada karja lõastamist mikroettevõtetes, kui karja ei ole võimalik hoida nende käitumuslike vajadustega sobivates rühmades, tingimusel et loomad pääsevad karjatamisperioodiks karjamaale ja vähemalt kaks korda nädalas vabaõhualale, kui karjatamine ei ole võimalik.

1.7.6. Kariloomade lõastamine või teistest eraldamine on keelatud, välja arvatud üksikute loomade puhul piiratud ajavahemikuks, kui see on põhjendatud ohutus-, loomakaitse- või veterinaarkaalutlustega. Loomade teistest eraldamist võib lubada piiratud ajavahemikuks vaid siis, kui töötajad võivad ohtu sattuda, või loomade heaolu nimel. Pädevad asutused võivad lubada karja lõastamist mikroettevõtetes ja ebasoodsates piirkondades asuvates ettevõtetes, tingimusel et loomad pääsevad karjatamisperioodiks karjamaale, kui ilmastikutingimused ning maapinna seisukord seda päevasel ajal lubavad ja kui liidu õigusaktide kohaselt ei ole kehtestatud inimeste ja loomade tervise kaitsega seotud piiranguid ega kohustusi, ja et nad pääsevad vähemalt kaks korda nädalas vabaõhualale, kui karjatamine ei ole võimalik.

Muudatusettepanek    325

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.7.8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.7.8. Mis tahes kannatuste tekitamine viiakse miinimumini looma kogu eluea jooksul, sealhulgas tapmise ajal.

1.7.8. Mahepõllumajandusliku tootmise teostamisel käesoleva määruse kohaselt tuleks arvesse võtta selle mõju loomade heaolule, nii nagu see on määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 13, et säästa loomi valust, stressist ja kannatustest, mida on võimalik ära hoida. Jätkuvalt tuleks kohaldada ja nõuetekohaselt rakendada selliseid loomade heaolu käsitlevaid õigusakte nagu nõukogu määrus (EÜ) nr 1/20051a ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/20091b. Käesolevas määruses sisalduvad eeskirjad ei tohiks neid õigusakte dubleerida ega nendega kattuda.

 

___________________

 

1a Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2005, 22. detsember 2004, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1).

 

1b Nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2009, 24. september 2009, loomade kaitse kohta surmamisel (ELT L 303, 18.11.2009, lk 1).

Muudatusettepanek    326

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.7.8. a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1.7.8. a. Kõik mahepõllumajanduslikke loomi nende veo ja tapmise ajal käitlevad isikud saavad piisava väljaõppe, mis tagab käesoleva määruse eeskirjade nõuetekohase rakendamise, ning eeskirjade täitmist toetatakse korrapäraste kontrollidega.

Muudatusettepanek    327

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.7.9.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.7.9. Loomade vigastamine on keelatud.

1.7.9. Loomade vigastamine on keelatud. Pädeval asutusel võib olla õigus lubada kodulindude noka lõikamist linnu esimese kolme elupäeva jooksul ning lammaste saba kärpimist kummirõnga abil või lõikamise teel, kui see on oluline looma ja inimese ohutuse või tervise seisukohast või kui selliste meetmete eesmärk on parandada asjaomaste põllumajandusloomade tervist, heaolu või hügieeni. Noorloomadelt sarvede eemaldamine või noorloomade kastreerimine on lubatud ainult siis, kui kasutatakse asjakohast anesteesiat ja/või analgeesiat.

Muudatusettepanek    328

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.7.12.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.7.12. Loomi tuleb peale ja maha laadida ilma nende sundimiseks mis tahes liiki elektrilisi stimulaatoreid kasutamata. Allopaatiliste rahustite kasutamine enne vedu või veo ajal on keelatud.

1.7.12. Loomi tuleb peale ja maha laadida ilma nende sundimiseks mis tahes liiki elektrilisi stimulaatoreid kasutamata, välja arvatud erijuhtudel ja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1099/2009 III lisa punkti 1.9 sätetega. Vältida tuleb üksteist mitte tundvate loomade kokku paigutamist nende veo ajal või tapaeelse pidamise alal hoidmisel ja nende asjatult öö läbi tapaeelse pidamise alal pidamist. Seltsivaid loomi tuleb hoida rühmadena ning nad peavad saama aedikutes liikuda ja ümber pöörata. Allopaatiliste rahustite kasutamine enne vedu või veo ajal on keelatud.

Muudatusettepanek    329

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.1.1. – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) veiseliha tootmise suhtes 12 kuud, kuid mitte vähem kui loomade kolmveerandi eluea ulatuses;

(a) veiseliha tootmise suhtes 12 kuud;

Selgitus

Sätete praktilisuse eesmärgil jäetakse välja viited veiste, lammaste ja kitsede elueale.

Muudatusettepanek    330

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.1.2. – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) välja arvatud punktis 1.4.2.2 osutatud iga-aastase rändkarjatamise ajal, peab vähemalt 90 % söödast pärinema samast tootmisüksusest või kui see ei ole võimalik, olema toodetud koostöös teiste mahepõllumajanduslike majapidamistega samas piirkonnas;

(d) välja arvatud punktis 1.4.2.2 osutatud iga-aastase rändkarjatamise ajal, peab vähemalt 60 % söödast pärinema peamiselt samast tootmisüksusest või kui see ei ole võimalik, olema võimalikult suures ulatuses toodetud koostöös teiste mahepõllumajanduslike ettevõtetega, mis asuvad tootmisüksusest 150 km raadiuses, ning tootmine peab toimuma liidus. Saartel ja rannikualadel asuvate põllumajanduslike ettevõtete puhul ei võeta kauguse arvutamisel arvesse veealadest koosnevat vahemaad. Vahemaa tingimust ei kohaldata äärepoolseimates piirkondades asuvate põllumajanduslike ettevõtete suhtes.

 

Ergutatakse mahepõllumajandusliku sööda kohapealset tootmist. Selleks võivad liikmesriigid seda protsendimäära suurendada sõltuvalt mahepõllumajandusliku sööda kättesaadavusest põllumajanduslikes ettevõtetes ja piirkondades;

Muudatusettepanek    331

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.1.2 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) emapiimast toituvate veiste, lammaste ja kitsede söötmisel tuleb eelistada muule toidule emapiima, veiste puhul vähemalt kolm kuud ning lammaste ja kitsede puhul vähemalt 45 päeva.

(f) emapiimast toituvate veiste, lammaste ja kitsede söötmisel tuleb eelistada muule toidule emapiima või naturaalset piima, veiste puhul vähemalt kolm kuud ning lammaste ja kitsede puhul vähemalt 45 päeva.

Muudatusettepanek    332

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.1.3 - alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) üksiku vasika eraldamisel veterinaarraviks peab tema pidamiskohal olema aluspõhuga kaetud sile põrand. Vasikal peab olema võimalik hõlpsasti ümber pöörata ja täies pikkuses maha heita.

Muudatusettepanek    333

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.2.2. – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) välja arvatud punktis 1.4.2.2 osutatud iga-aastase rändkarjatamise ajal, peab vähemalt 90 % söödast pärinema samast tootmisüksusest või kui see ei ole võimalik, olema toodetud koostöös teiste mahepõllumajanduslike majapidamistega samas piirkonnas;

(c) välja arvatud punktis 1.4.2.2 osutatud iga-aastase rändkarjatamise ajal, peab vähemalt 60 % söödast pärinema peamiselt samast tootmisüksusest või kui see ei ole võimalik, olema võimalikult suures ulatuses toodetud koostöös teiste mahepõllumajanduslike ettevõtetega, mis asuvad tootmisüksusest 150 km raadiuses, ning tootmine peab toimuma liidus. Saartel ja rannikualadel asuvate põllumajanduslike ettevõtete puhul ei võeta kauguse arvutamisel arvesse veealadest koosnevat vahemaad. Vahemaa tingimust ei kohaldata äärepoolseimates piirkondades asuvate põllumajanduslike ettevõtete suhtes.

 

Ergutatakse mahepõllumajandusliku sööda kohapealset tootmist. Selleks võivad liikmesriigid seda protsendimäära suurendada sõltuvalt mahepõllumajandusliku sööda kättesaadavusest põllumajanduslikes ettevõtetes ja piirkondades;

Muudatusettepanek    334

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.2.2. – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) hobuslaste kasvatamise süsteemid peavad põhinema karjamaade maksimaalsel kasutamisel vastavalt nende ligipääsetavusele eri aastaaegadel. Vähemalt 60 % hobuslaste igapäevase ratsiooni kuivainest peab koosnema koresöödast värske või kuivsööda või silona;

(d) hobuslaste kasvatamise süsteemid peavad põhinema karjamaade maksimaalsel kasutamisel vastavalt nende ligipääsetavusele eri aastaaegadel. Kui koresööda osakaalu ei saa suurendada, kehtib alljärgnev miinimumnõue, mille täitmisel tuleb järgida ka asjaomaste loomatõugude söötmis-, tervise- ja heaolunõudeid: vähemalt 60 % hobuslaste igapäevase ratsiooni kuivainest peab koosnema koresöödast värske või kuivsööda või silona;

Muudatusettepanek    335

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.2.2. – alapunkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) emapiimast toituvate hobuslaste söötmisel tuleb eelistada muule toidule emapiima, mitte üle kolme kuu.

(e) emapiimast toituvate hobuslaste söötmisel tuleb eelistada muule toidule otse emalt imetud emapiima kuni loomuliku võõrutamise alguseni.

Muudatusettepanek    336

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.2. a (uus)

Klass või liik

Maksimaalne loomade arv hektari kohta vastavalt 170 kg lämmastikule hektari kohta aastas

Emasloomad ja nende järglased

25

Kasvavad küülikud

100

Isasloomad

25

Lautade ja vabajalutusalade miinimumpindala ja muud küülikute pidamistingimuste näitajad on järgmised:

(a) minimaalne siseruum küüliku kohta (sh küülikud, keda peetakse teisaldatavates aedikutes):

(i) täiskasvanud küülikud, sh isasloomad, tiined ja imetavad emasloomad: 0,4 m2;

(ii) nuumküülikud: 0,15 m2;

(b) minimaalne välisruum küüliku kohta (v.a küülikud, keda peetakse teisaldatavates aedikutes):

(i) täiskasvanud küülikud, sh isasloomad, tiined ja imetavad emasloomad: 5 m2;

(ii) nuumküülikud: 5 m2;

(c) minimaalne välisruum küüliku kohta, keda peetakse teisaldatavates aedikutes:

(i) täiskasvanud küülikud, sh isasloomad, tiined ja imetavad emasloomad: 5 m2;

(ii) nuumküülikud: 0.4 m2.

Selgitus

Küülikute jaoks tuleks sätestada eraldi eeskirjad.

Muudatusettepanek    337

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.3.2. – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) vähemalt 60 % söödast peab olema pärit samast tootmisüksusest või juhul, kui see ei ole võimalik, olema toodetud koostöös teiste mahepõllumajanduslike majapidamiste või söödakäitlejatega samas piirkonnas;

(a) vähemalt 30 % söödast peab pärinema peamiselt samast tootmisüksusest või kui see ei ole võimalik, olema võimalikult suures ulatuses toodetud koostöös teiste mahepõllumajanduslike ettevõtetega, mis asuvad tootmisüksusest 150 km raadiuses, ning tootmine peab toimuma liidus. Saartel ja rannikualadel asuvate põllumajanduslike ettevõtete puhul ei võeta kauguse arvutamisel arvesse veealadest koosnevat vahemaad. Vahemaa tingimust ei kohaldata äärepoolseimates piirkondades asuvate põllumajanduslike ettevõtete suhtes.

 

Ergutatakse mahepõllumajandusliku sööda kohapealset tootmist. Selleks võivad liikmesriigid seda protsendimäära suurendada sõltuvalt mahepõllumajandusliku sööda kättesaadavusest põllumajanduslikes ettevõtetes ja piirkondades;

Muudatusettepanek    338

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.3.2. – alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) Selleks et täita mahepõllumajanduslikult kasvatatavate sigade jaoks eelkõige valkude ja asendamatute aminohapete osas kehtestatud põhiliste toitainete nõudeid ning kui põllumajandustootjal ei ole võimalik kasutada ainult mahepõllumajandusliku loomasööda tootmisega saadud valgurikast toorainet, lubatakse sigade ja lindude puhul kasutada piiratud koguses mittemahepõllumajanduslikku valgurikast materjali.

 

Eelnimetatud liikide jaoks 12 kuu jooksul kasutada lubatud mittemahepõllumajandusliku valgurikka loomasööda maksimaalne protsent on 5 %.

 

Need määrad arvutatakse igal aastal põllumajanduslikku päritolu kuivsööda alusel.

Muudatusettepanek    339

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.3.3. – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) aluspõhku peab alati olema nii palju, et kõik aedikus olevad sead saaksid ühekorraga kõige rohkem ruumi võtval viisil lamada;

Muudatusettepanek    340

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.3.3. – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) emiseid tuleb kasvatada rühmades, välja arvatud tiinuse lõppjärgus ja imetamise ajal;

(c) emiseid tuleb kasvatada rühmades, välja arvatud tiinuse lõppjärgus ja imetamise ajal, mille jooksul emis peab saama oma sulus vabalt liikuda ja ta lõastatakse ainult lühikeseks ajaks.

 

Ilma et see piiraks põhule kehtestatud lisanõuete kohaldamist, tuleb emised varustada paar päeva enne oodatavat poegimist piisava koguse põhu või muu sobiva loodusliku materjaliga, et nad saaksid pesa ehitada.

Muudatusettepanek    341

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.3.4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Seakasvatusüksuste suurus ei tohi mingil juhul olla üle 1500 tapasea aastas või üle 200 emise või nende ekvivalendi poegimise ja nuumamisega seotud tootmisüksuste puhul. Neid maksimumarve võib iga tootmisüksuse puhul ületada, kui 100 % söödast toodetakse ettevõttes.

Selgitus

See on võetud Prantsusmaa põllumajandusministeeriumi dokumendist „Mahepõllumajanduslikku tootmist ning loomakasvatust ja loomsete toodete valmistamist käsitlevad juhised, millega määratakse kindlaks muudetud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2092/91 rakenduskord ja/või täiendatakse muudetud nõukogu määruse nr 2092/91 sätteid.

Muudatusettepanek    342

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.3.4. – lõik 2 – tabel

 

Komisjoni ettepanek

Lautade ja vabajalutusalade miinimumpindala ja muud sigade pidamistingimuste näitajad on järgmised:

 

Sisepindala

Välisala pindala

 

(loomade kasutuses olev netopindala)

(jalutusala, v.a karjamaa)

 

Minimaalne eluskaal (kg)

m2 looma kohta

m2 looma kohta

Poegivad emised põrsastega kuni 40 päeva jooksul

 

7,5 m2 emise kohta

2,5

Nuumsead

kuni 50

0,8

0,6

kuni 85

1,1

0,8

kuni 110

1,3

1

Põrsad

üle 40 päeva vanad ja kuni 30 kg kaaluvad

0,6

0,4

Aretussead

 

2,5 m2 emise kohta

1,9

 

6 m2 kuldi kohta

 

8,0

Kui sulge kasutatakse paaritamiseks: 10 m2 kuldi kohta

 

Muudatusettepanek

Lautade ja vabajalutusalade miinimumpindala ja muud sigade pidamistingimuste näitajad on järgmised:

 

Sisepindala

Välisala pindala

 

(loomade kasutuses olev netopindala)

(jalutusala, v.a karjamaa)

 

Minimaalne eluskaal (kg)

m2 looma kohta

m2 looma kohta

Poegivad emised põrsastega kuni 40 päeva jooksul

 

7,5 m2 emise kohta

2,5

Nuumsead

kuni 50

0,8

0,6

kuni 85

1,1

0,8

kuni 110

1,3

1

üle 110

1,5

1,2

Põrsad

üle 40 päeva vanad ja kuni 30 kg kaaluvad

0,6

0,4

Aretussead

 

2,5 m2 emise kohta

1,9

 

6 m2 kuldi kohta

8,0

 

 

Kui sulge kasutatakse paaritamiseks: 10 m2 kuldi kohta

 

Muudatusettepanek    343

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4.2. – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kodulinde tuleb pidada kuni minimaalse eani või nad peaksid pärinema aeglaselt kasvavate kodulindude liinidest, nagu on määratlenud pädev asutus. Kui põllumajandustootja ei kasuta aeglase kasvuga liine, on minimaalne tapavanus järgmine:

Liha tootmiseks mõeldud linnud peavad pärinema aeglaselt kasvavate kodulindude liinidest, kes on kohanenud eluks välistingimuseks, nagu on määratlenud pädev asutus.

 

Kodulinnud peavad pärinema aeglaselt kasvavate kodulindude liinidest, mis vastavad sätestatud piiratud päevasele kasvukiirusele, mis on kooskõlas iga liigi minimaalse pidamise ajaga. Komisjon kehtestab nimetatud kasvukiirused kooskõlas artikli 11 lõikega 2.

 

Kui aeglaselt kasvavaid kodulinde ei ole võimalik saada, annavad pädevad asutused erandkorras loa kasutada kodulinde, mida peetakse kuni minimaalse eani, nagu on määratlenud pädev asutus. Kui põllumajandustootja ei kasuta aeglase kasvuga liine, on minimaalne tapavanus järgmine:

Muudatusettepanek    344

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4.2. – alapunkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) 140 päeva isaste kalkunite või küpsetamiseks mõeldud hanede puhul; ning

(h) 140 päeva isaste ja emaste kalkunite või küpsetamiseks mõeldud hanede puhul, mida müüakse tervena; ning

Selgitus

Kavandatud miinimumvanus on võetud määruse (EÜ) nr 543/2008 (teatavate kodulinnuliha turustamisnormide kohta) kehtivast IV lisast: vt punkti d) „traditsiooniline vabapidamine”, ja sarnaselt selles määrusel esitatule tehakse vahet isaste ja emaste kalkunite vahel, keda müüakse tükeldatuna ja tervena.

Muudatusettepanek    345

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4.2. – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i) 100 päeva emaste kalkunite puhul.

(i) 98 päeva tükeldamiseks ettenähtud emaste kalkunite ja 126 päeva tükeldamiseks ettenähtud isaste kalkunite puhul.

Muudatusettepanek    346

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4.2. – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Munakanad peavad pärinema liinidest, kes on kohanenud eluks välistingimustes.

Muudatusettepanek    347

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4.3. – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) vähemalt 60 % söödast peab olema pärit samast tootmisüksusest või juhul, kui see ei ole võimalik, olema toodetud koostöös teiste mahepõllumajanduslike majapidamiste või söödakäitlejatega samas piirkonnas;

(a) vähemalt 30 % söödast peab pärinema peamiselt samast tootmisüksusest või kui see ei ole võimalik, olema võimalikult suures ulatuses toodetud koostöös teiste mahepõllumajanduslike ettevõtetega, mis asuvad tootmisüksusest 150 km raadiuses, ning tootmine peab toimuma liidus. Saartel ja rannikualadel asuvate põllumajanduslike ettevõtete puhul ei võeta kauguse arvutamisel arvesse veealadest koosnevat vahemaad. Vahemaa tingimust ei kohaldata äärepoolseimates piirkondades asuvate põllumajanduslike ettevõtete suhtes.

 

Ergutatakse mahepõllumajandusliku sööda kohapealset tootmist. Selleks võivad liikmesriigid seda protsendimäära suurendada sõltuvalt mahepõllumajandusliku sööda kättesaadavusest põllumajanduslikes ettevõtetes ja piirkondades;

Muudatusettepanek    348

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4.4. – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) kodulinnud peavad pääsema vabaõhualale vähemalt kolmandikul oma elueast. Kodulindude vabaõhualad peavad olema põhiliselt taimestikuga kaetud, kaitserajatistega varustatud ning võimaldama loomadel kergesti pääseda nõuetekohase arvu joogikünade juurde;

(c) kodulinnud peavad pääsema vabaõhualale vähemalt kolmandikul oma elueast. Kodulindude vabaõhualad peavad olema põhiliselt taimestikuga kaetud.

Selgitus

Vabaõhualal asuvad joogikünad meelitavad ligi metslinde ja on linnugripi puhkemise ajal suure ohu allikaks. Sel põhjusel ei soovita Euroopa Komisjon neid linnugripi puhkemise korral kasutada. Need on ka mõnes liikmesriigis alaliselt keelatud. Taimestik, näiteks põõsastaimed või puud aitavad kodulindudel välisaedikutes pikali heita ja muid täiendavaid kaitsevahendeid ei ole vaja.

Muudatusettepanek    349

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4.4. – alapunkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) linnukasvatushoonete nuumlindude jaoks mõeldud kasulik pind ei ületa ühegi tootmisüksuse puhul 1600 m2;

Selgitus

Säästva tootmise huvides tuleb üksuse kohta seada tootmispiirmäär.

Muudatusettepanek    350

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4.4. – alapunkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d b) munakanade koguarv tootmisüksuses ei ole suurem kui 12 000. Ühes kodulinnukasvatushoones võib olla kuni 3000 munakana. Noorlindude suhtes kohaldatakse erieeskirju;

Selgitus

Säästva tootmise huvides tuleb üksuse kohta seada tootmispiirmäär.

Muudatusettepanek    351

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4.5. – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.4.5. Loomkoormus

2.4.5. Sõnnik

Selgitus

Tekst ja selle pealkiri on ebaselged. Oleks parem neid täpsustada, osutades viitega kehtivale direktiivile, et selles punktis käsitletakse sõnnikut. Kõik liikmesriigid on oma keskkonnaprobleemidest sõltuvalt võtnud vastu Euroopa Liidu direktiivi nitraatide kohta. On tähtis jätta see siseriiklike sätetega reguleerimiseks, nagu on tegemist kehtiva mahepõllumajandusliku tootmise määruse puhul (määruse nr 889/2008 artikli 15 lõige 2).

Muudatusettepanek    352

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4.5. – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Maksimaalne loomade arv hektari kohta on järgmine:

Hektari kohta laotatava sõnniku maksimaalne kogus ei tohi ületada piirmäära 170 kg lämmastikku põllumajandusmaa hektari kohta aastas. Sel põhjusel tuleb maksimaalse loomade arvu puhul hektari kohta pidada kinni järgmistest piirmääradest või need tuleb arvutada vastavate siseriiklike sätete alusel, mis on direktiivi 91/676/EMÜ rakendamise kohaselt vastu võetud:

Selgitus

Tekst ja selle pealkiri on ebaselged. Oleks parem neid täpsustada, osutades viitega kehtivale direktiivile, et selles punktis käsitletakse sõnnikut. Kõik liikmesriigid on oma keskkonnaprobleemidest sõltuvalt võtnud vastu Euroopa Liidu direktiivi nitraatide kohta. On tähtis jätta see siseriiklike sätetega reguleerimiseks, nagu on tegemist kehtiva mahepõllumajandusliku tootmise määruse puhul (määruse nr 889/2008 artikli 15 lõige 2).

Muudatusettepanek    353

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4.5. – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Lautade ja vabajalutusalade miinimumpindala ja muud Gallus gallus liiki kuuluvate lindude pidamistingimuste näitajad on järgmised:

 

Aretuslinnud / vanemkari

Noorkari

Nuumlinnud

Kohikuked

Kihid

Vanus

Aretuslinnud

Noorkanad 0-8 nädalat

Noorkanad 9–18 nädalat

Noorlinnud 0–21 päeva

Lõppnuumal linnud 22– 81 päeva

22–150 päeva

Munakanad alates 19 nädalast

Siseruumides peetavate lindude arv (lindu kasutatava pinna m2 kohta)

6 lindu

24 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m²

15 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m²

20 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m²

10 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m²

10 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m²

6 lindu

Ruum õrrel (cm)

 

 

 

 

18

Mitmekorruseliste süsteemide lisamõõtmed esimese korruse m2 kohta (sh veranda, kui sellele on tagatud juurdepääs kogu ööpäeva jooksul)

9 lindu

36 lindu, veranda välja arvatud

22 lindu

Tavaliselt ei kasutata

9 lindu

Karja maksimumsuurus

3 000, isaslinnud sealhulgas

10 000*

3 300

10 000*

4 800

2 500

3 000

Loomkoormus vabaalal (m2/lind), tingimusel et ei ületata ülemmäära 170 kg lämmastikku hektari kohta aastas

4

1

4

1

4

4

4

* võib jagada kolmeks 3 000 linnuga partiiks või kaheks 4 800 linnuga partiiks

 

Muudatusettepanek

Lautade ja vabajalutusalade miinimumpindala ja muud Gallus gallus liiki kuuluvate lindude pidamistingimuste näitajad on järgmised:

 

Aretuslinnud / vanemkari

Noorkari

Nuumlinnud

Kohikuked

Kihid

Vanus

Aretuslinnud

Noorkanad 0-8 nädalat

Noorkanad 9–18 nädalat

Noorlinnud 0-28 päeva

Lõppnuumal linnud 22– 91 päeva

91–150 päeva

Munakanad alates 19 nädalast

Siseruumides peetavate lindude arv (lindu kasutatava pinna m² kohta)

6 lindu

24 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 25 kg/m²

16 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 25 kg/m²

20 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 25 kg/m²

10 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 25 kg/m². Teisaldatavate hoonete puhul, mille põrandapind ei ületa 150 m2 ja mis on öösel avatud, võib seal peetavate lindude arvu siiski suurendada 16 linnuni, eeldusel et loomade kogukoormus ei ületa eluskaalu 30kg/m2.

6,5 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 25 kg/m²

9 lindu kasutatava pinna m2 kohta, välja arvatud veranda

Ruum õrrel (cm)

 

 

 

 

15

Mitmekorruseliste süsteemide lisamõõtmed esimese korruse m2 kohta (sh veranda, kui sellele on tagatud juurdepääs kogu ööpäeva jooksul)

 

36 lindu, veranda välja arvatud

24 lindu

Tavaliselt ei kasutata

9 lindu

Karja maksimumsuurus

 

10 000*

10 000

Maksimaalselt üks linnukari kodulinnukasvatushoone kohta ja 4 hoonet tootmisüksuse kohta

Maksimaalselt üks linnukari kodulinnukasvatushoone kohta ja 4 hoonet tootmisüksuse kohta

Maksimaalselt üks linnukari kodulinnukasvatushoone kohta ja 4 hoonet tootmisüksuse kohta

3000 ja maksimaalselt 9000 lindu kodulinnukasvatushoone kohta ja maksimaalselt 18 000 lindu tootmisüksuse kohta

Loomkoormus vabaalal (m2/lind), tingimusel et ei ületata ülemmäära 170 kg lämmastikku hektari kohta aastas

4

 

 

1

2

4

4

* võib jagada kolmeks 3 000 linnuga partiiks või kaheks 4 800 linnuga partiiks

Muudatusettepanek    354

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4.5. – lõik 3

Siseruumides peetavate lindude arv (lindu kasutatava pinna m² kohta) teisaldatava hoone kohta, mille põrandapind ei ole suurem kui 150m2

16, seejuures eluskaaluga kuni 30 kg/m2

Karja maksimumsuurus

2,500

2,500

2,500

4 000 (emaslinnud)3 200 (isaslinnud)

3,200

4,000

3,200

5,200

Tootmisüksuse maksimumsuurus

Maksimaalselt üks linnukari kodulinnukasvatushoone kohta ja 4 hoonet tootmisüksuse kohta.

Loomkoormus vabaalal (m2/lind), tingimusel et ei ületata ülemmäära 170 kg lämmastikku hektari kohta aastas

6

6

10

2

2

2

3

2

Muudatusettepanek    355

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa– II osa – punkt 2.4.6. – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) kodulinnud peavad pääsema vabaõhualale vähemalt kolmandikul oma elueast. Eelkõige peab neil päevasel ajal olema pidevalt võimalik pääseda vabaõhualale alates võimalikult varasest east, kui füsioloogilised ja füüsilised tingimused seda lubavad, välja arvatud juhul, kui liidu õigusaktide alusel on kehtestatud ajutised piirangud;

(a) munakanad ja lõppnuumal linnud peavad pääsema vabaõhualale vähemalt kolmandikul oma elueast, välja arvatud juhul, kui liidu õigusaktide alusel on kehtestatud ajutised piirangud;

Selgitus

Sanitaarpõhjustel ei ole munakanadeks kasvatatavatel alla 18-kuulistel noorkanadel juurdepääsu vabaõhualale (vaktsiinikaitse ei ole tagatud ja on oht, et munad saastuvad salmonella ja mükoplasmaga). Kuna noorkana eluperiood moodustab kana elust kolmandiku, ei takista need lindude juurdepääsu vabaõhualale nende suurema osa elu jooksul.

Muudatusettepanek    356

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa– II osa – punkt 2.4.6. – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kodulindude vabaõhualad peavad olema põhiliselt kaetud mitmekesise taimestikuga ja varustatud kaitserajatistega ning võimaldama lindudel kergesti pääseda nõuetekohase arvu joogikünade juurde. Vabaõhuala taimestik tuleb korrapäraste ajavahemike tagant eemaldada, et vähendada toitainete ülekülluse tekkimise ohtu. Vabaõhuala ei tohi ulatuda üle 150 m raadiuse kodulinnukasvatushoone lähimast väljapääsuluugist. Kuni 350 meetrine raadius kodulinnukasvatushoone lähimast väljumisluugist on siiski lubatud, kui kogu vabaalal on ühtlaste vahemaade järel piisav arv varjualuseid (ühe hektari kohta vähemalt neli varjualust) ja joogikünasid;

 

(b) kodulindude vabaõhualad peavad olema põhiliselt taimestikuga kaetud. Vabaõhuala taimestik tuleb korrapäraste ajavahemike tagant eemaldada, et vähendada toitainete ülekülluse tekkimise ohtu. Vabaõhuala ei tohi ulatuda üle 150 m raadiuse kodulinnukasvatushoone lähimast väljapääsuluugist. Kuni 350 meetrine raadius kodulinnukasvatushoone lähimast väljumisluugist on siiski lubatud, kui kogu vabaalal on ühtlaste vahemaade järel piisav arv varjualuseid või põõsastaimi/lehti (ühe hektari kohta vähemalt neli varjualust või salu);

Selgitus

Les variétés de plantes qui peuvent être sur un parcours dépendent avant tout de la région de l’élevage et de son climat. La réglementation ne doit pas imposer « un large éventail de plantes » au risque d’avoir des espèces exotiques néfastes pour l’environnement.La présence d’abreuvoirs sur les parcours extérieurs attire les oiseaux sauvages et entraîne un risque important en cas d’épisode d’Influenza aviaire. Pour cette raison, la Commission européenne la déconseille en cas d’épisode d’Influenza aviaire, et cela est même interdit en permanence dans certains états-membres.C’est la végétation, par exemple avec des arbustes ou de arbres, qui aide les volailles à s’étendre sur les parcours en plein air, il n’est pas nécessaire d’avoir d’autres équipements de protection en plus.

Muudatusettepanek    357

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa– II osa – punkt 2.5. a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2.5 a. Kabehirve, mufloni ja punahirve kasvatamine

 

2.5 a.1. Üleminek

 

Kabehirve, mufloni ja punahirve ja nende tooteid võib pidada mahepõllumajanduslikeks pärast üleminekuperioodi järgimist, mis kabehirve puhul on vähemalt kuus kuud ning mufloni ja punahirve puhul 12 kuud.

 

2.5 a.2. Pidamise eritingimused ja loomkoormus

 

Loomade pidamistingimuste ja loomkoormuse suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

 

(a) kabehirve, muflonit ja punahirve kasvatatakse punktis f osutatud aedikutes. Kabehirve ja mufloni aediku minimaalne suurus on üks hektar ja punahirve puhul kaks hektarit. Kui aedikus kasvatatakse koos mitut liiki, on aediku suurus kolm hektarit.

 

(b) kõigi aedikute puhul tuleb tagada nende vähemalt kaheks karjaalaks jagamise võimalus. Aediku minimaalne suurus kabehirve ja mufloni kohta on pool hektarit ning punahirve või ühises aedikus kasvatatava mitme liigi puhul vähemalt üks hektar;

 

(c) loomad peavad elama sotsiaalsetes rühmades. Aedikus elavate täiskasvanud loomade hulka peavad kuuluma vähemalt kolm emaslooma ja üks isasloom iga liigi kohta. Aedikus olevate loomade ülemmäär hektari kohta on järgmine:

 

(i) kabehirv ja muflon: 10 täiskasvanud looma hektari kohta;

 

(ii) punahirv: 5 täiskasvanud looma hektari kohta;

 

(d) karjas kasvatatavad loomad arvatakse esimesel eluaastal punktis c osutatud kvoodi hulka;

 

(e) üksikute loomade kasvatamine eraldi ei ole lubatud, välja arvatud piiratud ajavahemikul ja mõjuval põhjusel, näiteks haiguse ennetamise või veterinaarravi eesmärgil.

 

(f) aedikute suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid:

 

(i) aedik on piiratud ala, mis peab hõlmama osa, kus loomad saavad kaitset ilma eest. Mahepõllumajanduslike kariloomade kasvatamine aedikutes, millel on niiske või soine pinnas, on keelatud;

 

(ii) taimkatte ajal peab aedikus olema tagatud karjatamine. Aedikud, kus taimkatte perioodil ei ole võimalik tagada karjatamist, on keelatud;

 

(iii) loomadele tuleb tagada peidukohad ja varjualused;

 

(iv) loomadele tuleb tagada loomulik sõrgade hooldus. Kui see ei ole pinnase koostise tõttu piisav, tuleb piisavus tagada muude asjakohaste meetmete abil (nt tihendades pinnast toitmiskohtade ümber);

 

(v) punahirve aedikutes peab loomadel olema võimalik mudas püherdada, et tagada naha puhastamine ja kehatemperatuuri reguleerimine;

 

(vi) toitmiskohad tuleb luua kohtades, mis on kaitstud ilmastikutingimuste eest ja juurdepääsetavad nii loomade kui ka inimeste jaoks. Pinnas, millel toitmiskohad asuvad, peab olema tihendatud ning toitmisseadmel peab olema katus;

 

(vii) kui alalist juurdepääsu söödale ei ole võimalik tagada, tuleb toitmiskohad nii ehitada, et kõiki loomi saab toita ühel ajal;

 

(viii) nii välis- kui ka sisetarad peavad olema loomadele selgesti nähtavad, et nad ei saaks end vigastada. Taral ei tohi olla teravaid nurki;

 

(ix) aediku tara peab olema kabehirve ja mufloni puhul vähemalt 1,8 m kõrge ja punahirve puhul vähemalt kaks meetrit kõrge. Neid kõrgusi ei kohaldata aediku siseste karjaalade loomisel kasutatavate tarade suhtes;

 

(x) taimkatte perioodil peavad loomad toituma aedikutes toimuva karjatamisega;

 

(xi) toitmine on lubatud ainult kehvadest ilmastikutingimustest põhjustatud vähese karjatamise korral;

 

(xii) aedikutes kasvatavatele loomadele tuleb tagada puhas vesi. Loomade jaoks hõlpsasti juurdepääsetavate looduslike veeallikate puudumisel tuleb rajada jootmiskoht.

Selgitus

Tarbijad nõuavad järjest rohkem mahepõllumajanduslike looduslike ulukite ja mahepõllumajandusliku küüliku tooteid. Seepärast tuleks kehtestada ka ELi tasandil ühtsed eeskirjad punahirve, mufloni, kabehirve ja küülikute kasvatamise kohta.

Muudatusettepanek    358

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa– III osa – lõige 1 – punkt 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) „säästev kalastamine” – vee-elusressursside väljapüük, mida saab lõputult jätkata ilma sihtliigi suutlikkust vähendamata viisil, mis aitab säilitada eluterve populatsiooni taseme ja ei avalda teistele ökosüsteemi liikidele või nende elupaikadele negatiivset mõju vastavalt veepoliitika raamdirektiivi1a või merestrateegia raamdirektiivi1b tähenduses.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/113/EÜ, 12. detsember 2006, karpide elukeskkonna vee nõutava kvaliteedi kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 14).

 

1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

Muudatusettepanek    359

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 2.6. a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2.6 a. Merevetikate või vesiviljelusloomade mahepõllumajanduslikud tootmisettevõtted ei põhjusta riske säilitamise seisukohalt tähtsatele liikidele.

Muudatusettepanek    360

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 3.2.1. – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) kasvukohad peavad olema direktiivi 2000/60/EÜ75 määratluse kohaselt ökoloogiliselt kvaliteetsed ega tohi olla tervise seisukohast ebasobivad;

(a) kasvukohad peavad olema direktiivi 2000/60/EÜ75 määratluse kohaselt ökoloogiliselt kvaliteetsed või nende kvaliteet peab olema võrdväärne määruses (EÜ) nr 854/200476 klassifitseeritud A ja B tootmisalade kvaliteediga, ning ei tohi olla tervise seisukohast ebasobivad;

__________________

__________________

75 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/113/EÜ, 12. detsember 2006, karpide elukeskkonna vee nõutava kvaliteedi kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 14).

75 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

 

76 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 854/2004, 29. aprill 2004, millega sätestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli korraldamise kohta, (ELT L 139, 30.4.2004).

Muudatusettepanek    361

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 3.2.2. – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) ulatusliku genofondi säilitamise tagamiseks tuleb korrapäraselt koguda looduslikke noorvetikaid, et täiendada tehistingimustes kasvatatud kultuurmaterjali varusid;

(b) ulatusliku genofondi säilitamise tagamiseks tuleb korrapäraselt koguda looduslikke vetikaid, et hoida ja suurendada tehistingimustes kasvatatud kultuurmaterjali mitmekesisust;

Muudatusettepanek    362

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 3.4.4.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.4.4. Kui merevetikaid püütakse jagatud või ühises koristuspiirkonnas, tehakse kättesaadavaks dokumendid, mis tõendavad, et kogusaak vastab käesoleva määruse nõuetele.

3.4.4. Kui merevetikate väljapüük toimub jagatud või ühises koristuspiirkonnas, tehakse kättesaadavaks asjaomase liikmesriigi nimetatud pädeva asutuse koostatud dokumendid, mis näitavad, et kogusaak vastab käesoleva määruse nõuetele.

Muudatusettepanek    363

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.1.2.1. – alapunkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) kui loomade hankimine punktis a täpsustatud tingimustel ei ole teostatav, võib neid püüda loodusest. Selliseid loomi tuleb kasvatada mahepõllumajanduslikult vähemalt kolme kuu jooksul enne nende kasutamist.

Muudatusettepanek    364

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.1.2.1 – alapunk d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) ettevõttesse võib tuua loodusest püütud või mittemahepõllumajanduslikke vesiviljelusloomi geenipopulatsiooni täiustamiseks. Kõnealuseid loomi tuleb kasvatada mahepõllumajanduslikult vähemalt kolme kuu jooksul enne nende kasutamist tõuaretuse eesmärgil.

(d) ettevõttesse võib tuua loodusest püütud või mittemahepõllumajanduslikke vesiviljelusloomi geenipopulatsiooni sobilikkuse täiustamiseks ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui mahepõllumajanduslikud liigid ei ole kättesaadavad või kui tootmisüksusesse on pärast pädevalt asutuselt loa saamist toodud aretamise eesmärgil uus geenipopulatsioon. Kõnealuseid loomi tuleb kasvatada mahepõllumajanduslikult vähemalt kolme kuu jooksul enne nende kasutamist tõuaretuse eesmärgil.

 

Kõik liikmesriigid tagavad elektroonilise andmebaasi loomise, milles on loetletud kõik vesiviljelusliigid, kelle mahepõllumajanduslikud noorvormid on nende territooriumil kättesaadavad, ning nende tootmissuutlikkus sertifitseeritud vesiviljelusettevõtetes.

 

Mitte mingil juhul ei tohi luba anda sellise loodusliku kala püüdmiseks, mis on kantud ohustatud liikide punasesse nimekirja.

 

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse teises lõigus osutatud andmebaasi loomise tehnilised üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek    365

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.1.3.1. – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) taimset päritolu mittemahepõllumajanduslikke söödamaterjale, loomset ja mineraalset päritolu söödamaterjale, söödalisandeid, teatavaid loomasöödana kasutatavaid tooteid ja abiaineid kasutatakse ainult juhul, kui nende kasutamine mahepõllumajanduslikus tootmises on lubatud käesoleva määruse alusel;

(d) loomset ja mineraalset päritolu mittemahepõllumajanduslikke söödamaterjale, söödalisandeid, teatavaid loomasöödana kasutatavaid tooteid ja abiaineid kasutatakse ainult juhul, kui nende kasutamine mahepõllumajanduslikus tootmises on lubatud käesoleva määruse alusel;

Selgitus

Vesiviljeluse puhul ei ole mittemahepõllumajandusliku söödamaterjali kasutamine vajalik.

Muudatusettepanek    366

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.1.3.2. – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kasvukohad peavad olema direktiivi 2000/60/EÜ määratluse kohaselt ökoloogiliselt kvaliteetsed.

(b) kasvukohad peavad olema direktiivi 2000/60/EÜ määratluse kohaselt ökoloogiliselt kvaliteetsed või direktiivi 2008/56/EÜ kohaselt heas keskkonnaseisundis. Looduslikke maastikuelemente, nagu looduspärandisse kuuluvad paigad, tuleb kaitsta.

Muudatusettepanek    367

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.1.3.3. – alapunkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) mahepõllumajanduslikud taimsed või loomsed söödamaterjalid; taimne materjal ei tohi ületada 60 % kogukoostisosadest.

(e) mahepõllumajanduslikud taimsed või loomsed söödamaterjalid; sööt võib sisaldada mahepõllumajanduslikke taimseid saadusi kuni 60 % ulatuses.

Selgitus

Võetud määrusest (EÜ) nr 889/2008.

Muudatusettepanek    368

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.1.3.3. – alapunkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a) peamiselt mahepõllumajanduslikest allikatest (nt koorikloomade koorikust) saadud astaksantiini võib kasutada lõhe ja forelli söödaratsioonis nende füsioloogiliste vajaduste piires. Kui mahepõllumajanduslikud allikad puuduvad, võib kasutada astaksantiini looduslikke allikaid (nt pärmi Phaffia rhodozyma).

Selgitus

Eeskätt lihatoiduliste vesiviljelusloomade füsioloogiliste vajaduste rahuldamiseks tuleks teatavatel eritingimustel lubada kasutada looduslikest allikatest saadud astaksantiini. Seda valdkonda reguleeriv määrus peaks jääma kehtima.

Muudatusettepanek    369

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.1.4.2. – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) teha võib kuni kaks allopaatilise ravi kuuri aastas, välja arvatud juhul, kui on tegemist vaktsineerimistega või kohustuslike likvideerimisprogrammidega. Lühema kui aastase tootmistsükli puhul on siiski lubatud vaid üks allopaatilise ravi kuur aastas. Kui allopaatilise ravi nimetatud ravikuure ületatakse, ei tohi asjaomaseid vesiviljelusloomi müüa mahepõllumajandusliku tootena;

(d) teha võib kuni kaks allopaatilise ravi kuuri aastas, välja arvatud juhul, kui on tegemist vaktsineerimistega, parasiitidevastase raviga või kohustuslike likvideerimisprogrammidega. Lühema kui aastase tootmistsükli puhul on siiski lubatud vaid üks allopaatilise ravi kuur aastas. Kui allopaatilise ravi nimetatud ravikuure ületatakse, ei tohi asjaomaseid vesiviljelusloomi müüa mahepõllumajandusliku tootena;

Selgitus

Parasiitide tõrjeks kasutatakse sageli allopaatilise ravina liigitatavaid tooteid. Sellepärast ja sidususe tagamiseks punkti 4.1.4.2 alapunktiga e on vaja erandit sama punkti alapunktis d.

Muudatusettepanek    370

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.1.5.5. – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) vähemalt viiel protsendil perimeetrist (maapinna ja vee kokkupuuteala) peab olema looduslik taimkate.

(b) vähemalt 15 % perimeetrist (maapinna ja vee kokkupuuteala) peab olema looduslik taimkate.

Selgitus

Mahepõllumajanduslike vesiviljelusettevõtete puhul on asjakohane tagada 15 % looduslik taimkate.

Muudatusettepanek    371

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.1.5.10. – alapunkt a – tabel

Tootmissüsteem

Edasikasvatusega tegelevate kasvanduste vesi peab olema pärit avatud veekasutusega süsteemist. Voolukiirus peab kindlustama loomade vähemalt 60 % küllastuse hapnikuga ning tagama nende mugavuse ja kasvanduse heitvee väljavoolu.

Suurim asustustihedus

Allpool nimetamata lõheliste liigid: alla 15 kg/m3.

 

Lõhe: 20 kg/m3.

 

Meriforell ja vikerforell: 25 kg/m3.

 

Arktika paalia: 20 kg/m3.

 

Muudatusettepanek

Tootmissüsteem

Edasikasvatusega tegelevate kasvanduste vesi peab olema pärit avatud veekasutusega süsteemist. Voolukiirus peab kindlustama loomade vähemalt 60 % küllastuse hapnikuga ning tagama nende mugavuse ja kasvanduse heitvee väljavoolu.

Suurim asustustihedus

Allpool nimetamata lõheliste liigid: alla 15 kg/m3.

 

Lõhe: 15 kg/m3.

 

Meriforell ja vikerforell: 15 kg/m3.

 

Arktika paalia: 15 kg/m3.

Muudatusettepanek    372

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.1.5.10. – alapunkt c – tabel

Tootmissüsteem

Avatud veekasutusega hoidlates (võrksumbad ja -puurid) või maismaal paiknevates avatud süsteemides tagab merehoovuse väikseim kiirus kalade võimalikult suure heaolu.

Suurim asustustihedus

Muude kalade puhul, v.a kammeljas: 15 kg/m3

 

Kammelja puhul: 25 kg/m2

 

Muudatusettepanek

Tootmissüsteem

Avatud veekasutusega hoidlates (võrksumbad ja -puurid) või maismaal paiknevates avatud süsteemides tagab merehoovuse väikseim kiirus kalade võimalikult suure heaolu.

Suurim asustustihedus

Muude kalade puhul, v.a kammeljas: 10 kg/m3

 

Kammelja puhul: 20 kg/m3

Muudatusettepanek    373

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.1.5.10. – alapunkt e – tabel

Tootmissüsteem

Igas kasvatamisüksuses peab vee voolukiirus tagama loomade heaolu.

 

Heitvee kvaliteet peab olema võrdväärne sissetuleva vee kvaliteediga.

Suurim asustustihedus

30 kg/m3

 

Muudatusettepanek

Tootmissüsteem

Igas kasvatamisüksuses peab vee voolukiirus tagama loomade heaolu.

 

Heitvee kvaliteet peab olema võrdväärne sissetuleva vee kvaliteediga.

Suurim asustustihedus

20 kg/m3

Muudatusettepanek    374

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.1.5.10. – alapunkt i – tabel

Tootmissüsteem

Tiigid ja sumbad

Suurim asustustihedus

Pangasius: 10 kg/m3

 

Oreochromis: 20 kg/m3

 

Muudatusettepanek

Tootmissüsteem

Tiigid ja sumbad

Suurim asustustihedus

Pangasius: 10 kg/m3

 

Oreochromis: 15 kg/m3

Muudatusettepanek    375

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.1.6.3. – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) loomuliku päevavalguse pikendamiseks ei kasutata kunstlikku valgust rohkem kui 16 tundi päevas, välja arvatud paljundamise puhul. Kõnealuse ülempiiri puhul tuleb arvesse võtta geograafilisi tingimusi, kasvatatavate loomade etoloogilisi vajadusi ja üldist tervist;

(a) loomuliku päevavalguse pikendamiseks ei kasutata kunstlikku valgust rohkem kui 12 tundi päevas, välja arvatud paljundamise puhul. Kõnealuse ülempiiri puhul tuleb arvesse võtta geograafilisi tingimusi, kasvatatavate loomade etoloogilisi vajadusi ja üldist tervist;

Selgitus

Loomade heaolu huvides on päevavalguse pikendamine kuni 16 tunniks liiga pikk.

Muudatusettepanek    376

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.2.1. – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) looduslike vastsete kogumisviis, -koht ja -aeg dokumenteeritakse, et oleks võimalik nende jälgitavus tagasi kuni kogumispiirkonnani.

(c) looduslike vastsete kogumisviis, -koht ja -aeg dokumenteeritakse, et oleks võimalik nende jälgitavus tagasi kuni kogumispiirkonnani, ja alles pärast seda, kui pädev asutus on andnud loa.

Muudatusettepanek    377

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.2.2. – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) mahepõllumajanduslikud koorikloomade kasvandused peavad minimeerima säilitamise seisukohalt tähtsatele liikidele kaasnevaid riske.

(c) mahepõllumajanduslikud koorikloomade kasvandused ei põhjusta riske säilitamise seisukohalt tähtsatele liikidele.

Röövloomade püügiks kasutatavad võrgud ei tohi kahjustada sukelduvaid linde.

Röövloomade püügiks kasutatavad võrgud ei tohi kahjustada sukelduvaid linde.

Muudatusettepanek    378

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.2.3. – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) limuste põhjakasvatus on lubatud üksnes tingimusel, et kogumis- ja kasvatuskohtades ei kaasne sellega olulist keskkonnamõju. Võimalikult väikest keskkonnamõju tuleb tõendada kasutatavat ala käsitlevas uuringus ja aruandes, mille ettevõtja peab esitama kontrolliasutusele või kontrollorganile. Aruanne tuleb lisada säästva majandamise kavasse eraldi peatükina.

välja jäetud

Selgitus

Limuste põhjakasvatus ei ole säästval viisil võimalik ning see ei kaitse mereökosüsteemi.

Muudatusettepanek    379

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – IV osa – punkt 1.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.1. Toidu lisaained ja söödalisandid, töötlemise abiained ning muud toiduainete või sööda töötlemiseks kasutatavad ained ja koostisosad ning rakendatavad töötlemisviisid, nagu suitsutamine, peavad vastama hea tootmistava põhimõtetele76.

1.1. Toidu lisaained ja söödalisandid, töötlemise abiained ning muud toiduainete või sööda töötlemiseks kasutatavad ained ja koostisosad ning rakendatavad töötlemisviisid, nagu suitsutamine, peavad vastama hea tootmistava põhimõtetele76. Toidu suitsutamisel tuleb eelistada meetodeid, mille puhul võetakse arvesse toiduohutuse, keskkonna- ja ressursside kaitse küsimusi.

__________________

__________________

76 Komisjoni 22. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 2023/2006 (toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete heade tootmistavade kohta) artikli 3 punktis a määratletud head tootmistavad (ELT L 384, 29.12.2006, lk 75).

76 Komisjoni 22. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 2023/2006 (toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete heade tootmistavade kohta) artikli 3 punktis a määratletud head tootmistavad (ELT L 384, 29.12.2006, lk 75).

Selgitus

Suitsu tekitamine tavapärasel viisil põhjustab keskkonda saastavaid heitkoguseid ja tekitab suitsutatud toitudes selliste kahjulike ainete jääke nagu tõrv ja polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud. Sel põhjusel on ELi rahastamisega toetatud alternatiivsete suitsetatud toodete arendamist. Nn puhastatud suitsu (Clean Smoke) kasutamine on ohutum ja see avaldab vähem mõju keskkonnale (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 11) ja tervisele (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõige 1).

Muudatusettepanek    380

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – IV osa – punkt 1.4. a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1.4 a. Ettevõtjad tagavad iga toote jälgitavuse kahe päeva jooksul kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 18.

Selgitus

Määrusega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded. Toidu- ja söödakäitlejad peavad suutma kindlaks teha iga isiku, kellelt on tarnitud toit, sööt, toiduloom või aine, mis on ette nähtud toidu või sööda koostisse lisamiseks või mille lisamist eeldatakse. Selleks kasutavad käitlejad süsteeme ja menetlusi, mis võimaldavad kõnealuse teabe pädevatele asutustele taotluse korral kättesaadavaks teha.

Muudatusettepanek    381

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – IV osa – punkt 1.6.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.6. Kasutada ei või tooteid, aineid ega meetodeid, mis taastaksid mahepõllumajandusliku toidu töötlemisel ja ladustamisel kaduma läinud omadusi, parandaksid kõnealuse toidu töötlemisel esinenud hooletuse tagajärgi või võiksid olla eksitavad selliste toodete tegeliku laadi osas, mida on kavas turustada mahepõllumajanduslikuna.

välja jäetud

Selgitus

See sõnastus ei vasta tootmiseeskirjale ja selle sisu on juba hõlmatud artikliga 6, eelkõige punktidega d ja e.

Muudatusettepanek    382

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – IV osa – punkt 1.6. a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1.6 a. Nanotehnoloogia kasutamise abil toodetud tehnoloogiate, toodete ja koostisosade kasutamine mahepõllumajandusliku toidu ja sööda tootmises on keelatud.

Muudatusettepanek    383

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – IV osa – punkt 2.1. – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) toote valmistamiseks tuleb kasutada peamiselt põllumajandusliku päritoluga koostisosi; tegemaks kindlaks, kas toode on valmistatud peamiselt põllumajandusliku päritoluga koostisosadest, ei võeta arvesse sellele lisatud vett ega keedusoola;

(a) toote valmistamiseks tuleb kasutada peamiselt põllumajandusliku päritoluga koostisosi ja pärmi; tegemaks kindlaks, kas toode on valmistatud peamiselt põllumajandusliku päritoluga koostisosadest, ei võeta arvesse sellele lisatud vett ega keedusoola;

Muudatusettepanek    384

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – IV osa – punkt 2.1. – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) mahepõllumajanduslik koostisosa ei või esineda koos sama koostisosaga, mis on üleminekujärgus mahepõllumajanduslikule tootmisele või on mittemahepõllumajanduslik;

välja jäetud

Muudatusettepanek    385

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – IV osa – punkt 2.1. – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) üleminekujärgus olevast põllumajanduslikust majapidamisest pärit taimedest toodetud toiduaine võib sisaldada vaid üht põllumajanduslikku päritolu taimset koostisosa.

välja jäetud

Muudatusettepanek    386

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – IV osa – punkt 2.2.2. – alapunkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) mineraalid (sh mikroelemendid), vitamiinid, aminohapped ja muud mikrotoitained ainult juhul, kui nende kasutamine toiduaines on õigusnormide kohaselt nõutav.

(e) mineraalid (sh mikroelemendid), vitamiinid, aminohapped ja muud mikrotoitained, mis täidavad toitumisnõudeid, mis on kehtestatud imikute ja väikelaste toidule ja meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidule kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 609/20131a.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 609/2013, 12. juuni 2013, imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 35).

Selgitus

Mahepõllumajanduslike toodete tootmist tuleb toetada kõigil tasanditel. See hõlmab ka mahepõllumajandusliku tootmise määrust, et pidada sammu üldiste toidualaste õigusnormidega, eelkõige täita toitumisnõudeid, mis on kehtestatud imikute ja väikelaste toidule ja meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidule.

Muudatusettepanek    387

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – IV osa – punkt 2.2.3. – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) punktis 2.2.2 osutatud preparaate ja aineid ei võeta arvesse põllumajandusliku päritoluga koostisosana;

(b) punkti 2.2.2 alapunktides a, c, d ja e osutatud preparaate ja aineid ei võeta arvesse põllumajandusliku päritoluga koostisosana;

Muudatusettepanek    388

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – IV osa – punkt 2.2.4. – alapunkt b – alapunkt iii – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– vetikad, k.a merevetikad;

– vetikad, k.a merevetikad ja Lithothamnium;

Selgitus

Suure kaltsiumisisalduse tõttu kasutatakse vetikat Lithothamnium juba praegu mahemeetodil saadud taimsete piimajookide tootmisel, vajamata selleks mingeid lisaaineid. See peaks olema võimalik ka ELi tasandil.

Muudatusettepanek    389

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – IV osa – punkt 2.2.4. a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2.2.4. a. Mahepõllumajanduslike toiduainete töötlemisel võib kasutada järgmisi mittemahepõllumajanduslikke põllumajandusliku päritoluga koostisosi:

 

1. Kui põllumajanduslik koostisosa ei ole mahepõllumajanduslikul kujul saadaval, võib seda koostisosa kasutada ainult järgmistel juhtudel:

 

(a) ettevõtja on teatanud asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele kõik vajalikud tõendid selle kohta, et asjaomast koostisosa ei toodeta liidus piisavas koguses või piisavalt kõrge kvaliteediga kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadega, või et seda ei saa importida kolmandatest riikidest; ja

 

(b) asjaomase liikmesriigi pädev asutus on andnud koostisosa ajutise kasutusloa maksimaalselt 12 kuuks, olles eelnevalt kindlaks teinud, et ettevõtja on pidanud mahepõllumajandussektori tarnijatega vajalikul määral ühendust, et veenduda, et nõutava kvaliteediga asjaomast koostisosa ei ole saadaval; ja

 

(c) põllumajanduslik koostisosa vastab järgmistele tingimustele:

 

– see on ühest koostisosast koosnev toode; ja/või

 

– sarnased tooted ei vasta selle erilistele kvaliteediomadustele.

 

Asjaomane liikmesriik võib vajaduse korral pikendada punktis b ette nähtud luba.

 

2. Pärast lõikes 1 nimetatud kasutusloa andmist edastab asjaomane liikmesriik viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile järgmise teabe:

 

(a) kasutusloa väljaandmise kuupäev ning pikendatud loa puhul selle esmakordse väljaandmise kuupäev;

 

(b) loa hoidja nimi, aadress, telefoninumber ning vajaduse korral faksinumber ja e-posti aadress; loa välja andnud ametiasutuse kontaktisiku nimi ja aadress;

 

(c) asjaomase põllumajandusest pärineva koostisosa nimetus ning vajaduse korral täpne kirjeldus ja kvaliteedinõuded;

 

(d) toodete tüüp, mille valmistamiseks taotletavat koostisosa vajatakse;

 

(e) vajaminevad kogused ja nende põhjendus;

 

(f) alavarustatuse põhjused ja eeldatav kestus;

 

(g) liikmesriigi poolt teistele liikmesriikidele ja komisjonile kõnealuse teabe saatmise kuupäev.

 

Komisjon ja/või liikmesriigid võivad käesolevad andmed avaldada andmebaasis.

 

3. Kui liikmesriigi poolt komisjonile või kasutusloa andnud liikmesriigile esitatud märkustest selgub, et varud on alavarustatuse ajal kasutamiseks kättesaadavad, siis kaalub kasutusloa andnud liikmesriik, kas tunnistada kasutusluba kehtetuks või lühendada selle kehtivusaega, ning teatab võetud või kavandatavatest meetmetest komisjonile ja teistele liikmesriikidele viieteistkümne tööpäeva jooksul alates märkuste saamise kuupäevast.

 

4. Asjaomane pädev asutus võib liikmesriigi taotlusel või komisjoni algatusel küsimust uuesti hinnata.

 

Asjaomane pädev asutus võib käesoleva punkti lõikes 2 sätestatud menetluse korras otsustada, et varem antud luba tuleb tunnistada kehtetuks või selle kehtivusaega tuleb muuta.

Selgitus

Mittemahepõllumajandusliku koostisosa kasutamist tuleks lubada ainult siis, kui mahepõllumajanduslikud koostisosad ei ole turul kättesaadavad. Komisjoni lähenemisviis, mis võimaldab mõningate põllumajandustoodete kasutamist mittemahepõllumajanduslikul kujul, ei arvesta mahepõllumajandusliku turu arengusuundumusi.

Muudatusettepanek    390

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – IV osa – punkt 2.2.5. a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2.2.5. a. Mahepõllumajanduslike lõhna- ja maitseainete töötlemisel tuleb täita järgmiseid lisanõudeid:

 

(a) mahepõllumajanduslike lõhna- ja maitseainetena käsitatakse ainult selliseid lõhna- ja maitseekstrakte ning looduslikke lõhna- ja maitseaineid, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/20081a artikli 16 lõigetes 4 ja 5;

 

(b) mahepõllumajanduslike lõhna- ja maitseainete puhul on 95 % lõhna- ja maitseainete komponentidest mahepõllumajanduslikud;

 

(c) lubatud ning põllumajanduslike koostisosade protsentuaalse sisalduse arvutamisel hõlmatud on ainult mahepõllumajanduslikud kandjad;

 

(d) lisandeid, lahusteid ja abiaineid kasutatakse mahepõllumajanduslikul kujul, kui need on saadaval.

 

___________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1334/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34);

Muudatusettepanek    391

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – V osa – punkt 1.1.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.1. Lisaks artiklites 7, 8, 9 ja 14 sätestatud üldistele tootmiseeskirjadele kohaldatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõikes 2 osutatud veinitööstuse mahepõllumajanduslike toodete tootmise suhtes käesolevas osas sätestatud eeskirju.

1.1. Lisaks artiklites 7, 8, 9, 13 a ja 14 sätestatud üldistele tootmiseeskirjadele kohaldatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõikes 2 osutatud veinitööstuse mahepõllumajanduslike toodete tootmise suhtes käesolevas osas sätestatud eeskirju.

Muudatusettepanek    392

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – V osa – punkt 3.1.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.1. Ilma et see piiraks 1. ja 2. jaotises ja punktides 3.2–3.5 esitatud konkreetsete keeldude ja piirangute kohaldamist, on lubatud üksnes sellised veinivalmistamise tavad, protsessid ja töötlused, mida kasutati enne 1. augustit 2010, arvestades piiranguid, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1308/2013 artikliga 80 ja artikli 83 lõikega 2 ning määruse (EÜ) nr 606/2009 artikliga 3, artiklitega 5–9 ja 11–14, samuti nimetatud määruste lisadega.

3.1. Lubatud on üksnes sellised veinivalmistamise tavad, protsessid ja töötlused, mida kasutati enne 1. augustit 2010, arvestades piiranguid, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1308/2013 artikliga 80 ja artikli 83 lõikega 2 ning määruse (EÜ) nr 606/2009 artikliga 3, artiklitega 5–9 ja 11–14, samuti nimetatud määruste lisadega.

Selgitus

Määruse mõistmiseks, lihtsustamiseks ja paremaks ettevõtjate poolseks kohaldamiseks on tähtis, et kõik mahepõllumajandusliku veini valmistamisel lubatud veinivalmistustavad on hõlmatud ühe dokumendiga, nagu see on praegu määruse (EL) nr 203/2012 puhul. See võimaldab tavaveini ja mahepõllumajandusliku veini valmistamisel lubatud tavad sidusamalt ühendada, kehtestades nende tavade suhtes nõude, et need peavad enne loa saamist vastama põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 80 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitele.

Muudatusettepanek    393

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – V osa – punkt 3.2.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.2 Keelatud on kasutada järgmisi veinivalmistamise tavasid, protsesse ja töötlusi:

välja jäetud

(a) osaline kontsentreerimine jahutamisega vastavalt määruse (EÜ) nr 1308/2013 VIII lisa I osa B jao punkti 1 alapunktile c;

 

(b) vääveldioksiidi kõrvaldamine füüsikaliste protsessidega vastavalt määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa A osa punktile 8;

 

(c) töötlemine elektrodialüüsiga veini viinhappelise stabiliseerimise tagamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa A osa punktile 36;

 

(d) veini osaline alkoholitustamine vastavalt määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa A osa punktile 40;

 

(e) töötlemine katioonivahetajatega veini viinhappelise stabiliseerimise tagamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa A osa punktile 43.

 

Selgitus

Määruse mõistmiseks, lihtsustamiseks ja paremaks ettevõtjate poolseks kohaldamiseks on tähtis, et kõik mahepõllumajandusliku veini valmistamisel lubatud veinivalmistustavad on hõlmatud ühe dokumendiga, nagu see on praegu määruse (EL) nr 203/2012 puhul. See võimaldab tavaveini ja mahepõllumajandusliku veini valmistamisel lubatud tavad sidusamalt ühendada, kehtestades nende tavade suhtes nõude, et need peavad enne loa saamist vastama põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 80 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitele.

Muudatusettepanek    394

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – V osa – punkt 3.3. – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) kuumtöötlemisel vastavalt määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa A osa punktile 2 ei tohi temperatuur olla kõrgem kui 70 °C;

(a) kuumtöötlemisel vastavalt määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa A osa punktile 2 ei tohi temperatuur olla kõrgem kui 75 °C;

Selgitus

Kuumtöödeldud vein võimaldab veinitootjatel lahendada hõlpsamini riknenud viinamarjasaagi probleem ning on huvitavaks alternatiiviks vääveldioksiidi kasutamisele Väävli mittekasutamine on tervisele kasulik ja võimaldab vastata eksporditurgude nõudlusele. Kuumtöötlemise temperatuuri tõstmine 70-lt kraadilt 75-le optimeerib selle alternatiivse tava tulemusi.

Muudatusettepanek    395

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – VI osa – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lisaks artiklites 7, 9 ja 15 sätestatud üldistele tootmiseeskirjadele kohaldatakse mahepõllumajandusliku pärmi suhtes ka käesolevas osas sätestatud eeskirju.

Lisaks artiklites 7, 9, 13, 13 a ja 15 sätestatud üldistele tootmiseeskirjadele kohaldatakse mahepõllumajandusliku pärmi suhtes ka käesolevas osas sätestatud eeskirju.

Muudatusettepanek    396

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – VI osa – punkt 1.3. – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) mahepõllumajandusliku pärmi tootmisel on lubatud lisada substraadile (kuivaine põhjal arvutatud) kuni 5 % ulatuses mittemahepõllumajanduslikke pärmiekstrakte või autolüsaate.

Muudatusettepanek    397

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – VI a osa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

VI a osa. Päritolu märgistamine

 

Päritolu märgistamine võib vajaduse korral esineda ühel järgmisel kujul:

 

1. (a) „ELi põllumajandus”, kui põllumajanduslik tooraine on toodetud liidus;

 

(b) „ELi-väline põllumajandus”, kui põllumajanduslik tooraine on toodetud kolmandates riikides;

 

(c) „ELi / ELi-väline põllumajandus”, kui osa põllumajanduslikust toorainest on toodetud liidus ja osa kolmandas riigis.

 

Sõna „põllumajandus” võib asendada vajaduse korral mõistega „vesiviljelus”.

 

Tähistuse „ELi” või „ELi-väline” võib asendada või seda täiendada riigi nimetusega, kui kõik põllumajanduslikud toorained, millest toode koosneb, on toodetud kõnealuses riigis.

 

Tähistuse „EL” või „ELi-väline” või päritoluriigi tähistuse puhul võib arvestamata jätta koostisosade väikesed kogused, tingimusel et arvestamata jäetud koostisosade üldmass ei ületa 5 % põllumajanduslike toorainete üldmassist.

 

Tähistus „ELi” või „ELi-väline” või päritoluriigi tähistus ei ole värvi, suuruse ega kirja poolest silmatorkavam kui toote nimetus.

 

2. Punktis 1 osutatud märgistusnõudeid ei kohaldata järgmistel juhtudel:

 

– kui kõigi koostisosade päritolu on toodud koostisosade loetelus, milles osutatakse põllumajandusliku tootmise asukohale;

 

– kui päritolu märgistamist nõutakse määruses (EÜ) nr 1269/211, määruses (EÜ) nr 1580/2007, osutades põllumajandusliku tootmise kohale;

 

– kui tooted on märgistatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 510/2006, osutades põllumajandusliku tootmise kohale.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga viiakse artiklis 21 päritolu märgistamist puudutavad üksikasjad üle uude lisasse. Selle eesmärk on lihtsustada märgistamist ja vältida segadust tarbijate seas.

Muudatusettepanek    398

Ettepanek võtta vastu määrus

V a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

V a LISA

 

Komisjoni, liikmesriikide ja pädevate liidu asutuste eriülesanded

 

Komisjon, liikmesriigid ja pädevad liidu asutused täidavad järgmisi eriülesandeid:

 

– asjaomase teabe pidev vahetus ettevõtjate ja pädevate asutuste vahel, et tagada mahepõllumajandussektori tõrgeteta toimimine ja areng;

 

– lünkade ja puudujääkide tuvastamine ja analüüsimine mahepõllumajanduslike sisendite puhul (mahepõllumajanduslikult aretatud seemned, sööt ja loomad);

 

– selliste valdkondade tuvastamine, kus on eriti suur oht, et käesoleva määruse nõudeid ei täideta;

 

– mahepõllumajandussektori järelevalve, teaduslikud tõendid ning konsulteerimise mahepõllumajandussektori huvirühmade ja muude huvitatud osalistega;

 

– hindamine seoses käesolevas määruses või selle lisas sisalduvate sätete muutmise või täiendamisega;

 

– selliste teaduslike ja tehniliste andmete kogumine, analüüsimine ja haldamine, mis on käesoleva määrusega kindlaks määratud ning vajalikud selle rakendamiseks liikmesriikides ja kolmandates riikides;

 

– kommunikatsioonikorra ja -vahendite, andmete ja teabe vahetuse kehtestamine pädevate liidu asutuste, liikmesriikide ja akrediteerimisasutuste vahel, nagu on ette nähtud käesolevas määruses;

 

– pädevate asutuste ja organite kontrollinõuete ning liidus ja kolmandates riikides asuvatele kontrolliorganitele ja -asutustele tunnustamise järelevalvele kehtestatud nõuete hõlbustamine;

 

– kontrollide ühtlustatud rakendamise koordineerimine ja selliste menetluste koordineerimine, mis on seotud teabe vahetusega ja tegevusega juhtudel, kui kahtlustatakse sellist nõuete rikkumist, mis puudutab enam kui ühte liikmesriiki või kolmandat riiki, nagu on osutatud artiklites 20 a ja 26 b;

 

– kõikide selliste tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelude haldamine ja korrapärane ajakohastamine, kes on saanud loa kolmandate riikide jaoks kooskõlas artikli 29 lõikega 4;

 

– artikli 19 kohaselt lubatud menetluste ja ainete loetelu läbivaatamine;

 

– Euroopa mahepõllumajandusliku tegevuskava rakendamise, sealhulgas mahepõllumajanduslike seemnete sektori ning mahepõllumajandusliku sööda turu arengu jälgimine ja koordineerimine;

 

– suhtlemise hõlbustamine mahepõllumajandussektoriga käesoleva määruse rakendamise, kavandatavate muudatuste ja sektori nõudmiste teemal.

Muudatusettepanek    399

Ettepanek võtta vastu määrus

V c lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

V c LISA

 

Kontrollikord ja ettevõtja kohustus

 

1. Kontrollikorra rakendamine

 

1.1. Kontrollikorra esmakordsel rakendamisel ettevõtja koostab, rakendab ja hoiab alles:

 

(a) tootmisüksuse ja/või tööruumide ja/või tegevuse täieliku kirjelduse;

 

(b) kõik meetmed, mida kavandatakse mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade täitmise tagamiseks tootmisüksuse ja/või tööruumide ja/või tegevuse tasandil;

 

(c) ettevaatusabinõud, mida kavandatakse selleks, et vähendada kohaldatavate eeskirjade eiramise ohtu, ning ladustamiskohtades ja ettevõtja tootmisahelas võetavad puhastusmeetmed.

 

Vajaduse korral võivad esimeses lõigus sätestatud kirjeldus ja meetmed moodustada osa ettevõtja loodud kvaliteedisüsteemist (mahepõllumajanduslike kriitiliste kontrollpunktide süsteem – OCCP).

 

1.2. Punktis 1.1 osutatud kirjeldus ja meetmed sisalduvad deklaratsioonis, millele kirjutab alla vastutav ettevõtja ja mis tahes allhankija(d). Lisaks peab deklaratsioon sisaldama ettevõtja kohustust:

 

(a) sooritada toiminguid vastavalt mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadele;

 

(b) nõustuda rikkumiste või eeskirjade eiramiste korral mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjades ettenähtud meetmete rakendamisega;

 

(c) informeerida toote ostjaid kirjalikult tagamaks, et asjaomastelt toodetelt eemaldatakse mahepõllumajanduslikule tootmismeetodile viitavad märgised;

 

(d) juhul, kui asjaomase liikmesriigi loodud kontrollsüsteemi kohaselt kontrollivad ettevõtjat ja/või tema allhankijaid mitu kontrolliasutust või kontrollorganit, anda nõusolek selleks, et kõnealused asutused või organid vahetavad omavahel teavet;

 

(e) juhul, kui ettevõtja ja/või tema allhankijad vahetavad oma kontrolliasutusi või kontrollorganit, anda nõusolek selleks, et kontrollitoimikud edastatakse uuele kontrolliasutusele või kontrollorganile;

 

(f) juhul, kui ettevõtja lõpetab oma liikmestaatuse kontrollsüsteemis, anda nõusolek selleks, et sellest teavitatakse viivitamata asjaomaseid pädevaid asutusi ja kontrolliasutusi või kontrollorganeid;

 

(g) juhul, kui ettevõtja lõpetab oma liikmestaatuse kontrollsüsteemis, säilitada kontrollitoimikut vähemalt viis aastat;

 

(h) teavitada asjakohast kontrolliasutust või kontrollorganit viivitamata kõigist eeskirjade eiramistest või rikkumistest, mis mõjutavad ettevõtja toote või teistelt ettevõtjatelt või allhankijatelt saadud mahepõllumajanduslike toodete mahepõllumajanduslikku seisundit.

 

Kontrollorgan või kontrolliasutus peab kontrollima esimeses lõigus sätestatud deklaratsiooni ning koostama akti võimalike puuduste ja mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade eiramise juhtude kohta. Ettevõtja peab andma aktile kaasallkirja ning võtma vajalikud parandusmeetmed.

 

1.3. Ettevõtja teatab pädevale asutusele artikli 24 a lõike 1 kohaldamiseks järgmised andmed:

 

(a) ettevõtja nimi ja aadress;

 

(b) tootmistegevuse koht ja vajaduse korral põllud (kinnistusraamatu andmed), kus toiminguid läbi viiakse;

 

(c) tootmistegevuse ja toodete laad;

 

(d) põllumajandusettevõtte puhul kuupäev, millest alates lakkas tootja asjakohastel külvipindadel kasutamast mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatuid tooteid;

 

(e) kontrolliasutuse nimi, kellele ettevõtja on andnud oma ettevõtte kontrollimise õiguse, kui asjaomane liikmesriik on rakendanud kontrollisüsteemi selliste asutuste heakskiitmise teel.

 

2. Kontrollikorra muutmine

 

Vastutav ettevõtja teatab kontrolliasutusele või kontrollorganile õigel ajal kõigist punktis 1 osutatud kirjelduse või meetmete ning punktides 4.1, 5, 6.1, 7.1, 8.1, 9.2, 10.1 ja 11.2 sätestatud kontrollikorra muudatustest.

 

3. Juurdepääs rajatistele

 

3.1. Ettevõtja peab

 

(a) võimaldama kontrolliasutusele või kontrollorganile kontrollimiseks juurdepääsu kõigile tootmisüksuse osadele ja tööruumidele ning raamatupidamisele ja tõendavatele alusdokumentidele;

 

(b) esitama kontrolliasutusele või kontrollorganile kontrollimiseks põhjendatult vajaliku teabe;

 

(c) esitama kontrolliasutuse või kontrollorgani vastava taotluse korral oma kvaliteediprogrammide tulemused.

 

3.2. Lisaks punktis 3.1 sätestatud nõuetele esitavad importijad ja esimesed kaubasaajad kontrolliasutusele või kontrollorganile punktis 9.3 osutatud teabe imporditud kaubasaadetiste kohta.

 

4. Põllumajandusettevõttes toodetud või kogutud taimede ja taimsete saaduste spetsiifilised kontrollinõuded

 

4.1. Kontrollikord

 

4.1.1. Punkti 1.1 alapunktis a osutatud üksuse täielik kirjeldus:

 

(a) koostatakse ka juhul, kui ettevõtja tegevus piirdub looduslike taimede kogumisega;

 

(b) annab ülevaate ladustamis- ja tootmisruumidest, põldudest ja/või kogumispiirkondadest ning vajaduse korral teatavate töötlemis- ja/või pakendamistoimingute tegemise kohtadest, ning

 

(c) sisaldab kuupäeva, mil asjaomastel põldudel ja/või asjaomastes kogumispiirkondades kasutati viimati tooteid, mille kasutamine ei ole kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadega.

 

4.1.2. Looduslike taimede kogumise korral peavad punkti 1.1 alapunktis b osutatud praktilised meetmed hõlmama mis tahes kolmandate isikute antud tagatisi, mida ettevõtja võib esitada tagamaks, et järgitakse II lisa I osa punkti 2.2 sätteid.

 

4.2. Teavitamine

 

Ettevõtja peab igal aastal enne kontrolliasutuse või kontrollorgani määratud kuupäeva esitama kontrolliasutusele või kontrollorganile oma taimekasvatussaaduste tootmise plaani põldude kaupa.

 

4.3. Mitu sama ettevõtja majandatavat tootmisüksust

 

Kui ettevõtja käitab samas piirkonnas mitut tootmisüksust, tuleb punktides 1, 2, 3, 4.1 ja 4.2 sätestatud üldisi ja spetsiifilisi kontrollinõudeid rakendada ka mittemahepõllumajanduslike taimede tootmisüksuste ja põllumajanduslike sisendite ladustamisruumide suhtes.

 

5. Vetikate spetsiifilised kontrollinõuded

 

Spetsiaalselt vetikate suhtes kohaldatava kontrollisüsteemi esmakordsel rakendamisel peab punkti 1.1 alapunktis a osutatud üksuse täielik kirjeldus sisaldama järgmist:

 

(a) maismaal ja meres asuvate rajatiste täielikku kirjeldust;

 

(b) vajaduse korral II lisa III osa punktis 2.3 kirjeldatud keskkonnamõju hinnangut;

 

(c) vajaduse korral II lisa III osa punktides 2.4 ja 2.5 sätestatud säästva majandamise kavasid;

 

(d) looduslike vetikate puhul rannikul ja meres asuvate kogumisalade täielikku kirjeldust ja kaarti ning selliste maismaal asuvate alade täielikku kirjeldust ja kaarti, kus toimub kogumisjärgne tegevus.

 

6. Loomakasvatusest pärit loomade ja loomsete saaduste spetsiifilised kontrollinõuded

 

6.1. Kontrollikord

 

6.1.1. Spetsiaalselt loomakasvatuse suhtes kohaldatava kontrollisüsteemi esmakordsel rakendamisel peab punkti 1.1 alapunktis a osutatud üksuse täielik kirjeldus sisaldama:

 

(a) loomakasvatushoonete, karjamaa, vabaõhualade jms ning vajaduse korral loomakasvatussaaduste ladustamiseks, pakendamiseks ja töötlemiseks kasutatavate ruumide täielikku kirjeldust; loomakasvatustooteid, tooraineid ja sisendeid;

 

(b) tahesõnniku hoiuks kasutatavate rajatiste täielikku kirjeldust.

 

6.1.2. Punkti 1.1 alapunktis b osutatud meetmed peavad hõlmama:

 

(a) kontrollorgani või kontrolliasutusega kooskõlastatud tahesõnniku laotusplaani koos taimekasvatuseks ettenähtud maa-alade täieliku kirjeldusega;

 

(b) vajadusel seoses sõnniku laotamisega II lisa I osa punktis 1.5.5 osutatud kirjalikke lepinguid teiste mahepõllumajandusliku tootmise eeskirju täitvate ettevõtetega;

 

(c) mahepõllumajandusliku loomakasvatusüksuse majandamisplaani.

 

6.2. Loomade identifitseerimine

 

Elusloomad märgistatakse püsivalt, igale liigile kohandatud meetodil, mis näeb ette suurte imetajate märgistamist ükshaaval ning kodulindude ja väikeimetajate märgistamist ükshaaval või partiide kaupa.

 

6.3. Loomade veterinaarravimitega seotud kontrollimeetmed

 

Ravitud loomad tuleb veterinaarravimite kasutamise puhul selgelt identifitseerida – suurte loomade puhul ükshaaval ning kodulindude, väikeloomade ja mesilaste puhul kas ükshaaval või partiide või tarude kaupa.

 

6.4. Mesindusega seotud spetsiifilised kontrollimeetmed

 

6.4.1. Mesinik esitab kontrolliasutusele või kontrollorganile asjakohases mõõtkavas kaardi, millele on märgitud tarude asukohad. Mesinik esitab kontrolliasutusele või kontrollorganile asjakohased dokumendid ja tõendusmaterjali, vajaduse korral ka nõuetekohased analüüsid, mille kohaselt tema mesilasperede kasutusalad vastavad käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

 

6.4.2. Mesila päevikusse kantakse järgmine teave söötmise kohta: sööda liik, kuupäevad, kogused ning tarud, kus seda on kasutatud.

 

6.4.3. Veterinaarravimite kasutamise korral registreeritakse täpselt ravimi liik (k.a farmakoloogiline toimeaine), samuti diagnoosi üksikasjad, annused, manustamisviis, ravi kestus ja seaduslik keeluaeg ning sellest teatatakse kontrolliasutusele või kontrollorganile enne toodete turustamist mahepõllumajandusliku toodanguna.

 

6.4.4. Mesila asukoht ning tarude märgistamisandmed kantakse registrisse. Kontrolliasutust või kontrollorganit teavitatakse mesilate mis tahes üleviimisest teise kohta kontrolliasutuse või kontrollorganiga kokkulepitud aja jooksul.

 

6.4.5. Erilise hoolega tagatakse mesindussaaduste nõuetekohane vurritamine, töötlemine ja hoiustamine. Kõik kõnealuste nõuete täitmiseks võetud meetmed kantakse registrisse.

 

6.4.6. Pesakorpuste eemaldamised ja meevurritamistoimingud kantakse mesila päevikusse.

 

6.5. Mitu sama ettevõtja majandatavat tootmisüksust

 

Kui ettevõtja majandab mitut tootmisüksust, kohaldatakse ka mittemahepõllumajanduslikke loomi kasvatavate üksuste ja mittemahepõllumajanduslikke loomseid saadusi tootvate üksuste suhtes käesoleva lisa punktides 1, 2, 3 ja 6.1–6.4 sätestatud kontrollisüsteeme.

 

7. Vesiviljelusloomade kasvatamisega seotud spetsiifilised kontrollinõuded

 

7.1. Kontrollikord

 

Spetsiaalselt vesiviljelusloomade kasvatuse suhtes kohaldatava kontrollisüsteemi esmakordsel rakendamisel peab punkti 1.1 alapunktis a osutatud üksuse täielik kirjeldus sisaldama:

 

(a) maismaal ja meres asuvate rajatiste täielikku kirjeldust;

 

(b) vajaduse korral II lisa III osa punktis 2.3 kirjeldatud keskkonnamõju hindamist;

 

(c) vajaduse korral II lisa III osa punktides 2.4 ja 2.5 kirjeldatud säästva majandamise kava.

 

7.2. Mitu sama ettevõtja majandatavat tootmisüksust

 

Kui ettevõtja majandab mitut tootmisüksust, kohaldatakse ka mittemahepõllumajanduslikke vesiviljelusloomi kasvatavate üksuste suhtes käesoleva määruse punktides 1, 2, 3 ja 7.1 sätestatud kontrollisüsteemi.

 

8. Spetsiifilised kontrollinõuded seoses üksustega ning taimsete saaduste, vetikatoodete, loomsete ja vesiviljelusloomsete saaduste ettevalmistamisega ja nendest koosneva toidu ettevalmistamisega

 

8.1. Kontrollikord

 

Üksuste puhul, mis on seotud kõnealuste toodete ettevalmistamisega oma tarbeks või kolmanda isiku tarbeks, sh eelkõige kõnealuste toodete pakendamise ja/või ümberpakendamisega tegelevate üksuste ning niisuguste toodete märgistamise ja/või uute märgistega varustamisega tegelevate üksuste puhul, märgitakse punkti 1.1 alapunktis a osutatud üksuse täielikus kirjelduses põllumajandustoodete vastuvõtuks, töötlemiseks, pakendamiseks, märgistamiseks ja ladustamiseks enne ja pärast nendega seotud toiminguid kasutatavad rajatised, samuti niisuguste toodete transpordi kord.

 

9. Mahepõllumajanduslike toodete spetsiifilised kontrollinõuded kolmandatest riikidest importimisel

 

9.1. Kohaldamisala

 

Käesoleva punkti sätteid kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes, kes tegutsevad importijate ja/või esimeste kaubasaajatena mahepõllumajandustoodete importimisel ja/või vastuvõtmisel oma tarbeks või teise ettevõtja tarbeks.

 

9.2. Kontrollikord

 

9.2.1. Importija puhul sisaldab punkti 1.1 alapunktis a osutatud üksuse täielik kirjeldus andmeid importija tööruumide ja imporditegevuse kohta, näidates ära toodete liitu sisenemise kohad ning kõik muud rajatised, mida importija kavatseb kasutada imporditud toodete ladustamiseks enne nende tarnimist esimesele kaubasaajale.

 

9.2.2. Lisaks sisaldab punktis 1.2 osutatud deklaratsioon importija kohustust tagada, et kõikide tema poolt toodete ladustamiseks kasutatavate rajatiste suhtes kohaldatakse kontrolli, mida teostab kas kontrollorgan või kontrolliasutus või juhul, kui kõnealused ladustamisrajatised asuvad teises liikmesriigis või piirkonnas, asjaomases liikmesriigis või piirkonnas heakskiidetud kontrollorgan või kontrolliasutus.

 

9.2.3. Esimese kaubasaaja puhul märgitakse punkti 1.1 alapunktis a osutatud üksuse täielikus kirjelduses vastuvõtuks ja ladustamiseks kasutatavad rajatised.

 

9.2.4. Kui importija ning esimene kaubasaaja on üks ja sama ühes üksuses tegutsev juriidiline isik, siis võib punkti 1.2 teises lõigus nimetatud aktid vormistada ühe aktina.

 

9.3. Imporditud kaubasaadetistega seotud andmed

 

Importija teavitab kontrollorganit või kontrolliasutust õigel ajal igast liitu imporditavast saadetisest, esitades järgmised andmed:

 

(a) esimese kaubasaaja nimi ja aadress;

 

(b) kõik kontrollorgani või kontrolliasutuse poolt vajalikuks peetavad üksikasjad, k.a

 

(i) vastavalt artikli 28 lõike 1 punkti b alapunktile i imporditud toodete puhul kõnealuses artiklis osutatud tõendavad dokumendid;

 

(ii) vastavalt artikli 28 lõike 1 punkti b alapunktile ii imporditud toodete puhul kõnealuses artiklis osutatud kontrollisertifikaadi koopia.

 

Importija edastab oma kontrollorgani või kontrolliasutuse taotlusel esimeses lõigus osutatud andmed esimese kaubasaaja kontrollorganile või kontrolliasutusele.

 

9.4. Kontrollkäigud

 

Importija, kes teeb imporditoiminguid, kasutades eri üksusi või tööruume, teeb taotluse korral kättesaadavaks punkti 1.2 teises lõigus ettenähtud aktid iga sellise rajatise kohta.

 

10. Kolmandate isikutega asjaomaste tegelike toimingute osalise või täieliku teostamise kohta allhankelepingu sõlminud ning mahepõllumajandustoodete tootmise, ettevalmistamise või importimisega tegelevate üksuste spetsiifilised kontrollinõuded

 

10.1. Kontrollikord

 

Kolmandate isikutega sõlmitud allhankelepingutega hõlmatavate toimingute puhul sisaldab punkti 1.1 alapunktis a osutatud üksuse täielik kirjeldus:

 

(a) allhankijate nimekirja koos nende tegevuse kirjeldusega ning kontrollorganeid või kontrolliasutusi, kes nende tegevust kontrollivad;

 

(b) allhankijate kirjalikku nõusolekut selle kohta, et nende ettevõtte suhtes kohaldatakse V peatükis (artiklid 24–26) sätestatud kontrollikorda ja sertifitseerimissüsteemi;

 

(c) kõiki üksuse tasandil võetavate meetmete üksikasju, muu hulgas ka asjakohast raamatupidamisdokumentide süsteemi, et tagada võimalus jälgida ettevõtja poolt turuleviidud toodete jõudmist vastavalt vajadusele kas nende toodete tarnijani, müüjani, kaubasaajani või ostjani.

 

11. Sööta valmistavate üksuste kontrollinõuded

 

11.1. Kohaldamisala

 

Käesolevat punkti kohaldatakse kõigi üksuste suhtes, mis on seotud artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud toodete ettevalmistamisega oma tarbeks või kolmanda isiku tarbeks.

 

11.2. Kontrollikord

 

11.2.1.1. Punkti 1.1 alapunktis a osutatud üksuse täielik kirjeldus hõlmab:

 

(a) rajatisi, mida kasutatakse loomasöödaks mõeldud toodete vastuvõtmiseks, valmistamiseks ja ladustamiseks enne ja pärast nendega seotud toiminguid;

 

(b) rajatisi, mida kasutatakse loomasööda valmistamiseks tarvitatud muude toodete ladustamiseks;

 

(c) rajatisi, mida kasutatakse puhastus- ja desinfitseerimisvahendite ladustamiseks;

 

(d) vajaduse korral segasööda kirjeldust, mida ettevõtja kavatseb toota, ning nende loomade klassi või liiki, kelle jaoks segasööt on mõeldud;

 

(e) vajaduse korral söödamaterjalide nimetusi, mida ettevõtja kavatseb valmistada.

 

11.2.2. Punkti 1.1 alapunktis b osutatud ettevõtjate võetavad meetmed mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade täitmise tagamiseks sisaldavad märget II lisa IV osa punktis 1 osutatud meetmete kohta.

 

11.2.3. Kontrolliasutus või kontrollorgan kasutab neid meetmeid iga valmistava üksusega seotud riskide üldiseks hindamiseks ja kontrolliplaani koostamiseks. Kontrolliplaanis nähakse ette potentsiaalsetest riskidest olenevate pisteliste proovide miinimumarv.

Muudatusettepanek    400

Ettepanek võtta vastu määrus

V d lisa (uus)

Ettevõtja nimi ja aadress:

Kontrollorgani või kontrolliasutuse nimi, aadress ja koodnumber:

Põhitegevus (tootja, töötleja, importija vm):

Määratletud kui:

Artikli 25 lõikes 3 a sätestatud tooterühmad / Tegevus:

Mahepõllumajanduslik tootmine, mahepõllumajandusele üleminekujärgu tooted; ning samuti mittemahepõllumajanduslik tootmine, mille puhul toimub määruse (EL) nr XXX/XXXX artiklis 7 osutatud paralleelne tootmine / töötlemine

– juurviljad ja taimsed saadused;

 

–loomad ja loomsed saadused;

 

– vetikad ja vesiviljelusloomad;

 

– töödeldud toit ja sööt, sealhulgas pärmid;

 

– vein.

 

Kehtivusaeg:

Kontrollimise kuupäev:

– juurviljad ja taimsed saadused alates ... kuni ...;

 

– loomad ja loomsed saadused alates ... kuni ...;

 

– vetikad ja vesiviljelusloomad alates ... kuni ...;

 

– töödeldud toit ja sööt, sealhulgas pärmid alates ... kuni ...; ;

 

– vein alates ... kuni ....

 

Käesolev dokument on antud välja määruse (EL) nr XXX/XXXX artikli 24 a lõike 5 alusel. Eespool nimetatud tootja tegevust on kontrollitud ja ta vastab nimetatud määruses sätestatud nõuetele.

Kuupäev, koht:

Väljaandva kontrollorgani või kontrolliasutuse esindaja allkiri:

Muudatusettepanek    401

Ettepanek võtta vastu määrus

V e lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

V e LISA

 

Ettevõtjate rühma sertifitseerimise kriteeriumid

 

(Määratletakse hiljem)

Muudatusettepanek    402

Ettepanek võtta vastu määrus

V f lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

V f LISA

 

Riskihindamise kriteeriumid

 

(Määratletakse hiljem)

  • [1]  ELT C 12, 15.1.2015, lk 75.

SELETUSKIRI

Taust

Esimene ELi mahepõllumajandust käsitlev õigusakt võeti vastu 1991. aastal (EMÜ 2092/91). Selles kajastati ja tunnustati mahepõllunduse kasvavat tähtsust Euroopas, kus viimastel aastakümnetel kujunes välja uus mahetoodete turg ilma ühegi avaliku sektori eritoetuseta. Määruse 2092/91 vastuvõtmisega austati samuti arvukaid põllumajandustootjaid ja tarbijaid, kes olid koos kehtestanud põhimõtted, eeskirjad ja kontrollisüsteemid, mis võimaldasid sektoril edu saavutada. Õigusaktis piirduti algselt taimsete saadustega. See vaadati läbi 1998. ja 2007. aastal, et lisada ka loomsed saadused ning töötlemise, kontrolli ja turustamise täiendavad eeskirjad.

Komisjon avaldas oma uue mahepõllumajandust käsitleva määruse ettepaneku 2014. aasta märtsis, juhtides tähelepanu võimalikele mureküsimustele seoses eeskirjade eiramisega kiiresti kasvavas mahepõllumajanduslike toiduainete tarneahelas. Komisjon väitis, et tarbijate usaldus mahepõllumajandustoodete vastu võib väheneda pettuste tõttu, mida üha sagedamini tuvastatakse kolmandate riikide impordi puhul, aga ka siseturul. Komisjon suhtus samuti ettevaatusega tavapäraste ja mahepõllumajandustoodete paralleelse tootmise, töötlemise ja kaubanduse struktuuridesse, mis kätkevad endas mahepõllumajandust käsitleva määruse nõuete tuvastamata rikkumise ohtu.

Ettepanek sai suure kriitika osaliseks eelkõige mahepõllumajandussektori kutseorganisatsioonide seas. Esmalt peeti küsitavaks, kas täiesti uus määrus on ka tegelikult vajalik kõigest paar aastat pärast viimase määruse jõustumist. Eelistati kehtiva määruse läbivaatamist. Teiseks kritiseeriti tootmise, kontrolli ja turustamise uut struktuuri ja teatavaid uusi eeskirju, mis tegid mahepõllumajandustootjate elu keerukamaks ja tülikamaks, mille tagajärjel võivad mahepõllundustootjad tootmisest loobuda, selle asemel et saada julgustust sektoris tegutsemiseks. Kolmandaks lükati tagasi kavandatud rangemad eeskirjad pestitsiidijääkide piirmäärade kohta, kuni pole ette nähtud selgeid ja usaldusväärseid sätteid, mis käsitlevad ettevaatusabinõusid ning hüvitust mahepõllumajandustootjate kantud kahjude eest, mis tulenevad tavapõllumajanduslikest ettevõtetest pärit tahtmatust saastumisest.

Käesoleva raporti ettevalmistamise käigus uuris raportöör nimetatud mureküsimusi ja sai kutsesektorilt, tarbijate liitudelt ja paljudelt huvirühmadelt veel arvukaid üksikasjalikke küsimusi. Raportöör võttis teadmiseks komisjoni mõjuhinnangu, kontrollikoja aruande ning komisjoni ettepaneku koostamisele eelnenud kodanikuühiskonnaga konsulteerimise järeldused. Raportöör peab väärtuslikuks oskusteavet, mida esitati parlamendikomisjonis korraldatud vastavasisulisel kuulamisel, ja ka teiste fraktsioonide variraportööride arvamusi. Allpool esitab raportöör üksikasjalikuma hinnangu seadusandlikule ettepanekule ning esildatud muudatusettepanekute põhjendused.

1. Komisjoni mõjuhinnang

Komisjoni ettepanek põhineb järgmistel mõjuhinnangu järeldustel: viimase kümne aastaga on nõudlus mahepõllumajanduslike toodete järele märkimisväärselt kasvanud. Maailma mahetoiduturg suurenes ajavahemikul 1999–2011 neli korda, samas kui mahepõllumajanduslikuks tootmiseks kasutatav ala ELis kasvas aastatel 2000–2010 vaid kahekordseks. Mõjuhinnangu andmetel ei ole sisepakkumine ega õigusraamistik turu sellise laienemisega sammu pidanud, mis tähendab ELi tootjate jaoks kaotatud võimalusi. Komisjon leiab, et mahepõllumajandustoodete turu jätkuvat kasvu võib iseenesest ohustada tarbijausalduse võimalik vähenemine. Lisaks on kogu õigusraamistik muutunud liiga keerukaks ning ettevõtjatele, tootjatele, tarbijatele ja avaliku sektori asutustele raskesti mõistetavaks, ja muutus veelgi keerukamaks tunnustamata kolmandate riikide kontrollorganite suhtes kehtiva nõuetele vastavuse korra ette nähtud rakendamisega. Arvukate erandite haldamise ja kontrolliga kaasneb märkimisväärne halduskoormus nii liikmesriikide haldusasutuste kui ka ettevõtjate jaoks.

2. Uue ettepaneku struktuur

Komisjon soovitab mahepõllumajanduse reguleerimiseks uut lihtsustatud struktuuri, milles koondatakse kehtiv algmäärus (EÜ) nr 834/2207 ja kaks rakendusmäärust (889/2008 ja 1235/2008) ühte määrusesse, millel on palju lisasid. Kõnealuses ettepanekus järgitakse Lissaboni lepinguga seotud vastavusse viimise eeskirju ning üldist eesmärki Euroopa seadusandlust lihtsustada. Raportöör on põhimõtteliselt nende eesmärkidega nõus. Uue struktuuri ettepanek aga sisaldab ligi 30 delegeeritud õigusakti, millega komisjon kavatseb hiljem määrata kindlaks suurt osa määruse sisust. Raportöör soovitab võtta algmääruses uuesti kasutusele mahepõllumajandusliku tootmise peamised põhimõtted ja põhieeskirjad ning ühtlasi piirata komisjoni volitusi delegeeritud õigusaktide puhul. Seepärast on raportöör teinud ettepanekuid mitmesuguste sätete üleviimise kohta kavandatud delegeeritud õigusaktidest algmäärusesse ja lisadesse.

3. Kohaldamisala, mõisted ja põhimõtted

Komisjon esildab mahepõllumajandusliku tootmise jaoks muudetud kohaldamisala (artikkel 2), samuti uusi mõisteid (artikkel 3) ja põhimõtteid (artiklid 4–6). Palju muudatusi soovitatakse seoses lisade ja delegeeritud õigusaktidega. Raportöör teeb mitu muudatusettepanekut, millega täpsustatakse algmäärusega hõlmatud või sellest välja jäetud tooteid ja protsesse. Need hõlmavad mõisteid, mis on vajalikud, et täpsustada sätteid ning lisades ette nähtud lubatud ainete positiivseid loetelusid, samuti põhimõtteid, mis puudutavad bioloogiliste protsesside juhtimist, mullakaitset, loomade heaolu ning ettevõtjate keskkonnatoimet. Need on olulised, et rakendada, kontrollida ja järg-järgult kasutusest kõrvaldada ajutisi erandeid, mida kontrollivad pädevad asutused.

4. Tootmiseeskirjad ja märgistus

Komisjon on teinud ettepaneku määrata hilisemas etapis delegeeritud õigusaktidega kindlaks suure osa taime- ja loomakasvatuse tootmiseeskirjadest. See suurendab märkimisväärselt võimalust muuta mahepõllumajanduse eeskirjade olulisi osi muudes kui seadusandlikes aktides. Raportöör esildab mitu muudatusettepanekut, milles eristatakse selgelt põhieeskirju, mis tuleb määrata kindlaks algmääruses, ning taime- või loomakasvatuse erinõudeid, mida võib käsitleda delegeeritud õigusaktides, ning tehnilisi üksikasju, mida võib käsitleda rakendusaktides.

Raportöör on komisjoniga nõus, et erandid neist eeskirjadest tuleb aja jooksul kaotada, nt seemnete või sööda puhul, mis ei ole ajutiselt turul kättesaadav. Kuid erandite järkjärguline kaotamine peaks põhinema usaldusväärsetel andmetel piirkondades ja liikmesriikides kättesaadavuse kohta ning sellega peaksid kaasnema asjaomaste sektorite toetusmeetmed, et pakkumist tõhusalt suurendada. Märgistamise puhul taunib raportöör, et teave, mis selgitaks mahepõllumajandusliku tootmise ideed ja selle eripära, ei ole kättesaadav. Määrus peaks pakkuma suuremat paindlikkust mahepõllumajanduslike koostisosade päritolu osas.

Komisjon ei ole oma ettepanekus ette näinud meetmeid taimede ja loomade mahepõllumajandusliku aretuse arengu toetuseks, ega selleks, et kaotada olemasolevad puudused mahepõllumajanduslikult aretatud ja kasvatatud seemnete ja loomade turul. Raportöör tegi ettepanekud selliste meetmete kohta lisades.

5. Kontroll ja sertifitseerimine

Seadusandluse lihtsustamise eesmärgil viis komisjon enamiku mahepõllumajandusliku tootmise ja turustamise kontrolli nõudeid üle ettepanekusse võtta vastu horisontaalne seadusandlik akt, mis käsitleb toidu ja sööda ametlikku kontrolli ning mis võetakse vastu koos käesoleva määruse ettepanekuga. Põhimõtteliselt on see mõistlik tegu. Siiski tuleb arvesse võtta ja käsitleda mahepõllumajandusliku tootmise teatavaid eripärasid. Mahepõllumajanduslike toodete kvaliteeti ei tuleks kontrollida ainult lõpptoote tasandil. Arvesse tuleb võtta tervet tootmisprotsessi, k.a positiivne keskkonnamõju, loomade heaolu, mullaviljakus, kliimamuutuste leevendamine ning bioloogilise mitmekesisuse kestlik kasutamine.

Raportöör on põhimõtteliselt nõus ka riskipõhise lähenemisviisiga kontrollimisele ning teeb ettepaneku, et teatavad mahepõllumajandusliku kontrolli ja sertifitseerimise erinõuded peaksid jääma määrusesse, k.a kombineeritud iga-aastane kontroll ja riskipõhised kontrollid, et parandada kontrolli toimimist aja jooksul.

Lisaks tuleb parandada liikmesriikide järelevalvet kontrollorganite ja kontrolliasutuste üle. Käsitledes sätteid, mis puudutavad lubamatuid tooteid mahepõllumajanduslikus tootmises, soovib raportöör tugevdada ettevõtjate ja kontrollorganite vastutust ning on teinud ettepaneku ettevaatusabinõude ning hüvitusskeemide kohta juhusliku saastumise korral (artikkel 20 a).

6. ELi mahepõllumajandusamet

Kehtiva mahepõllumajandust käsitleva määruse rakendamisel on ilmnenud mitmesuguseid puudusi kontrolli ning puuduva andmete kogumise ja kommunikatsiooni osas liikmesriikide seas ja Euroopa tasandil. Komisjoni mõjuhinnangust, kontrollikoja aruandest, mitme liikmesriigi ja mahepõllumajandussektori mureküsimustest on selgunud, et on vaja koordineeritumat tegevust ja kommunikatsiooni pädevate asutuste, kontrollorganite ja ettevõtjate vahel. Andmeid, mille alusel tuvastada riske, turu arengusuundumusi, sealhulgas sisendite puudumist, mis on jätkuvate erandite põhjuseks, on liiga vähe, et võtta vajalikke parandusmeetmeid. Raportöör teeb seepärast ettepaneku kaaluda ELi mahepõllumajandusameti asutamist, mille ülesanne oleks parandada mahepõllumajandust käsitleva määruse rakendamist ELi tasandil kontrolli ja koordineeritud tegevuse osas, koguda ja hinnata vajalikke andmeid ja teaduslikke nõuandeid ning luua parandatud teabeteenistus.

7. Kaubavahetus kolmandate riikidega

Kolmandatest riikidest importimise režiimi puhul soovitab komisjon kahetasandilist süsteemi mahepõllumajanduslike toodete tunnustamiseks ja kontrolliks, mille aluseks on vastavus või samaväärsus. Vastavuse idee tähendab, et kolmandate riikide ettevõtjad peavad kohaldama ELi õigusakte täiel määral, isegi kui konkreetset mahepõllumajandust käsitlevat seadusandlust ei ole kehtestatud. Samaväärsus tähendab, et kolmandate riikide tootjad järgivad siseriiklike õigusaktide põhimõtteid ja eesmärke, mille standardid vastavad tootmise klimaatilistele ja piirkondlikele tingimustele (nt troopika). Samaväärsuse kontseptsiooni kohaldatakse praegu peamiselt kolmandate riikidega sõlmitud kaubanduslepingutes. Raportöör teeb ettepaneku kolmetasandilise süsteemi kohta, mis koosneb täielikust samaväärsusest, üleminekust samaväärsusele tunnustatud piirkondlike standarditega ning vastavusest koos piiratud eranditega, et parandada mahepõllumajanduse arengut kolmandates riikides ning kontrollorganite järelevalvet. Vastavuse võimaluse puhul soovitab ta selgeid tootmiseeskirju ja kontrollimeetmeid, mis on kohandatud asjaomaste riikide tingimustele. Samuti soovitab ta meetmeid, et parandada kommunikatsiooni akrediteerimisasutuste ja komisjoni vahel eelkõige seoses kaebuste ja eeskirjade eiramistega.

KESKKONNA-, RAHVATERVISE- JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (11.5.2015)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XXX/XXX [ametlike kontrollide määrus] muutmise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 kehtetuks tunnistamise kohta
(COM(2014)0180 – C7-0109/2014 – 2014/0100(COD))

Arvamuse koostaja: Sirpa Pietikäinen

LÜHISELGITUS

Mahepõllumajandus koondab endasse keskkonnasäästlikkuse, bioloogilise mitmekesisuse kaitse, tervislikkuse ja toiduohutuse ning toiduainete tootmises loomade eetilise kohtlemise aspektid. Mahetoodete märgistamine on kasulik ka mahepõllumajanduses osalevatele põllumajandustootjatele.

Mahetoodete populaarsus suureneb nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Euroopa mahepõllumajandussektor on praegu neli korda suurem kui 1999. aastal ja kasvab püsivalt suure kiirusega, umbes 9 protsenti aastas. Et kindlustada sektori kasv ka tulevikus, tuleb tagada, et mahemärgis on edaspidi vähemalt sama huvipakkuv ja usaldusväärne kui praegu.

Komisjoni ettepanekus arendada Euroopas mahepõllumajandust pööratakse peamiselt tähelepanu kolmele eesmärgile: takistuste kõrvaldamine, ausa konkurentsi tagamine ja tarbijate usalduse suurendamine. Komisjon soovib kaotada paljud olemasolevad erandid, ühtlustades sellega eeskirju ja vähendades halduskoormust.

Komisjoni ettepanek sisaldab olulisi elemente mahepõllumajandussektori pikaealisuse edendamiseks. Seda tuleks edendada, lisades paindlikkust neis aspektides, kus kõigile põllumajandustootjatele kehtivad ühesugused eeskirjad tooksid tegelikkuses kaasa olukorra, kus teatud põllumajandustootjad oleksid teistega võrreldes ebasoodsas olukorras.

Nii juhtuks näiteks siis, kui ilma eranditeta kehtiks nõue, et kogu paljundusmaterjal peab olema mahepõllumajanduslik. Selline eeskiri muudaks Põhja-Euroopa põllumajandustootjate jaoks raskeks leida talvekindlaid seemneid, sest selliste seemnete varu on veel väga väike. Samuti tuleb kasvuhooneviljelust käsitlevates eeskirjades arvesse võtta erinevaid geograafilisi tingimusi, tagamaks, et mahepõllumajandusliku kasvuhooneviljeluse eeskirjade tõlgendus kehtib ka tulevikus.

Tarbija usalduse seisukohast on väga olulised tootmise kvaliteet ja tootjate võrdsed tingimused, et töötada välja imporditud mahepõllumajanduslike toodete avatud ja õiglane kvaliteedikontroll. Seetõttu tuleks EList pärit ja imporditud toodete kontrollimiseks võtta kasutusele enesekontrolli ja välisauditi süsteemid. Audiitoril oleks mittevastavuse korral rahaline vastutus.

Samuti on vaja rohkem paindlikkust olukordades, kus mahepõllumajanduslikes toodetes leitakse jääke. Komisjoni ettepanekus lasub vastutus üksnes põllumajandustootjal, sõltumata sellest, kas saastaja on põllumajandustootja või kolmas isik. Sellistel juhtudel, kus suure saasteohuga käitis rajatakse mahepõllumajandusliku ettevõtte lähedusse ja kolmanda isiku vastutuse kohta on olemas tõendid, on oluline võtta kasutusele põhimõte, et saastaja maksab.

Üks mahetootmise kasuks otsustamise argumente on loomade suurem heaolu. Seetõttu tuleb komisjoni ettepanekusse lisada rangemad eeskirjad loomade heaolu standardite kohta.

Mahepõllumajandust tuleks tugevdada väljaspool kõnealust määrust ka ELi teiste õigusaktidega. Ühise põllumajanduspoliitika järgmise läbivaatamise käigus tuleks mahepõllumajanduslikele või üleminekujärgus olevatele põllumajandustootjatele tagada paremad stiimulid ja rohkem rahalisi vahendeid. Orgaanilise paljundusmaterjali kättesaadavuse suurendamiseks tuleks edasi arendada Euroopa andmebaase ning teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks peaksid olema kättesaadavad suuremad rahalised vahendid, et suurendada mahepõllumajanduslike seemnete ja taimse paljundusmaterjali tootmist ja kättesaadavust.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Samuti on mahepõllumajanduslik tootmine süsteem, mis aitab kaasa keskkonnakaitsenõuete integreerimisele ÜPPsse ning edendab jätkusuutlikku põllumajanduslikku tootmist. Seetõttu on ÜPP raames võetud kasutusele meetmed, mis toetavad rahaliselt mahepõllumajanduslikku tootmist, viimati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/201314 raames, ning eelkõige on maaelu arengu poliitika õigusraamistiku hiljutise reformi käigus tugevdatud meetmeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1305/201315.

(4) Samuti on mahepõllumajanduslik tootmine süsteem, mis aitab kaasa keskkonnakaitsenõuete integreerimisele ÜPPsse ning edendab jätkusuutlikku põllumajanduslikku tootmist ja liikide vajadusi arvestavat kasvatust. Sellel põhjusel on ÜPP raames võetud kasutusele meetmed, mis toetavad rahaliselt mahepõllumajanduslikku tootmist, viimati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/201314 raames, ning eelkõige on maaelu arengu poliitika õigusraamistiku hiljutise reformi käigus tugevdatud meetmeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1305/201315. ÜPP järgmise läbivaatamise raames tuleks aga tagada mahepõllumajanduslikele või mahepõllumajandusele üleminekujärgus põllumajandustootjatele paremad stiimulid ja suuremad rahalised toetused, et suurendada 2030. aastaks mahepõllumajanduses kasutusel olevat pinda vähemalt 20%ni kogu liidus kasutusel olevast põllmajandusmaast ning säilitada ja suurendada bioloogilist mitmekesisust muu hulgas agrometsandustavade kohaldamise abil.

___________________

___________________

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17 detsember 2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17 detsember 2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17 detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17 detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) Liidu mahepõllumajandussektor on viimastel aastatel kiirelt arenenud ning seda mitte üksnes mahepõllunduses kasutusel oleva territooriumi, vaid ka ettevõtete arvu ja liidus registreeritud mahepõllumajanduslike ettevõtjate koguarvu seisukohast.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Uurimisprojektid on näidanud, et mahepõllumajandusliku toidu turu jaoks on kriitilise tähtsusega tarbijausaldus. Pikas perspektiivis võivad ebausaldusväärsed eeskirjad ohustada üldsuse usaldust ja tuua kaasa turu tõrke. Seetõttu peaks mahepõllumajandusliku tootmise säästev areng põhinema usaldusväärsetel ja liidu tasandil ühtlustatavatel tootmiseeskirjadel. Lisaks peaksid kõnealused tootmiseeskirjad vastama ettevõtjate ja tarbijate ootustele seoses mahepõllumajanduslike toodete kvaliteediga ning käesolevas määruses sätestatud põhimõtete ja eeskirjade järgimisega.

(13) Uurimisprojektid on näidanud, et mahepõllumajandusliku toidu turu jaoks on kriitilise tähtsusega tarbijausaldus. Pikas perspektiivis võivad ebausaldusväärsed eeskirjad ohustada üldsuse usaldust ja tuua kaasa turu tõrke. Seetõttu peaks mahepõllumajandusliku tootmise säästev areng põhinema usaldusväärsetel ja läbipaistvatel liidu tasandil ühtlustatavatel tootmiseeskirjadel, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse geograafiliste ja klimaatiliste tingimuste erisusi liidus. Lisaks peaksid kõnealused tootmiseeskirjad vastama ettevõtjate ja tarbijate ootustele seoses mahepõllumajanduslike toodete ohutuse ja kvaliteediga ning käesolevas määruses sätestatud põhimõtete ja eeskirjade järgimisega.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Põhimõtteliselt peaksid käesoleva määruse üldised tootmiseeskirjad sisaldama ioniseeriva kiirguse ning geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd”) ja GMOdest või nende abil toodetud toodete kasutamise keeldu. Kuna tarbijaid huvitavad toidu töötlemise ja transpordi keskkonnamõjud üha enam, tuleks mahepõllumajanduslikelt ettevõtjatelt, välja arvatud merevetikaid või vesiviljelusloomi tootvad põllumajandustootjad ja ettevõtjad, nõuda oma keskkonnamõju juhtimist ühtlustatud süsteemi alusel. Eesmärgiga minimeerida mahepõllumajanduslikus tootmises osalevate mikroettevõtjate (nagu need on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ27) halduskoormust, on asjakohane vabastada nad sellest nõudest. Selleks et tagada üldiste tootmiseeskirjade nõuetekohane kohaldamine, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses kriteeriumide kehtestamisega, millele keskkonnajuhtimise süsteem peab vastama.

(15) Põhimõtteliselt peaksid käesolevas määruses sätestatud üldised tootmiseeskirjad sisaldama ioniseeriva kiirguse, geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd”) ja GMOdest või nende abil toodetud toodete, loomade kloonimise, sh kloonitud loomade järglaste ja kloonitud loomadest saadud toodete ning polüploidsuse indutseerimise kasutamise keeldu. Kuna tarbijaid huvitavad toidu töötlemise ja transpordi keskkonnamõjud üha enam, tuleks mahepõllumajanduslikelt ettevõtjatelt, välja arvatud merevetikaid või vesiviljelusloomi tootvad põllumajandustootjad ja ettevõtjad, nõuda oma keskkonnamõju juhtimist ühtlustatud süsteemi alusel. Eesmärgiga minimeerida mahepõllumajanduslikus tootmises osalevate mikroettevõtjate (nagu need on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ27) halduskoormust, on asjakohane vabastada nad keskkonnatoime süsteemi nõuete täitmise kohustusest. Selleks et tagada üldiste tootmiseeskirjade nõuetekohane kohaldamine, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses kriteeriumide kehtestamisega, millele keskkonnajuhtimise süsteem peab vastama.

___________________

___________________

27 Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, 6. mai 2003, mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (EÜT L 124, 20.5.2003, lk 36).

27 Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, 6. mai 2003, mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (EÜT L 124, 20.5.2003, lk 36).

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a) Mahepõllumajanduse ökoloogilise jalajälje täiendavaks vähendamiseks peaksid liikmesriigid ergutama kohalike toodete tarbimist, vähendama pakendamist, edendama taaskasutatavate, ringlussevõetavate või biolagunevate pakendite kasutamist ja vähendama transpordi põhjustatud heidet.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade rikkumise riski loetakse suuremaks sellistes põllumajanduslikes majapidamistes, millesse kuulub üksusi, mida ei majandata mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade järgi. Seetõttu tuleks pärast sobivat üleminekuperioodi majandada kõiki liidu põllumajanduslikke majapidamisi, millel on eesmärk saada mahepõllumajanduslikuks, täielikult kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Mahepõllumajanduslikud majapidamised peaksid läbima kõigis liikmesriikides sama üleminekuperioodi, olenemata sellest, kas nad on varem järginud liidu vahenditest toetatavaid põllumajanduse keskkonnameetmeid. Kesa puhul ei ole siiski vaja rakendada üleminekuperioodi. Selleks et tagada kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse täitmine ning kohandamine tehnika arenguga, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega täiendatakse üldisi üleminekueeskirju või täiendatakse ja muudetakse ülemineku erieeskirju.

(16) Mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade rikkumise riski loetakse suuremaks sellistes põllumajanduslikes majapidamistes, millesse kuulub üksusi, mida ei majandata mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade järgi. Seetõttu tuleks pärast sobivat üleminekuperioodi majandada kõiki liidu põllumajanduslikke majapidamisi, millel on eesmärk saada mahepõllumajanduslikuks, täielikult kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Põllumajanduslikud segamajapidamised, mis hõlmavad üksusi, mida ei majandata mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade kohaselt, ning üksusi, mille puhul neid eeskirju järgitakse, on lubatud, kui mahepõllumajanduslikke ja tavaliselt majandatavaid üksusi on võimalik selgelt eristada, ning tingimusel, et tavapärane põllumajandustegevus on mahepõllumajandustegevusest selgelt eristatud või tavapärane põllumajandustegevus toimub mahepõllumajandustegevusest geograafiliselt erinevas eemalasuvas paigas. Segamajapidamised on lubatud ka juhul, kui põllumajanduslik majapidamine või vesiviljelustegevus on mahetootmisele ülemineku järgus. Mahepõllumajanduslikud majapidamised peaksid läbima kõigis liikmesriikides sama üleminekuperioodi, olenemata sellest, kas nad on varem järginud liidu vahenditest toetatavaid põllumajanduse keskkonnameetmeid. Kesa puhul ei ole siiski vaja rakendada üleminekuperioodi. Selleks et tagada kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse täitmine ning kohandamine tehnika arenguga, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega täiendatakse üldisi üleminekueeskirju või täiendatakse ja muudetakse ülemineku erieeskirju.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a) Nõukogu määruse (EÜ) nr 834/20071a kohaselt peaks edaspidi olema lubatud ka mahepõllumajanduslik tootmine kasvuhoonetes ja konteinerites.

 

_____________

 

1a Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007, mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Pestitsiidide kasutamist tuleks oluliselt piirata. Eelistada tuleks selliste meetmete rakendamist, mis hoiavad kahjurite ja umbrohu tekitatava kahju ära meetodite abil, mis ei hõlma taimekaitsevahendite kasutust, näiteks külvikordade abil. Kahjurite ja umbrohu esinemist tuleks jälgida, et otsustada, kas mis tahes sekkumine oleks majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud. Teatavate taimekaitsevahendite kasutamine peaks olema lubatud juhul, kui sellised meetodid ei paku piisavat kaitset, ning ainult juhul, kui vastavad taimekaitsevahendid on lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel,28 olles hinnatud kokkusobivaks mahepõllumajandusliku tootmise eesmärkide ja põhimõtetega, kaasa arvatud piiravad kasutustingimused, ning seejärel lubatud käesoleva määruse alusel.

(20) Pestitsiidide kasutamist tuleks oluliselt piirata. Eelistada tuleks selliste meetmete rakendamist, mis hoiavad kahjurite ja umbrohu tekitatava kahju ära meetodite abil, mis ei hõlma taimekaitsevahendite kasutust, näiteks kultuuride vahetamise ja külvikordade abil. Kahjurite ja umbrohu esinemist tuleks jälgida, et otsustada, kas mis tahes sekkumine oleks majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud. Teatavate taimekaitsevahendite kasutamine peaks olema lubatud juhul, kui sellised meetodid ei paku piisavat kaitset, ning ainult juhul, kui vastavad taimekaitsevahendid on lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel,28 olles hinnatud kokkusobivaks mahepõllumajandusliku tootmise eesmärkide ja põhimõtetega, kaasa arvatud piiravad kasutustingimused, ning seejärel lubatud käesoleva määruse alusel.

__________________

__________________

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 31.1.2009, lk 1).

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 31.1.2009, lk 1).

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a) Komisjoni ergutatakse vaatama läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/20091a ja võtma teisi vajalikke meetmeid, et stimuleerida selliste bioloogiliselt aktiivsete pestitsiidide kasutamist, mis kujutavad endast teistega võrreldes väiksemat ohtu inimeste tervisele.

 

_________________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a) Kuna väga oluline on arendada mullatüübi ja klimaatiliste tingimuste jaoks sobivate ning tarbijate ootustele vastavate seemnete ja taimede kasutamist, tuleks soodustada mahepõllumajanduslike seemnete ja taimede tootmist ning samal ajal tuleks jätkuvalt tagada võimalus kasutada mittemahepõllumajanduslikke seemneid ja taimi juhul, kui mahepõllumajanduslikud alternatiivid ei ole kättesaadavad, või piisava geneetilise baasi säilitamise tagamiseks.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 b) Kuna mahepõllumajandus peab aretusel tuginema geneetiliselt tugevatele isenditele ning neid tuleb pidada mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade kohaselt, on soovitatav näha ette võimalus kasutada teatavatel tingimustel aretuseks loomi, keda ei ole kasvatatud mahepõllumajanduslikult, et katta kättesaadavusest tingitud lünk või tagada piisav geneetiline baas, eelkõige haruldasemate liikide ja tõugude puhul.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Kuna loomakasvatus hõlmab loomulikuna põllumajandusmaa majandamist, millel kasutatakse taimekasvatuseks sõnnikut, peaks maata loomakasvatus olema keelatud. Tõugude valikul tuleks võtta arvesse nende võimekust kohaneda kohalike tingimustega, nende elujõulisust ja vastupanuvõimet haigustele ning soodustada tuleks laialdast bioloogilist mitmekesisust.

(22) Kuna loomakasvatus hõlmab loomulikuna põllumajandusmaa majandamist, millel kasutatakse taimekasvatuseks sõnnikut, peaks maata loomakasvatus olema karistatav. Soovitatav on ergutada pärismaiste liikide kasutamist, et tagada nende võimalikult suur võimekus kohaneda, ning samal ajal tuleks püüda soodustada laialdast bioloogilist mitmekesisust.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a) Mahepõllumajanduslikus tootmises kehtivate loomade heaolu kõrgemate standardite puhul tehtavate olemasolevate erandite tõttu varieeruvad loomakasvatustavad liidus märkimisväärselt.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Tuleks keelata vigastamised, mis põhjustavad loomadele stressi, kahjustusi, haigusi või kannatusi.

(25) Tuleks keelata vigastamised ja kõik muud tavad, mis põhjustavad loomadele stressi, kahjustusi, haigusi või kannatusi. Sarvede eemaldamine peaks erandjuhuna jääma lubatuks, tingimusel et see on põhjendatud loomade heaolu ja tööohutuse seisukohast. Kui vajalikuks osutub kirurgiline sekkumine, tuleks kasutada anesteesiat ja pikemat analgeesiat.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Loomi tuleks sööta mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade kohaselt toodetud ja eelistatavalt oma majapidamisest saadava söödamaterjalidega, võttes arvesse loomade füsioloogilisi vajadusi. Lisaks võib loomade põhiliste toitainevajaduste rahuldamiseks osutuda vajalikuks teatavate mineraalainete, mikroelementide ja vitamiinide kasutamine täpselt määratletud tingimustel.

(26) Loomi tuleks sööta mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade kohaselt toodetud ja eelistatavalt oma majapidamisest saadava söödamaterjalidega, võttes arvesse loomade füsioloogilisi vajadusi. Lisaks võib loomade põhiliste toitainevajaduste rahuldamiseks osutuda vajalikuks teatavate mineraalainete, mikroelementide ja vitamiinide kasutamine täpselt määratletud tingimustel. Sellega seoses peaks komisjon samuti tagama, et tulevikus tehakse erand seleeni kasutamisele mahepõllumajanduses. Nimetatud erand tagab loomade heaolu kvaliteetse sööda abil, sealhulgas sellistes geograafilistes tingimustes, kus seleeni pinnases looduslikult ei leidu. Ühtlasi peaks komisjon sellel eesmärgil koostama loetelu lubatud muust kui mahepõllumajanduslikust loomasöödast juhuks, kui mahepõllumajandusliku sööda varu ei ole piisav, tagades seeläbi, et sektoril on turu arenguga kohanemiseks mõistlikul määral aega.

Selgitus

Seleenipuudus vähendab antikehade tootmist veistel. Nendes Euroopa riikides, kus loomad ei saa karjamaalt piisavas koguses seleeni, tuleb tagada erand seleeni kasutamiseks söödas.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43) Määrusega (EÜ) nr 834/2007 on ette nähtud mitmesuguseid erandeid mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadest. Kõnealuste sätete kohaldamisel saadud kogemused on näidanud, et sellised erandid avaldavad mahepõllumajanduslikule tootmisele negatiivset mõju. Täpsemalt on leitud, et selliste erandite olemasolu iseenesest takistab sisendite tootmist mahepõllumajanduslikuna ning et mahepõllumajandusliku tootmisega seostatav kõrgetasemeline loomade heaolu ei ole tagatud. Lisaks kaasneb erandite haldamise ja kontrolliga märkimisväärne halduskoormus nii liikmesriikide haldusasutuste kui ka ettevõtjate jaoks. Samuti on erandite olemasolu loonud tingimused konkurentsi moonutamiseks ning ähvardanud õõnestada tarbijausaldust. Sellest tulenevalt tuleks piirata veelgi erandite tegemist mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadest ning see peaks piirduma ainult katastroofiolukordadega.

(43) Määrusega (EÜ) nr 834/2007 on ette nähtud mitmesuguseid erandeid mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadest. Kõnealuste sätete kohaldamisel saadud kogemused on näidanud, et sellised erandid avaldavad mahepõllumajanduslikule tootmisele negatiivset mõju. Täpsemalt on leitud, et selliste erandite olemasolu iseenesest takistab mõnedel juhtudel sisendite tootmist mahepõllumajanduslikuna ning et mahepõllumajandusliku tootmisega seostatav kõrgetasemeline loomade heaolu ei ole tagatud. Lisaks kaasneb erandite haldamise ja kontrolliga märkimisväärne halduskoormus nii liikmesriikide haldusasutuste kui ka ettevõtjate jaoks. Samuti on erandite olemasolu loonud tingimused konkurentsi moonutamiseks ning ähvardanud õõnestada tarbijausaldust. Sellest tulenevalt tuleks piirata veelgi erandite tegemist mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadest.  

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44) Selleks et võimaldada mahepõllumajandusliku tootmise jätkamist või taasalustamist pärast katastroofi, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, et kehtestada kriteeriumid katastroofiolukordade kvalifitseerimiseks ning sätestada selliste olukordade käsitlemise ning vajalike järelevalve- ja aruandlusnõuete erieeskirjad.

välja jäetud

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51) Mahepõllumajandusliku tootmise aluseks on väliste sisendite kasutuspiirangu üldpõhimõte. Põllumajandustootjad peavad võtma meetmeid, et hoida ära lubamatute toodete või ainetega saastumise riski. Sellistest meetmetest hoolimata võib esineda olukordi, et põllumajandustootjatel keelatakse turustada tooteid mahepõllumajanduslikuna, kuna nendesse on tahtmatult sattunud lubamatuid tooteid või aineid. Seepärast on asjakohane näha ette võimalus, et komisjon võib aluslepingu artikli 42 alusel anda liikmesriikidele loa maksta toetust tekkinud kahju hüvitamiseks. Liikmesriigid võivad selliste kahjude täielikuks või osaliseks katmiseks kasutada ka ühise põllumajanduspoliitika vahendeid.

(51) Liikmesriigid peaksid tagama, et tahtmatult põhjustatud saastumise tõttu mahepõllumajandustootjatele tekitatud kahju on piisavalt kaetud. Kui saasteallikas on võimalik kindlaks teha, peavad liikmesriigid kohaldama „saastaja maksab” põhimõtet.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 55 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(55 a) Varem ei ole mahetoodetega seostatud kõrgemaid loomade heaolu norme tegelikkuses alati rakendatud. Tuleks võtta meetmeid selle tagamiseks, et liidu tarbijad, kes ostavad loomset päritolu tooteid, sh toitu, saaksid olla kindlad, et mahetoote märgistust kandvad toiduained vastavad kõige rangematele tootmisnormidele, sh loomade heaolu seisukohast.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 58

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(58) Mahepõllumajanduslik tootmine on usaldusväärne ainult juhul, kui sellega kaasneb kõigis tootmis-, töötlus- ja turustusetappides tulemuslik tõendamine ja kontroll. Mahepõllumajandusliku tootmise suhtes tuleks rakendada ametlikke kontrolle või muid ametlikke toiminguid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr (XXX/XXXX)33, et tõendada mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist käsitlevate eeskirjade järgimist.

(58) Mahepõllumajanduslik tootmine on usaldusväärne ainult juhul, kui sellega kaasneb kõigis tootmisprotsessi etappides tulemuslik tõendamine ja kontroll. Mahepõllumajandusliku tootmise suhtes tuleks rakendada ametlikke kontrolle või muid ametlikke toiminguid kooskõlas käesoleva määrusega. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr (XXX/XXXX)1 vastu võetakse, võiks komisjon esitada vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku laiendada käesoleva määruse reguleerimisala mahepõllumajanduslikule tootmisele, et tõendada mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist käsitlevate eeskirjade järgimist.

__________________

__________________

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr XX/XXXX, [kuupäev], mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise, taimse paljundusmaterjali ja taimekaitsevahendite eeskirjade kohaldamine ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 999/2001, 1829/2003, 1831/2003, 1/2005, 396/2005, 834/2007, 1099/2009, 1069/2009, 1107/2009 ja määruseid (EL) nr 1151/2012, [….]/2013 [Office of Publications, please insert number of Regulation laying down provisions for the management of expenditure relating to the food chain, animal health and animal welfare, and relating to plant health and plant reproductive material] ja direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ, 2008/120/EÜ ja 2009/128/EÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L …).

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr XX/XXXX, [kuupäev], mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise, taimse paljundusmaterjali ja taimekaitsevahendite eeskirjade kohaldamine ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 999/2001, 1829/2003, 1831/2003, 1/2005, 396/2005, 834/2007, 1099/2009, 1069/2009, 1107/2009 ja määruseid (EL) nr 1151/2012, [….]/2013 [Office of Publications, please insert number of Regulation laying down provisions for the management of expenditure relating to the food chain, animal health and animal welfare, and relating to plant health and plant reproductive material] ja direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ, 2008/120/EÜ ja 2009/128/EÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L …).

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 58 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(58 a) Kuna kolmandatest riikidest pärit mahepõllumajanduslike toodetega on seotud tõsised tõendamis- ja nõuete täitmise probleemid, peaks komisjon uurima ja hindama, kas ja kuidas võiks luua 2020. aasta lõpuks enesekontrolli ja välisauditi süsteemi, ning võtma vastavalt vajadusele sobivad ettevalmistavad ja õiguslikud meetmed. Sellise süsteemi kohaselt võtavad kõik kolmandate riikide ettevõtjad, kes toodavad liitu imporditavaid mahepõllumajanduslikke tooteid, protsesside ja toodete kvaliteedi kontrollimiseks ja tõendamiseks kasutusele enesekontrollisüsteemi. Selliseid sõltumatuid kontrollisüsteeme auditeerib sõltumatu audiitor liidus volitatud esindajana. Audiitoril on mittevastavuse korral rahaline vastutus.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 62 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(62 a) Selleks, et suurendada väikeste põllumajandustootjate võimalusi ja ergutada üksikult tegutsevaid põllumajandustootjaid moodustama ettevõtjate rühmi, tuleks ettevõtjate rühmi käsitlevates eeskirjades võtta arvesse kõikide väikeste põllumajandustootjate vajadusi ja ressursialast suutlikkust.

Selgitus

Väikese põllumajandustootja määratluse määrab kindlaks iga liikmesriik eraldi. Ettevõtjate rühmadesse kuulumise soodustamiseks on oluline, et ettevõtjate rühmi käsitlevates eeskirjades võetakse arvesse kõikide liikmesriikide väikeste põllumajandustootjate vajadusi. Need eeskirjad ei tohi kujuneda halduskoormuseks ega olla keerulised rakendada.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 75

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(75) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks anda komisjonile rakendusõigused seoses sellise andmebaasi loomise tehniliste üksikasjadega, kus loetletakse sordid, mille jaoks on saada mahepõllumajanduslikult saadud taimset paljundusmaterjali; seoses selliste toodete ja ainete lubamise või loa tühistamisega, mida võib kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt ning eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel, kaasa arvatud lubamiseks kasutatavate menetlustega ning kõnealuste toodete ja ainete loeteludega ning vajaduse korral nende kirjelduse, koostisele esitatavate nõuete ja kasutustingimustega; seoses spetsiifilise ja praktilise korraga, mis käsitleb kontrolliasutuste ja kontrollorganite koodinumbritele viitavate märgiste ning põllumajanduslike toorainete tootmiskoha märgiste esitlemist, sisu ja suurust, koodinumbrite määramist kontrolliasutustele ja kontrollorganitele ning põllumajanduslike toorainete tootmiskoha märkimist; seoses üksikasjade ja spetsifikatsioonidega, mis käsitlevad ettevõtjate või ettevõtjate rühmade poolt pädevatele asutustele oma tegevuse kohta esitatavate teadete sisu, vormi ja edastamise viisi ning kontrollide eest koguda võidavate tasude avaldamise vormi; seoses ettevõtjate rühmade ja pädevate asutuste, kontrolliasutuste ja kontrollorganite vahelise ning liikmesriikide ja komisjoni vahelise teabevahetusega; seoses kolmandates riikides kontrollide teostamiseks pädevate kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamise ja tunnustamise tühistamisega ning kõnealuste kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu kehtestamisega ja eeskirjade kehtestamisega, et tagada meetmete kohaldamine seoses nõuete rikkumise või selle kahtluse juhtudega, mis mõjutavad imporditud mahepõllumajanduslike toodete terviklikkust; seoses määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 2 alusel tunnustatud kolmandate riikide loetelu kehtestamisega ning kõnealuse loetelu muutmisega, samuti eeskirjade kehtestamisega, et tagada meetmete kohaldamine seoses nõuete rikkumise või selle kahtlusega juhtudega, mis mõjutavad kõnealustest kolmandatest riikidest imporditud mahepõllumajanduslike toodete terviklikkust; seoses käesoleva määruse rakendamiseks ja järelevalveks vajaliku teabe edastamiseks kasutatava süsteemiga ning seoses määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 3 alusel tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu kehtestamise ja selle loetelu muutmisega. Nimetatud volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201134.

(75) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks anda komisjonile rakendusõigused seoses sellise ühtse andmebaasi loomise tehniliste üksikasjadega, kus loetletakse sordid, eelkõige traditsioonilised ja haruldased sordid, mille jaoks on saada mahepõllumajanduslikult saadud taimset paljundusmaterjali; seoses selliste toodete ja ainete lubamise või loa tühistamisega, mida võib kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt ning eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel, kaasa arvatud lubamiseks kasutatavate menetlustega ning kõnealuste toodete ja ainete loeteludega ning vajaduse korral nende kirjelduse, koostisele esitatavate nõuete ja kasutustingimustega; seoses spetsiifilise ja praktilise korraga, mis käsitleb kontrolliasutuste ja kontrollorganite koodinumbritele viitavate märgiste ning põllumajanduslike toorainete tootmiskoha märgiste esitlemist, sisu ja suurust, koodinumbrite määramist kontrolliasutustele ja kontrollorganitele ning põllumajanduslike toorainete tootmiskoha märkimist; seoses üksikasjade ja spetsifikatsioonidega, mis käsitlevad ettevõtjate või ettevõtjate rühmade poolt pädevatele asutustele oma tegevuse kohta esitatavate teadete sisu, vormi ja edastamise viisi ning kontrollide eest koguda võidavate tasude avaldamise vormi; seoses ettevõtjate rühmade ja pädevate asutuste, kontrolliasutuste ja kontrollorganite vahelise ning liikmesriikide ja komisjoni vahelise teabevahetusega; seoses kolmandates riikides kontrollide teostamiseks pädevate kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamise ja tunnustamise tühistamisega ning kõnealuste kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu kehtestamisega ja eeskirjade kehtestamisega, et tagada meetmete kohaldamine seoses nõuete rikkumise või selle kahtluse juhtudega, mis mõjutavad imporditud mahepõllumajanduslike toodete terviklikkust; seoses määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 2 alusel tunnustatud kolmandate riikide loetelu kehtestamisega ning kõnealuse loetelu muutmisega, samuti eeskirjade kehtestamisega, et tagada meetmete kohaldamine seoses nõuete rikkumise või selle kahtlusega juhtudega, mis mõjutavad kõnealustest kolmandatest riikidest imporditud mahepõllumajanduslike toodete terviklikkust; seoses käesoleva määruse rakendamiseks ja järelevalveks vajaliku teabe edastamiseks kasutatava süsteemiga ning seoses määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 3 alusel tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu kehtestamise ja selle loetelu muutmisega. Nimetatud volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201134.

__________________

__________________

34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 75 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(75 a) Liidu bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks tuleks koostöös liikmesriikide ning piirkondlike ja kohaliku tasandi ametiasutustega luua Euroopa geenipank ja üks ühtne andmebaas.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 77 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(77 a) Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise tulevikku käsitlevat tegevuskava tuleks kasutada selleks, et aidata rahastada teadusuuringuid ja innovatsiooni, eesmärgiga suurendada mahepõllumajanduslike seemnete ja taimse paljundusmaterjali tootmist ja kättesaadavust.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 77 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(77 b) Selleks, et suurendada mahepõllumajanduslike seemnete ja taimse paljundusmaterjali tootmist, kättesaadavust ja kasutamist, tuleks ergutada partnerlussuhete loomist seemnekasvatajate, tõuaretajate ja kõigi teiste mahepõllumajanduses tegelevate isikute vahel. Lisaks tuleks teha mahepõllumajandusliku tootmise tehnilise nõuande eksperdirühmale (EGTOP) ülesandeks töötada välja mahepõllumajanduslike seemnete tõhusa ja jätkusuutliku kasutamise uus süsteem, et luua mahepõllumajanduses seemnekasvatajatele ja tõuaretajatele stiimuleid.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 78 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(78 a) Komisjon ja liikmesriigid peaksid uurima mahepõllumajanduslike loomatõugude levikut, sealhulgas nende kohalike tingimustega kohanemise võimet käsitleva üleliidulise andmebaasi väljatöötamise võimalust. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et selliste tõugude kättesaadavust ja sobivust käsitlev nõustamisteenus on piisaval tasemel.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtted ja sätestatakse eeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise ning sellele viitavate märgiste kasutamisega märgistamisel ja reklaamimisel.

Käesoleva määrusega kehtestatakse mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtted ja sätestatakse eeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise ning selle kontrollimise ja sertifitseerimisega, samuti sellele viitavate märgiste kasutamisega märgistamisel ja reklaamimisel.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevat määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/201135 artikli 2 lõike 2 punktis d määratletud toitlustusettevõtete toitlustustegevuse suhtes.

Käesolevat määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/201135 artikli 2 lõike 2 punktis d määratletud toitlustusettevõtete toitlustustegevuse suhtes, mille eesmärk on pakkuda mahepõllumajanduslikke toiduaineid ja neist valmistatud tooteid.

__________________

__________________

35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) „põllumajanduslik tooraine” – põllumajandustoode, millega ei ole tehtud ühtki säilitamis- ega töötlemistoimingut;

(3) „põllumajanduslik tooraine” – põllumajandustoode, millega ei ole tehtud ühtki töötlemis-, ettevalmistus- ega säilitamistoimingut;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) „ennetusmeetmed” – meetmed, mida tuleb võtta, et tagada mulla kvaliteet, vältida ja tõrjuda kahjureid ja umbrohtu ning vältida saastumist käesoleva määruse kohaselt lubamatute toodete või ainetega;

(4) „ennetusmeetmed” – meetmed, mida tuleb kõikides tootmis-, ettevalmistus- ja turustustegevuse etappides võtta, et tagada mulla kvaliteet ja viljakus ning bioloogilise mitmekesisuse säilimine, vältida ja tõrjuda kahjureid, haigusi ja umbrohtu ning vältida saastumist käesoleva määruse kohaselt lubamatute toodete või ainetega;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) „üleminek” – üleminek teatava ajavahemiku jooksul mittemahepõllumajanduslikult tootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele;

(5) „üleminek” – üleminek mittemahepõllumajanduslikult tootmiselt mahepõllumajanduslikule põllumajandusele teatava ajavahemiku jooksul, mil kohaldatakse mahepõllumajanduslikku tootmist reguleerivaid eeskirju;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) „ettevõtjate rühm” – rühm, milles iga ettevõtja on põllumajandustootja, kellel on kuni viis ha kasutatava põllumajandusmaaga majapidamine ning kes võib lisaks toidu või sööda tootmisele tegelda ka toidu või sööda töölemisega;

(7) „ettevõtjate rühm” – rühm, milles iga ettevõtja on põllumajandustootja, kelle majapidamine hõlmab kuni viis ha maad või kelle aastakäive on kuni 25 000 eurot, kusjuures rühma üksikliikmete majapidamised paiknevad geograafiliselt lähestikku;

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek on seotud artikliga 26 (rühma sertifitseerimine). Väikestel põllumajanduslikel majapidamistel peaks olema lubatud osaleda rühmasertifitseerimises, et vähendada eelkõige kontrolli ja sertifitseerimise kulusid ja seotud halduskoormust. Seoses osalemistingimustega tuleks kehtestada lisakriteerium (kuni 25 000 euro suurune maksimaalne aastakäive).

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a) „taimne paljundusmaterjal” – mis tahes taim mis tahes arenguetapis (sh seemned), kui sellest saab kasvatada uusi taimi ning kui see ongi selleks otstarbeks mõeldud;

Selgitus

Vaja on lisada ka taimse paljundusmaterjali määratlus, milles täpsustatakse, et see hõlmab ka seemneid, mida võidakse muidu eraldiseisvaks lugeda.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a) „otsene keskkonnaaspekt” – otsene keskkonnaaspekt määruse (EÜ) nr 1221/20091a artikli 2 punkti 2 tähenduses;

 

_______________________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1221/2009, 25. november 2009, organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).

Selgitus

Määruses (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) on „otsene keskkonnaaspekt” määratletud keskkonnaaspektina, mis on seotud organisatsiooni enda tegevuse, toodete ja teenustega, mida organisatsioon otseselt kontrollib. See muudatusettepanek on seotud artikli 7 lõike 1 punkti d kohta esitatud muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33) „kontrolliasutus” – mahepõllumajandusliku tootmise ja mahetoodete märgistamise kontrolliasutus määruse (EL) nr XXX/XXXX [ametlike kontrollide määrus] artikli 2 punkti 39 tähenduses;

(33) „kontrolliasutus” – mahepõllumajandusliku tootmise ja mahetoodete märgistamise kontrolliasutus määruse (EL) nr XXX/XXXX [ametlike kontrollide määrus] artikli 2 punkti 39 tähenduses, kusjuures pädev ametiasutus on sellele asutusele delegeerinud täieliku või osalise kohustuse tegeleda mahepõllumajandusliku tootmise kontrollimise ja sertifitseerimisega kooskõlas käesoleva määrusega, või vajaduse korral sellega samaväärne asutus, kes tegutseb kolmandas riigis;

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) „kontrollorgan” – delegeeritud asutus määruse (EL) nr XXX/XXXX [ametlike kontrollide määrus] artikli 2 punkti 38 tähenduses, samuti organ, mis on komisjoni poolt tunnustatud või komisjoni poolt tunnustatud kolmanda riigi poolt tunnustatud tegema kolmandates riikides kontrolle mahetoodete impordiks liitu;

(34) „kontrollorgan” – kooskõlas käesoleva määrusega mahepõllumajanduslikku tootmist kontrolliv ja sertifitseeriv delegeeritud asutus määruse (EL) nr XXX/XXXX [ametlike kontrollide määrus] artikli 2 punkti 38 tähenduses, samuti samaväärne organ, mis on komisjoni poolt tunnustatud või komisjoni poolt tunnustatud kolmanda riigi poolt tunnustatud tegema kolmandates riikides kontrolle ja sertifitseerimist mahetoodete impordiks liitu;

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 40 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(40 a) „tehisnanomaterjal” – tehisnanomaterjal määruse (EL) nr 1169/20111a artikli 2 lõike 2 punkti t tähenduses;

 

__________________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43) „ioniseeriv kiirgus” – ioniseeriv kiirgus nõukogu direktiivi 1/96/Euratom artikli 29 tähenduses47.

(43) „ioniseeriv kiirgus” – ioniseeriv kiirgus nõukogu direktiivi 1/96/Euratom artikli 29 tähenduses47, kusjuures seda reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/2/EÜ47a;

__________________

__________________

47 Nõukogu direktiiv 96/29/Euratom, 13. mai 1996, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1).

47 Nõukogu direktiiv 96/29/Euratom, 13. mai 1996, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1).

 

47a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/2/EÜ, 22. veebruar 1999, ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 66, 13.3.1999, lk 16).

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 43 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(43 a) „mullapõhine taimekasvatus” – taimekasvatus ehtsas mullas (mineraalmuld, mida on segatud ja/või väetatud mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud materjalide ja toodetega) vahetult aluspinnase ja aluspõhjakivimite peal;

Selgitus

Seotud artikli 4 esimese lõigu punkti e alapunkti ii kohta esitatud muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

II peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtted

Mahepõllumajandusliku tootmise eesmärgid ja põhimõtted

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Üldpõhimõtted

Üldeesmärgid ja -põhimõtted

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mahepõllumajanduslik tootmine on säästlik põllumajandusmajandussüsteem, mille aluseks on järgmised üldpõhimõtted:

Mahepõllumajanduslik tootmine on säästlik majandussüsteem, mille aluseks on järgmised üldeesmärgid ja -põhimõtted:

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) energia ja loodusvarade, näiteks vee, mulla, orgaaniliste ainete ja õhu vastutustundlik kasutamine;

(c) energia ja loodusvarade, näiteks vee, mulla, orgaaniliste ainete ja õhu vastutustundlik ja keskkonnasõbralik kasutamine;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) kõrge kvaliteediga toodete tootmine;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d b) laia valiku erinevate toiduainete ja muude põllumajandustoodete tootmine, mis vastab tarbijate nõudlusele kaupade järele, mis on valmistatud selliseid protsesse kasutades, mis ei mõjuta kahjulikult keskkonda ega inimeste, taimede ning loomade tervist ja heaolu;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt e – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) tegeldakse maaga seotud taime- ja loomakasvatusega või kalavarude säästva kasutamise põhimõtet järgiva vesiviljelusega;

ii) tegeldakse mullapõhise taimekasvatusega ja/või maaga seotud loomakasvatusega majapidamise ökosüsteemis, kus on kasutusele võetud ennetavad meetmed, nagu:

 

– mullakaitse ning tuule ja vee põhjustatud erosiooni eest kaitsev kate;

 

– külvikorrad;

 

 

– võimalikult haiguskindlate seemnete ja loomade kasutamine;

 

– säästva vesiviljelusega tegelemine;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g a) lühikeste turustusahelate ja kohaliku tootmise toetamine liidu eri piirkondades;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt g b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g b) tarbijate ja põllumajandustootjate tervisele kasulikult mõjuvate tavade kasutamine.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Põllumajandusliku tegevuse ja vesiviljeluse raames põhineb mahepõllumajanduslik tootmine eelkõige järgmistel konkreetsetel põhimõtetel:

Mahepõllumajanduslik tootmine põhineb eelkõige järgmistel konkreetsetel põhimõtetel:

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) loomade heaolu kõrge taseme tagamine, järgides nende liigiomaseid vajadusi;

(f) loomade heaolu kõrge taseme tagamine, järgides nende liigiomaseid vajadusi nende kõikides eluetappides, sh transpordi käigus ja tapmisel;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) loomade söötmine mahepõllumajandusliku loomasöödaga, mis koosneb põhiliselt mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevatest koostisosadest ning looduslikest mittepõllumajanduslikest ainetest;

(g) loomade söötmine mahepõllumajandusliku loomasöödaga, mis koosneb põhiliselt mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevatest koostisosadest ning looduslikest mittepõllumajanduslikest ainetest, mis on kooskõlas loomade toitainevajadustega; kui toitainevajaduste rahuldamiseks ei ole võimalik kasutada looduslikke tooteid, võib teatavatel selgelt kindlaks määratud tingimustel kasutada üksikuid lubatud erandeid vastavalt artiklile 19;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) geenitehnoloogia, loomade kloonimise, polüploidsuse indutseerimise ja ioniseeriva kiirguse keeld kogu mahepõllumajandusliku toiduahela ulatuses;

(h) geenitehnoloogia, sh geneetiliselt muundatud organismide ja nendest saadud toodete, loomade kloonimise, sh kloonitud loomade järglaste ja kloonitud loomadest saadud toodete, polüploidsuse indutseerimise ja ioniseeriva kiirguse keeld kogu mahepõllumajandusliku toiduahela ulatuses;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a) tehisnanomaterjalidest koosneva või neid sisaldava toidu välistamine;

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) kogu põllumajandusliku majapidamise või vesiviljelusettevõtte majandamisel järgitakse mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavaid eeskirju;

(a) kogu põllumajandusliku majapidamise või vesiviljelusettevõtte majandamisel järgitakse mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavaid eeskirju, välja arvatud majapidamiste või ettevõtete puhul, kus mahepõllumajanduslikke ja tavaliselt majandatavaid üksusi on võimalik selgelt eristada ning mis vastavad ühele järgmistest tingimustest:

 

(i) tavapärane põllumajandustegevus on mahepõllumajanduslikust tegevusest selgelt eristatud, tingimusel et:

 

– loomade puhul on tegemist eri liiki loomade kasvatamisega;

 

– taimede puhul kasutatakse erinevaid sorte, mida on võimalik kergesti eristada.

 

Vesiviljeluses võib kasvatada samu liike, tingimusel et tootmisalad on piisavalt eraldatud;

 

(ii) tavapärane põllumajandustegevus toimub mahepõllumajanduslikust tegevusest kaugel; või

 

(iii) põllumajanduslik majapidamine või vesiviljelusettevõte on ümberkujundamisel.

 

Kui kõiki põllumajandusettevõtte üksusi ei kasutata mahepõllumajanduslikuks tootmiseks, eraldab ettevõtja mahepõllumajanduslikuks tootmiseks kasutatava maa, loomad ning mahepõllumajandusliku tootmise üksuste toodangu ülejäänud maast, loomadest ja toodangust ning registreerib nõuetekohaselt kõik andmed, et tõendada eraldatust.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) mahepõllumajanduslikud ettevõtjad, välja arvatud mikroettevõtjad, ning merevetikaid või vesiviljelusloomi tootvad põllumajandustootjad ja ettevõtjad võtavad kasutusele keskkonnajuhtimissüsteemi, et vähendada oma tegevuse keskkonnamõju.

(d) mahepõllumajanduslikud ettevõtjad, välja arvatud mikroettevõtjad, põllumajandustootjad, mesinikud ja merevetikaid või vesiviljelusloomi tootvad ettevõtjad võtavad kasutusele keskkonnajuhtimissüsteemi, et vähendada oma tegevuse keskkonnamõju, sh organisatsiooni tegevuse otsese keskkonnaaspekti kindlaksmääramise ja mõõtmise meetodid, mis põhinevad määruse (EÜ) nr 1221/20091a IV lisas sätestatud põhinäitajatel. Keskkonnatoime pideva parandamise iga-aastaste eesmärkide kehtestamist ja sellega seotud dokumenteerimis- ja aruandlussüsteemi rakendamist kontrollitakse mahepõllumajandusliku sertifitseerimise käigus.

 

___________________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Mahepõllumajandustootjad võtavad kasutusele strateegiad, mis kaitsevad loodust ja bioloogilist mitmekesisust ning piiravad kliimamuutuse negatiivset mõju.

 

Ettevõtjad peavad tõendama, milline on nende panus looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisse. Liikmesriigid määravad kindlaks viisi või viisid, kuidas seda panust ellu viia, ning võivad kehtestada miinimumnõudeid ja -eesmärke.

 

Ettevõtjad peavad tõendama, milliseid algatusi nad oma tootmissüsteemis kohaldavad kliimamuutuste leevendamiseks (nt CO2 sidumine) ja kehtestavad oma ettevõttes tulemuseesmärgid. Liikmesriigid võivad kehtestada kohustuslikke miinimumnõudeid ja -eesmärke, arvestades piirkondlikku olukorda, sh põllumajandusettevõtluse piirkondlikku struktuuri.

Selgitus

Organic farming is positive for the protection of biodiversity because of the prohibition of the use of pesticides, the use of organic fertilizers, the use of green manure, pastureland and crop diversity. However, active initiatives to safeguard the principle mentioned in article 4 (b) are necessary. It seems appropriate to introduce a provision that provides a guarantee for a minimum deliverance within C sequestration which is an important and strong climate protection tool that can be taken up at farm level. Beyond this the contribution to climate protection is expected by the consumers of organic products and should therefore be guaranteed by the regulation.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Erandina artikli 7 lõike 1 punktist a võib põllumajanduslik majapidamine üleminekuperioodil jaguneda selgelt eraldatud üksusteks, millest kõiki ei majandata mahepõllumajandusliku tootmise alusel. Kariloomade osas peavad üleminekuperioodi vältel olema mahepõllumajanduslikus tootmises eri liigid. Vesiviljeluses võib kasutada samu liike, tingimusel et tootmisalad on piisavalt eraldatud. Taimede osas peavad üleminekuperioodi vältel olema mahepõllumajanduslikus tootmises erinevad kergesti eristatavad sordid.

välja jäetud

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. GMOsid ja GMOdest või GMOde abil toodetud tooteid ei kasutata toidus ega söödas ega toiduna, söödana, abiainetena, taimekaitsevahenditena, väetistena, mullaomaduste parandajatena, taimse paljundusmaterjalina, mikroorganismidena ega mahepõllumajanduslikult kasvatatavate loomadena.

1. GMOsid ja GMOdest või GMOde abil toodetud tooteid ei kasutata toidus ega söödas ega toiduna, söödana, abiainetena, taimekaitsevahenditena, väetistena, mullaomaduste parandajatena, taimse paljundusmaterjalina, sh seemnetena, mikroorganismidena ega mahepõllumajanduslikult kasvatatavate loomadena.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) seenekasvatuse majandamine ning teised spetsiifilised taimekasvatuse ja taimsete saaduste tootmise süsteemid;

välja jäetud

Selgitus

Selle muudatusettepaneku eesmärk on piirata komisjonile seoses kasvuhoonete ja seentega antud delegeeritud volitusi. Komisjonil ei peaks seega olema õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte nende valdkondade kohta.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) looduslike taimede kogumine.

välja jäetud

Selgitus

Selle muudatusettepaneku eesmärk on piirata komisjonile seoses looduslike taimede ja ürtidega antud delegeeritud volitusi. Komisjonil ei peaks seega olema õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte nende valdkondade kohta.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse erieeskirjad küülikute ja siidiusside kasvatamiseks.

Selgitus

Need kategooriad tuleb eraldi välja tuua, sest nad on mahepõllumajanduses väga levinud ning seni ei ole suudetud veel ühtegi asjakohast õigusakti kehtestada.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Liikmesriigid ergutavad elektroonilise andmebaasi loomist, mis sisaldaks andmeid mahepõllumajanduslikust sugukarjast ja mahepõllumajanduslikest majapidamistest pärit vesiviljelusloomade noorisendite kättesaadavuse kohta liidus.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks et tagada mahepõllumajandusliku tootmise jätkumine või taasalustamine katastroofiolukorras ning kohaldades II peatükis sätestatud põhimõtteid, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse kriteeriumid selliste olukordade kvalifitseerimiseks katastroofilisena ning kehtestatakse erieeskirjad nende olukordade lahendamiseks ning sellekohaste seire- ja aruandlusnõuete kohta.

Kohaldades II peatükis sätestatud põhimõtteid ning kooskõlas II lisaga antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega lubatakse erandeid III peatükis sätestatud tootmiseeskirjadest.

 

Selliseid erandeid vähendatakse miinimumini ja vajaduse korral piiratakse ajaliselt. Käesoleva artikli alusel vastu võetavate, taimede kasvatamise ja taimsete saaduste tootmise ning kariloomade ja vesiviljelusloomade noorisendite kasvatamise eeskirjadest erandeid kehtestavate delegeeritud õigusaktide kohaldamine lõpeb igal juhul hiljemalt 31. detsembril 2021. aastal.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Mahepõllumajanduslike loomade veol järgitakse määruses (EÜ) nr 1/20051a sätestatud nõudeid ning tagatakse kõrgemad loomade heaolu standardid vastavalt täiendavatele eeskirjadele, millega piiratakse veo kestust ja kehtestatakse tingimused mahepõllumajanduslike loomade veole, mis on sätestatud selle määruse II lisas.

 

_______________________

 

1a Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1).

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Kooskõlas ettevaatuspõhimõttega koostab komisjon loetelu ainetest, mida ei tohi mahepõllundustoodete pakendites kasutada.

Selgitus

Ained võivad pakendist toidusse edasi kanduda. Kuna tarbijad loogiliselt eeldavad, et mahetooted on ohutumad kui mitte-mahetooted, tuleks komisjonil kooskõlas ettevaatuspõhimõttega koostada loetelu ainetest, mis võivad avaldada tervisele negatiivset mõju ja mida ei tohiks seetõttu kasutada mahepõllundustoodete pakkematerjalides üleüldse või ainult väga väikestes kogustes.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a) mitteraviotstarbeliste ravimite ja toodetena loomade tervise ja heaolu tagamiseks.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c – alapunkt ii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(ii a) kui lõike 1 punktis a osutatud tooted on mikroobset päritolu bioloogiliselt aktiivsed pestitsiidid ja kõik neis toodetes sisalduvad toimeained on määruse (EÜ) nr 1107/20091a artiklis 22 osutatud madala riskiastmega toimeained, loetakse need tooted madala riskiastmega taimekaitsevahenditeks, kui Euroopa Toiduohutusamet või referentliikmesriik ei anna teistsugust hinnangut.

 

________________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Keemiliselt sünteesitud toodete või ainete kasutamise lubamine on rangelt piiratud juhtudega, kui artikli 4 punktis f osutatud väliste sisendite kasutamine põhjustaks vastuvõetamatuid keskkonnamõjusid.

Keemiliselt sünteesitud toodete või ainete kasutamise lubamine on rangelt piiratud juhtudega, kui need tooted on vajalikud söödalisandina loomade tervise ja heaolu tagamiseks vastavalt käesoleva lõike esimese lõigu punkti e alapunktile i ja kui artikli 4 punktis f osutatud väliste sisendite kasutamine põhjustaks vastuvõetamatuid keskkonnamõjusid.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Komisjon võtab vastu rakendusakte, millega antakse või tühistatakse lube toodetele ja ainetele, mida võib kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt, ning toodetele ja ainetele, mida võib kasutada eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel, ning millega kehtestatakse lubade andmisel ning kõnealuste toodete ja ainete loetelude suhtes järgitavad menetlused ja vajaduse korral nende kirjeldused, koostisele esitatavad nõuded ja kasutustingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega antakse või tühistatakse lube toodetele ja ainetele, mida võib kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt, ning toodetele ja ainetele, mida võib kasutada eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel, ning millega kehtestatakse lubade andmisel ning kõnealuste toodete ja ainete loetelude suhtes järgitavad menetlused ja vajaduse korral nende kirjeldused, koostisele esitatavad nõuded ja kasutustingimused.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 211 lõikest 1 ja kui komisjon on võtnud loaandmisotsuse vastu ilma käesoleva määruse artikli 37 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata, võivad liikmesriigid maksta põllumajandustootjatele toetust, et hüvitada neile kahju, mis on tekkinud, kuna tootjad ei saa turustada oma põllumajandustooteid mahepõllumajanduslikuna, sest need on saastunud lubamatute toodete või ainetega, tingimusel et põllumajandustootjad on võtnud kõik asjakohased meetmed sellise saastumise ohu vältimiseks. Liikmesriigid võivad selliste kahjude täielikuks või osaliseks katmiseks kasutada ka ühise põllumajanduspoliitika vahendeid.

3. Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 211 lõikest 1 ja kui komisjon on võtnud loaandmisotsuse vastu ilma käesoleva määruse artikli 37 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata, võivad liikmesriigid maksta põllumajandustootjatele toetust, et hüvitada neile kahju, mis on tekkinud, kuna tootjad ei saa turustada oma põllumajandustooteid mahepõllumajanduslikuna, sest need on saastunud lubamatute toodete või ainetega, tingimusel et põllumajandustootjad on võtnud kõik asjakohased meetmed sellise saastumise ohu vältimiseks. Liikmesriigid võivad selliste kahjude täielikuks või osaliseks katmiseks kasutada ka ühise põllumajanduspoliitika vahendeid. Kui suure saasteohuga ettevõtted rajatakse mahepõllumajandusliku majapidamise lähedusse ja kui saasteallikas on võimalik tuvastada, kohaldavad liikmesriigid põhimõtet, et saastaja maksab või hoiavad varuks eelarvevahendid mahepõllumajandustootjate kantud kahjude hüvitamiseks.

Selgitus

Mahepõllumajandustootjatele tuleks hüvitada kahjud, mida nad on kandnud oma põllumajandustoodete saastumise tõttu lubamatute toodete või ainetega, mis ei võimalda neil nimetatud tooteid mahetoodetena turustada. Peale kompensatsiooni riigi või ELi tasandil peaks mahepõllumajandustootjatel olema võimalus panna sellise saaste põhjustaja vastutama (saastaja -maksab-põhimõte).

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 20 a

 

Riiklikud ettevaatus- ja hüvitusmehhanismid tahtmatult põhjustatud saastamise korral

 

Vältimaks mahetootjatest sõltumatut juhuslikku saastamist lubamatute ainetega tavapärase põllumajandustegevuse või muu mitte-mahepõllumajandusliku tootmis-, ettevalmistus- ja turustustegevuse käigus, kehtestavad liikmesriigid tahtmatult põhjustatud saastamise puhuks ettevaatusmeetmed ja hüvitusmehhanismid. Liikmesriigid tagavad, et tahtmatult põhjustatud saastumise tõttu mahepõllumajandustootjatele tekitatud kahju oleks piisavalt kaetud. Kui saasteallikat on võimalik tuvastada, kohaldavad liikmesriigid põhimõtet „saastaja maksab”.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lõikes 1 osutatud mõisted ja käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud protsentuaalne osakaal on sama värvi ja suurusega ning samasuguses kirjas kui muud koostisosade loetelus esitatud tähised.

Ilma et see mõjutaks määruse (EL) nr 1169/20111a artikli 21 kohaldamist, esitatakse lõikes 1 osutatud mõisted ja käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud protsentuaalne osakaal pärast viidet mahepõllumajanduslikule koostisosale sulgudes sama värvi ja suurusega ning samasuguses kirjas kui muud koostisosade loetelus esitatud tähised.

 

______________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

 

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 ning artikli 23 lõikes 3 osutatud tähised peavad olema kergesti mõistetavad ning märgitud tähelepanu äratavasse kohta hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja kustumiskindlalt.

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 ning artikli 23 lõikes 3 osutatud tähised peavad olema trükitud hõlpsasti märgatavasse kohta hästi nähtavalt ja selgesti loetavalt ning nad ei tohi varjata määruse (EL) nr 1169/20111a artikli 9 lõikes 1 sätestatud kohustuslikku teavet.

 

_________________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon edendab teavituskampaaniaid Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo tuntuse parandamiseks kodanike hulgas, et tarbijad saaksid teha teadlikke valikuid.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

V peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mahepõllumajanduslik sertifitseerimine

Mahepõllumajanduslik kontroll ja sertifitseerimine

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 24 a

 

Kontrollisüsteem

 

1. Liikmesriigid loovad kontrollisüsteemi ja määravad käesoleva määrusega ettenähtud kohustuste kontrollimise eest vastutavaks ühe või mitu pädevat asutust kooskõlas määrusega (EL) nr XXX/XXXX (ametlike kontrollide määrus).

 

2. Lisaks ametlike kontrollide määruses sätestatud tingimustele hõlmab käesoleva määrusega loodud kontrollisüsteem vähemalt ettevaatus- ja kontrollimeetmete kohaldamist, mis komisjon võtab vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

 

3. Käesoleva määruse kontekstis määratakse kontrolli laad ja sagedus kindlaks käesolevas määruses sätestatud nõuete järgimise eiramise ja rikkumise ohu hindamise alusel. Igal juhul kontrollitakse kõikide ettevõtjate puhul, v.a ettevõtjate puhul, kes müüvad tooteid otse lõpptarbijale või lõppkasutajale, nagu on osutatud artikli 24 b lõikes 2, ja mikroettevõtjatest jaemüüjate puhul, nagu need on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ1a, sätete järgimist vähemalt üks kord aastas. Määrates kindlaks ametliku kontrolli sagedust põllumajanduslike segamajapidamiste puhul, mis hõlmavad üksusi, mida ei majandata mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade kohaselt, ning üksusi, mille puhul neid eeskirju järgitakse, võetakse eeskätt arvesse mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade eiramise riski nendes majapidamistes.

 

4. Pädev asutus võib:

 

(a) oma kontrollipädevuse ühele või mitmele muule kontrolliasutusele üle anda. Kontrolliasutused pakuvad piisavaid objektiivsuse ja erapooletuse tagatisi ning nende käsutuses on kvalifitseeritud töötajad ja oma ülesannete täitmiseks vajalikud ressursid;

 

(b) kontrolliülesanded ühele või mitmele kontrollorganile delegeerida. Sellisel juhul määrab liikmesriik kindlaks asutuse, mis vastutab kõnealuste organite kinnitamise ja järelevalve eest.

 

5. Pädev asutus võib delegeerida kontrolliülesanded konkreetsele organile ainult ametlike kontrollide määruse artikli 5 lõikes 2 sätestatud tingimustel ning eelkõige kui on olemas:

 

(a) ülesannete täpne kirjeldus, mida kontrollorgan võib täita, ja tingimused, mille kohaselt ta neid täita võib;

 

(b) tõendid selle kohta, et:

 

(i) kontrollorganil on talle delegeeritud ülesannete täitmiseks nõutavad oskused, varustus ja infrastruktuur;

 

(ii) kontrollorganil on piisaval arvul sobiva kvalifikatsiooni ja kogemustega töötajaid ning

 

(iii) kontrollorgan on talle delegeeritud ülesannete täitmisel erapooletu ning vaba igasugusest huvide konfliktist;

 

(c) kontrollorgan on akrediteeritud Euroopa standardi EN 45011 või ISO juhendi 65 (toote sertifitseerimissüsteemidega tegelevate asutuste üldnõuded) Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud viimase versiooni kohaselt ja kinnitatud pädevate asutuste poolt;

 

(d) kontrollorgan edastab läbiviidud kontrollide tulemused pädevale asutusele regulaarselt ja alati, kui pädev asutus seda nõuab. Kui kontrolli tulemused näitavad eeskirjade eiramist või viitavad eiramise tõenäosusele, teavitab kontrollorgan sellest viivitamata pädevat asutust;

 

(e) delegeeriva pädeva asutuse ja kontrollorgani vaheline tõhus kooskõlastamine.

 

6. Lisaks lõikes 5 sätestatud tingimustele võtab pädev asutus kontrollorgani kinnitamisel arvesse järgmisi kriteeriume:

 

(a) kontrollorgani tavaline kontrollimenetlus koos üksikasjaliku kirjeldusega kontrollimeetmetest ja ettevaatusabinõudest, mida kontrollorgan rakendab tema poolt kontrollitavate ettevõtjate suhtes;

 

(b) meetmed, mida kontrollorgan kavatseb kohaldada eeskirjade eiramise ja/või rikkumise tuvastamise korral.

 

7. Pädevad asutused ei tohi kontrollorganitele delegeerida järgmisi ülesandeid:

 

(a) teiste kontrollorganite järelevalvet ja auditeerimist;

 

(b) artiklis 17 osutatud erandite võimaldamist.

 

8. Vastavalt ametlike kontrollide määruse artikli 5 lõikele 3 korraldavad kontrolliülesandeid delegeerivad pädevad asutused vastavalt vajadusele kontrollorganite auditeerimist või kontrolli. Kui auditeerimise või kontrolli tulemusena selgub, et kõnealused organid ei suuda neile delegeeritud ülesandeid nõuetekohaselt täita, võib delegeeriv pädev asutus delegeerimise tühistada. Delegeerimine tühistatakse viivitamatult kui kontrollorgan ei rakenda asjakohaseid ja õigeaegseid parandusmeetmeid.

 

9. Lisaks lõikes 8 sätestatud tingimustele pädev asutus:

 

(a) tagab kontrollorgani poolt teostatava kontrolli objektiivsuse ja sõltumatuse;

 

(b) kinnitab kontrolli tõhusust;

 

(c) võtab teadmiseks kõik avastatud eeskirjade eiramised või rikkumised ja võetud parandusmeetmed;

 

(d) tühistab kontrollorgani tegevusloa, kui kontrollorgan ei täida punktide a ja b nõudeid või ei vasta enam lõigetes 5 ja 6 kehtestatud kriteeriumidele või ei täida lõigetes 11, 12 ja 14 sätestatud nõudeid.

 

10. Liikmesriigid eraldavad igale lõikes 4 osutatud kontrolli teostavale kontrolliasutusele või kontrollorganile koodnumbri.

 

11. Kontrolliasutused ja kontrollorganid tagavad pädevatele asutustele juurdepääsu oma kontori- ja tööruumidesse ning igasuguse teabe või abi, mida pädevad asutused peavad vajalikuks oma käesoleva artikli kohaste kohustuste täitmiseks.

 

12. Kontrolliasutused ja kontrollorganid tagavad, et nende poolt kontrollitavate ettevõtjate suhtes kohaldatakse vähemalt lõikes 2 osutatud ettevaatusabinõusid ja kontrollimeetmeid.

 

13. Liikmesriigid tagavad, et vastavalt määruse (EÜ) nr 178/20021b artiklile 18 võimaldab loodud kontrollisüsteem iga toote jälgitavust kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel, eelkõige tarbijatele tagatise andmiseks selle kohta, et mahepõllumajanduslikud tooted on toodetud kooskõlas käesoleva määruse nõuetega.

 

14. Kontrolliasutused ja kontrollorganid edastavad igal aastal hiljemalt 31. jaanuariks pädevatele asutustele nimekirja ettevõtjatest, keda nad eelmisel aastal 31. detsembri seisuga olid kontrollinud. Igal aastal esitatakse hiljemalt 31. märtsiks koondaruanne möödunud aasta jooksul läbi viidud kontrollitoimingute kohta.

 

_____________________

 

1a Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

 

1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 24 b

 

Osalemine kontrollisüsteemis

 

1. Iga ettevõtja, kes toodab, valmistab ette, ladustab või impordib kolmandatest riikidest tooteid artikli 1 mõistes või kes viib nimetatud tooteid turule, teeb enne toodete mahepõllumajanduslikena või mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekul olevatena turuleviimist järgmist:

 

(a) teavitab oma tegevusest selle liikmesriigi pädevaid asutusi, kus asjaomane tegevus toimub;

 

(b) lülitab oma ettevõtte artiklis 24 a nimetatud kontrollisüsteemi.

 

Esimest lõiku kohaldatakse ka eksportijatele, kes ekspordivad käesolevas määruses sätestatud tootmiseeskirjade kohaselt toodetud tooteid.

 

Kui ettevõtja kasutab mõne tegevuse puhul kolmandast isikust alltöövõtjat, peab nimetatud ettevõtja sellegipoolest täitma punktides a ja b osutatud nõudeid ning alltöövõtuna teostatava tegevuse suhtes kohaldatakse kontrollisüsteemi.

 

2. Liikmesriikidel on õigus mitte kohaldada käesolevat artiklit kontrollisüsteemi omavate ettevõtjate suhtes, kes müüvad tooteid otse lõpptarbijale või lõppkasutajale, tingimusel, et nad ei tooda, valmista ette ega ladusta teisiti kui ainult seoses müügipunktiga, või ei impordi asjaomaseid tooteid kolmandatest riikidest ega ole sellist tegevust kolmandast isikust alltöövõtjale üle andnud.

 

3. Liikmesriigid määravad ametiasutuse või kinnitavad organi selliste teatiste vastuvõtmiseks.

 

4. Liikmesriigid tagavad, et igal ettevõtjal, kelle tegevus on kooskõlas käesoleva määruse sätetega ning kes maksab mõistlikku lõivu kontrollikulude katteks, on õigus kuuluda kontrollisüsteemi.

 

5. Kontrolliasutused ja kontrollorganid peavad nende kontrolli alla kuuluvate ettevõtjate kohta ajakohastatud registrit, mis sisaldab ettevõtjate nimesid ja aadresse. Kõnealune register tehakse huvitatud isikutele kättesaadavaks.

 

6. Komisjon võtab artikli 37 lõikes 2 osutatud korras vastu käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavitamise ja kontrollisüsteemi lülitamise korra rakendamiseeskirjad, eelkõige seoses käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud teavitamises sisalduvate andmetega.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ettevõtjatel ja ettevõtjate rühmadel, kes on teatanud oma tegevusest kooskõlas artikli 24 lõikega 1 ja järgivad käesolevat määrust, on õigus saada mahepõllumajanduse sertifikaat. Mahepõllumajanduse sertifikaat, mis väljastatakse võimaluse korral alati elektrooniliselt, peab võimaldama identifitseerida vähemalt ettevõtja või ettevõtjate rühma, sertifikaadiga hõlmatud toodete liigi või valiku ning sertifikaadi kehtivusaja.

1. Ettevõtjatel ja ettevõtjate rühmadel, kes on teatanud oma tegevusest kooskõlas artikli 24 b lõikega 1 ja järgivad käesolevat määrust, on õigus saada mahepõllumajanduse sertifikaat. Mahepõllumajanduse sertifikaat, mis väljastatakse võimaluse korral alati elektrooniliselt, peab võimaldama identifitseerida vähemalt ettevõtja või ettevõtjate rühma, sertifikaadiga hõlmatud toodete liigi või valiku ning sertifikaadi kehtivusaja.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 26 a

 

Rikkumiste ja eeskirjade eiramise korral kasutatavad meetmed

 

1. Käesolevas määruses sätestatud nõuetest kinnipidamise eiramise tuvastamise korral tagab kontrolliasutus või kontrollorgan, et kogu asjaomasest nõuete eiramisest mõjutatud tootepartii puhul hoidutakse märgistamisel ja reklaamimisel viitest mahepõllumajanduslikule tootmismeetodile, kui selline meede on vastavuses rikutud nõude olulisusega ning eirava tegevuse laadi ja konkreetsete asjaoludega.

 

Tõsise või pikaajalise mõjuga rikkumiste tuvastamise korral keelab kontrolliasutus või kontrollorgan asjaomasel ettevõtjal märgistuses ja reklaamis mahepõllumajanduslikule tootmismeetodile viitavate toodete turustamise ajavahemikuks, mis lepitakse kokku liikmesriigi pädeva asutusega.

 

2. Teave eeskirjade eiramise ja rikkumisjuhtude kohta, mis mõjutavad toote mahepõllumajanduslikku seisundit, edastatakse viivitamata kontrollorganitele, kontrolliasutustele, pädevatele asutustele, asjaomastele liikmesriikidele ning vajadusel komisjonile.

 

Teabevahetuse tase sõltub tuvastatud eeskirjade eiramise või rikkumise tõsidusest ja ulatusest.

 

Komisjon võib kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega kehtestada täpsed nõuded kõnealuse teabevahetuse vormi ja korra kohta.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 26 b

 

Teabevahetus

 

Pädevad asutused, kontrolliasutused ja kontrollorganid vahetavad enda korraldatud kontrollimisi käsitlevat asjakohast teavet teiste pädevate asutuste, kontrolliasutuste ja kontrollorganitega, kui esitatakse taotlus, mida õigustab vajadus tagada, et toode on toodetud kooskõlas käesoleva määrusega. Sellist teavet võivad nad vahetada ka omal algatusel.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Tõhustatakse sätteid, mis käsitlevad komisjoni järelevalvet kolmandates riikides. Samuti on oluline tõhustada järelevalvet ja kontrolli kolmandate riikidega sõlmitud samaväärsuslepingutes.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Oleks soovitav kontrollida liidu kehtivates õigusaktides juba kehtestatud sätteid, mis käsitlevad mahepõllumajanduslike toodete importi kolmandatest riikidest (määrus (EÜ) nr 1235/2008)1a, mis on praegu läbivaatamisel, eesmärgiga luua tõhus seos ja tagada üldine järjepidevus.

 

____________________________

 

1a Komisjoni 8. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta (ELT L 334, 12.12.2008, lk 25).

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande mahepõllumajandusliku taimse paljundusmaterjali ja mahepõllumajanduslike tõuaretusloomade kättesaadavuse kohta.

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande mahepõllumajandusliku taimse paljundusmaterjali, mahepõllumajanduslike tõuaretusloomade ja vesiviljelusloomade noorisendite kättesaadavuse kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 40

välja jäetud

Üleminekumeetmed seoses taimse paljundusmaterjali päritolu, aretusloomade päritoluga ja vesiviljelusloomade noorisendite päritoluga

 

Selleks et tagada sujuv üleminek määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 12 lõike 1 punktis i sätestatud taimse paljundusmaterjali mahepõllumajanduslikku päritolu käsitlevatelt eeskirjadelt, kõnealuse määruse artikli 14 lõike 1 punkti a alapunktis ii sätestatud tõuaretusloomi käsitlevatelt eeskirjadelt ja kõnealuse määruse artikli 15 lõike 1 punkti a alapunktis ii sätestatud vesiviljelusloomade noorisendeid käsitlevatelt eeskirjadelt ning erandlikelt tootmiseeskirjadelt, mille komisjon võttis vastu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 22 kohaselt, käesoleva määruse artikli 10 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 1 sätestatud uutele taimede kasvatamise ja taimsete saaduste tootmise ning kariloomade, merevetikate ja vesiviljelusloomade kasvatamise eeskirjadele, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte erandite sätestamiseks juhuks, kui seda peetakse vajalikuks, et tagada juurdepääs taimsele paljundusmaterjalile ja tõuaretuseks kasutatavatele elusloomadele ning vesiviljelusloomade noorisenditele, mida võib kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises. Käesoleva artikli alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktide kohaldamine lõpeb 31. detsembril 2021.

 

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– meresool,

välja jäetud

Selgitus

Meresool tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Meresool on mineraal ja seetõttu ei tuleks seda käsitleda põllumajandustootena. Seni ei ole esitatud ühtegi tootmiseeskirjade ettepanekut ja me kardame, et kui tuleb hakata tegelema mahepõllumajandusliku meresoola ja mittemahepõllumajandusliku kivisoolaga, siis tekitab see vaid segadust. Määruse reguleerimisala laiendamine soolale suurendab märkimisväärselt toiduainetetööstuse halduskoormust.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – taane 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– aromatiseeritud veinitooted vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 251/20141a määratlusele.

 

______________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).

Selgitus

Aromatiseeritud veinitooted on saadud veinisektori toodetest, mille osakaal lõpptootes peab vastavalt asjakohastele sätetele olema aromatiseeritud veinitoodete puhul vähemalt 75% ning aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide puhul vähemalt 50%. Kuna mahepõllumajandusmääruse reguleerimisala on laiendatud ka töödeldud põllumajandustoodetele, tuleks lisada ka aromatiseeritud veinitooted.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.4.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.4.1. Taimede ja taimsete saaduste kasvatamiseks tuleb kasutada ainult mahepõllumajanduslikult toodetud taimset paljundusmaterjali. Selleks peab taimse paljundusmaterjali tootmiseks ette nähtud taim ja vajaduse korral emataim olema kasvatatud kooskõlas käesoleva määrusega vähemalt ühe põlvkonna jooksul või mitmeaastaste taimede puhul vähemalt ühe põlvkonna jooksul, st kaks kasvuperioodi.

1.4.1. Taimede ja taimsete saaduste kasvatamiseks tuleb kasutada mahepõllumajanduslikult toodetud taimset paljundusmaterjali.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.4.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.4.2. Mittemahepõllumajanduslikult toodetud taimne paljundusmaterjal

1.4.2. Mittemahepõllumajanduslikult toodetud seemned või taimne paljundusmaterjal

Mittemahepõllumajanduslikult toodetud taimset paljundusmaterjali võib kasutada ainult juhul, kui see on pärit mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevast tootmisüksusest või kui selle kasutamine on õigustatud teadustööks, väikesemahulisteks välikatseteks või geneetiliste ressursside säilitamiseks.

Mittemahepõllumajanduslikult toodetud seemneid või taimset paljundusmaterjali võib kasutada ainult juhul, kui komisjon on selleks käesoleva määruse artikli 17 kohaselt loa andnud ning täidetud on üks järgmistest tingimustest:

 

– mahepõllumajanduslik materjal ei ole kättesaadav, mida kinnitab ka pädev asutus;

 

– seda peetakse vajalikuks piirkonna bioloogilise mitmekesisuse või piisavalt suure geneetilise varu säilitamiseks;

 

– see on pärit mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevast tootmisüksusest või

 

– selle kasutamine on õigustatud teadustööks või väikesemahulisteks välikatseteks.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – I osa – punkt 1.5.8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1.5.8 a. Biodünaamilised preparaadid

 

Lubatud on kasutada biodünaamilisi preparaate.

Selgitus

Tuleks lubada biodünaamiliste preparaatide kasutamist.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.3.3 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) tõuvalik peab olema asjakohane ja aitama vältida mis tahes kannatuste tekitamist ning vajadust loomi vigastada.

(d) tõuvalik peab olema piisav loomade kõrge heaolutaseme tagamiseks ja aitama vältida mis tahes kannatuste tekitamist ning vajadust loomi vigastada.

 

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.3.3 – alapunkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Aretuseeskirjade nõuetekohast kohaldamist ja jõustamist edendatakse vajaduse korral maaelu arendustoetuse kaudu ja tegevuskavaga mahepõllumajandusliku tootmise tuleviku kohta Euroopa Liidus.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.3.4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.3.4. Tõu- või liinivalikul tuleb arvesse võtta loomade võimet kohaneda kohalike tingimustega, ilma et see kahjustaks nende heaolu, elujõulisust ja vastupanuvõimet haigustele. Peale selle tuleb tõu- või liinivalikul vältida teatavaid haigusi või terviseprobleeme, mis on seotud mõne intensiivtootmises kasutatud tõu või liiniga (nt sigade stressisündroom, PSE-sündroom, äkksurm, iseeneslik abort, keisrilõiget vajavad rasked poegimised). Eelistada tuleb omamaiseid tõuge ja liine.

1.3.4. Tõu- või liinivalikul tuleb arvesse võtta loomade võimet kohaneda kohalike tingimustega, ilma et see kahjustaks nende heaolu, elujõulisust ja vastupanuvõimet haigustele. Peale selle tuleb tõu- või liinivalikul vältida teatavaid haigusi või terviseprobleeme, mis on seotud mõne intensiivtootmises kasutatud tõu või liiniga (nt sigade stressisündroom, PSE-sündroom, äkksurm, iseeneslik abort, keisrilõiget vajavad rasked poegimised). Eelistada tuleb omamaiseid tõuge ja liine.

 

Kõigi nuumloomade, sealhulgas broilerite ja kalkunite keskmised kasvu- ja tootmise määrad otsustab komisjon kooskõlas artikli 11 lõikega 2. Vajaduse korral kasutatakse näitajaid, et hinnata ja kinnitada tõugude vastupidavust ja sobivust mahepõllumajanduseks. Sellised näitajad hõlmavad kõigi tõugude keskmisi kasvumäärasid ning kõigi munevate ja piima tootvate tõugude keskmisi tootlikkuse määrasid, mis on kooskõlas iga liigi põllumajandustootmise kestuse eeskirjadega (s.t päevad tapmiseni linnulihaks).

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.3.5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.3.5. Aretamise eesmärgil võib põllumajanduslikku majapidamisse tuua loomi, keda ei ole kasvatatud mahepõllumajanduslikult, kui tõud on põllumajanduse jaoks kadumisohus vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/20062 IV lisale, ning sel juhul võivad kõnealustest tõugudest loomad olla poeginud.

1.3.5. Aretamise eesmärgil võib põllumajanduslikku majapidamisse tuua loomi, keda ei ole kasvatatud mahepõllumajanduslikult, kui komisjon on selleks käesoleva määruse artikli 17 kohaselt loa andnud ning täidetud on üks järgmistest tingimustest:

 

põllumajanduse jaoks kadumisohus olevaid tõugusid kasvatatakse vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/20062 IV lisale, ning sel juhul võivad kõnealustest tõugudest loomad olla poeginud;

 

– mahepõllumajanduslikud loomad ei ole konkreetses piirkonnas kättesaadavad, mida kinnitab ka pädev asutus.

 

Sellised loomad ja neist saadud tooted võib lugeda mahepõllumajanduslikeks pärast punktis 1.2 osutatud üleminekuperioodi lõppemist. Mittemahepõllumajanduslikke kodulinde võib majapidamisse tuua ja ümber kujundada alla kolme päeva vanustena.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.4.1 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) karja tuleb sööta mahepõllumajandusliku söödaga, mis vastab looma toitainevajadustele tema arengu eri etappidel. Piiratud söötmine ei ole loomakasvatuses lubatud;

(b) karja tuleb sööta sellise mahepõllumajandusliku või üleminekuperioodi söödaga vastavalt punktis 1.4.3 sätestatule, mis vastab looma toitainevajadustele tema arengu eri etappidel. Piiratud söötmine ei ole loomakasvatuses lubatud;

Selgitus

Tuleks säilitada kehtiv olukord, sest turul ei ole piisavalt mahesööta.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.4.1 – alapunkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) kasvustimulaatoreid ja sünteetilisi aminohappeid ei tohi kasutada;

(f) kasvustimulaatoreid ei tohi kasutada ning keemiliselt sünteesitud toodete või ainete kasutamise lubamine on rangelt piiratud juhtudega, kui need on vajalikud söödalisandina loomade tervise ja heaolu tagamiseks vastavalt käesoleva määruse artikli 19 lõike 2 punkti e alapunktile i;

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.4.2.1. – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) ühiskarjamaad hallatakse täielikult kooskõlas käesoleva määrusega;

(a) ühiskarjamaad ei ole vähemalt kolme aasta jooksul töödeldud mahepõllumajanduses lubamatute toodetega ning seda hallatakse täielikult kooskõlas käesoleva määrusega;

Selgitus

Muudatusettepanek säilitab kehtiva olukorra.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.4.2.1. – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kõik mittemahepõllumajanduslikud loomad, keda kõnealusel karjamaal karjatatakse, peavad olema pärit tootmissüsteemist, mis on samaväärne ühega määruse (EL) nr 1305/20133 artiklites 28 ja 30 sätestatutest;

välja jäetud

__________________

 

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

 

Selgitus

Erinõuded mittemahepõllumajanduslike loomade koos mahepõllumajanduslike loomadega karjatamiseks vähendavad paindlikkust ja sellega koos ühiste põllumajandusmaade karjamaaks muutmise võimalusi. Määruse (EL) nr 1305/2013 artiklite 28 ja 30 nõuetele vastav tavapäraste majapidamiste majandamine ei mõjuta karjamaadele viidava sõnniku kvaliteeti. Tähtsam on see, et mahepõllumajanduslike alade ühiskarjamaana kasutamisel koheldaks loomi mahetootmise määruse nõuete kohaselt.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.4.3.1.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.4.3.1. Üleminekujärgus põllumajanduslikes majapidamistes võib keskmiselt kuni 15 % loomadele söödetavast söödast pärineda esimest aastat üleminekujärgus olevatelt püsirohumaadelt või maade mahepõllumajandusliku majandamise raames külvatud mitmeaastaste söödataimede või valgurikaste taimedega põldudelt saadud saagist või seal karjatamisest, eeldusel et need põllud moodustavad osa kõnealusest majapidamisest. Esimest aastat üleminekujärgus olevatelt põldudelt saadud sööta ei tohi kasutada töödeldud mahepõllumajandusliku sööda tootmiseks. Kui kasutatakse nii üleminekuperioodi sööta kui ka esimest aastat üleminekujärgus olevatelt põldudelt saadud sööta, ei tohi sellise sööda osakaal kokku ületada punktis 1.4.3.2 kindlaksmääratud maksimumprotsendimäärasid.

1.4.3.1. Üleminekujärgus põllumajanduslikes majapidamistes võib keskmiselt kuni 20 % loomadele söödetavast söödast pärineda esimest aastat üleminekujärgus olevatelt püsirohumaadelt või maade mahepõllumajandusliku majandamise raames külvatud mitmeaastaste söödataimede või valgurikaste taimedega põldudelt saadud saagist või seal karjatamisest, eeldusel et need põllud moodustavad osa kõnealusest majapidamisest. Esimest aastat üleminekujärgus olevatelt põldudelt saadud sööta ei tohi kasutada töödeldud mahepõllumajandusliku sööda tootmiseks. Kui loomasöödana kasutatakse nii üleminekuperioodi sööta kui ka esimest ja teist aastat üleminekujärgus olevatelt põldudelt saadud sööta, ei tohi sellise sööda osakaal kokku ületada punktis 1.4.3.2 kindlaksmääratud maksimumprotsendimäärasid. Esimest aastat üleminekujärgus olevatelt põldudelt saadud sööta ei tohi kasutada töödeldud mahepõllumajandusliku sööda tootmiseks.

Selgitus

Muudatusettepanek säilitab kehtiva olukorra.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.4.3.2.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.4.3.2. Mahepõllumajanduslike majapidamiste puhul võib keskmiselt kuni 20 % söödaratsioonist koosneda üleminekuperioodi söödast, st teist aastat üleminekujärgus olevalt põllult saadud söödast. Üleminekujärgus põllumajanduslike majapidamiste puhul võib juhul, kui sööt on pärit majapidamisest endast, kõnealust protsenti suurendada kuni 100ni.

1.4.3.2. Mahepõllumajanduslike majapidamiste puhul võib keskmiselt kuni 30 % söödaratsioonist koosneda üleminekuperioodi söödast, st teist aastat üleminekujärgus olevalt põllult saadud söödast. Üleminekujärgus põllumajanduslike majapidamiste puhul võib juhul, kui sööt on pärit majapidamise enda teist aastat üleminekujärgus olevalt põllult, kõnealust määra suurendada kuni 100 protsendini.

Selgitus

Muudatusettepanek säilitab kehtiva olukorra.

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.5.2.2.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.5.2.2. Haigusi ravitakse kohe nende ilmnemisel, et vältida loomade piinlemist; vajaduse korral ja rangeid nõudeid järgides ning veterinaarjärelevalve ametniku järelevalve all võib kasutada keemiliselt sünteesitud allopaatilisi veterinaarravimeid, sealhulgas antibiootikume, kui fütoterapeutilised, homöopaatilised ja muud tooted selleks ei sobi. Eelkõige sätestatakse piirangud seoses ravikuuri kestuse ja keeluaegadega.

1.5.2.2. Haigusi ravitakse kohe nende ilmnemisel, et vältida loomade piinlemist; vajaduse korral ja rangeid nõudeid järgides ning veterinaarjärelevalve ametniku järelevalve all võib kasutada keemiliselt sünteesitud allopaatilisi veterinaarravimeid, sealhulgas antibiootikume, kui fütoterapeutilised, homöopaatilised ja muud tooted selleks ei sobi. Eelkõige sätestatakse piirangud seoses ravikuuri kestuse ja keeluaegadega. Artikli 19 kohaselt mahetootmises kasutada lubatud allopaatiliste veterinaarravimite kasutamiseks ei vajata veterinaarjärelevalve ametniku luba.

Selgitus

In order to ensure animal welfare and appropriate action for specific diseases, a list of permitted allopathic veterinary medicinal products should be introduced. Certain products suitable for organic production are banned due to their categorization as allopathic veterinary medicinal products or limited due to the requirement for veterinarian inclusio, e.g. Orbeseal which is a sterile, non-antibiotic intramammary infusion in the form of a viscous paste, oxytocin hormone for calving cattle, intravenous infusion of calcium salt solutions to cure milk fever, or storage of analgesic products used in connection with castration of piglets.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.6.2.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.6.2. Loomade pidamine laudas ei ole kohustuslik sellistes piirkondades, kus ilmastikutingimused võimaldavad loomi väljas pidada. Loomadele tuleb võimaldada pidev juurdepääs vabaõhualale, eelistatult rohumaale, kui ilmastikutingimused ning maapinna seisukord seda lubavad ja kui liidu õigusaktide põhjal ei ole kehtestatud inimeste ja loomade tervise kaitsega seotud piiranguid ja kohustusi. Loomadel peab olema kehvade ilmastikutingimuste korral võimalik minna varjualusesse või varjulisse kohta.

1.6.2. Loomade pidamine laudas ei ole kohustuslik sellistes piirkondades, kus ilmastikutingimused võimaldavad loomi väljas pidada. Loomadele tuleb võimaldada pidev juurdepääs vabaõhualale, eelistatult rohumaale, kui ilmastikutingimused ning maapinna seisukord seda lubavad ja kui liidu õigusaktide põhjal ei ole kehtestatud inimeste ja loomade tervise kaitsega seotud piiranguid ja kohustusi. Loomadel peab olema kehvade ilmastikutingimuste korral võimalik minna varjualusesse või varjulisse kohta. Mahepõllumajanduses ei ole kinnised loomapidamise süsteemid lubatud.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.7.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.7.1. Kõikidel loomapidamisega seotud töötajatel peavad olema vajalikud põhiteadmised ja -oskused loomade tervise ja heaolu kohta.

1.7.1. Kõikidel loomapidamisega seotud isikutel peavad olema vajalikud teadmised ja oskused loomade tervise ja heaolu kohta.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.7.2.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.7.2. Kasvatustavad, sealhulgas loomkoormus, ja pidamistingimused peavad olema sellised, et loomade arengualased, füsioloogilised ja etoloogilised vajadused on täidetud.

1.7.2. Kasvatustavad, sealhulgas loomkoormus, ja pidamistingimused peavad olema sellised, et loomade arengualased, füsioloogilised ja etoloogilised vajadused oleksid asjaomaste loomade kogu eluea kestel täidetud. Loomakasvatuse juhtpõhimõte peab olema põhjustada loomadele võimalikult vähem stressi.

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.7.3.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.7.3. Loomadele tuleb võimaldada pidev juurdepääs vabaõhualale, eelistatult rohumaale, kui ilmastikutingimused ning maapinna seisukord seda lubavad ja kui liidu õigusaktide põhjal ei ole kehtestatud inimeste ja loomade tervise kaitsega seotud piiranguid ega kohustusi.

1.7.3. Rohusööjatele loomadele tuleb võimaldada pidev juurdepääs rohumaale, kui ilmastikutingimused ning maapinna seisukord seda lubavad ja kui liidu õigusaktide põhjal ei ole kehtestatud inimeste ja loomade tervise kaitsega seotud piiranguid ega kohustusi. Kui ilmastiku- ja hooajalised tingimused ning maapinna seisukord ei võimalda juurdepääsu karjamaale, peab rohusööjatel loomadel olema juurdepääs vabaõhualale, kus nad saavad liikuda, välja arvatud juhul, kui see ei tule kasuks asjaomas(t)e looma(de) heaolule või kui liidu õigusaktide alusel on kehtestatud ajutised piirangud ja kohustused seoses inimeste ja loomade tervise kaitsega.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.7.6.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.7.6. Kariloomade lõastamine või teistest eraldamine on keelatud, välja arvatud üksikute loomade puhul piiratud ajavahemikuks, kui see on põhjendatud veterinaarkaalutlustega. Pädevad asutused võivad lubada karja lõastamist mikroettevõtetes, kui karja ei ole võimalik hoida nende käitumuslike vajadustega sobivates rühmades, tingimusel et loomad pääsevad karjatamisperioodiks karjamaale ja vähemalt kaks korda nädalas vabaõhualale, kui karjatamine ei ole võimalik.

1.7.6. Kariloomade lõastamine või teistest eraldamine on keelatud, välja arvatud üksikute loomade puhul piiratud ajavahemikuks, kui see on põhjendatud veterinaarkaalutlustega. Pädevad asutused võivad kuni [15 aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest] lubada karja lõastamist mikroettevõtetes, kui karja ei ole võimalik hoida nende käitumuslike vajadustega sobivates rühmades, tingimusel et seal, kus karjatamine ei ole võimalik, pääsevad loomad karjatamisperioodiks karjamaale ja vähemalt kaks korda nädalas vabaõhualale.

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.7.7.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.7.7. Eluskarja veo kestust minimeeritakse.

1.7.7. Eluskarja veo kestus ei tohi ületada imetajatel kaheksat ning küülikutel ja kodulindudel nelja tundi, seda mõningate eranditega, millega võetakse arvesse äärepoolseimate piirkondade geograafilisi tingimusi, teedevõrgu hõredust, kauget asukohta või mõningate loomaliikide pikemaajalise veo teaduslikult põhjendatud võimalust, kuid kõige selle juures tuleb täita loomade heaolu nõudeid. Eelnimetatut silmas pidades antakse toetust kohalikele tapamajadele.

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.7.7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1.7.7 a. Punktis 1.7.7 nimetatud eeskirju veo maksimaalse kestuse kohta kohandatakse käesolevas lisas määratletud liigispetsiifilistest vajadustest lähtuvalt. Samuti tuleb täita muid käesolevas lisas kehtestatud vedamistingimusi, mis puudutavad näiteks igale liigile spetsiifilisi ruuminõudeid veokitel, põranda ehitust, temperatuuri reguleerimist, joogivee kättesaadavust, sotsiaalseid nõudeid ja latreid. Eriliti tähelepanelik tuleb olla õrnade või hukatavate loomade vedamisel.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.7.8.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.7.8. Mis tahes kannatuste tekitamine viiakse miinimumini looma kogu eluea jooksul, sealhulgas tapmise ajal.

1.7.8. Kõigi ärahoitavate kannatuste tekitamist tuleb vältida looma kogu eluea jooksul, sealhulgas veo ja tapmise ajal.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.7.8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1.7.8 a. Sobiv ja humaanne eeluimastamine tapmise ajal on kõigi loomade puhul kohustuslik. Keelatud on sellised sobimatud uimastamise ja/või tapmise viisid nagu köidikahelate ja elektriga veevannide kasutamine broilerkanade ja kalkunite puhul, lämmatamine ja uimastamiseta veretustamine.

 

Kõik mahepõllumajanduslikke loomi nende veo ja tapmise ajal käitlevad isikud peavad saama piisava väljaõppe, mis tagab käesoleva määruse eeskirjade nõuetekohase rakendamise, ning eeskirjade täitmine tuleb tagada korrapäraste kontrollidega.

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.7.9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1.7.9 a. Mahepõllumajanduses tavapäraselt sarvi ei eemaldata ja loomi ei nudistata. Nende toimingute tegemiseks võib pädev asutus veterinaareeskirjade, loomade heaolu või töötajate ohutuse tagamiseks siiski iga juhtumi puhul eraldi selleks loa anda.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.7.9 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.7.11. Füüsiline kastreerimine on lubatud toodete kvaliteedi ning traditsiooniliste tootmistavade säilitamiseks, ent selleks tuleb kasutada sobivat anesteesiat või valutustamist, toiminguid peavad tegema kvalifitseeritud töötajad ja loom peab olema toimingu jaoks kõige sobivamas eas.

1.7.9 b. Kirurgiline kastreerimine on keelatud, välja arvatud üksikjuhtudel, kui seda pole võimalik vältida. Selle vältimatuse korral viiakse protseduur läbi tuimestuse ja pikema valutustamisega.

 

Lubatud on kirurgilist kastreerimist vältida või piirata võimaldavad kättesaadavad alternatiivsed mittehormonaalsed tooted ja meetodid, sealhulgas immunoloogilised meetodid kastreerimata kultide liha ebameeldiva lõhna ja maitse kaotamiseks, selle vähendamisele suunatud suguline valik ja toidulisandid.

 

Komisjon võtab mõjuhinnangu tulemuste põhjal kaalumisele põrsaste kastreerimise keelustamise ning esitab 2020. aastaks ettepanekud vastavateks seadusandlikeks meetmeteks.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II jagu – punkt 1.7.10.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.7.10. Looma kannatusi tuleb minimeerida piisava anesteesia ja/või valutustamisega ning sellega, et toiminguid teevad kvalifitseeritud töötajad ja loom on toimingu jaoks kõige sobivamas eas.

1.7.10. Kui mõnel punktis 1.7.9. nimetatud põhjusel peetakse kirurgilist sekkumist vajalikuks, tuleb asjaomase looma kannatusi vältida sellega, et rakendatakse usaldusväärseid veterinaarravi meetodeid, sealhulgas piisavat tuimestust ja/või pikaajalist valutustamist ning toiminguid teostavad vastavat luba omavad kvalifitseeritud töötajad asjaomase looma jaoks kõige sobivamas eas. Looma valude vaigistamine peab kestma nii kaua, kui seda asjaomase toimingu jaoks vajalikuks peetakse.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.7.10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1.7.10 a. Kõik vajalikud kirurgilised protseduurid teostab veterinaararst. Kastreerimata isasloomade ja sarvloomade kasvatamisega seotud eriprobleemide lahendamiseks kasutatakse alati, kui see on mõistlik, mittekirurgilisi alternatiive ning nõuandeid sobivate tõugude ja pidamisviiside kohta.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 1.7.12.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.7.12. Loomi tuleb peale ja maha laadida ilma nende sundimiseks mis tahes liiki elektrilisi stimulaatoreid kasutamata. Allopaatiliste rahustite kasutamine enne vedu või veo ajal on keelatud.

1.7.12. Loomi tuleb peale ja maha laadida ilma nende sundimiseks mis tahes liiki elektrilisi stimulaatoreid kasutamata, välja arvatud erijuhtudel ja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1099/20091a III lisa punktiga 1.9. Vältida tuleb tundmatute loomade kokku paigutamist nende veol või tarandikes hoidmisel ja asjatut öö läbi tarandikes pidamist. Karjaloomi tuleb hoida rühmadena ning nad peavad saama latrites liikuda ja ümber pöörata. Allopaatiliste rahustite kasutamine enne vedu või veo ajal on keelatud.

 

__________________________

 

1a Nõukogu 24. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel (ELT L 303, 18.11.2009, lk 1).

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.1.2 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) veised, lambad ja kitsed peavad pääsema karjamaale rohtu sööma alati, kui tingimused seda võimaldavad;

(a) veised, lambad ja kitsed peavad pidevalt pääsema karjamaale rohtu sööma alati, kui tingimused seda võimaldavad;

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.1.2 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) olenemata punktist a peavad üle aasta vanused pullid pääsema karjamaale või vabaõhualale;

(b) olenemata punktist a peavad üle aasta vanused pullid pääsema karjamaale või vabaõhualale.

 

Kui olemasolevaid mahepõllumajandusrajatisi tuleb punktis a ja käesolevas punktis nimetatud kriteeriumide täitmiseks kohandada, tehakse seda 15-aastase üleminekuperioodi jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest;

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.1.2 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) kui veised, lambad ja kitsed pääsevad karjamaale karjatamisajal ning kui talvine laudasüsteem võimaldab loomadele piisavalt liikumisvabadust, võib loobuda kohustusest lasta loomi talvekuudel vabaõhualale;

välja jäetud

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.1.2 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) välja arvatud punktis 1.4.2.2 osutatud iga-aastase rändkarjatamise ajal, peab vähemalt 90 % söödast pärinema samast tootmisüksusest või kui see ei ole võimalik, olema toodetud koostöös teiste mahepõllumajanduslike majapidamistega samas piirkonnas;

(d) välja arvatud punktis 1.4.2.2 osutatud iga-aastase rändkarjatamise ajal, peab vähemalt 60 % söödast pärinema samast tootmisüksusest või kui see ei ole võimalik, olema toodetud koostöös teiste mahepõllumajanduslike majapidamistega samas piirkonnas;

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.1.2 – alapunkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) veise-, lamba- ja kitsekasvatussüsteemid peavad põhinema karjamaade maksimaalsel kasutamisel vastavalt nende kasutamise võimalustele eri aastaaegadel. Vähemalt 60 % veiste, lammaste ja kitsede igapäevase ratsiooni kuivainest peab koosnema koresöödast värske või kuivsööda või silona. Piimandusloomade puhul lubatakse lüpsiperioodi alguses vähendada kõnealust määra 50 %ni maksimaalselt kolmeks kuuks;

(e) veise-, lamba- ja kitsekasvatussüsteemid peavad põhinema karjamaade maksimaalsel kasutamisel vastavalt nende kasutamise võimalustele eri aastaaegadel. Loomatõud tuleb valida vastavalt nende võimele kohaneda kohalike karjatamistingimustega ja sobivusele muude söödavariantidega, näiteks sellele, kuidas nad vajavad koresööta kas värske või kuivsööda või silona. Kui koresööda osakaalu ei saa suurendada, kehtib alljärgnev miinimumnõue, mille täitmisel tuleb järgida asjaomaste loomatõugude söötmis-, tervise- ja heaolunõudeid: vähemalt 60 % veiste, lammaste ja kitsede igapäevase ratsiooni kuivainest peab koosnema koresöödast värske või kuivsööda või silona. Piimandusloomade puhul lubatakse lüpsiperioodi alguses vähendada kõnealust määra 50 %ni maksimaalselt kolmeks kuuks;

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.1.3 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) olenemata nõukogu direktiivi 2008/119/EÜ4 artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punktist a ja artikli 3 lõike 1 teisest lõigust, on keelatud pidada üle ühe nädala vanuseid vasikaid eraldi latrites, välja arvatud üksikud loomad piiratud ajavahemikus, kui see on põhjendatud veterinaarkaalutlustega.

(c) olenemata nõukogu direktiivi 2008/119/EÜ4 artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punktist a ja artikli 3 lõike 1 teisest lõigust, on keelatud mis tahes liiki üksiklatrid, sealhulgas vasikate pidamine eraldi latrites, välja arvatud üksikud loomad piiratud ajavahemikus, kui see on põhjendatud veterinaarkaalutlustega.

_______________

_______________

4 Nõukogu direktiiv 2008/119/EÜ, 18. detsember 2008, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (ELT L 10, 15.1.2009, lk 7)

4 Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/119/EÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (ELT L 10, 15.1.2009, lk 7).

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.1.3 – alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) üksikute vasikate eraldamisel veterinaarraviks peab nende pidamiskohal olema aluspõhuga kaetud sile põrand. Vasikas peab saama mugavalt ümber pöörata, täies pikkuses (mugavalt) lamada ja tal peab olema teiste vasikatega silmside. Kui vasikaid ei peeta ema juures, võib neid grupiviisiliselt pidada alates ühe nädala vanusest;

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.1.3 – alapunkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b) kõigist loomapidamisruumidest peab olema pääs vabaõhualale, kus loomad saavad liikuda.

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.2.2. – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) hobuslased peavad pääsema karjamaale rohtu sööma alati, kui tingimused seda võimaldavad;

(a) hobuslased peavad pääsema karjamaale rohtu sööma alati, kui tingimused seda võimaldavad. Iga muul ajal peab neile olema kättesaadav koresööt;

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.2.2 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kui hobuslased pääsevad karjamaale karjatamisajal ning kui talvine laudasüsteem võimaldab loomadele piisavalt liikumisvabadust, võib loobuda kohustusest lasta loomi talvekuudel vabaõhualale;

välja jäetud

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.2.2. – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) välja arvatud punktis 1.4.2.2 osutatud iga-aastase rändkarjatamise ajal, peab vähemalt 90 % söödast pärinema samast tootmisüksusest või kui see ei ole võimalik, olema toodetud koostöös teiste mahepõllumajanduslike majapidamistega samas piirkonnas;

(c) välja arvatud punktis 1.4.2.2 osutatud iga-aastase rändkarjatamise ajal, peab vähemalt 60 % söödast pärinema samast tootmisüksusest või kui see ei ole võimalik, olema toodetud koostöös sama piirkonna teiste mahepõllumajanduslike majapidamistega;

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.2.2. – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) hobuslaste kasvatamise süsteemid peavad põhinema karjamaade maksimaalsel kasutamisel vastavalt nende ligipääsetavusele eri aastaaegadel. Vähemalt 60 % hobuslaste igapäevase ratsiooni kuivainest peab koosnema koresöödast värske või kuivsööda või silona;

(d) hobuslaste kasvatamise süsteemid peavad põhinema karjamaade maksimaalsel kasutamisel vastavalt nende ligipääsetavusele eri aastaaegadel. Kui koresööda osakaalu ei saa suurendada, kehtib alljärgnev miinimumnõue, mille täitmisel tuleb järgida ka asjaomaste loomatõugude söötmis-, tervise- ja heaolunõudeid: vähemalt 60 % hobuslaste igapäevase ratsiooni kuivainest peab koosnema koresöödast värske või kuivsööda või silona;

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.2.3. – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) hobuslaste pidamiskoha põrand peab olema sile, kuid mitte libe. Hobuslaste jaoks ette nähtud minimaalsest sisepindalast, mis on kindlaks määratud punkti 2.2.4 tabelis, vähemalt pool peab olema jäik, st mitte rest- ega võrkpõrand;

(a) hobuslaste pidamiskoha põrand peab olema sile, kuid mitte libe. Hobuslaste jaoks ette nähtud minimaalsel sisepindalal, mis on kindlaks määratud punkti 2.2.4 tabelis, peab tervenisti olema sile, st mitte rest- ega võrkpõrand;

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.3.2. – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) vähemalt 60 % söödast peab olema pärit samast tootmisüksusest või juhul, kui see ei ole võimalik, olema toodetud koostöös teiste mahepõllumajanduslike majapidamiste või söödakäitlejatega samas piirkonnas;

(a) vähemalt 20 % söödast peab olema pärit samast tootmisüksusest või juhul, kui see ei ole võimalik, olema toodetud koostöös sama piirkonna teiste mahepõllumajanduslike majapidamiste või söödakäitlejatega;

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.3.2. – alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) piisav kogus värsket puhast vett peab olema alati kättesaadav.

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.3.3. – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) sigade pidamiskoha põrand peab olema sile, kuid mitte libe. Sigade jaoks ette nähtud minimaalsest sisepindalast, mis on kindlaks määratud punkti 2.3.4 tabelis, vähemalt pool peab olema jäik, st mitte rest- ega võrkpõrand;

(a) sigade pidamiskoha põrand peab olema sile, kuid mitte libe. Sigade jaoks ette nähtud minimaalsel sisepindalal, mis on kindlaks määratud punkti 2.3.4 tabelis, peab tervenisti olema sile, st mitte rest- ega võrkpõrand;

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.3.3. – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) aluspõhku peab alati olema nii palju, et kõik sulus olevad sead saaksid ühekorraga kõige rohkem ruumi võtval viisil lamada;

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.3.3 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) emiseid tuleb kasvatada rühmades, välja arvatud tiinuse lõppjärgus ja imetamise ajal;

(c) emiseid tuleb pidada rühmades, välja arvatud tiinuse lõppjärgus ja imetamise ajal, mille jooksul emis peab saama oma sulus vabalt liikuda ja ta lõastatakse ainult lühikeseks ajaks, kui see on hädavajalik.

 

Põhu osas kehtestatud lisanõuetest sõltumata tuleb emised varustada paar päeva enne oodatavat poegimist piisava koguse põhu või muu sobiva loodusliku materjaliga, et nad saaksid pesa ehitada;

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.3.3. – alapunkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) jalutuskohtades peavad sead saama püherdada ja tuhnida. Tuhnimiseks võib kasutada mitmesuguseid substraate.

(e) jalutuskohtades peavad sead saama püherdada ja tuhnida. Tuhnimiseks võib kasutada mitmesuguseid substraate. Hoiukeskkonda viiakse ka muid materjale, kuna see suurendab sigade heaolu.

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.3.4 – tabel 2

Komisjoni ettepanek

 

Sisepindala

Välisala pindala

 

(loomade kasutuses olev netopindala)

(jalutusala, v.a karjamaa)

 

Minimaalne eluskaal (kg)

m2 looma kohta

m2 looma kohta

Poegivad emised põrsastega kuni 40 päeva jooksul

 

7,5 m2 emise kohta

2,5

Nuumsead

kuni 50

0,8

0,6

kuni 85

1,1

0,8

kuni 110

1,3

1

Põrsad

üle 40 päeva vanad ja kuni 30 kg kaaluvad

0,6

0,4

Aretussead

 

2,5 m2 emise kohta

1,9

 

6 m2 kuldi kohta

8,0

 

 

Kui sulge kasutatakse paaritamiseks: 10 m2 kuldi kohta

 

Muudatusettepanek

 

Sisepindala

Välisala pindala

 

(loomade kasutuses olev netopindala)

(jalutusala, v.a karjamaa)

 

Minimaalne eluskaal (kg)

m2 looma kohta

m2 looma kohta

Poegivad emised põrsastega kuni 40 päeva jooksul

 

7,5 sow

2,5

Nuumsead

kuni 50

0,8

0,6

kuni 85

1,1

0,8

kuni 110

1,3

1

 

üle 110

1,5

1,2

Põrsad

üle 40 päeva vanad ja kuni 30 kg kaaluvad

0,6

0,4

Aretussead

 

2,5 m2 emise kohta

1,9

 

 

 

 

 

6 m2 kuldi kohta

8,0

 

 

Kui sulge kasutatakse paaritamiseks: 10 m2 kuldi kohta

 

Selgitus

Tuleb taastada määruses (EÜ) nr 889/2009 juba esinev eluskaal üle 110 kg, mille jaoks ette nähtud pind on siseruumides 1,5 m2 ja välitingimustes 1,2 m2.

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.4.2. Kodulindude päritolu

2.4.2. Kodulindude päritolu

 

Kiiresti kasvavad kodulindude liinid on keelatud.

Kodulinde tuleb pidada kuni minimaalse eani või nad peaksid pärinema aeglaselt kasvavate kodulindude liinidest, nagu on määratlenud pädev asutus.

Kodulinnud peavad pärinema aeglaselt kasvavate kodulindude liinidest, mis vastavad sätestatud piiratud päevasele kasvukiirusele, mis on kooskõlas iga liigi minimaalse pidamise ajaga. Komisjon kehtestab nimetatud kasvukiirused kooskõlas artikli 11 lõikega 2.

Kui põllumajandustootja ei kasuta aeglase kasvuga liine, on minimaalne tapavanus järgmine:

Kui põllumajandustootja ei kasuta aeglase kasvuga liine, on minimaalne tapavanus järgmine:

(a) 81 päeva kanade puhul;

(a) 81 päeva kanade puhul;

(b) 150 päeva kohikukkede puhul;

(b) 150 päeva kohikukkede puhul;

(c) 49 päeva pekingi partide puhul;

(c) 49 päeva pekingi partide puhul;

(d) 70 päeva emaste muskuspartide puhul;

(d) 70 päeva emaste muskuspartide puhul;

(e) 84 päeva isaste muskuspartide puhul;

(e) 84 päeva isaste muskuspartide puhul;

(f) 92 päeva sinikaelpartide puhul;

(f) 92 päeva sinikaelpartide puhul;

(g) 94 päeva pärlkanade puhul;

(g) 94 päeva pärlkanade puhul;

(h) 140 päeva isaste kalkunite või küpsetamiseks mõeldud hanede puhul ning

(h) 140 päeva isaste kalkunite või küpsetamiseks mõeldud hanede puhul ning

(i) 100 päeva emaste kalkunite puhul.

(i) 100 päeva emaste kalkunite puhul.

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4.3. – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) vähemalt 60 % söödast peab olema pärit samast tootmisüksusest või juhul, kui see ei ole võimalik, olema toodetud koostöös teiste mahepõllumajanduslike majapidamiste või söödakäitlejatega samas piirkonnas;

(a) vähemalt 20 % söödast peab olema pärit samast tootmisüksusest või juhul, kui see ei ole võimalik, olema toodetud koostöös sama piirkonna teiste mahepõllumajanduslike majapidamiste või söödakäitlejatega;

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4.4. – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) kodulinnud peavad pääsema vabaõhualale vähemalt kolmandikul oma elueast. Kodulindude vabaõhualad peavad olema põhiliselt taimestikuga kaetud, kaitserajatistega varustatud ning võimaldama loomadel kergesti pääseda nõuetekohase arvu joogikünade juurde;

(c) kodulinnud peavad pääsema vabaõhualale, sealhulgas karjamaale ja/või metsamaale, vähemalt poolel oma elueast, ja pidevalt pärast täielikku sulgimist. Kodulindude vabaõhualad peavad olema põhiliselt ühe- või mitmeaastase taimestikuga kaetud, varustatud kaitserajatistega, mis võimaldavad varjuda ja siblida, ning võimaldama lindudel kergesti pääseda nõuetekohase arvu joogikünade juurde;

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4.4. – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) kui liidu õigusaktide alusel kehtestatud piirangute või kohustuste tõttu hoitakse kodulinde siseruumides, peab neil olema alaline juurdepääs piisavas koguses koresöödale ja sobivale materjalile, et rahuldada nende etoloogilisi vajadusi;

(d) kui kodulinde peetakse näiteks liidu õigusaktide alusel kehtestatud piirangute või kohustuste tõttu siseruumides, peab neil olema pääs (välisõhus olevasse) katusealusesse ja alaline juurdepääs piisavas koguses koresöödale ja sobivale materjalile, et rahuldada nende etoloogilisi vajadusi;

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4.4. – alapunkt e – alapunkt vi

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(vi) mitmekorruselistes süsteemides ei tohi olla üle kolme korruse kasutatavat pinda, esimene korrus kaasa arvatud. Korruste või vahepealsete alade, nt pesitsemisalade kaugus üksteisest ei tohi olla üle ühe meetri. Kõrgematelt korrustelt peab olema võimalik sõnnikut eemaldada automaatsüsteemi abil;

välja jäetud

Selgitus

Mitmekorruselised farmihooned ei ole mahepõllumajanduse põhimõtetega kooskõlas ja need tuleks keelustada.

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4.4. – alapunkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) pärast iga kodulinnupartii üleskasvatamist tuleb hooned lindudest tühjendada. Selle aja jooksul tuleb hooned ja sisseseade puhastada ning desinfitseerida. Peale selle tuleb pärast iga kodulinnupartii üleskasvatamist lasta vabaaladel puhata liikmesriigi kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul, et taimestik saaks taastuda. Kõnealuseid nõudeid ei kohaldata, kui kodulinde ei kasvatata partiina, ei peeta vabaalal ja kui nad saavad terve päeva vabalt ringi liikuda.

(g) pärast iga kodulinnupartii üleskasvatamist tuleb hooned lindudest tühjendada. Selle aja jooksul tuleb hooned ja sisseseade puhastada ning desinfitseerida. Peale selle tuleb pärast iga kodulinnupartii üleskasvatamist lasta liikmesriigi kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul vabaaladel puhata, et taimestik saaks taastuda. Kõnealuseid nõudeid ei kohaldata, kui kodulinde ei kasvatata partiidena, ei peeta vabaalal ja kui nad saavad terve päeva vabalt ringi liikuda. Kodulinde võib pidada vabaõhualadel, mida vähemalt 50% ulatuses katab ühe- või mitmeaastane taimestik. Neil võivad vahelduda puudega kaetud ja lagedad alad.

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4.5 – tabel 2

 

Komisjoni ettepanek

 

Aretuslinnud / vanemkari

Noorkari

Nuumlinnud

Kohikuked

Munalinnud

Vanus

Aretuslinnud

Noorkanad 0–8 nädalat

Noorkanad 9-18 nädalat

Noorlinnud 0–21 päeva

Lõppnuumal linnud 22–81 päeva

22–150 päeva

Munakanad alates 19 nädalast

Siseruumides peetavate lindude arv (lindu kasutatava pinna m² kohta)

6 lindu

24 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m²

15 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m²

20 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m²

10 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m²

10 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m²

6 lindu

Ruum õrrel (cm)

 

 

 

 

18

Mitmekorruseliste süsteemide lisamõõtmed esimese korruse m2 kohta (sh veranda, kui sellele on tagatud juurdepääs kogu ööpäeva jooksul)

9 lindu

36 lindu, veranda välja arvatud

22 lindu

Tavaliselt ei kasutata

9 lindu

Karja maksimumsuurus

3 000, isaslinnud sealhulgas

10 000*

3 300

10 000*

4 800

2 500

3 000

Loomkoormus vabaalal (m2/lind), tingimusel et ei ületata ülemmäära 170 kg lämmastikku hektari kohta aastas

4

1

4

1

4

4

4

* võib jagada kolmeks 3 000 linnuga partiiks või kaheks 4 800 linnuga partiiks

Muudatusettepanek

 

Aretuslinnud / vanemkari

Noorkari

Nuumlinnud

Kohikuked

Munalinnud

Vanus

Aretuslinnud

Noorkanad 0–8 nädalat

Noorkanad 9-18 nädalat

Noorlinnud 0–21 päeva

Lõppnuumal linnud 22–81 päeva

22–150 päeva

Munakanad alates 19 nädalast

Siseruumides peetavate lindude arv (lindu kasutatava pinna m² kohta)

6 lindu

linnud eluskaaluga kuni 14 kg/m²

linnud eluskaaluga kuni 14 kg/m²

20 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m²

10 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m²

10 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m²

6 lindu

Ruum õrrel (cm)

 

 

 

 

18

Mitmekorruseliste süsteemide lisamõõtmed esimese korruse m2 kohta (sh veranda, kui sellele on tagatud juurdepääs kogu ööpäeva jooksul)

9 lindu

36 lindu, veranda välja arvatud

22 lindu

Tavaliselt ei kasutata

9 lindu

Tootmisüksus

3 000, isaslinnud sealhulgas

10 000*

3 300

10 000*

4 800

2 500

3 000

Loomkoormus vabaalal (m2/lind), tingimusel et ei ületata ülemmäära 170 kg lämmastikku hektari kohta aastas

4

1

4

1

4

4

4

* võib jagada kolmeks 3 000 linnuga partiiks või kaheks 4 800 linnuga partiiks

Selgitus

Viide tootmisüksusele aitab vältida ohtu, et tootmisüksus jagatakse mitmeks karjaks ja tulemuseks on suured, tööstuslikud, mahetootmisega kokkusobimatud linnuvabrikud.

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4.6. – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) kodulinnud peavad pääsema vabaõhualale vähemalt kolmandikul oma elueast. Eelkõige peab neil päevasel ajal olema pidevalt võimalik pääseda vabaõhualale alates võimalikult varasest east, kui füsioloogilised ja füüsilised tingimused seda lubavad, välja arvatud juhul, kui liidu õigusaktide alusel on kehtestatud ajutised piirangud;

(a) kodulinnud peavad pääsema vabaõhualale, sealhulgas karjamaale ja/või metsamaale, vähemalt poolel oma elueast. Eelkõige peab neil päevasel ajal olema pidevalt võimalik pääseda vabaõhualale alates võimalikult varasest east, kui füsioloogilised ja füüsilised tingimused seda lubavad, välja arvatud juhul, kui liidu õigusaktide alusel on kehtestatud ajutised piirangud;

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4.6. – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kodulindude vabaõhualad peavad olema põhiliselt kaetud mitmekesise taimestikuga ja varustatud kaitserajatistega ning võimaldama lindudel kergesti pääseda nõuetekohase arvu joogikünade juurde. Vabaõhuala taimestik tuleb korrapäraste ajavahemike tagant eemaldada, et vähendada toitainete ülekülluse tekkimise ohtu. Vabaõhuala ei tohi ulatuda üle 150 m raadiuse kodulinnukasvatushoone lähimast väljapääsuluugist. Kuni 350 meetrine raadius kodulinnukasvatushoone lähimast väljumisluugist on siiski lubatud, kui kogu vabaalal on ühtlaste vahemaade järel piisav arv varjualuseid (ühe hektari kohta vähemalt neli varjualust) ja joogikünasid;

(b) kodulindude vabaõhualad peavad olema põhiliselt kaetud mitmekesise taimestikuga, varustatud kaitserajatistega ning võimaldama lindudel kergesti pääseda nõuetekohase arvu joogikünade juurde. Piisavalt peab olema ka kaitserajatisi, mis võimaldavad lindudel varjuda ja peitu minna. Vabaõhuala taimestik tuleb korrapäraste ajavahemike tagant eemaldada, et vähendada toitainete ülekülluse tekkimise ohtu. Vabaõhuala ei tohi ulatuda üle 150 m raadiuse kodulinnukasvatushoone lähimast väljapääsuluugist. Kuni 350 meetrine raadius kodulinnukasvatushoone lähimast väljumisluugist on siiski lubatud, kui kogu vabaalal on ühtlaste vahemaade järel piisav arv varjualuseid (ühe hektari kohta vähemalt neli varjualust) ja joogikünasid;

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4.7.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.4.7. Loomade heaolu

2.4.7. Loomade heaolu

Eluslindudelt sulgede kitkumine on keelatud.

Sundsöötmine ja eluslindudelt sulgede kitkumine on keelatud.

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – II osa – punkt 2.4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2.4 a. Küülikukasvatus

 

Kõik rohusööjad, sealhulgas küülikud, peavad pidevalt pääsema karjamaale, kui ilmastikutingimused ning maapinna seisukord seda lubavad. Kui ilmastikutingimused ning maapinna seisukord ei võimalda karjamaale laskmist, peavad küülikud pidevalt pääsema vabaõhualadele, välja arvatud juhul, kui liidu õigusaktide alusel on kehtestatud ajutised piirangud ja kohustused seoses inimeste ja loomade tervise kaitsega. Küülikutel peab kogu aeg olema piisavalt ruumi enda täies pikkuses tagakäppadele püsti ajamiseks ning loomulikuks käitumiseks, nagu hüplemine ja hüppamine puuri katust puudutamata. Komisjonile antakse õigus kehtestada üksikasjalikud küülikukasvatuse eeskirjad kooskõlas artikli 11 lõikega 2.

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Merevetikate ja vesiviljelusloomade tootmise eeskirjad

Vetikate ja vesiviljelusloomade tootmise eeskirjad

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.1.3.3. – alapunkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a) peamiselt mahepõllumajanduslikest allikatest (nt koorikloomade koorikust) saadud astaksantiini võib kasutada lõhe ja forelli söödaratsioonis nende füsioloogiliste vajaduste piires. Kui mahepõllumajanduslikud allikad puuduvad, võib kasutada astaksantiini looduslikke allikaid (näit. Phaffia pärm).

Selgitus

Eeskätt lihatoiduliste vesiviljelusloomade füsioloogiliste vajaduste rahuldamiseks tuleks teatavatel eritingimustel lubada kasutada looduslikest allikatest saadud astaksantiini. Seda valdkonda reguleeriv määrus peaks jääma kehtima.

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.1.4.2. – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) teha võib kuni kaks allopaatilise ravi kuuri aastas, välja arvatud juhul, kui on tegemist vaktsineerimistega või kohustuslike likvideerimisprogrammidega. Lühema kui aastase tootmistsükli puhul on siiski lubatud vaid üks allopaatilise ravi kuur aastas. Kui allopaatilise ravi nimetatud ravikuure ületatakse, ei tohi asjaomaseid vesiviljelusloomi müüa mahepõllumajandusliku tootena;

(d) teha võib kuni kaks allopaatilise ravi kuuri aastas, välja arvatud juhul, kui on tegemist vaktsineerimistega, parasiitidevastase raviga või kohustuslike likvideerimisprogrammidega. Lühema kui aastase tootmistsükli puhul on siiski lubatud vaid üks allopaatilise ravi kuur aastas. Kui allopaatilise ravi nimetatud ravikuure ületatakse, ei tohi asjaomaseid vesiviljelusloomi müüa mahepõllumajandusliku tootena;

Selgitus

Parasiitide tõrjeks kasutatakse sageli allopaatilise ravina liigitatavaid tooteid. Sellepärast ja sidususe tagamiseks punkti 4.1.4.2. alapunktiga e on vaja erandit sama punkti alapunktis d.

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.1.5.-1a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4.1.5.-1. Mahetoodang vesiviljeluses on piiratud liikidega, mis sobivad vesiviljeluseks ja mille kohta on olemas piisavad teadmised, et määratleda selliseid liike käsitlevad nõuded ja neid kohaldada.

 

Igal juhul tuleb kasutada vaid kõige sobivamaid liike ja tõuge. Keelatud on kasvatada erakliku eluviisiga liike ja röövkalaliike, mille üksindu- ja jahipidamisvajadusi ei saa vangistustingimustes rahuldada.

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.1.6.1.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.1.6.1. Kõikidel vesiviljelusloomade pidamisega seotud töötajatel peavad olema vajalikud põhiteadmised ja -oskused loomade tervise ja heaolu kohta.

4.1.6.1. Kõigil vesiviljelusloomade pidamisega seotud isikutel peavad olema loomade tervise ja heaoluga seotud vajalikud teadmised ja oskused.

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.1.6.6.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.1.6.6. Vesiviljelusloomade veo kestus tuleb asjakohaste meetmetega viia miinimumini.

4.1.6.6. Elavate vesiviljelusloomade veo kestus tuleb asjakohaste meetmetega viia miinimumini ning tagada, et see ei ületaks kuut tundi, seda mõningate eranditega, et võtta arvesse äärepoolseimate piirkondade geograafilisi tingimusi, hõredat teedevõrku, kauget asukohta või mõningate loomaliikide pikemaajalise veo teaduslikult põhjendatud võimalust, tingimusel, et täidetakse loomade heaolu eeskirju.

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.1.6.7.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.1.6.7. Mis tahes kannatuste tekitamine viiakse miinimumini looma kogu eluea jooksul, sealhulgas tapmise ajal.

4.1.6.7. Loomale mis tahes kannatuste tekitamist välditakse kogu tema eluea jooksul, sealhulgas veo ja tapmise ajal.

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.1.6.8.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.1.6.8. Kasutatakse tapmisviise, mille puhul kalad kaotavad teadvuse silmapilkselt ega tunne valu. Tapaeelne käitlemine peab olema selline, et välditakse vigastamist ja minimeeritakse samas kannatused ja stress. Optimaalse tapmisviisi valimisel tuleb arvesse võtta kalade eri suurusi väljapüügi ajal ning liikide ja tootmiskohtade vahelisi erinevusi.

4.1.6.8. Kasutatakse tapmisviise, mille puhul kalad kaotavad teadvuse silmapilkselt ega tunne valu. Tapaeelne käitlemine peab olema selline, et välditakse vigastamist ja minimeeritakse samas kannatused ja stress. Optimaalse tapmisviisi valimisel tuleb arvesse võtta kalade eri suurusi väljapüügi ajal ning liikide ja tootmiskohtade vahelisi erinevusi. Kalade veristamise teel tapmine ja süsinikdioksiidiga mõjutamine on keelatud. Koorikloomi tapetakse ainult elektrilisi uimastamis- või tapmisseadmeid kasutades.

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – III osa – punkt 4.1.6.8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4.1.6.8 a. Mahemeetodil saadud eluskala müük on keelatud.

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – IV osa – punkt 2.2.4 – alapunkt b – alapunkt iii – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– vetikad, k.a merevetikad:

– vetikad, k.a merevetikad ja Lithothamnium;

Selgitus

Suure kaltsiumisisalduse tõttu kasutatakse vetikat Lithothamnium juba praegu mahemeetodil saadud taimsete piimajookide tootmisel, vajamata selleks mingeid lisaaineid. See peaks olema võimalik ka ELi tasandil.

MENETLUS

Pealkiri

Mahepõllumajanduslik tootmine ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamine, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XXX/XXX [ametlike kontrollide määrus] muutmine ning nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 kehtetuks tunnistamine

Viited

COM(2014)0180 – C7-0109/2014 – 2014/0100(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

AGRI

2.4.2014

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

ENVI

2.4.2014

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Sirpa Pietikäinen

5.9.2014

Arutamine parlamendikomisjonis

24.2.2015

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

6.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

43

16

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Angélique Delahaye, Jørn Dohrmann, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Iratxe García Pérez, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Josu Juaristi Abaunz, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Pavel Poc, Marcus Pretzell, Michèle Rivasi, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Dubravka Šuica, Tibor Szanyi, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Renata Briano, Nicola Caputo, Mark Demesmaeker, Esther Herranz García, Jan Huitema, Merja Kyllönen, James Nicholson, Aldo Patriciello, Sirpa Pietikäinen, Gabriele Preuß, Bart Staes

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Arne Gericke

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Mahepõllumajanduslik tootmine ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamine, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XXX/XXX [ametlike kontrollide määrus] muutmine ning nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 kehtetuks tunnistamine

Viited

COM(2014)0180 – C7-0109/2014 – 2014/0100(COD)

EP-le esitamise kuupäev

24.3.2014

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

AGRI

2.4.2014

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

ENVI

2.4.2014

 

 

 

Raportöörid

nimetamise kuupäev

Martin Häusling

3.9.2014

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

4.9.2014

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

13.10.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

4

7

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Richard Ashworth, José Bové, Paul Brannen, Daniel Buda, Nicola Caputo, Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Edouard Ferrand, Luke Ming Flanagan, Beata Gosiewska, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Zbigniew Kuźmiuk, Philippe Loiseau, Giulia Moi, Ulrike Müller, James Nicholson, Maria Noichl, Marijana Petir, Laurenţiu Rebega, Jens Rohde, Bronis Ropė, Jordi Sebastià, Jasenko Selimovic, Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Marc Tarabella, Janusz Wojciechowski, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Julie Girling, Ivan Jakovčić, Norbert Lins, Stanislav Polčák, Hannu Takkula

Esitamise kuupäev

23.10.2015

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

33

+

ALDE Group

Jan Huitema, Ivan Jakovčić, Ulrike Müller, Jasenko Selimovic

ECR

Beata Gosiewska, Zbigniew Kuźmiuk, Janusz Wojciechowski

EFDD

Giulia Moi, Marco Zullo

PPE

Daniel Buda, Michel Dantin, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Esther Herranz García, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Norbert Lins, Marijana Petir, Stanislav Polčák, Czesław Adam Siekierski

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Paul Brannen, Nicola Caputo, Paolo De Castro, Viorica Dăncilă, Maria Noichl

Verts/ALE

José Bové, Martin Häusling, Bronis Ropė, Jordi Sebastià

4

-

ECR

James Nicholson

EFDD

John Stuart Agnew

ENF

Edouard Ferrand

NI

Diane Dodds

7

0

ECR

Richard Ashworth

ENF

Philippe Loiseau, Laurenţiu Rebega

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan, Anja Hazekamp, Lidia Senra Rodríguez

PPE

Peter Jahr

Tähiste seletused

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu