Menetlus : 2014/0014(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0006/2016

Esitatud tekstid :

A8-0006/2016

Arutelud :

PV 07/03/2016 - 12
CRE 07/03/2016 - 12

Hääletused :

PV 08/03/2016 - 6.2

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0068

RAPORT     ***I
PDF 593kWORD 126k
15. jaanuar 2016
PE 544.363v02-00 A8-0006/2016

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013 ning määrust (EL) nr 1306/2013 haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ning piima jaotamise toetuskava osas

(COM(2014)0032 – C7-0025/2014 – 2014/0014(COD))

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

Raportöör: Marc Tarabella

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013 ning määrust (EL) nr 1306/2013 haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ning piima jaotamise toetuskava osas

(COM(2014)0032 – C7-0025/2014 – 2014/0014(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0032),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 42 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0025/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 9. juuli 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 7. oktoobri 2014. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse oma 27. mai 2015. aasta otsust institutsioonidevaheliste läbirääkimiste alustamise ja mandaadi kohta seoses ettepanekuga(3),–  võttes arvesse nõukogu esindaja 16. detsembri 2015. aasta kirjas antud kohustust kiita parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A8-0006/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

 

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU

MÄÄRUS (EL) 2016/...,

...,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013 ning määrust (EL) nr 1306/2013 haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ning piima jaotamise toetuskava osas **

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(5),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013(6) II osa I jaotise II peatüki 1. jaoga on nähtud ette koolipuu- ja köögivilja (sealhulgas banaanid) ning koolipiima kava.

(2)  Praeguste kavade kohaldamisel saadud kogemused koos välishindamiste ▌järeldustega, erinevate poliitikavalikute analüüsi tulemustega ning liikmesriikide ees seisvate sotsiaalprobleemidega osutavad järeldusele, et mõlema kõnealuse koolikava jätkumine ja tugevdamine on äärmiselt tähtis. Praeguses olukorras, kus värske puu- ja köögivilja ▌ning piimatoodete tarbimine väheneb, eriti laste hulgas, ja laste ülekaal suureneb tarbimisharjumuste tõttu, mille puhul kiputakse eelistama töödeldud toitu, millele on lisatud palju suhkrut, soola, rasva või lisaaineid, peaks liidu toetus lastele haridusasutustes teatavate valitud põllumajandustoodete jagamiseks aitama senisest enam edendada tervislikke toitumisharjumusi ja kohaliku toodangu tarbimist.

(3)  Eri poliitikavalikute analüüs näitab, et ühtlustatud lähenemisviis ühise õigus- ja finantsraamistiku kaudu on asjakohasem ja aitab tõhusamalt saavutada konkreetseid eesmärke, mida ühine põllumajanduspoliitika koolikavade kaudu taotleb. See võimaldaks liikmesriikidel saavutada jagamise maksimaalse mõju eelarvet muutmata ja suurendada juhtimise tõhusust. Selleks aga, et võtta arvesse puu- ja köögivilja (sealhulgas banaanid) ning piima ja piimatoodete, st koolipuu- ja köögivilja ning koolipiima, nagu on määratletud II peatüki 1. jaos, ja nende tarneahelate erinevusi, peaksid teatavad elemendid, nagu näiteks vastavad eelarvepaketid, jääma eraldi. Arvestades praeguste kavade puhul saadud kogemusi, peaks kavas osalemine jääma liikmesriikide jaoks vabatahtlikuks. Võttes arvesse liikmesriigiti erinevaid tarbimistavasid, tuleks osalevatele liikmesriikidele ja piirkondadele anda võimalus nende strateegiate raames valida tooteid, mida nad soovivad lastele haridusasutustes pakkumiseks toetuskõlblike toodete hulgas jagada. Lisaks võiksid liikmesriigid kaaluda suunatud meetmete kasutuselevõtmist, et peatada piimatarbimise vähenemist sihtrühma seas.

(4)  On kindlaks tehtud, et eelkõige värske puu- ja köögivilja ▌ning joogipiima tarbimine on vähenemas. Seetõttu on asjakohane suunata koolikavade raames toimuv jagamine prioriteedina ennekõike nendele toodetele. See omakorda aitaks vähendada koolide korralduslikku koormust ja suurendada jagamise mõju piiratud eelarve raames ning oleks kooskõlas praeguse tavaga, kuna neid tooteid jagatakse kõige sagedamini. Siiski tuleks kaltsiumi omandamist käsitlevate toitumissoovituste järgimiseks ning piimas leiduva laktoosi talumatusega kaasnevate järjest sagedasemate probleemide tõttu lubada liikmesriikidel jagada ka teisi piimatooteid, nagu jogurt ja juust, mis on laste tervisele kasulikud. Samuti tuleks püüda tagada, et jagatakse kohalikke ja piirkondlikke tooteid.

(5)  Kaasnevad haridusmeetmed on vajalikud selleks, et muuta kava selle lühi- ja pikaajaliste eesmärkide saavutamisel, s.o valitud põllumajandustoodete tarbimise suurendamisel ja tervislikuma toitumise edendamisel tulemuslikuks. Arvestades nimetatud meetmete tähtsust, peaksid need täiendama nii koolipuu ja -köögivilja ning koolipiima jagamist. Nad peaksid olema liidu toetuse kõlblikud, arvestades, et mittepõllumajanduslike toodete puhul on nimetatud toetuse kõlblik ainult piimakomponent. Kaasnevate haridusmeetmetena on need oluline vahend, mis aitab laste jaoks taastada seost põllumajanduse ja liidu mitmesuguste põllumajandustoodetega, eriti oma piirkonna toodanguga, kasutades selleks näiteks toitumisekspertide ja põllumajandustootjate abi. Kavaga taotletavate eesmärkide saavutamiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud hõlmata oma temaatilistesse meetmetesse suuremat hulka erinevaid põllumajandustooteid, näiteks töödeldud puu- ja juurvilju, millele ei ole lisatud suhkrut, soola, rasva või magusaineid ega kunstlikke maitsetugevdajaid. Liikmesriikidel peaks samuti olema lubatud hõlmata kavadesse muude kohalike, piirkondlike või riigi tüüpiliste toodete jagamine, nt mesi, oliivid ja oliiviõli. Kuid tervislike toitumisharjumuste edendamiseks peaksid liikmesriigid kõnealuse loetelu väljatöötamisel, tehes seda kooskõlas riiklike menetlustega, tagama oma tervishoiu- ja toitumise eest vastutavate riiklike asutuste asjakohase osalemise või neilt loa saamise.

(6)  Selleks et tagada liidu rahaliste vahendite tõhus ja sihipärane kasutamine ning lihtsustada koolikava rakendamist, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte seoses liidu toetuse kõlblike kulude ja/või meetmete kindlaksmääramisega.

(7)  Nimetatud toetus tuleks eraldada eraldi koolipuu- ja köögivilja ▌ning koolipiima puhul kooskõlas vabatahtliku lähenemisviisiga jagamisele. Kõnealune toetus tuleks eraldada igale liikmesriigile, võttes arvesse 6–10aastaste laste arvu liikmesriigis, liikmesriigi eri piirkondade arengutaset, et rohkem saaksid toetust vähem arenenud piirkonnad, Egeuse mere väikesaared ning äärepoolseimad piirkonnad, arvestades nende piirkondade põllumajanduse ühekülgsust ja asjaolu, et seal ei ole sagedasti teatud tooteid saada, mis tähendab suuremaid transpordi- ja hoiustamiskulusid. Et võimaldada liikmesriikidel säilitada oma praegused kavad nende tegelikus ulatuses ning julgustada teisi liikmesriike hakkama kasutama piima jagamist, on koolipiima puhul lisaks asjakohane kombineerida eespool nimetatud kriteeriumid liidu toetuse varasema kasutamisega lastele piima ja piimatoodete pakkumiseks, välja arvatud Horvaatia puhul, kelle jaoks tuleks kindlaks määrata eraldi kindlasummaline toetus.

(8)  Tõrgeteta asjaajamise ja eelarvehalduse huvides peaksid liikmesriigid, kes soovivad osaleda toetuskõlblike toodete jagamisel, taotlema liidu toetust igal aastal. ▌

(9)  Liikmesriigi kavas osalemise tingimuseks tuleks pidada riikliku strateegia olemasolu. Osaleda soovivatel liikmesriikidel tuleks esitada kuueaastast perioodi hõlmav strateegiline ▌dokument, milles on toodud ▌nende vastavad prioriteedid. Liikmesriikidel peaks olema lubatud riiklikke strateegiaid korrapäraselt ajakohastada, võttes eelkõige arvesse hindamisi, prioriteetide ja eesmärkide ümberhindamisi ning programmide edukust. Strateegiad võivad lisaks sisaldada kava rakendamisega seotud elementide täpsustamist, mis võimaldab liikmesriikidel saavutada tõhusa juhtimise, muu hulgas seoses toetusetaotlustega.

(10)  Selleks et parandada koolikava alast teadlikkust ja suurendada liidu toetuse nähtavust, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte seoses liikmesriikide kohustusega avalikustada selgelt asjaolu, et nad saavad kava rakendamiseks liidu toetust, sealhulgas seoses teavitamisvahenditega ning, kui see on asjakohane, ühtse tunnuse või graafiliste elementidega.

(11)  Kava nähtavuse tagamiseks peaksid liikmesriigid oma strateegias selgitama, kuidas nad kavatsevad tagada oma kava lisaväärtuse, eriti kui haridusasutustes käivad lapsed tarbivad liidu toetusega rahastatud tooteid muu toiduga samaaegselt. Selleks et saavutada liidu toetuskava hariduseesmärk ja tõhusus, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte seoses eeskirjadega, milles käsitletakse liidu toetuskava alusel rahastatavate toodete jagamist haridusasutustes võrreldes muu toiduga ja nende valmistamist.

(12)  Selleks et kontrollida programmide tõhusust liikmesriikides, tuleks eraldada rahalisi vahendeid saavutatud tulemuste jälgimise ja hindamisega seotud algatuste jaoks, pöörates erilist tähelepanu muutustele tarbimises keskpikas perspektiivis.

(13)  Arvestades, et puu- ja köögivilja jagamise puhul kaotatakse kaasrahastamise põhimõte, on vaja muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013(7) asjakohaseid sätteid.

(14)  Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide piirkondlikku või kohalikku pädevuste jaotust.

(15)  Määrust (EL) nr 1308/2013 ja määrust (EL) nr 1306/2013 tuleks vastavalt muuta. Selleks et võtta arvesse õppeaasta perioodilisust, tuleks uusi eeskirju hakata kohaldama alates 1. augustist 2017,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Põllumajandustoodete ühise turukorralduse kehtestamist käsitleva määruse (EL) nr 1308/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1308/2013 muudetakse järgmiselt.

(1)  II osa I jaotise II peatüki 1. jao pealkiri asendatakse järgmisega: „HARIDUSASUTUSTE PUU- JA KÖÖGIVILJAGA NING PIIMA JA PIIMATOODETEGA VARUSTAMISE TOETUS”

(2)  Pealkiri „1. alajagu” ja pealkiri „Koolipuu- ja köögivilja kava” jäetakse välja.

(3)  Artikkel 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23

Toetus koolipuu- ja köögivilja ▌ ning koolipiima pakkumiseks, kaasnevateks haridusmeetmeteks ja seonduvateks kuludeks

1.  Liidu toetust antakse artiklis 22 osutatud haridusasutustes käivatele lastele mõeldud:

a)  lõigetes 2 ja 3 osutatud toetuskõlblike toodete pakkumiseks ja jagamiseks;

b)  kaasnevateks haridusmeetmeteks ning

c)  teatavate seonduvate kulude katteks, mis on seotud ▌, seadmete, teavitamise, järelevalve ja hindamisega ning logistika ja jagamisega, kui need kulud ei ole hõlmatud punktiga a.

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

  „koolipuu- ja köögivili” – lõike 2 esimese lõigu punktis a ja lõike 2 teise lõigu punktis b osutatud tooted;

  „koolipiim” – lõike 2 esimese lõigu punktis b ja lõike 2 teise lõigu punktis b osutatud tooted ning V lisas osutatud tooted.

2.  Lõikega 1 kehtestatud toetuskavas (edaspidi „koolikava”) osaleda soovivad liikmesriigid, kes taotlevad eespool osutatud liidu toetust, eelistavad siseriiklikke tingimusi arvesse võttes toodete jagamist ühest või mõlemast järgmisest rühmast:

a)  puu- ja köögivili ning banaanisektori värsked tooted;

b)  joogipiim ja selle laktoosivabad alternatiivid.

Selleks et edendada konkreetsete toodete tarbimist ja/või reageerida oma territooriumil laste erilistele toitainevajadustele, võib liikmesriik siiski näha ette järgmiste toodete jagamise:

a)  töödeldud puu- ja köögiviljatooted, lisaks esimese lõigu punktis a ette nähtud toodetele;

b)  juust ja kohupiim, jogurt ja muud fermenteeritud või hapendatud piimatooted ilma maitseainelisandite, puuviljade, pähklite või kakaota, lisaks esimese lõigu punktis b ette nähtud toodetele.

3.  Juhul kui liikmesriigid peavad seda koolikava eesmärkide ja lõikes 6 osutatud strateegia eesmärkide saavutamise seisukohalt vajalikuks, võivad nad lõikes 2 osutatud toodete jagamist täiendada veel V lisas osutatud toodetega.

Sellisel juhul makstakse liidu toetust ainult jagatava toote piimakomponendile, mis ei moodustada vähem kui 90 % kaalust V lisa I kategooria puhul ning 75 % kaalust V lisa II kategooria puhul. Nõukogu määrab kindlaks liidu toetuse määra kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3.

4.  Koolikava raames jagatud tooted ei tohi sisaldada suhkrulisandit, soolalisandit, rasvalisandit, magusainelisandit ega kunstlikke maitsetugevdajaid E 620 ja E 650, mis on loetletud määruses (EL) nr 1333/2008.

Teaduse arengu arvessevõtmiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada esimeses lõigus osutatud maitsetugevdajate loetelu.

Iga liikmesriik võib siiski otsustada, et lõigetes 2 ja 3 osutatud toetuskõlblikud tooted võivad sisaldada piiratud kogust suhkrulisandit, soolalisandit ja/või rasvalisandit, pärast kooskõlas siseriiklike menetlustega tervishoiu- ja toitumise eest vastutavatelt riiklikelt asutustelt asjakohase loa saamist. Selleks et tagada, et sellised tooted täidavad programmi eesmärke, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks nende ainete maksimaalne määr, mis on tehniliselt vajalik töödeldud toodete valmistamiseks või tootmiseks.

5.  Lisaks lõigetes 2 ja 3 osutatud toodetele võivad liikmesriigid näha kaasnevate haridusmeetmete, eelkõige artikli 1 lõike 2 punktides g ja v loetletud haridusmeetmete alusel ette muude põllumajandustoodete hõlmamise.

6.  Liikmesriigid koostavad koolikavas osalemise tingimusena enne selles osalemist ning seejärel iga kuue aasta järel kava riikliku või piirkondliku rakendamisstrateegia. Strateegiat võib muuta selle esitamise eest riiklikul või piirkondlikul tasandil vastutav asutus, arvestades eelkõige järelevalve ja hindamise tulemusi ning saavutatud tulemusi. Strateegiaga määratakse kindlaks vähemalt täidetavad vajadused, nende prioriteedid, sihtrühmad, eeldatavalt saavutatavad tulemused ja, kui need on kättesaadavad, mõõdetavad eesmärgid, mis tuleb saavutada võrreldes algse olukorraga, samuti sätestatakse selles kõige asjakohasemad vahendid ja meetmed kõnealuste eesmärkide saavutamiseks.

Kõnealused strateegiad võivad sisaldada kava rakendamisega seotud konkreetseid elemente, sealhulgas kava juhtimise lihtsustamiseks ette nähtud elemente.

7.  Liikmesriigid määravad oma strateegiates kindlaks kõigi kava alusel kas korrapärase jagamise või kaasnevate haridusmeetmete raames pakutavate toodete loetelu. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, tagavad nad ka kõnealuse loetelu väljatöötamisel, tehes seda kooskõlas siseriiklike menetlustega, tervishoiu- ja toitumise eest vastutavate riiklike asutuste asjakohase osalemise või neilt loa saamise.

8.  Koolikava tõhususe tagamiseks näevad liikmesriigid ette ka kaasnevad haridusmeetmed, mis võivad muu hulgas hõlmata meetmeid ja tegevust, mille eesmärk on tekitada lastel seos põllumajandusega tegevuste, näiteks põllumajandusettevõtete külastamise kaudu, ning suurema hulga põllumajandustoodete jagamine, nagu on osutatud lõikes 5. Kõnealuseid meetmeid võib kasutada ka harimiseks seonduvates küsimustes, nagu näiteks tervislikud toitumisharjumused, ▌kohalikud toiduahelad, mahepõllumajandus, jätkusuutlik tootmine või toiduainete raiskamise vastu võitlemine.

9.  Jagatavate toodete või kaasnevate haridusmeetmetega hõlmatud toodete valikul lähtuvad liikmesriigid objektiivsetest kriteeriumidest, mille hulka kuuluvad üks või mitu järgmist komponenti: tervise- ja keskkonnakaalutlused, kohalike või piirkondlike toodete hooajalisus, mitmekesisus või kättesaadavus, eelistades võimaluste piires liidu päritolu tooteid. Liikmesriigid võivad julgustada eelkõige kohaliku või piirkondliku toodangu ostmist, mahetooteid, lühikesi tarneahelaid või keskkonnaalast kasu ning, kui see on asjakohane, kvaliteetseid tooteid vastavalt määrusele (EL) nr 1151/2012.

Liikmesriigid võivad kaaluda oma strateegiates jätkusuutlikkuse ja õiglase kaubanduse alaste kaalutluste prioriseerimist.”

(4)  Lisatakse artikkel 23a:

„Artikkel 23a

Rahastamissätted

1.  Artikli 23 lõikes 1 osutatud toetus, mis on eraldatud toodete jagamiseks koolikava raames, kaasnevateks haridusmeetmeteks ja seonduvate kulude katteks, ei tohi ilma, et see piiraks lõike 4 sätete kohaldamist, ületada 250 miljonit eurot kooliaasta kohta, millest:

a)  koolipuu- ja köögivilja puhul: 150 miljonit eurot õppeaasta kohta;

b)  koolipiima puhul: 100 miljonit eurot õppeaasta kohta.

2.  Lõikes 1 osutatud toetuse eraldamisel igale liikmesriigile võetakse arvesse järgmist:

i)  6–10-aastaste laste osakaal liikmesriigi elanikkonnas,

ii)  liikmesriigi eri piirkondade arengutase, et rohkem saaksid toetust vähem arenenud piirkonnad käesoleva määruse artikli 3 lõike 5 tähenduses ▌ ja Egeuse mere väikesaared määruse (EL) nr 229/2013 artikli 1 lõike 2 tähenduses, ja

iii)  koolipiima puhul: lisaks eespool osutatud kriteeriumidele, varasem liidu toetuse kasutamine piima ja piimatoodete lastele pakkumisel.

ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud äärepoolseimate piirkondade puhul peavad asjaomasele liikmesriigile tehtavad eraldised tagama neile piirkondadele suurema toetuse, et võtta arvesse nende spetsiifilist olukorda toodete hankimisel, ning edendama üksteisele lähedalasuvate äärepoolseimate piirkondade vahelist toodete hankimist.

Eespool nimetatud kriteeriumidest tulenevate eraldistega koolipiima jaoks tagatakse, et kõikidel liikmesriikidel on õigus saada esimese lõigu punktis i osutatud vanuserühma kuuluva lapse kohta vähemalt liidu toetuse miinimumsumma, mis ei tohi olla väiksem kui liidu rahaliste vahendite keskmine kasutus lapse kohta kõikides liikmesriikides enne [käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] kohaldatud kava alusel.

3.  Liikmesriigid taotlevad koolikavas osalemist igal aastal, esitades oma taotluse liidu toetuse saamiseks, täpsustades taotletud summat koolipuu- ja köögivilja jaoks ning taotletud summat koolipiima jaoks, mida nad soovivad jagada ▌.

4.  Iga liikmesriik võib üks kord kooliaasta jooksul kuni 20 % oma kummastki soovituslikust eraldisest üle kanda, ületamata seejuures toetuse üldist ülemmäära 250 miljonit eurot, mis tuleneb lõike 1 punktides a ja b osutatud summadest. ▌

Seda protsendimäära võib siiski suurendada kuni 25 % ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud äärepoolseimate piirkondadega liikmesriikide puhul ja muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, näiteks kui liikmesriik peab võtma arvesse erilist turuolukorda koolikavaga hõlmatud sektoris, oma konkreetseid mureküsimusi seoses ühte või teise rühma kuuluvate toodete väikese tarbimisega või muid muutusi ühiskonnas.

Ülekandmisi võib teha kas:

a)  liikmesriikide lõplike eraldiste vahel enne järgmiseks kooliaastaks soovituslike eraldiste kindlaksmääramist. Selliseid ülekandmisi ei või teha soovituslikust eraldisest toodete rühma jaoks, mille puhul liikmesriik taotleb soovituslikku eraldist ületavat summat. Liikmesriigid teatavad komisjonile soovituslike eraldiste vaheliste kõikide ülekandmiste summad; või

b)  liikmesriikide lõplike eraldiste vahel pärast kooliaasta algust, kui sellised eraldised on kõnealuse liikmesriigi jaoks kehtestatud. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu käesoleva lõike kohaldamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas ülekandmiste tähtaegade ning ülekandmisteadete esitamise, vormi ja sisu kohta.

5.  Koolikava ei piira ühegi eraldiseisva, liidu õigusega kooskõlas oleva riikliku koolikava rakendamist. Artiklis 23 ette nähtud liidu toetust võib kasutada olemasolevate siseriiklike koolikavade või koolidele koolipuu- ja köögivilja ja koolipiima jagamise kavade kohaldamisala laiendamiseks ja tulemuslikkuse suurendamiseks, kuid need ei asenda selliste olemasolevate siseriiklike kavade rahastamist, välja arvatud haridusasutustes lastele tasuta toidu jagamise puhul. Kui liikmesriik otsustab liidu rahaliste vahendite taotlemise kaudu olemasolevat koolikava laiendada või muuta seda tulemuslikumaks, osutab ta artikli 23 lõikes 6 osutatud strateegias sellele, kuidas see kavatsetakse saavutada.

6.  Lisaks liidu toetusele võivad liikmesriigid anda koolikava rahastamiseks riiklikku toetust.

Liikmesriigid võivad neid makseid rahastada asjaomases sektoris kehtestatava maksu abil või erasektori mis tahes muu panuse abil.

7.  Liit võib määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 6 alusel rahastada ka koolikavaga seotud teavitamis-, teatavaks tegemise, järelevalve- ja hindamismeetmeid, sealhulgas meetmeid üldsuse teadlikkuse suurendamiseks kava eesmärkidest, ning seonduvaid võrgustiku loomise meetmeid, mille eesmärk on vahetada kogemusi ja parimaid tavasid kava rakendamise ja haldamise hõlbustamiseks.

Komisjon võib kooskõlas käesoleva määruse artikli 24 lõikega 3 töötada koolikava nähtavuse suurendamiseks välja ühise ühtse tunnuse või graafilised elemendid.

8.  Koolikavas osalevad liikmesriigid teevad kooli ruumides või muudes asjakohastes kohtades ▌teatavaks oma osalemise kavas ning osutavad asjaolule, et liit subsideerib seda. Liikmesriigid võivad kasutada kõiki komisjoni poolt kooskõlas artikliga 24 kindlaks määratavaid kommunikatsioonivahendeid, mille hulka võivad kuuluda plakatid, temaatilised veebisaidid, graafilised teavitusmaterjalid ning teavitamis- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad. Liikmesriigid tagavad liidu koolikava lisaväärtuse ja nähtavuse seoses muu toidu pakkumisega haridusasutustes.”

(5)  Artiklid 24 ja 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 24

Delegeeritud volitused

1.  Selleks et parandada laste tervislikke toitumisharjumusi ning tagada, et koolikava alusel antav toetus oleks suunatud artiklis 22 osutatud sihtrühma kuuluvatele lastele, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada eeskirjad, milles käsitletakse:

a)  täiendavaid kriteeriume seoses artiklis 22 osutatud sihtrühma rahastamiskõlblikkusega;

b)  toetusesaajate heakskiitmist ja valimist liikmesriikide poolt;

c)  riiklike või piirkondlike strateegiate koostamist ja kaasnevaid haridusmeetmeid.

2.  Selleks et tagada Euroopa Liidu vahendite tõhus ja sihtotstarbeline kasutamine ning lihtsustada koolikava rakendamist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse:

a)  liidu toetuse kõlblike kulude ja/või meetmete kindlaksmääramist ▌;

b)  liikmesriikide kohustust jälgida ja hinnata oma koolikavade tulemuslikkust.

3.  Selleks et parandada koolikava alast teadlikkust ning muuta liidu abi nähtavamaks, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles nõutakse, et koolikavas osalevad liikmesriigid avalikustaksid selgelt asjaolu, et nad saavad kava rakendamiseks liidu toetust, sealhulgas seoses järgmisega:

a)  teavitamisvahendite kasutamise konkreetsed kriteeriumid;

b)  kui see on asjakohane, konkreetsete kriteeriumide väljatöötamine ühise ühtse tunnuse või graafiliste elementide esitusviisi, sisu, suuruse ja kujunduse kohta.

4.  Selleks et tagada liidu kava lisaväärtus ja nähtavus, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte seoses eeskirjadega, milles käsitletakse toodete jagamist seoses muu toidu pakkumisega haridusasutustes.

5.  Võttes arvesse vajadust tagada, et toetuse saamine kajastub koolikava alusel kättesaadavate toodete hinnas, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles nõutakse liikmesriikidelt, et nad oma strateegiates selgitaksid, kuidas see saavutatakse.

Artikkel 25

Kontrollimenetlusega teostatavad rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta käesoleva jao kohaldamiseks vajalikke meetmeid, mis hõlmavad järgmist:

a)  liikmesriikide strateegiates sisalduv teave;

b)  toetusetaotlused ja maksed, sealhulgas ühisest raamistikust tulenevate menetluste lihtsustamine;

c)  koolikava avaldamise viisid ja võrgustiku loomise meetmed;

d)  koolikavas osalevate liikmesriikide poolt iga-aastaste toetusetaotluste ning järelevalve- ja hindamisaruannete esitamine ning nende vorm ja sisu;

e)  artikli 23a lõike 4 kohaldamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas ülekandmiste tähtaegade ning ülekandmisteadete esitamise, vormi ja sisu kohta.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

(6)  2. alajagu jäetakse välja.

(7)  Artikkel 217 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 217

Riiklik abi lastele toodete jaotamise puhul

Liikmesriigid võivad maksta riiklikku abi lastele haridusasutustes artiklis 23 osutatud toetuskõlblike tooterühmade pakkumiseks, selliste toodetega kaasnevateks haridusmeetmeteks ning artikli 23 lõike 1 punktis c osutatud seonduvate kulude katmiseks.

Liikmesriigid võivad riiklikku abi rahastada asjaomases sektoris kehtestatava maksu abil või erasektori mis tahes muu panuse abil.

(8)  Artiklisse 225 lisatakse järgmised punktid:

„e)  31. juuliks 2023 artikli 23a lõikes 2 osutatud eraldamiskriteeriumide kohaldamise kohta;

f)  31. juuliks 2023 artikli 23a lõikes 4 osutatud ülekandmiste mõju kohta kava tulemuslikkusele seoses mõlema tooterühma jagamisega.”

(9)  V lisa asendatakse järgmisega:

„V LISA

I kategooria

Fermenteeritud piimatooted ilma puuviljamahlata, naturaalsete lõhna- ja maitseainetega, või puuviljamahlaga, naturaalsete lõhna- ja maitseainetega või ilma lõhna- ja maitseaineteta

Piimapõhised joogid kakao, puuviljamahla või naturaalsete lõhna- ja maitseainetega

II kategooria

Naturaalsete lõhna- ja maitseainetega või lõhna- ja maitseaineteta fermenteeritud või fermenteerimata piimatooted puuviljaga”.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 1306/2013 muutmine

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)  liidu rahaline osalus loomahaiguste ja tarbijate usalduse kaotusega seotud meetmetes, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 220.”

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. augustist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ning piima jaotamise toetuskava

Viited

COM(2014)0032 – C7-0025/2014 – 2014/0014(COD)

EP-le esitamise kuupäev

30.1.2014

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

AGRI

6.2.2014

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

DEVE

6.2.2014

BUDG

6.2.2014

CONT

6.2.2014

ENVI

6.2.2014

 

REGI

6.2.2014

CULT

6.2.2014

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

DEVE

11.2.2014

BUDG

25.6.2014

CONT

11.6.2014

ENVI

14.7.2014

 

REGI

22.9.2014

CULT

3.9.2014

 

 

Raportöörid

nimetamise kuupäev

Marc Tarabella

17.9.2014

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

23.7.2014

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.1.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

6

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, José Bové, Paul Brannen, Daniel Buda, Nicola Caputo, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Norbert Erdős, Luke Ming Flanagan, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Ulrike Müller, Maria Noichl, Marijana Petir, Jens Rohde, Jordi Sebastià, Jasenko Selimovic, Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Marc Tarabella, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pilar Ayuso, Bas Belder, Franc Bogovič, Jean-Paul Denanot, Fredrick Federley, Maria Heubuch, Ricardo Serrão Santos, Ramón Luis Valcárcel Siso

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Mark Demesmaeker

Esitamise kuupäev

15.1.2016

(1)

ELT C 451, 16.12.2014, lk 142.

(2)

ELT C 415, 20.11.2014, lk 30–36.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0216.

(4)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

**  TEKSTI EI OLE VEEL ÕIGUSKEELELISELT VIIMISTLETUD.

  ELT C, , lk .

(5)

  ELT C, , lk .

(6)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(7)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

Viimane päevakajastamine: 1. veebruar 2016Õigusalane teave