RAPORT Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament

12.4.2016 - (2015/2155(DEC))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Markus Pieper

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament

(2015/2155(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet[1],

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet COM(2015)0377 – C8-0200/2015)[2],

–  võttes arvesse 2014. aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruannet, I jagu – Euroopa Parlament[3],

–  võttes arvesse siseaudiitori 2014. aasta aruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2014 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega[4],

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust[5] 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artiklit 318,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)[6], eriti selle artikleid, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse juhatuse 27. aprilli 2005. aasta otsust Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja kohta[7], eriti selle artiklit 13,

–  võttes arvesse juhatuse 16. juuni 2014. aasta otsust Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja kohta[8], eriti selle artiklit 22,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0135/2016),

A.  arvestades, et president võttis Euroopa Parlamendi 2014. aasta raamatupidamisaruande vastu 8. juulil 2015. aastal;

B.  arvestades, et peasekretär kui peamine volitatud eelarvevahendite käsutaja tõendas 18. septembril 2015. aastal, et ta on piisavalt kindel, et Euroopa Parlamendi eelarve jaoks ette nähtud vahendeid on kasutatud ettenähtud eesmärkidel ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

C.  arvestades, et määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 166 lõikes 1 nõutakse, et kõik liidu institutsioonid võtaksid kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid;

1.  annab heakskiidu presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament

(2015/2155(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0135/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi peaarvepidaja kinnitas 2014. aasta lõpliku raamatupidamisaruande tõendamisel, et tal on piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamisaruanne annab Euroopa Parlamendi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate ning et ta ei ole teadlik küsimustest, mis vajaksid reservatsioonide esitamist;

B.  arvestades, et kontrollikoda jõudis audititööle tuginedes järeldusele, et auditi käigus ei leitud institutsioonide ja organite valitud süsteemides ja aasta tegevusaruannetes olulisi puudusi;

C.  arvestades, et tavapärase menetluse kohaselt saadeti Euroopa Parlamendi administratsioonile küsimustik ning saabunud vastuseid arutati eelarvekontrollikomisjonis eelarve eest vastutavate asepresidentide, peasekretäri ja siseaudiitori osavõtul;

D.  arvestades, et avaliku sektori rahaliste vahendite haldamise kvaliteeti, tõhusust ja mõjusust annab alati parandada ning kontroll on vajalik selleks, et tagada poliitilise juhtkonna ja Euroopa Parlamendi administratsiooni vastutus liidu kodanike ees;

Euroopa Parlamendi raamatupidamisaruanne

1.  märgib, et Euroopa Parlamendi lõplike assigneeringute kogusumma oli 2014. aastal 1 755 631 742 eurot ehk 20,13 % mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist V, mis on eraldatud liidu institutsioonide 2014. aasta halduskuludeks tervikuna, ja mis on 0,3% suurem summa kui 2013. aasta eelarves (1 750 463 939 eurot);

2.  märgib, et 31. detsembri 2014. aasta seisuga raamatupidamisarvestusse kantud kogutulu oli 174 436 852 eurot (2013. aastal 158 117 371 eurot), sealhulgas 26 979 032 eurot sihtotstarbelist tulu (2013. aastal 25 991 783 eurot); 25 991 783 eurot);

3.  märgib, et 72 % kulukohustuste kogumahust oli 2014. aastal seotud nelja peatükiga: peatükk 1 0 (institutsiooni liikmed), peatükk 1 2 (ametnikud ja ajutised töötajad), peatükk 2 0 (hooned ja nendega seotud kulud) ja peatükk 4 2 (parlamendiliikmete assistentide kulud);

4.  võtab teadmiseks summad, millega parlamendi kontod 2014. aastal suleti:

(a) Kasutada olnud assigneeringud (eurodes)
2014. aastaks ette nähtud assigneeringud:	1 755 631 742
2013. aastast mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud:	734 000
2013. aastast automaatselt üle kantud assigneeringud:	277 774 604
2014. aasta sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud:	26 979 032
2013. aastast üle kantud, sihtotstarbelistele tulule vastavad assigneeringud:	106 934 452
Kokku:	2 168 053 830
(b) Assigneeringute kasutamine 2014. aastal (eurodes)
kulukohustused	2 138 652 789
tehtud maksed	1 742 390 229
automaatselt üle kantud assigneeringud, sealhulgas sihtotstarbelisest tulust eraldatud assigneeringud	383 988 975
mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud:	0
tühistatud assigneeringud	39 918 558
(c) Tulu (eurodes)
2014. aastal saadud tulu:	174 436 852
(d) Bilansi summa 31. detsembri 2014. aasta seisuga (eurodes)	1 476 824 398

5.  märgib, et 71 500 000 eurot paigutati ümber määratlemata otstarbega assigneeringute rubriikidest ja muudest allikatest, et aidata rahastada Konrad Adenaueri hoone iga-aastaseid liisingumakseid Luxembourgis ning hoone laiendamist ja ajakohastamist; märgib, et see moodustab 4 % 2014. aasta lõplikest assigneeringutest;

Kontrollikoja arvamused 2014. aasta raamatupidamisaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.  tuletab meelde, et kontrollikoda koostab erihinnangu kõikide liidu institutsioonide, sh Euroopa Parlamendi haldus- ja muude kulude kui ühtse poliitikavaldkondade rühma kohta ning üldiselt näitab auditi tõendusmaterjal seda, et halduskulud ei ole olulisel määral vigadest mõjutatud; võtab teadmiseks, et tehingute kontroll näitab, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 (haldus) hinnanguline veamäär on 0,5 % (väiksem kui 1 % 2013. aastal);

7.  tuletab meelde, et auditi käigus kontrolliti 129-st maksetehingust koosnenud valimit, millest 92 olid palga- ja pensionimaksed, nendega seotud toetuste ning muude personalikulude maksed, 14 hooneid hõlmavate lepingutega seotud maksed ja 23 muude kuludega (energia, teabeedastus, infotehnoloogia jne) seotud maksed; toonitab, et auditeeritud 129-st tehingust oli vigadest mõjutatud 20 (15,5 %); võtab teadmiseks, et 12 kvantifitseeritava vea osas on hinnanguline veamäär 0,5 %;

8.  rõhutab kontrollikoja soovitust, et Euroopa Parlament peaks tõhustama Euroopa tasandi erakondade poolt liikmesorganisatsioonidele hüvitatud kulude kontrolle, töötama erakondade jaoks välja asjakohased riigihanke-eeskirjad ning jälgima nende kohaldamist asjakohaste kontrollide ja paremate juhiste abil; nõuab Euroopa tasandi erakondade kulutuste täielikku läbipaistvust ja seda, et pädev parlamendikomisjon uuriks ja arutaks seda teavet üksikasjalikult eelarve täitmisele heakskiidu andmise tavamenetluse raames;

Siseaudiitori aastaaruanne

9.  märgib, et siseaudiitor esitas 25. jaanuaril 2016. aastal toimunud pädeva parlamendikomisjoni kohtumisel siseaudiitoriga oma 16. juulil 2015. aastal allkirjastatud aastaaruande ja selgitas, et 2014. aastal koostas ta Euroopa Parlamendi administratsiooni kohta järgmised auditid:

–  siseauditiaruannete lõpuleviimata meetmete horisontaalne järelkontroll – I ja II etapp 2014. aastal;

–  konsulteerimine seoses demokraatia toetamise direktoraadi (DG EXPO) sisejuhtimis- ja sisekontrollimenetlustega;

–  Konrad Adenaueri hoone projekti korrapärane läbivaatamine – vt II etapp: raporti projektikulude hindamine, aruandlus ja kontroll;

–  parlamendiliikmete palkade ja üleminekutoetuste audit;

–  toetuste protsessi audit kommunikatsiooni peadirektoraadis (DG COMM);

–  IT infrastruktuuri ja toimingute infosüsteemide audit – vt „1. ülesanne – esimene aruanne: ressursside optimeerimine ja IT järjepidevus“;

–  mitmekeelsuse eeskirja täitmise audit suulise tõlke teenuste osas;

10.  toonitab, et siseaudiitor jõudis toetuste protsessi kontrollimisel järeldusele, et teatavaid juhtimis- ja kontrollimenetlusi on võimalik olulisel määral parandada ja seeläbi saada suurem kindlus, et saavutatakse toetusprogrammi eesmärgid, tehes järgmist:

–  tagades selle, et mitmeaastane toetuste programm on täielikult kooskõlas institutsiooni pikaajalise kommunikatsioonistrateegiaga ja toetab selle eesmärke;

–  tagades, et programmi lisandväärtust mõõdetakse asjakohaste tulemusnäitajate ja -vahenditega;

–  sõlmides lepinguid piiratuma arvu strateegiliste partneritega, kes suudavad pakkuda välja tegevuskava, mis kataks kogu partnerluslepingu kehtivusaja;

–  parandades esitatud projektide hindamist, määrates kindlaks kõigis hindamiskomisjonides kasutatava ühtse hindamismetoodika;

–  parandades lõpuleviidud projektide finants- ja toimivushindamist lõppmakse etapis, et hinnata, kas tegevus on viidud ellu esialgsete eesmärkide kohaselt;

Euroopa Parlamendi sisekontrolliraamistiku audit

11.  märgib, et 2014. aasta lõpuks oli saavutatud olulist edu ja algselt kokku lepitud 452-st sisekontrolliraamistiku meetmest oli lõpule viimata veel vaid neli; kutsub siseaudiitorit üles hoidma eelarvekontrollikomisjoni kursis ülejäänud meetmete osas saavutatud edusammudega;

2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni järelmeetmed

12.  võtab teadmiseks kirjalikud vastused, mis esitati eelarvekontrollikomisjonile 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni kohta[9] 15. oktoobril 2015. aastal; tunneb heameelt esitluse üle, mille raames peasekretär käsitles selles resolutsioonis tõstatatud eri küsimusi ja esitatud nõudmisi, ning seejärel parlamendiliikmetega toimunud arvamuste vahetuse üle;

13.  märgib, et Euroopa Parlamendi eelarve täimisele heakskiidu andmist käsitleva raporti projekti esitamise kuupäeva ja peasekretärile täiendavate küsimuste esitamise aja vahel valitses ebakõla; nõuab tungivalt, et peasekretär annaks raportööri esitatud küsimustele vastused enne parlamendikomisjonis toimuvat hääletust;

14.  märgib, et peasekretär vastas parlamendiliikmete täiendavatele küsimustele üksnes vähem kui 24 tundi enne muudatusettepanekute esitamise tähtaega; nõuab tungivalt, et peasekretär kõnealust olukorda parandaks;

15.  võtab teadmiseks peasekretäri vastuse rakenduse ePetition parlamendiliikmetele ja üldsusele kättesaadavuse kohta; palub peasekretäril Euroopa Parlamenti teavitada õigusteenistuse konsulteerimise tulemustest ning hinnata rakenduse kättesaadavuse laiendamisega seotud tehnilisi ja eelarvekulusid;

16.  tuletab meelde, et sööklateenuste eesmärk on pakkuda parlamendiliikmetele ja töötajatele kiiret toitlustusteenust; tunneb muret selle pärast, et tippkoormuse ajal, eriti Strasbourgi täiskogu istungi nädalal on sööklates ruum piiratud; tunneb heameelt uue väliala kasutuselevõtu üle, millega kõnealune probleem osaliselt lahendatakse siis, kui ilm seda võimaldab; palub administratsioonil Strasbourgi sööklat veelgi parandada kogu olemasoleva pinna tõhusama kasutamise kaudu;

17.  märgib, et Euroopa Parlament hakkas kohaldama toitlustusteenuste suhtes fikseeritud hinnaga lepinguid; juhib tähelepanu, et toitlustusteenusteks vajaminevad eelarvevahendid olid üsna piiratud ja moodustasid vaid 0,23 % aastaeelarvest; ootab, et pärast pakutavate menüüde korduvat ja olulist kallinemist jäävad hinnad Euroopa Parlamendi toitlustuspunktides stabiilseks;

18.  võtab teadmiseks, et 2015. aastal sõlmitud uued Brüsseli toitlustusteenuste lepingud ei näe enam ette ainuõiguslikku lepingut ühe toitlustusteenuste pakkujaga; eeldab, et kavandatud väiksemate toitlustuspunktide käitamine Brüsselis korraldatakse VKEsid kaasates ja viisil, millega edendatakse toitlustusteenuste pakkujate hulgas mitmekesisust, et kindlustada kvaliteetne teenus taskukohase hinnaga;

19.  märgib murelikult, et kuna hinnatase on tõusnud, on see toonud kaasa õigustamatult ebasoodsad hinnad eriti assistentide, praktikantide ja külastajate jaoks; toonitab, et hinnatõus on toonud kaasa selle, et hinnad on nüüd parlamendis praktiliselt võrdväärsed hindadega ümbritsevates restoranides ja baarides; märgib lisaks murega, et kuigi hinnad on tõusnud, on toidu kvaliteet märkimisväärselt halvenenud;

20.  on seisukohal, et arvukate valimisringkondades tehtava töö nädalate ja täiskogu istungite nädalate jooksul ei kasutata sööklaid ja kohvikuid täismahus; soovitab toitlustusettevõtetega sõlmitavates lepingutes võtta arvesse võimalust kasutada kõnealuseid teenuseid osutavaid töötajaid mujal nende nädalate jooksul, mil kõik sööklad ja kohvikud ei ole avatud;

21.  palub administratsioonil koostada hinnang ja esitada ettepanek hindade süsteemi kohta, milles kombineeritakse uusi eeskirju ja tagatakse samas soodustuste võimalus praktikantidele koos taskukohase menüüvalikuga;

22.  on pettunud, et administratsioon ei ole suuteline esitama andmeid parlamenditöö eri päevadel ja nädalatel serveeritavate toidukordade muutuva arvu kohta; imestab, kuidas on võimalik lepinguosalisi kontrollida, kui selline alusteave ei ole kättesaadav; kutsub administratsiooni üles tegema vastutavale komisjonile kättesaadavaks 26. septembril 2015 jõustunud toitlustusteenuste leping ja esitama üksikasjalikud andmed serveeritavate toidukordade kohta;

23.  rõhutab, et 11. juulil 2014. aastal vastu võetud kontrollikoja aruandes märgitakse, et liidu eelarvest oleks võimalik kokku hoida ligikaudu 114 miljonit eurot aastas, kui parlament tsentraliseeriks oma tegevust; kordab oma üleskutset Euroopa Parlamendile ja nõukogule tegeleda pikaajalise kokkuhoiu saavutamiseks vajadusega töötada välja parlamendi ühe töökoha tegevuskava, nagu parlament on juba mitmes varasemas resolutsioonis märkinud;

2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine

24.  tunnustab eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja eelarvekontrollikomisjoni vahel kontrollikoja liikmete ja siseaudiitori osavõtul 4. veebruaril 2016. aastal peetud arvamuste vahetuse kvaliteeti; tunneb heameelt selle üle, et peasekretär on olnud kättesaadav, ja nõuab rohkem võimalusi temaga eelarvekontrollikomisjonis arvamuste vahetuse pidamiseks Euroopa Parlamendi eelarvet mõjutavate küsimuste teemal;

25.  võtab teadmiseks koostöölepingu allkirjastamise Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega 5. veebruaril 2014. aastal; nõuab, et kolme institutsiooni vahel jagatavate teenuste toimimise kohta koostataks üksikasjalikud erisätted; rõhutab, et lepingu rakendamine peab olema tasakaalus ja kolmele institutsioonile võrdselt kasulik; nõuab, et lepingu vahekokkuvõte hõlmaks iga institutsiooni hinnangut sellele, milline on lepingu mõju inimressursside, koostoime, lisaväärtuse ja sisulise poole seisukohast ning et selles esitataks üksikasjalik ülevaade lepingust tuleneva kokkuhoiu ja/või eelarvekulude suurenemise kohta, pöörates eritähelepanu töötajatega seotud peatükkidele; palub, et teda hoitaks jätkuvalt kursis lepingu järelmeetmetega;

26.  tuletab meelde, et kõnealuse lepingu raames paigutatakse Euroopa Parlamenti ümber kuni 80 EMSK ja Regioonide Komitee ametnikku (tõlketeenistusest ja assistentide hulgast), kes hakkavad tööle uues Euroopa Parlamendi uuringuteenistuses; on arvamusel, et see ümberpaigutamine peaks võimaldama suurendada parlamendisisest materjali tootmist, mistõttu läheb vähem eelarvevahendeid uuringute või hinnangute sisseostmisele; märgib murelikult, et selle lepingu alusel on parlamendi uuringuteenistusse praeguseks EMSKst ümber paigutatud 25 töötajat ja Regioonide Komiteest 24 töötajat, kes on valdavalt pensionieale väga lähedal, mille tulemusena EMSK ja Regioonide Komitee saavutavad märkimisväärse kokkuhoiu töötajatega seotud eelarvepeatükkides, samas kui parlamendi eelarve suureneb märkimisväärselt nii lühiajalises (palgad) kui ka keskpikas ja pikas perspektiivis (pensionid);

27.  tunneb heameelt iga parlamendiliikme kodulehel teenuseosutajate nimede avalikustamise üle koos üksikasjaliku teabega asjaomase parlamendiliikme poolt tööle võetud parlamendiliikmete registreeritud assistentide ja kohalike assistentide kohta;

28.  taunib kohustuste üleandmist administratsioonilt parlamendiliikmete büroodele; nõuab, et administratsioon vaataks üle, millised kohustused (nt vastutus praktikantide kindlustamise eest) saaks anda tagasi administratsioonile;

29.  rõhutab vajadust muuta Euroopa Parlamendi siseste otsustusorganite, eelkõige juhatuse töö läbipaistvamaks ja avatumaks; nõuab, et kohtumiste päevakorrad ja protokollid avaldataks internetis ning edastataks korrapäraselt ja õigeaegselt parlamendiliikmetele;

30.  juhib tähelepanu sellele, et parlamendiliikmete büroode halduskoormus on kasvanud ka üldisemas plaanis, ning palub, et parlamendi sisemenetlusteks, nt uute assistentide töölevõtuks kasutatavaid vorme ratsionaliseeritaks;

31.  märgib, et pärast märkimisväärset viivitust võeti rikkumisest teatamise sise-eeskiri vastu ja see kehtib alates 2016. aasta jaanuarist; väljendab muret rikkumistest teatajatele võimaldatava kaitse puudumise pärast ja palub parlamendil tagada nende õiguste täielik austamine; palub, et juhatus laiendaks rikkumisest teatamise sise-eeskirjade kohaldamisala nii, et see hõlmaks ka parlamendiliikmete registreeritud assistente, ja nõuab samaväärsete siseriiklike õigusaktide kohaldamist kohalike assistentide suhtes;

32.  nõuab, et täpsustataks seda, mis vormis toimub ametlik ja mitteametlik koostöö OLAFiga parlamendiliikmete aruannetega seoses; juhib tähelepanu sellele, et kolmandatele pooltele on teavet edastatud vähemalt ühel juhul; on seisukohal, et see on vastuolus parlamendiliikmete mandaadi sõltumatusega;

33.  märgib, et raske oli täielikult eristada presidendi poliitilist tegevust tema ettevalmistustest juhtida esinumbrina Euroopa Sotsiaaldemokraatlikku Parteid Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimistel; on seisukohal, et neid kahte rolli ei ole ühemõtteliselt eristatud; nõuab ametikandjate ja Euroopa Parlamendi valimiskampaania käigus kandideerijate ülesannete selget eristamist; peab kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa Parlamendi töötajaid kasutati vähemalt kaudselt kampaania ettevalmistamisel, ja nõuab meetmeid tagamaks, et edaspidi seda enam ei juhtuks; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et president muutis Euroopa Parlamendi presidendi Twitteri profiili oma isiklikuks profiiliks ja kasutas seda kampaania ajal;

34.  volitab parlamendi uuringuteenistust koostama võrdleva analüüsi muude rahvusvaheliste organisatsioonide ja liikmesriikide valimiskampaaniates (peaministri, peasekretäri, kantsleri jne valimised) osalevate kandidaatide sobivust käsitleva õigusraamistiku kohta;

35.  väljendab heameelt presidendi poolt valimisaasta esimesel kuuel kuul tehtud lähetuste loetelu üle, mis esitati vastusena 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist puudutavale küsimustikule; sooviks saada lisateavet transpordi kohta, mida president kasutas Brüsselist nendele kohtumistele sõitmiseks, ja selle kohta, kas telliti ka eralende;

36.  märgib, et presidendi ametlikud rahvusvahelised lähetused 22. jaanuarist 18. aprillini toimusid valdavalt sotsialistlike parteide ja organisatsioonidega seotud valitsusesindustesse ja ametlikesse esindustesse; nõuab selle kohta lisateavet;

37.  nõuab lisateavet kõigi esinumbrite kampaaniate kohta, eriti selle kohta, kas neis osales ametnikke ja muid koosseisulisi töötajaid, kes ei viibinud valimiskampaania ajal puhkusel; tunneb heameelt presidendi antud täiendava teabe üle ja palub sama suurt läbipaistvust teistelt kandidaatidelt;

38.  tuletab meelde oma 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevat resolutsiooni[10], milles parlament nõudis „üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas president kui poliitiliselt neutraalne ametikandja on hoidnud oma ametikohustuste täitmise lahus ettevalmistustest Euroopa Parlamendi valimisteks sotsiaaldemokraatide ja demokraatide esinumbrina, eelkõige mis puudutab tema kantselei ja EP infobüroode töötajaid ning reisikulusid“ (punkt 51);

Üldkulude hüvitis

39.  tuletab meelde, et üldkulude hüvitis on mõeldud kulude katmiseks parlamendiliikme valimisliikmesriigis, nt büroo üüri, seadmete, kontoritarvete, dokumentide või ürituste logistilise korraldamisega seotud kulude katmiseks; võtab teadmiseks, et parlamendiliikmete mandaadiga seotud toetuste kontrollimise põhjalik süsteem tähendaks 40 kuni 75 uue haldustasandi ametikoha loomist, mis läheks töötajate arvu vähendamise kavaga vastuollu;

40.  leiab, et suurem läbipaistvus üldkulude hüvitise osas on vajalik; nõuab tungivalt, et juhatus vaataks läbi nimekirja kuludest, mida on lubatud üldkulude hüvitisest välja maksta;

41.  kordab üleskutset suuremale läbipaistvusele parlamendiliikmete üldkulude hüvitise osas; palub juhatusel tegeleda nimetatud hüvitise raames lubatud kulude aruandluse täpsemate eeskirjade väljatöötamisega, nii et see ei tekita parlamendiliikmetele lisakulusid ega suuremat halduskoormust;

Külastajate rühmade toetussüsteemi haldamine

42.  tunneb heameelt parlamendi külastajate rühmade toetuste parema kooskõlla viimise üle selleks tegelikult tehtud kulutustega; tunneb siiski sügavat muret asjaolu pärast, et see on parlamendi siseaudiitori poolt ainus „kriitiliseks“ hinnatud meede;

43.  tunneb muret, et külastajate rühmadega seotud rahalised vahendid maksti 2014. aastal endiselt välja peamiselt sularahas; 2013. aastal maksti kulud summas 24 593 928,16 eurot välja 73,14 % ulatuses sularahas ja 26,86 % ulatuses pangaülekandega; 2014. aastal maksti kulud summas 22 281 749,46 eurot välja 71,15 % ulatuses sularahas ja 28,85 % ulatuses pangaülekandega;

44.  võtab teadmiseks, et kontrollikoja ülevaatearuandes liidu eelarve finantsjuhtimise kohta anti teada, et külastajate rühmade kulude hüvitamiseks tehtud sularahamaksed on murettekitavad ja riskantsed; nõuab seetõttu, et külastajate rühmade kulude hüvitamisel piirataks sularahamakseid nii palju kui võimalik; juhib tähelepanu sellest parlamendi mainele tulenevale suurele ohule ning külastajate rühmadele tehtavate sularahamaksetega kaasnevale märkimisväärsele turvaohule; võtab teadmiseks need praktilised probleemid ja kutsub üles hindama tõhusaid alternatiivseid meetodeid maksete tegemiseks enne külastajate rühmade vastuvõtmist reguleerivate uute eeskirjade vastuvõtmist;

Läbipaistvusregister ja huvide konfliktid

45.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon on alustanud avalikke konsultatsioone seoses komisjoni ja Euroopa Parlamendi praeguse läbipaistvusregistri läbivaatamise ja selle laiendamisega nii, et see hõlmaks ka nõukogu; nõuab, et pärast avalikke konsultatsioone loodaks viivitamata institutsioonidevaheline töörühm, et koostada ettepanekuid registri, sellega seotud käitumisjuhendi ja nende toimimise läbivaatamise kohta;

46.  nõuab ühtlasi Euroopa Parlamendi administratsioonilt sellise aruande koostamist, milles on välja toodud, millised asjaomaste Euroopa vabaühenduste endised juhid, peadirektorid, direktorid ja juhatuse liikmed on nüüd Euroopa Parlamendi liikmed;

47.  nõuab Euroopa Parlamendi administratsioonilt aruannet parlamendi hoonete kasutamise kohta huvirühmade ja muude välisorganisatsioonide poolt; palub juhatusel uurida nende ürituste kokkusobivust parlamendi tööga, tagades samas, et Euroopa Parlament oleks jätkuvalt institutsioon, mis on avatud kodanikuühiskonnaga arvamuste vahetuseks ja avalikeks mõttevahetusteks;

48.  tuletab meelde, et parlamendiliikmetel on kohustus teavitada administratsiooni viivitamata mis tahes muudatustest nende majanduslike huvide deklaratsioonides; peab kahetsusväärseks seda, et 2014. aastal valitud parlamendiliikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid pandi Euroopa Parlamendi veebisaidile üles väga hilja;

49.  on kindlalt veendunud, et parlamendiliikmete käitumisjuhendi artikkel 3 tuleks ümber sõnastada, et see sisaldaks selget keeldu, mille kohaselt parlamendiliikmed ei tohi omada lisatöökohta ega teha muud tasustatud tööd;

Liidu sisepoliitika peadirektoraat ja liidu välispoliitika peadirektoraat

50.  märgib, et delegatsioonide, parlamentaarsete ühisassambleede, ajutiste delegatsioonide ja valimisvaatlusmissioonide kulud väljaspool liitu vähenesid 2013. aasta 5 794 360 eurolt 2014. aastal 1 351 212 euroni Euroopa Parlamendi poolt eespool nimetatud resolutsioonis 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta esitatud märkuste ja asjaolu tõttu, et parlamendi kahe koosseisu ametiaegade vahetumise ajal vähenesid ametireisid, kuna mitme kuu jooksul ei toimunud ühtegi delegatsiooni lähetust; kritiseerib siiski asjaolu, et mõned parlamendi lähetused, eriti kaugetesse sihtkohtadesse, olid ülemäära kulukad; ootab, et nende kulutuste kohta antaks lisaselgitusi ja neid tulevikus vähendataks, ning nõuab iga-aastases tegevusaruandes iga lähetuse kulusid käsitlevate üksikasjade avaldamist;

51.  on veendunud, et kaaluda tuleks seda, kuidas selliseid IT-vahendeid nagu videokonverentsid saaks kasutada delegatsioonide lähetuste arvu vähendamiseks;

52.  nõuab viivitamatult parlamentidevaheliste delegatsioonide veebisaitide arendamist ja nende sisu täiendamist; peab ka väga oluliseks, kui eelarve seda võimaldab, edastada delegatsioonide avalikke koosolekuid sarnaselt parlamendikomisjonide koosolekutele otse veebiülekannete kaudu;

Parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat

53.  tuletab meelde, et uus parlamendiliikmete uuringuteenistus hakkas pakkuma parlamendiliikmete jaoks individuaalselt teostatud uuringuid ülevaadete koostamise abil kõikide olulisemate poliitikavaldkondade kohta; juhib tähelepanu, et esimesel täismahulisel tegevusaastal koostas uuringuteenistus rohkem kui 450 väljaannet, vastas parlamendiliikmete esitatud 1 675 uuringutaotlusele ning tegeles 745 sarnase taotlusega, mille esitasid muud kliendid Euroopa Parlamendis; märgib, et see teenistus võimaldab tutvuda suures mahus asjakohase teabega, mis peaks oluliselt vähendama välisekspertide kasutamist ja seeläbi võimaldama märkimisväärset kokkuhoidu; nõuab, et kõigi võtmetähtsusega valdkondade ülevaated tõlgitaks liikmesriikide ametlikesse keeltesse;

54.  teeb ettepaneku määrata selgemalt kindlaks eri teenusvaldkondade (uuringuteenistus, mõjuhinnang) ülesanded ja teha need vastutusvaldkonnad parlamendiliikmetele teatavaks;

55.  soovitab mõju eelhindamise üksusel tutvustada e-posti teel suurepäraseid teenuseid, mida see üksus on suuteline parlamendikomisjonide liikmetele ja raportööridele pakkuma, ning oma sekkumisreegleid; julgustab korraldama koolitusi parlamendiliikmete nõunikele ja assistentidele; nõuab selles valdkonnas kasutada oleva inimressursi olulist parandamist, kuna see aitab olulisel määral kaasa parlamendi suutlikkusele osaleda otsustamisprotsessis võrdse partnerina;

56.  tunneb heameelt asjaolu üle, et seni ei ole esitatud ühtegi kaebust, et mõjuhinnangud oleksid ühekülgsed, ja kutsub üksust üles jätkuvalt tagama selles küsimuses neutraalsuse;

57.  nõuab tungivalt, et parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat eristaks veelgi rohkem oma väljaanded Euroopa Parlamendi ametlikest seisukohtadest, et vältida segadust avalikkuses ja meedias; tunneb heameelt kõigile väljaannetele vastutuse välistamist käsitleva märkuse lisamise üle; palub, et parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat muudaks selle paremini nähtavaks, mitte ei jätaks seda üksnes viimasele lehele, ja võtaks kasutusele täiendavad elemendid, mis võimaldavad väljaandeid Euroopa Parlamendi ametlikult vastu võetud seisukohtadest hõlpsasti eristada;

Kommunikatsiooni peadirektoraat

58.  märgib, et VoteWatch sai Euroopa Parlamendi valimistega seotud eriprojektide kaasrahastamiseks kahel korral toetust (149 172 eurot 2012. aastal ja 350 000 eurot 2013. aastal); palub hinnata nendest projektidest saadud lisaväärtust;

59.  tunneb muret selle pärast, et parlamendi kommunikatsioonitegevus ei ole andnud tõelisi tulemusi, pidades silmas aina vähenevat valimisaktiivsust Euroopa Parlamendi valimistel, samuti asjaolu, et ühiskonnas üldiselt puuduvad teadmised Euroopa Parlamendi rolli ja tema tegevuse kohta;

60.  suhtub kriitiliselt statistiliste andmete esitamisse parlamendi veebisaidil hääletuse selgituste, täiskogu istungitel peetud kõnede, parlamendi küsimuste, muudatusettepanekute, resolutsiooni ettepanekute ning Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, komisjonile või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile esitatud kirjalikult vastatavate küsimuste kohta, mille eesmärk tundub olevat tõestada, millised parlamendiliikmed on väidetavalt „aktiivsed“ sellistel platvormidel nagu MEPRanking; kutsub parlamenti üles lõpetama algsete arvnäitajate esitamine statistilisel kujul ja võtma arvesse sobivamad kriteeriume liikmete „aktiivsuse“ määratlemiseks;

61.  märgib, et kommunikatsiooni peadirektoraat on äärmiselt häälekas kulude vähendamise ning suurema tõhususe nõudja; nõuab suurema tähelepanu pööramist pigem tulemusliku kui kuluka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutuselevõtmisele; märgib, et vaatamata parlamendi veebisaidile kulutatud suurtele summadele on see jätkuvalt keeruline, seal on raske orienteeruda ning sellel puudub soovitud tuntus; soovitab turundusstrateegia läbi vaadata; rõhutab, et läbipaistev ja juurdepääsetav veebisait on kodanike kaasamiseks võtmetähtsusega tegur;

62.  nõuab parlamendi veebisaidile uut ja tõhusat otsingumootorit, mis võimaldaks nii otsingumootorit tugevalt optimeerida kui ka luua igati mõistetav otsingumootori tulemuste lehekülg, millega kaasneksid sihtotstarbelised püüdlused parandada juurdepääsu veebisaidile märksõnade parema tuvastuse abil; soovitab teha tihedat institutsioonidevahelist koostööd liidu institutsioonide kõigi veebisaidi andmebaaside ühendamiseks; märgib, et see tagab liidu tegevuse parema läbipaistvuse kõigi kodanike jaoks;

Euroopa Ajaloo Maja

63.  tunneb pettumust, et ehitustööd Eastmani hoones, kuhu Euroopa Ajaloo Maja tuleb, on jätkuvalt viibinud; nõuab kommunikatsiooniplaani / reklaami- ja veebisaidi projekte / turundusplaani, milles tuuakse välja, kuidas Euroopa Ajaloo Maja võiks soovitud mõju saavutada;

64.  tuletab meelde, et ehitustööd oleksid pidanud lõppema 2014. aasta lõpuks; ootab, et viivitustele vaatamata peetakse kinni algselt kokku lepitud ehitusprojekti üldeelarvest ning et esimene näitus avatakse 2016. aasta lõpus;

65.  nõuab teabesisu ranget eraldamist juba olemasoleva Parlamentariumi pakutavaga võrreldes; hoiatab taas, et hilisemad kulud võivad olla liiga kõrged, mis ei ole kuidagi proportsioonis rajatise täidetava ülesandega;

Euroopa Parlamendi külastajatekeskus

66.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Parlamentarium on üks enim külastatavaid turismiobjekte Brüsselis ning 2014. aastal käis seal 340 500 külastajat (2013. aastal 337 000); rõhutab, et tähtis on juhtida Belgia ametiasutuste tähelepanu neile näitajatele ja sellega kaasnevale tulule;

67.  tunneb muret, et Euroopa Parlamendi külastajatekeskuse eelarverida suurenes eelnenud aastaga võrreldes 24 %, kusjuures külastajate arv suurenes vaid 1 %;

68.  soovitab, et liikmesriik, kus Parlamentariumi rajatised asuvad, rahastaks osaliselt selle sisseseadmis- ja jooksvaid kulusid;

Filmiauhind LUX

69.  kritiseerib filmiauhinna LUX kogukulusid, mis ulatusid 2014. aastal 585 311 euroni (2013. aastal 448 000 eurot; 2012. aastal 434 421 eurot); kahetseb väga, et 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportis taotletud filmiauhinna LUX tuntust ja mõju käsitleva uuringu tulemustega ei ole ikka veel võimalik tutvuda; nõuab, et selle uuringu tulemused tehtaks üldsusele kättesaadavaks 2016. aasta mai keskpaigaks ning et eelarvekontrollikomisjonile korraldatakse nende tulemuste ametlik tutvustus;

70.  nõuab, et filmiauhinna LUX mõjuhinnangu alusel kaalutaks hoolikalt seda, kas filmiauhinna LUX jätkamine on sellega seotud kulutusi väärt;

Personali peadirektoraat

71.  võtab teadmiseks, et 2014. aastal võeti sekretariaati tööle 309 ametnikku ja muud ajutist teenistujat ning fraktsioonidesse võeti tööle kaheksa ajutist teenistujat; võtab teadmiseks, et 31. detsembri 2014. aasta seisuga töötas parlamendis kokku 6 040 ametnikku ja ajutist teenistujat (sellest 5 295 sekretariaadis ja 745 fraktsioonides); rõhutab, et 2013. aastal olid vastavad arvud järgmised: 6 105 (kokku), 5 308 (sekretariaat) ja 797 (fraktsioonid);

72.  taotleb töötajatele selgemate kvalifikatsiooninõuete kehtestamist, eriti neile, kes täidavad tundlikke ülesandeid näiteks parlamendikomisjonide sekretariaatides või mõju eelhindamise üksuses; teeb ettepaneku vaadata läbi konkreetsed nõuded, mis puudutavad töötajate ideoloogilist ja poliitilist neutraalsust; nõuab, et parlamendile tutvustataks töötajate valiku kriteeriume;

73.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlament võttis 114 endist ajutist töötajat Strasbourgi täiskogu istungite jaoks 2014. aastal tööle lepinguliste töötajatena; toonitab, et ainuüksi Prantsusmaa kohtu otsus nende ajutiste töötajatega seoses ei saa põhjendada otsust võtta nad tööle personalieeskirjade kohaselt;

74.  toonitab, et seoses personalieeskirjade läbivaatamisega 2014. aastal ja praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga kaotati 1. jaanuarist 2014 ametikohtade loetelust 67 ametikohta (66 alalist ja 1 ajutine), et vähendada töökohtade arvu aastatel 2013–2017 5 %, v.a fraktsioonides;

75.  juhib tähelepanu sellele, et tööaja pikendamine 37,5 tunnilt 40 tunnile nädalas personalieeskirjade läbivaatamise raames on rohkem kui 350 täiendava ametikoha ekvivalent, mis praktiliselt kompenseerib personalieeskirjade reformi käigus kokku lepitud töötajate arvu 5 % vähendamise mitme aasta jooksul; palub Euroopa Parlamendil esitada ametikohtade kavandatud vähendamise kohta läbipaistev aruanne koos iga aastat puudutavate näitajatega ja võtta selles arvesse tööaja pikendamist;

76.  märgib, et naisametnike osakaal on jätkuvalt väga suur ja see kasvas 2014. aasta lõpus 59,2 %-le (võrrelduna 58,8 %-ga 2013. aasta lõpus); tunneb muret administratsioonis valitseva tasakaalustamatuse pärast, kuivõrd naisi on üksuste juhatajate hulgas ainult 30 %, direktorite hulgas 34 % ja peadirektorite hulgas 18,2 %; nõuab võrdsete võimaluste programmi kehtestamist eelkõige seoses juhtivate ametikohtadega, et võimalikult kiiresti sellist tasakaalustamatust korrigeerida; tuletab meelde, et naisi oli 2014. aastal tööle võetud 8 direktori hulgas 1 ja 31 üksuse juhataja hulgas 9; on arvamusel, et töölevõtmismenetlus peaks olema tasakaalustatud; kordab oma nõudmist, et vaja on tagada naiste tasakaalustatum esindatus kõrgemasse juhtkonda kuuluvatel ametikohtadel;

77.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa Parlament ei ole veel avaldanud igal aastal teavet parlamendi administratsioonist lahkunud kõrgemate ametnike kohta ega loetelu potentsiaalsete huvide konfliktide kohta, mida on käsitletud, nagu nõutakse personalieeskirjade artikli 16 lõikes 4;

78.  võtab teadmiseks, et 2014. aasta lõpus töötas parlamendis 1 686 parlamendiliikmete registreeritud assistenti (2013. aastal 1763) ning parlamendiliikmetega oli töölepingu sõlminud 4 453 kohalikku assistenti;

79.  peab murettekitavaks asjaolu, et kohalike assistentide arv ühe parlamendiliikme kohta varieerus 2014. aastal märkimisväärselt, jäädes vahemikku 0–46 (2013. aastal 0–43); juhib tähelepanu asjaolule, et 91 parlamendiliiget olid 2014. aastal tööle võtnud rohkem kui 10 assistenti (2013. aastal 84);

80.  väljendab heameelt asjaolu üle, et juhatus võttis 26. oktoobril 2015 vastu parlamendiliikmete assisteerimise kulude haldamise uued eeskirjad, millega jõustatakse nõuded kohalike assistentide lepingute pealt tasu maksmiseks, eraldades parlamendiliikmete assisteerimise hüvitisest vähemalt 25 % registreeritud assistentidega seotud kulude katmiseks;

81.  märgib, et parlamendiliikmete registreeritud assistendid moodustasid 2014. aasta lõpus 26,7 % kõigist parlamendi töötajatest; tuletab meelde, et parlamendi seitsmenda koosseisu ametiajal töötanud ligi 1 700 parlamendiliikme registreeritud assistendi leping lõppes 2014 aasta juulis ning personali peadirektoraat viis enne 2014. aasta lõppu lõpule mahuka tegevuse 1 686 parlamendiliikme registreeritud assistendi töölevõtmiseks, kes töötavad parlamendiliikmetega kaheksanda koosseisu ametiajal;

82.  rõhutab, et Strasbourgi sõitvatele parlamendiliikmete registreeritud assistentidele makstav päevaraha on vähemalt 21 % väiksem muudele töötajatele makstavast päevarahast; taunib asjaolu, et juhatus ei ole vastanud Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni punktis 74 esitatud üleskutsele; kutsub juhatust veel kord üles võtma vajalikke meetmeid selle ebavõrdsuse kaotamiseks ja viima parlamendiliikmete registreeritud assistentide hüvitised kooskõlla muude töötajate hüvitistega;

83.  taunib asjaolu, et juhatus ei ole võtnud mitte mingisuguseid meetmeid vastuseks Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni punktile 71; kutsub juhatust üles võtma viivitamatult vajalikke meetmeid, tagamaks, et parlamendiliikmete registreeritud assistentide ahistamiskaebustega ja ahistamise ärahoidmisega tegeleva nõuandekomitee koosseis on tasakaalustatud ja et sinna kuuluvad vähemalt kaks parlamendiliikmete registreeritud assistentide esindajat;

84.  võtab rahuloluga teadmiseks meetmed, mis võeti parlamendiliikmete registreeritud assistentide töölepingute korraldamiseks enne parlamendi uue koosseisu ametiaja algust, ja eelkõige rakenduse APA-People sujuva toimimise; on siiski seiskohal, et parlamendiliikmete registreeritud assistentide töölevõtmiseks oleks tulnud teatavates valdkondades eraldada rohkem haldustöötajaid, et tagada suurem kiirus ja tõhusus; juhib tähelepanu asjaolule, et töötajate arv ja tehnilised vahendid ei olnud piisavad, et hoida ära viivitused mõnede assistentide lepingute sõlmimisel, lepingute katkemised ning viivitused kulude ja muude hüvitiste arvutamisel ning seega ka palkade maksmisel; tunnistab siiski, et see protsess on oluliselt paranenud 2009. aastaga võrreldes, kuid märgib, et Euroopa Parlament peab järjekindlalt püüdma suurendada töölevõtmismenetluste kiirust ja tõhusust;

85.  palub peasekretäril ja juhatusel uurida ja lahendada probleemid, mis tulenevad parlamendiliikmete registreeritud assistentidega seotud võimalikust institutsiooni haldusomavolist, nt viivitused lepingute sõlmimisel parlamendi koosseisu ametiaja alguses, lepingute katkestamine, Euroopa Parlamendi varasemaks toodud valimiste mõju minimaalsetele sissemakseperioodidele jne, ning nõuab lahenduste otsimisse parlamendiliikmete registreeritud assistentide esindajate kaasamist;

86.  võtab teadmiseks edusammud, mis on tehtud koolituskursuste parlamendiliikmete registreeritud assistentide spetsiifilistele vajadustele kohandamisel; peab siiski äärmiselt oluliseks jätkata selles suunas edusamme, eriti mis puudutab spetsiifilist koolitust, paindlikku ajakava ja keele intensiivkursuseid, mida korraldatakse üksnes ajavahemikul, mil enamik parlamendiliikmete registreeritud assistente peavad võtma iga-aastase puhkuse; nõuab, et tööheaolu suurendamiseks korraldatavate tegevuste (mindfulness), lõunapausidel toimuvate konverentside jne ajastamise puhul võetaks arvesse parlamendiliikmete registreeritud assistentide spetsiifilist olukorda;

87.  palub, et Euroopa Parlamendi aastaaruandes käsitletaks läbipaistvuse huvides personalikomitee poolt institutsiooni eelarvest korraldatud ja rahastatud tegevusi, tuues üksikasjalikult välja tegevuste liigi, tehtud kulutused ning kooskõla usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

88.  soovib saada parlamendi praeguse koosseisu ametiaja alguses parlamendiliikmete registreeritud assistentide töölevõtmiseks kasutusele võetud rakenduse APA People hindamise tulemusi;

Infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat

89.  toonitab, et uue keskpika perioodi kinnisvarastrateegia abil püütakse leida parlamendi vajaduste täitmiseks uued ruumid, mis oleksid põhihoonete läheduses ega oleks kaugemal, kui on kindlaks määratud; toonitab, et renoveerimistööde mitmeaastane kavandamine peaks põhinema realistlikel ja üksikasjalikel prognoosidel nii finantsnäitajate kui ka ajakava osas; tuletab meelde, et parlamendile kuulub tema kasutatavast pinnast 81 % ja eelarvet tuleb kaitsta vananevate hoonete renoveerimiskulude eest, mis saab olema eelolevatel aastatel üks parlamendi suuremaid probleeme;

90.  juhib tähelepanu sellele, et kolmes töökohas on Euroopa Parlamendi kasutuses olevate hoonete põrandapind kokku 1,1 miljonit ruutmeetrit; peab äärmiselt oluliseks panna paika meetmed, et tagada käituskulude kasvades Euroopa Parlamendi hoonete säästlikkus;

91.  nõuab hoolsuskohustuse absoluutset järgimist enne otsuste tegemist uute hoonete omandamiseks või üürile võtmiseks ja toonitab vajadust strateegilise ruumide jagamise kava korrapärase seire ja kohandamise järele ning on seisukohal, et strateegilise rakendusraamistiku kontseptsioon peaks andma parlamendile ka võimaluse vähendada vajadust uute hoonete järele, suunates organisatsiooni suuremale tulemustele keskendumisele ning töötajate töö- ja eraelu tasakaalustamisele; juhib tähelepanu, et üldkasutatavad meetodid, nt kaugtöö, võiksid samuti aidata kaasa tõhusamale ajakasutusele ning parlamendi keskkonnasõbralikumaks muutmisele;

92.  märgib, et alates 2014. aasta juunist on ligikaudu 1 000 liidu sisepoliitika, välispoliitika ja parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi töötajat kolinud Square de Meeûsi hoonesse; tuletab meelde, et see kolimine oli esimene oluline etapp protsessis, mille eesmärk on anda parlamendiliikmete käsutusse täiendavat pinda parlamendi põhihoonetes; soovib saada teavet parlamendi järgmiste sammude kohta ja konkreetse ajakava, millal täiendavad bürooruumid kättesaadavaks tehakse;

93.  palub administratsioonil näha Euroopa Parlamendi põhihoonetes ette ruumid Square de Meeûsi hoones töötavate töötajate jaoks, sealhulgas ruum, kus parlamendiliikmed saavad tutvuda piiratud juurdepääsuga dokumentidega;

94.  väljendab kahetsust, et koostöölepingut parlamendi ja komisjoni vahel Euroopa Majade ühise haldamise küsimuses ei olnud ikka veel võimalik sõlmida; nõuab tungivalt, et kaks institutsiooni jõuaksid vastastikku vastuvõetava kokkuleppeni, millega pannakse paika raamistik kinnisvara ostmiseks ja üürile võtmiseks, ning lihtsustaksid Euroopa Majade igapäevase haldamisega seotud haldus- ja finantsmenetlusi; nõuab poliitilise juhtkonna sekkumist vajaduse korral;

95.  leiab, et Paul-Henri Spaaki hoone oleks tulnud ammu renoveerida, sh hoonet laiendada ja suurendada külastajatele mõeldud seminariruume ning parlamendiliikmete bürooruume; toetab administratsiooni kavasid, aga toonitab, et need peavad põhinema parlamendiliikmete praegusel arvul ja mitte arvul pärast võimalikku – ja ebarealistlikku – liidu laienemist;

96.  nõuab renoveerimistööde konkreetset kava ja kuluhinnanguid; nõuab tungivalt suuremat läbipaistvust ja üksikute parlamendiliikmete osalemist otsuste tegemisel, millel on institutsiooni haldus- ja finantsküsimustele otsustav mõju; peab ebapiisavaks esimeeste konverentsi ja juhatuse tasemel antavat teavet ja sõlmitud eelkokkuleppeid; nõuab, et kõik organisatsiooni ja parlamendi tulevast arengut käsitlevad strateegilised dokumendid jagataks kõigile parlamendiliikmetele;

97.  tunneb muret ettepaneku pärast muuta autojuhiteenused institutsioonisiseseks ja sellest tulenevate lisakulude pärast, mis tähendab 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes rohkem kui 50 % suuremaid kulusid;

Suulise tõlke ja konverentside peadirektoraat ning kirjaliku tõlke peadirektoraat

98.  märgib, et parlamendi tehtud kalkulatsioon näitab, et 2014. aastal oli koosseisuliste tõlkide poolt suulise tõlke teenuse osutamiseks tõlkekabiinides veedetud keskmine tundide arv nädalas 10,7; märgib siiski, et tõlkekabiinides tehtav töö moodustab üksnes osa tõlkide tööst, mis hõlmab ka koosolekute ettevalmistamist, keeleõpet ja keeleoskuse säilitamist, valvesolekut ning teemapõhist ja muud spetsiifilist koolitust; palub peasekretäril esitada näitajad, millega saab mõõta tõlkide kõiki tegevusi; taunib suurt erinevust tõlkeülesannete täitmisel, kuivõrd aasta keskmise arvestuses töötavad üksikud tõlgid 6–16 tundi nädalas, mistõttu on tõlkide töökoormus ebavõrdne; tunnistab, et valimiste tõttu ei olnud 2014. aasta parlamendi tegevuse seisukohast tüüpiline aasta;

99.  võtab murega teadmiseks asjaolu, et 2014. aastal oli 75 % portugali suulise tõlke üksuse, 59 % prantsuse suulise tõlke üksuse ja 57 % hispaania suulise tõlke üksuse töötajatest palgaastmetel AD /11/12/13 ning et see toob kaasa suulise tõlke eest makstava väga kõrge keskmise tunnipalga võrreldes vabakutseliste tehtava tööga;

100.   võtab murega teadmiseks selle, et statistikat puudutavat arvutusmeetodit ei ole täpsustatud, ning palub administratsioonil oma protsesse tõlkide asjaomastele esindajatele paremini selgitada;

101.   palub administratsioonil jätta tõlkide keskmise tõlkekabiinides veedetud tundide arvu arvutamisel välja puhkus ja haiguspuhkus;

102.   kordab mitmekeelsuse tähtsust institutsiooni demokraatliku legitiimsuse tagamiseks; väljendab heameelt asjaolu üle, et juhatuses 2011. aastal vastu võetud ressursitõhusa mitmekeelsuse poliitika ning järgnenud organisatsiooniliste reformide tulemusel on suulise tõlke jaoks ette nähtud eelarveridade kulutuste osas saavutatud kokkuhoid; on seisukohal, et töötingimused peaksid sisaldama kaitsemeetmeid, mis on mõeldud nii suulise tõlke kvaliteedi kui ka tõlkide tervise kaitsmiseks, käsitledes samal ajal ka parlamendi töö muutunud korraldusest ja ressursside tõhusast kasutusest tulenevaid vajadusi; palub peasekretäril jätkata pingutusi tõlkidega tiheda koostöö tegemiseks;

103.   toonitab, et suulise tõlke osas on tõhusust võimalik veel suurendada, eelkõige teenuse osutamise tõhustamisega, mida praegu takistavad 2005. aastal kehtestatud eeskirjad, mis ei lähe enam kokku institutsiooni praeguse koosolekute mudeliga; palub uurida, kas tõhusust on võimalik parandada ka suulise tõlke ja konverentside peadirektoraadi haldustoe üksustes;

104.   palub kokkuvõtte tegemist, et hinnata, kas asjakohane arv parlamendisiseseid tõlke on tagatud ka Euroopa Parlamendi põhilistel tööpäevadel;

105.   palub suulise tõlke ja konverentside peadirektoraadil võtta kõik vajalikud juhtimismeetmed tõlkide IT-vahendite ja tehnilise toe parandamiseks, et viia see vastavusse komisjoni tõlkide abivahenditega, parandada tootlikkust tõlkeülesannete seisukohast, tasandada üksikute tõlkide tõlketöö koormust ning tagada, et koosseisulised tõlgid on parlamendi põhilistel tööpäevadel kohal ja kättesaadavad, austades samas täielikult nende sotsiaalseid õiguseid; lõpetuseks palub peasekretäril esitada uus kontseptsioon, mis on suunatud töötajate efektiivsele ja kulutõhusale kasutamisele ning mille aluseks peaks olema ka kokkulepe tõlkidega;

106.   on seisukohal, et suulise tõlke teenuste osutamise parandamine eelkõige koos komisjoniga institutsioonidevahelise koostöö raames aitaks tagada nende teenuste tõhusama kasutamise;

Finantsküsimuste peadirektoraat

Reisibüroo

107.   tunneb heameelt selle üle, et finantsküsimuste peadirektoraadi poolt reisibüroole antud parimate hindade otsimise juhiseid rakendatakse tulemuslikult; ergutab reisibürood lisaks võrdlemist tõhustama ja püüdlema peamiste lennuettevõtjatega kokkulepete sõlmimise poole, et saavutada suurem paindlikkus ja soodsamad hinnad, tagades ühtlasi võimaluse reisikorraldust muuta ja tühistada; kutsub reisibürood üles otsima broneeringute tegemisel aktiivselt soodsamaid pileteid ja pakkumisi ning pakkuma üldiselt konkurentsivõimelisemaid hindu, võttes arvesse kõiki lennuettevõtjaid; palub finantsküsimuste peadirektoraadil viia kasutajate seas läbi uuring reisibüroo teenusega rahulolu taseme kohta, et tuvastada veel valdkondi, mida saaks parandada;

108.   võtab teadmiseks reisikorraldusega seotud raskused, mis tulenevad parlamendi kui institutsiooni suurusest ja ülesannetest ning tema töö iseloomuga lahutamatult seotud eripäradest (paindlikkus, viimase hetke tühistamised);

109.   palub finantsküsimuste peadirektoraadil vaadata tihedas koostöös turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi ning kommunikatsiooni peadirektoraadiga läbi hädaolukorra lahendamise plaanid, et käsitleda paremini uusi turvalisusega seotud ohte, eriti institutsiooni mitme asukoha vaheliste lähetuste puhul;

Vabatahtlik pensionifond

110.   märgib, et vabatahtlik pensionifond suurendas 2014. aasta lõpus oma hinnangulist kindlustusmatemaatilist puudujääki, mis arvutatakse fondi vara väärtuse alusel, 270,3 miljoni euroni (2013. aastal 207,9 miljonit eurot); toonitab, et see tekitab muret, et fondi kapital võib ennetähtaegselt hajuda;

111.   rõhutab, et fondi prognoositavad tulevased kohustused on jaotatud mitmele aastakümnele; kutsub juhatust üles kaaluma võimalusi fondi likviidsuse parandamiseks;

112.  nõuab Euroopa Parlamendi poolt eespool nimetatud 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis nõutud välishinnangu tulemuste esitamist ilma täiendava viivituseta; peab vabatahtliku pensionifondi nõukogu peamiseks vastutajaks fondi puudujäägi suuruse eest; nõuab erapensionifondi jaoks ühte kontseptsiooni, et selle fondi kohustusi vähendada; palub juhatusel esitada ettepanek tervikliku tegevuskava kohta, et tegeleda pärast välishinnangu saamist viivitamatult Euroopa Parlamendi kohustustega; peab vajalikuks vähendada fondi osanike pensionihüvitisi;

113.   palub juhatusel koostada pensionifondi praeguse olukorra kohta hinnang nii ruttu kui võimalik;

Parlamendiliikmete assistendid

114.   tunneb heameelt kohalike assistentide ja teenuseosutajate suhtes kohaldatavate uute, rangemate eeskirjade üle; märgib, et mõned uute eeskirjade punktid on ebamäärased ja võivad põhjustada väärtõlgendamist; palub neid punkte veelgi täpsustada, eriti kohalike assistentide ja teenuseosutajate kõrvaltegevuste osas; rõhutab, et mõlema rühma üle tuleks teostada väga ranget kontrolli;

115.   tunneb heameelt parlamendiliikmete e-portaali loomise üle; on seisukohal, et see on kulutõhus ja efektiivne vahend rahaliste vahendite kontrollimiseks kooskõlas paberivaba Euroopa Parlamenti käsitleva poliitikaga; palub finantsküsimuste peadirektoraadil aktiivselt edendada e-portaali kasutamist kõigi Euroopa Parlamendi liikmete seas;

Tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat

116.   märgib, et parlamendi infoturbepoliitika jaoks on vaja üldist kooskõlastatud ja ühtlustatud turbestrateegiat;

117.   nõuab tugevamaid infoturbesüsteeme, et kaitsta teavet lubamatu juurdepääsu eest – tagades samas teabe avalikustamise –, samuti häirete, muutmise või hävitamise eest, et tagada usaldusväärsus, konfidentsiaalsus ja kättesaadavus;

118.   võtab teadmiseks, et IKT välisauditi tegi sõltumatu kolmas isik, nii nagu 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajal nõuti; märgib ühtlasi, et selle auditi eesmärk oli hinnata parlamendi IKT turbe võimekust ja võimalikku küberohtude riski süsteemidele, et töötada välja IKT turbe parandamise kava, mis sisaldab soovituslikku tegevuskava parlamendi üldise turvataseme tõstmiseks; nõuab küberturvet käsitlevaid eeskirju, tagamaks, et Euroopa Parlament on võimeline tõhusalt kaitsma oma teabesüsteeme ning tagama parlamendiliikmete kaitse küberrünnakute eest;

119.   tunneb muret, et vastavalt ISO 27002:2013 standarditele ja parimatele rahvusvahelistele tavadele antud hinnang parlamendi IKT turbe korralduse, valmiduse ja suutlikkuse kohta näitas korralduslike turvameetmete suhteliselt nõrka valmiduse taset;

120.   nõuab parlamendi turvasüsteemide korrapärast stressitestimist IKT valdkonnas;

121.   märgib, et juhatus võttis oma 7. septembri 2015. aasta koosolekul vastu IKT süsteemide turbepoliitika; toonitab, et kiiresti on vaja rakendada tunduvalt jõulisemat IKT turbe poliitikat kooskõlas parlamendi üldise infoturbestrateegia tegevuskavaga;

122.   suhtub kriitiliselt Euroopa Parlamendi presidendi ametliku Twitteri konto muutmisse erakonna veebisaidile juhtivaks personaalseks kampaaniavahendiks;

Turvalisuse ja ohutuse peadirektoraat

123.   võtab teadmiseks, et turvateenuste parlamendisiseseks muutmine viidi Brüsselis lõpule 2014. aasta detsembris ja Strasbourgis 1. juuliks 2015 pärast üldise turvakontseptsiooni vastuvõtmist; toonitab, et hiljutist turvaolukorda arvestades tuleks kohaldada täiendavaid turvameetmeid ja kiiresti läbi vaadata juhatuses 2011. aastal vastu võetud üldine turvakontseptsioon;

124.   väljendab muret seoses Brüsseli ja Strasbourgi ametiasutuste erineva hoiakuga parlamendi hoonete turvalisuse suhtes; peab hädavajalikuks teha tihedat koostööd Belgia, Prantsusmaa ja Luksemburgi ametiasutustega, et tõhustada turvaala parlamendi hoonete ümber;

125.   nõuab tõhusa kontrolli teostamist kõigi turvatöötajate suhtes, et tagada nende sobivus neile antud ülesannete täitmiseks nii usaldusväärsuse kui ka ametialase pädevuse taseme seisukohast;

126.   rõhutab, et parlamendi hoonete ja nende vahetu ümbruse turvalisuse suurendamine peab olema tähtsaim prioriteet; peab vajalikuks tagada turvatöötajatele praegust turvaolukorda arvestades asjakohane varustus ja töötingimused;

127.   nõuab hoonete turvameetmete läbivaatamist ja ulatuslikumat kontrolli parlamendi parklate sissepääsude juures numbrimärgi automaatse tuvastamise abil; nõuab keskse välise kontrollpunkti sisseseadmist, et kontrollida kõiki parlamendi hoonetesse sisenevaid parlamendiväliseid teenusepakkujaid;

128.   tuletab meelde Euroopa Parlamendi liikmete bürooruumides aset leidnud vargusjuhtumeid; palub infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadil ning turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadil tagada suurem turvalisus ja läbipaistvus bürooruumidesse juurdepääsu omavate töövõtjate ja hooldustöötajatega seoses;

129.   peab väga oluliseks teha töötajate osas enne töölevõtmist tõhus sõeluuring, kehtestada töötajate lahkumist reguleeriv kohustuslik kord, asjakohased turvalisuse korraldamise struktuurid ning asjakohane kriisiohje koolitus;

130.   tuletab meelde 7. oktoobri 2014. aasta vahejuhtumit kurdi meeleavaldajatega; nõuab parlamendi turvateenuste põhjalikku ja konfidentsiaalset hindamist; tunneb heameelt, et esimese meetmena koostöö edendamiseks turvalisuse valdkonnas on loodud kõrgetasemeline töörühm, millesse kuuluvad parlamendi, komisjoni, nõukogu ja Belgia riigi esindajad; nõuab suuremat koostööd riiklike ja rahvusvaheliste turvateenistustega;

131.   toonitab vajadust ulatuslikuma koostöö järele turvalisuse peadirektoraadi ja tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi vahel, et tagada teabe ja kommunikatsiooni asjakohane kaitstuse tase parlamendis;

Keskkonnahoidlik parlament

132.   tunneb heameelt kontrollikoja julgustavate tähelepanekute üle seoses 2013. ja 2014. aastal läbi viidud audititega, mille kohaselt 14 auditeeritud ELi institutsioonist oli Euroopa Parlamendil kõige ambitsioonikam süsinikdioksiidiheitmete vähendamise strateegia;

133.   juhib tähelepanu asjaolule, et videokonverentside pidamine ja kaugtöö võivad aidata parandada ajakasutust keskkonnasõbralikumas Euroopa Parlamendis ning vähendada samal ajal haldus- ja reisikulusid;

Keskkonnahoidlik riigihange ja EMAS

134.   kutsub peasekretäri üles koostama kava dokumentide transpordikastide arvu vähendamiseks parlamendi töökohtade vahelistel reisidel; soovitab võtta transpordikastide osas kasutusele „nõudmisel põhinev süsteem“ või „jagamissüsteem“, et vähendada nii transpordi rahalist maksumust kui ka CO₂-jalajälge;

135.   tunneb heameelt vältimatute heitkoguste kompenseerimiseks võetavate täiendavate meetmete üle; palub Euroopa Parlamendil arendada edasi süsinikdioksiidi kompenseerimise poliitikat, nt parlamendiliikmete registreeritud assistentide kompenseerimise võimalust;

Fraktsioonid (eelarvepunkt 4 0 0)

136.  märgib, et 2014. aastal kasutati fraktsioonidele ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele ette nähtud eelarvepunkti 4 0 0 assigneeringuid järgmiselt:

Fraktsioon	2014. aasta esimene pool					2014. aasta teine pool
	Aasta assigneeringud	Omavahendid ja ülekantud assigneeringud*	Kulud	Aasta assigneeringute kasutusmäär	Järgmisse perioodi üle kantud summad	Aasta assigneeringud	Omavahendid ja ülekantud assigneeringud	Kulud	Aasta assigneeringute kasutusmäär	Järgmisse perioodi üle kantud summad (2015)
PPE	11 147	7 813	11 311	101 %	7 649	8 772	7 744	6 485	74 %	9 960
S&D	7 956	4 619	8 415	106 %	4 160	7 663	4 194	6 435	84 %	5422
ECR	2 128	1 053	2 731	128 %	450	2 886	457	1 745	60 %	1598
ALDE	3 401	1 759	3 644	107 %	1 516	2 813	1 531	1 847	66 %	2498
GUE/NGL	1 374	417	1 519	111 %	272	2 153	272	1 170	54 %	1255
Verts/ALE	2 211	1 388	2 689	122 %	911	2 081	912	1 707	82 %	2 146
EFDD	1 229	1 137	1 544	126 %	822	2 002	827	1 164	58 %	1287
Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed	753	441	715	95 %	92	1 238	92	566	46 %	533
Kokku	30 200	18 626	32 567		15 872	29 608	16 030	21 118		29 442
*   Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi sihtasutused

137.  märgib, et 2014. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 2 assigneeringuid järgmiselt[11]:

Erakond	Lühend	Omavahendid*	EP toetus	Kogutulu[12]	EP toetus protsendina rahastamiskõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)	Tulude ülejääk (reservi kandmine) või kahjum
Euroopa Rahvapartei	PPE	2,126	9,327	13,605	85%	345
Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei	PES	1,083	5,297	7,864	85%	78
Euroopa Liberaaldemokraatlik Reformipartei	ALDE	759	2,813	3,582	85%	173
Euroopa Roheliste Partei	EGP	575	1,918	2,493	84%	50
Euroopa Konservatiivide ja Reformistide Liit	AECR	373	1,943	2,376	85%	0
Euroopa Vasakpartei	EL	282	1,219	1,501	85%	54
Euroopa Demokraatide Partei	EDP/PDE	123	565	730	85%	13
ELi Demokraadid	EUD	49	274	340	85%	0
Euroopa Vabaliit	EFA	126	526	708	85%	0
Euroopa Kristlik Poliitiline Liikumine	ECPM	73	388	475	85%	4
Euroopa Vabaduse Allianss	EAF	93	521	614	84%	-3
Euroopa Rahvuslike Liikumiste Allianss	AEMN	117	363	480	85%	37
Vaba ja Demokraatliku Euroopa Liikumine	MELD	124	635	941	85%	5
Kokku		5,903	25,789	35,709	85%	756
(*)  Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

138.  märgib, et 2014. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 3 assigneeringuid järgmiselt[13]:

Sihtasutus	Lühend	Seotud erakonnaga	Omavahendid*	EP toetus	Kogutulu	EP toetus protsendina rahastamiskõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)
Euroopa Poliitikauuringute Keskus		PPE	831	4,203	5,034	85%
Foundation for European Progressive Studies (Euroopa edumeelsete uuringute sihtasutus)	FEPS	PES	636	3,087	3,723	85%
European Liberal Forum (Euroopa liberaalne foorum)	ELF	ALDE	169	941	1,110	85%
Green European Foundation (Rohelise Euroopa sihtasutus)	GEF	EGP	174	914	1,088	85%
Transform Europe (Euroopa muutmine)	TE	EL	111	587	698	85%
Institute of European Democrats (Euroopa demokraatide instituut)	IED	PDE	43	265	308	85%
Centre Maurits Coppieters (Maurits Coppieters' keskus)	CMC	EFA	48	216	264	85%
New Direction - Foundation for European Reform (uus sund – Euroopa reformimise sihtasutus)	ND	AECR	195	915	1,110	85%
European Foundation for Freedom (Euroopa vabaduse sihtasutus)	EFF	EAF	45	244	289	85%
Organisation For European Interstate Cooperation (Euroopa riikidevahelise koostöö organisatsioon)	OEIC	EUD	21	135	156	85%
European Christian Political Foundation (Euroopa kristlik poliitiline sihtastus)	CPFE	ECPM	37	187	224	85%
Foundation for a Europe of Liberties and Democracy (Euroopa vabaduse ja demokraatia sihtasutus)	FELD	MELD	62	271	333	85%
Identités & Traditions européennes (Euroopa identideedid ja traditsioonid)	ITE	AEMN	42	174	216	85%
Kokku			2,414	12,139	14,553	85%
(*)  Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.								–	2,229	11,325	13,554	85%

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	7.4.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	21 6 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Louis Aliot, Jonathan Arnott, Inés Ayala Sender, Dennis de Jong, Martina Dlabajová, Ingeborg Gräßle, Bogusław Liberadzki, Monica Macovei, Gilles Pargneaux, Georgi Pirinski, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Bart Staes, Michael Theurer, Marco Valli, Anders Primdahl Vistisen, Joachim Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Richard Ashworth, Benedek Jávor, Andrey Novakov, Markus Pieper, Julia Pitera, Miroslav Poche, Patricija Šulin
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Reimer Böge, Luke Ming Flanagan, Arne Gericke, Siôn Simon, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Claudiu Ciprian Tănăsescu

• [1]    ELT L 51, 20.2.2014.
• [2]    ELT C 377, 13.11.2015, lk 1.
• [3]    ELT C 247, 13.11.2015, lk 1.
• [4]    ELT C 373, 13.11.2015, lk 1.
• [5]    ELT C 377, 13.11.2015, lk 146.
• [6]    ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
• [7]    PE 349.540/Bur/ann/fin.
• [8]    PE 422.541/Bur.
• [9]    Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament (ELT L 255, 30.9.2015, lk 3).
• [10]    Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva Euroopa Parlamendi otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament (ELT L 266, 5.9.2014, lk 3).
• [11]    Allikas: 20.10.2014 (PE 538.295/BUR) ja PV BUR. 20.10.2014 (PE 538.297/BUR) punkt 12.
• [12]  
• [13]    Allikas: 20.10.2014 (PE 538.295/BUR) ja PV BUR. 20.10.2014 (PE 538.297/BUR) punkt 12.