Raport - A8-0142/2016Raport
A8-0142/2016
Euroopa parlament

SOOVITUS mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

21.4.2016 - (13015/2015 – C8-0402/2015 – 2015/0224(NLE)) - ***

Kalanduskomisjon
Raportöör: Jarosław Wałęsa

Menetlus : 2015/0224(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0142/2016
Esitatud tekstid :
A8-0142/2016
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(13015/2015 – C8 0402/2015 – 2015/0224(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (13015/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelist säästva kalapüügi partnerluslepingu projekti (13014/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ning artikli 218 lõikele 7 (C8-0402/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A8-0142/2016),

1.  annab nõusoleku lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Libeeria Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

LÜHISELGITUS

Euroopa Liit (EL) on sõlminud viimastel aastatel kolmandate riikidega mitmeid kalandusalaseid partnerluslepinguid ja protokolle. Kalandusalaste partnerluslepingutega annab EL rahalist ja tehnilist abi vastutasuks mitmesuguste kalavarude püügiõiguse eest partnerriigi majandusvööndis. Pärast ühise kalanduspoliitika 2014. aasta reformi nimetatakse neid lepinguid säästva kalapüügi partnerluslepinguteks.

See säästva kalapüügi partnerlusleping on esimene taoline leping Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahel, kellel on Atlandi ookeani ääres 570 km rannajoont. 246 152 km² suuruses majandusvööndis asuvad pelaagiliste ja põhjalähedaste kalaliikide, sh tuuni ja tuunilaadsete liikide varud.

Libeeria ja EL

Euroopa Liidu kaugpüügilaevastikud on Guinea lahes troopikatuuni püüdnud 1950. aastatest alates. Kaugpüügilaevastikud püüavad praegu Atlandi ookeanist ligikaudu 10 % tuuni kogupüügist, millest suurema osa moodustab vööttuun (70 %) ning lisaks kulduim-tuun (25 %) ja suursilm-tuun (5 %).

EL ja Libeeria teevad koostööd mitmepoolsete kokkulepete abil, nagu ÜRO 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsioon (UNCLOS) või 1995. aasta kokkulepe piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise kohta, ning valitsustevaheliste ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide kaudu, nagu Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT). Lisaks võttis Libeeria 2008. aastal oma toidu- ja põllumajanduspoliitikasse ja strateegiasse üle asjakohaseid elemente rahvusvahelistest headest tavadest, mis on esitatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) vabatahtlikus vastutustundliku kalapüügi juhendis.

Libeeria ametivõimud teevad ELiga tihedat koostööd võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu. Kodusõja aastad tegid võimalikuks ebaseadusliku kalapüügi leviku – Libeeria vetes kalavarusid püüdvad välisriikide laevad vähendasid Libeeria kalurite teenitavat võimalikku rahvuslikku tulu ning avaldasid negatiivset mõju kalavarude ja mere ökosüsteemi seisundile.

Seetõttu aitaks Libeeriaga säästva kalapüügi partnerluslepingu sõlmimine ELil selgelt saavutada oma eesmärke ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise valdkonnas ning levitada ühise kalanduspoliitika kalavarude ja vesiviljeluse säästva majandamise eesmärki.

Kalandus Libeerias

Põllumajandusministeeriumi alluvuses riiklikul kalandusbürool (Bureau of National Fisheries – BNF) on üldine vastutus kalanduspoliitika haldamise ja kalavarude majandamise eest Libeerias.

BNFi eesmärk on edendada kalavarude säästvat ja majanduslikult otstarbekat majandamist, mis tooks tulu praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Uued kalandusalased eeskirjad võeti vastu 2010. aastal ning kalanduse ja vesiviljeluse poliitika- ja strateegiadokument[1] 2014. aastal; Libeeria kalanduspoliitika peaeesmärk on saavutada kalavarude ja ökosüsteemide säästev majandamine järgmiste meetmete abil:

•  kalade biomassi suutlikkuse taastamine jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikul tasemel;

•  rahvusvahelise koostöö edendamine ühiste kalavarude majandamise valdkonnas;

•  tõhusate järelevalve-, kontrolli- ja seiremehhanismide rakendamine, et ennetada ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki.

See on kooskõlas ELi ühise kalanduspoliitika eesmärkidega.

Kalandussektor annab ligikaudu 12 % Libeeria põllumajanduslikust sisemajanduse koguproduktist ja 3 % kogu sisemajanduse koguproduktist. Valitsus sai 2011. aastal litsentsitasudest, laevade registreerimise tasudest, järelevalve- ja vaatlejatasudest, impordi- ja ekspordimaksudest ja trahvidest tulu kokku 400 000 USA dollarit ning tulu kasvas 2013. aasta keskpaigaks järsult ligikaudu 6 miljoni dollarini tänu trahvidele, mis õnnestus edukate kohtumenetluste kaudu sisse nõuda Libeeria majandusvööndis ebaseaduslikult püüdnud välisriikide laevadelt[2].

Hinnangute kohaselt elab rohkem kui pool Libeeria rahvastikust rannikul, sõltudes täielikult või osaliselt elatusallikate osas kalandusest, ning kala moodustab ligikaudu 65 % riigis tarbitavast loomsest valgust. Vaatamata kalavarudele impordib Libeeria endiselt odavamaid pelaagilisi väikeliike kohalikuks tarbimiseks ning ekspordib selliseid suure väärtusega liike nagu krevett. Kaubanduse arvandmeid ei saa usaldusväärseks pidada, seda osaliselt nõrkade järelevalvesüsteemide tõttu. Sellegipoolest valitseb konsensus, et kalandussektor võib aidata märkimisväärselt kaasa Libeeria arengule.

Võimaliku tulevase ELi ja Libeeria säästva kalapüügi partnerluslepingu eelhindamine

Komisjon teostas 2013. aastal võimaliku Libeeriaga sõlmitava säästva kalapüügi partnerluslepingu eelhindamise[3]. Hindamisaruandes jõuti järeldusele, et ELi tuunipüügisektor on väga huvitatud püügist Libeerias ja et säästva kalapüügi partnerlusleping Libeeriaga võimaldaks tugevdada järelevalvet, kontrolli ja seiret ning aitaks kaasa kalavarude paremale haldamisele piirkonnas.

Aruandes esitatud peamised järeldused oli järgmised:

•  Peamine pikaajaline vajadus, miks sõlmida võimalik kalandusalane partnerlusleping ja protokoll ELi ja Libeeria vahel, on mõlema poole jaoks soov tagada Libeeria vetes esinevate ja sealt läbi rändavate kalavarude jätkusuutlik püük.

•  Hindamises kaalutud kahe võimaluse puhul eelistati 1. võimalust (sõlmida säästva kalapüügi partnerlusleping ja protokoll) 2. võimalusele, milleks oli kokkulepe saada juurdepääs Libeeria vetele ilma fondide vahenditeta (protokollis ette nähtud).

•  Kuigi 1. võimaluse puhul esinevad teatavad riskid seoses ELi rahaliste vahendite kulutõhusa kasutamisega, oleks säästva kalapüügi partnerluslepingu üldiste eesmärkide – säästev majandamine ning Libeeria, ELi ja naabruses asuvate AKV riikide majanduse jätkusuutlik areng – saavutamine 2. valikuvõimaluse puhul (kui kalandusalast partnerluslepingut ja protokoll ei oleks) vähem tõenäolisem.

•  1. võimaluse peamine kasu seisneb selles, et säästva kalapüügi partnerlusleping ja protokoll tagavad ELi laevadele õiguste osas suurema kindluse ja turvalisuse ning selle võimaluse kasutamine suurendaks ELi rolli piirkonnas ja toetaks ELi laevade lipuriikide koostööd.

ELi ja Libeeria vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping ja selle rakendamise protokoll

Pärast eelhindamist ja nõukogult 20. juunil 2014. aastal saadud mandaati[4] pidas Euroopa Komisjon Libeeria Vabariigi valitsusega kolm vooru läbirääkimisi[5], et sõlmida Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahel uus säästva kalapüügi partnerlusleping ja selle rakendamise protokoll.

Läbirääkimiste tulemusena parafeeriti uus leping ja protokoll 5. juunil 2015. See on automaatse pikendamise võimalusega tuunipüügileping ja protokoll viieks aastaks alates ajutise kohaldamise kuupäevast, ning see võimaldab laiendada liidu tuunipüügilepingute võrgustikku Lääne-Aafrikas.

Uue rakendamise protokolli peamine eesmärk on sätestada liidu laevade kalapüügivõimalused Libeeria kalapüügipiirkonnas kalavarude kasutamata ülejäägi piires, lähtudes parimatest saadaolevatest teadusuuringute tulemustest ja järgides Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi. Protokolliga on ette nähtud kalapüügivõimalused järgmistele laevakategooriatele: 28 tuunipüügiseinerit ja 6 triivõngejadaga kalalaeva.

ELi aastane rahaline toetus on esimesel aastal 715 000 eurot, teisel, kolmandal ja neljandal aastal 650 000 eurot ning viiendal aastal 585 000 eurot ning toetus põhineb järgmisel:

a) esimesel aastal 357 500 eurot, teisel, kolmandal ja neljandal aastal 325 000 eurot ning viiendal aastal 292 500 eurot juurdepääsuks 6500 tonni suurusele võrdlustonnaažile; ning

b) esimesel aastal 357 500 eurot, teisel, kolmandal ja neljandal aastal 325 000 eurot ning viiendal aastal 292 500 eurot Libeeria Vabariigi kalandussektori poliitika arendamise toetuseks. Toetus vastab riikliku kalanduspoliitika eesmärkidele ja eelkõige Libeeria Vabariigi vajadustele seoses teadusuuringute, väikesemahulise kalapüügi, kalanduse seire, kontrolli ja järelevalve ning võitlusega ebaseadusliku kalapüügi vastu.

Raportööri seisukoht

Eespool esitatu põhjal leiab raportöör, et Libeeriaga sõlmitav säästva kalapüügi partnerlusleping ja selle rakendamise protokoll vastab ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja austab säästva kalapüügi ja vesiviljeluse põhimõtet ning et see on kasuks mõlemale poolele.

Leping tugevdab koostööd ELi ja Libeeria vahel ning üldiselt Lääne-Aafrikaga, kus asuvad olulised tuunipüügipiirkonnad.

Samuti edendab see partnerlusraamistikku, mille alusel arendada jätkusuutlikku kalanduspoliitikat ja kalavarude vastutustundlikku kasutamist Libeeria kalapüügipiirkonnas.

Leping aitab ELi ülemaailmses võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, toetades seire, kontrolli ja järelevalve tõhustamist Libeeria kalandussektoris ja majandusvööndis.

See on mõlema poole huvides ja kooskõlas asjaomaste kaitse- ja majandamismeetmetega ning kalavarude kasutamata ülejäägi piires.

Seetõttu soovitab raportöör Euroopa Parlamendil oma nõusoleku anda.

Raportöör peab kiiduväärseks asjaolu, et läbirääkimiste ajal kuulati ära asjaomased sidusrühmad ning mitmete tehniliste küsimuste puhul võeti tõsiselt arvesse teaduslikke nõuandeid.

Raportöör on veendunud, et kalandussektori toetusmeetmete positiivne mõju kohalikule majandusele ja rannikualade kogukondadele avaldub pikema aja jooksul ja komisjon peaks seda seetõttu põhjalikult hindama protokolli kehtivuse lõppedes. Parlamendile tuleks anda ka võimalus kogu mitmeaastase valdkondliku toetusprogrammi rakendamise protsessi põhjalikumaks jälgimiseks.

Raportöör peab üldiselt kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendil on kalandusalaste partnerluslepingute vastuvõtmisel nõusolekumenetlust kasutades ainult piiratud roll. Ta on veendunud, et Euroopa Parlamendile tuleks anda aktiivsem roll ja parlamenti tuleks kalandusalaste partnerluslepingute või nende pikendamisega seotud menetluste kõikidel etappidel kohe ja täielikult teavitada, et suurendada protokollidega seoses läbipaistvust ja demokraatlikku aruandekohustust.

17.3.2016

arengukomisjonI ARVAMUS

kalanduskomisjonile

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(13015/2015 – C8-0402/2015 – 2015/0224(NLE))

Arvamuse koostaja: Maria Heubuch

LÜHISELGITUS

Kõnealune uus leping puudutab ainult tuunikala. ELi laevad võivad viie aasta kohta kokku 3,25 miljoni euro eest püüda aastas 6500 tonni tuuni. Rahaline panus jagatakse võrdselt summaks, mis tuleb tasuda kalavarudele juurdepääsu eest ja summaks, mis antakse Libeeria kalanduspoliitika toetuseks. Samuti on lisatud muud reformi elemendid, nagu ainuõiguse klausel, inimõiguste klausel ning põhimõte, mille kohaselt ei tohi ükski muu kaugvete riik saada soodsamaid tingimusi kui EL.

Läbipaistvusega seoses on võtmeelemendina lisatud säästva kalanduse edendamise säte, mis sarnaneb viimase, Mauritaaniaga sõlmitud lepingu sättele, kuid ei ole sama üksikasjalik, ja milles nõutakse mis tahes (avaliku või erasektori) lepingu avaldamist, mis võimaldab välisriikide lippude all sõitvatele laevadele juurdepääsu Libeeria vetele. Libeeria on juba mitu aastat avaldanud litsentsitud laevade nimekirju. Tuleb pöörata tähelepanu selle tagamisele, et see teave oleks nii täielik kui ka usaldusväärne. Ajal, mil kalanduse läbipaistvuse algatusega tehakse alles algust, on need läbipaistvust käsitlevad sätted väga teretulnud.

Libeerias on väikesemahulise kalapüügi panus inimeste toiduga varustamisse äärmiselt oluline, kuid seda piirab taristu puudulikkus: Libeeria on siseriiklikuks tarbimiseks mõeldud kala, eriti väikeste pelaagiliste liikide netoimportija. ELi valdkondlikus toetuses tuleks seda pidada prioriteediks, ning muu hulgas toetada Libeeria poolt välja töötatud väikeste pelaagiliste liikide jagatud haldamise kava.

Libeeria sidusrühmadega ei konsulteeritud enne läbirääkimisi toimunud hindamise ettevalmistamise käigus, ja see viga tuleb edaspidi parandada.

******

Arengukomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil soovitada, et Euroopa Parlament annaks oma nõusoleku võtta vastu nõukogu otsuse projekt sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping ja selle rakendamise protokoll.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.3.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

1

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Louis Aliot, Nicolas Bay, Ignazio Corrao, Doru-Claudian Frunzulică, Nathan Gill, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Pedro Silva Pereira, Eleni Theocharous, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Juan Fernando López Aguilar, Louis-Joseph Manscour, Paul Rübig, Jan Zahradil, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Michèle Rivasi, Estefanía Torres Martínez

17.3.2016

eelarvekomisjonI ARVAMUS

kalanduskomisjonile

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(13015/2015 – C8-0402/2015 – 2015/0224(NLE))

Arvamuse koostaja: Siegfried Mureşan

LÜHISELGITUS

Vastavalt asjakohastele läbirääkimisjuhistele pidas komisjon Libeeria valitsusega läbirääkimisi, et sõlmida Euroopa Liidu ja Libeeria vahel uus säästva kalapüügi partnerlusleping ja selle rakendamise protokoll. Läbirääkimiste tulemusena parafeeriti uus leping ja protokoll 5. juunil 2015.

Uue lepinguga nähakse ette Euroopa Liidu ja Libeeria strateegilise partnerluse jaoks ajakohane raamistik, võttes arvesse reformitud ühise kalanduspoliitika prioriteete ja selle välismõõdet. Lepingu kohaselt luuakse ühiskomitee, mis vastutab lepingu täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise jälgimise eest. Lisaks võib ühiskomitee heaks kiita teatavad protokolli muudatused.

Uus protokoll tagab raamistiku ELi laevade püügitegevuse reguleerimiseks Libeeria kalapüügipiirkonnas ning võimaldab ELi laevaomanikel taotleda püügilube kala püüdmiseks kõnealuses piirkonnas. Lisaks sellele aitab uus protokoll tõhustada ELi ja Libeeria Vabariigi vahelist koostööd säästva kalanduspoliitika arengu edendamiseks. Protokolliga on ette nähtud laevade jälgimine laevaseire satelliitsüsteemi (VMS) abil ja püügiandmete edastamine elektrooniliselt. Protokolliga antava valdkondliku toetusega abistatakse Libeeria Vabariiki tema riiklikus kalandusstrateegias, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses.

Uus protokoll hõlmab viieaastast ajavahemikku alates ajutise kohaldamise kuupäevast, st alates allkirjastamise kuupäevast, et mitte põhjustada viivitusi püügitegevuse alustamisel.

Aastane rahaline toetus on

•esimesel aastal 715 000 eurot,

•teisel, kolmandal ja neljandal aastal 650 000 eurot ning

•viiendal aastal 585 000; toetus põhineb järgmisel:

a) esimesel aastal 357 500 eurot, teisel, kolmandal ja neljandal aastal 325 000 eurot ning viiendal aastal 292 500 eurot juurdepääsuks 6500 tonni suurusele võrdlustonnaažile; ning

b) esimesel aastal 357 500 eurot, teisel, kolmandal ja neljandal aastal 325 000 eurot ning viiendal aastal 292 500 eurot Libeeria Vabariigi kalandussektori poliitika arendamise toetuseks. Toetus vastab riikliku kalanduspoliitika eesmärkidele ja eelkõige Libeeria Vabariigi vajadustele seoses teadusuuringute, väikesemahulise kalapüügi, kalanduse seire, kontrolli ja järelevalve ning võitlusega ebaseadusliku kalapüügi vastu.

******

Eelarvekomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil soovitada, et Euroopa Parlament annaks oma nõusoleku nõukogu otsuse eelnõule sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping ja selle rakendamise protokoll.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.3.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

2

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Jean-Paul Denanot, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Esteban González Pons, Monika Hohlmeier, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Ernest Maragall, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Urmas Paet, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Paul Tang, Indrek Tarand, Inese Vaidere, Daniele Viotti, Marco Zanni, Auke Zijlstra, Stanisław Żółtek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Anneli Jäätteenmäki, Nils Torvalds, Marco Valli

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

19.4.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, Richard Corbett, Diane Dodds, Linnéa Engström, Ian Hudghton, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Ulrike Rodust, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Izaskun Bilbao Barandica, Anja Hazekamp, Lidia Senra Rodríguez

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Laura Ferrara
Õigusteave - Privaatsuspoliitika