RAPORT ELi koostöö kohta ÜRO ja Aafrika Liiduga rahutagamisoperatsioonide suhtes
28.4.2016 - (2015/2275(INI))
Väliskomisjon
Raportöör: Geoffrey Van Orden
Arvamuse koostaja (*):
Paavo Väyrynen, arengukomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
ELi koostöö kohta ÜRO ja Aafrika Liiduga rahutagamisoperatsioonide suhtes
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu V jaotist ning eriti selle artikleid 21, 41, 42 ja 43,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 220,
– võttes arvesse ÜRO põhikirja ja eriti selle VI, VII ja VIII peatükki,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri 1. aprilli 2015. aasta aruannet „Partnerlus rahu nimel: liikudes rahuvalvealase partnerluse poole“[1],
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 28. aprilli 2015. aasta ühisteatist „Julgeoleku ja arengu toetamine suutlikkuse suurendamise kaudu – partnerite toetamine kriiside ärahoidmisel ja ohjamisel”[2],
– võttes arvesse ÜRO rahuoperatsioonide kõrgetasemelise sõltumatu töörühma 16. juuni 2015. aasta aruannet[3],
– võttes arvesse 28. septembril 2015 USA presidendi Barack Obama poolt korraldatud rahuvalveteemalisel juhtide tippkohtumisel tehtud avaldust,
– võttes arvesse 14. juuni 2012. aasta dokumenti „ELi poolt ÜRO rahuvalveoperatsioonidele osutatava ÜJKP toetuse tõhustamise tegevuskava“[4] ja 23. märtsi 2015. aasta dokumenti „ÜRO ning ELi rahuvalvet ja kriisiohjamist käsitleva strateegilise partnerluse tugevdamine: prioriteedid aastatel 2015–2018“[5],
– võttes arvesse 8.–9. detsembril 2007. aastal Lissabonis toimunud ELi–Aafrika teisel tippkohtumisel kokku lepitud Aafrika ja ELi ühisstrateegiat[6] ning 2.–3. aprillil 2014. aastal Brüsselis toimunud ELi–Aafrika neljandal tippkohtumisel kokku lepitud Aafrika ja ELi ühisstrateegia tegevuskava 2014.–2017. aastaks[7],
– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 3/2011 „ÜRO organisatsioonide kaudu konfliktidest mõjutatud riikides antava ELi abi tõhusus ja mõjusus“,
– võttes arvesse oma 24. novembri 2015. aasta resolutsiooni ELi rolli kohta ÜROs – kuidas saavutada paremini ELi välispoliitika eesmärke[8],
– võttes arvesse AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee 9. detsembri 2015. aasta resolutsiooni hinnangu kohta Aafrika rahutagamisrahastu mõjususele ja tulevikuväljavaadetele pärast kümmet aastat,
– võttes arvesse säästva arengu tegevuskava aastani 2030,
– võttes arvesse 2007. aasta novembri Oslo suuniseid välisriikide sõjaliste ja kodanikukaitse vahendite kasutamise kohta suurõnnetuste korral,
– võttes arvesse Aafrika Liidu põhikirja artikleid 4h ja 4j,
– võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 (2000) kümnenda aastapäeva kohta[9],
– võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2012. aasta järeldusi teemal „Demokraatia ja säästva arengu juured: Euroopa koostöö kodanikuühiskonnaga välissuhete valdkonnas“,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52,
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0158/2016),
A. arvestades, et rahutagamisoperatsioonid on kriisile reageerimise viis, millega toetatakse tavaliselt rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsiooni, nagu ÜRO või Aafrika Liit (AL), millel on ÜRO mandaat, ning mille eesmärk on hoida ära relvastud konflikt, taastada, hoida või rajada rahu, jõustada rahukokkulepped ning lahendada läbikukkumisohus või nõrkade riikide põhjustatud keerukad hädaolukorrad ja probleemid; arvestades, et Aafrika ja Euroopa naabruskonna stabiilsusest oleks kõigile meie riikidele palju kasu;
B. arvestades, et rahutagamisoperatsioonide eesmärk on aidata luua pikemas perspektiivis stabiilsed, turvalised ja jõukamad keskkonnad; arvestades, et hea valitsemistava, õiglus, suurem õigusriigi põhimõtte austamine, tsiviilisikute kaitse, inimõiguste austamine ja julgeolek on selle tähtsamad eeltingimused, ning edukad lepitamise, ülesehitamise ja majandusarengu programmid aitavad kaasa tuua jätkusuutliku rahu ja jõukuse;
C. arvestades, et julgeolekuolukord Aafrikas on oluliselt muutunud viimase kümne aasta jooksul, mil esile on kerkinud terrori- ja mässuliste rühmitused Somaalias, Nigeerias ja Saheli ja Sahara piirkonnas ning mil rahu jõustamise ja terrorismivastased operatsioonid on paljudes valdkondades muutunud pigem reegliks kui erandiks; arvestades, et ebakindlaid riike ja valitsusvõimuta alasid on üha rohkem, mis jätab nii palju inimesi vaesusse, seadusetusse, korruptsiooni ja vägivalda; arvestades, et selle maailmajao nõrgad piirid aitavad õhutada vägivalda, vähendavad julgeolekut ja pakuvad võimalusi kriminaalseks tegevuseks;
D. arvestades, et uues säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 on rahu tunnistatud arengu jaoks oluliseks ning sisse on viidud säästva arengu 16. eesmärk rahu ja õigluse kohta;
E. arvestades, et nõuetekohaselt kogenud ja varustatud organisatsioonid ja riigid, kellel on eelistatavalt selge ja realistlik ÜRO mandaat, peaksid tagama edukaks rahutagamisoperatsiooniks vajalikud ressursid, et aidata luua turvaline keskkond, milles kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad teha tööd;
F. arvestades, et ÜRO on jätkuvalt rahvusvahelise rahu ja julgeoleku peamine tagaja ning tal on kõige terviklikum mitmepoolse koostöö raamistik kriisiohjes; arvestades, et praegu on käimas 16 ÜRO rahuvalveoperatsiooni, milles osaleb üle 120 000 töötaja, rohkem kui kunagi varem; arvestades, et üle 87 % ÜRO rahuvalvajatest osalevad kaheksal missioonil Aafrikas; arvestades, et ÜRO operatsioonide ulatus on piiratud;
G. arvestades, et ALi tegevuse suhtes kohaldatakse teistsuguseid piiranguid kui ÜRO suhtes, ning ta võib valida pooli ja sekkuda ilma kutseta ning juhtudel, kui alla ei ole kirjutatud ühelegi rahukokkuleppele, järgides siiski ÜRO põhikirjaga; arvestades, et Aafrikas toimuvate riikidevaheliste ja sisekonfliktide hulga tõttu on tegemist suure erinevusega;
H. arvestades, et NATO on toetanud ALi, sealhulgas Aafrika Liidu missiooni Sudaani Darfuri piirkonnas (AMIS) ja Aafrika Liidu missiooni Somaalias (AMISOM), planeerimisel ning maal ja merel kasutatavate strateegiliste transpordivahendite osas ning Aafrika valmisolekuvägede suutlikkuse suurendamisel;
I. arvestades, et Aafrika kriisid nõuavad ühtset ülemaailmset reageeringut, mis ei piirdu üksnes julgeolekuaspektidega; arvestades, et rahu ja julgeolek on arengu jaoks vajalikud eeltingimused ning et kõik kohalikud ja rahvusvahelised osalised on rõhutanud, et vaja on julgeoleku- ja arengupoliitika tihedat koordineerimist; arvestades, et vaja on pikaajalist perspektiivi; arvestades, et julgeolekusektori reform ja endiste võitlejate desarmeerimine, demobiliseerimine ja taasintegreerimine võivad olla olulised stabiilsuse ja arengu eesmärkide saavutamise jaoks; arvestades, et ÜRO rahu- ja julgeolekuküsimuste kontaktbüroo ning Aafrika Liidu alaline esindus Brüsselis etendavad keskset rolli suhete arendamisel oma organisatsioonide vahel ning ELi, NATO ja riikide saatkondadega;
J. arvestades, et esmane mehhanism Euroopa koostöös ALiga on Aafrika rahutagamisrahastu, mis loodi algselt 2004. aastal ning millest rahastatakse 1,9 miljardit eurot liikmesriikide rahastatud Euroopa Arengufondi kaudu; arvestades, et rahutagamisrahastu loomisel 2003. aastal nähti ette, et selle rahastamine Euroopa Arengufondi vahenditest on ajutine, kuid 12 aastat hiljem on Euroopa Arengufond endiselt rahutagamisrahastu peamine rahastamisallikas; arvestades, et 2007. aastal laiendati rahastu ulatust ning sellesse hõlmati laiamahulisem konfliktide ennetamine ja konfliktijärgne stabiliseerimistegevus; arvestades, et 2014.–2016. aasta tegevusprogrammis võetakse arvesse välishindamist ja konsultatsioone liikmesriikidega ning võetakse kasutusele uued elemendid tulemuslikkuse parandamiseks; arvestades, et ELi lepingu artiklis 43 osutatakse nn Petersberg Plus ülesannetele, mis hõlmavad sõjalist nõustamist ja abistamist, konfliktide ennetamist ja rahutagamisoperatsioone ning relvajõudude missioone kriiside ohjamisel, sealhulgas rahusobitamist ning olukorra konfliktijärgset stabiliseerimist; arvestades, et 2014. aastal eraldati üle 90 % Aafrika rahutagamisrahastu eelarvest rahutagamisoperatsioonidele ning 65 % nendest vahenditest eraldati AMISOMi töötajatele; arvestades, et rahutagamisoperatsioonide ning konfliktijärgsete lepitus- ja rehabilitatsiooniprotsesside edu tagamiseks on ülioluline Aafrika Liidu ja Aafrika piirkondlike majandusühenduste institutsioonilise võimekuse suurendamine;
K. arvestades, et ELi rolli tuleb näha paljude riikide ja organisatsioonide rahutagamisoperatsioonidele antava toe seisukohast; arvestades, et näiteks USA on maailma suurim ÜRO rahuvalveoperatsioonide rahaline toetaja, kes toetab otse ALi Aafrika rahutagamise kiirreageerimise partnerluse kaudu ning toetab ligikaudu 5 miljardi USA dollariga ÜRO operatsioone Kesk-Aafrika Vabariigis, Malis, Côte d’Ivoire'is, Lõuna-Sudaanis ja Somaalias; arvestades, et nende eri rahastamisallikate vastastikuse täiendavuse tagab Aafrika Liidu partnerite rahu ja julgeoleku rühm; arvestades, et Hiinast on saanud ÜRO rahuvalveoperatsioonide aktiivne osaline ning Aafrika Liidu komisjon osaleb Hiina ja Aafrika koostööfoorumis; arvestades, et suurim arv ÜRO rahuvalve töötajaid pärineb Etioopiast, seejärel Indiast, Pakistanist ja Bangladeshist;
L. arvestades, et Euroopa riigid ja EL on suurimad ÜRO süsteemi rahastajad, andes nimelt rahalist tuge ÜRO programmidele ja projektidele; arvestades, et Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik on ÜRO rahuvalveoperatsioonide eelarve suurimad rahastajad Euroopas; arvestades, et ELi liikmesriigid on ühiselt ÜRO rahuvalve-eelarve suurimaks rahastajaks ligikaudu 37 %-ga ning saadavad praegu sõdureid üheksale rahuvalveoperatsioonile; arvestades, et lisaks olid 2014. ja 2015. aastal ELi finantskohustused ALi ees kokku 717,9 miljonit eurot ning AL eraldas üksnes 25 miljonit eurot; arvestades, et Euroopa riikide panus on üksnes 5 % ÜRO rahuvalve töötajatest, mis on 5000 sõdurit kokku ligikaudu 92 000-st; arvestades siiski, et näiteks Prantsusmaa õpetab igal aastal välja 25 000 Aafrika sõdurit ja saadab eraldi Aafrika rahuvalveoperatsioonidele üle 4400 töötaja;
M. arvestades, et jalaväemiinid on olnud eriti Aafrikas suur takistus konfliktijärgsele rehabilitatsioonile ja arengule, ning et EL on viimase 20 aasta jooksul kulutanud ligikaudu 1,5 miljardit eurot protsessidele, millega toetada demineerimist ja aidata miiniohvreid, ja temast on selles valdkonnas saanud suurim abiandja;
N. arvestades, et lisaks iga Euroopa riigi panusele hõlmab ELi panus rahutagamisoperatsioonidesse märkimisväärseid mitmemõõtmelisi meetmeid; arvestades, et EL annab ALile ja allpiirkondlikele organisatsioonidele tehnilist ja rahalist toetust, eelkõige Aafrika rahutagamisrahastu, stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi ning Euroopa Arengufondi kaudu; arvestades, et EL juurutab oma ÜJKP missioonide raames nõustamis- ja koolitusmeetmeid, aidates nii kaasa Aafrika kriisiohjamisvõimete suurendamisele;
O. arvestades, et praegu käimasolevad viis ELi tsiviilmissiooni ja neli sõjalist operatsiooni Aafrikas tegutsevad tihtipeale samal ajal või üksteise järel koos ÜRO, Aafrika Liidu või riiklike meetmetega;
P. arvestades, et EL kavatseb jätkata Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuri tugevdamisele kaasa aitamist, toetades eelkõige Aafrika valmisolekuvägede lahinguvalmis saamist;
Q. arvestades, et Euroopa Ülemkogu on palunud ELil ja selle liikmesriikidel suurendada partnerriikidele ja -organisatsioonidele antavat tuge, pakkudes neile koolitust, nõuandeid, seadmeid ja vahendeid, et nad saaksid üha rohkem ise kriise ära hoida või ohjata; arvestades, et selle eesmärgi saavutamiseks on olemas selge vajadus vastastikku tugevdavate sekkumiste järele julgeoleku- ja arenguvaldkonnas;
R. arvestades, et EL peaks toetama nende tööd, kes täidavad konkreetseid rolle võib-olla paremini, hoidudes dubleerimisest ja aidates tugevdada kohapeal juba olevate osaliste, eelkõige liikmesriikide tööd;
S. arvestades, et ELi lepingu artikli 41 lõikes 2 keelatakse kulude katmine liidu eelarvevahenditest sõjalise ja kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonideks, kuid selles ei ole selgesõnaliselt välistatud selliste sõjaliste ülesannete nagu arengueesmärkidega rahuvalveoperatsioonide ELi-poolset rahastamist; arvestades, et ühised kulud katavad liikmesriigid Athena mehhanismi raames; arvestades, et kuigi ELi arengupoliitika põhieesmärk on vaesuse vähendamine ja pikemas perspektiivis selle kaotamine, ei ole ELi toimimise lepingu artiklites 209 ja 212 selgesõnaliselt välistatud julgeolekualase suutlikkuse suurendamise rahastamist; arvestades, et Euroopa Arengufond ja Aafrika rahutagamisrahastu kui ELi eelarve välised vahendid on asjakohased selleks, tegeleda julgeoleku ja arengu vahelise seosega; arvestades, et Euroopa Arengufond nõuab abi kavandamist nii, et see vastaks ametliku arenguabi kriteeriumitele, milles on enamasti välistatud julgeolekuga seotud kulud; arvestades, et EL püüab suutlikkuse suurendamise kaudu julgeoleku ja arengu toetamise algatuse raames leida täiendavaid sihtotstarbelisi vahendeid;
T. arvestades, et ELi sekkumise juhtpõhimõteteks peavad olema asjaomaste riikide vajadused ja Euroopa julgeolek;
1. rõhutab vajadust koordineeritud välistegevuseks, mille puhul kasutatakse diplomaatilisi, julgeoleku- ja arengualaseid vahendeid selleks, et taastada usaldus ning püüda lahendada sõdade, sisekonfliktide, turvatunde puudumise, ebakindluse ja üleminekuperioodiga seotud probleeme;
2. täheldab, et mitme ÜRO poolt volitatud missiooni läbiviimine samas tegevuspiirkonnas, kus tegutsevad erinevad osalejad ja piirkondlikud organisatsioonid, on kaasaegsete rahuoperatsioonide puhul üha tavalisem; rõhutab, et selliste keeruliste partnerlussuhete haldamine ilma tööd või missioone dubleerimata on operatsioonide õnnestumise seisukohalt erakordselt oluline; nõuab sellega seoses olemasolevate struktuuride hindamist ja ratsionaliseerimist;
3. rõhutab, kui olulised on varajane teavitamine ja tõhustatud menetlused kriisi puudutavates konsultatsioonides ÜRO ja ALi ning muude organisatsioonidega, nagu NATO ja OSCE; rõhutab vajadust parandada teabevahetust, sealhulgas missioonide planeerimisel, läbiviimisel ja analüüsimisel; väljendab heameelt ELi ja ÜRO salastatud teabe vahetamist käsitleva halduskokkuleppe lõplikule kujule viimise ja allakirjutamise üle; tunnistab, kui oluline on Aafrika ja ELi partnerlus ning ELi ja ALi rahu ja julgeolekut käsitlev poliitiline dialoog; teeb ettepaneku sõlmida ALi ja ELi ning muude põhiosalejate ning ÜRO vahel kokkuleppe jagatud eesmärkide kohta Aafrika julgeoleku- ja arenguvaldkonnas;
4. nõuab tungivalt, et EL, võttes arvesse probleemide ulatust ning muude organisatsioonide ja riikide keerulist osalust, püüaks saavutada sobiva tööjaotuse ning keskenduda valdkondadele, kus saab luua suurimat lisaväärtust; märgib, et terve rida liikmesriike osalevad juba Aafrikas toimuvates operatsioonides ning et neid operatsioone rohkem toetades võiks EL luua tõelist lisaväärtust;
5. märgib, et järjest keerukamas julgeolekuolukorras vajavad ÜRO ja ALi missioonid terviklikku lähenemisviisi, mille puhul on lisaks sõjaliste, diplomaatiliste ja arengualaste vahendite kasutamisele muudeks olulisteks teguriteks julgeolekuolukorra põhjalik tundmine, luureandmete ja teabe ning kaasaegsete tehnoloogiate vahetus, teadmised selle kohta, kuidas võidelda terrorismi vastu ning kuritegevusega konflikti- ja konfliktijärgsetes piirkondades, kriitilise tähtsusega võimaldajate kasutamine, humanitaarabi andmine ja poliitilise dialoogi taastamine, mida kõike Euroopa riigid saavad aidata pakkuda; võtab teadmiseks konkreetsete liikmesriikide ning muude rahvusvaheliste organisatsioonide selles valdkonnas juba tehtud töö;
6. rõhutab muude ELi julgeolekuvaldkonna vahendite, eelkõige ÜJKP missioonide ja operatsioonide tähtsust; tuletab meelde, et EL sekkub Aafrikas selleks, et aidata kaasa kriisis olevate riikide stabiliseerimisele, eelkõige väljaõppemissioonide kaudu; rõhutab ÜJKP nii tsiviil- kui sõjaliste missioonide rolli julgeolekusektori reformide toetamisel ning panuse andmisel rahvusvahelisse kriisiohjamisstrateegiasse;
7. märgib, et rahutagamisoperatsioonide täheldatav õiguspärasus on selle õnnestumise seisukohast keskse tähtsusega; on arvamusel, et AL peaks seepärast andma toetust ja osalema sõjalistes üksustes igal võimalikul juhul; märgib, et see on samuti oluline ALi pikaajaliste omavahelist kontrolli hõlmavate eesmärkide seisukohast;
8. kiidab heaks asjaolu, et Aafrika rahutagamisrahastu uues tegevusprogrammis käsitletakse puudusi ning juhitakse rohkem tähelepanu väljumisstrateegiatele, paremale koormuse jagamisele Aafrika riikidega, sihipärasemale toetusele ning parematele otsustamismenetlustele;
9. väljendab heameelt ÜRO ning ELi rahuvalvet ja kriisiohjamist käsitleva strateegilise partnerluse ja selle prioriteetide üle aastateks 2015–2018, nagu lepiti kokku 2015. aasta märtsis; võtab teadmiseks varasemad ja käimasolevad ÜJKP missioonid, mille eesmärk on rahu tagamine, konfliktide ennetamine ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine, ning võtab arvesse muude organisatsioonide, sealhulgas üleaafrikaliste ja piirkondlike organisatsioonide, ja riikide rolli neis piirkondades; kutsub ELi üles tegema täiendavaid jõupingutusi, et lihtsustada liikmesriikide osalemist; tuletab meelde, et EL on osalenud kriisiohjamise alases tegevuses Aafrikas, mille eesmärk on rahu tagamine, konfliktide ennetamine ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine, järgides ÜRO põhikirja; märgib, et 28. septembri 2015. aasta rahuvalveteemalisel juhtide tippkohtumisel andis ELi 28 liikmesriigist lubadusi ainult 11, samal ajal, kui Hiina andis lubaduse luua 8000-mehelised valmisolekuväed ja Colombia lubas anda 5000 sõdurit; kutsub ELi liikmesriike üles suurendama märkimisväärselt panust ÜRO rahuvalvemissioonidesse sõjaliste üksuste ja politsei näol;
10. rõhutab, et Aafrika peab kriisidele kiiresti reageerima ning tunnistab, et Aafrika valmisolekuvägedel on selles keskne roll; rõhutab ELi peamist panust – Aafrika rahutagamisrahastu ja Aafrika Liidu rahastamises osalemise kaudu – sellesse, et võimaldada Aafrika Liidul tugevdada oma suutlikkust tagada ühine reageerimine selle maailmajao kriisidele; ergutab piirkondlikke organisatsioone, nagu Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendust (ECOWAS) ja Lõuna-Aafrika Arenguühendust (SADC), suurendama oma jõupingutusi Aafrika kiire kriisidele reageeringu valdkonnas ja täiendama ALi jõupingutusi;
11. toonitab sellegipoolest suurema konfliktide ennetamisse investeerimise olulisust, võttes arvesse selliseid tegureid nagu poliitiline ja usuline radikaliseerumine, valimistega seotud vägivald, elanikkonna ümberasumine ja kliimamuutused;
12. tunnistab Aafrika rahutagamisrahastu olulist panust ÜRO, ELi ja ALi kolmepoolse partnerluse arendamisse; on seisukohal, et see rahastu toimib nii esimese kontaktpunkti kui ka võimaliku hoovana tugevama partnerluse loomisel ELi ja ALi vahel ning see on osutunud hädavajalikuks, et võimaldada ALil ja selle kaudu kaheksal piirkondlikul majandusühendusel oma operatsioone kavandada ja hallata; on seisukohal, et ELi institutsioonide ja liikmesriikide tihe seotus on erakordselt oluline, kui Aafrika rahutagamisrahastut soovitakse kasutada täiel määral, ning et AL peab näitama üles suuremat tõhusust ja läbipaistvust liidu vahendite kasutamisel; on seisukohal, et Aafrika rahutagamisrahastu peaks keskenduma rohkem struktuursele toetusele kui lihsalt Aafrika relvajõudude palkade rahastamisele; tunnistab, et kasutusel on muud rahastamismehhanismid, kuid on arvamusel, et kuna rahutagamisrahastu keskendub vaid Aafrikale ning sel on selged eesmärgid, siis on see erakordselt oluline Aafrika rahutagamisoperatsioonide seisukohast; on seisukohal, et Aafrikas rahu rajamise alal tegutsevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele tuleks anda võimalus väljendada oma seisukohti kodanikuühiskonna organisatsioonidega rahu ja julgeoleku valdkonnas tehtava strateegilisema koostöö raames; on endiselt mures jätkuvate probleemide pärast seoses Aafrika riikide poolse rahastamise ja poliitilise tahtega; võtab teadmiseks nõukogu 24. septembri 2012. aasta järeldused, milles sedastatakse, et „kaaluda tuleb Euroopa Arengufondist rahastamisele alternatiivseid rahastamisvõimalusi“;
13. märgib, et Euroopa sõjalise koostöö tugevdamine suurendaks ÜRO rahumissioonidesse antava Euroopa panuse tõhusust ja tulemuslikkust;
14. tunneb heameelt 2015. aasta oktoobris edukalt läbi viidud Amani Aafrika teise õppuse üle, kus osales üle 6000 sõduri, politseiniku ja tsiviilisiku, võttes arvesse Aafrika suutlikkuse suurendamise suurt olulisust, ning ootab 25 000 sõdurist koosneva Aafrika valmisolekuvägede lahinguvalmiks saamist võimalikult kiiresti 2016. aastal;
15. palub, et EL ja selle liikmesriigid ning rahvusvahelise kogukonna muud liikmed aitaksid väljaõppe, sealhulgas distsipliini, varustuse, logistilise toetuse, rahalise abi ning jõukasutusreeglite väljatöötamisega, et ergutada ja abistada Aafrika riike täiel määral ning jätkata pühendumist Aafrika valmisolekuvägedele; nõuab tungivalt Aafrika valmisolekuvägede aktiivsemat toetamist Aafrika pealinnades liikmesriikide saatkondade ja ELi delegatsioonide poolt; on veendunud, et ametlik arenguabi tuleb OECD raames ümber kujundada, lähtudes rahu rajamise perspektiivist; on seisukohal, et Euroopa Arengufondi käsitlev määrus tuleks läbi vaadata, et võimaldada programmide kavandamist nii, et need hõlmaksid rahu, julgeoleku ja õigluse alaseid kulutusi, millel on arengualane eesmärk;
16. märgib ÜJKP missioonide olulisust Aafrika julgeoleku jaoks, eelkõige seoses Aafrika relvajõudude väljaõppe- ja toetusmissioonide, eriti EUTM Mali, EUCAP Sahel Mali ja EUCAP Sahel Nigeri, EUTM Somalia ja EUCAP Nestoriga; märgib nende missioonide täiendavat toetust muude, ÜRO juhitavate missioonide jõupingutustele; kutsub ELi üles suurendama nende väljaõppemissioonide suutlikkust, eelkõige võimaldades väljaõppe saanud Aafrika sõdurite jälgimist operatsioonitandril ja pärast sealt naasmist;
17. toonitab, et EL ega selle liikmesriigid ei tohiks rahutagamisoperatsioone toetades tegutseda üksikult, vaid peaksid pigem võtma täielikult arvesse muude rahvusvaheliste osalejate panust, parandama koordineerimist nendega ja reageerimiskiirust ning keskenduma pingutustega teatavatele prioriteetsetele riikidele, kasutades kõige asjaomasemaid ja kogenumaid liikmesriike ja Aafrika riike juhtriikidena; rõhutab piirkondlike majandusühenduste olulisust Aafrika julgeolekustruktuuris; märgib ELi delegatsioonide rolli rahvusvaheliste osaliste vahelise koordineerimise vahendajatena;
18. toetab ELi terviklikku lähenemisviisi, mis on keskne vahend ELi meetmete täieliku potentsiaali ärakasutamiseks rahuvalveoperatsioonide ja stabiliseerimisprotsessi kontekstis, samuti ALi riikide arengu toetamise eri viiside ärakasutamiseks;
19. toonitab, et piirihalduse toetamine peaks olema üks ELi tegevuse prioriteetidest Aafrikas; märgib, et nõrgad piirid on üheks peamistest terrorismi arengut soodustavatest teguritest Aafrikas;
20. väljendab heameelt suutlikkuse suurendamist käsitleva ühisteatise üle ning ühineb nõukoguga, nõudes selle kiiret rakendamist; juhib tähelepanu asjaolule, et ELil on potentsiaali aidata eriti oma tervikliku lähenemisviisi abil, mis hõlmab tsiviil- ja sõjalisi vahendeid, tugevdada ebakindlate ja konfliktidest mõjutatud riikide julgeolekut ja tegeleda meie partnerite vajadustega, eriti sõjalise abi saajate puhul, korrates samas, et julgeolek on arengu eeltingimus; peab kahetsusväärseks, et ei Euroopa Komisjon ega nõukogu ole jaganud Euroopa Parlamendiga oma hinnangut õiguslike võimaluste kohta suutlikkuse suurendamise toetamiseks; kutsub mõlemaid institutsioone üles teavitama Euroopa Parlamenti sellest õigeaegselt; kutsub Euroopa Komisjoni üles pakkuma välja õiguslikku alust kooskõlas algatuses „Enable and Enhance“ välja toodud Euroopa 2013. aasta algsete eesmärkidega;
21. rõhutab, et nõukogu õigustalituse 7. detsembri 2015. aasta arvamuses „Julgeoleku ja arengu toetamine suutlikkuse suurendamise kaudu – õiguslikud küsimused“ arutletakse Aafrika riikide relvajõudude varustuse rahastamise võimaluste üle; kutsub nõukogu üles seda arutelu jätkama;
22. väljendab heameelt Prantsusmaa positiivse reaktsiooni üle artikli 42 lõike 7 aktiveerimise järel; peab äärmiselt tervitatavaks Euroopa relvajõudude uuesti Aafrikasse saatmist;
23. tunnistab, et probleemiks on tavaliselt mitte rahastamise puudus, vaid see, kuidas rahalisi vahendeid kulutatakse ja milliseid muid ressursse kasutatakse; märgib, et ELi vahendeid puudutavaid kontrollikoja soovitusi ei ole täielikult rakendatud; nõuab, et vaadataks korrapäraselt läbi, kuidas kulutatakse riikide valitsuste ELi ja ÜRO kaudu antud rahalisi vahendeid; on seisukohal, et erakordselt oluline on kasutada vahendeid tõhusalt, võttes arvesse nende ammenduvust ja lahendatavate probleemide ulatust; on arvamusel, et aruandekohustus on selle protsessi lahutamatu osa ning aitab võidelda Aafrikas laialt levinud korruptsiooniga; nõuab ELi toetatud rahutagamisoperatsioonide põhjalikumat ja läbipaistvamat hindamist; avaldab toetust algatustele, nagu Kesk-Aafrika Vabariigis tegutsev Békou usaldusfond, mille ülesanne on koondada kokku Euroopa arengualased ressursid, oskusteave ja suutlikkus, et saada üle rahvusvaheliste meetmete killustatusest ja ebaefektiivsusest riigi uuesti ülesehitamisel; nõuab tungivalt ELi eri vahendite süstemaatilisemat ühist kavandamist;
24. võtab teadmiseks ÜRO 15. mai 2015. aasta hindamisaruande õiguste tagamise ja abi andmisega seotud jõupingutuste kohta seoses rahuvalveoperatsioonidel ÜRO ja seotud personali poolt toime pandud seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamisega; on arvamusel, et AL, ÜRO ning EL ja liikmesriigid peaksid näitama üles suurt valvsust seoses selliste kriminaalasjadega ning nõuab tungivalt kõige rangemaid distsiplinaar- ja kohtumenetlusi ning maksimaalseid jõupingutusi selliste kuritegude ennetamiseks; soovitab lisaks rahuvalveoperatsioonide töötajate asjakohast väljaõpetamist ja koolitamist ning on veendunud, et naistöötajate ja sooküsimuste nõustajate määramine aitaks ületada kultuurilisi väärarvamusi ja vähendada seksuaalse vägivalla esinemist;
25. nõuab, et EL ja ÜRO teeksid ühiseid pingutusi suutlikkuse suurendamiseks; on seisukohal, et praegune rahastamisprogramm ei ole jätkusuutlik ning et Aafrika rahutagamisrahastu suhtes tuleks kehtestada tingimused, et julgustada ALi suurendama oma panust rahutagamisoperatsioonidesse;
26. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Aafrika Liidu komisjoni presidendile, Üleaafrikalise Parlamendi presidendile, NATO peasekretärile ning NATO parlamentaarse assamblee presidendile.
VÄHEMUSE ARVAMUS
ELi koostöö kohta ÜRO ja Aafrika Liiduga rahutagamisoperatsioonide suhtes
Väliskomisjon. Raportöör: Geoffrey Van Orden
Vähemuse arvamus, mille on esitanud fraktsiooni GUE/NGL nimel Javier Couso Permuy ja Sabine Lösing
Raporti eesmärk on suurendada ELi panust rahutagamisoperatsioonidesse ja koostöösse ÜRO ja Aafrika Liiduga. Raportis nõutakse, et ELi liikmesriigid suurendaksid märkimisväärselt panust ÜRO missioonidesse sõjaliste üksuste ja politsei näol.
Oleme raporti vastu, kuna selles
– kutsutakse ELi üles tegema suuremaid jõupingutusi rahvusvahelise julgeoleku tugevdamiseks ja ollakse seisukohal, et ELi sekkumiste põhimõtteks peaks olema Euroopa julgeolek;
– ei tunnistata lääneriikide negatiivset ja destabiliseerivat rolli;
– tuuakse välja, et paljusid (sõjalisi) rahuvalvemissioone rahastab Aafrika rahutagamisrahastu ja neid rahastatakse peamiselt Euroopa Arengufondi kaudu;
– ei võeta arvesse, et varasemad jõulised missioonid ei ole olnud üldse edukad pikaajalise stabiilsuse ja rahu seisukohast.
Nõuame tungivalt, et
– Euroopa Arengufondist ei rahastataks sõjalisi või julgeolekualaseid kulusid;
– kaitsmise kohustuse mehhanismi ei kasutataks sõjalise sekkumise ettekäändena;
– hargmaised ettevõtjad ja välisriigid lõpetaksid koheselt loodusvarade laastamise ja kahjustamise;
– NATO väljuks Aafrika mandrilt ja et lõpetataks tsiviil- ja sõjalise suutlikkuse kooskasutamine ning ELi ja NATO koostöö ja sekkumiste sidumine;
– ELi ja NATOt eristataks selgelt;
– kõiki rahutagamisoperatsioonide ja ELi üksuste liikmete toime pandud vägistamise ja seksuaalse ärakasutamise juhtumeid uuritaks sõltumatult.
ARENGUKOMISJONI ARVAMUS(*) (16.3.2016)
väliskomisjonile
ELi koostöö kohta ÜRO ja Aafrika Liiduga rahutagamisoperatsioonide suhtes
(2015/2275(INI))
Arvamuse koostaja (*): Paavo Väyrynen
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54
ETTEPANEKUD
Arengukomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. tunnistab, et kogu maailmas elab 1,5 miljardit inimest ebakindlates ja konfliktidest mõjutatud piirkondades ja ebakindlates riikides ning et üha rohkem on valitsusvõimuta alasid, mis jätab palju inimesi vaesusse ja seadusetusse ning süvendab korruptsiooni ja vägivalda;
2. rõhutab vajadust koordineeritud välistegevuseks, mille puhul kasutatakse diplomaatilisi, julgeoleku- ja arengualaseid vahendeid selleks, et taastada usaldus ning püüda lahendada sõdade, sisekonfliktide, turvatunde puudumise, ebakindluse ja üleminekuperioodiga seotud probleeme;
3. väljendab heameelt seatud eesmärgi üle selgitada, millistes piirides osaleb Euroopa Liit ÜRO ja Aafrika Liidu rahutagamisoperatsioonidel; tuletab meelde, et ELi eelarvet ei saa otseselt kasutada sõjaväeliste või kaitseoperatsioonide finantseerimiseks (ELi lepingu artikli 41 lõige 2); kritiseerib asjaolu, et paljusid (sõjalisi) rahuvalvemissioone rahastab Aafrika rahutagamisrahastu, millel on selged turvalisuse ja sõjaliste jõudude kasutamise prioriteedid ja mida rahastatakse peamiselt Euroopa Arengufondist; rõhutab, et ELi arengupoliitika põhieesmärk (ELi toimimise lepingu artikkel 208) on vaesuse vähendamine ja pikemas perspektiivis selle kaotamine;
4. taunib asjaolu, et 28. septembri 2015. aasta rahuvalveteemalisel juhtide tippkohtumisel andis ELi 28 liikmesriigist lubadusi ainult 11;
5. märgib muret võimaliku läbipaistvuse puudumise üle ELi rahutagamisoperatsioonides; rõhutab, et kaebuste, sealhulgas finantsprobleemide tekkimisel tuleb läbi viia põhjalik uurimine; rõhutab, et inimõiguste rikkumisega seotud kuritegude, nagu seksuaalne ärakasutamine, seksuaalne vägivald ja inimkaubandus, eest tuleks vastutusele võtta ja karistada, kuna hiljutiste juhtumite puhul on ilmsiks tulnud ka ELi rahutagajate osalemine; tuletab meelde vajadust parandada praegust ELi rahutagamisoperatsioonide rahastamist, nii et see ei tuleks kahjuks teistele fondidele, eriti sellistele, mis on suunatud nende riikide arengu toetamisele, kus rahutagamisoperatsioonid aset leiavad; rõhutab, et Aafrika Liit peaks rahvusvahelise üldsuse toel kandma suuremat vastutust Aafrika julgeoleku eest; seda silmas pidades kiidab heaks Aafrika Liidu 15. juuni 2015. aasta otsuse eraldada 25 % oma vahenditest Aafrika Liidu rahutagamisoperatsioonide eelarvesse; rõhutab, et piirkondlikke mehhanisme tuleks tugevdada; on seisukohal, et ELi välistegevuse tõhususe tagamiseks tuleb ELi rahastamisvahendeid ja piirkondlikke programme kasutada sidusal viisil, süsteemsema ühise kavandamisega;
6. peab kahetsusväärseks, et Aafrika rahutagamisrahastut rahastatakse endiselt peamiselt Euroopa Arengufondist, kuigi kui Aafrika rahutagamisrahastu 2003. aastal moodustati, nähti selgelt ette, et selle rahastamine Euroopa Arengufondi vahenditest on ajutine; palub komisjonil teha ELi mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus ettepanek integreerida rahutagamisrahastu finantseerimine ELi eelarvesse, mida võiks teha julgeolekusektoris suutlikkuse suurendamiseks mõeldud uue vahendi abil; leiab, et see finantseerimisviis lahendaks rahutagamisrahastu teatavate kulude rahastamiskõlblikkusega seotud jätkuvad probleemid;
7. rõhutab, et Euroopa välisteenistusel tuleb ÜRO asutuste suhtes töötada välja oluliselt tõhusam ja strateegilisem käsitlusviis, eriti seoses välisrahastamisvahendeid käsitleva programmitööga; palub kõrgel esindajal ja ELi asjaomastel delegatsioonidel tagada ebastabiilsetes piirkondades ELi kohapealse abi suurem nähtavus;
8. usub, et rahu ja julgeolek on arengu jaoks vajalikud eeltingimused; rõhutab, kui oluline on käsitleda konfliktide algpõhjuseid ja nõuab jätkusuutliku arengupoliitika tugevdamiseks laiaulatusliku kava koostamist, et tagada pikaajaline areng; tuletab meelde vajadust näha ette vahendeid, mille abil astuda selgeid samme demokraatia ja demokraatlike väärtuste suunas, nagu hea valitsemistava, õigusriigi põhimõte, põhiõiguste austamine ning mistahes alustel diskrimineerimise keeld, aga samuti jätkusuutliku majanduse ja stabiilse ühiskonna suunas; märgib, et tsiviilkonfliktide ennetamist ja rahutagavaid tegevusi ei tohi jätta tähelepanuta rahu ja julgeolekuga seotud sõjaväeliste lühiajalise kriisiohjamise aspektide arvelt; rõhutab, et uute konfliktide tekkimise vältimiseks on vaja konfliktitsoonide ja nende vahetu ümbrusega seotud laiaulatuslikku kava; nõuab sellega seoses varajase hoiatamise süsteemi täies ulatuses ära kasutamist;
9. peab kahetsusväärseks, et tihtipeale on „rahuvalveoperatsioonid“ üksnes suunatud pinnapealse julgeoleku ebakindlale säilitamisele; nõuab operatsioonide kontseptsiooni, struktuuri ja isegi nende nimetuste põhjalikku ümbermõtestamist; kinnitab ja rõhutab vajadust operatsioonide järele, mis tõepoolest tegelevad sõja, ebastabiilsuse ja madala arengutaseme sügavate põhjustega konkreetses piirkonnas ja millel on kõrge vastupidavuse tase;
10. nõuab sellega seoses, et ELi toetus kodanikuühiskonna organisatsioonidele peaks paigutuma kõigis partnerlussuhetes senisest väljapaistvamale kohale ning kõigis välistegevuse instrumentides ja programmides tuleks püüelda strateegilisemate sidemete poole kodanikuühiskonna organisatsioonidega kõigis koostöövaldkondades, eriti rahu ja julgeoleku tegevuskavas; tuletab meelde, et nõukogu on tunnistanud kodanikuühiskonna organisatsioonide üliolulist rolli;
11. juhib tähelepanu terrorismist tulenevale ohule Aafrikas ja üha suuremale hulgale terrorirühmitustele nagu Boko Haram; rõhutab mõjusate terrorismivastaste poliitikameetmete toetamise olulisust arenguriikides ja noortele töökohtade loomise toetamise olulisust, sest töötus muudab nad terrorirühmitustele kergeks sihtmärgiks;
12. tuletab meelde, et mitmetes konfliktipiirkondades kasutatakse seksuaalset vägivalda sõjalise relvana; rõhutab, et naised ja tütarlapsed on konfliktide ajal eriti kaitsetud; rõhutab nende kaitsmise vajadust väljaõppe saanud ja inimõigusi austavate relvajõudude toel;
13. tuletab meelde, et uues säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 on rahu tunnistatud arengu jaoks väga oluliseks ning sisse on viidud säästva arengu 16. eesmärk rahu ja õigluse kohta;
14. rõhutab, et rahu, stabiilsuse ja arengu tagamiseks on vaja ühtset ja terviklikku lähenemisviisi; rõhutab tungivalt vajadust tegelda arenguküsimustega pikas perspektiivis, võttes arvesse probleemi algpõhjuseid, kuid mõistab karmilt hukka katse kasutada arengule eraldatud vahendeid selleks, et tegutseda hoopis teistes – isegi kui need on omavahel seotud – valdkondades nagu rahu ja julgeolek;
15. tuletab meelde, kui suure tähtsusega on stabiilsuse ja arengu eesmärkide saavutamise jaoks desarmeerimine, pöörates eriti tähelepanu mittesõjaväelistele võitlejatele ja ebakorrapärastele üksustele;
16. rõhutab vajadust vaadelda rahutagamisoperatsioone konfliktide ennetamise, konfliktide lahendamise, rahu kindlustamise ja konfliktijärgse arengu järjepidevuse seisukohalt; on seisukohal, et ELi välistegevus ebakindlates ja konfliktidest mõjutatud riikides peaks keskenduma julgeoleku ja arengu toetamisele konfliktide ennetamise ja suutlikkuse suurendamise kaudu, tegeldes nii ebastabiilsuse algpõhjustega; kinnitab taas vajadust toetada reforme julgeolekusektoris selleks, et tagada rahvaste kaitse ja muuta investeeringud arengumaades turvaliseks; rõhutab vajadust ÜRO, Aafrika Liidu, ELi ja muude kaasatud osaliste tervikliku lähenemise järele rahuvalveoperatsioonides;
17. rõhutab, et ELi ja ALi vahel peab olema pidev poliitiline dialoog rahu ja julgeolekuga seotud probleemide üle ja selle üle, kuidas kindlustada rahutagamisrahastu saavutused pikemas perspektiivis;
18. rõhutab, et tähelepanu tuleb pöörata poliitilistele, humanitaaralastele ja arengupoliitilistele jõupingutustele, mida toetavad tsiviilotstarbelised rahuvalveoperatsioonid, ja et sõjaväeliste osapoolte ja sõjalise võimekuse toetust peaks kasutama viimase abinõuna; soovitab, et sõjalised rahuvalveoperatsioonid peaksid olema osa laiemast ulatuslikust lähenemisviisist, mis võtab arvesse julgeoleku ja arengu vahelisi seoseid, ja et neid tuleks koordineerida humanitaar- ja arengupoliitikaga nii operatsioonide käigus, et aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele, kui ka hiljem, et muuta lahendus jätkusuutlikuks; tuletab meelde, et inimõigused ja õigusriik peaksid alati moodustama vägede väljaõppes olemusliku osa; rõhutab, et humanitaarvajadusi tuleks rahuldada põhjaliku vajaduste hindamise alusel;
19. märgib sügava murega ja taunib suurt hulka naiste seksuaalse ärakasutamise ja sundprostitutsiooni, laste prostitutsiooni ja lastega kaubitsemise juhtumeid, mis tihti levivad rahutagamisoperatsioonide käigus ja kohe pärast neid; palub kõigil asjaomastel ametiasutustel – eriti kui EL nendes operatsioonides osaleb – teha viivitamata kõik endast oleneva, et neid õigusrikkumisi peatada, ohvreid kaitsta, süüdlased kohtu ette tuua ja asetada inimõigused kõigi mainitud operatsioonide raames võetud initsiatiivide keskmesse.
NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
15.3.2016 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
18 5 1 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Louis Aliot, Nicolas Bay, Ignazio Corrao, Doru-Claudian Frunzulică, Nathan Gill, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Pedro Silva Pereira, Eleni Theocharous, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Juan Fernando López Aguilar, Louis-Joseph Manscour, Paul Rübig, Jan Zahradil, Joachim Zeller |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Michèle Rivasi, Estefanía Torres Martínez |
||||
VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
19.4.2016 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
58 6 2 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Michèle Alliot-Marie, Francisco Assis, Amjad Bashir, Goffredo Maria Bettini, Elmar Brok, Klaus Buchner, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Aymeric Chauprade, Javier Couso Permuy, Andi Cristea, Mark Demesmaeker, Georgios Epitideios, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Iveta Grigule, Richard Howitt, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Afzal Khan, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Ilhan Kyuchyuk, Barbara Lochbihler, Ulrike Lunacek, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Vincent Peillon, Alojz Peterle, Tonino Picula, Andrej Plenković, Cristian Dan Preda, Sofia Sakorafa, Charles Tannock, László Tőkés, Geoffrey Van Orden, Boris Zala |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Luis de Grandes Pascual, Marielle de Sarnez, Andrzej Grzyb, András Gyürk, Takis Hadjigeorgiou, Marek Jurek, Javi López, Antonio López-Istúriz White, Norbert Neuser, Norica Nicolai, Soraya Post, Marietje Schaake, Jean-Luc Schaffhauser, Helmut Scholz, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Paavo Väyrynen, Janusz Zemke |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Doru-Claudian Frunzulică, Monika Hohlmeier, Zdzisław Krasnodębski, Marian-Jean Marinescu, Indrek Tarand, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Ivan Štefanec |
||||