Raport - A8-0176/2016Raport
A8-0176/2016
Euroopa parlament

RAPORT hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) järelmeetmete kohta

11.5.2016 - (2015/2281(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Zdzisław Krasnodębski

Menetlus : 2015/2281(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0176/2016
Esitatud tekstid :
A8-0176/2016
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) järelmeetmete kohta

(2015/2281(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja eelkõige selle artiklit 14,

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020“)[1],

–  võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 2012. aasta ühisaruannet Euroopa hariduse ja koolituse alase koostöö strateegilise raamistiku (ET 2020) rakendamise kohta „Haridus ja koolitus arukas, jätkusuutlikus ja kaasavas Euroopas“ (2012/C 70/05)[2],

–   võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2015. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruande projekt hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamise kohta – Hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö uued prioriteedid (COM(2015)0408)[3],

–  võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruannet hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamise kohta – Hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö uued prioriteedid (2015/C 417/04)[4],

–  võttes arvesse nõukogu 28. ja 29. novembri 2011. aasta järeldusi õppimisega seotud liikuvuse sihttaseme kohta[5],

–  võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2010. aasta järeldusi säästva arengu alase hariduse kohta[6],

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2014. aasta järeldusi, mis käsitlevad investeerimist haridusse ja koolitusse – vastus teatisele „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel” ning 2013. aasta majanduskasvu analüüsile (2013/C 64/06)[7],

–  võttes arvesse nõukogu 20. mai 2014. aasta järeldusi tõhusa õpetajahariduse kohta[8],

–  võttes arvesse nõukogu 20. mai 2014. aasta järeldusi, milles käsitletakse kvaliteedi tagamist hariduse ja koolituse toetamiseks[9],

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi ettevõtluse kohta hariduses ja koolituses[10],

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi alushariduse ja põhihariduse rolli kohta loovuse, innovatsiooni ja digipädevuse edendamisel (2015/C 172/05)[11],

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamise ja koolis edukalt toimetulemise edendamise kohta (2015/C 417/05)[12],

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel“ (COM(2012)0669)[13],

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (2012/C 398/01)[14],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (2006/962/EÜ)[15],

–  võttes arvesse ELi haridusministrite 17. märtsi 2015. aasta mitteametliku kohtumise deklaratsiooni kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise teemal hariduse kaudu) (Pariisi deklaratsioon)[16],

–  võttes arvesse 22. juunil 2015 kutsehariduse ja -koolituse eest vastutavate ministrite vastuvõetud Riia järeldusi[17],

–  võttes arvesse komisjoni 3. juuli 2008. aasta rohelist raamatut „Ränne ja liikuvus: Euroopa Liidu haridussüsteemi ülesanded ja võimalused“ (COM(2008)0423)[18],

–  võttes arvesse 2010. aasta veebruaris eksperdirühma koostatud aruannet komisjonile „Uute töökohtade jaoks uued oskused: praegused tegevused“[19],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust hariduse ja koolitusega seotud riikidevahelise liikuvuse kohta ühenduse piires: Liikuvust käsitlev Euroopa kvaliteediharta[20],

–  võttes arvesse 2015. aasta märtsis toimunud ülikoolide ja ettevõtjate kuuenda dialoogifoorumi aruannet[21],

–  võttes arvesse Cedefopi 2012. aasta oskuste prognoosi „Oskuste nõudlus ja pakkumine Euroopas tulevikus“[22],

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni noorte ettevõtluse edendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu[23] ning oma 28. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Bologna protsessi rakendamise järelmeetmete kohta[24],

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2015. aasta resolutsiooni laste hariduse kohta hädaolukordades ja pikaajalistes kriisides[25],

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Erasmus+ ja teiste vahendite kohta liikuvuse edendamiseks kutsehariduses ja -koolituses: pidevõppe lähenemisviis[26],

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A8-0176/2016),

A.  arvestades, et edaspidi peaksid kõik haridusele ja koolitusele tehtavad viited hõlmama formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppimise vorme, võttes arvesse nende täiendavat olemust üleminekul õpiühiskonnale ning nende rolli teatavate sihtrühmadega tegelemisel, millega hõlbustatakse vähemate haridusvõimalustega inimeste kaasamist;

B.  arvestades, et haridus ja koolitus ei peaks olema suunatud üksnes tööturu vajaduste täitmisele, vaid peaksid olema omaette väärtused, kuna haridusel on samavõrra tähtis osa aluslepingutes sätestatud eetiliste ja kodanikuväärtuste ning laiemalt mõistetud humanistlike väärtuste kujundamisel ja demokraatia põhimõtete austamisel, millele Euroopa on rajatud;

C.  arvestades, et haridus peaks aitama kaasa noorte isiklikule arengule, vastastikusele austusele ja kasvamisele, et neist saaksid proaktiivsed, vastutustundlikud ja teadlikud kodanikud, kellel on kodaniku-, sotsiaalsed ja kultuuridevahelised valdkonnaülesed pädevused ja kes on kvalifitseeritud spetsialistid;

D.  arvestades, et haridust tuleks pidada põhiliseks inimõiguseks ja avalikuks hüveks, mis peaks olema kõikidele kättesaadav;

E.  arvestades, et haridusel ja koolitusel on tähtis roll vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel ning elukestvale õppele juurdepääsu laiendamine võib avada uusi võimalusi madala kvalifikatsiooniga isikutele, töötutele, erivajadustega inimestele, eakatele ja rändajatele;

F.  arvestades, et kaasav ja kõrge kvaliteediga haridus ja koolitus on Euroopa kultuurilise, majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks hädavajalikud;

G.  arvestades, et haridus ja koolitus Euroopas peaksid andma panuse ELi strateegiatesse ja algatustesse, sealhulgas strateegiasse „Euroopa 2020“, digitaalse ühtse turu algatusse, Euroopa julgeoleku tegevuskavasse ja Euroopa investeerimiskavasse;

H.  arvestades, et kõigil liikmesriikidel ei ole ühtemoodi ja samal tasemel probleemid, mis tähendab, et kõik hariduse ja koolituse valdkonnas tehtavad soovitused peaksid olema paindlikud ja nendes tuleks võtta arvesse riikide ja piirkondade majanduslikke, sotsiaalseid, demograafilisi, kultuurilisi ja muid tegureid, et parandada samal ajal olukorda Euroopa Liidus tervikuna;

I.  arvestades, et HK 2020 koostöö peaks liikmesriikide pädevusi austades täiendama riigisiseseid meetmeid ning toetama liikmesriike nende haridus- ja koolitussüsteemide arendamise alastes jõupingutustes;

J.   arvestades, et majanduslik areng ja sotsiaalne ühtekuuluvus tuleks seada võrdsetele alustele poliitikameetmete kombinatsiooni abil, et saavutada teadmiste õiglasem jaotus elanikkonna hulgas, et võidelda suurenevate palgaerinevustega, mis on oskustepõhise tehnoloogilise kasvu kõrvalmõju;

K.  arvestades, et tulemuslik investeerimine kvaliteetsesse haridusse ja koolitusse on jätkusuutliku kasvu allikas;

L.   arvestades, et teadmiste ja põhioskuste praegune madal tase on murettekitav ning sellest tuleneb vajadus, et alg- ja keskharidus annaksid vajaliku aluse edasiseks õppimiseks ja tööturule integreerumiseks;

M.  arvestades, et täiskasvanute väheseid põhioskusi näitavatest suundumustest tuleneb vajadus tugevdada täiskasvanuõpet, mis on oskuste täiendamise ja ümberõppe vahend;

N.   arvestades, et 2014. aasta majanduskasvu analüüsis on komisjon seisukohal, et kulutuste osas peavad liikmesriigid leidma võimaluse kaitsta või soodustada pikemaajalisi investeeringuid haridusse, teadusse, innovatsiooni, energeetikasse ja kliimameetmetesse ning et väga oluline on investeerida haridus- ja koolitussüsteemide ja sealhulgas ka elukestva õppe ajakohastamisesse;

O.   arvestades, et riigieelarved on jätkuvalt tõsise surve all ning mitmes liikmesriigis on kärbitud haridus- ja koolituskulusid ning et sellesse valdkonna tuleks teha täiendavaid investeeringuid, et seda tootlikkuse, konkurentsivõime ja kasvu otsustava tegurina tõhustada;

P.  arvestades, et ehkki HK 2020 kõrghariduse valdkonna eesmärkide saavutamisega seotud tulemused on paranenud, on kogu Euroopa kõrgharidusruumis teatatud muredest, mis on seotud liikmesriikide haridusse tehtavate investeeringute tõhususega, keskendumisega kvantitatiivsetele näitajatele, õpetamistingimustega, õppimiskvaliteediga, akadeemilise vabaduse vähenemisega ja skeptilisusega Bologna protsessi teatavate aspektide ja selle rakendamise suhtes mõnedes liikmesriikides;

Q.   arvestades, et HK 2020 järelevalve näitab, et peamine probleem, millega praegu silmitsi seisame, seisneb haridusvaesuses ja nõrga sotsiaal-majandusliku taustaga isikute väheses kaasamises, mistõttu on vaja tugevamat sotsiaalset suunitlust, et saavutada HK 2020 eesmärgid ning parandada haridus- ja koolitussüsteemide kaasavust ja kvaliteeti;

Strateegiline raamistik HK 2020

1.   kiidab heaks HK 2020 hindamise ning rõhutab vajadust selle järeldusi arvesse võtta ja need kiiremas korras rakendada lisaväärtuse suurendamiseks ja raamistiku tõhususe optimeerimiseks, et tugevdada riigipõhisust ja vastastikust õpet;

2.   peab kahetsusväärseks, et kvaliteedi, juurdepääsetavuse ja sotsiaal-majandusliku diskrimineerimisega seotud väga suured probleemid on hariduse ja koolituse valdkonnas endiselt lahendamata, ning on veendunud, et nii Euroopa kui ka riikide tasandil tuleks võtta ambitsioonikamaid, kooskõlastatumaid ja tulemuslikumaid poliitikameetmeid;

3.   kordab, kui tähtis on 2015. aasta märtsis Pariisis vastu võetud deklaratsioon kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu;

4.   väljendab heameelt, et HK 2020 prioriteetsete valdkondade arvu on vähendatud kuue valdkonnani, milles on loetletud konkreetsed küsimused, mille täitmise osas saavad liikmesriigid teha valiku oma vajadustest ja tingimustest lähtuvalt, kuid märgib, et HK 2020 tulemuslikkust ja korralduslikku aspekti tuleb parandada ja vastu tuleb võtta tööprogramm;

5.   tervitab ettepanekut pikendada töötsüklit kolmelt aastalt viiele aastale, et rakendada paremini pikaajalisi strateegilisi eesmärke ja teha tööd niisuguste küsimuste alal nagu õpilaste kehv edasijõudmine teatavates õpivaldkondades, täiskasvanuõppes osalemise madalad määrad, haridussüsteemist varakult lahkumine, sotsiaalne kaasatus, ühiskondlikus elus osalemine, sooline ebavõrdsus ja kõrgkooli lõpetanute töölesobivuse määrad;

6.   tunnustab HK 2020 töörühmade uut põlvkonda ning palub komisjonil parandada eri sidusrühmade esindatust nendes rühmades, eelkõige suurema hulga haridusekspertide, noorsootöötajate, kodanikuühiskonna esindajate, õpetajate ja õppejõudude kaasamise teel, kellel on kohapealsed kogemused, mis on oluline HK 2020 eesmärkide saavutamiseks; rõhutab vajadust levitada paremini rühmade töötulemusi kohalikul, piirkondlikul, liikmesriikide ja ELi tasandil;

7.   toetab mitteametlike organite juhtiva rolli suurendamist HK 2020-s, samuti tagasisideahelate loomist, mis ühendaksid omavahel kõrgetasemelise töörühma, peadirektorite töörühmad ja töörühmad; võtab teadmiseks rolli, mida kodanikuühiskonna organisatsioonid etendavad kontaktide loomisel kohaliku, piirkondliku ja riigi tasandi sidusrühmade ja kodanikega hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö raames, ning nõuab nende rahalist toetamist programmist „Erasmus+“ (3. põhimeede) ja Euroopa Sotsiaalfondist;

8.   nõuab, et loodaks mitteametlik kooskõlastav organ, mis hõlmaks Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi peadirektorit, teiste peadirektoraatide haridusvaldkonna eest vastutavaid direktoreid, kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite ja Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni esindajaid, ning mis peaks kõrgetasemelisi koosolekuid, et tagada töö parem kooskõlastamine, poliitikavaldkondade sidusus ning ametlike ja mitteametlike HK 2020 organite tehtud soovituste järelmeetmed; on veendunud, et niisugune kooskõlastamine on vajalik komisjoni ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahelise tõelise dialoogi puudumise tõttu ja seepärast, et HK 2020ga seotud pädevused on jagunenud komisjoni mitme peadirektoraadi ja voliniku vahel; palub, et nimetatud tööde lõpuleviimisest antaks nõuetekohaselt teada nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil;

9.   kordab, et tööalaste oskuste omandamise olulisusele vaatamata tuleks toetada teadmiste ja akadeemilise töö väärtust, kvaliteeti ja praktilist kasutamist; rõhutab, et võttes arvesse liikmesriikide erinevat sotsiaal-majanduslikku olukorda ja erinevaid haridustraditsioone, tuleb vältida üldisi ettekirjutuslikke hoiakuid; rõhutab, et varsti välja antavas Euroopa oskuste tegevuskavas, kus keskendutakse küll õigustatult majanduslikele ja tööhõivealastele probleemidele, tuleks samaväärselt käsitleda aineteadmiste, akadeemiliste tulemuste, kriitilise mõtlemise ja loovuse tähtsust; kutsub liikmesriike samal ajal üles toetama selliseid algatusi, milles antakse tudengitele võimalus demonstreerida oma oskusi avalikkuse ja potentsiaalsete tööandjate ees;

10.  juhib tähelepanu ohtudele, mis on seotud suureneva radikaliseerumise, vägivalla, kiusamise ja käitumisprobleemidega, mis saavad alguse algkoolis; kutsub komisjoni üles teostama ELi tasandil teadusuuringu ja esitama ülevaate olukorra kohta kõikides liikmesriikides, tuues välja nende reageeringud sellistele suundumustele ning selle, kas või kuidas liikmesriigid on lisanud eetilise, isikliku ja sotsiaalse hariduse oma õppekavadesse vahendina, mis on seni osutunud paljudes koolides edukaks, hõlmates ka õpetajatele pakutavat toetust kõnealuste horisontaalsete oskuste osas; ergutab liikmesriike jagama sellekohaseid parimaid tavasid;

11.   rõhutab formaalhariduse, mitteformaalse hariduse ja informaalse õppimise kogukonnapõhise käsituse väärtust ning õpikeskkondade ja perekondade vaheliste tugevate sidemete väärtust;

12.   nõuab, et HK 2020 töösse kaasataks kõik asjaosalised;

13.  on arvamusel, et õppijaid endid tuleb ergutada aktiivselt osalema oma õppestruktuuride juhtimises igas vanuses ja igat liiki õppe puhul;

14.   ergutab liikmesriike tugevdama sidemeid kõrghariduse ja kutsehariduse ja -koolituse vahel ning teadusasutuste ja majandussektori vahel ning tagama sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna kaasamise; märgib, et niisugune partnerlus suurendab HK 2020 mõju ning õppesüsteemide asjakohasust Euroopa innovatsioonisuutlikkuse suurendamisel;

15.   rõhutab, et kooli ja vanemate omavaheliste suhtlusstrateegiate, karakteri hariduse programmide ja muude isikliku arengu alaste programmide rakendamine õpikeskkondades koostöös perekondade ja muude asjaomaste sotsiaalpartneritega võivad aidata kaasa intensiivsemale sotsiaalsele konvergentsile, kodanikuaktiivsuse ja aluslepingutes sätestatud Euroopa väärtuste edendamisele ning radikaliseerumise ennetamisele; toonitab, et toetav kodune keskkond on ülimalt oluline laste põhioskuste alase pädevuse kujundamisel, ning juhib tähelepanu niisuguste lapsevanematele suunatud kursuste väärtusele, mis võivad osutuda tulemuslikuks haridusvaesuse vastu võitlemisel;

16.  ergutab HK 2020 raamistikus parimate tavade vahetamist;

17.   rõhutab, et HK 2020 raamistikus tehtav koostöö täiendab põhjalikult selliseid riiklikke meetmeid nagu üksteiselt õppimine, andmekogumine, töörühmade tegevus ja heade riiklike tavade vahetamine, nimetatud meetmete läbipaistvuse suurendamise ning nende tulemuste parema koordineerimise ja levitamise kaudu;

18.   rõhutab, millist rolli omavad välised ühingud ja vabaühendused, kes tulevad koolidesse, et õpetada lastele täiendavaid oskusi ja sotsiaalseid pädevusi, näiteks kunste või käelist tegevust, soodustades seega integratsiooni, oma keskkonna paremat mõistmist, solidaarsust õppimises ja elus, parandades tervete klasside õppepädevusi;

19.   on mures, et õpetajahariduse ja -koolituse kvaliteet on teatavates ELi liikmesriikides ulatuse ja keerukuse poolest ajast maha jäänud, võttes arvesse tänapäeval õpetamiseks vajalikke pädevusi, nagu toimetulemine õppijate suureneva mitmekesisusega ja innovatiivsete pedagoogikameetodite ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamine;

20.  ergutab liikmesriike kohandama oma algseid õpetajate koolituse ja täienduskoolituse programme ning kasutama paremini liikmesriikide vahelisi vastastikuse õppimise meetmeid, samuti edendama koostööd ja partnerlussuhteid pedagoogikakõrgkoolide ja õpetajate seminaride vahel;

21.  tunneb heameelt HK 2020 uue prioriteedi üle, milleks on õpetajate parem toetamine ja nende staatuse tõstmine, mis on õpetajate aupakliku kohtlemise eeltingimus, suurendades seega nende elukutse atraktiivsust; on arvamusel, et kõnealuse eesmärgi täitmine eeldaks õpetajate paremat ettevalmistust ja koolitust ning nende töötingimuste parandamist, sealhulgas palkade tõstmist teatavates liikmesriikides, arvestades, et õpetajad teenivad sageli kõrgkooli lõpetanute keskmisest palgast vähem;

22.  märgib murelikult, et mõnedes liikmesriikides, eelkõige raskustes olevates riikides, on õpetajate ettevalmistus ja hariduse kvaliteet personalipuuduse ja haridusvaldkonnas toimunud kärbete tõttu halvenenud;

23.  juhib tähelepanu sellele, et avatud ja innovaatiline haridus ja koolitus on üks HK 2020 prioriteetsetest valdkondadest; rõhutab, kui oluline on arendada ja edendada innovaatilisust ja paindlikkust õpetamis-, õppimis- ja teadmussiirde meetodite puhul, milles üksikisikud aktiivselt osalevad;

24.  julgustab liikmesriike kasutama täiel määral ära digiteerimise, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ning uute tehnoloogiate potentsiaali, sealhulgas avatud andmete platvorme ja laialt avatud e-õpet, et parandada õppimise ja õpetamise kvaliteeti ja juurdepääsetavust nendele; kutsub ELi ja liikmesriike üles tegema kõiki vajalikke pingutusi, et tõhustada digitaalset ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alast pädevust, samuti nende vahendite kasutamise õpetamisele pühendatud erikursuste korraldamise kaudu õpetajatele, õpilastele ja üliõpilastele; julgustab vahetama parimaid tavasid ning tõhustama piiriülest koostööd selles valdkonnas;

25.   väljendab suurt heameelt asjaolu üle, et komisjon on pööranud tähelepanu digitaalsete oskuste olulisusele; rõhutab, et erakordselt oluline on varustada 21. sajandil noori inimesi nende oskustega;

26.  rõhutab, et HK 2020 raamistikus tuleks suuremat tähelepanu pöörata küsimusele, mis seisneb õpitulemuste tõstmises kättesaadavatele vahenditele vastavalt, pidades eelkõige silmas täiskasvanuõpet;

27.  ergutab komisjoni ja liikmesriike vaatama läbi Euroopa finantsinstrumentidest rahastatavate haridus- ja koolitusprogrammide hindamise praegused eeskirjad, pannes suuremat rõhku kvaliteedipõhisele mõju hindamisele ja nende tulemustele seoses silmaspeetavate HK 2020 prioriteetidega;

28.   kutsub liikmesriike üles toetama stipendiumite ja laenudega selliseid haridus- ja õppekavasid, mille struktuur aitab viia haridust kooskõlla tegelike vajadustega;

29.  rõhutab, et vaja on pingutuste paremat koondamist haridus- ning koolitusvaldkonnas, ühendades ja ühtlustades olemasolevad programmid ja algatused;

30.   kutsub komisjoni üles kohtlema vähemusrühmi vajaduse korral eraldi rühmana ja diskreetselt, et käsitleda paremini iga rühma vastavaid probleeme;

31.   usub kindlalt, et investeerimine väikelaste haridusse ja hooldusesse, mis on asjakohaselt kohandatud iga sihtrühma tundlikkuse staadiumile ja küpsustasemele, tagab suurema tulu kui investeeringud ühessegi teise haridusastmesse; märgib, et väikelaste haridusse investeerimine vähendab tõendatult hilisemaid kulusid;

32.  usub, et kõikidel tasemetel sõltub hariduse edu hästi koolitatud õpetajatest ning nende pidevalt täienevast ametialase hariduse tasemest ning seetõttu on õpetajate koolitamiseks vaja piisavaid investeeringuid;

Hariduse ja koolituse kvaliteet

33.   palub, et suuremat tähelepanu pöörataks alates lasteaiast kuni elu lõpuni antava hariduse kvaliteedile;

34.   nõuab, et koos kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi sidusrühmadega töötataks välja head tavad kvalitatiivse edu hindamiseks ning kvaliteediandmete kasutamisse investeerimiseks, sõltumata HK 2020 raamistikus kasutatavate indikaatorite ja sihttasemete tähtsusest;

35.  rõhutab, kui oluline on õpetada ja õppida üldisi põhioskusi, nagu IKT, matemaatika, kriitiline mõtlemine, võõrkeeled, liikuvus jne, mis võimaldavad noortel hõlpsasti kohaneda muutuva sotsiaal- ja majanduskeskkonnaga;

36.  märgib, et enneolematult paljud õppijad on seotud formaalharidusega; väljendab muret asjaolu pärast, et ELis on noorte töötuse määr endiselt kõrge ja kõrghariduse omandanud inimeste tööhõive määr on langenud;

37.  rõhutab, et strateegias „Euroopa 2020” sätestatud haridust ja koolitust puudutavaid eesmärke, sealhulgas eelkõige eesmärki vähendada koolist väljalangevuse määra 10 %-ni ning eesmärki anda kõrgharidus 40 %-le nooremast põlvkonnast, ei tohiks täita hariduse kvaliteedi arvelt, vaid tuleks pigem täita, võttes arvesse HK 2020 esimest eesmärki „asjakohased ja kvaliteetsed oskused ja pädevused“; märgib, et üks viis selle saavutamiseks on duaalse haridusprojektide arendamise kaudu;

38.  juhib tähelepanu asjaolule, et standardtestide ja haridusalase vastutuse kvantitatiivse käsitusega mõõdetakse parimal juhul traditsiooniliste pädevuste piiratud osa ning see võib tuua kaasa olukorra, kus koolid peavad kohandama õppekavasid testimaterjaliga, jättes nii unarusse hariduse sisulised väärtused; juhib tähelepanu asjaolule, et haridusel ja koolitusel on oluline roll eetiliste ja kodanikuväärtuste ning inimlikkuse arendamisel, samal ajal kui õpetajate tööd ja õpilaste saavutusi selles vallas testide tulemustes ei kajastata; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele olla haridusasutustes paindlik, innovaatiline ja loov, kuna niiviisi saab edendada õppe kvaliteeti ja haridustaset;

39.   rõhutab, kui oluline on kvaliteetse hariduse saavutamiseks edendada põhioskusi;

40.   rõhutab, kui oluline on tagada kvaliteetne alusharidus ning selle õigeaegne ajakohastamine; rõhutab üksikisikule suunatud lähenemisviisi erakordselt olulist rolli haridus- ja koolitussüsteemides, millega aidatakse kaasa loovuse ja kriitilise mõtlemise arengule, keskendudes samal ajal õpilase isiklikele huvidele, vajadustele ja võimetele;

41.  kutsub liikmesriike üles suunama investeeringuid kaasavasse haridusse, mis on vastavuses ühiskonna kitsaskohtadega, et tagada võrdne juurdepääs ja võrdsed võimalused kõigile; rõhutab, et kvaliteetne haridus ja koolitus, sealhulgas elukestva õppe võimalused ja programmid, mille eesmärk on võidelda diskrimineerimise kõigi vormide vastu, majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vastu ning tõrjutuse põhjuste vastu, on erakordselt olulised sotsiaalse ühtekuuluvuse ja nende noorte inimeste elude parandamiseks, kel on ebasoodsad sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused, ning kes on pärit vähemusrühmadest, ning rõhutab vajadust jätkata pingutuste tegemist koolist varajase väljalangemise vähendamiseks;

42.  palub, et hariduse ja koolituse valdkonda kaasataks senisest enam puude või erivajadustega inimesi ning nõuab samas, et parandataks õpetajaharidust eesmärgiga anda õpetajate käsutusse asjakohased vahendid puudega õpilaste kaasamiseks, integreerimiseks ja toetamiseks;

43.  rõhutab, et Bologna protsessi ja õpilaste liikuvuse kõrvalmõjusid tuleks uurida ja hinnata; ergutab liikmesriike tegema eesmärkide saavutamiseks suuremaid jõupingutusi ja tagama Bologna protsessi raames ühiselt kokku lepitud reformide ja liikuvusprogrammide rakendamise ning tegema suuremat koostööd puuduste kõrvaldamiseks, et see kajastaks paremini tudengite ja kogu akadeemilise kogukonna vajadusi ning stimuleeriks ja toetaks kõrghariduse kvaliteedi parandamist;

44.  toetab ülikooli kogukonna laiemat kaasamist HK 2020 töötsüklisse;

45.   märgib, et Bologna protsess on kaasa toonud olulisi saavutusi ning on arvamusel, et haridusasutused peaksid kohaldama paindlikkust moodulite ja Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS) kasutamisel;

46.  tunneb heameelt pingutuste üle suurendada õpilaste arvu sellistes ainetes nagu loodusteadused, tehnoloogia, inseneriteadused ja matemaatika, kuid mitte humanitaarteaduste arvelt, mis on loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna erialade pakutavate võimaluste asjakohaseks kasutamiseks hädavajalikud;

47.  rõhutab, et rahas väljendatavad tulemused ei tohiks olla kogu akadeemilise tegevuse eeltingimuseks, ning nõuab sellega seoses, et tehtaks jõupingutusi, et humanitaarteaduseid ei ähvardaks teadusmaastikult kadumise oht;

48.  toetab terviklikumat lähenemisviisi, mille puhul rõhutatakse eri valdkondade olulisust haridus- ja teadustegevuses;

49.  toetab muutust, et liikuvusprogramme töötataks edaspidi välja kvalitatiivseid tulemusi silmas pidades, mis vastaksid prioriteetidele ning teeniksid kehtestatud õppimis- ja koolituseesmärke; kutsub üles rakendama nõuetekohaselt liikuvust käsitleva Euroopa kvaliteediharta ettepanekuid ning kasutama paremini kõiki vahendeid, mis on olemas õpilaste ettevalmistamiseks nende jaoks vajalikuks õiget tüüpi liikuvuseks; julgustab liikmesriike kasutama täiel määral ära rahvusvahelistumise potentsiaali kodumaal, et pakkuda liikuvuses mitte osaleda soovivatele õpilastele rahvusvahelist mõõdet nende õpingute ajal;

50.  kinnitab uuesti vajadust tagada juurdepääsetavus liikuvusvõimalustele, eelkõige kutsekoolituses, ebasoodsas olukorras olevatele noortele ning diskrimineerimise eri vormide all kannatavatele inimestele; rõhutab, kui oluline roll on liikuvusprogrammidel, nagu programm „Erasmus+“, valdkonnaüleste oskuste ja pädevuste väljaarendamise soodustamisel noorte hulgas; rõhutab, et tuleb tugevdada täiskasvanuhariduse uuendatud Euroopa tegevuskava;

51.  rõhutab, kui oluline on kvalifikatsioonide ja diplomite tunnustamise üldine raamistik kui piiriülese haridus- ja tööalase liikuvuse tagamise peamine tegur;

52.  nõuab suuremaid jõupingutusi mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimiseks, sealhulgas vabatahtlik teenistus, ja tunnustamisvahendite väljatöötamist digitaalsel teel omandatud teadmiste ja pädevuste jaoks;

53.  märgib, et erilist tähelepanu tuleks pöörata oskusi ja kvalifikatsioone puudutavate olemasolevate ELi vahendite lihtsustamisele ja ratsionaliseerimisele, et need jõuaksid laiema avalikkuseni kooskõlas komisjoni 2014. aasta uuringu „Euroopa oskuste ja kvalifikatsioonide ala“ tulemustega;

Ränne ja haridus

54.  rõhutab, et Euroopa sisese ja väljastpoolt tuleva rände ja praeguse pagulas- ja humanitaarkriisi tõttu tekkivate probleemidega haridus- ja koolitussüsteemides tuleks tegeleda nii Euroopa, riikide kui ka piirkondade tasandil;

55.  rõhutab, et suutmatus rändajatele, pagulastele ja varjupaigataotlejatele haridust ja koolitust pakkuda mõjutab negatiivselt nende tulevast tööalast konkurentsivõimet, vastuvõtva riigi kultuuriliste ja sotsiaalsete väärtuste tundmaõppimist ning lõppkokkuvõttes nende integratsiooni ja panust ühiskonda;

56.  nõuab parema koostöö tegemist ELi ja riiklike ametiasutuste vahel, et leida õige lähenemisviis pagulaste ja rändajate kiireks, täielikuks ja jätkusuutlikuks integratsiooniks haridus- ja koolitussüsteemidesse;

57.  tunneb heameelt otsuse üle arvestada rändajate haridusega HK 2020 töörühmade töös ning korraldada töörühmade esialgse tegutsemisaja jooksul vastastikust õppimist;

58.   rõhutab vajadust liikmesriikide haridusministeeriumite ning Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi vahelise koostöö järele, et tagada võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele, aidates eelkõige kõige ebasoodsamas olukorras elavaid ning erineva taustaga inimesi, sealhulgas äsja saabunud rändajaid, integreerides nad positiivsesse õpikeskkonda;

59.  nõuab, et võetaks meetmeid, et integreerida nii Euroopast kui ka väljastpoolt Euroopat pärit rändajate, pagulaste ja varjupaigataotlejate lapsi haridus- ja koolitussüsteemidesse ning aidata neil kohaneda vastuvõtva liikmesriigi õppekava ja õppimisnormidega, toetades innovaatilisi õppemeetodeid ja andes lastele keeleabi ning vajaduse korral sotsiaalabi, ning aidata neil tutvuda vastuvõtva riigi kultuuri ja väärtustega, säilitades samal ajal oma kultuuripärandi;

60.  ergutab liikmesriike leidma võimalusi, kuidas integreerida rändajatest õpetajaid ja teadlasi Euroopa haridussüsteemidesse ja kasutada otstarbekalt nende keele- ja õpetamisoskusi ja kogemusi;

61.  soovitab liikmesriikidel ja haridusasutustel anda selge teabe esitamise ja kontaktpunktide kaudu nõu ja tuge rändajatele, pagulastele ja varjupaigataotlejatele, kes soovivad juurdepääsu haridusteenustele;

62.  tunneb muret asjaolu pärast, et OECD riikides tegutsevatest õpetajate koolitajatest pooltel on tunne, et õpetajate koolitus ei valmista neid tõhusaks toimetulekuks mitmekesisusega piisavalt ette ning julgustab liikmesriike tagama õpetajatele pideva professionaalse toetuse selles valdkonnas, andes neile vajalikud pedagoogilised pädevused selliste teemade puhul nagu ränne ja akulturatsioon ning võimaldades neil kasutada tundides mitmekesisust kui rikkalikku õppeallikat; toetab liikmesriikide vahelise vastastikuse õppimise tegevuse potentsiaali paremat ärakasutamist;

63.  toetab ideed luua õpetajatele suuniseid ning abi- ja nõustamispunkte, mis pakuksid neile õigeaegset tuge klassis õpilaste erinevast taustast tulenevate erisustega tegelemiseks positiivsel moel ja edendades õpilaste vahel kultuuridevahelist dialoogi, kui neil on tegemist õpilastega, kes võivad radikaliseeruda;

64.  nõuab diferentseeritud koostoime arendamist HK 2020 töörühmade ja võrgustike, nagu radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku haridustöörühma vahel;

65.  nõuab asjakohase eksperdirühma moodustamist, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu noorte töökavas (2016–2018);

66.  rõhutab vajadust suurema hulga keelepõhiste õppeprogrammide järele;

67.  kutsub liikmesriike üles tegema jõupingutusi, et arendada kiiresti välja rändajate, pagulaste ja varjupaigataotlejate kvalifikatsioonide paremaks mõistmiseks ja kindlaks määramiseks mehhanismid, kuna paljudel ELi sisenejatel puuduvad ametlikud kvalifikatsioonitõendid;

68.  kutsub liikmesriike üles uurima, kuidas võiks arendada professionaalsete kvalifikatsioonide olemasolevat tunnustamissüsteemi, sealhulgas asjakohast hariduse taustakontrolli;

69.  on veendunud, et mitteformaalsel ja informaalsel õppel on potentsiaali saada tõhusaks vahendiks rändajate edukaks integratsiooniks tööturule ja ühiskonda;

70.  rõhutab mitteformaalse ja informaalse õppe ning sportlikes ja vabatahtlikes tegevustes osalemise tähtsust kodaniku-, sotsiaalsete ja kultuuridevaheliste pädevuste arendamise soodustamiseks; rõhutab asjaolu, et mõned riigid on teinud suuri edusamme asjakohaste õigusraamistike väljatöötamisel, samal ajal kui teistel on raskusi laiaulatuslike valideerimisstrateegiate loomisel; rõhutab seega vajadust töötada välja laiaulatuslikud strateegiad valideerimise võimaldamiseks;

71.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lihtsustama meetmeid rändajatest, pagulastest ja varjupaigataotlejatest üliõpilaste vastuvõtmiseks kõrgkoolidesse, ilma et piirataks riiklikke eeskirju ja volitusi seoses juurdepääsuga haridusele ja koolitusele; tunnustab sellega seoses mitmes Euroopa ülikoolis vastuvõetud algatusi ning julgustab parimate tavade vahetamist selles valdkonnas;

72.  nõuab juurdepääsuvõimaluste loomist pagulastest või konfliktipiirkondadest pärit üliõpilastele, et neil oleks võimalik Euroopa ülikoolidesse sisse astuda (sealhulgas õppida kaugõppes);

73.   kutsub liikmesriike üles lihtsustama rändajatest õpilaste õppima asumist kõigil haridustasanditel;

74.  leiab, et programmi Science4Refugees tuleks hinnata ja vajaduse korral edasi arendada; pooldab ELi ja liikmesriikide tasandil mittetulunduslike institutsioonide toetamist, kes osutavad rändajatest, pagulastest ja varjupaigataotlejatest haritlastele abi teadus- ja muudes kutsevaldkondades;

75.  märgib, et ajude äravool on ohtlik liikmesriikide, eriti Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopas asuvate liikmesriikide jaoks, kus järjest suurem hulk noori ülikoolilõpetajaid on sunnitud emigreeruma; väljendab muret seoses HK 2020 töörühmade suutmatusega tasakaalustamatu liikuvuse probleemiga asjakohaselt tegeleda ning rõhutab vajadust tegeleda selle probleemiga riiklikul ja ELi tasandil;

76.  rõhutab, et haridus ja koolitus on äärmiselt olulised vahendid, mille abil suurendada naiste mõjuvõimu kõigis elu valdkondades; rõhutab vajadust tegeleda soolise ebavõrdsusega ja arvestada noorte naiste erivajadustega, lisades HK 2020-sse soolise mõõtme; rõhutab, et kuna naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks ELi alusväärtusi, on vaja, et kõik haridusasutused toetaksid ja rakendaksid seda põhimõtet oma õpilaste hulgas eesmärgiga edendada sallivust, mittediskrimineerimist, kodanikuaktiivsust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kultuuridevahelist dialoogi;

77.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

  • [1]  ELT C 119, 28.5.2009, lk 2.
  • [2]  ELT C 70, 8.3.2012, lk 9.
  • [3]  http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1462876140944&uri=CELEX:52015DC0408
  • [4]  ELT C 417, 15.12.2015, lk 25.
  • [5]  ELT C 372, 20.12.2011, lk 31.
  • [6]  ELT C 327, 4.12.2010, lk 11.
  • [7]  ELT C 64, 5.3.2013, lk 5.
  • [8]  ELT C 183, 14.6.2014, lk 22.
  • [9]  ELT C 183, 14.6.2014, lk 30.
  • [10]  ELT C 17, 20.1.2015, lk 2.
  • [11]  ELT C 172, 27.5.2015, lk 17.
  • [12]  ELT C 417, 15.12.2015, lk 36.
  • [13]  http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1389778594543&uri=CELEX:52012DC0669
  • [14]  ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.
  • [15]  ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.
  • [16]  http://ec.europa.eu/education/news/2015/documents/citizenship-education-declaration_en.pdf
  • [17]  http://ec.europa.eu/education/policy/vocational-policy/doc/2015-riga-conclusions_en.pdf
  • [18]  http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52008DC0423&from=de
  • [19]  http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/thematic_reports/125en.pdf
  • [20]  ELT L 394, 30.12.2006, lk 5.
  • [21]  http://ec.europa.eu/education/tools/docs/university-business-forum-brussels_en.pdf
  • [22]  http://www.cedefop.europa.eu/files/3052_en.pdf
  • [23]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0292.
  • [24]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0107.
  • [25]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0418.
  • [26]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0107.

SELETUSKIRI

2014. aastal korraldas komisjon koostöös liikmesriikidega HK 2020 raamistiku hindamise. Komisjon ja nõukogu võtsid arvesse mitmeid sidusrühmade tehtud soovitusi, et suurendada raamistiku lisaväärtust ja optimeerida selle tulemuslikkust. Tasub rõhutada, et komisjoni ja nõukogu 2015. aasta novembris välja antud ühisaruandes käsitletakse HK 2020 kompleksse olemuse probleemi, mida mõned osalised või osa laiemast üldsusest pole alati hästi mõistnud. Tugevdati mitteametlike juhtorganite rolli ning töörühmade ja peadirektorite ja kõrgetasemeliste töörühmade vahel loodi tagasisideahelad. Mõned liikmesriigid peaksid endiselt parandama ametlike ja mitteametlike struktuuridega suhtlemise viisi, tagades, et õigetele kohtumistele saadetakse õiged inimesed ning asendajaid kasutatakse võimalikult vähe.

Kooskõlas sidusrühmade soovitustega määras komisjon 2015. aasta detsembris kindlaks töörühmade uue põlvkonna volitused, kirjeldades tööstruktuuri ja eesmärke, mis tuleb saavutada. On hädavajalik, et töörühmades oleksid esindatud erinevad sidusrühmad, kes tunneksid konkreetsete organite iseärasusi. Seetõttu tuleks sidusrühmade Euroopa tasandi ühendustele jagada teavet avalike nõuete kohta, mida neil tuleb liikmeks astumise taotluste puhul arvestada. Sama oluline on, et iseseisvaid hariduseksperte kaasataks töörühmade ja muude HK 2020 organite töösse laiemalt. Tihe dialoog komisjoni, liikmesriikide ja haridusvaldkonna sidusrühmade vahel on vajalik ja peaks toimuma regulaarsete konsultatsioonide ja koostöökohtumiste vormis, et tagada kodanikuühiskonna haridusalastel kohtumistel väljatöötatud soovituste tõeline järelkontroll. Uue töötsükli jooksul tuleks ELi ja liikmesriikide hariduse ja koolituse algatuste tulemustest paremini teada anda ja neid rohkem levitada, et põhisõnumid jõuaksid suurema hulga inimesteni ning soodustaksid teadmiste vahetust.

Haridus ja koolitus on olulised, et aidata inimestel saada teadmisi ja professionaalseid oskusi, mis on vajalikud, et inimesed oleksid konkurentsivõimelised ja innovatiivsed töötajad. Veelgi enam, need võivad mängida olulist rolli avatud, empaatiliste ja teadmishimuliste inimeste ja vastutustundlike, tugeva identiteeditundega kodanike kasvatamisel, kes tunnevad oma kultuuri ja pärandit süvitsi ning tunnevad ja austavad Euroopa ühisväärtusi. Me peaksime positiivselt hindama fakti, et ühisaruandes kajastus haridusministrite 17. märtsi 2015. aasta Pariisi deklaratsioon ning et toimus HK 2020 kohandamine, millega seati võrdsetele alustele tööalased eesmärgid ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, võrdsuse, mittediskrimineerimise ja kodanikupädevuste edendamine.

Viimase aastakümne jooksul on formaalsesse haridusse sisenejate arv tunduvalt tõusnud, kuid samas on noorte töötuse tase endiselt Euroopas enneolematult kõrge ja mõjutab isegi ülikooliharidusega inimesi. Aastatel 2011‒2014 tõusis kõrgharidusega noorte seas (vanuses 25‒29) EL28 keskmine töötuse määr (+12,9%). Pingutused kasvatada teadmistepõhist majandust ja edendada sotsiaalset kaasatust peegelduvad strateegia „Euroopa 2020“ kahekordses üldeesmärgis: üks osa määrab hariduse omandamise minimaalse piirmäära; teises osas tegeletakse hariduse kõrgemate tasemete laiendamisega. Eksperdid märgivad, et massiline osalus kõrghariduses ehk kolmanda taseme hariduses tõstab haridussüsteemide ebavõrdsust. Süsteemi laienedes muutub kõigis riikides parimate ja halvimate haridusasutuste vaheline erinevus suuremaks, mis mõjutab kahjulikult hariduse kvaliteeti, lõpetajate väljavaateid töö leida ning sotsiaalset ühtekuuluvust. Konkreetsete sihttasemete saavutamine hariduse omandamisel peaks seega toimuma paralleelselt tugeva keskendumisega hariduse kvaliteedi parandamisele kõigil tasanditel. Poliitikakujundajad peaksid samuti vältima teatud elukutsete kunstliku „akadeemiliseks muutmise“ kiusatust ning kolmanda taseme hariduse tasemete pealesundimist, mis on ebaproduktiivne ning tähendab riiklikest vahenditest rahastamise väärkasutamist.

Fakti, et õpetajate toetamine on määratud üheks HK 2020 uueks prioriteetseks valdkonnaks, tuleb tervitada, kuna õpetajate ettevalmistuse ja pideva tööalase arengu programmide kvaliteet jääb endiselt maha tänapäeval õpetamiseks vajalike pädevuste kasvavast valikust ja keerukusest. Erilist tähelepanu tuleks pöörata erinevat tüüpi õppijate vajadustele, näiteks erinevatele etnilistele või usuvähemustele, madala sissetulekuga lastele või rändajate lastele, kes on hetkel uuenenud huvi keskpunktis suurenenud Euroopasisese liikuvuse ja kestva pagulaskriisi tõttu.

Euroopa probleemidega (nagu suurenev lõhe sissetulekute vahel, kultuuriline eristumine, kasvav usuline ja poliitiline vasak- ja paremradikaalsus, väärtuste erosioon ja kasvav aksioloogilise desorientatsiooni tunne) ei ole võimalik mõistlikult tegeleda ilma koolide ja perekondade vaheliste sidemete tugevdamiseta ning tunnistamata, et oma laste hariduse eest vastutavad eeskätt vanemad. Toetav kodune keskkond ei aita mitte ainult haridusliku vaesusega võidelda, vaid tasakaalustab ka vägivaldse ekstremismi köitvuse noorte inimeste seas. Vanemate kui õpetajate jaoks on oluline olla lastele eeskujuks, arendada nende moraalseid ja kodanikuväärtusi, luua kodus avatud õhkkond, andes lastele kohustusi ning võimaldades neil osaleda nende elu mõjutavates otsustes tähendusrikkal viisil. Vanemate rolli tuleks kaasaegses haridusarutelus rõhutada ning nad peaksid saama sobivat tuge nende oskuste loomisel, mida neil on vaja positiivseks lastekasvatuseks. Seega on väga oluline kaasata vanemate ühendused HK 2020 töösse ning viia läbi kooli ja kodu koostöö heade tavade vahetusi.

Akadeemilise kogukonna avaldatud aruanded on tekitanud murelikke küsimusi, et akadeemikud, kes suhtusid varem Bologna protsessi positiivselt, suhtuvad nüüd sellesse negatiivsemalt. Kõikjalt Euroopa kõrgharidusruumist tuleb teateid õpetamistingimuste halvenemisest, mis on seotud bürokratiseerumisega, õppimiskvaliteedi langusest, mida põhjustab ülikooliprogrammide killustatus ja liigne keskendumine „pädevustele“ kitsastes teadmisvaldkondades, selle asemel, et õppida tundma erinevaid akadeemilisi valdkondi. Samuti räägitakse akadeemilise vabaduse vähenemisest, mis on eriti kahetsusväärne. Samas kurdavad tööandjad lõpetanute oskuste üle ning kritiseerivad uut teaduskraadi struktuuri, tuues välja, et bakalaureuseõpe on tööturu vajaduste täimiseks ebasobiv. Euroopa haridustavade ühtlustamisest tulenevaid olulisi probleeme ei tohiks Bologna protsessi positiivsete tulemuste kiitmisel kõrvale jätta, poliitikakujundajad peaksid nendega kiiresti tegelema. Eriti tuleks keskenduda järgmiste probleemide lahendamisele: nädalatundide jäik arvestamine ECTSi punktidena, bakalaureusekraadi mittetunnustamine professionaalse kvalifikatsioonina, järjest suurema arvu regulatsioonide rakendamise koormus.

Erasmuse liikuvusprogramm on Euroopa hariduskoostöö suursaavutus, mis on ainuüksi ajavahemikus 2013‒2014 võimaldanud 272 000 õpilasel ja 57 500 töötajal kasu saada välismaa haridusasutuste teadmistest ja kogemustest, uurida uusi kultuure ja arendada oma üld- ja keeleoskusi. Samas näitavad rahvusvahelise õpilasliikuvuse tulemuste uurimused, et Erasmuse õpilasliikuvust motiveerib pigem tarbimine, mida on näha sellest, et soojema kliimaga riigid on ligitõmbavamad, see tekitab teatud kahtlusi selles osas, kas saavutatakse programmi loomise taga peituvad akadeemilised eesmärgid. Eksperdid rõhutavad, et vahetused keskmise tasemega ülikoolide vahel ei vii akadeemilise kõrgtasemeni ning võivad lisaks kahjustada hariduse ja koolituse kvaliteeti ja isegi ettekujutust liikuvusest ning nad on seega kutsunud üles kvalitatiivsele nihkele liikuvuspoliitikas, mis julgustaks õppe-eesmärkidega tihedalt seotud mobiilsust.

Suurenenud Euroopa-sisene liikuvus ja jätkuv pagulaskriis on põhjustanud riiklikele haridus- ja koolitussüsteemidele olulisi probleeme. Tänapäeva klassid on õpilaste koostiselt mitmekesisemad kui kunagi varem ning hõlmavad õpilasi, kes vajavad lisaabi uue õppekavaga, akadeemiliste nõudmistega, õpetamismeetoditega ja nüüd tihti ka uue keele ja kultuurinormidega kohanemisel. Õpetajad nõuavad lisatoetust nii algse õpetajakoolituse ajal kui kogu nende karjääri jooksul pideva tööalase arengu kursuste kaudu, et nad saaksid õpetada rändajatest õpilasi efektiivselt, et lihtsustada nende integreerimist vastuvõtvasse ühiskonda ning et julgustada samas nende kultuuripärandi säilitamist ja arendamist. Emakeelsete ja välismaal sündinud õpilaste haridusvaesuse vahel on suur lõhe (kehv edasijõudmine lugemisoskustes: 30,7 % võrreldes 16,2 %-ga; matemaatikas: 36,3 % võrreldes 20,5 %-ga; teaduses: 29,9 % võrreldes 15,1 %-ga) ning korrelatsioon kehva edasijõudmise ja rändajatest vanemate sotsiaal-majandusliku staatuse vahel näitab, et vaja on laialdasi poliitikameetmeid, kaasa arvatud keeleabi ja vanemate juhendamine. Tuleks rõhutada, et liikmesriikide edu saavutuste lõhe vähendamisel esimese ja teise põlvkonna rändajate vahel varieerub suuresti, mis tähendab, et teatud riikides on rändajatest õpilaste integreerimine üpris edukas, samas kui teistes riikides on esimese ja teise põlvkonna vaheline lõhe väike. Kasutades HK 2020 raamistikku heade tavade jagamiseks riikide vahel, kellel on kogemusi mitmekesisusega tegelemisel ning liikmesriikide vahel, kelle jaoks rändevood on uus kogemus, tooks Euroopa hariduskoostöösse lisaväärtust. Riikide potentsiaali kaaslaste nõustamiseks ‒ uut HK 2020 koostööinstrumenti ‒ ei tohiks ignoreerida.

Riiklikul ja Euroopa tasandil on seetõttu vaja kiireloomulisi meetmeid, samuti on vaja meetmeid HK 2020 raamistikus, hariduse ja koolituse valdkonnas täiskasvanud varjupaigataotlejate jaoks, kes on hiljuti Euroopasse saabunud. Haridus on võti integreerumiseks ja töökoha leidmiseks ning kui riiklikud süsteemid ei suuda selle probleemiga tegeleda, võib see viia sotsiaalsete lõhede ja kultuurilise eristumise suurenemiseni ja tugevdada seega juba praegu ilmnevat kalduvust luua paralleelühiskondi. Samuti on oluline ennetada kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajate ajude väljavoolu või raiskamist mitte ainult nende jaoks, vaid ka vastuvõtvate riikide jaoks.

Komisjoni otsus tagada rände horisontaalne käsitlemine kõigis töörühmade mandaatides ning viia läbi vastastikust õpet, kus määratakse kindlaks head tavad rändajate tõhusaks integreerimiseks töörühmade tegutsemise algusjärgus, on kiiduväärt meede.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.4.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

22

3

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Nikolaos Chountis, Silvia Costa, Jill Evans, María Teresa Giménez Barbat, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Andrew Lewer, Svetoslav Hristov Malinov, Stefano Maullu, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Michaela Šojdrová, Yana Toom, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Therese Comodini Cachia, Mary Honeyball, Ilhan Kyuchyuk, Martina Michels, Jadwiga Wiśniewska

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

22

+

ALDE

Maria Teresa Giménez Barbat, Ilhan Kyuchyuk, Yana Toom

ECR

Jadwiga Wiśniewska

ENF

Dominique Bilde

PPE

Andrea Bocskor, Therese Comodini Cachia, Svetoslav Hristov Malinov, Stefano Maullu, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Bogdan Brunon Wenta, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver

S&D

Silvia Costa, Giorgos Grammatikakis, Mary Honeyball, Petra Kammerevert, Krystyna Łybacka, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Julie Ward

3

-

EFDD

Isabella Adinolfi

Verts/ALE

Jill Evans, Helga Trüpel

3

0

ECR

Andrew Lewer

GUE/NGL

Nikolaos Chountis, Martina Michels

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika