Menetlus : 2015/2259(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0237/2016

Esitatud tekstid :

A8-0237/2016

Arutelud :

PV 05/10/2016 - 21

Hääletused :

PV 06/10/2016 - 5.7

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0384

RAPORT     
PDF 358kWORD 112k
18. juuli 2016
PE 575.317v02-00 A8-0237/2016

toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale käsitleva määruse (EÜ) nr 1935/2004 rakendamise kohta

(2015/2259(INI))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Christel Schaldemose

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale käsitleva määruse (EÜ) nr 1935/2004 rakendamise kohta

(2015/2259(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EM(1),

–  võttes arvesse komisjoni 22. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 2023/2006 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete heade tootmistavade kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2011. aasta määrust (EÜ) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastikmaterjalide ja -esemete kohta(3),

–  võttes arvesse 2016. aasta mai hinnangut toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale käsitleva määruse (EÜ) nr 1935/2004 Euroopa tasandil rakendamise kohta, mille koostas Euroopa Parlamendi uuringuteenistus(4),

–  võttes arvesse 26. jaanuaril 2016 Euroopa Parlamendis toimunud seminari „Toiduga kokkupuutuvad materjalid – kuidas tagada tulevikus toiduohutus ja uuenduslike tehnoloogiate kasutamine?“ materjale(5),

–  võttes arvesse komisjoni kõrge tehnilise tasemega aruannet segude toksilisuse kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule „Keemiliste ainete kombineeritud mõju. Keemilised segud“ (COM(2012)0252),

–  võttes arvesse keskkonnaministrite nõukogu 22. detsembri 2009. aasta järeldusi kemikaalide kombineeritud mõju kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“, milles muu hulgas tunnistatakse, et ELil on vaja kõikides asjaomastes liidu õigusaktides pöörata tähelepanu kemikaalide kombineeritud mõjule ja sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalidega seotud ohutusprobleemidele(8),

–  võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammile / Maailma Terviseorganisatsioonile koostatud hinnangut aruandele, mis käsitleb teaduse seisu 2012. aastal sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide vallas(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, (REACH-määrus)(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A8-0237/2016),

A.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1935/2004 (raammäärus) sätestatakse üldised ohutusnõuded kõigile toiduga otse või kaudselt kokkupuutumiseks ettenähtud materjalidele või esemetele, et tagada, et neist ei kanduks toitu aineid kogustes, mis võiksid ohustada inimeste tervist või põhjustada vastuvõetamatut muutust toidu koostises või toidu organoleptiliste omaduste halvenemist;

B.  arvestades, et raammääruse I lisas loetletakse 17 toiduga kokkupuutuvat materjali, mille suhtes võidakse kehtestada erimeetmed;

C.  arvestades, et eespool toodud 17 materjalist kohaldatakse ELis erimeetmeid üksnes neljale: plastidele (sh ringlussevõetud plastid), keraamikale, regenereeritud tselluloosile ning aktiivsetele ja arukatele materjalidele;

D.  arvestades, et teatavad ELi erimeetmed vajavad tungivalt muutmist, eelkõige nõukogu direktiiv 84/500/EMÜ keraamika kohta;

E.  arvestades, et I lisas loetletud ülejäänud 13 materjali suhtes on liikmesriikidel võimalus võtta vastu siseriiklikud sätted;

F.  arvestades, et paljud liikmesriigid on ülejäänute toiduga kokkupuutuvate materjalide suhtes meetmed juba kehtestanud või töötavad neid välja; arvestades, et selliste riiklike meetmete suhtes ei toimi vastastikuse tunnustamise põhimõte ning raammääruse ja aluslepingutega ettenähtud siseturu tulemuslikku toimimist ja tervisekaitset ei ole seetõttu võimalik tagada;

G.  arvestades, et materjalid, mida ei reguleerita ELi tasandil erimeetmetega, võivad ohustada rahvatervist ning vähendada tarbijate usaldust, õiguslikku ebakindlust ja nõuete täitmise kulude suurenemist ettevõtjatele – need kulud suunatakse tarneahelat mööda sageli edasi tarbijatele – mistõttu nad takistavad konkurentsivõimet ja innovatsiooni; arvestades, et Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse poolt 2016. aasta mais koostatud Euroopa tasandil rakendamise hinnangu kohaselt on kõik asjaomased huvirühmad suures osas üksmeelel, et ühtsete meetmete puudumine on rahvatervisele ja keskkonnakaitsele ning siseturu sujuvale toimimisele kahjulik;

H.  arvestades, et parema õigusloome põhimõtted ei peaks takistama ühtegi meedet, mille eesmärk on ära hoida või vähendada potentsiaalselt tõsiseid või pöördumatuid tagajärgi inimeste tervisele ja/või keskkonnale, nagu näeb ette ELi aluslepingutes sätestatud ettevaatuspõhimõte;

I.  arvestades, et sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad kemikaalid ja genotoksilised ained toiduga kokkupuutuvates materjalides on rahvatervisele ja keskkonnale eriti problemaatilised; arvestades, et sisesekretsioonisüsteemi kahjustavaid ja genotoksilisi omadusi ei ole praegu võimalik keemilise ülesehituse põhjal usaldusväärselt ennustada ning et seetõttu tuleks toiduga kokkupuutuvate keemiliselt keeruliste materjalide ohutuse tagamise ühe ettevaatusmeetmena ergutada biokatsete tegemist; arvestades, et ergutada tuleks nii analüütiliste kui ka toksikoloogiliste katsete tegemist, et tagada toiduga kokkupuutuvate materjalide kindel ja kulutõhus ohutuse hindamine tarbijate, keskkonna ja tootjate huvides;

J.  arvestades, et ohtu rahvatervisele kujutavad endast ka kahjulikud (patogeensed ja riknemist tekitavad) mikroorganismid, mis võivad toiduga kokkupuutuvates materjalides esineda saasteainetena, ning biotsiidid, mida mikroorganismide arvukuse vähendamiseks on võidud kasutada;

K.  arvestades, et mõned toiduained on kokkupuutes pikka aega ja nende pakendimaterjalid on väga erinevad;

L.  arvestades, et kõigi toiduga kokkupuutuvate materjalide kasutamist mõjutavate oluliste sätete tulemuslikum kooskõlastamine võiks aidata paremini kaitsta tarbijate tervist ja vähendada toiduga kokkupuutuvate materjalide, eriti pakendimaterjalide mõju keskkonnale;

M.  arvestades, et kõigi toiduga kokkupuutuvaid materjale mõjutavate sätete, sh REACH-määruse tulemuslikum kooskõlastamine muudaks ringmajanduse mõjusamaks;

N.  arvestades, et erimeetmed peaksid põhinema teaduslikel tõenditel; arvestades, et endiselt on olemas teaduse jaoks tundmatuid tegureid, mistõttu on vaja täiendavaid teadusuuringuid;

O.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) andmetel kujutavad nanotehnoloogia ja nanomaterjalid endast uut tehnoloogilist arengut ning toiduga kokkupuutuvad materjalid on üks sektor, milles nanomaterjale on kasutatud; arvestades, et nanomaterjalide eriomadused võivad mõjutada nende toksikokineetilist ja toksikoloogilist profiili, kuid nende aspektide kohta on vähe teavet; arvestades, et ebakindlus tuleneb ka raskustest, mis on seotud nanomaterjalide iseloomustamise, tuvastamise ja mõõtmisega toiduainetes ja bioloogilistes maatriksites ning toksikoloogiliste andmete ja katsemeetodite puudulikkusega;

P.  arvestades, et tervise- ja keskkonnaohu hindamine ELi tasandil piirdub praegu üksikute ainete hindamisega ja selles ei võeta arvesse tegelikkuses esinevaid kombineeritud ja kumulatiivseid kokkupuutetingimusi, kus omavahel eri teid pidi puutuvad kokku eri tooteliigid – seda tuntakse ka nn kokteili- või seguefektina;

Q.  arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) / WHO 2009. aasta soovituse(11) kohaselt peaks kokkupuute hindamine hõlmama nii elanikkonda üldiselt kui ka kriitilisi rühmasid, kes on haavatavad või kelle kokkupuudet peetakse suuremaks, kui on elanikkonna üldine kokkupuude (nt imikud, lapsed);

R.  arvestades, et toiduga kokkupuutuvate materjalide jälgitavus tuleks tagada tarneahela igas etapis, et hõlbustada nende kontrollimist, defektsete toodete tagasikutsumist, tarbijate teavitamist ning vastutuse määratlemist;

S.  arvestades, et väga otsene ja mõjus vahend, millega tarbijaid toote omadustest teavitada, on märgistamine;

T.  arvestades, et ainete horisontaalne käsitlus kõikide sektorite lõikes tagab järjepidevuse õigusaktides ja prognoositavuse ettevõtete jaoks;

U.  arvestades, et ühtsete ELi katsemeetodite väljatöötamine kõigi toiduga kokkupuutuvate materjalide jaoks aitaks kaasa tervise ja keskkonnakaitse paranemisele kogu ELis;

V.  arvestades, et eelvalmistatud toiduga kokkupuutuvate esemete ohutuskontroll oleks üks teatavate erimeetmete täiendamise võimalus;

Toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitlevate ELi õigusaktide rakendamine: edusammud ja puudused

1.  tõdeb, et raammäärus kujutab endast kindlat õiguslikku alust, mille eesmärgid on endiselt asjakohased;

2.  rõhutab, et kuigi peamiselt tuleks keskenduda erimeetmete vastuvõtmisele nende 13 materjali kohta, mida ELi tasandil veel ei reguleerita, osutavad kõik huvirühmad sellele, et puudujääke esineb ka kehtivate õigusaktide rakendamisel ja täitmise tagamisel;

3.  ootab Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse tulevast ülevaadet, milles käsitletakse liikmesriikides kehtestatud sätteid materjalide kohta, mille kasutamiseks ei ole seni ühtlustatud eeskirju kehtestatud; kutsub komisjoni üles kasutama seda ülevaadet lähtepunktina vajalike meetmete väljatöötamisel;

4.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vajalike meetmete väljatöötamisel arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse poolt koostatud Euroopa tasandil rakendamise hinnanguut ning juba kehtivaid ja kavandatavaid siseriiklikke meetmeid;

5.  märgib, et tulenevalt kõnealuste ainete levikust ELi turul ja ohust, mida need inimeste tervisele kujutavad, ning selleks, et säilitada nii toiduga kokkupuutuvate materjalide kui ka toiduainete ühtne turg, peaks komisjon seadma prioriteediks ELi erimeetmete väljatöötamise paberi ja papi, lakkide ja pindmaterjalide, metalli ja sulamite ning trükivärvide ja liimide jaoks;

6.  rõhutab, et eritähelepanu tuleks pöörata sellistele toiduga kokkupuutuvatele materjalidele – ükskõik kas nad puutuvad toiduga kokku otseselt või kaudselt – millel on suurem migratsioonioht, nt vedelikke ja suure rasvasisaldusega toiduaineid ümbritsevad materjalid ning materjalid, mis on toiduga kokkupuutes pikemat aega;

7.  on arvamusel, et edasiste erimeetmete vastuvõtmine ELi tasandil julgustaks ettevõtjaid välja töötama ohutuid korduvkasutatavaid ja ringlussevõetavaid toiduga kokkupuutuvaid materjale, mis aitaks omakorda kaasa ELi tulemuslikuma ringmajanduse loomise püüdlustele; märgib, et sellisel puhul oleks üheks eeltingimuseks parem jälgitavus ja selliste ainete järkjärguline kaotamine endast rahvatervisele ohtu kujutavates toiduga kokkupuutuvates materjalides;

8.  rõhutab sellega seoses, et ringlussevõetud toodetest valmistatud toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete kasutamine ning toiduga kokkupuutuvate materjalide korduvkasutamine ei tohiks põhjustada lõpptootes suuremal arvul saasteaineid ja/või jääke;

9.  on veendunud, et seoses ELi eesmärgiga liikuda ringmajanduse suunas tuleks arendada toiduga kokkupuutuvate materjalide raammääruse ja ringmajanduse vahelist sünergilist toimet, mis peaks hõlmama ELi tasandi erimeetmeid ringlussevõetud paberi ja papi kohta; märgib, et ringlussevõetud paberi ja papi korduvkasutamise kordade arv on piiratud, mistõttu on vaja pidevat värske puiduga varustamist;

10.  arvestades mineraalõli migratsiooniohtu paberist ja papist valmistatud toiduga kokkupuutuvatest materjalidest ja esemetest toiduainetesse, toetab selle ajani, kuni võetakse vastu erimeetmed ja võib-olla keelustatakse mineraalõlide kasutamine tindis, edasisi uuringuid, mille eesmärk on sellist migratsiooni ära hoida;

11.  toetab ringlussevõtu ja korduvkasutamise eesmärkide suurendamist kõikide materjalide puhul, mis sisalduvad komisjoni ettepanekus võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (COM(2015)0596); tuletab komisjonile siiski meelde, et ringlussevõtu ja korduvkasutamise eesmärkidega peavad kaasnema asjakohased kontrollimeetmed, et tagada toiduga kokkupuutesse sattuvate materjalide ohutus;

12.  rõhutab rasket olukorda, milles on tarneahelas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, arvestades et nad ei saa ega anna vastavate õigussätete puudumise tõttu edasi teavet, mis tagaks nende toodete ohutuse;

13.  peab hädavajalikuks, et liikmesriigid kaasaksid kõik asjaomased huvirühmad protsessi, milles esildatakse konkreetsed ohutusnõuded toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta;

14.  tunnistab, et toiduga kokkupuutuvate materjalide ohutuse hindamise praegune paradigma on ebapiisav, sest toiduga kokkupuutuvate materjalide roll toidu saastamisel on üldiselt alahinnatud ja puudub teave inimeste kokkupuute kohta nendega;

Riskihindamine

15.  on teadlik EFSA tähtsast rollist toiduga kokkupuutuvates materjalides kasutatavate, erimeetmetega reguleeritavate ainetega seotud riski hindamisel; tunnistab, et konkreetse aine riskihindamisega on seotud kulud ja EFSA vahendid on piiratud; palub komisjonil seetõttu suurendada EFSA rahastamist, arvestades allpool kirjeldatud riskihindamiste mahu lisandumisega seotud lisatööd;

16.  palub EFSA-l ja Euroopa Kemikaaliametil (ECHA) teha koostööd ja kooskõlastada oma tööd tihedamalt, et kasutada põhjalike hindamiste tegemiseks olemasolevaid ressursse tulemuslikult;

17.  tunnistab, et toiduga kokkupuutuvatest materjalidest lähtuvate riskide nõuetekohaseks hindamiseks tuleb arvesse võtta nii aineid, mida kasutatakse nende tootmisel ja töötlemisel, kui ka tahtmatult lisatud aineid (sh saasteaineid, mis pärinevad tahtlikult lisatud ainetest, ja muid keemilistest reaktsioonidest tulenevaid aineid); tunnistab, et seetõttu tuleb EFSAt ja liikmesriikide asjakohaseid asutusi lähteainetest selgelt teavitada; rõhutab sellega seoses koostöö tähtsust teadusasutuste ja laborite vahel ning toetab EFSA kavatsust keskenduda enam valmismaterjalidele ja -esemetele ning tootmisprotsessile, mitte niivõrd kasutatud ainetele(12);

18.  rõhutab, kui tähtsad on edasised teadusuuringud tahtmatult lisatud ainete kohta, sest vastupidiselt tuntud ohtlikele ainetele on nende olemus ja struktuur, eelkõige plastis, sageli teadmata;

19.  palub komisjonil läbi vaadata järgmised aspektid: i) praegused oletused ainete migratsiooni kohta läbi funktsionaalsete tõkkekihtide; ii) mõne ettevõtte ja pädeva asutuse kasutatav migreeruvate ainete 100 ppb kontsentratsioonikünnis toidus otsustamaks, milliste kemikaalide suhtes riskihindamist teha; iii) mil määral funktsionaalsed tõkkekihid muutuvad pikema säilitusperioodi ajal vähem tõhusaks, sest et neil võib olla vaid migratsiooni aeglustav mõju; iv) praegused oletused soolestiku kaudu toimuvat keemilist imendumist mõjutavate molekulide suuruse kohta;

20.  palub EFSA-l ja komisjonil laiendada haavatavate rühmade määratlust rasedatele ja imetavatele naistele ning lisada väikese annusega kokkupuute potentsiaalne toime ja mittemonotoonne reaktsioon riskihindamise kriteeriumide hulka;

21.  peab kahetsusväärseks, et EFSA ei võta oma kehtivas riskihindamismenetluses arvesse toiduga kokkupuutuvate materjalide nn kokteiliefekti (ainete koostoimet) ning üheaegset või mitmekordset kokkupuudet toiduga kokkupuutuvate materjalidega või muude allikatega, mis võivad olla kahjuliku toimega, isegi kui üksikute ainete määr segus on väike, ning kutsub EFSAt üles seda tulevikus tegema; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks seda toimet (sh pikaajalist toimet) inimese tervisele ohutuks peetavate migratsiooni piirnormide kehtestamisel arvesse;

22.  nõuab edasisi teadusuuringuid eri kemikaalide koostoime kohta;

23.  peab kahetsusväärseks ka seda, et EFSA ei võta veel arvesse võimalust, et toiduga kokkupuutuvates materjalides võivad olla kahjulikud mikroorganismid; nõuab seetõttu tungivalt, et EFSA bioloogiliste ohtude teaduskomisjon uuriks mikroorganismide küsimust toiduga kokkupuutuvates materjalides ja koostaks selle teema kohta EFSA arvamuse;

24.  märgib, et toiduga kokkupuutuvad materjalid kuuluvad määruse (EL) nr 528/2012 (biotsiidide määrus)(13) kohaldamisalasse, sest biotsiidid võivad esineda toiduga kokkupuutuvates materjalides selleks, et hoida nende pind vaba mikroobidega saastumisest (desinfektsioonivahendid) ja toitu paremini säilitada (säilitusained); märgib aga, et eri liiki biotsiide toiduga kokkupuutuvates materjalides reguleeritakse eri õigusraamistikega ning biotsiidi liigist olenevalt tuleb riskihinnang anda kas ECHA-l või EFSA-l või mõlemal asutusel;

25.  nõuab, et komisjon tagaks sidususe toiduga kokkupuutuvaid materjale ja biotsiide käsitlevate määruste vahel ning täpsustaks ECHA ja EFSA vastavaid rolle; palub komisjonil ka töötada välja ühtlustatud ja konsolideeritud käsitus toiduga kokkupuutuvates materjalides biotsiididena kasutatavate ainete üldise hindamise ja heakskiitmise kohta, et vältida kattuvust, õiguslikku ebakindlust ja töö dubleerimist;

26.  palub EFSA-l võtta arvesse asjaolu, et tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee (SCENIHR) tunnistas toidutootmise kohad 2009. aastal kriitilise tähtsusega kohtadeks, mis soodustavad antibiootikumi- ja biotsiidiresistentsete bakterite arengut; märgib seepärast, et biotsiide sisaldavad toiduga kokkupuutuvad materjalid võivad samuti kaasa aidata antibiootikumiresistentsete bakterite esinemisele inimestel;

27.  rõhutab, et toiduga kokkupuutuvad materjalid on oluline allikas, kus inimesed puutuvad kokku probleemsete kemikaalidega, nagu perfluoritud ühendid ja sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad kemikaalid (nt ftalaadid ja bisfenoolid), mida on seostatud krooniliste haiguste ja reproduktiivprobleemide, ainevahetushäirete, allergiate ja närvisüsteemi arengu probleemidega; märgib, et toiduga kokkupuutuvates materjalides on selliste kemikaalide migratsioon eriti problemaatiline, arvestades nende potentsiaali mõjuda kahjulikult ka äärmiselt väikestes kogustes;

28.  märgib murelikult suurenenud mõju tervisele, mida toiduga kokkupuutuvad materjalid võivad omada imikutele ja väikelastele;

29.  palub komisjonil täita REACH-määruse ja toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitlevate õigusaktide vaheline ohutushinnanguga seotud tühimik, tagades, et ettevõtted esitavad ohutushinnangud tootmise, kasutamise ja turustamise ajal toiduga kokkupuutuvatesse materjalidesse lisatavate kemikaalidega kokkupuudet puudutavate inimtervise aspektide kohta; on seisukohal, et seda tuleks määruses (EÜ) nr 1935/2004 täpsustada;

30.  kutsub komisjoni üles tagama REACH-määruse ja toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitlevate õigusaktide vahelist paremat kooskõlastatust ja sidusamat käsitust, eriti seoses ainetega, mis on REACH-määruses liigitatud kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks aineteks (kategooriad 1A, 1B ja 2) või väga ohtlikeks aineteks, ning tagama, et ohtlikud ained, mille kasutust REACH-määruse abil järk-järgult piiratakse, keelataks järk-järgult ka toiduga kokkupuutuvates materjalides; rõhutab, et komisjon peab selleks, et tagada igasuguse ohu ärahoidmine rahvatervisele, korrapäraselt ja ajakohaselt teavitama parlamenti ja nõukogu, kui teatavad probleemsed ained (nt väga ohtlikud ained, kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised ained, bioakumuleeruvad kemikaalid või teatavad sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad kemikaalid), mis REACH-määruse või mis tahes muu õigusakti kohaselt on keelatud või järk-järgult keelatakse, on toiduga kokkupuutuvates materjalides ikka veel kasutusel; palub komisjonil kaaluda bisfenooli A liigitamist väga ohtlike ainete hulka;

31.  märgib, et komisjon avaldas 15. juunil 2016 teaduslikud kriteeriumid biotsiidides ja taimekaitsevahendites kasutatavate toimeainete sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste määratlemiseks; rõhutab siiski, et kõikide toodete, sh toiduga kokkupuutuvate materjalide jaoks on vaja horisontaalseid kriteeriume, ning palub komisjonil sellised kriteeriumid viivitamata esitada; nõuab, et neid kriteeriume, kui nad on jõustunud, võetaks arvesse toiduga kokkupuutuvate materjalide riskihindamismenetluses;

32.  kiidab heaks asjaolu, et komisjon tegi pärast hiljutist EFSA arvamust lõpuks teatavaks oma kava kehtestada migratsiooni piirnorm 0,05 mg/kg bisfenool A (BPA) puhul, mida kasutatakse plastist pakendite ja nõude valmistamiseks ning metallmahutite lakkides ja pindmaterjalides; on seisukohal, et see on edasiminek võrreldes praeguse plastis sisalduva BPA migratsiooni piirnormiga 0,6 mg/kg; peab kahetsusväärseks, et vastavaid migratsiooni piirnorme ei ole konkreetsete meetmete puudumise tõttu kõikide toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta;

33.  tunnistab Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 2015. aasta teadus- ja poliitikaaruandest lähtuvalt probleemi, mis puudutab raskmetallide migratsiooni toiduainetesse; võtab teadmiseks, et komisjon vaatab parajasti läbi nõukogu direktiivis 84/500/EMÜ (keraamika kohta) sätestatud plii ja kaadmiumi piirnorme; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku, milles kehtestatakse kaadmiumi ja plii eraldumisele madalamad piirnormid, ja peab kahetsusväärseks, et direktiivi 84/500/EMÜ muutmist ei ole parlamendis ja nõukogus veel arutatud;

34.  toetab teadusuuringute ja innovatsioonialgatusi, mille eesmärk on töötada välja uusi toiduga kokkupuutuvates materjalides kasutamiseks sobilikke aineid, mille puhul on tõestatud nende ohutus inimeste tervisele; rõhutab, et praegu ei tohiks ohutumad alternatiivid siiski sisaldada bisfenooli S (BPS) bisfenooli A (BPA) asendajana, sest BPSi toksikoloogiline profiil võib olla sarnane BPA omaga(14);

35.  toetab eriti edasisi nanomaterjalide uuringuid, sest nende materjalide toime ja migratsioonivõime ning mõju kohta inimeste tervisele valitseb teaduses ikka veel ebaselgus; usub seetõttu, et nanomaterjalide kasutamiseks tuleks loamenetlus kehtestada mitte ainult plastmaterjalide, vaid kõigi toiduga kokkupuutuvate materjalide suhtes, ning hindamine ei peaks piirduma ainult pakendamata nanomaterjalidega;

36.  märgib, et turutõkked, eelkõige eri siseriiklike eeskirjade alusel taotletavad load, viivad selleni, et kaduma lähevad toiduohutuse parandamise võimalused innovatsiooni kaudu;

Jälgitavus

37.  on seisukohal, et vastavusdeklaratsioon võib olla tõhus vahend tagamaks, et toiduga kokkupuutuvad materjalid vastavad asjakohastele eeskirjadele, ning soovitab, et kõigi (nii ühtlustatud kui ka ühtlustamata kasutamiseeskirjadega) toiduga kokkupuutuvate materjalidega oleks kaasas vastavusdeklaratsioon ja asjakohased dokumendid, nagu see praegu on selliste toiduga kokkupuutuvate materjalide puhul, mille suhtes on vastu võetud erimeetmed; usub, et kasutamistingimused peaksid olema asjaomastes vastavusdeklaratsioonides paremini kajastatud;

38.  väljendab siiski kahetsust, et isegi kui vastavusdeklaratsioonid on kohustuslikud, ei ole need alati eeskirjade täitmise tagamise eesmärgil kättesaadavad, ning juhul kui need on kättesaadavad, ei ole nende kvaliteet alati piisavalt kõrge, et olla usaldusväärne alus vastavust tõendavatele dokumentidele;

39.  kutsub üles suurendama kolmandatest riikidest toiduga kokkupuutuvate imporditud materjalide jälgitavust ja eeskirjadele vastavust, kasutades selleks nõuet esitada asjakohased ja täielikud identifitseerimisdokumendid ja vastavusdeklaratsioonid; rõhutab, et toiduga kokkupuutuvad imporditud materjalid peavad olema vastavuses ELi standarditega, kaitstes nii rahvatervist kui ka tagades ausa konkurentsi;

40.  palub komisjonil kehtestada toiduga kokkupuutuvates materjalides teadlikult kasutatavate nanomaterjalide kohustusliku märgistamise ning mahetoodete ja haavatavatele rühmadele mõeldud toodete puhul kasutatavate toiduga kokkupuutuvate materjalide kohustusliku märgistamise;

Vastavus, täitmise tagamine ja kontroll

41.  väljendab muret, et toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitlevate õigusaktide täitmist tagatakse ELis väga erinevalt; rõhutab, kui tähtis on töötada toiduga kokkupuutuvate materjalide jaoks välja ELi suunised, mis hõlbustaksid ühtlustatud ja ühtset rakendamist ning paremat eeskirjade täitmise tagamist liikmesriikides; rõhutab, et seepärast on liikmesriikide vaheline andmete jagamine väga oluline; usub, et toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitleva raammääruse täitmise tagamist peaksid täiendama muud mitteseadusandlikud poliitilised valikuvõimalused, nagu tööstusharu enesehindamine;

42.  on seisukohal, et toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete edasine ühtlustamine võib rahvatervise ühtlaselt kõrgetasemelisele kaitsele kaasa aidata;

43.  soovitab kehtestada toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete konkreetsete kategooriate jaoks ühtse ELi analüütiliste katsete standardi, tagamaks, et ettevõtjad ja pädevad asutused terves ELis kasutaksid toiduga kokkupuutuvaid materjale katsetades sama meetodit; märgib, et ühtsete katsemeetodite kehtestamine kindlustaks toiduga kokkupuutuvate materjalide ühesuguse kohtlemise kogu siseturul, tagades nii seirestandardite paranemise ja suurema kontrolli;

44.  rõhutab, et iga liikmesriigi kohustus on kontrollida ettevõtjaid, kes toodavad või impordivad toiduga kokkupuutuvaid materjale; väljendab kahetsust, et mõned liikmesriigid ei kehtesta ettevõtjatele nõuet oma äritegevus registreerida, lubades seega ettevõtjatel vastavuskontrollidest kõrvale hoiduda; palub komisjonil tagada, et need liikmesriigid, kes seda veel ei ole teinud, kehtestaksid vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 muutmisele äritegevuse ametliku registreerimise kohustuse kõigile toiduga kokkupuutuvaid materjale tootvatele või importivatele ettevõtjatele; märgib, et sobivad registreerimismehhanismid, mida võiks kasutada näitena headest tavadest, on olemas mitmes liikmesriigis;

45.  kutsub liikmesriike üles suurendama ametlike kontrollide sagedust ja tõhusust lähtuvalt eeskirjadele mittevastavuse riskist ja kaasnevatest terviseohtudest, võttes arvesse toidu hulka, eeldatavat tarbijat ja aega, kui kaua toit on toiduga kokkupuutuva materjaliga kokkupuutes olnud, ning toiduga kokkupuutuva materjali liiki ja kõiki teisi asjakohaseid tegureid;

46.  rõhutab tungivalt, et liikmesriigid peavad vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 muutmisele tagama ühtse, põhjaliku ja süstemaatilise kontrolli tegemiseks vajalikud töötajad ja seadmed ning hoiatavad karistused mittevastavuse juhtumite puhuks;

47.  nõuab liikmesriikide ja komisjoni vahelist tulemuslikumat koostööd ja kooskõlastamist toiduaineid ja sööta puudutava varajase hoiatamise süsteemi vallas, et tegelda ohtudega rahvatervisele kiiresti ja mõjusalt;

48.  palub komisjonil uurida täpsemalt käsitust, mis põhineb eelvalmistatud toiduga kokkupuutuvate esemete ohutuskontrollil, ning muid toiduga kokkupuutuvate esemete heakskiitmismenetlusi;

49.  peab tervitatavaks komisjoni „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” platvormi; nõuab selle tegevuse laiendamist;

50.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.

(2)

ELT L 384, 29.12.2006, lk 75.

(3)

ELT L 12, 15.1.2011, lk 1.

(4)

PE 581.411

(5)

PE 578.967

(6)

Kortenkamp 2009. http://ec.europa.eu/environment/chemicals/effects/pdf/report_mixture_toxicity.pdf

(7)

http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-17820-2009-INIT/et/pdf

(8)

Seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm: ELT L 354, 28.12.2013, lk 171, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013D1386&from=EN

(9)

http://www.who.int/ceh/publications/endocrine/en/

(10)

ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(11)

Recent developments in the risk assessment of chemicals in food and their potential impact on the safety assessment of substances used in food contact materials - EFSA Journal 2016;14(1):4357 [28 pp.] (Hiljutine areng toidus olevate kemikaalide riskihindamises ja nende võimalik mõju toiduga kokkupuutuvates materjalides kasutatavate ainete ohutushindamisele – EFSA väljaanne 2016, 14(1):4357 [28 lk] https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4357

(12)

http://www.efsa.europa.eu/sites/default/files/scientific_output/files/main_documents/4357.pdf

(13)

ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(14)

Committee for Socio-economic Analysis (SEAC), Opinion on an Annex XV dossier proposing restrictions on Bisphenol A, p.13. (Sotsiaalmajandusliku analüüsi komitee (SEAC) arvamus XV lisa käsitleva toimiku kohta, milles tehakse ettepanek bisfenool A suhtes piirangute kehtestamiseks, lk 13), http://www.echa.europa.eu/documents/10162/13641/bisphenol_a_seac_draft_opinion_en.pdf


SELETUSKIRI

Toiduga kokkupuutuvad materjalid on igapäevaelus laialdaselt kasutusel toidupakendite, köögitarvikute, lauanõude ja muu näol. Toiduga kokku puutudes võivad eri materjalid sõltuvalt nende koostisest ja omadustest käituda erinevalt, kandes oma koostisosad toitu üle. Sellistel juhtudel võivad toiduga kokkupuutuvatest materjalidest pärinevad kemikaalid ohustada inimeste tervist või ebasoovitavalt muuta toiduainete koostist. Kuna hinnanguliselt on toit üks peamistest viisidest, kuidas inimesed kemikaalidega kokku puutuvad, on toiduga kokkupuutuvad materjalid ELi tasandil reguleeritud õiguslikult siduvate normidega, mis on praegu sätestatud raammääruses (EÜ) nr 1935/2004. Nende õigusaktidega püütakse tagada tarbijate kaitstuse kõrge tase, tagades samas ka siseturu tõhusa toimimise toiduga kokkupuutuvatest materjalidest valmistatud kaupadele.

Määruses sätestatakse üldised ohutusnõuded, mis kohalduvad kõigile toiduga kokkupuutuvatele materjalidele ja esemetele, ning samuti nähakse sellega ette võimalus rakendada erimeetmeid 17 materjali suhtes, mis on loetletud raammääruse I lisas. Seni on ELi tasandil erimeetmeid võetud üksnes nelja toiduga kokkupuutuva materjali suhtes, milleks on plastid (sh ringlussevõetud plastid), keraamika, regenereeritud tselluloos ning aktiivsed ja arukad materjalid.

Teiste toiduga kokkupuutuvate materjalide suhtes võivad liikmesriigid vastu võtta erimeetmeid riiklikul tasandil. Mõned liikmesriigid on seda teinud laiemalt kasutatavate toiduga kokkupuutuvate materjalide puhul (paber ja papp, metallid ja sulamid, klaas, katted, kummid, silikoonid ja trükivärvid), kuid selles valdkonnas on endiselt palju puudujääke.

See tekitab olukorra, kus erimeetmed, mille on riiklikul tasandil vastu võtnud üks liikmesriik, võivad erineda neist, mille on vastu võtnud mõni teine liikmesriik, luues erinevad toodete ohutusstandardid. Lisaks sellele viib ELi tasandil erimeetmete puudumine määruse (EÜ) nr 1935/2004 I lisas loetletud toiduga kokkupuutuvate materjalide jaoks siseturutõkete ja õigusaktide nõuete täitmisega seonduvate kulude suurenemiseni (mis sageli jõuab omakorda tarbijateni) ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse vähenemiseni. Vajadus teha pingutusi selleks, et saavutada vastavus erinevate riiklike nõuetega, ei ole õigusaktide eesmärkide saavutamiseks ei tõhus ega tulemuslik.

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus viib hetkel läbi uuringut, et anda põhjalik ülevaade nende toiduga kokkupuutuvate materjalide praegusest olukorrast, mille suhtes ei ole ELi tasandil rakendatud erimeetmeid.

Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni taotlusel toimus 26. jaanuaril 2016 Euroopa Parlamendis seminar teemal „Toiduga kokkupuutuvad materjalid – kuidas tagada tulevikus toiduohutus ja uuenduslike tehnoloogiate kasutamine?“.

2016. aasta mais avaldas Euroopa Parlamendi uuringuteenistus (parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat) ulatusliku uuringu määruse (EÜ) nr 1935/2004 rakendamise kohta (Euroopa tasandil rakendamise hinnang). Selles hinnangus võetakse kokku mitme kuu jooksul läbi viidud põhjaliku uuringu tulemused. Lisaks Euroopa Komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) osalesid uuringus 28 pädevat riiklikku asutust ja arvukad sidusrühmad ettevõtjate, tarbija-, tervise- ja keskkonnaorganisatsioonidest ning akadeemilistest ringkondadest.

Nii Euroopa tasandil rakendamise hinnangu kui ka seminari üks peamistest tulemustest oli üleskutse toiduga kokkupuutuvate materjalide kasutamise valdkonnas eeskirjade edasiseks ühtlustamiseks (eelkõige nende materjalide puhul, mille kasutamiseks ühtlustatud eeskirjad seni puuduvad) enamiku sidusrühmade poolt kõigis sektorites.

On selge, et nende materjalide kasutamiseeskirjade, mille puhul seni ühtsed eeskirjad puuduvad, edasine ühtlustamine ELi tasandil teaduslikel tõenditel põhinevate erimeetmete kaudu oleks samm õiges suunas, eelistades neid aineid, mis kujutavad erilist riski inimeste tervisele ja mille järele on ELi turul suurem nõudlus (täpsemalt paber ja papp, sh ringlussevõetud paber ja papp, katted, trükivärvid ja liimid).

Lisaks osutavad viimastel kuudel kogutud tõendid vajadusele viivitamata kõrvaldada praegused puudujäägid kehtivate õigusaktide rakendamisel ja jõustamisel. Selles osas tuleks keskenduda neljale peamisele valdkonnale: riskihindamisele, jälgitavusele ja jõustamisele ning vastavuskontrollidele.

Ühtlustatud (kasutamiseeskirjadega) toiduga kokkupuutuvate materjalide, mille suhtes on kehtestatud erimeetmed, riskihindamisel on oluline roll EFSA-l. Võttes samas arvesse, et mõnede ainete riskihindamisega kaasnevad kulud, on EFSA kasutada olevad vahendid piiratud. Selleks, et vähendada riskihindamisele kuluvat aega ja seeläbi suurendada hinnatavate ainete hulka, tuleb EFSA selle valdkonna tegevuseks eraldatud rahalisi vahendeid suurendada.

Seevastu kehtiksid neile 13 mitteühtlustatud kasutamiseeskirjadega toiduga kokkupuutuvale materjalile, mille suhtes ei ole ELi tasandil vastu võetud erimeetmeid, asjakohased autoriseerimismenetlused (sh riskihindamine), mis on vastu võetud riiklikul tasandil, juhul kui need tõepoolest toimivad. Kuna EFSA hindab üksnes nende ainetega seonduvat riski, mida kasutatakse ühtlustatud eeskirjadega toiduga kokkupuutuvates materjalides, tuleks ühtlustada ka teiste riskihindajate (ettevõtjad, riiklikud laborid jne) meetodeid, et kehtestada ühtsed ohutusstandardid (analüütilistele uuringutele, ainete kindlaksmääratud maksimaalsetele piirnormidele ja kasutamise tüüptingimustele). See vähendaks lisaks nii ettevõtjate kui ka tarbijate kulutusi.

Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuringu ja seminaril peetud arutelude tulemusel tuvastatud suurim probleem on, et praegu ei läbi hindamist suur hulk aineid, mida toiduga kokkupuutuvad materjalid sisaldavad. Eeskätt on see nii nn tahtmatult lisatud ainete puhul, mis on lõpptootes sisalduvad tahtlikult lisatud ainetest pärinevad saasteained või ained, mis tekivad keemiliste reaktsioonide tulemusel (nt lagusaadused või tootmisprotsessi vältel tekkinud kõrvalsaadused). Teatud määral on võimalik tahtmatult lisatud ainete olemasolu toiduga kokkupuutuvates ainetes prognoosida, kuid see on võimalik üksnes juhul kui tahtlikult lisatud ained, saasteained ja töötlemistingimused on teada. Seetõttu on oluline, et toiduga kokkupuutuvate materjalide tootjad/töötlejad annaksid täielikku teavet ning kõikide liikmesriikide teadusasutused ja laborid teeksid head koostööd.

Samuti tuleb märkida, et oma praeguses riskianalüüsimenetluses ei võta EFSA arvesse kokteiliefekti (mis tuleneb sarnaste toksikoloogiliste näitajatega kemikaalide koostoimest) ja mitmekordset kokkupuudet (mis tuleneb isegi väikestest kogustest erinevatest allikatest pärinevatest kemikaalidest). Tulevikus peaks aga EFSA neid aspekte arvesse võtma. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1935/2004 põhieesmärgiga, milleks on inimeste tervise kaitsmine, peaks komisjon inimeste tervisele ohutuks peetava migratsiooni piirnormi sätestamisel arvesse võtma ka kokteiliefekti tagajärgi ning mitmekordset kokkupuudet.

Veel üks aspekt, mida praegustes õigusaktides parandada ja täiendada tuleb, on jälgitavus. Kõikide toiduga kokkupuutuvate materjalide jälgitavus peaks olema tagatud terves tarneahelas, et hõlbustada nõuetekohaseid kontrolle.

Sidusrühmadele on jälgitavuse tagamiseks oluliseks vahendiks nn vastavusdeklaratsioon, millega tunnistatakse, et toiduga kokkupuutuv materjal vastab kehtestatud standarditele. Vastavalt raammäärusele peab kõigi toiduga kokkupuutuvate materjalidega, mille suhtes kehtivad ühtlustatud kasutamiseeskirjad, olema kaasas vastavusdeklaratsioon asjakohase teabega, et võimaldada usaldusväärset kontrolli ja jälgitavust. Tegelikkuses ei ole aga vastavusdeklaratsioonid alati järelevalve eesmärgil kättesaadavad, ja kui need seda on, siis ei ole nende kvaliteet (s.o täpsus ja täielikkus) alati piisavalt kõrge, et olla usaldusväärne alus vastavust tõendavatele dokumentidele.

Samad jälgitavus- ja vastavusstandardid peavad kehtima ka kolmandatest riikidest imporditud toiduga kokkupuutuvatele materjalidele. Toiduga kokkupuutuvate materjalide puhul, millega ELis kaubeldakse, on olemas tõendid, et dokumente, mis peaksid toiduga kokkupuutuvate materjalidega kaasas olema, kas ei ole või ei ole need täielikud.

Seoses kontrollimisega ilmneb, et vaid üksikud liikmesriigid teostavad regulaarselt kontrolle kooskõlas määrusega 882/2004 toidu ja sööda ametlike kontrollide kohta, samas kui teised viivad kontrolle läbi aeg-ajalt. Selle tulemusel kontrollitakse ELis ühte ja sama toiduga kokkupuutuvat materjali eri riikides erineva intensiivsusega. Lisaks selgus, et mõned liikmesriigid ei nõua neilt ettevõtjatelt, kes toiduga kokkupuutuvaid materjale toodavad või impordivad, oma äritegevuse ametlikku registreerimist, mis on nõuetekohaste kontrollide läbiviimisel suureks takistuseks.

Kokkuvõttes on tegevus ELi tasandil vajalik, et lahendada erimeetmete puudumist ELis ja puudujääke riskihindamises, jälgitavuses, eeskirjade järgmises ja kontrollis. Raportöör kutsub komisjoni üles kehtivat raammäärust läbi vaatama lähtuvalt poliitilistest soovitustest, mida see raport sisaldab, et hõlbustada õigusaktide rakendamist ja paremini saavutada eesmärke, milleks on tarbijate tervise kaitsmine ja siseturu tõhusa toimimise tagamine.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUD

LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

12.7.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

61

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Cristian-Silviu Buşoi, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Jørn Dohrmann, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Pavel Poc, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Dubravka Šuica, Tibor Szanyi, Nils Torvalds, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nikos Androulakis, Paul Brannen, Nicola Caputo, Martin Häusling, Merja Kyllönen, Christel Schaldemose, Keith Taylor

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jiří Maštálka, Maurice Ponga

Viimane päevakajastamine: 31. august 2016Õigusalane teave