RAPORT ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 2014. aasta aruande kohta
9.9.2016 - (2015/2326(INI))
Õiguskomisjon
Raportöör: Heidi Hautala
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 2014. aasta aruande kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitlevat 32. aastaaruannet (2014) (COM(2015)0329),
– võttes arvesse komisjoni aruannet „Katseprojekti „EU Pilot“ hindamise aruanne“ (COM(2010)0070),
– võttes arvesse komisjoni aruannet „Katseprojekti „EU Pilot“ teine hindamisaruanne“ (COM(2011)0930),
– võttes arvesse komisjoni 20. märtsi 2002. aasta teatist, milles käsitletakse suhtlemist ühenduse õiguse rikkumiste kohta kaebuse esitanuga (COM(2002)0141),
– võttes arvesse komisjoni 2. aprilli 2012. aasta teatist „Liidu õiguse kohaldamise kohta kaebuse esitanuga suhtlemise ajakohastamine“ (COM(2012)0154),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet,
– võttes arvesse institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel,
– võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 30. ja 31. aastaaruande kohta[1],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ja artikli 132 lõiget 2,
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi (A8-0262/2016),
A. arvestades, et Euroopa Liidu (ELi) lepingu artikli 17 kohaselt on komisjoni peamise ülesandena sätestatud aluslepingute täitmise järelevalve;
B. arvestades, et vastavalt ELi lepingu artikli 6 lõikele 1 on Euroopa Liidu põhiõiguste hartal aluslepingutega võrreldes samaväärne õigusjõud ning see on ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele liidu õiguse kohaldamise korral (harta artikli 51 lõige 1);
C. arvestades, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 258 esimesele ja teisele lõigule esitab komisjon liikmesriigile põhjendatud arvamuse, kui ta on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust, ning komisjon võib anda asja Euroopa Liidu Kohtusse, kui asjaomane riik ei järgi seda arvamust komisjoni seatud tähtaja jooksul;
D. arvestades, et Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppes sätestatakse kõiki ametliku teatamise kirjal põhinevaid rikkumismenetlusi käsitleva teabe jagamine, kuid ei hõlmata mitteametlikku EU Piloti menetlust, mis eelneb ametlike rikkumismenetluste algatamisele;
E. arvestades, et komisjon toetub ELi lepingu artikli 4 lõikele 3 ning liidu ja liikmesriikide lojaalse koostöö põhimõttele, et jõustada oma vaikimiskohustus liikmesriikide suhtes EU Piloti menetluste ajal;
F. arvestades, et EU Piloti menetluste eesmärk on soodustada tihedamat ja sidusamat koostööd komisjoni ja liikmesriikide vahel, et kõrvaldada ELi õiguse rikkumised varajases etapis, et – võimaluse korral – vältida vajadust kasutada ametlikke rikkumismenetlusi;
G. arvestades, et 2014. aastal sai komisjon 3715 kaebust võimalike ELi õiguse rikkumiste kohta, kusjuures liikmesriikidest esitati kõige rohkem kaebusi Hispaania (553), Itaalia (475) ja Saksamaa (276) vastu;
H. arvestades, et 2014. aastal algatas komisjon 893 uut rikkumismenetlust, kusjuures liikmesriikidest oli kõige rohkem pooleliolevaid rikkumismenetlusi Kreeka (89), Itaalia (89) ja Hispaania (86) suhtes;
I. arvestades, et ELi põhiõiguste harta artiklis 41 on määratletud õigus heale haldusele kui igaühe õigus sellele, et liidu institutsioonid käsitlevad tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul, ning arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 298 on sätestatud, et liidu institutsioone, organeid ja asutusi abistab nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus;
1. tuletab meelde, et vastavalt ELi lepingu artiklile 17 on komisjoni ülesanne tagada, et kohaldatakse liidu õigust, sealhulgas ELi põhiõiguste hartat (ELi lepingu artikli 6 lõige 1), mille sätted kehtivad liidu institutsioonide, organite ja asutuste ning liikmesriikide suhtes liidu õiguse kohaldamise korral;
2. tunnistab, et esmane vastutus ELi õiguse nõuetekohase rakendamise ja kohaldamise eest lasub liikmesriikidel, kuid rõhutab, et see ei vabasta ELi institutsioone kohustusest järgida ELi esmast õigust, kui nad loovad ELi teisest õigust;
3. rõhutab, et komisjonil on oluline roll ELi õiguse kohaldamise kontrollimisel ja selle kohta igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande esitamisel; kutsub komisjoni üles jätkama aktiivselt erinevate uute vahendite väljatöötamist, et parandada ELi õiguse rakendamist, jõustamist ja järgimist liikmesriikides, ning lisama oma järgmisesse aastaaruandesse lisaks ELi direktiivide rakendamist käsitlevale teabele ka teabe ELi määruste rakendamise kohta;
4. tunnistab, et esmane vastutus ELi õiguse nõuetekohase rakendamise ja kohaldamise eest lasub liikmesriikidel, ning rõhutab, et ELi õiguse rakendamisel peavad liikmesriigid järgima täielikult ka põhiväärtusi ja -õigusi, mis on sätestatud aluslepingutes ja ELi põhiõiguste hartas; tuletab meelde, et ELi õiguse rakendamise järelevalve ja hindamine on komisjoni ülesanne; kutsub selleks liikmesriike veel kord üles kasutama süstemaatiliselt vastavustabeleid, kuid rõhutab, et see ei vabasta ELi institutsioone kohustusest järgida ELi esmast õigust, kui nad loovad ELi teisest õigust; nendib vajadust kasutada oma rakendusaruandeid valdkondlike õigusaktide kohta;
5. tunnistab, et ka Euroopa Parlamendil on sellega seoses tähtis roll, kui ta teostab poliitilist kontrolli komisjoni jõustamismeetmete üle, kontrollib ELi õiguse rakendamise järelevalve aastaaruandeid ja võtab vastu asjakohaseid resolutsioone; arvab, et Euroopa Parlament saaks ELi õigusaktide õigeaegsele ja nõuetekohasele ülevõtmisele veelgi rohkem kaasa aidata, jagades riikide parlamentidega varem loodud ühenduste kaudu seadusandlikku otsustusprotsessi puudutavaid ekspertteadmisi;
6. märgib, et ELi õiguse õigeaegne ja nõuetekohane ülevõtmine riiklikku õigusse ning selge siseriiklik õigusraamistik peaksid olema liikmesriikide prioriteedid, et vältida ELi õiguse rikkumisi ning viia nii üksikisikute kui ka ettevõteteni ELi õiguse tõhusast ja tulemuslikust kohaldamisest saadav kasu;
7. rõhutab, et sotsiaalpartneritel, kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja muudel sidusrühmadel on oluline roll õigusaktide loomisel ning järelevalvel liikmesriikides ELi õiguse ülevõtmise ja kohaldamisega seotud puudujääkide üle ja nendest teatamisel; märgib, et komisjon on tunnistanud sidusrühmade rolli ja võtnud 2014. aastal kasutusele uued vahendid, mis seda protsessi hõlbustavad; ergutab sidusrühmi jääma ka edaspidi selles suhtes valvsaks;
8. tunnistab mõju, mida ELi õiguse tulemuslik kohaldamine avaldab ELi institutsioonide usaldusväärsuse tugevdamisele; väljendab heameelt selle üle, kui oluliseks on komisjoni aastaaruandes peetud kodanike, ettevõtete ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esitatud petitsioone kui Lissaboni lepingus sätestatud põhiõigust, Euroopa kodakondsuse tähtsat elementi ja olulist teisest vahendit, millega teostada järelevalvet ELi õiguse kohaldamise üle ja tuvastada selles võimalikke puudujääke seeläbi, et kodanikel on – lisaks demokraatia peamistele väljendusviisidele, valimistele ja rahvahääletustele – võimalik otse väljendada oma seisukohti ja kogemusi;
9. on seisukohal, et õigusaktide ebarealistlikud rakendamistähtajad võivad tuua kaasa selle, et liikmesriikidel ei olegi võimalik neid järgida, mis tähendab hilinenud kohaldamise vaikivat heakskiitmist; kutsub ELi institutsioone üles leppima määruste ja direktiivide rakendamiseks kokku sobivamates tähtaegades, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse vajalikke kontrollimis- ja konsulteerimisaegu; on veendunud, et komisjon peaks aruanded, muutused ja õigusaktide läbivaatamised esitama kaasseadusandjate poolt kokku lepitud tähtajaks ja vastavalt asjaomastes õigusaktides sätestatule;
10. väljendab heameelt asjaolu üle, et uus institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe sisaldab sätteid, mille eesmärk on parandada ELi õiguse rakendamist ja kohaldamist ning ergutada sellega seoses struktureeritumat koostööd; toetab kokkuleppes väljendatud nõudmist, et märgitaks paremini ära siseriiklikud meetmed, mis ei ole rangelt seotud liidu õigusaktidega (ülereguleerimise nime all tuntud tava); rõhutab, et tähtis on parandada ülevõtmist ning et liikmesriigid peavad teatama ja selgelt ära märkima siseriiklikud meetmed, mis täiendavad Euroopa direktiive; rõhutab, et ELi õigusakte kohaldades peaksid liikmesriigid vältima tarbetu koormuse lisamist ELi õigusaktidele, kuna see toob kaasa ELi seadusandliku tegevuse vääritimõistmise ja suurendab kodanike hulgas õigustamatut euroskeptitsismi; juhib siiski tähelepanu sellele, et see ei mõjuta mingil viisil liikmesriikide õigust võtta riigi tasandil vastu ELi tasandil kokkulepitutest kõrgemad sotsiaal- ja keskkonnastandardid;
11. rõhutab, et Euroopa Parlamendil peaks olema tugevam roll, kui analüüsitakse seda, kuidas läbirääkijariigid ja need riigid, kellel on Euroopa Liiduga assotsieerimislepingud, järgivad ELi õigust; teeb sellega seoses ettepaneku anda nendele riikidele sobivat abi nende riikide parlamentidega ELi õiguse järgimise ja kohaldamise alal tehtava kestva koostöö vormis;
12. teeb ettepaneku, et vastuseks komisjoni esitatavatele iga-aastastele eduaruannetele peaks Euroopa Parlament koostama kõigi kandidaatriikide kohta tõelisi raporteid, mitte ainult resolutsioone, et anda kõigile asjaomastele parlamendikomisjonidele võimalus esitada arvamus; on arvamusel, et komisjon peaks jätkama eduaruannete esitamist kõigi Euroopa naabruses asuvate riikide kohta, kes on allkirjastanud assotsieerimislepingud, et Euroopa Parlament saaks tõsiselt ja süstemaatiliselt hinnata nende riikide edusamme assotsieerimiskavaga seotud ELi õigustiku rakendamisel;
13. tunneb heameelt komisjoni 32. aastaaruande üle, milles käsitletakse ELi õiguse kohaldamise järelevalvet, ning märgib, et keskkond, transport ning siseturg ja teenused olid 2013. aastal need poliitikavaldkonnad, kus enamus rikkumismenetlusi jäi 2014. aastaks avatuks; märgib samuti, et 2014. aastal olid keskkond, tervis, tarbijakaitse, liikuvus ja transport taas need poliitikavaldkonnad, kus alustati kõige rohkem uusi rikkumismenetlusi; ergutab komisjoni institutsioonidevahelise läbipaistvuse tagamise huvides võimaldama Euroopa Parlamendile paremat juurdepääsu juhtumitele, mis on seotud ELi õiguse rikkumisega;
14. märgib, et aastaaruande kohaselt on viimase viie aasta jooksul ametlike rikkumismenetluste arv vähenenud ning see näitab komisjoni sõnul seda, kui tõhus on EU Piloti kaudu läbi viidud struktureeritud dialoog liikmesriikidega; on siiski arvamusel, et viimastel aastatel toimunud ja eelseisvatel aastatel oodatav vähenemine on peamiselt tingitud komisjoni uute seadusandlike ettepanekute arvu pidevast vähenemisest; osutab sellele, et komisjon ei vii läbi EU Piloti menetlusi direktiivide hilise ülevõtmise korral;
15. tuletab meelde, et see järelhindamine ei vabasta komisjoni kohustusest teostada tõhusat ja õigeaegset järelevalvet ELi õigusaktide kohaldamise ja rakendamise üle, ning märgib, et parlament võiks olla abiks õigusaktide rakendamise läbivaatamisel komisjoni kontrollimise abil;
16. märgib, et aastaaruande kohaselt näitavad EU Piloti raames avatud uute toimikute arvu suurenemine vaatlusalusel perioodil ja pooleliolevate rikkumisjuhtumite arvu vähenemine, et EU Piloti süsteem on tõestanud oma kasulikkust ja sellel on olnud positiivne mõju, kuna see edendab ELi õiguse tõhusamat jõustamist; kordab siiski, et ELi õiguse jõustamine ei ole piisavalt läbipaistev ning kaebuse esitanutel ja huvitatud isikutel ei ole selle üle tegelikku kontrolli, ning peab kahetsusväärseks, et vaatamata korduvatele taotlustele ei ole EU Piloti menetlust ja pooleliolevaid juhtumeid käsitlev teave Euroopa Parlamendi jaoks endiselt piisavalt kättesaadav; palub komisjonil sellega seoses tagada suurem läbipaistvus EU Piloti menetlust ja pooleliolevaid juhtumeid puudutava teabe osas;
17. on seisukohal, et ELi õiguse täitmata jätmise eest määratavad rahalised karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, võtma arvesse korduvaid rikkumisi samas valdkonnas ning austama liikmesriikide seaduslikke õigusi;
18. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidus, mis on rajatud õigusriigi põhimõttele ning õigusaktide kindlusele ja prognoositavusele, peavad ELi kodanikud õigusega saama esimestena selget, arusaadavat, läbipaistvat ja õigeaegset teavet (interneti ja muude vahendite kaudu) selle kohta, kas ja millised siseriiklikud õigusnormid on ELi õigusaktide ülevõtmisel vastu võetud ning millised riigiasutused vastutavad nende nõuetekohase rakendamise tagamise eest;
19. kutsub komisjoni üles ühendama kõik erinevad portaalid, juurdepääsupunktid ja teabesaidid üheks väravaks, mis annab kodanikele hõlpsa juurdepääsu veebipõhisele kaebuste esitamise vormile ja kasutajasõbralikule teabele rikkumismenetluste kohta; kutsub ühtlasi komisjoni üles lisama oma järgmisesse järelevalvearuandesse üksikasjalikuma teabe nende portaalide kasutamise kohta;
20. juhib tähelepanu sellele, et komisjoni ja Euroopa Parlamendi lojaalne koostöö on mõlema kohustus; nõuab seetõttu Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe läbivaatamist, et teavet EU Piloti menetluste kohta saaks esitada (konfidentsiaalse) dokumendina liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest vastutavale parlamendikomisjonile;
21. tuletab meelde, et oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsioonis nõudis Euroopa Parlament Euroopa haldusmenetlusõigust käsitleva ELi määruse vastuvõtmist vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 298, kuid hoolimata asjaolust, et resolutsioon võeti vastu valdava enamuse toetusel (572 poolt- ja 16 vastuhäält ning erapooletuid oli 12), parlamendi nõudmisele komisjoni ettepanekut ei järgnenud; palub komisjonil Euroopa Parlamendi resolutsioon uuesti läbi vaadata, et esitada ettepanek seadusandliku akti vastuvõtmiseks seoses haldusmenetlusõigusega;
22. peab kahetsusväärseks eelkõige asjaolu, et ei ole võetud järelmeetmeid seoses nõudmisega koostada siduvad eeskirjad määrusena, milles sätestatakse rikkumismenetluse ja sellele eelneva menetluse eri aspektid, sealhulgas teatised, siduvad tähtajad, õigus ärakuulamisele, põhjuste märkimise kohustus ning iga isiku õigus oma toimikuga tutvuda, et tugevdada kodanike õigusi ja tagada läbipaistvus;
23. tuletab sellega seoses meelde, et õiguskomisjon on moodustanud uue haldusõiguse töörühma, mis tegi otsuse töötada komisjoni inspireerimiseks välja tegelik määruse eelnõu liidu haldusasutuste haldusmenetluse kohta, mitte sellepärast, et komisjoni algatusõigus kahtluse alla seada, vaid näitamiseks, et selline määrus oleks nii kasulik kui ka rakendatav;
24. on arvamusel, et selle määruse eelnõu eesmärk ei ole mitte ELi kehtivate õigusaktide asendamine, vaid nende täiendamine, kui esineb lünki või probleeme tõlgendamisel, ning kehtivate eeskirjade tõlgendamise selgemaks ja sidusamaks muutmine kodanike ja ettevõtete ning haldusasutuste ja nende töötajate hüvanguks;
25. nõuab seepärast veel kord, et komisjon esitaks Euroopa haldusmenetlusõiguse kohta seadusandliku ettepaneku, võttes arvesse samme, mida Euroopa Parlament on kõnealuses valdkonnas seni astunud;
26. tuletab meelde, et ELi institutsioone seovad aluslepingud ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta isegi siis, kui nad tegutsevad rahvusvaheliste laenuandjate rühmade (nn troikade) liikmetena;
27. kutsub komisjoni üles muutma ELi õiguse järgimine tõeliseks poliitiliseks prioriteediks ja püüdlema selle poole tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga, kelle kohustus on a) nõuda komisjonilt poliitilist vastutust ning b) kaasseadusandjana ja oma seadusandliku tegevuse pidevaks parandamiseks tagada enda täielik teavitamine;
28. toetab seda, et Euroopa Parlamendis loodaks liikmesriikides ELi õiguse kohaldamise järelevalveks menetlus, mille abil oleks võimalik analüüsida rikkumisi riigipõhiselt ning milles arvestataks asjaolu, et asjaomased alalised komisjonid parlamendis kontrollivad ELi õiguse kohaldamist oma vastavas pädevusvaldkonnas;
29. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning liikmesriikide parlamentidele.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0322.
SELETUSKIRI
Komisjoni ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitlevas 32. aastaaruandes on jällegi huvitavat teavet ELi õiguse tegeliku rakendamise ja praktilise kohaldamise kohta. Aruande kohaselt on keskkond, transport ning siseturg ja teenused need poliitikavaldkonnad, kus oli 2014. aastal kõige rohkem lahendamata rikkumismenetlusi. Aastaaruandes rõhutatakse ka asjaolu, et viimase viie aasta jooksul on ametlike rikkumismenetluste arv vähenenud. Komisjoni sõnul näitab see liikmesriikidega EU Piloti menetluse raames peetud dialoogi tõhusust. Sellegipoolest, kui võtta arvesse asjaolu, et parlamendil on ikka veel üsna väike juurdepääsuvõimalus EU Piloti menetlust ja pooleliolevaid rikkumisjuhtumeid käsitlevale teabele, on keeruline hinnata, kui palju näitab ametlike rikkumismenetluste arvu vähenemine tegelikult liidu õiguse paremat täitmist liikmesriikide poolt, mitte kompromisslahenduste leidmist komisjoni ja rikkumise toime pannud liikmesriikide vahel. Aruande põhjal saab teha seega järelduse, et ELi õiguse jõustamine ei ole ikka veel piisavalt läbipaistev. Sellega seoses on raportöör arvamusel, et õiguskomisjoni moodustatud uue haldusõiguse töörühma tehtud ettepanekud võiksid pakkuda komisjonile väärtuslikku inspiratsiooni, kuna nendega näidatakse, et liidu haldusasutuste haldusmenetlust käsitlev määrus oleks nii kasulik kui ka rakendatav. Raportöör on samuti arvamusel, et Euroopa Parlamendil võiks olla ja peaks olema struktureeritum roll, kui analüüsitakse seda, kuidas järgivad liidu õigust läbirääkijariigid ja need riigid, kellega on sõlmitud assotsieerimislepingud, ning kui arendatakse välja nõuetekohast tuge nendele riikidele.
MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (28.4.2016)
õiguskomisjonile
ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 2014. aasta aruande kohta
(2015/2326(INI))
Arvamuse koostaja: Ramon Tremosa i Balcells
ETTEPANEKUD
Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
A. arvestades, et 2014. aastal sai komisjon 3715 kaebust võimalike ELi õiguste rikkumise kohta, kusjuures liikmesriikidest esitati kõige rohkem kaebusi Hispaania (553), Itaalia (475) ja Saksamaa (276) vastu;
B. arvestades, et 2014. aastal algatas komisjon 893 uut rikkumismenetlust, kusjuures liikmesriikidest on kõige rohkem pooleliolevaid rikkumismenetlusi Kreeka (89), Itaalia (89) ja Hispaania (86) suhtes;
C. arvestades, et 2010–2014 avati 3550 rikkumismenetlust tingituna 439 direktiivi hilinenud ülevõtmisest liikmesriikide poolt, kusjuures iga sel ajavahemikul vastu võetud direktiivi rikkus keskmiselt kaheksa liikmesriiki; kõige suurema rikkumiste arvuga liikmesriigid olid Belgia (36), Rumeenia (34) ja Sloveenia (26)[1];
1. leiab, et liidu õiguse mitterahuldav kohaldamine liikmesriikide poolt ja mitterahuldavad järelmeetmed komisjoni poolt kahjustavad süstemaatiliselt selle toimivust; märgib, et puudulik rakendamine ja jõustamine etendavad mitmetes Euroopa kriisides olulist rolli, tekitades ebavõrdseid tingimusi ühtsel turul, ning rõhutab, et ELi õigusaktide parem rakendamine võib tugevdada liidu kodanike kindlustunnet ja usaldust Euroopa Liidu sihtide ja eesmärkide vastu;
2. on seisukohal, et õigusaktide ebarealistlikud rakendamistähtajad võivad tuua kaasa selle, et liikmesriikidel ei olegi võimalik neid järgida, mis tähendab hilinenud kohaldamise vaikivat heakskiitmist; kutsub Euroopa institutsioone üles kehtestama määruste ja direktiivide rakendamisele sobivamad tähtajad, arvestades ka nõuetekohast vajadust kontrolliks ja konsulteerimiseks; on veendunud, et komisjon peaks aruanded, muutused ja õigusaktide läbivaatamised esitama kaasseadusandjate poolt kokku lepitud tähtajaks ja vastavalt asjaomastes õigusaktides sätestatule;
3. palub komisjonil tagada, et igal peadirektoraadil oleks eraldi veebisait nimekirjadega neist liikmesriikidest, kes ei ole direktiive üle võtnud või kes ei järgi otsuseid ja määrusi; on seisukohal, et neid nimekirju tuleks ajakohastada kord kuus ning konkreetselt välja tuua, milliseid direktiive ei ole üle võetud ja/või milliseid otsuseid ja määruseid ei järgita;
4. on seisukohal, et komisjon peaks aktiivsemalt tegelema direktiivide mittenõuetekohase ülevõtmise juhtumitega, nii et oleks kaetud nii liikmesriikide tahtmatu kui ka tahtlik tegevus;
5. on seisukohal, et komisjoni kohus on vastu seista liidu tasandi mõlemale seadusandjale, kes jätavad kaasotsustusmenetluse käigus sisulised küsimused delegeeritud aktide /rakendusaktide otsustada, kuna see võib põhjustada õiguslikku ebakindlust ning potentsiaalseid riske, ohtusid ja komplikatsioone;
6. peab murettekitavaks, et 11 panganduse ja rahanduse valdkonna direktiivi on endiselt üle võtmata ühe või mitme liikmesriigi poolt, ning ainuke liikmesriik, kes on kõik selle valdkonna õigusaktid üle võtnud, on Saksamaa, ja vähem kui kolm direktiivi on üle võtmata ainsa liikmesriigina Austrial[2];
7. juhib tähelepanu tõsiasjale, et hilinenud maksete direktiivi ei ole nõuetekohaselt kohaldatud 11 liikmesriigis ning et kõige halvem on olukord Itaalias, Küprosel, Hispaanias, Portugalis ja Kreekas, kus nn B2B[3] maksetega viivitamine on tunduvalt üle keskmise[4], põhjustades täiendavaid probleeme VKEdele;
8. juhib ühtlasi tähelepanu asjaolule, et kõik liikmesriigid ei ole veel üle võtnud direktiivi, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, direktiivi liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta ning tarbijaõiguste direktiivi[5]; kutsub komisjoni üles kontrollima põhjalikumalt maksude ja tolliga seotud riigiabi juhtumeid, kuna tegu on ühega neljast poliitikavaldkonnast, kus 2014. aastal algatati kõige rohkem rikkumismenetlusi;
9. tuletab meelde, et Maastrichti kriteeriumite täitmata jätmine ning stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete loid ja valikuline jõustamine komisjoni ja nõukogu poolt aitasid kaasa ülemaailmsele finantskriisile järgnenud Euroopa riigivõlakriisi tekkele; väljendab muret stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete jätkuva mittejärgimise ja ebajärjekindla rakendamise pärast, märkides samas, et kehtivaid eeskirju tuleb kohaldada, kasutades olemasolevaid paindlikkusklausleid; palub komisjonil ja nõukogul võtta makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse jõustamise suhtes proaktiivsem seisukoht, eriti kui see puudutab tõsiste makromajanduslike ja rahanduslike tasakaalustamatuste tõhusat ennetamist;
10. juhib tähelepanu tõsiasjale, et 157st kõige olulisemast Euroopa poolaasta raames liikmesriikidele antud soovitusest rakendati 2014. aastal täielikult või märkimisväärses ulatuses vaid kümmet[6]; nõuab sellega seoses, et järgitaks viie juhi aruandes majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta esitatud soovitusi Euroopa poolaasta kohta, s.t rohkem konkreetseid ja ambitsioonikaid riigipõhiseid soovitusi koos selgema fookusega kindlaksmääratud prioriteetidele, jättes samas liikmesriikidele piisavalt manööverdamisruumi riigipõhiste soovituste rakendamisel, ning süstemaatilisemat aruandluse, eksperdihinnangute ja nn „täida või selgita“ lähenemisviisi kasutamist, et tagada nõuetekohane rakendamine ning laiem avalik arutelu, mis suurendaks riigi tasandi isevastutust;
11. rõhutab, et euroala liikmete või pangandusliidus osalevate liikmesriikide jaoks on pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ülevõtmine ühtse kriisilahenduskorra toimimise seisukohast möödapääsmatu, sest mitmel puhul tuleb ühtse kriisilahendusnõukogu otsuseid rakendada, tuginedes pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi[7] ülevõtmisele riiklikusse õigusse;
12. märgib, et 22. oktoobril 2015 kaebas komisjon kuus liikmesriiki[8] Euroopa Kohtusse, kuna need ei olnud üle võtnud pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi;
13. peab äärmiselt murettekitavaks asjaolu, et kümme liikmesriiki ei ole ikka veel rakendanud hoiuste tagamise skeemi direktiivi[9], ja palub komisjonil tagada, et see oleks rakendatud; nõuab seetõttu olemasolevate pangandusliidu õigusaktide õigeaegset rakendamist ning dialoogi tõhustamist valdkondlike ekspertide ja tarbijaorganisatsioonidega, et hinnata vastuvõetud õigusaktide mõju ja tulemuslikkust;
14. väljendab heameelt seoses komisjoni esimeste ettepanekutega kapitaliturgude liidu valdkonnas ja rõhutab, kuivõrd tähtis on ergutada täiendavate investeeringute tegemist reaalmajandusse;
15. on veendunud, et maksustamisalase halduskoostöö direktiiviga ette nähtud piisava teabevahetuse puudumine tõigi kaasa LuxLeaksi juhtumi algpõhjuseks olnud rikkumised ja muud kuritarvituslikud maksutavad teistes liikmesriikides;
16. palub Euroopa Pangandusjärelevalvel hinnata, kas nende liikmesriikide pangandussüsteemid, kes ei täida pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ning hoiuste tagamise skeemi direktiivi, kannatavad ebasoodsa konkurentsiolukorra tõttu;
17. märgib pettumusega, et seoses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ja komisjoni suutmatusega koostada ja võtta vastu vajalikud teise taseme meetmed selleks ette nähtud aja jooksul, on komisjon nüüd pidanud vajalikuks teha ettepaneku lükata ühe aasta võrra edasi finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID II) ja sellega kaasneva finantsinstrumentide turgude määruse (MIFIR) jõustumise, samuti lükata edasi ka turukuritarvituste määruse (MAR) ja väärtpaberite keskdepositooriumide määruse (CSDR) mõningate sätete jõustumise;
18. kutsub komisjoni üles algatama rikkumismenetlused nende liikmesriikide vastu, kes on avalikult keeldunud täitmast kohustusi, mis tulenevad nõukogu 14. ja 22. septembri 2015. aasta otsustest (EL) 1601/2015 ja (EL) 1523/2015, millega kehtestatakse kohustuslike kvootide süsteem pagulaste vastuvõtmiseks;
19. usub, et kui see on võimalik ja proportsionaalne, peaks komisjon esitama rohkem määrusi ja vähem direktiive, et tagada õigusaktide suhtes võrdsed eeltingimused liikmesriikide vahel, eriti juhul, kui tegu on ühtset turgu käsitlevate ELi õigusaktidega, võttes samal ajal arvesse, et õigusaktide tekst peab olema sellises vormis, mis vastab ettepanekute eesmärgile ja sihile;
20. on seisukohal, et liidu õiguse täitmata jätmise eest määratavad karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, võtma arvesse korduvaid rikkumisi samas valdkonnas ning austama liikmesriikide seaduslikke õigusi;
21. on seisukohal, et ametlike rikkumismenetluste arv vähenes ka tänu tulemuslikule struktureeritud dialoogile liikmesriikidega EU Piloti raames;
22. väljendab heameelt seoses komisjoni jõupingutustega parandada juurdepääsu liidu õiguse kohaldamist puudutavale teabele; avaldab toetust täiendavatele jõupingutustele läbipaistvuse suurendamiseks;
23. toetab standardse struktureeritud menetluse loomist Euroopa Parlamendis ELi õiguse kohaldamise järelevalveks liikmesriikides, mille abil oleks võimalik analüüsida rikkumisi riigipõhiselt ning milles arvestataks asjaolu, et asjaomased alalised komisjonid parlamendis kontrollivad ELi õiguse kohaldamist oma vastavas pädevusvaldkonnas.
NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
26.4.2016 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
32 24 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Gerolf Annemans, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Elisa Ferreira, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Philippe Lamberts, Werner Langen, Sander Loones, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Fulvio Martusciello, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Dimitrios Papadimoulis, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Pirkko Ruohonen-Lerner, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Cora van Nieuwenhuizen, Jakob von Weizsäcker, Pablo Zalba Bidegain, Marco Zanni |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Matt Carthy, Philippe De Backer, Mady Delvaux, Marian Harkin, Ian Hudghton, Sophia in ‘t Veld, Syed Kamall, Krišjānis Kariņš, Paloma López Bermejo, Emmanuel Maurel, Siôn Simon, Romana Tomc |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Daniela Aiuto, Virginie Rozière |
||||
- [1] Põhjendustes A, B ja C kasutatud andmed pärinevad komisjoni 9. juuli 2015. aasta aruandest „ELi õiguse kohaldamise järelevalve – 2014. aasta aruanne“.
- [2] Ülevõtmata direktiivide arv on murettekitavalt suur eelkõige Poolal (10), Luksemburgil (9) ning Sloveenial, Hispaanial ja Eestil (igaühel 8).
- [3] B2B – ettevõtetevaheline e-kaubandus.
- [4] Vt „Äritehingute hilinenud makseid käsitleva direktiivi ülevõtmine ja kohaldamine“, Euroopa Parlamendi uuringuteenistus.
- [5] Euroopa Komisjon: ELi õiguse kohaldamise järelevalve – 2014. aasta aruanne, lk 19–20 http://ec.europa.eu/atwork/applying-eu-law/docs/annual_report_32/com_2015_329_et.pdf
- [6] Tulemuslikkuse määr on ligikaudu 6,5 %. Vt Zsolt Darvas ja Alvaro Leandro „The Limitations of Policy Coordination in the Euro Area under the European Semester“, Bruegel, november 2015.
- [7] Komisjoni 22. oktoobri 2015. aasta pressiteade kuue liikmesriigi kaebamise kohta Euroopa Kohtusse, kuna need ei olnud üle võtnud pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi.
- [8] Tšehhi Vabariik, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Rumeenia ja Rootsi.
- [9] Belgia, Küpros, Eesti, Kreeka, Itaalia, Luksemburg, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Rootsi: komisjoni 10. detsembri 2015. aasta pressiteade.
TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (18.2.2016)
õiguskomisjonile
ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 2014. aasta aruande kohta
(2015/2326(INI))
Arvamuse koostaja: Agnieszka Kozłowska-Rajewicz
ETTEPANEKUD
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. rõhutab, et komisjonil on pädevus ja kohustus kontrollida ELi õiguse kohaldamist ning algatada rikkumismenetlusi iga liikmesriigi vastu, kes ei ole täitnud oma aluslepingutest tulenevaid kohustusi; palub siiski, et komisjon kasutaks enne ametliku rikkumismenetluse algatamist esmalt algatuse EU Pilot võimalusi ja algataks liikmesriikidega dialoogi; tuletab liikmesriikidele meelde, et ELi õigus on nende siseriikliku õiguse lahutamatu osa ja neil on kohustus seda õigesti kohaldada;
2. märgib, et ELi õiguse õigeaegne ja nõuetekohane ülevõtmine riiklikku õigusse ning selge siseriiklik õigusraamistik peaksid olema liikmesriikide prioriteedid, et vältida ELi õiguse rikkumisi ning viia samas nii üksikisikute kui ka ettevõteteni ELi õiguse tõhusast ja tulemuslikust kohaldamisest saadav kasu;
3. rõhutab, et sotsiaalpartneritel, kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja muudel sidusrühmadel on oluline roll õigusaktide loomisel ning järelevalvel liikmesriikides ELi õiguse ülevõtmise ja kohaldamisega seotud puudujääkide üle ja nendest teatamisel; märgib, et komisjon on tunnistanud sidusrühmade rolli ja võtnud 2014. aastal kasutusele uued vahendid, mis aitavad seda protsessi hõlbustada; palub sidusrühmadel edaspidi säilitada selles osas valvsus;
4. rõhutab, et 2014. aastal registreeriti 3715 uut kaebust, kusjuures tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse valdkonna kohta esitatud uute kaebuste arv (666) oli suurim, mis komisjonile pärast 2011. aastat on esitatud[1]; tuletab meelde, et ELi õigusaktide puudulik rakendamine, samuti ebaõige kohaldamine või kohaldamata jätmine liikmesriikide poolt kahjustab õigusaktide mõjusust ning vähendab oluliselt sotsiaalseid ja tööalaseid õigusi, mistõttu võib osutuda vajalikuks täiendavate meetmete võtmine ELi tasandil, järgides täielikult subsidiaarsuse põhimõtet;
5. rõhutab asjaolu, et 2014. aastal ei langetanud Euroopa Kohus tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas ühtegi olulist otsust;
6. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa SOLVITi võrgustikus 2014. aastal menetletud 2341 kaebusest puudutas 1458 kaebust sotsiaalkindlustusõiguste kättesaadavust ja kasutamist vastavalt määrusele (EÜ) nr 883/2004, kusjuures kõige rohkem registreeriti kaebuseid, mis puudutasid lastetoetusi, pensioneid ja töötushüvitisi;
7. palub komisjonil võimalikult kiiresti vaadata üle määrus (EÜ) nr 883/2004, millega on juba ammu hilinetud, ning selle rakendusmäärus, et tagada kõigile võimalus kasutada täies ulatuses oma sotsiaalkindlustusõigusi; tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustust teha selles osas tihedat koostööd eesmärgiga tagada, et liikuvad ELi kodanikud ei jääks ilma oma õigustest; palub sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjonil hinnata igal aastal, millised probleemid esinevad kõige sagedamini, esitada konkreetseid ettepanekuid, kuidas olukorda parandada, ning avaldada selle hindamise tulemused ja soovitused;
8. juhib tähelepanu sellele, et 2014. aastal suurenes võrreldes eelneva aastaga (13) mõnevõrra selliste uute rikkumisjuhtumite arv (17), mis on seotud tööhõivealaste õigusaktide hilinenud ülevõtmisega, ning et kõik juhtumid olid seotud tööõigusega[2]; tuletab meelde, et tööõiguse hilinenud ülevõtmine on teatavates liikmesriikides püsiv probleem, mis takistab inimestel kasutada oma õigusi ja saada kasu liidu õigusaktidest; rõhutab, et ELi direktiivide hilinenud ja ebaõigel ülevõtmisel on negatiivne mõju üldisele õiguskindlusele ning võrdsetele võimalustele ühtsel turul; palub liikmesriikidel vajaduse korral võtta meetmeid, sealhulgas seadusandlikke meetmeid, et tagada ELi direktiivide praktiline ja kasulik ülevõtmine kõikidesse siseriiklikesse õigussüsteemidesse;
9. rõhutab, et ülevõtmisega viivitamine takistab siseturu nõuetekohast toimimist ja on vastuolus kodanike ja ettevõtjate huvidega, kuna seetõttu jäävad nad ilma teatavatest õigustest; nõuab sellega seoses, et liikmesriigid võtaksid võimalikult kiiresti üle direktiivi 2011/24/EL (patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius) eesmärgiga tagada kõikidele ELi kodanikele juurdepääs kvaliteetsele tervishoiuteenusele ka teistes liikmesriikides;
10. rõhutab, et 2014. aasta lõpus oli avatud 1347 rikkumismenetlust, millest 72 olid seotud tööhõivega[3];
11. peab tervitatavaks asjaolu, et komisjon pöörab õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames suurt tähelepanu ELi õigusaktide rakendamise ja täitmise tagamise küsimusele, et vältida ja piirata õigusaktide hilinenud ülevõtmist liikmesriikide poolt;
12. märgib, et direktiivide hilinenud ülevõtmise põhjused on riigiti erinevad; nõuab tungivalt, et komisjon viiks liikmesriikides läbi üksikasjaliku analüüsi, et saada selle kohta põhjalikke teadmisi ning võidelda hilinenud ülevõtmise vastu tulevikus, pakkudes lahendusi, mis on kooskõlas konkreetsete liikmesriikide juriidiliste eripäradega;
13. peab tervitatavaks asjaolu, et komisjon on viimase viie aasta jooksul teinud jõupingutusi ametlike rikkumismenetluste arvu vähendamiseks ning on sel eesmärgil enne ametliku rikkumismenetluse algatamist alustanud liikmesriikidega EU Piloti raames tulemuslikku struktureeritud dialoogi;
14. nõuab tungivalt, et komisjon võtaks õigusaktide koostamisel ja hindamisel arvesse nendest tulenevat võimalikku kasu ja koormust VKEdele, mis moodustavad 99 % ELi ettevõtetest ja loovad 85 % uutest töökohtadest; rõhutab sellega seoses vajadust rakendada põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“; rõhutab, et lisaks õigusaktide lühiajalisele mõjule on vaja hinnata ka nende pikaajalist väärtust; rõhutab siiski, et kõigil töötajatel on õigus võimalikult kõrgetasemelisele tervise ja ohutuse kaitsele töökohal, sõltumata neile tööd andva ettevõtte suurusest;
15. nõuab täiendavaid meetmeid, et tagada õigusaktide üle tõhus järelevalve ja nende täitmise tagamine, sealhulgas õigusaktide õigeaegne ülevõtmine ja nende eesmärkide täitmine, ning kahjulike seaduselünkade tekkimise korral selle probleemiga tegelemine; rõhutab vajadust selgelt sõnastatud õigusaktide järele, et nende täitmine oleks lihtsam;
16. rõhutab siiski, et ELi õigusaktidega sätestatakse kõigest miinimumstandardid, mida liikmesriigid saavad siseriiklike õigusaktide abil parandada;
17. on seisukohal, et mõjuhinnangud peaksid hõlmama VKE-teste ja konkurentsivõime teste, millega tagatakse, et uute õigusaktide tõttu ei tekiks ettevõtetele, eelkõige VKEdele üleliigset koormust;
18. väljendab heameelt komisjoni viimaste aastate jõupingutuste üle ja tunnustab erinevaid meetmeid, mida on võetud liikmesriikide abistamiseks õigusaktide rakendamisel, näiteks vastavustabelid, iga-aastased tulemustabelid ja suunised; peab tervitatavaks asjaolu, et komisjon koostab rakenduskavasid, mis aitavad kohaldada liidu õigusakte tulemuslikult ja viivitamata; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on komisjonipoolne järelevalve selle üle, kuidas liikmesriigid rakenduskavasid kasutavad;
19. märgib, et Euroopa Komisjon vaatab praegu parema õigusloome tegevuskava raames läbi kehtivaid õigusakte, et tagada ELi õigusaktide kõrge kvaliteet läbipaistvuse, avalike konsultatsioonide, rakendamise ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimise osas; palub seetõttu komisjonil koordineerida oma jõupingutusi liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga õigusloomeprotsessi varasemas etapis, et tagada tulevikus ELi õiguse tulemuslikum kohaldamine, kuna dereguleerimine, ülereguleerimine või reguleerimata jätmine võib põhjustada ettevõtlusele ja tööhõivele rohkem kahju; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et selline koostöö peab toimuma ilma seadusandja eesõigust piiramata ning peab olema täielikult kooskõlas seadusandliku tavamenetluse ja liikmesriikide demokraatliku legitiimsusega;
20. rõhutab, et ELi õiguses kehtib võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõte ja seetõttu tuleb seda ELi õigusaktide koostamisel arvesse võtta ja järgida;
21. palub komisjonil tugevdada koostööd liikmesriikidega, et ELi õiguse rikkumisele vajaduse korral kiiremini lõpp teha; rõhutab, et see koostöö peab olema läbipaistev ja avatud parlamentaarsele kontrollile;
22. palub komisjonil vaadata üle raamistik, mille alusel liikmesriigid esitavad täiendavat teavet direktiivide ülevõtmise kohta siseriiklikku õigusesse;
23. palub komisjonil liikmesriike ELi õiguse rakendamisel ja nõuetekohasel kohaldamisel rohkem toetada ja pakkuda neile spetsiaalselt kohandatud vahendeid, näiteks üksikasjalikke rakenduskavasid ja juhisdokumente, mis on loodud juba õigusaktide loomise varases etapis algavas komisjoni ja liikmesriikide vahelises tõhusas vastastikuses koostöös; on seisukohal, et korrapärane dialoog sotsiaalpartneritega on liikmesriikide jaoks samuti oluline viis ELi tööõiguse tulemusliku rakendamise tagamiseks;
24. rõhutab, et ELi tööõiguse tulemusliku rakendamise tagamiseks liikmesriikides on oluline tugevdada liikmesriikide tööinspektsioone;
25. peab tervitatavaks, et komisjon on välja töötanud sidusrühmadele toetust pakkuvad vahendid, nagu portaal „Teie Euroopa“, SOLVIT ja CHAP, kuid taunib asjaolu, et neid vahendeid tuntakse ja kasutatakse veel vähe;
26. palub liikmesriikidel anda komisjonile selgemat ja üksikasjalikumat teavet direktiivide ülevõtmise kohta, et võimaldada paremat läbivaatamist.
NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
17.2.2016 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
44 10 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Laura Agea, Guillaume Balas, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Jane Collins, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Marian Harkin, Czesław Hoc, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Kostadinka Kuneva, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, João Pimenta Lopes, Marek Plura, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Maria João Rodrigues, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Renate Weber, Jana Žitňanská |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Amjad Bashir, Tania González Peñas, Miapetra Kumpula-Natri, António Marinho e Pinto, Tamás Meszerics, Neoklis Sylikiotis, Ivo Vajgl |
||||
- [1] ELi õiguse kohaldamise järelevalve – 2014. aasta aruanne (COM(2015)0329), lk 8.
- [2] Komisjoni talituste töödokument pealkirjaga „I osa – poliitikavaldkonnad“ (lisatud dokumendile „ELi õiguse kohaldamise järelevalve – 2014. aasta aruanne“), lk 40.
- [3] ELi õiguse kohaldamise järelevalve – 2014. aasta aruanne (COM(2015)0329), lk 15.
PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (22.4.2016)
õiguskomisjonile
ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 2014. aasta aruande kohta
(2015/2326(INI))
Arvamuse koostaja: Cecilia Wikström
ETTEPANEKUD
Petitsioonikomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. kordab, et ELi õiguse rakendamise ja jõustamise probleemid on olnud pikaajalised, ning toetab ELi ühiste eeskirjade tulemuslikku rakendamist liikmesriikides, mis on esmatähtis, et tugevdada liidu usaldusväärsust ning vastata kodanike ootustele ELi poolt neile toodava kasu suhtes;
2. rõhutab, et komisjonil on oluline roll ELi õiguse kohaldamise kontrollimisel ja selle kohta igal aastal parlamendile ja nõukogule aruande esitamisel; kutsub komisjoni üles jätkama aktiivselt erinevate uute vahendite väljatöötamist, et tugevdada ELi õiguse rakendamist, jõustamist ja järgimist liikmesriikides, ning lisama oma järgmisesse aastaaruandesse lisaks ELi direktiivide rakendamist käsitlevale teabele ka teabe ELi määruste rakendamise kohta;
3. tunnistab, et ka parlament täidab tähtsat rolli, teostades poliitilist kontrolli komisjoni jõustamismeetmete üle, kontrollides ELi õiguse rakendamise järelevalve aastaaruandeid ja võttes vastu asjakohaseid parlamendi resolutsioone; arvab, et parlament saaks ELi õigusaktide õigeaegsele ja nõuetekohasele ülevõtmisele veelgi rohkem kaasa aidata, jagades riikide parlamentidega varem loodud ühenduste kaudu seadusandlikku otsustusprotsessi puudutavaid ekspertteadmisi;
4. tuletab meelde parlamendile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 227 kohaselt esitatud petitsioonide ja küsimuste tähtsust, sest need toovad sageli kaasa komisjoni poolt rikkumismenetluse algatamise liikmesriigi suhtes; rõhutab, et üksikute kodanike kaebused on komisjoni jaoks üks põhiline Euroopa Liidu õiguse puuduste tuvastamise ja rikkumistest teadasaamise viis ning teabeallikas; võtab teadmiseks, et 2014. aastal andsid kodanikud, ettevõtted, vabaühendused ja muud organisatsioonid võimalikest ELi õiguste rikkumistest väga aktiivselt teada ning selle tulemusena suurenes 2014. aastal avatud kaebuste arv umbes 5,7 % ja avati 1208 uut EU Piloti toimikut; võtab samal ajal teadmiseks läbivaadatud kaebuste ja EU Piloti toimikute arvu 2014. aastal ning tunneb heameelt selle üle, et EU Piloti toimikute lahendamise määr oli 75 % ning et see on kiire ja tulemuslik probleemide lahendamise meetod;
5. tunnistab mõju, mida ELi õiguse tulemuslik rakendamine avaldab ELi institutsioonide usaldusväärsuse tugevdamisele; väljendab heameelt selle üle, kui oluliseks on komisjoni aastaaruandes peetud kodanike, ettevõtete ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esitatud petitsioone kui olulist täiendavat vahendit, millega teostada järelevalvet ELi õiguse kohaldamise üle ja tuvastades selles võimalikke puudujääke seeläbi, et kodanikel on – lisaks demokraatia peamistele väljendusviisidele, valimistele ja rahvahääletustele – võimalik otse väljendada oma seisukohti ja kogemusi, mis on Lissaboni lepingus sätestatud põhiõigus ning Euroopa kodakondsuse oluline aspekt;
6. juhib tähelepanu, et ELi õiguse erinev rakendamine ja ülevõtmine liikmesriikides tekitab jätkuvalt takistusi ettevõtetele ja kodanikele, eelkõige nendele, kes soovivad saada kasu siseturu saavutustest ning elada, töötada, tegeleda ettevõtlusega või õppida teises liikmesriigis; rõhutab, et ülevõtmisega viivitamine avaldab negatiivset mõju ka õiguskindlusele; kordab oma seisukohta, et komisjon peaks tegema ELi õiguse järgimise tõeliseks poliitiliseks prioriteediks, tehes selleks tõhusat koostööd institutsioonidega, eriti nõukoguga, kasutades süstemaaliselt vastavustabeleid, ning liikmesriikide ja muude huvitatud osapooltega; rõhutab, et liikmesriikidel on esmane vastutus ELi õiguse korrektse rakendamise ja kohaldamise eest;
7. tunnustab kaebuste esitajatele võimaldatavaid halduslikke tagatisi, nagu teabe õigeaegne jagamine ja teavitamine seoses nende esitatud kaebustega, nagu petitsioonikomisjon on taotlenud ka oma 2015. aasta arvamuses eelnimetatud aruande kohta; peab siiski kahetsusväärseks komisjonipoolset viivitamist mitmete petitsioonide kohta vastuste esitamisel ning nõuab tungivalt, et komisjon parandaks oma praeguseid tavasid, et teavitada kodanikke õigeaegselt ja nõuetekohaselt kõigist meetmetest ja sammudest, mida ta teeb nende kaebuste käsitlemisel; rõhutab, et laekuvate petitsioonide suurem hulk ei tohiks mingil juhul takistada nende nõuetekohast käsitlemist ükshaaval;
8. võtab teadmiseks projekti EU Pilot positiivse mõju komisjoni ja liikmesriikide vahelisele teabevahetusele ja ELi õiguse liikmesriikide tasandil kohaldamisega seotud probleemide lahendamisele, ning palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu EU Piloti menetluse käigus tehtud otsuste tegelikule jõustamisele ja sisemisele läbivaatamisele; rõhutab, et see võib anda ka väärtuslikku teavet seoses petitsioonide menetlemisega ning kutsub komisjoni üles kaasama petitsiooni esitajad petitsioonidest tulenevatesse EU Piloti juhtumite menetlemisse, muu hulgas selleks, et soodustada ka petitsiooni esitajate ja asjaomaste riigi ametiasutuste vahelist dialoogi; tunneb heameelt liikmesriikide suuremate jõupingutuste üle rikkumismenetluste lahendamiseks enne kohtumenetluse etappi; märgib, et eelotsused aitavad selgitada ELi õiguse kohaldamisega seotud küsimusi ja ennetada rikkumismenetlusi;
9. kutsub parlamenti ja eelkõige petitsioonikomisjoni üles edendama teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, mis käsitlevad kodanike poolt ELi õiguse rikkumise kohta kaebuse esitamise süsteeme, EU Piloti projekti ja rikkumismenetlusi, millega edendatakse teabe laialdasemat kasutamist ja soodustatakse sellele laiemat avalikku juurdepääsu parlamendi veebisaidi kaudu;
10. väljendab heameelt selle üle, et komisjoni talitused on üles näidanud valmidust parandada teabevahetust petitsioonikomisjoniga ning kordab palvet parandada nimetatud osapoolte suhtlust, eelkõige komisjoni algatatud ja menetletavate rikkumismenetluste, sealhulgas EU Pilot menetluse osas, ning teha pingutusi esitamaks petitsioonikomisjonile teavet mõistliku aja jooksul, et petitsioonikomisjonil oleks võimalik tõhusamalt vastata kodanike taotlustele; tuletab meelde oma korduvat nõudmist komisjonile, et see võtaks oma järelevalve- ja seadusandlikus töös arvesse petitsioonikomisjoni raporteid ja järeldusi;
11. tunneb heameelt selle üle, et komisjon jagab kodanikele suurema läbipaistvuse saavutamisele suunatud veebisaitide, andmebaaside, lihtsamate kaebuse esitamise vormide ja veebipõhiste probleemide lahendamise vahendite kaudu tõhusamalt teavet nende õiguste ja asjakohaste õiguskaitsemehhanismide kohta; tunneb heameelt rikkumisotsustele suurema veebipõhise juurdepääsu üle ja Euroopa portaali uuendatud veebilehe „ELi õiguse kohaldamine” ning Euroopa portaali „Teie õigused ja võimalused“ üle, mis annavad kodanikele asjakohast teavet ELi õiguse kohaldamise kohta liikmesriikides ning kaebuse esitamise võimaluste kohta; rõhutab, et on vaja võtta edasisi meetmeid, et tagada parem juurdepääs ELi õiguse kohaldamist ja probleemide lahendamise vahendeid käsitlevale teabele ning parandada nende kaebuste käsitlemist, mis ELi kodanikud ja ettevõtted on ELi õiguse rikkumise kohta esitanud;
12. kutsub komisjoni üles ühendama kõik erinevad portaalid, juurdepääsupunktid ja teabesaidid üheks väravaks, mis annab kodanikele hõlpsa juurdepääsu veebipõhisele kaebuste esitamise vormile ja kasutajasõbralikule teabele rikkumismenetluste kohta; kutsub ühtlasi komisjoni üles lisama oma järgmisesse järelevalvearuandesse üksikasjalikuma teabe nende portaalide kasutamise kohta;
13. väljendab kahetsust, et ELi kodanike esitatavates petitsioonides viidatakse endiselt ELi õiguse rikkumisele; rõhutab, et petitsioonid käsitlevad peamiselt ELi õiguse väidetavaid rikkumisi põhiõiguste valdkonnas, sealhulgas vähemustesse kuuluvate ja puuetega isikute õigusi, diskrimineerimist, sealhulgas kodakondsusel põhinevat diskrimineerimist, siseturgu, vaba liikumist, transporti, keskkonda, haridust, tööhõivet ja tervishoidu; on seisukohal, et sellised petitsioonid annavad tunnistust selle kohta, et endiselt esineb sageli juhtumeid, kus ELi õigusaktid on üle võetud hilinenult või ei ole neid üle võetud täies ulatuses või neid on valesti kohaldatud, ning rõhutab, et liikmesriigid peaksid ELi õigust tõhusalt rakendama ja ellu viima ning peaksid õigusakte vastu võtma täielikus kooskõlas aluslepingutes ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiväärtuste ja aluspõhimõtetega; palub liikmesriikidel suurendada märkimisväärselt petitsioonikomisjoniga toimuva teabevahetuse ja antud selgituste kvaliteeti; rõhutab vajadust liikmesriikide esindajate kohalviibimise ja nendega asjakohaste petitsioonide teemal peetava tasakaalustatud dialoogi järele petitsioonikomisjoni koosolekutel; teeb ettepaneku inkorporeerida tulemuslikumalt ennetusmehhanismid;
14. tuletab meelde, et füüsiliste isikute petitsioonides käsitletakse sageli kriminaalasjades tehtava politsei- ja õiguskoostöö (varasem kolmas sammas) valdkonda; märgib, et püsivad puudujäägid, näiteks pikad viivitused ELi õigusakte puudutavates riiklikes kohtumenetluses, avastatakse sageli mitme petitsiooni käsitlemise käigus; rõhutab Euroopa Kohtu eelotsuste kasulikkust ja asjakohasust, sest need annavad asjakohaste juhtumite kohta suuniseid, ja peab kahetsusväärseks, et liikmesriikide kohtud seda sätet vähe kasutavad; peab seetõttu tervitatavaks asjaolu, et komisjoni volitusi laiendati ja need hõlmavad alates 1. detsembrist 2014 ka politsei- ja õiguskoostööd; tuletab meelde, et petitsioonide läbivaatamine ja käsitlemine on sõltumatu ja erinev riiklikest kohtumenetlustest;
15. rõhutab, kui olulised on rakenduskavad, mille komisjon on vastu võtnud eesmärgiga abistada ja juhendada liikmesriike ELi direktiivide õigeaegsel, selgel ja nõuetekohasel ülevõtmisel, mis on vajalik ELi tõhusaks ja elujõuliseks toimimiseks; tunneb heameelt selle üle, kui oluliseks on peetud parema õigusloome tegevuskava, ja võtab teadmiseks ELi õigusloome kvaliteedi jälgimise õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) kaudu ELi õiguse kohaldamise järelevalve aastaaruandes; kutsub komisjoni üles kaasama aktiivselt kõik sidusrühmad, sealhulgas sotsiaalpartnerid, tarbijaorganisatsioonid, vabaühendused ja ettevõtted ELi õigusaktide mõju hindamisse, kontrollima proportsionaalsust ja subsidiaarsust (eelkontrolli etapis) ning jälgima rakendamist (järelkontrolli etapis); kutsub komisjoni üles lisama oma hindamisse kodanike kogetava halduskoormuse mõõtmise ja vähendamise ning võtma arvesse ELi õigusaktide laiemat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku mõju ning kaaluma ELi õigusaktide kasu ja väärtusi; tuletab komisjonile meelde, et ta peab ELi õiguse kohaldamise kontrollimisel järgima liikmesriikide võrdväärse kohtlemise ja erapooletuse põhimõtet; ootab ELi õigusaktide kvaliteedi paranemist ja loodetavasti selle positiivset mõju paljudele esitatud petitsioonidele;
16. rõhutab, et komisjon peaks kasutama julgemat lähenemisviisi petitsioonide puhul, milles tõstatatakse põhiõigustega seotud küsimusi, pidades samal ajal silmas subsidiaarsuse põhimõtet.
NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
19.4.2016 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
26 0 4 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Marina Albiol Guzmán, Margrete Auken, Alberto Cirio, Pál Csáky, Miriam Dalli, Rosa Estaràs Ferragut, Eleonora Evi, Peter Jahr, Rikke Karlsson, Jude Kirton-Darling, Notis Marias, Edouard Martin, Roberta Metsola, Marlene Mizzi, Julia Pitera, Gabriele Preuß, Eleni Theocharous, Jarosław Wałęsa, Cecilia Wikström, Tatjana Ždanoka |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Enrique Calvet Chambon, Kostadinka Kuneva, Miltiadis Kyrkos, Jérôme Lavrilleux, Julia Reda, Ángela Vallina, Rainer Wieland |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
José Blanco López, Martina Dlabajová, Zbigniew Kuźmiuk |
||||
VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
5.9.2016 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
16 2 1 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Therese Comodini Cachia, Mady Delvaux, Mary Honeyball, Dietmar Köster, Gilles Lebreton, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, Axel Voss, Tadeusz Zwiefka |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Pascal Durand, Heidi Hautala, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Stefano Maullu, Virginie Rozière, Cecilia Wikström |
||||