RAPORT Euroopa Ombudsmani 2015. aasta tegevuse aruande kohta
15.11.2016 - (2016/2150(INI))
Petitsioonikomisjon
Raportöör: Notis Marias
PR_INI_AnnOmbud
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Euroopa Ombudsmani 2015. aasta tegevuse aruande kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2015. aasta tegevuse aruannet,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 15,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 228,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 258,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 11,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 42,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 43,
– võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta[1],
– võttes arvesse Euroopa hea halduse tava eeskirja, mille Euroopa Parlament võttis vastu 6. septembril 2001,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ombudsmani vahel 15. märtsil 2006. aastal sõlmitud ja 1. aprillil 2006. aastal jõustunud koostöö raamkokkulepet,
– võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) avaldatud lobitöö läbipaistvuse ja usaldusväärsuse põhimõtteid,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 220 lõike 2 teist ja kolmandat lauset,
– võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A8-0331/2016),
A. arvestades, et Euroopa Ombudsmani 2015. aasta tegevust käsitlev aruanne esitati 3. mail 2016. aastal ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile ja ombudsman Emily O’Reilly tutvustas 20. juunil 2016. aastal Brüsselis aruannet petitsioonikomisjonile;
B. arvestades et, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 15 sätestatakse, et hea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks teevad liidu institutsioonid, organid ja asutused oma tööd võimalikult avalikult;
C. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 24 on sätestatud põhimõte, et igal liidu kodanikul on õigus pöörduda ombudsmani poole, kelle ametikoht luuakse vastavalt artiklile 228;
D. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 228 antakse Euroopa Ombudsmanile volitused võtta vastu kaebusi haldusliku omavoli juhtude kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohus, kui see tegutseb õigusemõistjana;
E. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 258 on sätestatud komisjoni roll aluslepingute täitmise järelevalvajana; arvestades, et nende kohustuste puudulikku täitmist või täitmata jätmist võib pidada halduslikuks omavoliks;
F. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 298 on sätestatud, et „liidu institutsioone, organeid ja asutusi abistab nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus“, ning samas artiklis on selleks sätestatud spetsiifiliste teiseste õigusaktide vastuvõtmine määruste näol, mida kohaldatakse kõikide ELi halduskorralduse valdkondade suhtes;
G. arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatakse, et „igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul“;
H. arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 43 on sätestatud, et „igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Kohtu ja Esimese Astme Kohtu tegevus õigusemõistjana“;
I. arvestades, et Euroopa Ombudsmani büroo, mis asutati Maastrichti lepinguga, tähistas 2015. aastal oma 20. aastapäeva ja on alates 2005. aastast käsitlenud 48 840 kaebust;
J. arvestades, et 2015. aasta oktoobri ELi kodanikuõiguseid käsitleva Eurobaromeetri kiiruuringu kohaselt on 83% Euroopa Liidu kodanikest teadlikud sellest, et ELi kodanikul on õigus esitada kaebus Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile või Euroopa Ombudsmanile;
K. arvestades, et Euroopa Ombudsmani kohaselt tähendab halduslik omavoli puudulikku või vigast haldust, mis esineb juhul, kui institutsioon või avaliku sektori organ ei tegutse kooskõlas õigusega või tema jaoks siduva eeskirja või põhimõttega, ei järgi hea halduse põhimõtteid või rikub inimõigusi;
L. arvestades, et Euroopa hea halduse tava eeskirja eesmärk on vältida halduslikku omavoli; arvestades, et kuna see dokument ei ole siduv, on sellest saadav kasu piiratud;
M. arvestades, et läbipaistmatus dokumentides, millel on suur mõju ELi sotsiaal-majanduslikule mudelile ning sageli avaldab tugevat mõju ka rahvatervise ja keskkonna valdkonnale, tekitab tavaliselt kodanikes ja üldsuses üldisemalt umbusku;
N. arvestades, et rikkumistest teatajail on määrav roll haldusliku omavoli ja teatavatel juhtudel isegi poliitilise korruptsiooni paljastamisel; arvestades, et need juhtumid vähendavad oluliselt meie demokraatia kvaliteeti; arvestades, et rikkumistest teatajatel tekivad teatamise järel sageli tõsised probleemid ja liiga tihti toob see nende jaoks kaasa isiklikke tagajärgi paljudel tasanditel, mitte ainult tööalaselt, vaid ka kriminaalses mõttes; arvestades, et kui edaspidi ei tagata rikkumistest teatajate kaitset, võivad need varasemast teada olevad kogemused heidutada inimesi tulevikus rikkumistest eetilistel kaalutlustel teada andmast;
O. arvestades, et Euroopa Ombudsman saavutas 2014. aastal oma otsuste ja/või soovituste 90%-lise järgimise taseme, mis on kümme protsendipunkti kõrgem kui 2013. aasta näitaja;
P. arvestades, et ombudsmani 2015. aastal algatatud uurimiste puhul saab välja tuua järgmised kesksed teemad: ELi institutsioonide läbipaistvus, eetikaküsimused, üldsuse osalemine ELis otsustusprotsessis, ELi konkurentsieeskirjad ja põhiõigused;
Q. arvestades, et petitsioonikomisjon on Euroopa ombudsmanide võrgustiku aktiivne liige; arvestades, et oma pädevuse raames sai petitsioonikomisjon Euroopa Ombudsmanilt petitsioonina edasi käsitlemiseks 42 kaebust;
1. kiidab Euroopa Ombudsmani 2015. aasta tegevust käsitleva aruande heaks;
2. kiidab Emily O’Reillyt suurepärase töö eest ja väsimatute pingutuste eest kodanikele pakutavate Euroopa haldusasutuste teenuste kvaliteedi parandamisel; tunnustab läbipaistvuse tähtsust usalduse loomise ja hea haldustava keskse elemendina, mida rõhutab ka läbipaistvust käsitlevate kaebuste suur osakaal (22,4%), mis asetab kõnealuse teema järjestuses esikohale; tunnustab strateegiliste uurimiste rolli hea halduse tagamisel ja toetab Euroopa Ombudsmani büroo poolt selles valdkonnas seni ellu viidud strateegilisi uurimisi;
3. tunneb heameelt Euroopa Ombudsmani pidevate jõupingutuste üle Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste läbipaistvuse suurendamiseks Euroopa Komisjonile tehtud ettepanekute abil; avaldab tunnustust selle eest, et komisjon on tänu sellele avaldanud mitu Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse dokumenti, seeläbi edendades läbipaistvust ühena komisjoni uue kaubandusstrateegia kolmest sambast; rõhutab veel kord, et rahvusvahelistes kokkulepetes, nagu Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus, laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping jm, tuleb tagada täielik ja suurem läbipaistvus, nagu on nõudnud paljud kodanikud, kes on petitsioonikomisjonile petitsiooni esitanud; nõuab selles osas suuremaid ja ulatuslikumaid jõupingutusi, et tagada Euroopa kodanike usaldus;
4. tuletab meelde, et määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele põhineb võimalikult laiaulatusliku juurdepääsu põhimõttel; rõhutab seetõttu, et läbipaistvus ja ELi institutsioonide dokumentidele täielik juurdepääs peab olema norm, mis tagab, et kodanikud saavad oma demokraatlikke õigusi täielikult kasutada; rõhutab, et nagu Euroopa Liidu Kohus on juba otsustanud, tuleb erandeid sellest reeglist korrektselt tõlgendada, võttes arvesse ülekaalukat avalikku huvi avaldamise vastu ja demokraatia nõuete vastu, sealhulgas kodanike tugevam kaasamine otsustusprotsessi, valitsemise legitiimsus, tulemuslikkus ja vastutus kodanike ees;
5. innustab komisjoni ja liikmesriike andma Euroopa Ombudsmanile õigust teha avaldusi, kui eri ELi institutsioonid ei täida määruse 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) nõudeid, v.a dokumentide puhul, mis kuuluvad nimetatud määruse artikli 9 lõike 1 kohaldamisalasse; toetab ideed anda ombudsmanile õigus teha pärast mittevastavuse uurimist asjaomaste dokumentide avaldamise kohta otsus;
6. peab kahetsusväärseks, et määruse (EÜ) nr 1049/2001 läbivaatamine on seisma jäänud; on seisukohal, et edasise viivituseta tuleks teha edusamme, sest määrus ei vasta enam praegusele õigusolukorrale ega institutsioonilistele tavadele;
7. tunnistab, et ELi tasandil otsustamisprotsessi puhul on vaja läbipaistvust, ning toetab Euroopa Ombudsmani uurimist seoses kolme peamise ELi institutsiooni mitteametlike läbirääkimistega (kolmepoolsed läbirääkimised) ning avaliku konsulteerimise algatamist selles küsimuses; toetab kolmepoolsete läbirääkimiste dokumentide avaldamist, järgides nõuetekohaselt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklit 4;
8. peab kahetsusväärseks, et autotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimiskomisjon sai komisjoni käest vaid osalise dokumentatsiooni, mis oli koostatud niimoodi, et osa teavet, mida komisjon pidas ebavajalikuks, oli puudu; palub komisjonil tagada oma töös suurim täpsus ja esitatavate dokumentide täielik läbipaistvus, järgides täielikult lojaalse koostöö põhimõtet, tagamaks et autotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimiskomisjon saaks oma uurimisvolitusi täielikult ja tulemuslikult kasutada;
9. toetab Euroopa Ombudsmani kavatsust muuta Euroopa Keskpanga töö läbipaistvamaks ja kõrgetele juhtimisstandarditele vastavaks, eelkõige liikmena troikas/nelikus, mis teeb järelevalvet eelarve konsolideerimise kavade üle ELi riikides; tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Keskpank otsustas avaldada oma juhatuse liikmete koosolekute loetelu; toetab uusi juhtpõhimõtteid, mis puudutavad esinemisi ja Euroopa Keskpanga nõukogu istungitele eelnevat nn vaikimisperioodi turge puudutava tundliku teabe osas;
10. võtab teadmiseks, et Euroopa Keskpank on nii rahandusasutus kui ka troika/neliku liige, ning kutsub Euroopa Ombudsmani üles kaitsma Euroopa ühe kõige tähtsama finantsasutuse hea haldamisega seotud huve;
11. nõuab eurorühma kohtumiste suuremat läbipaistvust, mis läheks kaugemale selle esimehe poolt pärast Euroopa Ombudsmani sekkumist juba võetud meetmetest;
12. kiidab heaks ombudsmani uurimise seoses komisjoni eksperdirühmade koosseisu ja töö läbipaistvusega; märgib komisjoni püüdlust avada need rühmad avalikkusele ja rõhutab, et täieliku läbipaistvuse tagamiseks on vaja täiendavaid samme; kordab, et kutsub nõukogu, sh selle ettevalmistavaid organeid, üles ühinema võimalikult kiiresti lobitööregistriga ja suurendama nende töö läbipaistvust;
13. toetab ombudsmani jõupingutusi lobitöö läbipaistvamaks muutmisel; peab kahetsusväärseks komisjoni tõrksust üksikasjaliku teabe avaldamisel tubakatööstuse lobistidega peetud kohtumiste kohta; nõuab tungivalt, et komisjon muudaks oma töö täielikult läbipaistvaks, et üldsusel tekiks tema töö vastu suurem usaldus;
14. palub komisjonil muuta kogu lobitöö mõju käsitlev teave üldsusele tasuta, täielikult arusaadavana ja hõlpsasti juurdepääsetavaks ühe keskse veebiandmebaasi kaudu;
15. palub komisjonil esitada 2017. aasta jooksul ettepanek täielikult kohustusliku ja juriidiliselt siduva lobitööregistri kohta, mille eesmärk on kaotada kõik lüngad ja luua kõikide lobitöö tegijate jaoks täielikult kohustuslik register;
16. toetab jõupingutusi rakendada lobitöö läbipaistvuse suuniseid, mida kohaldataks mitte ainult ELi institutsioonide, vaid ka riikide ametiasutuste suhtes;
17. juhib tähelepanu kodanike muret rikkumiskaebuste käsitlemise pärast komisjonis; rõhutab, et õigus heale haldusele, nagu see on sätestatud ELi harta artiklis 41, hõlmab kohustust piisavalt põhjendada juhtumeid, mille puhul komisjon otsustab rikkumismenetlust Euroopa Kohtus mitte algatada; tunneb heameelt Euroopa Ombudsmani strateegilise uurimise üle seoses projektis EU Pilot ette tulnud süstemaatiliste probleemidega;
18. tunneb heameelt selle üle, et ombudsman algatas uurimise (juhtum OI/5/2016/AB) selle kohta, kuidas komisjon käsitleb aluslepingute täitmise järelevalvajana EU Piloti menetlustega seotud rikkumisi käsitlevaid kaebusi; tuletab meelde petitsioonikomisjonile varem esitatud taotlusi projektile EU Pilot ja rikkumismenetluse dokumentidele juurdepääsu tagamise kohta, sest petitsioonid toovad sageli kaasa selliste menetluste algatamise;
19. tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Ombudsman jätkab pöördukse efektiga seotud juhtumite uurimist komisjonis; tunnistab, et nende uurimiste tulemusena on komisjon andnud rohkem teavet nende kõrgemate ametnike nimede kohta, kes on läinud komisjonist erasektorisse tööle; julgustab selliste isikute nimesid ja muid andmeid sagedamini avaldama; väljendab lootust, et teised Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused võtavad eeskuju; tunneb heameelt komisjoni tahte üle avaldada teavet endiste volinike ametiajale järgnevate ametikohtade kohta; väljendab suurt muret selle pärast, et Euroopa Komisjoni endine president José Manuel Barroso nimetati Goldman Sachs Internationali nõunikuks ja tegevülesanneteta esimeheks;
20. tuletab meelde, et huvide konfliktid hõlmavad rohkemat kui nn pöördukse juhtumid; rõhutab, et hea halduse saavutamiseks ning poliitilise ja tehnilise otsustusprotsessi usaldusväärsuse tagamiseks tuleb tingimata tõhusalt võidelda igat laadi huvide konfliktidega; on seisukohal, et ELi tasandil tuleb erilist tähelepanu pöörata kandidaatide ametissenimetamisele selle institutsioonides, ametites ja organites olevatele ametikohtadele, rakendades kõrgeid standardeid ja konkreetseid meetmeid, mille puhul ei saa huvide konflikti osas kahtlusi tekkida;
21. tunneb heameelt asjaolu üle, et 2015. aastal kehtestasid kõik ELi institutsioonid personalieeskirjade artiklite 22a–22c kohaselt eeskirjad rikkumistest teatajate kaitsmiseks, ergutades seega reguleeritud viisil rikkumistest teatamist; märgib, et rikkumistest teatajate kaitsmine kättemaksu eest võiks olla tõhusam; nõuab sel eesmärgil tungivalt ühiste eeskirjade vastuvõtmist rikkumisest teatamise ergutamiseks ning miinimumtagatiste ja kaitsemeetmete kehtestamist rikkumistest teatajate jaoks;
22. nõuab direktiivi rikkumisest teatamise kohta, milles sätestataks igasugusest halduslikust omavolist teadaandmiseks asjakohased kanalid ja menetlused ning asjassepuutuvatele isikutele kõigil tasanditel pakutavad minimaalsed piisavad tagatised ja õiguskaitsemeetmed;
23. tunneb heameelt, et Frontex võttis ombudsmani poolelioleva uurimise põhjal, mis käsitleb Frontexi ja liikmesriikide tegevust õigusliku aluseta rändajate ühisel sunniviisilisel tagasisaatmisel, kasutusele kaebuste esitamise mehhanismi võimalike põhiõiguste riivete kohta; kiidab heaks sama mehhanismi lisamise uude Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusesse;
24. avaldab Euroopa Ombudsmanile kiitust, et ta uuris seda, kuidas liikmesriigid järgivad põhiõiguste hartat, kui nad rakendavad ELi fondidest rahastatavaid meetmeid, näiteks projekte, mille eesmärk on puuetega inimeste paigutamine hooldusasutustesse, selle asemel et neid ühiskonda integreerida; nõuab tungivalt, et Euroopa Ombudsman oma uurimisi jätkaks, et tagada projektide läbipaistvus ja lisaväärtus;
25. tunneb heameelt ombudsmani ja Euroopa Parlamendi koostöö üle ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ÜRO raamistikus, eelkõige nõudes konventsiooni täielikku rakendamist ELi tasandil ja selleks piisavate vahendite eraldamist; kinnitab, et toetab täielikult konventsiooni rakendamist, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada konventsiooni täielik rakendamine ELi tasandil;
26. toetab ombudsmani püüdlusi diskrimineerimisjuhtumite, vähemusrühmade õiguste ja eakate õiguste käsitlemisel Euroopa ombudsmanide võrgustiku seminaril „Ombudsmanid diskrimineerimise vastu“;
27. toetab ombudsmani püüdlusi tagada komisjoni poolt konkurentsiküsimustes tehtavate otsuste erapooletus;
28. tunnistab, et kodanike õigus öelda sõna sekka ELi poliitika kujundamisel on praegu tähtsam kui kunagi varem; tunneb heameelt ombudsmani esitatud suuniste üle, mis käsitlevad Euroopa kodanikualgatuse toimimise parandamist, eelkõige mis puudutab Euroopa kodanikualgatuste tagasilükkamise veenvat põhjendamist komisjoni poolt; tunnistab siiski, et Euroopa kodanikualgatuse tõhusamaks muutmiseks tuleb kõrvaldada ja lahendada arvestatavad puudused; kinnitab, et kodanike suurem kaasamine ELi poliitika kindlaksmääramisse suurendab Euroopa institutsioonide usaldusväärsust;
29. tunneb heameelt selle üle, et ombudsmanil on pidev dialoog ja tihedad sidemed teiste ametite kõrval ka paljude ELi institutsioonidega, sealhulgas Euroopa Parlamendiga, et tagada halduskoostöö ja ühtekuuluvus; tunnustab ombudsmani ka püüdluse eest tagada petitsioonikomisjoniga pidev ja avatud suhtlus;
30. tunnistab, et ELi ametid peavad järgima samu kõrgeid läbipaistvuse, vastutuse ja eetikastandardeid nagu kõik teised institutsioonid; märgib rahuloluga Euroopa Ombudsmani ELi mitmes ametis tehtud olulist tööd; toetab Euroopa Kemikaaliameti ettepanekut, mille kohaselt peavad registreerijad tõendama, et nad püüdsid teha kõik endast oleneva loomkatsete vältimiseks, ja esitama teabe selle kohta, kuidas loomkatseid vältida;
31. toetab ombudsmani soovitusi selle kohta, et Euroopa Toiduohutusamet peaks oma huvide konfliktide eeskirjad ja menetlused üldsusega nõuetekohaselt konsulteerimise ja tema kaasamise huvides läbi vaatama;
32. tuletab meelde, et ombudsmanil on ka võimekus ja sellest tulenevalt kohustus kontrollida Euroopa Parlamendi tööd ELi kodanike jaoks hea halduse tagamise eesmärgi täitmises;
33. nõuab Euroopa hea halduse tava eeskirja tõhusat ajakohastamist, võttes selleks praeguse ametiaja jooksul vastu siduva määruse;
34. palub Euroopa Ombudsmanil lisada tulevastesse aastaaruannetesse kategooria kaebuste jaoks, mis ei kuulu ombudsmani pädevusse, sest see võiks anda Euroopa Parlamendi liikmetele ülevaate sellest, millised probleemid ELi kodanikel on;
35. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning liikmesriikide ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.
- [1] EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15.
SELETUSKIRI
3. mail 2016 esitas Euroopa Ombudsman Emily O’Reilly Euroopa Parlamendi presidendile Martin Schulzile 2015. aasta tegevust käsitleva aastaaruande. 20. juunil 2016 tutvustas ta oma aruannet Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni koosolekul.
Aruandel on sama kaasahaarav välimus nagu eelmisel, 2014. aasta aruandel. Tähelepanu on juhitud peamistele küsimustele ning rikkalikult on kirjeldatud Euroopa Ombudsmani algatusi ja tegevusi, sotsiaalmeedia kasutamist ombudsmani tegevuse tutvustamiseks ning Euroopa institutsioonide asjaomast tegevust. Sellele on lisatud informatiivne ja üksikasjalik statistika peaaegu samades valdkondades kui eelmisel aastal, mis võimaldab otsest ja lihtsat võrdlust Kahjuks on aruanne Euroopa Ombudsmani veebisaidil avaldatud vaid inglise keeles, mis piirab lugejate hulka seni, kuni kõik keeleversioonid kättesaadavaks tehakse.
Euroopa Ombudsmani volitusi kirjeldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 228, millega antakse ombudsmani büroole volitused võtta vastu kaebusi haldusomavoli juhtude kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohus, kui see tegutseb õigusemõistjana.
Õigus pöörduda kaebusega ombudsmani poole on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 24 ja ELi põhiõiguste harta artiklis 43. See õigus on ka üks põhiõigustest, mille liikmesriikide kodanikud saavad ELi kodakondsusega.
Ombudsman aitab üksikisikuid, ettevõtjaid ja ühinguid, kellel on tekkinud probleem ELi institutsiooni poolse haldusomavoliga. Haldusomavoli on määratletud kui „puudulik või vigane haldus, mis esineb juhul, kui institutsioon ei tegutse kooskõlas õigusega, ei järgi hea halduse põhimõtteid või rikub inimõigusi“. Samas kirjeldatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 head haldust kui ELi kodaniku õigust, luues kohustused nii riiklikele kui ka ELi haldusasutustele.
2015. aastal aitas Euroopa Ombudsmani büroo 17 033 Euroopa Liidu kodanikku, millest 13 966 juhtumi puhul (81,99%) pakuti nõu Euroopa Ombudsmani veebisaidil oleva interaktiivse juhise kaudu, 2077 juhtumit (12,19%) käsitleti kaebusena ja 1060 juhtumit (6,22%) olid teabenõuded, millele Euroopa Ombudsmani teenistused vastasid. Võrreldes eelneva aastaga aidati 2015. aastal märgatavalt väiksemat arvu kodanikke (2014. aastal 23 072 kodanikku, s.o 26,17% vähem). Kaebuste arv oli sama, kuid 2015. aastal moodustasid kaebused kõikidest juhtumitest suurema osa (12,19%) kui 2014. aastal (9,01%).
Peale kodanike aitamise teenib Euroopa Ombudsman avalikku huvi, aidates ELi institutsioonidel parandada oma pakutavate teenuste kvaliteeti. Lisaks kaebuste uurimisele võib ombudsman uurimise käivitada ka omal algatusel.
Vaatlusaastal avas Euroopa Ombudsman 261 uurimist kaebuste põhjal ja 17 omaalgatuslikku uurimist ning lõpetas 261 kaebuste põhjal tehtud uurimist ja 16 omaalgatuslikku uurimist. Viimasest rühmast kaheksa olid strateegilised uurimised, mis käsitlesid ulatuslikke küsimusi, nagu Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbipaistvus, rikkumisest teatamine, Euroopa kodanikualgatus, põhiõigused ELi ühtekuuluvuspoliitikas ja Frontexi-poolne sunniviisiline tagasisaatmine. Tuleb märkida ka kuue strateegilise algatuse (oluliste teemade käsitlemine ilma uurimiseta) käivitamist, mille hulka kuuluvad Euroopa Keskpanga läbipaistvus, endiste volinike ametiajale järgnev tegevus ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond.
Mis puudutab nende kaebuste päritoluriiki, siis järjestust juhib Hispaania 322 kaebusega, talle järgnevad Saksamaa (234), Belgia (179), Poola (172) ja Ühendkuningriik (146). Nimetatud liikmesriikidest saadetud suur kaebuste hulk ei ole proportsionaalne algatatud uurimiste arvuga. 2015. aasta arvandmetest ilmneb näiteks, et Belgiast saadud 149 kaebusega seoses avati 35 uurimist, Hispaaniast tulnud 323 kaebuse põhjal alustati aga ainult 27 uurimist.
Mis puudutab ombudsmani uurimistega seotud institutsioone, siis esimesel kohal on Euroopa Komisjon, kelle suhtes algatati üle poole juhtumitest (55,6%). Teisel kohal on ELi ametid 11,5%ga. Kolmandat kohta hoiab kindlalt Euroopa Personalivaliku Amet (10%). Järgnevad muud organid 9,2%ga ja viiendal kohal on Euroopa Parlament 8% kaebustega. Viimasel kahel kohal on vastavalt Euroopa välisteenistus (4,6%) ja Euroopa Pettustevastane Amet (1,9%). Võrreldes 2014. aastaga ei ole asjaomased institutsioonid muutunud, kuid muutunud on nende koht järjestuses: 2015. aastal algatati Euroopa Parlamendi suhtes rohkem uurimisi kui Euroopa välisteenistuse suhtes.
2015. aastal olid ombudsmani uurimiste kolm peamist teemat teabenõuded ja dokumentidele juurdepääs (s.o läbipaistvusega seotud küsimused) ning institutsiooni- ja poliitikaküsimused, millele järgnes väikese vahega komisjon aluslepingute järelevalvajana. Kõigi kolme kohta algatatud uurimiste arv on sarnane. Muud järgnevad teemad (tähtsuse järjekorras) olid konkursid ja valikumenetlused, haldusküsimused ja personalieeskirjad ning viimaks hankelepingute sõlmimine ja toetuste andmine. 2014. aastal olid teemad samad, kuid nende koht järjestuses oli erinev: institutsiooni- ja poliitikaküsimusi puudutati harvem kui komisjoni aluslepingute järelevalvajana.
2015. aastal tegeles ombudsman 1946 saadud kaebusega. 971 juhtumi puhul andsid ombudsmani teenistused nõu või edastasid asja (nt mõnele Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmele või Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile), 726 juhtumi puhul teavitati kaebuse esitajat, et rohkem nõu ei ole võimalik anda, ja 249 juhtumi kohta alustati uurimine.
Aastaaruande peatükis 11 kirjeldatakse lühidalt seda, kuidas Euroopa Ombudsman juhtumeid menetleb. Strateegilised uurimised on osa ombudsmani tegevusest, kuid peaülesanne on siiski kaebuste käsitlemine – need esitatakse alati kirjalikult, kas paberil või elektrooniliselt. Ombudsmani volitusi ületavad kaebused edastatakse pädevale asutusele või muule abistavale talitusele. Vastuvõetamatud kaebused lükatakse tagasi ning kaebuse esitajale saadetakse kirjalik põhjendus ja soovitatakse, kust abi otsida. Kaebuse uurimise algatamisel otsustatakse, kas kaebust on võimalik otstarbekalt lahendada. Kui see ei ole võimalik, tuleb algatada täiemahuline uurimine, mis võidakse lõpetada lahenduse või soovitusettepaneku esitamisega haldusomavoli heastamise võimaliku viisi kohta. Viimaks, kui lahendusele ei jõuta, võidakse teha kriitiline märkus.
2015. aasta lõpus alustas Euroopa Ombudsman kirjeldatud menetluste läbivaatamist, et suurendada selle tõhusust ja mõju. Läbivaadatud menetlusi oodatakse pikisilmi 2016. aastal, enne seda konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga.
Ombudsmani 2015. aastal lõpetatud uurimistest 145 puhul (52,3%) lahendati kaebuse küsimus asjaomase institutsiooni poolt või jõuti sõbralikule lahendusele. 79 juhtumi puhul (28,5%) haldusomavoli ei avastatud, 59 juhtumi puhul (19,5%) ei olnud uurimise jätkamine põhjendatud ja 30 juhtumi puhul (10,8%) avastati haldusomavoli. Kuue juhtumi puhul (2,2%) võeti muid meetmeid. Võrreldes eelmise aastaga tuleb märkida lahendatud kaebuste osakaalu olulist kasvu (33,3%-lt 2014. aastal), samuti nende juhtumite suuremat hulka, mille puhul haldusomavoli ei avastatud (19,0% 2014. aastal). Samas vähenes märkimisväärselt kaebuste osakaal, mille puhul uurimise jätkamine ei olnud põhjendatud (40,8% 2014. aastal).
Juhtumite puhul, mille uurimisel on võimalik teha kindlaks haldusomavoli esinemine, võib Euroopa Ombudsman uurimise lõpetada kriitilise märkuse või soovitusettepanekuga.
Ombudsman esitab kriitilise märkuse siis, kui institutsioonil pole enam võimalik haldusomavoli kõrvaldada, kui haldusomavolil puudub üldine mõju või kui ombudsmanipoolsed järelmeetmed pole vajalikud. Ombudsman võib kriitilise märkuse esitada ka juhul, kui ta on seisukohal, et soovitusettepanek ei oleks tulemuslik, või juhtudel, kui asjaomane institutsioon ei nõustu soovitusettepanekuga, kuid haldusomavoli juhtum ei anna alust eriaruande esitamiseks parlamendile. Kriitiline märkus on siiski kaebuse esitajale kinnituseks, et tema kaebus oli põhjendatud, ja märkuses osutatakse asjaomasele institutsioonile selgelt, milles see eksis, nii et sellist tegevust saaks edaspidi vältida.
Lisamärkus on vahend, mida ombudsman kasutab nende juhtumite puhul, milles ta tuvastab võimaluse halduse kvaliteeti parandada. Ombudsmani lisamärkused pole mõeldud asjaomase institutsiooni kritiseerimiseks, vaid neid tuleks võtta suuniste ja nõuannetena selle kohta, kuidas institutsioon saab teenuse kvaliteeti parandada.
Soovitusettepanek esitatakse juhtudel, kui asjaomasel institutsioonil on võimalik haldusomavoli juhtum kõrvaldada, või juhtudel, mil haldusomavoli on tõsine või sellel on üldine mõju. Soovitusettepaneku saamise korral on asjaomane institutsioon vastavalt aluslepingule kohustatud saatma ombudsmanile kolme kuu jooksul üksikasjaliku arvamuse.
Kui ELi institutsioon, amet või organ ei vasta soovitusettepanekule rahuldavalt, võib ombudsman koostada ja saata eriaruande Euroopa Parlamendile. Eriaruanne on ombudsmani viimane, kõige äärmuslikum vahend ja tähendab viimast sammu, mille ombudsman kaebusega tegelemisel võtab. Alates sellest on Euroopa Parlamendi ülesanne otsustada edasiste sammude, näiteks resolutsiooni koostamise üle. Eriaruanded esitatakse petitsioonikomisjonile, mis on ombudsmaniga suhtlemise eest vastutav komisjon.
2015. aastal esitas ombudsman 19 juhtumi puhul institutsioonidele kriitilised märkused. 11 juhtumi puhul esitati soovitusettepanek, millega asjaomane institutsioon täielikult või osaliselt nõustus.
Euroopa Ombudsman teeb tihedat koostööd oma kolleegidega liikmesriikides. Koostöö toimub Euroopa ombudsmanide võrgustiku raames, mis hõlmab riigi ja piirkonna tasandi ombudsmanide institutsioone ja ELi liikmesriikide, ELi kandidaatriikide ning Euroopa Majanduspiirkonda ja/või Schengeni alasse kuuluvate muude riikide petitsioonikomisjone ja analoogseid organeid. Võrgustikku kuulub praegu 94 bürood 36 riigist. Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon on võrgustiku täieõiguslik liige.
2015. aasta oli võrgustiku jaoks oluline aasta, kuna Euroopa Ombudsman algatas Euroopa ombudsmanide võrgustiku reformi, et muuta see Euroopa avalikkusele nähtavamaks ja vajalikumaks. Välja arvatud juhtumite puhul, mis ületavad ombudsmani volitusi (2015. aastal edastati 512 sellisest juhtumist 470 teistele ombudsmanidele ja 42 petitsioonikomisjonile), mis oli siiani kasutatav menetlus, on võrgustiku liikmetel nüüd võimalik teha tõhustatud koostööd, nimelt uurida küsimust ombudsmaniga paralleelselt (nagu tehti ebaseaduslike rändajate sunniviisilise tagasisaatmise küsimuses), arutada konkreetseid juhtumeid (nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi uurimine) ning konsulteerida üksteisega laiematel teemadel (nt lobitöö läbipaistvus eesmärgiga koostada sel teemal riikide ja ELi haldusasutustele ette nähtud suunised). Liikmed kavandavad ka peateemasid käsitlevate iga-aastaste seminaride korraldamist ning võrgustikust pädevatele institutsioonidele saadetavate ELi õigusega seotud riiklike päringute edastamise sisemenetluste parandamist. Euroopa ombudsmanide võrgustiku aastakoosolek toimus 2015. aasta aprillis Varssavis ja sellel käsitleti diskrimineerimisega seotud küsimusi.
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõikes 2 nähakse ette, et ELil peab olema loodud raamistik konventsiooni rakendamise edendamiseks, kaitsmiseks ja järelevalveks. Selle liikmed on nii Euroopa Ombudsman, Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjon, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, Euroopa Komisjon (kes on avaldanud kavatsust raamistikust taganeda) kui ka Euroopa puuetega inimeste foorum. Euroopa Ombudsmani ülesanne on puuetega inimeste õigusi kaitsta ning tagada, et ELi administratsioon oleks teadlik oma ülesannetest seoses nende õigustega. Isikutel, kes leiavad, et ELi institutsioon ei käitu kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, on õigus pöörduda ombudsmani poole, et taotleda heastamist. Raamistikku reformitakse praegu pärast selle läbivaatamist ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni eksperdikomisjoni poolt. Euroopa Ombudsman osaleb aktiivselt reformimises.
Euroopa Ombudsmani eelarve moodustab ELi eelarves omaette jao. 2015. aastal oli Euroopa Ombudsmani eelarve 10 346 105 eurot.
Petitsioonikomisjon võtab arvesse praegu toimuvat arengut Euroopa Ombudsmani strateegilistes uurimistes ja algatustes, nii nendes, mis jätkuvad 2015. aastast järgmisesse aastasse, kuid ka nendes, mis on praegu avatud varasemate saavutuste järelmeetmena. Nende hulgas on kolmepoolsete läbirääkimiste läbipaistvus ja dokumentide avalikustamine, Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu töö suurem läbipaistvus ning erinõunike võimalike huvide konfliktide ennetamine. Me kiidame heaks Euroopa Ombudsmani jõupingutused selle nimel, et tagada niisuguste ELi eri institutsioonide või organite läbipaistvus, kes võtavad vastu Euroopa Liidu kodanikke mõjutavaid otsuseid, sest need teevad majandus- ja rahandusalaseid otsuseid (nagu eurorühm) või pakuvad rahastust liikmesriikidele karmide tingimuste ja vastastikuse mõistmise memorandumite (näiteks Euroopa stabiilsusmehhanism) alusel.
VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
9.11.2016 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
21 9 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Marina Albiol Guzmán, Margrete Auken, Beatriz Becerra Basterrechea, Soledad Cabezón Ruiz, Andrea Cozzolino, Pál Csáky, Miriam Dalli, Rosa Estaràs Ferragut, Eleonora Evi, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Peter Jahr, Jude Kirton-Darling, Svetoslav Hristov Malinov, Notis Marias, Edouard Martin, Roberta Metsola, Marlene Mizzi, Julia Pitera, Sofia Sakorafa, Eleni Theocharous, Jarosław Wałęsa, Cecilia Wikström, Tatjana Ždanoka |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Urszula Krupa, Demetris Papadakis, Ángela Vallina, Rainer Wieland |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Tiziana Beghin, Ernest Urtasun, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska |
||||