RAPORT mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Madalmaade taotlus – EGF/2016/005 NL/Drenthe Overijssel Retail)

10.2.2017 - (COM(2016)0742 – C8-0018/2017 – 2017/2014(BUD))

Eelarvekomisjon
Raportöör: Nedzhmi Ali

Menetlus : 2017/2014(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0036/2017
Esitatud tekstid :
A8-0036/2017
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Madalmaade taotlus – EGF/2016/005 NL/Drenthe Overijssel Retail)

(COM(2016)0742 – C8-0018/2017 –2017/2014(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0742 – C8-0018/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006[1] (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020[2], eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[3] (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0036/2017),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.  arvestades, et EGFi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, seada liidu rahalise toetuse suuruseks kuni 60 % kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, suurendada EGFi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.  arvestades, et Madalmaad esitasid taotluse EGF/2016/005 NL/Drenthe Overijssel Retail, et saada EGFist rahalist toetust seoses koondamistega NACE Revision 2 osa 47 (jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas majandussektoris ja peamiselt NUTS 2 tasandi piirkondades Drenthe (NL13) ja Overijssel (NL21), ning arvestades, et 1 096 koondatud töötajast, kes vastavad EGFist toetuse saamise tingimustele, osaleb meetmetes eeldatavalt 800 töötajat;

E.  arvestades, et taotlus esitati EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti b kohaste sekkumiskriteeriumide alusel, mille kohaselt on fondist abi saamise tingimuseks vähemalt 500 töötaja koondamine üheksakuulise vaatlusperioodi jooksul mõne liikmesriigi ettevõtetes, kes tegutsevad samas NACE Revision 2 osa tasandil määratletud majandussektoris ja asuvad NUTS 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas;

F.  arvestades, et tarbijate suhtumises on toimunud märkimisväärsed muudatused, näiteks on vähenenud müük keskmises hinnakategoorias ja kasvanud internetiostude populaarsus; arvestades, et uute, kesklinnast väljaspool asuvate ostukeskuste rajamine paljudesse Hollandi linnadesse ja tarbijate vähenev usaldus[4] majanduse vastu mõjutasid traditsioonilise jaemüügisektori positsiooni samuti negatiivselt;

G.  arvestades, et Madalmaad selgitavad, et Hollandi finantssektor kui ülemaailmsel tasandil tegutseja peab järgima rahvusvahelisi eeskirju, sealhulgas rahaliste reservide eeskirju, ning et uutele rahvusvahelistele standarditele vastamise vajadusest tulenevalt on pankadel vähem ressursse majanduse rahastamiseks kui enne;

H.   arvestades, et Madalmaades Drenthe ja Overijsseli piirkondades toimus 1. augustist 2015 1. maini 2016 jaekaubandussektoris 1 096 koondamist;

I.  arvestades, et kuigi jae- ja hulgimüügiteenused moodustavad liidu SKPst 11 % ja nendega on kogu liidu tööhõivest seotud 15 %, valitseb selles sektoris endiselt kriis;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud tingimused on täidetud ja et seetõttu on Madalmaadel õigus saada nimetatud määruse alusel 1 818 750 eurot rahalist toetust, mis moodustab 3 031 250 euro suurustest kogukuludest 60 %;

2.  märgib, et Madalmaad esitasid taotluse EGFist rahalise toetuse saamiseks 12. juulil 2016 ning et komisjon lõpetas taotluse hindamise 29. novembril 2016 ja tegi selle Euroopa Parlamendile teatavaks 23. jaanuaril 2017;

3.  märgib, et jaekaubanduse, v.a mootorsõidukite ja mootorrataste sektoriga seoses on esitatud veel 6 EGFi taotlust, millest kõiki põhjendati ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga[5];

4.  märgib, et suuremate kaubamajade kehv finantsseisund muutis võimatuks investeeringud teistesse poemudelitesse, et teha vajalikud muudatused ja olla jälle konkurentsivõimeline;

5.  juhib tähelepanu, et Hollandi tööturg on kriisist aeglaselt toibumas ja et selle mõju on teatud sektorites ikka veel tunda ning mõned sektorid, näiteks jaemüügisektor, on hakanud finants- ja majanduskriisi tagajärgede all tõeliselt kannatama alles hiljuti;

6.  märgib, et Hollandi jaemüügisektoris võis viimastel kuudel täheldada arvukaid koondamisi, kusjuures sektori suurimad kaubamajad kannatavad pankrottide tagajärgede all, mis on tinginud kokku 27 052 koondamist[6] ajavahemikul 2011–2015; märgib kahetsusega, et jaemüügisektoris müüdud kaupade mahud järgisid seda suundumust, langedes –2 %lt 2011. aastal –4 %ni 2013. aastal, kusjuures ostud jäävad endiselt 2,7 % alla 2008. aasta taseme[7];

7.  rõhutab, et jaemüügisektoril on NUTS 2. tasandi Drenthe ja Overijsseli piirkondades tööhõives suur osakaal (17-19 %); märgib, et kriisi algusest peale on pankrotti läinud 5200 jaemüügipoodi ning alles hiljuti sattusid pankrotilainesse suurimad kaubamajad; peab kahetsusväärseks, et selle tagajärjel suurenes töötushüvitiste saajate arv nende piirkondade jaemüügisektoris 2015. aasta jaanuarist 2016. aasta märtsini 3461 inimese võrra[8];

8.  peab kahetsusväärseks, et kõige rohkem on mõjutatud noored töötajad, kuna 67,1 % sihtrühma kuuluvatest toetusesaajatest on alla 30aastased;

9.  rõhutab, et aeg, mil sihtrühma kuuluvad toetusesaajad ei tööta ega õpi, on pikk ning aeg, mis jääb viimase koondamise (1. mai 2016) ja taotluse esitanud liikmesriigile EGFist toetuse eraldamise vahel, on pikem kui aasta, st samuti pikk;

10.  võtab teadmiseks tõsiasja, et Madalmaad on andnud teada, et taotlus, eelkõige kooskõlastatud individuaalsete teenuste pakett, on koostatud sidusrühmadega, sotsiaalpartneritega ning jaemüügisektori ja asjaomaste piirkondade esindajatega konsulteerides;

11.  märgib, et taotlus ei hõlma EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punktis b ette nähtud toetusi ega stiimuleid; tunneb heameelt otsuse üle, mille kohaselt võivad tehnilise abi kulud moodustada kogukuludest kuni 4 %, mis tähendab, et ülejäänud 96 % saab kasutada individuaalsete teenuste paketi jaoks;

12.  palub komisjonil uurida uusi võimalusi, kuidas EGFist toetuse andmine taotluste menetlemisel bürokraatia vähendamise kaudu kiiremaks muuta;

13.  märgib, et koondatud töötajatele osutatavad EGFist kaasrahastatavad individuaalsed teenused hõlmavad osalejate võimete, potentsiaali ja tööväljavaadete hindamist; abi töö otsimisel ja juhtumikorraldust; paindlikku tööbörsi tööotsijatele ja tööandjatele, kus pakutakse ajutist tööd; töökohavahetuse toetamist; koolitust ja ümberõpet, sh ettevõtluse edendamise koolitust ja juhendamist ning ettevõtluse edendamise toetusi;

14.  tuletab meelde, et kooskõlas EGFi määruse artikliga 7 tuleks EGFist toetatava individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel lähtuda tööturu tulevastest väljavaadetest ja nõutavatest oskustest ning see peaks kokku sobima üleminekuga ressursitõhusale ja säästvale majandusele;

15.  märgib, et Madalmaad on esitanud kinnitused, et kavandatud meetmed ei saa toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine, kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid ning liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta täidetakse;

16.  tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluvat koolitust kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ettevõtluskeskkonnale;

17.  kordab, et EGFi abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

18.  palub komisjonil tagada üldsuse juurdepääsu EGFi vahendite kasutamisega seotud dokumentidele;

19.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

20.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Madalmaade taotlus – EGF/2016/005 NL/Drenthe Overijssel Retail)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006,[1] eriti selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[2], eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on toetada maailmakaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste, üleilmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue üleilmse finants- ja majanduskriisi tõttu koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)  Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artikli 12 kohaselt ei tohi EGF ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades)[3].

(3)  Madalmaad esitasid 12. juulil 2016 taotluse EGFi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses töötajate koondamisega kuues ettevõttes, mis on tegevad jaekaubanduse sektoris kahes Madalmaade piirkonnas (Drenthe ja Overijssel). Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13.

(4)  Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Madalmaade ametiasutuste taotluse alusel rahalist toetust summas 1 818 750 eurot.

(5)  Selleks et EGFi vahendeid saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu 2017. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 1 818 750 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates [otsuse vastuvõtmise kuupäev]*.

[4]...

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

  • [1]   ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
  • [2]   ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
  • [3]   Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
  • [4] *  Parlament lisab kuupäeva enne otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

SELETUSKIRI

I. Taust

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) loodi selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede tõttu.

Määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)[1][1] artikli 12 ja määruse (EÜ) nr 1309/2013[2][2] artikli 15 sätete kohaselt ei tohi fond ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades). Asjakohane summa kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.

Menetluskorra kohaselt esitab komisjon vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[3][3] punktile 13 fondi kasutuselevõtmiseks (taotlusele positiivse hinnangu andmise korral) eelarvepädevatele institutsioonidele fondi kasutuselevõtmise ettepaneku ning sellega koos vastava ümberpaigutamistaotluse. Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolne menetlus.

II. Madalmaade taotlus ja komisjoni ettepanek

1.  Komisjon esitas 29. novembril 2016 ettepaneku võtta vastu otsus EGFi kasutuselevõtmise kohta Madalmaadele vahendite eraldamiseks, et toetada NACE Revision 2 osa 47 („Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad“) alla kuuluvas majandussektoris peamiselt NUTS[4][4] 2. tasandi piirkondades NL13 – Drenthe ja NL21 – Overijssel tegutseva 6 ettevõtte pankroti ja sulgemise järel koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule.

Ettevõtjad ja nende koondatud töötajate arv vaatlusperioodil

Aktiesport (Drenthe)

41

Perry Sport (Drenthe)

19

Aktiesport (Overijssel)

84

Perry Sport (Overijssel)

36

Dolcis (Drenthe)

19

Scapino (Drenthe)

209

Dolcis (Overijssel)

44

Scapino (Overijssel)

213

Manfield (Drenthe)

11

V&D (Drenthe)

125

Manfield (Overijssel)

27

V&D (Overijssel)

268

Ettevõtjaid kokku: 6

Koondatuid kokku:

1 096

Tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjaid kokku:

0

Toetuse saamise nõuetele vastavaid töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid kokku:

1 096

 

 

 

 

 

 

Kõnealune taotlus on esimene, mida tuleb 2017. aasta eelarve raames käsitleda, ja 7. taotlus jaekaubanduse, v.a mootorsõidukite ja mootorrataste sektoris ning see puudutab EGFist Madalmaade kasuks kokku 1 818 750 euro kasutuselevõtmist. Taotlus hõlmab 800 koondatud töötajat.

Taotlus saadeti komisjonile 12. juulil 2016. aastal ja selle kohta esitati täiendavat teavet kuni 6. septembrini 2016. aastal. Komisjon otsustas kooskõlas kõigi kohaldatavate EGFi määruse sätetega, et taotlus vastab EGFist rahalise toetuse andmise tingimustele, millele on osutatud EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis b.

Ehkki Hollandi tööturg on aeglaselt kriisist toibumas, on selle mõju teatud sektorites ikka veel tunda. Mõned sektorid, näiteks jaemüügisektor, on finants- ja majanduskriisi tagajärgede all hakanud kannatama alles hiljuti. Mõned suurimad jaemüügipoed Madalmaades läksid pankrotti 2015. aasta lõpuks. Ühes analüüsis on välja toodud jaemüügisektoris aastate jooksul toimunud 10 suurimat pankrotti, suletud filiaalide/poodide arv ja kaotatud töökohtade arv[5][5]. Pankrotid algasid juba kriisi keskel (2011–2013), tabades kõigepealt väiksemaid jaemüügikette ja praegu (2015–2016) ka suuremaid[6][6].

Koondatud töötajatele pakutavad 6 meedet koosnevad järgmisest:

–  Arvelevõtmine: selle meetme abil kaardistatakse osalejad vastavalt nende võimetele, potentsiaalile ja tööväljavaadetele. Iga arvelevõtmine hõlmab ka nõustamist.

–  Abi töö otsimisel ja juhtumikorraldus: see meede algab koondatute vajadustele vastavalt kohandatud programmi pakkumisega. See hõlmab muu hulgas üleviimisdokumentide koostamist, intensiivset tööotsimise koolitust, töömesside korraldamist ja intensiivset kontakteerumist tööandjatega.

–   Liikuvusmeede: see meede kujutab endast paindlikku tööbörsi tööotsijatele ja tööandjatele, kus pakutakse ajutist tööd. Kõnealune teenus võimaldab tööjõudu paindlikult kasutada. Selle abil pakutakse töökogemust (ümberõppinud) töötajatele ja aidatakse neil end uutele tööandjatele tutvustada.

–  Töökohavahetuse toetamine: selle meetme abil pakutakse tööalast suunamist, tööalast nõustamist ja pädevusega seotud koolitust.

–  Koolitus ja ümberõpe: selle meetme abil pakutakse koolitust, ümberõpet ja muid haridusega seotud võimalusi jaemüügisektorile ja uutele kutseprofiilidele, näiteks transport, IT teenused, tehnilised erialad ja muu.

–  Ettevõtluse edendamise koolitus ja juhendamine: mõned osalejad saavad kasutada omandatud ärialaseid oskusi ja kogemusi oma ettevõtte loomiseks. Selle meetme abil pakutakse neile koolitust ja juhendamist, arendades nende oskusi, koostades jätkusuutliku äriplaani ja juhtides neid läbi õigusmenetluste.

–  Ettevõtluse edendamise toetus: selle meetme abil antakse toetust investeerimiskulude katmiseks, kui osaleja omandab vajalikud oskused ja tal on jätkusuutlik äriplaan.

Eelnimetatud meetmete pakett lisatakse koondatud töötajatele pakutavatele tavateenustele. Need meetmed on individuaalsed ja suunatud koondatud töötajale, samal ajal kui ettevõtlusmeetmed on suunatud piiratud arvule isikutele, kellel on realistlikud äriprojektid.

Komisjon on seisukohal, et kirjeldatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud. Need meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid.

Madalmaad on esitanud kõik vajalikud kinnitused seoses järgmisega:

–  kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

–  riigisisestes ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud;

–  kavandatud meetmed ei saa toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine;

–  kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

–  EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele.

III. Menetlus

Komisjon esitab fondi kasutuselevõtmiseks eelarvepädevatele institutsioonidele ettepaneku assigneeringute ümberpaigutamiseks summas 1 818 750 eurot.

See on 2017. aastal seni esimene ümberpaigutamisettepanek, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele EGFi kasutuselevõtuks esitatud.

Arvamuste lahknemise korral algatatakse vastavalt EGFi määruse artikli 15 lõikele 4 kolmepoolne menetlus.

Vastavalt sisekokkuleppele tuleks protsessi kaasata tööhõive- ja sotsiaalkomisjon, kes pakub konstruktiivset tuge ja aitab hinnata fondi kasutuselevõtmise taotlusi.

LISA: TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI KIRI

D(2017)3389

Jean Arthuis

Eelarvekomisjoni esimees

ASP 09G205

Teema:   Arvamus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kasutuselevõtmise kohta juhtumi EGF/2016/005 NL/Drenthe Overijssel Retail puhul

Austatud esimees

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon ning selle Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitlev töörühm arutasid EGFi kasutuselevõtmist juhtumi EGF/2016/005 NL/Drenthe Overijssel Retail puhul ja võtsid vastu järgmise arvamuse.

EMPL-komisjon ning EGFi käsitlev töörühm pooldavad EGFi kasutuselevõtmist kõnealuse taotluse alusel. EMPL-komisjon esitab sellega seoses mõned märkused, kuid ei sea maksete tegemist kahtluse alla.

EMPL-komisjoni tähelepanekud põhinevad järgmistel kaalutlustel:

A)  arvestades, et kõnealune taotlus põhineb määruse (EL) nr 1309/2013 (edaspidi „EGFi määrus“) artikli 4 lõike 1 punktil b ning on seotud 1 096 töötaja koondamisega kuues ettevõttes, mis tegutsevad NACE Revision 2 osa 47 („Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad“) alla kuuluvas majandussektoris;

B)  arvestades, et näitamaks seost nende koondamiste ja maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud suurte struktuurimuutuste vahel, selgitavad Madalmaad, et jaekaubandussektoris valitseb kriis, sest internetiostud muutuvad üha populaarsemaks, uued ostukeskused rajatakse kesklinnast väljapoole ning finants- ja majanduskriisi tõttu on kehtestatud rangemad panganduseeskirjad, mille tagajärjel on pangad muutunud krediidi andmisel ettevõtetele ettevaatlikumaks;

C)  arvestades, et meetme sihtrühmaks olevatest töötajatest on 71,2% mehed ja 28,8% naised; arvestades, et 61,5% sihtrühma kuuluvatest toetusesaajatest on 15–24 aastat vanad, 24,8 % on 30–54 aastat vanad ja 8 % on 55–64 aastat vanad;

D)  arvestades, et kõnealune on seitsmes EGFist toetuse saamise taotlus, mis puudutab NACE osa 47 („Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad“).

Seetõttu palub tööhõive- ja sotsiaalkomisjon vastutaval eelarvekomisjonil lisada Madalmaade taotlust käsitlevasse resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  nõustub komisjoniga, et määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud sekkumiskriteeriumid on täidetud ja et seetõttu on Madalamaadel õigus saada nimetatud määruse alusel 1 818 750 eurot rahalist toetust, mis moodustab 3 031 250 euro suurusest kogumaksumusest 60 %;

2.  märgib, et komisjon pidas kinni 12 nädala pikkusest tähtajast, mis kestis Madalamaade ametiasutustelt lõpliku taotluse kättesaamisest kuni 29. novembril 2016 rahalise toetuse andmise tingimustest kinnipidamise kohta lõpliku hinnangu andmiseni, ja tegi selle Euroopa Parlamendile teatavaks 23. jaanuaril 2017;

3.  rõhutab, et jaemüügisektoril on NUTS 2. tasandi asjaomaste piirkondade – Drenthe ja Overijssel – tööhõives suur osakaal (17–19 %); märgib, et kriisi algusest peale on pankrotti läinud 5200 jaemüügipoodi ning alles hiljuti sattusid pankrotilainesse suurimad kaubamajad; peab kahetsusväärseks, et selle tagajärjel suurenes töötushüvitiste saajate arv nende piirkondade jaemüügisektoris 2015. aasta jaanuarist 2016. aasta märtsini 3461 inimese võrra;

4.  märgib, et koondatud töötajatele osutatavad EGFist kaasrahastatavad individuaalsed teenused hõlmavad osalejate võimete, potentsiaali ja tööväljavaadete hindamist; abi töö otsimisel ja juhtumikorraldust; paindlikku tööbörsi tööotsijatele ja tööandjatele, kus pakutakse ajutist tööd; töökohavahetuse toetamist; koolitust ja ümberõpet, sh ettevõtluse edendamise koolitust ja juhendamist ning ettevõtluse edendamise toetusi;

5.  tunneb heameelt selle üle, et Madalmaad on kinnitanud, et taotlus, eelkõige kooskõlastatud individuaalsete teenuste pakett, on koostatud sidusrühmadega, sotsiaalpartneritega, koondatud töötajatega ning jaemüügisektori ja asjaomaste piirkondade esindajatega konsulteerides;

6.  märgib, et taotlus ei hõlma EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punktis b ette nähtud

toetusi ega stiimuleid; tunneb heameelt otsuse üle, mille kohaselt võivad tehnilise abi kulud moodustada kogukuludest kuni 4 %, mis tähendab, et ülejäänud 96% saab kasutada individuaalsete teenuste paketi jaoks;

7.  märgib, et Madalmaad on esitanud kinnitused, et kavandatud meetmed ei saa toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine, kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid ning liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta täidetakse;

8.  tuletab meelde, et vastavalt määruse artiklile 7 tuleks kooskõlastatud individuaalse teenuste paketi koostamisel prognoosida tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi ning kooskõlastatud pakett peaks olema kooskõlas ressursitõhusa ja jätkusuutliku majanduse eesmärgiga.

Lugupidamisega

Thomas HÄNDEL

tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni esimees

LISA: REGIONAALARENGUKOMISJONI KIRI

Jean ARTHUIS

Esimees

Eelarvekomisjon

Euroopa Parlament

Teema:  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine

Austatud härra Arthuis

Regionaalarengukomisjonile on arvamuse avaldamiseks esitatud Euroopa Komisjoni ettepanek võtta vastu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) kasutuselevõtmise kohta. Minu teada on eelarvekomisjonil kavas 9. veebruaril 2016 selles küsimuses vastu võtta raport.

–  COM(2016)0742/1 – tehakse ettepanek kasutada EGFi vahendeid summas 1 818 750 eurot seoses 1 096 töötaja koondamisega NACE Revision 2 osa 47 („Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad“) alla kuuluvas majandussektoris. Koondamised toimusid Madalmaades NUTS 2. tasandi piirkondades NL13 - Drenthe ja NL21 - Overijssel.

EGFist rahalise toetuse maksmise eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006.

Regionaalarengukomisjoni koordinaatorid hindasid ettepanekut ja palusid mul Teile kirjalikult teada anda, et regionaalarengukomisjoni enamusel ei ole vastuväiteid kõnealusele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmisele ega eelnimetatud summa eraldamisele vastavalt Euroopa Komisjoni ettepanekule.

Lugupidamisega

Iskra MIHAYLOVA

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

9.2.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Manuel dos Santos, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Vladimír Maňka, Clare Moody, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Stanisław Ożóg, Jordi Solé, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jean-Paul Denanot, Andrey Novakov, Ivan Štefanec, Marco Valli

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

23

+

ALDE

Jean Arthuis

EFDD

Marco Valli

ENF

Marco Zanni

PPE

Reimer Böge, Lefteris Christoforou, , José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Inese Vaidere, , Ivan Štefanec

S&D

Jean-Paul Denanot, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Vladimír Maňka, Clare Moody, , Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Manuel dos Santos

Verts/ALE

Jordi Solé, Indrek Tarand

3

ECR

Richard Ashworth, Stanisław Ożóg

NI

Eleftherios Synadinos

0

0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu