RAPORT majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2017. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta

10.2.2017 - (2016/2307(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Yana Toom

Muudatusettepanekud

Menetlus : 2016/2307(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A8-0037/2017

Esitatud tekstid :

A8-0037/2017

Arutelud :

PV 14/02/2017 - 18
CRE 14/02/2017 - 18

Hääletused :

PV 15/02/2017 - 7.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0039

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2017. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta

(2016/2307(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 5,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 9, 145, 148, 152, 153 ja 174,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349 äärepoolseimate piirkondade eriseisundi kohta,

– võttes arvesse institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel,

– võttes arvesse ELi põhiõiguste hartat, eelkõige selle IV jaotist (Solidaarsus),

– võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

– võttes arvesse ILO konventsiooni nr 102 sotsiaalkindlustuse miinimumstandardite kohta ja ILO soovitust nr 202 sotsiaalkaitse riiklike põhialuste kohta,

– võttes arvesse läbivaadatud Euroopa sotsiaalhartat,

– võttes arvesse säästva arengu 1. eesmärki – kaotada kõikjal vaesus mis tahes kujul – ja eelkõige 3. alleesmärki – rakendada iga riigi jaoks kohased sotsiaalkaitsesüsteemid ja -meetmed, sealhulgas sotsiaalkaitse põhialused, ning saavutada 2030. aastaks, et sotsiaalkaitse hõlmab enamiku vaestest ja ebasoodsas olukorras olevatest inimestest,

– võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitust „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ (COM(2013)0778),

– võttes arvesse komisjoni 16. novembri 2016. aasta teatist „2017. aasta majanduskasvu analüüs“ (COM(2016)0725),

– võttes arvesse komisjoni 16. novembri 2016. aasta soovitust võtta vastu nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta (COM(2016)0726),

– võttes arvesse komisjoni 16. novembri 2016. aasta teatist „Euroala positiivse eelarvepoliitika poole“ (COM(2016)0727),

– võttes arvesse komisjoni 16. novembri 2016. aasta teatist „Häiremehhanismi aruanne 2017“ (COM(2016)0728),

– võttes arvesse komisjoni ja nõukogu 16. novembri 2016. aasta ühise tööhõivearuande projekti, mis on lisatud komisjoni teatisele 2017. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2016)0729),

– võttes arvesse komisjoni 16. novembri 2016. aasta teatist „2017. aasta eelarvekavad: üldine hinnang“ (COM(2016)0730),

– võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa investeerib taas: Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“ (COM(2016)0359),

– võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatist „Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus“ (COM(2016)0733),

– võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „Euroopa investeeringute tugevdamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu saavutamiseks – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi teine etapp ning uus Euroopa välisinvesteeringute kava“ (COM(2016)0581),

– võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta teatist „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“ (COM(2016)0646),

– võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (COM(2016)0604),

– võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „Mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbivaatamine/muutmine – Tulemustele keskenduv ELi eelarve“ (COM(2016)0603),

– võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa uus oskuste tegevuskava. Koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks“ COM(2016) 0381,

– võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“ (COM(2016)0356),

– võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2016. aasta teatist Euroopa sotsiaalõiguste teemalise arutelu käivitamise kohta (COM(2016)0127) ja selle lisasid,

– võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2015. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamise kohta ajavahemikuks 2017–2020 ning määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 muutmise kohta (COM(2015)0701),

– võttes arvesse komisjoni 21. oktoobri 2015. aasta teatist majandus- ja rahaliidu lõpuleviimiseks võetavate meetmete kohta (COM(2015)0600),

– võttes arvesse komisjoni 15. veebruari 2016. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (COM(2016)0071) ja Euroopa Parlamendi 15. septembri 2016. aasta sellekohast seisukohta[1],

– võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine“ (COM(2015)0012),

– võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),

– võttes arvesse komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta teatist „Majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamine“ (COM(2013)0690),

– võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta teatist „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020“ (COM(2013)0083),

– võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2012. aasta teatist „Töövõimalusterohke majanduse taastumine“ (COM(2012)0173),

– võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta teatist „Noortele pakutavate võimaluste algatus“ (COM(2011)0933),

– võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (COM(2010)0758) ning sellel põhinevat Euroopa Parlamendi 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni[2],

– võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

– võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitust 2008/867/EÜ tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta,

– võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“,

– võttes arvesse nõukogu järeldusi sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamise kohta (13414/2015),

– võttes arvesse oma 26. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2016. aasta prioriteetide rakendamise kohta[3],

– võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni pagulaste sotsiaalse kaasamise ja tööturule integreerimise kohta[4],

– võttes arvesse oma 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2016. aasta majanduskasvu analüüsi kohta[5],

– võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee 24. septembri 2015. aasta arvamust majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2015. aasta prioriteetide rakendamise kohta,

– võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2015. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta[6],

– võttes arvesse oma 2. veebruari 2016. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta[7],

– võttes arvesse oma 24. novembri 2015. aasta resolutsiooni ebavõrdsuse ja eelkõige laste vaesuse vähendamise kohta[8],

– võttes arvesse oma 28. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika ja strateegia „Euroopa 2020“ läbivaatamise kohta[9],

– võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust O-000121/2015 – B8-1102/2015 nõukogule ja sellega seotud 29. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni nõukogu soovituse kohta, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule[10],

– võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni konkurentsivõimelise ELi tööjõuturu loomise kohta 21. sajandil: oskuste ja kvalifikatsioonide nõudluse ja töövõimalustega vastavusse viimine kui võimalus kriisist väljuda[11],

– võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni kohta võitluses tööpuudusega[12],

– võttes arvesse oma 25. novembri 2014. aasta resolutsiooni strateegia „Euroopa 2020“ tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta[13],

– võttes arvesse oma 17. juuli 2014. aasta resolutsiooni noorte tööhõive kohta[14],

– võttes arvesse oma 15. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu võimaluste kohta aidata kaasa ettevõtjatele, ettevõtetele ja idufirmadele uute töökohtade loomiseks soodsa keskkonna kujundamisele[15],

– võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta[16],

– võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee lõppjäreldusi seoses Euroopa Liidu esialgse aruandega (september 2015),

– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 3/2015 „ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid“[17],

– võttes arvesse 11. oktoobri 2016. aasta dokumenti „Employment and Social developments in Europe“ („Tööhõive ja sotsiaalsed arengud Euroopas“, kvartaliülevaade, sügis 2016),

– võttes arvesse viiendat ja kuuendat Euroopa töötingimuste uuringut aastatest 2010 ja 2015[18],

– võttes arvesse OECD 7. juuli 2016. aasta dokumenti „Employment Outlook 2016“ („Tööhõive väljavaated“),

– võttes arvesse OECD 9. detsembri 2014. aasta töödokumenti „Trends in Income Inequality and its Impact on Economic Growth“ („Sissetulekute ebavõrdsuse arengusuunad ja mõju majanduskasvule“),

– võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee 10. oktoobri 2014. aasta aruannet „Piisav pikaajalise hoolduse vajadust arvestav sotsiaalkaitse vananevas ühiskonnas“,

– võttes arvesse komisjoni tegevuskava ja konsultatsiooni, milles käsitletakse töötavate perekondade töö ja eraelu tasakaalu saavutamist,

– võttes arvesse Portugalile ja Hispaaniale vahendite väljamaksmise peatamist käsitleva struktureeritud dialoogi raamistikus 3. oktoobril ja 8. novembril 2016. aastal toimunud koosolekuid,

– võttes arvesse liikmesriikide parlamentide esindajatega peetud arutelu 2017. aasta Euroopa poolaasta prioriteetide üle,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0037/2017);

A. arvestades, et tööpuudus Euroopa Liidus on aeglaselt vähenenud alates 2013. aasta teisest poolest, 2013. aastast alates on loodud 8 miljonit uut töökohta ning töötuse määr oli 2016. aasta septembris 8,6 % ehk madalaimal tasemel pärast 2009. aastat; arvestades, et 2015. aastal oli NEET-noorte (neither in employment, education or training, NEET – ei tööta, ei omanda haridust ega kutset) osakaal jätkuvalt suur, nimelt 14,8 % 15–29-aastastest[19][20]; arvestades, et kuigi tööpuudus tervikuna langeb, on see kahjuks mõnes liikmesriigis ikka veel väga kõrge; arvestades, et komisjoni teatel on palgavaesuse määr endiselt kõrge;

B. arvestades, et naiste tööhõive määr on üldiselt madalam ning 2015. aastal oli 20–64-aastaste meeste tööhõive määr ELi 28 liikmesriigis 75,9 %, naiste tööhõive määr aga 64,3 %; arvestades, et sooline ebavõrdsus tööle juurdepääsus on endiselt üks soolise võrdõiguslikkuse saavutamist takistavaid põhitegureid ning meeste ja naiste tööhõivemäära vahelise lõhe vähendamiseks on vaja teha kiiresti jõupingutusi;

C. arvestades, et kui praegusi suundumusi tugevdatakse piisava avaliku sektori poliitikaga, on tõepoolest võimalik saavutada eesmärk tõsta Euroopa tööhõive määr 2020. aastaks 75 %ni;

D. arvestades, et noorte töötuse määr Euroopas Liidus on 18,6 % ja euroalal 21,0 %; arvestades, et tööd ei ole 4,2 miljonil noorel, sh 2,9 miljonil euroala noorel inimesel; arvestades, et noorte töötuse tase on endiselt märgatavalt kõrgem kui selle madalseisu ajal 2008. aastal, mis tuletab meelde, et prioriteediks peaks olema noorte tööhõive algatuse rakendamine ja täielik kasutamine liikmesriikides; arvestades, et noorte tööhõivet iseloomustavad kahjuks endiselt väikesed palgad, mis on mõnikord allpool vaesuspiiri, tasustamata praktika, kvaliteetse koolituse puudumine ja õiguste puudumine töökohal;

E. arvestades, et NEET-noortega seotud ELi kulud on hinnanguliselt 153 miljardit eurot aastas (1,21 % SKPst) – toetuste ning saamata jäänud tulu ja maksudena (Eurofoundi aruanne noorte töötuse kohta), samas kui noortegarantii kasutuselevõtu hinnanguline kogukulu euroalal oleks 21 miljardit eurot aastas (0,22 % SKPst);

F. arvestades, et 2015. aastal registreeritud NEET-noorte arv väheneb jätkuvalt; arvestades, et 6,6 miljonit 15–24-aastast noort, mis vastab 12 %-le sellesse vanuserühma kuuluvatest inimestest, endiselt ei tööta ega õpi;

G. arvestades, et põhivastutus noorte töötusega võitlemise eest lasub liikmesriikidel, kes peavad töötama välja ja rakendama tööturgu reguleerivaid raamistikke, haridus- ja koolitussüsteeme ning aktiivseid tööturupoliitikaid;

H. arvestades, et puudega noored on tööturult endiselt olulisel määral kõrvale jäetud, kusjuures viimasel kümnendil on olukord väga vähe paranenud, osaliselt sobivatesse toetusmeetmetesse tehtavate investeeringute vähesuse tõttu; rõhutab, et see viib sageli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuseni ning mõjutab seetõttu negatiivselt strateegia „Euroopa 2020“ eesmärki;

I. arvestades, et tööturu struktuursed probleemid, nagu vähene osalemine, samuti oskuste ja kvalifikatsiooni nõudlusele mittevastavus, valmistab jätkuvalt muret paljudes liikmesriikides;

J. arvestades, et pikaajalise töötuse määr (töötus on kestnud üle ühe aasta) vähenes kuni 2016. aasta esimese kvartalini aastas 0,7 % kuni 4,2 %-ni tööjõust; arvestades, et väga pikaajalise töötuse (töötus on kestnud üle kahe aasta) määr tööjõust vähenes 2,6 %-le; arvestades, et pikaajaliste töötute arv on sellest hoolimata endiselt liiga suur, umbes 10 miljonit; arvestades, et pikaajaline töötus on eelkõige nooremate ja eakamate tööotsijate probleem: enam kui aasta otsivad tööd 30 % 15–24-aastastest ja 64 % 55–64-aastastest; arvestades, et paljud mitteaktiivsed eakamad töötajad ei ole töötuse statistikas kajastatud; arvestades, et töötuse määr ja selle sotsiaalsed tagajärjed on Euroopa riikides erinevad ja konkreetsete mikromajanduslike asjaolude arvestamine on väga oluline;

K. arvestades, et strateegia „Euroopa 2020“ eesmärk on vähendada vaesust, päästes aastaks 2020 vähemalt 20 miljonit inimest vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohust; arvestades, et see eesmärk on saavutamisest kaugel ja seepärast on vaja teha rohkem pingutusi; arvestades, et 2015. aastal oli vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus vähemalt 119 miljonit inimest, mis oli ligikaudu 3,5 miljonit vähem kui 2014. aastal; arvestades, et selles olukorras oli ELis 2012. aastal 32,2 miljonit puudega inimest; arvestades, et 2013. aastal elas ELi 28 liikmesriigis 26,5 miljonit last vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus; arvestades, et suur ebavõrdsus vähendab majanduse väljundit ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamise võimalust;

L. arvestades, et pikaajaliste töötute toetamine on väga oluline, sest vastasel juhul hakkab see olukord mõjutama nende enesekindlust, heaolu ja edasist arengut, seades nad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu ning ohustades riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide, samuti Euroopa sotsiaalse mudeli jätkusuutlikkust;

M. arvestades, et sotsiaalse dialoogi nõrgenemisel on negatiivne mõju töötajate õigustele, ELi kodanike ostujõule ja majanduskasvule;

N. arvestades, et Euroopa Liidus on toimunud positiivseid muutusi, mis annavad märku Euroopa majanduse vastupanuvõimest ja elavnemisest;

O. arvestades, et sotsiaalmajandus, mis esindab 2 miljonit ettevõtjat, kes annavad liidus tööd enam kui 14,5 miljonile inimesele, on olnud oluline sektor, mis panustab Euroopa vastupanuvõimesse ja majanduse elavnemisse;

P. arvestades, et enamikus liikmesriikides on majanduskasv endiselt väike, et ELi 2016. aasta majanduskasvu määr isegi vähenes, stabiliseerudes 2 % tasemel, hoolimata sellistest positiivsetest ajutistest aspektidest nagu madalad naftahinnad, väikesed laenuintressid ja ebakonventsionaalne rahapoliitika, näidates seeläbi, et EL saab teha majanduse elavdamise ja sotsiaalse olukorra paranemise hoogustamiseks rohkem, et see oleks keskpikas plaanis jätkusuutlikum;

Q. arvestades, et nagu Euroopa Komisjon on avaldanud[21], esineb liikmesriikide sees ja vahel jätkuvalt tööhõive ja sotsiaalse olukorra lahknevust ning sotsiaalne areng viitab isegi suuremale lahknevusele ELis, mis takistab majanduskasvu, tööhõivet ja ühtekuuluvust; arvestades, et ühiskonnad, mida iseloomustavad kõrge võrdsuse ja inimestesse investeerimise tase, tulevad majanduskasvu ja tööhõive paindlikkuse poolest paremini toime;

R. arvestades, et deklareerimata töö on endiselt reaalsus, mis avaldab tõsist mõju eelarvele, tuues kaasa maksutulude ja sotsiaalkindlustusmaksete vähenemise ning samuti negatiivse mõju tööhõivele, tootlikkusele, töö kvaliteedile ja oskuste arengule;

S. arvestades, et äärepoolseimad piirkonnad seisavad suurte raskuste ees, mis on seotud nende konkreetsete eripäradega, mis piiravad nende majanduskasvu ja arengu potentsiaali; arvestades, et nendes piirkondades on tööpuudus, noorte töötus ja pikaajaline töötus ühed ELi suurimatest (paljudel juhtudel üle 30 %);

T. arvestades, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond on juba heaks kiitnud 69 projekti 18 riigis ja allkirjastanud 56 tegevust, mis toob eeldatavasti kaasa rohkem kui 22 miljardi euro väärtuses investeeringuid ja hõlmab ligikaudu 71 000 VKEd;

U. arvestades, et tööealine elanikkond ja tööjõud väheneb endiselt paljudes liikmesriikides; arvestades, et naiste osalemine tööturul on liikmesriikide jaoks võimalus selle probleemiga toime tulla ja tugevdada tööjõudu ELis; arvestades, et tööjõudu võib aidata tugevdada ka rändajate, pagulaste ja varjupaigataotlejate jätkuv saabumine;

V. arvestades, et EL peab tegelema demograafiliste probleemidega, mis ei ole seotud ainult vananeva elanikkonna ja sündimuse vähenemisega, vaid hõlmavad ka muid elemente, nagu rahvastikukadu;

W arvestades, et sooline palgalõhe on praegu 16 % ja sooline pensionilõhe 38 %, mis seab naised vananedes suuremasse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu;

X. arvestades, et sotsiaalkindlustussüsteemide tagamine ja haldamine kuulub liikmesriikide pädevusse ning liit küll koordineerib neid süsteeme, kuid ei ühtlusta;

Y. arvestades, et naiste eeldatavad tervena elatavad eluaastad on vähenenud 62,6-lt 2010. aastal 61,5-ni 2013. aastal, kasvades veidi 2014. aastal, ja on meeste puhul peatunud 61,4 aastal;

1. peab tervitatavaks, et 2017. aasta majanduskasvu analüüsis rõhutatakse, kui tähtis on tagada sotsiaalne õiglus, mis aitab edendada kaasavamat majanduskasvu, ning toonitatakse, et on vaja luua kvaliteetset ja kaasavat tööhõivet ja tõsta kvalifikatsiooni ning tugevdada konkurentsivõimet, innovatsiooni ja tootlikkust; palub komisjonil tagada, et tööturureformidega seotud riigipõhistes soovitustes rõhutatakse ka aktiivse tööjõuturupoliitika tähtsust ning edendatakse töötajate õigusi ja kaitset;

2. kiidab heaks edusammud, mida komisjon on parlamendi seisukohti arvesse võttes teinud majandusliku ja sotsiaalse mõõtme vahelise tasakaalu saavutamisel; rõhutab siiski, et tuleb teha suuremaid jõupingutusi parandamaks peamiste tööhõive- ja sotsiaalsete näitajate tulemustabeli poliitilist nähtavust ja mõju; peab tervitatavaks komisjoni ettepanekut muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta, pikendades selle kehtivust aastateks 2018–2020 ja lisades uued sotsiaalsed näitajad, et esitada makromajanduslike andmete arenguga seotud tööhõive- ja sotsiaalsed andmed, nii et analüüs annaks laiaulatusliku pildi erinevate poliitiliste valikute omavahelisest seotusest ja mõjust: rõhutab, et tööhõivenäitajaid tuleks pidada võrdseks majandusnäitajatega, et nad suudaksid asjaomastes liikmesriikides esile kutsuda süvaanalüüsi ja parandusmeetmete võtmise;

3. toonitab, et Euroopa poolaasta tsüklis puudub endiselt lapsekeskne lähenemisviis, sealhulgas laste õigustele tähelepanu pööramine, laste vaesuse vastu võitlemise integreerimine ning heaolu käsitlevad eesmärgid kõigis poliitikakujunduse asjaomastes poliitikavaldkondades, sealhulgas eelarve üle otsustamine; rõhutab, et ebasoodsate tingimuste tsükli murdmiseks on vaja strateegilist lähenemist ning selgeid eesmärke ja sihte;

4. nõuab tervikliku Euroopa alusharidusse investeerimise ja laste vaesusega võitlemise kava osana toetust ja võimalusi pakkuvaid programme, sealhulgas lastegarantii loomist, millega järgitakse eesmärki rakendada täielikult komisjoni soovitust lastesse investeerimise kohta, millega tagatakse, et igal Euroopas vaesuse ohus oleval lapsel (sealhulgas pagulastel) on juurdepääs tasuta arstiabile, tasuta haridusele, tasuta lastehoiule, inimväärsetele elamistingimustele ja piisavale toidule;

5. toetab komisjoni kolme positiivse elemendi – investeeringud, struktuurireformid ja riigi vastutustundlik rahandus – põhimõtet; hoiatab, et mõnes liikmesriigis esineb struktuurireformide puhul mahajäämust; hoiatab, et mõnes liikmesriigis rikutakse eelarvepuudujäägi kriteeriume, mõnikord järjepidevalt;

6. rõhutab, et sotsiaalsesse arengusse investeerimine aitab kaasa majanduskasvule ja lähenemisele; võtab teadmiseks OECD[22] ja IMFi[23] hiljutised uuringud, milles rõhutatakse, et sotsiaalne ebavõrdsus Euroopas takistab majanduse elavnemist; nõuab tõsisemaid jõupingutusi, et võidelda vaesuse ja suureneva ebavõrdsusega ning vajaduse korral investeeringute suurendamist sotsiaalsesse taristusse ja nende toetamist, keda kokkuhoiumeetmed on tabanud kõige valusamalt; palub komisjonil tagada, et tema riigipõhistes soovitustes pööratakse eritähelepanu võitlusele ebavõrdsuse vastu;

7. kutsub komisjoni ja nõukogu üles parandama soolise võrdõiguslikkuse üldise eesmärgi strateegiat; toetab naiste ja meeste võrdõiguslikkust käsitlevate iga-aastaste aruannete kasutamist soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks Euroopa poolaasta raames; palub liikmesriikidel lisada oma riiklikesse reformikavadesse ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammidesse soo mõõde ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõte, kehtestades selleks eesmärgid ja määratledes meetmed, mis käsitlevad püsivat soolist ebavõrdsust; kutsub komisjoni üles esitama jätkuvalt riigipõhiseid soovitusi seoses lapsehoiuteenuste ja pikaajalise hooldusega, mis võivad aidata suurendada naiste osalust tööturul; kordab oma üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele kaaluda Euroopa poolaasta järelevalve raames vajaduse korral sooliselt eristatud andmete kasutamist; teeb ettepaneku kaasata Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut rohkem Euroopa poolaastasse;

8. toonitab, et mõnes liikmesriigis on valitsemissektori ja erasektori võlg liiga suur ning see takistab investeeringuid, majanduskasvu ja tööhõivet;

9. on arvamusel, et tööhõive- ja sotsiaalnäitajate tulemustabeli andmed on kasulikud, kuid nendest ei piisa ELi tööhõive ja sotsiaalse olukorra arengu hindamiseks; palub komisjonil ja liikmesriikidel täiendada tulemustabelit andmetega tööhõive kvaliteedi ja vaesuse kohta, pannes erilist rõhku mitmemõõtmelisele laste vaesusele;

10. kutsub komisjoni üles määratlema ja kvantifitseerima oma sotsiaalse õigluse kontseptsiooni, mis võtaks arvesse nii tööhõive- kui ka sotsiaalpoliitikat, et saavutada see 2016. aasta majanduskasvu analüüsi ja Euroopa poolaasta kaudu;

11. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kiirendama kõigi programmide elluviimist, mis võivad suurendada inimväärsete, kvaliteetsete ja pikaajaliste töösuhete loomist kõigile elanikkonna rühmadele ja eelkõige noortele inimestele; rõhutab, et noorte tööpuudus on endiselt 18,6 %, kuigi töötuse määr ELis on pisut alanenud; kutsub liikmesriike üles tagama, et programmide korraldusasutuste suhtes viiakse läbi rohkem aktiivset järelkontrolli;

12. rõhutab, et noortegarantii rakendamist tuleks tõhustada nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil ja pikendada sotsiaalpartnerite ja tugevdatud avalike tööturuasutuste aktiivsel osalusel vähemalt aastani 2020, ning rõhutab koolist tööturule ülemineku tähtsust; nõuab tungivalt, et komisjon teeks mõju-uuringuid, et määrata täpselt kindlaks, millised tulemused on seni saavutatud, ja võtaks lisameetmeid, ning võtaks arvesse kontrollikoja eelseisvat auditit ning parimate tavade jagamist ja seminaride korraldamist, kuhu kaasatakse kõik asjaomased osapooled ja mis on kujundatud nii, et see vahend muutuks tulemuslikumaks; toonitab, et liikmesriigid peaksid tagama, et noortegarantii oleks täielikult avatud kõikidele rühmadele, sealhulgas haavatavatele isikutele ja puudega inimestele; rõhutab, et kõigis liikmesriikides see nii ei ole, ja kutsub liikmesriike üles seda olukorda võimalikult kiiresti heastama, sest see on vastuolus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga; rõhutab vajadust tagada, et noortegarantii jõuaks noorte inimesteni, kes on tõrjutuse ja äärmise vaesuse mitmekordses ohus; märgib, et erilist tähelepanu tuleb pöörata noortele naistele ja tüdrukutele, kes võivad kohata soolisi takistusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama noortegarantii piisav rahastamine, et tagada selle nõuetekohane rakendamine kõigis liikmesriikides ja aidata noori veelgi rohkem;

13. märgib, et 2017. aastaks on noorte tööhõive algatuse jaoks määratud 500 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena; rõhutab, et see summa ei ole piisav ja seda tuleb praeguses finantsraamistikus suurendada ja kindlustada; märgib siiski, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmise käigus tuleks saavutada kokkulepe noorte tööhõive algatuse asjakohase täiendava rahastamise kohta finantsraamistiku allesjäänud perioodiks;

14. rõhutab noorte tööhõive puhul kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali; rõhutab, et kultuuri- ja loomesektori edendamine ja sellesse investeerimine võib märkimisväärselt soodustada investeerimist, majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõivet; palub seetõttu, et komisjon kaaluks konkreetseid võimalusi, mida pakub kogu kultuuri- ja loomesektor, mis hõlmab valitsusväliseid organisatsioone ja väikeühendusi, näiteks noorte tööhõive algatuse raames;

15. rõhutab, et ebapiisav investeerimine riiklikku haridussüsteemi võib seada ohtu Euroopa konkurentsipositsiooni ja vähendada tema töötajate võimalust sobivat tööd leida; rõhutab vajadust investeerida inimestesse elutsükli võimalikult varases etapis, et vähendada ebavõrdsust ja toetada sotsiaalset kaasamist noores eas; rõhutab ka vajadust võidelda koolis stereotüüpide vastu alates noorimast east, edendades soolist võrdõiguslikkust hariduse igal tasemel;

16. kutsub liikmesriike üles juurutama poliitikat sotsiaalkaitsesüsteemide ja sissetulekutoetuse kaasavamate vormide rakendamiseks ja jälgimiseks, tagamaks, et need süsteemid pakuvad inimväärset elatustaset töötutele ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olijatele ning annavad juurdepääsu haridusele, koolitusele ja tööturule sisenemise võimalustele;

17. peab tervitatavaks, et tööhõive määr on kasvanud; märgib siiski, et tööhõive määra suurenemisega liikmesriikides on kahjuks kaasnenud ebatüüpiliste ja mitteformaalsete tööhõive vormide suurem levik, sealhulgas kindla tööajata lepingud; rõhutab, et prioriteediks peaks olema loodud töökohtade jätkusuutlikkus ja kvaliteet; on väga mures, et tööpuudus on jätkuvalt suur eriti nendes riikides, mis ikka veel kriisi tagajärjel kannatavad; tunnistab palgavaesuse nähtust kui palga vähenemise ja töötingimuste halvenemise tagajärge, millega tuleb tegeleda kõigi meetmete raames, mida võetakse tööhõive ja sotsiaalkaitse heaks; julgustab liikmesriike tegema täiendavaid jõupingutusi ning jääma avatuks uutele lahendustele ja lähenemisviisidele, et jõuda eesmärgini tõsta Euroopa tööhõive määr 2020. aastaks 75 %ni, sh keskendudes rühmadele, kes osalevad tööturul kõige vähem, nagu naised, eakamad töötajad, väheste oskustega töötajad ja puuetega inimesed; kutsub liikmesriike üles suurendama elukestva õppe ja oskuste täiendamise pakkumist;

18. on seisukohal, et rändel võib olla suur tähtsus, sh hariduskavade kaudu, mida täiendavad tõhusad avaliku sektori kulutused, et teha kvaliteetseid, sotsiaalselt ja ökoloogiliselt jätkusuutlikke investeeringuid töötajate tööturule toomiseks ja tööpuuduse vähendamiseks;

19. tunnistab, et naised on tööturul jätkuvalt alaesindatud; palub seepärast komisjonil ja liikmesriikidel võtta kasutusele ennetav poliitika ja asjakohased investeeringud, mis on kavandatud ja välja töötatud naiste tööturul osalemise edendamiseks; rõhutab, et parem töö ja eraelu tasakaal on naiste tööturul osalemise toetamisel väga oluline; märgib sellega seoses, et paindlik töökorraldus, nagu kaugtöö, paindlik tööaeg ja vähendatud tööaeg, võivad komisjoni arvates etendada olulist rolli; on komisjoniga ühel arvamusel, et tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ja vanemapuhkus soodustavad liikmesriikides naiste tööturul osalemist; kutsub ka liikmesriike üles kehtestama asjakohast poliitikat, et toetada naiste ja meeste sisenemist tööturule, sinna naasmist, seal püsimist ja edasijõudmist pärast pere ja hooldusega seotud puhkuseliike jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõivega; taunib soolist ebavõrdsust tööhõive määras, soolises palgalõhes ja soolises pensionilõhes; nõuab poliitikat, mis ergutaks ja toetaks naiste edasijõudmist ettevõtluses, hõlbustaks juurdepääsu rahastamis- ja ärivõimalustele ning pakuks kohandatud koolitusi;

20. tunnistab siiski, et tööhõivetoetused ja meetmed tööturul aktiivse osalemise parandamiseks peavad olema osa laiemast õigustekesksest sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemise käsitusest, mis võtab arvesse lapsi, peresid ja nende erivajadusi;

21. palub liikmesriikidel vahetada parimaid tavasid ja kaaluda uusi uuenduslikke viise kohanduva ja paindliku tööturu väljatöötamiseks, et leida lahendused ülemaailmse majanduse probleemidele, tagades samal ajal kõigile töötajatele kõrged tööstandardid;

22. peab tervitatavaks meeldetuletust liikmesriikidele, et sotsiaalhoolekande süsteemid peavad tuginema tugevatele sotsiaalsetele standarditele ning et töö ja eraelu tasakaalu edendamine ja diskrimineerimise vastu võitlemine aitavad kaasa nii sotsiaalsele õiglusele kui ka majanduskasvule; rõhutab, et tuleks toetada lapsevanemate taasintegreerimist tööturule, luues selleks kvaliteetse ja kaasava tööhõive tingimused ning töökeskkonna, mis võimaldavad lapsevanematel oma tööd ja lapsevanema rolli tasakaalustada;

23. tunnistab, et töökohtade loomise kõrval on pikaajaliste töötute kvaliteetsesse tööhõivesse integreerimine individuaalselt väljatöötatud meetmete abil, näiteks aktiivse tööhõivepoliitika kaudu, üks olulisematest teguritest nende vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel, kui olemas on piisavalt inimväärseid töökohti; juhib tähelepanu, et prioriteetseks tuleb pidada täiustatud meetmeid, mis on suunatud inimväärsete töökohtade loomisele; rõhutab, et tööturust kõige kaugemal olijate integreerimisel on nii üksikisikule kasulik kui ka sotsiaalkindlustussüsteeme stabiliseeriv ja majandust toetav topeltmõju; on arvamusel, et on vaja võtta arvesse nende kodanike sotsiaalset olukorda ja nende konkreetseid vajadusi ning kontrollida Euroopa tasandil paremini riiklikul tasandil rakendatud poliitikat;

24. rõhutab sellega seoses, kui tähtsad on mitteformaalses ja informaalses õpikeskkonnas omandatud oskused ning nende valideerimine ja sertifitseerimine ja juurdepääs elukestvale õppele, nagu ka 2020. aasta hariduse ja koolituse valdkonna strateegilise raamistiku kohustused ja võrdlusalused; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kinnitama ja looma süsteeme mitteformaalse ja informaalse õppega omandatud pädevuste tunnustamiseks; kutsub seepärast liikmesriike üles rakendama poliitikat, mis tagab juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ning koolitusele taskukohase hinna eest, kuid ka elukestva õppe raamistiku paindlikule haridusteele suunatud lähenemisviisi rakendamise, millega edendatakse võrdsust ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning pakutakse kõigile töövõimalusi;

25. nõuab tööandjate, sotsiaalpartnerite, riiklike ja erasektori tööturuasutuste, avaliku sektori asutuste, sotsiaalteenistuste ning haridus- ja koolitusasutuste partnerluste sisseseadmist ja arendamist, et pakkuda vajalikke vahendeid tööturu vajadustele vastamiseks ja pikaajalise töötuse vältimiseks; tuletab meelde, et hädavajalikud on kohandatud ja individualiseeritud järelmeetmed, millega suudetakse leida tõhusad lahendused pikaajalistele töötutele;

26. avaldab kahetsust avaliku sektori investeeringute jätkuvalt madalate tasemete üle, sest sellised investeeringud võivad olla töökohtade loomise olulised käivitajad; rõhutab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) ei ole välja arendanud piisavat investeerimist sotsiaalsesse taristusse ja et see on käestlastud võimalus, millega tuleb kiiremas korras tegeleda;

27. nõuab poliitikat, mis austab ja edendab kollektiivläbirääkimisi ja nende ulatust, et jõuda võimalikult paljude töötajateni, kuid seab samal ajal eesmärgiks ka paremad miinimumpalgad, mis on kehtestatud inimväärsetel tasemetel ja mille kehtestamisse on kaasatud sotsiaalpartnereid, tehes seda eesmärgiga lõpetada konkureeriv palgavõidujooks põhja, toetada kogunõudlust ja majanduse elavdamist, vähendada palgaerinevusi ja võidelda palgavaesuse vastu;

28. kutsub liikmesriike üles tagama, et inimesi, kellel on ajutised või osalise tööajaga lepingud või kes on füüsilisest isikust ettevõtjad, koheldaks võrdselt – ka seoses koondamiste ja maksmisega –, et neil oleks piisav sotsiaalkaitse ning juurdepääs koolitusele ja et kehtestataks raamtingimused, et võimaldada neil karjääri teha; kutsub liikmesriike üles rakendama raamkokkuleppeid osalise tööajaga ja tähtajalise töö kohta ning tulemuslikult jõustama direktiivi, milles on sätestatud üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel;

29. palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta asjakohased meetmed, et aidata pagulastel end sisse seada ja integreeruda, ning tagada, et avalikel teenustel oleks piisavalt vahendeid, ning palub nõudmiste varajast etteaimamist, et hõlbustada pagulaste integreerimist;

30. mõistab hukka asjaolu, et suurt protsenti inimestest ohustab endiselt vaesus ja sotsiaalne tõrjutus; juhib tähelepanu asjaolule, et suur ebavõrdsus mõjutab sotsiaalset ühtekuuluvust, olles samas takistuseks sotsiaalsele ja poliitilisele stabiilsusele; avaldab kahetsust, et sellega tõhusalt tegeleval poliitikal jääb piisava majandusliku võimenduse saavutamiseks puudu vajalikust ambitsioonikusest; palub liikmesriikidel kiirendada oma tegevust strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgi – vähendada vaesuse ohus olevate inimeste arvu 20 miljoni võrra – saavutamiseks; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha ebavõrdsuse vähendamine prioriteediks; nõuab valitsusväliste organisatsioonide, vaesuse vastu võitlevate organisatsioonide ja vaesuses elavate inimeste organisatsioonide töö paremat toetamist ja tunnustamist, julgustades nende osalemist heade tavade vahetamises;

31. väljendab muret etniliste vähemuste, eelkõige roma kogukonna vähese osalemise üle tööturul; nõuab direktiivi 2000/78/EÜ nõuetekohast rakendamist; rõhutab vajadust toetada professionaalsete valitsusväliste organisatsioonide rolli, mida nad täidavad nende tööturul osalemise edendamisel ning mitte ainult laste hariduses osalemisel, vaid ka haridussüsteemist varakult lahkumise vältimisel, et katkestada vaesuse nõiaring;

32. peab tähtsaks kaotada investeerimislõhe, et luua säästvat majanduskasvu, ilma et seataks ohtu liikmesriikide majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlikkus; rõhutab sellega seoses eelarve konsolideerimise tagamise teket, mis on oluline ELi iseloomustava Euroopa sotsiaalse mudeli jätkuvaks kindlustamiseks;

33. avaldab kahetsust, et komisjoni viimastes soovitustes eirati parlamendi palvet tugevdada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 kohaldamist, võttes nimelt vastu diferentseeritud meetmed ja programmid, et vähendada ebaühtlust ning maksimeerida sotsiaalset ühtekuuluvust ELis; kutsub sellega seoses liikmesriike tungivalt üles looma eriotstarbelisi investeerimisprogramme oma allpiirkondade jaoks, kus tööpuuduse määr ületab 30 %; kordab oma üleskutset komisjonile aidata liikmesriike ja Euroopa piirkondi, eelkõige äärepoolseimaid piirkondi, mitmeaastase finantsraamistiku kohaste investeerimisprogrammide väljatöötamisel ja rahastamisel;

34. tunnistab ebakindla olukorra jätkumist Euroopa tööturul, mis ei suuda ühelt poolt leida lahendust endiselt kõrge tööpuuduse probleemile ning teiselt poolt rahuldada ettevõtete nõudlust kvalifitseeritud ja sobiva tööjõu järele; kutsub komisjoni üles soodustama liikmesriikide tasandil koostöövorme, mis hõlmavad valitsusi, ettevõtteid, sealhulgas sotsiaalseid ettevõtteid, haridusasutusi, individuaaltoetuste teenistusi, kodanikuühiskonda ja sotsiaalpartnereid, parimate tavade vahetamise alusel eesmärgiga kohandada liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteeme võitluses oskuste nõudlusele mittevastavusega, et rahuldada tööturu vajadusi;

35. rõhutab, et haridus on põhiõigus, mis peaks olema tagatud kõigile lastele, ning hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi erinevustega tuleks tegeleda, et tugevdada kõikidele lastele hariduse pakkumist ja vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist; rõhutab, et ELis kaasava tööturu loomist võib toetada oskuste ja kvalifikatsioonide vastavusse viimine nõudluse ja töövõimalustega; on veendunud, et juhendamine ja nõustamine, milles tegeletakse individuaalsete vajadustega ja keskendutakse inimese oskuste hindamisele ja suurendamisele, peavad olema haridust ja oskusi käsitleva poliitika põhielement iga inimese hariduses varasest etapist alates; kutsub liikmesriike üles paremini sobitama haridust ja koolitust tööturu vajadustega kogu ELis, rõhutab, kui tähtis on hinnata erinevaid tööhõiveolukordi liikmesriikides, et tagada nende eripära ja iseärasused;

36. tunnistab, et uute tehnoloogiate areng ja Euroopa tööstuse digiteerimine tekitavad ELile märkimisväärseid raskusi; rõhutab, et ELi ja liikmesriikide tootmismudelit, mida toetavad nende haridusmudelid, tuleb suunata suure tootlusega sektorite, eelkõige IKT ja digiteerimisega seotud sektorite poole, et suurendada ELi konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil;

37. rõhutab, et ebapiisav ja puudulikult suunatud investeerimine haridusse, sealhulgas digitaaloskustesse, programmeerimisse ning loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkondadesse seab ohtu Euroopa konkurentsipositsiooni, kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse ja töötajate võimalused tööd leida; on seisukohal, et parem oskuste nõudlusega vastavusse viimine ja kvalifikatsioonide parem vastastikune tunnustamine aitaks kõrvaldada Euroopa tööturul valitsevat oskuste puudujääki ja mittevastavust, suunates tööotsijad, eelkõige noored inimesed tööturule; kutsub liikmesriike üles seadma esikohale igas vanuses inimestele põhjaliku koolituse andmise digitaaloskuste, programmeerimise ja tööandjate poolt väga vajatud oskuste vallas, säilitades samal ajal kõrged standardid tavahariduses, ning võtma oskuste täiendamise ja ümberõppe osas, mis ei peaks piirduma kasutaja vaatepunktist lähtuvate teadmistega, arvesse üleminekut digitaalsele majandusele;

38. märgib, et paljudes liikmesriikides on vaja teha suuremaid jõupingutusi tööealise elanikkonna harimiseks, sealhulgas pakkudes rohkem võimalusi täiskasvanute hariduseks ja kutseõppeks; rõhutab elukestva õppe tähtsust, sealhulgas eakamate töötajate puhul, et viia pädevused tööturu vajadustega vastavusse; nõuab loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika õppeainete naistele ja tüdrukutele suunatud propageerimist, et tegeleda olemasolevate haridusstereotüüpidega ning võidelda pikaajalise soolise tööhõive, palga- ja pensionilõhe vastu;

39. tunnistab uute tehnoloogiate väärtust ja digitaalse kirjaoskuse tähtsust inimeste eraelus ja nende edukaks osalemiseks tööturul; soovitab liikmesriikidel investeerida rohkem haridusasutuste IKT taristute ja ühenduvuse parendamisse ning töötada välja mõjusad strateegiad IKT võimaluste rakendamiseks täiskasvanute informaalse hariduse toetamisel ja nende formaalsete ja mitteformaalsete haridusvõimaluste parandamisel;

40. tunneb heameelt programmi „Erasmus+“ panuse üle liikuvuse ja kultuurivahetuste edendamisse kõikjal ELis ja kolmandates riikides; õppimise ja töötamisega seotud liikuvuse hõlbustamiseks nõuab läbipaistvuse, liikuvuse ning oskuste ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamisele suunatud ELi vahendite paremat edendamist ja kasutamist; kinnitab uuesti vajadust tagada liikuvusvõimalused kutsekoolituseks, ebasoodsas olukorras olevatele noortele ning diskrimineerimise eri vormide all kannatavatele inimestele;

41. peab tervitatavaks Pariisi kokkuleppes esitatud uut poliitikat ja investeerimisraamistikku, mis aitab luua uusi tööhõivevõimalusi vähese CO₂-heitega ja vähesaastavates sektorites;

42. kutsub komisjoni üles rõhutama, kui tähtis on leevendada nii füüsilisi kui ja digitaalseid takistusi ja tõkkeid, millega puudega inimesed liikmesriikides endiselt kokku puutuvad;

43. kiidab heaks lapsehoiu, eluaseme ja hariduse sõnaselget nimetamist seoses kvaliteetsete teenuste kättesaamise parandamisega; juhib aga tähelepanu, et rõhk on siiski pigem tööturu liikuvustõkete kaotamisel kui taskukohastel hindadel;

44. tuletab meelde, et töötajate vaba liikumine on aluslepingutes sätestatud aluspõhimõte; peab tervitatavaks, et 2017. aasta majanduskasvu analüüsis rõhutatakse, kui tähtis on tagada sotsiaalne õiglus liikmesriikide erinevate asutuste vahelise õiglase koostöö kaudu; kutsub liikmesriike üles tagama tööinspektsioonidele või muudele asjaomastele avaliku sektori asutustele nende kontrolliorganite jaoks piisavad vahendid ning parandama kontrollitalituste piiriülest koostööd ning teabe ja andmete elektroonilist vahetamist, et parandada sotsiaalse pettuse ja deklareerimata töö vastaseks võitluseks ning nende ennetamiseks mõeldud kontrollide tõhusust;

45. rõhutab tungivat vajadust suurendada kodumaist nõudlust, soodustades avaliku sektori ja erainvesteeringuid, edendades sotsiaalselt ja majanduslikult tasakaalustatud struktuurireforme, mis vähendavad ebavõrdsust ning soodustavad kvaliteetseid ja kaasavaid töökohti, jätkusuutlikku majanduskasvu ning sotsiaalseid investeeringuid ja eelarve vastutustundlikku konsolideerimist, tugevdades seega eelistatavat teed suurema ühtekuuluvuse ja intensiivsema sotsiaalse lähenemise keskkonna suunas ettevõtjate ja avalike teenuste jaoks; rõhutab, kui tähtis on kasutada ühise strateegiana investeerimist inimkapitali; rõhutab ka vajadust suunata liidu majanduspoliitika ümber sotsiaalse turumajanduse poole;

46. palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta sobivaid meetmeid, et tagada digitaalvaldkonna töötajatele samad õigused ja sotsiaalkaitse sama tase, mis on asjaomases sektoris kokku lepitud sama liiki töötajate jaoks;

47. märgib, et mikroettevõtjad ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), kes moodustavad kõigist ELi ettevõtetest üle 90 % ning on Euroopa majanduse mootor, nagu ka tervishoiu- ja sotsiaalteenistused ning sotsiaalsed ettevõtted ja solidaarsed ettevõtted aitavad tulemuslikult kaasa jätkusuutlikule ja kaasavale arengule ning kvaliteetsete töökohtade loomisele; palub nii komisjonil kui ka liikmesriikidel võtta poliitikakujundamise protsessis mikroettevõtjate ja VKEde huvisid rohkem arvesse, kohaldades kogu õigusloome protsessi ulatuses VKE-testi põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“ kohaselt ning edendades mikroettevõtjatele praegu pakutava rahalise toetuse vorme, näiteks Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI); peab väga oluliseks nende ettevõtjate halduskoormuse vähendamist ja tarbetute õigusaktide kõrvaldamist ilma seejuures töö- ja sotsiaalseid õigusi ohtu seadmata; rõhutab vajadust soodustada teise võimaluse andmist ettevõtjatele, kes esimesel katsel ebaõnnestusid pettusega mitteseotud põhjustel ja kes järgisid töötajate õigusi;

48. rõhutab, et sotsiaalne ettevõtlus on kasvav valdkond, mis võib ühtaegu edendada majandust ning vähendada puudust, sotsiaalset tõrjutust ja muid sotsiaalseid probleeme; on seepärast seisukohal, et ettevõtlusharidus peaks hõlmama sotsiaalset mõõdet ja selle raames tuleks käsitleda selliseid teemasid nagu õiglane kaubandus, sotsiaalne ettevõtlus ja alternatiivsed ärimudelid, näiteks ühistud, et saavutada sotsiaalsem, kaasavam ja jätkusuutlikum majandus;

49. nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu uuriksid, kuidas suurendada tootlikkust, investeerides inimkapitali, võttes arvesse, et ettevõtjate ja teenistuste nõudmiste ja probleemidega suudavad paremini tegeleda kõige pädevamad, hästi integreeritud ja rahulolevad töötajad;

50. julgustab komisjoni ja liikmesriike keskenduma füüsilisest isikust ettevõtjate staatusele, et tagada füüsilisest isikust ettevõtjatele piisav sotsiaalkaitse haiguse, õnnetuse, töötuse korral ja nende pensioniõigused;

51. tuletab meelde, kui tähtis on juurutada tõelist ettevõtluskultuuri, mis ergutab noori varasest east peale; palub seepärast liikmesriikidel kohandada oma haridus- ja koolitusprogramme selle põhimõtte järgi; juhib liikmesriikide tähelepanu ettevõtlusstiimulite loomise tähtsusele, eelkõige eelarve-eeskirjade rakendamise ja halduskoormuse vähendamise kaudu; palub komisjonil võtta tihedas koostöös liikmesriikidega meetmeid parema teabe pakkumiseks kõigi selliste Euroopa vahendite ja programmide kohta, mis võivad ergutada ettevõtlust, investeeringuid ja rahastamisvõimalusi, näiteks programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“;

52. rõhutab, et ELi eelarvel on liikmesriikide eelarvetele võimendav mõju; rõhutab, et ELi eelarvel on täiendav roll Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika alaste eesmärkide saavutamisel, mis on kaardistatud 2017. aasta majanduskasvu analüüsis, eesmärgiga luua kogu ELis rohkem ja paremaid töökohti;

53. väljendab muret rakenduskavade elluviimise hilinemise pärast käesoleval programmitöö perioodil; võtab teadmiseks asjaolu, et 2016. aasta septembriks oli nimetatud ainult 65 % liikmesriikide pädevatest asutustest, ning kutsub liikmesriike üles aktiivsemalt kasutama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ja noorte tööhõive algatust, et tegeleda tööhõive ja sotsiaalsete prioriteetidega ning aidata ellu viia neid riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad eelkõige ja kaasaval viisil sotsiaalseid ja tööhõive teemasid; rõhutab samal ajal, et kõnealuseid fonde ei tuleks kasutada üksnes riigipõhiste soovituste rakendamiseks, kuna nii võivad jääda välja muud olulised investeerimise valdkonnad; toonitab, et tuleks teha edasisi jõupingutusi, et lihtsustada menetlusi, eelkõige horisontaalsete ja valdkondlike finantseeskirjade osas, ja kõrvaldada tõkked, mis takistavad kodanikuühiskonna juurdepääsu rahastamisele;

54. märgib, et majanduskasv ELis ja euroalal on endiselt tagasihoidlik; rõhutab, et investeeringuid vajatakse teadusuuringutesse, innovatsiooni ja haridusse; märgib, et ELi 2017. aasta eelarvest on eraldatud konkurentsivõimele, majanduskasvule ja töökohtadele selliste programmide nagu „Horisont 2020“, Cosme ja Erasmus + kaudu kulukohustuste assigneeringutena 21 312,2 miljonit eurot;

55. rõhutab, et hõlpsamaks juurdepääsuks rahastamisele ning investeeringute, ja seekaudu kogu ettevõtluse elavdamiseks saab kasutada selliseid Euroopa fonde ja programme, nagu „Erasmus ettevõtjatele“, Euroopa tööturuasutuste võrgustik (EURES), ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME), Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ESIF); tuletab meelde, kui tähtis on kinni pidada partnerluse põhimõttest, täiendavuse põhimõttest, rakendada alt üles lähenemisviisi ja eraldada piisavalt vahendeid ning kui tähtis on hea tasakaal aruandluskohustuste ja fondidest kasu saajatelt andmete kogumise vahel; palub komisjonil tagada ELi fondide kasutamise üle hoolikas järelevalve, et suurendada tulemuslikkust; palub komisjonil esitada riigipõhised soovitused ELi fondide kasutamise kohta, et suurendada sotsiaalse ja aktiivse tööturupoliitika haaret ja tulemuslikkust riigi tasandil;

56. on rahul eelarveprojektiga võrreldes 2017. aastal täiendava 500 miljoni euro eraldamisega noorte tööhõive algatusele ning 200 miljoni euro eraldamisega, et edendada keskseid algatusi majanduskasvu ja töökohtade loomise valdkonnas; tuletab liikmesriikidele meelde vajadust paremini kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid ning hariduse ja koolituse, kultuuri, spordi ja noorsoo valdkonna algatusi ja vajaduse korral suurendada investeeringuid vajalikesse valdkondadesse, eelkõige seoses selliste temaatiliste valdkondadega, mis omavad otsest seost strateegiaga „Euroopa 2020“, nagu varane lahkumine haridussüsteemist, kõrgharidus, noorte töötus, kutseharidus ja -õpe, elukestev õpe ja liikuvus, et suurendada vastupanuvõimet ja vähendada tööpuudust, eelkõige noorte ja kõige haavatavamate rühmade seas, vältida radikaliseerumist ja tagada pikaajaline sotsiaalne kaasamine;

57. peab tervitatavaks komisjoni ettepanekut laiendada ESIFit ja kahekordistada selle summat, et jõuda 2022. aastaks 630 miljoni euroni, parandades samal ajal geograafilist ja valdkondlikku haaret; rõhutab, et ESIF ei ole siiani kuigi edukalt parandanud sotsiaalset ja majanduslikku lähenemist liikmesriikide ja nende piirkondade vahel liidus ega ole olnud eriliselt edukas sotsiaalse taristuga tegelemisel; tuletab meelde, et enamik projekte saab heakskiidu Lääne-Euroopa majanduslikult tugevamate piirkondade jaoks, millega süvendatakse veelgi liikmesriikide vahelist investeerimislünka ja tugevdatakse Euroopa tasakaalustamatust; palub komisjonil aidata nõrgemaid piirkondi rakendusprotsessis, kuid mitte muuta lähtekohta, et projektid valitakse vaid kvaliteedi alusel; palub tungivalt, et komisjon toetaks sotsiaalsete ettevõtete ja VKEde võimalusi ESIFi kasutada; palub komisjonil ja Euroopa Investeerimispangal astuda täiendavaid ja ennetavaid samme, tagamaks asjakohane suunatus kõigile liikmesriikidele ja sektoritele eesmärgiga kasutada ESIFi, eelkõige neid fonde, mis panustavad otse võitlusse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu; rõhutab vajadust tugevdada haldussuutlikkust, näiteks Euroopa investeerimisnõustamise keskust; avaldab kahetsust, et puuduvad kättesaadavad andmed töökohtade kohta, mis ESIFi investeeringute tulemusena eeldatavasti luuakse; kutsub komisjoni üles hoolikalt jälgima ja kontrollima ESIFi abil tehtud investeeringuid ning mõõtma nende majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning tagama, et ESIF ei dubleeriks olemasolevaid rahastamisprogramme ega asendaks avaliku sektori otseseid kulutusi; kordab oma üleskutset investeerida inim- ja sotsiaalsesse kapitali sellistes valdkondades, nagu tervishoid, lapsehoid ja taskukohase hinnaga eluase;

58. juhib tähelepanu sellele, et äärepoolseimate piirkondade ees seisavad mitmed struktuursed piirangud, mille püsivus ja koosmõju piiravad tõsiselt nende arengut; palub komisjonil toetada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 kohaldamist;

59. rõhutab vajadust, et komisjon ja liikmesriigid pühenduksid tugevamalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kohaldamisele; toonitab, et suurem territoriaalne ühtekuuluvus eeldab suuremat majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning nõuab seetõttu nendes piirkondades strateegiliste investeeringute arendamist, eelkõige lairibavõrku, mis oleksid suunatud konkurentsivõime tõstmisele, tööstusbaasi ja territoriaalse struktuuri parandamisele ning seeläbi elanikkonna toetamisele;

60. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama kõik valitsemistasandid ja asjaomased sidusrühmad investeerimise takistuste tuvastamisse, keskendudes kõige rohkem abi vajavatele piirkondadele ja sektoritele, samuti niisuguste piisavate vahendite kättesaadavaks tegemisele, millesse on koondatud avaliku ja erasektori rahalised vahendid;

61. palub komisjonil rakendada poliitikameetmeid, mis oleks suunatud rahvastiku vähenemise ja elanikkonna hajumise vastu võitlemisele; rõhutab, et ELi ühtekuuluvuspoliitika ühe prioriteedina tuleb tähelepanu pöörata väheneva rahvastiku probleemiga piirkondadele;

62. juhib seoses ELi kodanike vananemisega ja selle mõjuga informaalsetele ja formaalsetele hooldusvajadustele liikmesriikide tähelepanu vajadusele investeerida järgnevatel kümnenditel riiklikku terviseedendusse ja haiguste ennetamisse, tagades ja parandades samas sotsiaalkaitsesüsteemide jätkusuutlikkust, turvalisust, piisavust ja tõhusust ning kvaliteetsete pikaajaliste sotsiaalteenuste osutamist; julgustab seetõttu liikmesriike töötama välja strateegiad tagamaks selliste süsteemide ja teenuste piisav rahastamine, personal ja arendamine ning laiendada sotsiaalkindlustussüsteemide ulatust ühiskonna ja üksikisiku hüvanguks; palub tungivalt eelkõige komisjoni, liikmesriike ja sotsiaalpartnereid – soodustada kõigis vanuserühmades suuremaid tööhõive määrasid;

– teha tööd soolise segregatsiooni ja soolise palgalõhe vähendamiseks;

– kohandada tööturge eakamatele töötajatele sobivaks eakatesõbralike töötingimuste kaudu, et neil oleks võimalik töötada kuni kohustusliku pensionieani;

– võidelda vanusega seotud stereotüüpide vastu tööturgudel;

– tagada elutsüklipõhine ja ennetav lähenemisviis töötervishoiule ja tööohutusele;

– keskenduda hoolduskohustustega inimeste töö ja eraelu tasakaalustamisele sobivate hoiu- ja puhkusesüsteemide kaudu ja toetades mitteametlikke hooldajaid;

– toetada ja teavitada tööandjaid, eelkõige VKEsid, kuidas saab töökeskkonda parandada, et kõigis vanuses töötajatel oleks võimalik produktiivseks jääda;

– toetada riiklikke tööturuasutusi, et neil oleks võimalik pakkuda eakamatele tööotsijatele sisulist abi;

– investeerida igas eas töötajate nii töökohal kui ka väljaspool seda toimuvasse elukestvasse õppesse ja seda edendada, ning töötada välja oskuste valideerimise ja sertifitseerimise süsteemid;

– aidata eakamatel töötajatel kauem aktiivseks jääda ja valmistuda pensionilejäämiseks töötajakesksete paindlike töötingimuste abil, mis võimaldavad neil töölt pensionile ülemineku perioodil tööaega vähendada;

63. rõhutab vajadust, et komisjon jälgiks lisaks eluaseme hindade muutumisele kodutuse ja eluasemega seotud tõrjutuse arenguid liikmesriikides; nõuab kiireid meetmeid paljudes liikmesriikides suureneva kodutuse ja eluasemega seotud tõrjutusega tegelemiseks; väljendab muret pankade bilansis oleva suure hulga viivislaenude võimalike sotsiaalsete tagajärgede pärast, eriti komisjoni avalduse pärast, et ergutada tuleks müüki pangandusvälistele spetsialiseerunud asutustele, mis võib kaasa tuua väljatõstmiste lained; julgustab liikmesriike, komisjoni ja EIPd kasutama sotsiaalses taristu jaoks EFSI-t, muu hulgas selleks, et rakendada kõigi õigust sobivale ja taskukohase hinnaga eluasemele;

64. märgib murega, et mõnes liikmesriigis on palgad inimväärse elu tagamiseks ebapiisavad, muutes seega töötajad palgavaesteks ja võttes töötutelt tahtmise tööturule tagasi pöörduda; toetab sellega seoses kollektiivläbirääkimiste edendamist;

65. julgustab liikmesriike rakendama vajalikke meetmeid pagulaste ning etnilise vähemuse või rändaja taustaga inimeste sotsiaalseks kaasamiseks;

66. peab tervitatavaks, et 2017. aasta majanduskasvu analüüsis rõhutatakse vajadust edendada maksu- ja toetussüsteemide reforme, et parandada töötamise stiimuleid ja muuta töö tasuvaks, kuna ka maksusüsteemid võivad kaasa aidata võitlusele sissetulekute ebavõrdsuse ja vaesusega, samuti konkurentsivõime suurendamist üleilmsel tasandil; palub liikmesriikidel nihutada maksukoormus järk-järgult tööjõult muudele allikatele;

67. nõuab, et tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemide reformid keskenduksid tervisealase ennetusele ja tervise edendamisele, üldiselt kättesaadavate tervishoiuteenuste kvaliteedi säilitamisele ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse ebavõrdsuse vähendamisele;

68. palub komisjonil ja liikmesriikidel teha koostööd, et kõrvaldada tööjõu liikuvuse takistused, tagades, et ELi liikuvaid töötajaid koheldakse võrdselt mitteliikuvate töötajatega;

69. kutsub liikmesriike üles suurendama tihedas koostöös sotsiaalpartneritega aktiivse ja jätkusuutliku tööturupoliitika haaret, tõhusust ja tulemuslikkust; peab tervitatavaks 2017. aasta majanduskasvu analüüsis esitatud nõuet suunata rohkem jõupingutusi selliste meetmete väljatöötamisse, mille eesmärk on toetada ebasoodsas olukorras olevate rühmade, eelkõige puudega inimeste tööturule kaasamist, pidades silmas selle pikaajalist positiivset majanduslikku ja sotsiaalset mõju;

70. palub liikmeriikidel kehtestada oma riigipõhiste soovituste alusel ning kooskõlas oma riikliku pädevuse ning rahalise ja eelarveolukorraga ambitsioonikad standardid sotsiaalvaldkonnas, võttes eelkõige kasutusele tervet eluiga hõlmavad piisava miinimumsissetuleku tagamise kavad, kui neid ei ole olemas, ning kaotades piisava miinimumsissetuleku tagamise kavades ebapiisavast ulatusest või mittekasutamisest tekkinud erinevused;

71. väljendab heameelt komisjoni algatuste üle konsultatsioonide käivitamiseks Euroopa sotsiaalõiguste samba loomise küsimuses; on seisukohal, et selle algatusega peaks saama stimuleerida paindlikuma oskuste ja pädevuste arendamist, elukestva õppe meetmeid ning kvaliteetse tööhõive aktiivset toetamist;

72. tuletab meelde tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni majanduskomisjonile adresseeritud viimases arvamuses Euroopa Komisjonile esitatud palvet kaaluda riigipõhiste soovituste väljatöötamisel sotsiaalset tasakaalustamatust käsitleva menetluse kasutuselevõttu, et vältida standardite puhul võidujooksu põhja, tuginedes sotsiaalsete ja tööhõivenäitajate tulemuslikule kasutamisele makromajandusliku järelevalve raamistikus;

73. palub liikmesriikidel panna suuremat rõhku vaesuse nõiaringi murdmisele ja võrdsuse edendamisele; kutsub komisjoni üles esitama liikmesriikidele jõulisemaid soovitusi sotsiaalse kaasatuse ja kaitse kohta, vaadates ühtlasi kaugemale tööjõust, ning eelkõige lastesse investeerimise kohta;

74. peab tervitatavaks sotsiaalpartnerite, liikmesriikide parlamentide ja muude asjaomaste kodanikuühiskonna osalejate osavõttu Euroopa poolaasta protsessist; kordab, et sotsiaalne dialoog ja kodanikuühiskonnaga peetav dialoog täidab esmatähtsat rolli kõigile kasutoova püsiva muutuse saavutamises ning on äärmiselt oluline Euroopa ja riikide poliitika tulemuslikkuse ning asjakohasuse suurendamiseks, mistõttu tuleb seda järgida Euroopa poolaasta kõigis etappides; rõhutab vajadust muuta osalemine tulemuslikumaks, tagades praktilise ajastuse, juurdepääsu kõigile dokumentidele ja dialoogi koostööpartneritega asjakohasel tasandil;

75. tuletab meelde mitmeid palveid esitada tegevuskava, milles tugevdatakse ja võetakse arvesse parlamendi seisukohta, enne kui nõukogu teeb otsuse; nõuab lisaks, et tööhõive- ja sotsiaalkomisjon, arvestades selle konkreetset pädevusvaldkonda, oleks majandus- ja rahanduskomisjoniga võrdväärsel positsioonil alati, kui Euroopa Parlamendil palutakse avaldada arvamust Euroopa poolaasta eri etappides;

76. on seisukohal, et kokku tuleks kutsuda ELi sotsiaalvaldkonna konverents, kus sotsiaalpartnerite esindajad, riikide valitsused ja parlamendid ning ELi institutsioonid arutavad koos kaasatud üldsusega Euroopa sotsiaalse mudeli tuleviku ja ülesehituse üle;

77. nõuab veel kord nõukogu (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused) rolli tugevdamist Euroopa poolaastas;

78. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

[1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0355.
[2] ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 57.
[3] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0416.
[4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0297.
[5] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0059.
[6] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0068.
[7] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0033.
[8] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0401.
[9] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0384.
[10] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0389.
[11] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0321.
[12] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0320.
[13] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0060.
[14] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0010.
[15] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0394.
[16] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0062.
[17] http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR15_03/SR15_03_ET.pdf
[18] http://www.eurofound.europa.eu/european-working-conditions-surveys-ewcs
[19] https://www.eurofound.europa.eu/young-people-and-neets-1
[20] Vt Eurofoundi aruannet noorte töötuse kohta.
[21] Ühine tööhõivearuanne 2016, lk 2.
[22] OECD aruanne: „In it together: why less inequality benefits all“ (Kõigi asi: miks vähem ebavõrdsust on kõigi jaoks parem), 2015.
[23] IMFi aruanne: „Causes and consequences of income inequality“ (Sissetuleku ebavõrdsuse põhjused ja tagajärjed), juuni 2015.

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (25.1.2017)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2017. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta
(2016/2307(INI))

Arvamuse koostaja (*): Liadh Ní Riada

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab, et ELi eelarvel on täiendav roll Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika alaste eesmärkide saavutamisel, mis on kaardistatud 2017. aasta majanduskasvu analüüsis, eesmärgiga luua kogu ELis rohkem ja paremaid töökohti; märgib, et mitte kõigi 187 tööhõive programmiga ei ole veel algust tehtud ning et 2016. aasta septembriks oli nimetatud ainult 65 % liikmesriikide pädevatest asutustest;

2. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kiirendama kõigi programmide elluviimist, mis võivad suurendada inimväärsete, kvaliteetsete ja pikaajaliste töösuhete loomist kõigile elanikkonna rühmadele ja eelkõige noortele inimestele; rõhutab, et noorte tööpuudus on endiselt 18,6 %, kuigi töötuse määr ELis on pisut alanenud; kutsub liikmesriike üles tagama, et programmide korraldusasutuste suhtes viiakse läbi rohkem aktiivset järelkontrolli;

3. märgib, et majanduskasv ELis ja euroalal on endiselt tagasihoidlik; rõhutab, et investeeringuid vajatakse teadusuuringutesse, innovatsiooni ja haridusse; märgib, et ELi 2017. aasta eelarvest on eraldatud konkurentsivõimele, majanduskasvule ja töökohtadele selliste programmide nagu „Horisont 2020“, Cosme ja Erasmus + kaudu kulukohustuste assigneeringutena 21 312,2 miljonit eurot;

4. märgib, et 2017. aastaks on noorte tööhõive algatuse jaoks määratud 500 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena; rõhutab, et see summa ei ole piisav ja seda tuleb praeguses finantsraamistikus suurendada ja kindlustada; märgib siiski, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmise käigus tuleks saavutada kokkulepe noorte tööhõive algatuse asjakohase täiendava rahastamise kohta finantsraamistiku allesjäänud perioodiks;

5. rõhutab, et ELi eelarvel on liikmesriikide eelarvetele võimendav mõju; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kiirendaksid programmide elluviimist kooskõlas Euroopa Liidu tööhõive suurendamise strateegiaga ning võtaksid meetmeid vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamiseks; toonitab, et see vastutus lasub eelkõige liikmesriikidel; rõhutab samuti, et Eurostati andmetel elab 122,3 miljonit inimest ELis vaesuspiiril või sellest allpool, ja et selle olukorraga tegelemine on poliitiline prioriteet;

6. võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku (COM(2016)0605) horisontaalsete ja valdkondlike finantseeskirjade lihtsustamiseks; võtab samuti teadmiseks ettepaneku jätkata ka pärast 2017. aasta lõppu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kaudu kõrge noorte töötuse määraga piirkondades mittetöötavate ja mitteõppivate noorte toetamist;

7. võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku (COM(2016)0597) Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kestuse pikendamiseks; märgib, et EFSI eesmärk on luua töökohti ja tegeleda noorte töötuse probleemiga investeeringute mobiliseerimise kaudu;

8. rõhutab, et selliste ELi rahastamisvahendite nagu EFSI struktuuri tuleb kohandada kooskõlas eesmärgiga parandada ELi liikmesriikide ja piirkondade sotsiaal-majanduslikku lähenemist, pakkudes VKEdele rohkem toetust; märgib, et niisuguste investeeringute suurendamine on eriti vajalik ELi mahajäänud piirkondades, millest mõnele on viimase kümne aasta jooksul olnud iseloomulik pidev kasvu puudumine; nõuab, et Euroopa Investeerimisfond esitleks ja rakendaks nn VKEde komponendi uusi tooteid, et kiirendada Euroopa Investeerimisfondi volituste rakendamist InnovFini, COSME ja RCRi raames kooskõlas EFSI määrusega, eelkõige VKEde komponendi aktsiatooteid ja piiristamata garantiid riskantsemate laenude jaoks uuendusmeelsetele VKEdele ja väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingutele; nõuab samuti, et Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm edendaks juurdepääsu mikrorahastamisele nii haavatavate rühmade kui ka mikro- ja sotsiaalsete ettevõtete jaoks; nõuab, et EIP seaks esikohale projektid, mis on kõlblikud ESIFist ja Euroopa Investeerimisfondist toetuse saamiseks, et soodustada koostoimet ja arendada välja tõhusad strateegiad.

NÕUANDVAS KOMISJONISTOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	25.1.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	28 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Esteban González Pons, Ingeborg Gräßle, Iris Hoffmann, Monika Hohlmeier, Vladimír Maňka, Victor Negrescu, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Daniele Viotti, Tiemo Wölken
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Jean-Paul Denanot, Andrey Novakov, Marco Valli
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Paul Brannen, Ulrike Lunacek

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (26.1.2017)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2017. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta
(2016/2307(INI))

Arvamuse koostaja: Julie Ward

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. peab vajalikuks suunata Euroopa poolaasta fookus uuesti strateegia „Euroopa 2020“ aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamisele, pöörates rohkem tähelepanu sotsiaalsetele, hariduslikele ja tööhõivealastele eesmärkidele ning tunnistades asjakohaselt kultuuri panust sotsiaalvaldkonna AAA-reitingu saavutamisel üksikisikute ja ühiskondade arengu ja heaolu nimel;

2. nõuab uue poliitilise impulsi andmist auahnele Euroopa vaesusevastase võitluse strateegiale ning uute kohustuste võtmist strateegia „Euroopa 2020“ vaesusevastase võitluse sihteesmärkide täitmiseks; nõuab, et liikmesriigid koostaksid üksikasjalikud riikliku vaesusevastase strateegia kavad ning komisjon tõstaks Euroopa poolaasta raames esile vaesuse vähendamise teema;

3. kordab, et makromajanduspoliitika ja avaliku sektori kärpeid eelistavad struktuurireformid mõjutavad ebaproportsionaalsel määral kõige kaitsetumaid inimesi, pärsivad majanduskasvu ning süvendavad vaesust ja sotsiaalset tõrjutust; peab kahetsusväärseks, et Euroopa poolaasta poolt pealesurutud poliitika tõi kaasa rängad kärped hariduse ja kultuuri valdkonnas riikides, kus haridusel ja elukestval õppel on kriisist väljumisel keskne tähtsus; tuletab meelde, et hariduse alarahastamine ja haridusele tehtavate avaliku sektori kulutuste kärpimine devalveerivad haridussüsteeme ning kombineerituna investeeringute tegematajätmisega toovad kaasa pikaajalise tööpuuduse kõrge taseme; kordab oma üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele kaaluda makromajandusliku käsitluse fookuse nihutamist jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule suunatud sotsiaalsete investeeringute ergutamisele avalikus sektoris;

4. kutsub seoses sellega komisjoni ja liikmesriike üles kasutama stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikkusklauslit selleks, et võimaldada liikmesriikidel suurendada investeeringuid kultuuri- ja noortepoliitikasse, haridusse, koolitusse ja teadustegevusse ning innovatsiooni;

5. tunneb heameelt komisjoni algatustest konsultatsioonide käivitamiseks Euroopa sotsiaalõiguste samba loomise küsimuses; on seisukohal, et selle algatusega peaks saama stimuleerida paindlikuma oskuste ja pädevuste arendamist, elukestva õppe meetmeid ning kvaliteetse tööhõive aktiivset toetamist;

6. väljendab muret asjaolu pärast, et enamik uutest töökohtadest on madala kvaliteediga töökohad, mida iseloomustavad madal palk ja ebakindlad töötingimused ning mis seepärast ei saa märkimisväärselt stimuleerida tarbimist ja sisenõudlust;

7. rõhutab, milline määratu innovatsiooni ja tööhõive potentsiaal peitub taastuvates energiaallikates ning suurema ressursi- ja energiatõhususe poole püüdlemises; kutsub komisjoni üles integreerima Euroopa poolaastasse konkreetne energia- ja keskkonnaalane strateegia, pidades silmas ka haridust ja tööhõivet;

8. rõhutab noorte tööhõive puhul kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali; rõhutab, et kultuuri- ja loomesektori edendamine ja sellesse investeerimine võib märkimisväärselt soodustada investeerimist, majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõivet; palub seetõttu, et komisjon kaaluks konkreetseid võimalusi, mida pakub kogu kultuuri- ja loomesektor, mis hõlmab valitsusväliseid organisatsioone ja väikeühendusi, näiteks noorte tööhõive algatuse raames;

9. nõuab, et EL koostaks kõigile liikmesriikidele spetsiifilised suunised, et tugevdada nende jõupingutusi haridusi ja noori puudutavate riigipõhiste soovituste rakendamisel ning parandada muu hulgas parimate tavade vahetuse, üksteiselt õppimise, tehnilise abi ja rahalise toetuse kaudu ning liikmesriikide vaheliste paremate koostoimete tugevdamise abil hariduse, koolitussüsteemide ja noorsoopoliitika alaste struktuurireformide läbiviimist, ning neid selles tegevuses toetaks;

10. on rahul kõrghariduse sihteesmärkide osas saavutatuga, kuid väljendab muret selle pärast, et vähem soodsates oludes olevad noored ei saa neist tulemustest teistega võrdsel määral kasu ning et sotsiaalne lõhe hariduses laieneb; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles edendama õigust kvaliteetsele kaasavale haridusele ja koolitusele, investeerima teavitamistegevusse, pakkuma toetust kõige kaitsetumatele õppijatele ja ebasoodsamas olukorras isikutele, sealhulgas puuetega isikutele, mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele ning sisserändaja taustaga noortele ja lastele, ning tagama nende süstemaatilise kaasamise tavapärasesse haridussüsteemi; nõuab ka uute oskuste tegevuskava, et tugevdada inimeste suutlikkust, toetada kaasavat tööturgu ja võidelda sotsiaalse ebavõrdsusega, mis liidus järjepidevalt suureneb, pöörates selleks tähelepanu sellistele ülekantavatele oskustele nagu sotsiaalsed, kultuuridevahelised ja loomingulised oskused, ettevõtlikkus, kriitilise mõtlemise võime, digitaaloskus ja meediapädevus, pidades silmas digitaalseid väljakutseid ja piisavat ettevalmistust muutuva tööturu jaoks;

11. tuletab meelde, et mitteformaalsel ja vabaharidusel võib olla, eelkõige marginaliseeritud inimrühmades, suur tähtsus selliste noorte tööalase konkurentsivõime jaoks vajalike oskuste arendamisel ja säilitamisel nagu ettevõtlikkus, juhiomadused, probleemide lahendamise oskus, kohanemisvõime ja suutlikkuse suurendamine;

12. kutsub liikmesriike üles jätkama mitteformaalse ja vabahariduse valideerimismehhanismide väljatöötamist, et täita 2017. aastaks seatud sihteesmärk ja muuta elukestev õpe suurema hulga inimeste elutegelikkuseks, kuna see aitab lahendada vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja tööpuuduse probleeme ning loob võimalused enesearendamiseks;

13. rõhutab kiireloomuliste meetmete vajalikkust, et teha lõpp praegu valitsevale nõutavate ja pakutavate oskuste mittevastavusele; ergutab liikmesriike parandama haridusasutuste vahelist koostoimet, mis hõlmab kutseharidust ja -õpet, teadusuuringute sektorit, ettevõtteid ja asjaomaseid sotsiaalpartnereid, et kaasajastada haridus- ja koolitussüsteeme, kaotada oskuste mittevastavuse ja puudulike oskuste probleem, pakkuda ja edendada paindlikke õppimisvõimalusi ning tagada omandatud oskuste ja kutsekvalifikatsioonide parem tunnustamine, pöörates erilist tähelepanu kutseharidusele ja -õppele, praktikaõppele, elukestvale õppele ja täiskasvanuõppele, et saavutada jätkusuutlik tööturg ja täiskasvanuõpe ning vältida radikaliseerumist;

14. rõhutab, et tööturumeetmed üldiselt ja konkreetsemalt oskuste sobitamine kutsehariduse ja -koolituse valdkonna meetmetega peavad olema suunatud kvaliteetsete ja turvaliste töökohtade loomisele ja edendamisele kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) inimväärse töö tegevuskavaga; märgib, et need meetmed peavad aitama võidelda selliste nähtuste vastu nagu ebakindel töö, tööajata lepingud ja tasustamata tööpraktika;

15. tunnistab uute tehnoloogiate väärtust ja digitaalse kirjaoskuse tähtsust inimeste eraelus ja nende edukaks osalemiseks tööturul, mistõttu soovitab liikmesriikidel investeerida rohkem haridusasutuste IKT taristute ja ühenduvuse parendamisse ning töötada välja mõjusad strateegiad IKT võimaluste rakendamiseks täiskasvanute mitteformaalse hariduse toetamisel ja nende formaalse ja mitteformaalse harimise võimaluste parandamisel;

16. on rahul eelarveprojektiga võrreldes 2017. aastal täiendava 500 miljoni euro eraldamisega noorte tööhõive algatusele ning 200 miljoni euro eraldamisega, et edendada keskseid algatusi majanduskasvu ja töökohtade loomise valdkonnas; tuletab liikmesriikidele meelde vajadust paremini kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid ning hariduse ja koolituse, kultuuri, spordi ja noorsoo valdkonna algatusi ja vajaduse korral suurendada investeeringuid vajalikesse valdkondadesse, eelkõige seoses selliste temaatiliste valdkondadega, mis omavad otsest seost strateegiaga „Euroopa 2020“, nagu varane lahkumine haridussüsteemist, kõrgharidus, noorte töötus, kutseharidus ja -õpe, elukestev õpe ja liikuvus, et suurendada vastupanuvõimet ja vähendada tööpuudust, eelkõige noorte ja kõige haavatavamate rühmade seas, vältida radikaliseerumist ja tagada pikaajaline sotsiaalne kaasamine;

17. nõuab tervikliku Euroopa alusharidusse investeerimise ja laste vaesusega võitlemise kava osana toetust ja võimalusi pakkuvaid programme, sealhulgas lastegarantii loomist, millega järgitakse eesmärki rakendada täielikult komisjoni soovitust lastesse investeerimise kohta, millega tagatakse, et igal Euroopas vaesuse ohus oleval lapsel (sealhulgas pagulastel) on juurdepääs tasuta arstiabile, tasuta haridusele, tasuta lastehoiule, inimväärsetele elamistingimustele ja piisavale toidule; nõuab noortegarantii nõuetekohast ja kiiret rakendamist, sealhulgas parema järelevalve ja teabevahetuse ning piisavate vahendite eraldamise kaudu, mis tagab noorte tööhõivealgatuse raames koostatud programmides pakutavate töö- ja koolitusvõimaluste lisaväärtuse ja kvaliteedi kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni inimväärse töö tagamise suunistega;

18. on seisukohal, et rändel võib olla suur tähtsus, muu hulgas ka tõhusaid avaliku sektori kulutusi hõlmavates hariduskavades, kui seada eesmärgiks kvaliteetsed, sotsiaalselt ja ökoloogiliselt jätkusuutlikud investeeringud töötajate tööturule toomisse ja tööpuuduse vähendamisse;

19. rõhutab, et sotsiaalpartneritega konsulteerides ja riikide tavasid järgides tuleb võtta edasisi meetmeid tööturgude kaasavamaks muutmiseks;

20. tunneb heameelt programmi „Erasmus+“ panuse üle liikuvuse ja kultuurivahetuste edendamisse kõikjal ELis ja kolmandates riikides; õppimise ja töötamisega seotud liikuvuse hõlbustamiseks nõuab läbipaistvuse, liikuvuse ning oskuste ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamisele suunatud ELi vahendite paremat edendamist ja kasutamist; kinnitab uuesti vajadust tagada liikuvusvõimalused kutsekoolituseks, ebasoodsas olukorras olevatele noortele ning diskrimineerimise eri vormide all kannatavatele inimestele;

21. rõhutab, et sotsiaalne ettevõtlus on kasvav valdkond, mis võib ühtaegu edendada majandust ning vähendada puudust, sotsiaalset tõrjutust ja muid sotsiaalseid probleeme; on seepärast seisukohal, et sotsiaalsema, kaasavama ja jätkusuutlikuma majanduse poole püüdlemiseks peaks ettevõtlusharidus hõlmama sotsiaalset mõõdet ja selle raames tuleks käsitleda selliseid teemasid nagu õiglane kaubandus, sotsiaalne ettevõtlus ja alternatiivsed ärimudelid, näiteks ühistud;

22. tuletab meelde, et Euroopa poolaasta peaks olema palju avatum, läbipaistvam ja demokraatlikum protsess; palub komisjonil e-demokraatia pakutud täiendavaid abivahendeid kasutades välja töötada suunised sidusrühmade dialoogiks, et tõsta kodanikuühiskonna osalemise taset.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	24.1.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	22 4 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Silvia Costa, Mircea Diaconu, Angel Dzhambazki, Jill Evans, María Teresa Giménez Barbat, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Andrew Lewer, Svetoslav Hristov Malinov, Curzio Maltese, Luigi Morgano, Momchil Nekov, John Procter, Michaela Šojdrová, Yana Toom, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Therese Comodini Cachia

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	6.2.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	23 5 18
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Brando Benifei, Enrique Calvet Chambon, Lampros Fountoulis, Marian Harkin, Rina Ronja Kari, Ádám Kósa, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Anthea McIntyre, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Robert Rochefort, Maria João Rodrigues, Anne Sander, Sven Schulze, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Renate Weber, Jana Žitňanská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Maria Arena, Georges Bach, Mircea Diaconu, Sergio Gutiérrez Prieto, Krzysztof Hetman, Dieter-Lebrecht Koch, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Alex Mayer, Csaba Sógor, Helga Stevens, Neoklis Sylikiotis, Flavio Zanonato
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Clara Eugenia Aguilera García, Jakop Dalunde, Ulrike Rodust, Marc Tarabella, Miguel Viegas, Daniele Viotti

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

ALDE

PPE

Verts/ALE

Enrique Calvet Chambon, Mircea Diaconu, Marian Harkin, Robert Rochefort, Yana Toom, Renate Weber

Georges Bach, Kryzysztof Hetman, Dieter-Lebrecht Koch; Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Veronica Lopz Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Anne Sander, Sven Schulze, Csaba Sogor, Romana Tomc

Jakop Dalunde, Jean Lambert

–

GUE/NGL

Rina Ronja Kari, Paloma Lopez Bermejo, Neoklis Sylikiotis, Miguel Viegas

Lampros Fountoulis

ECR

S&D

Anthea McIntyre, Helga Stevens, Ulrike Trebesius, Jana Zitnanska

Clara Eugenia Aguilera Garcia, Maria Arena, Brando Benifei, Sergio Gutierrez Prieto, Javi López, Edouard Martin, Alex Mayer, Maria João Rodrigues, Ulrike Rodust, Jutta Steinruck, Marc Tarabella, Marita Ulvskog, Daniele Viotti, Flavio Zanonato

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika