Menetlus : 2016/2140(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0080/2017

Esitatud tekstid :

A8-0080/2017

Arutelud :

PV 26/04/2017 - 21
CRE 26/04/2017 - 21

Hääletused :

PV 27/04/2017 - 5.65

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0196

RAPORT     
PDF 481kWORD 83k
28. märts 2017
PE 595.670v02-00 A8-0080/2017

rõivasektorit käsitleva ELi juhtalgatuse kohta

(2016/2140(INI))

Arengukomisjon

Arvamuse koostaja: Lola Sánchez Caldentey

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

rõivasektorit käsitleva ELi juhtalgatuse kohta

(2016/2140(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6 ja 21,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 153, 191, 207, 208 ja 218,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 12, 21, 28, 29, 31 ja 32,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni(1) ja ÜRO lapse õiguste komitee üldist märkust nr 16,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peamisi konventsioone laste töö, sunniviisilise töö, diskrimineerimise, ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse kohta,

–  võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid(2),

–  võttes arvesse Inimõiguste Nõukogu resolutsiooni 26/9(3), milles nimetatud nõukogu otsustas „luua avatud valitsustevahelise töörühma, mis käsitleb rahvusvahelisi korporatsioone ja teisi äriettevõtteid seoses inimõigustega ning mille ülesanne on koostada rahvusvaheline õiguslikult siduv akt, mis reguleerib rahvusvahelises inimõigustealases õiguses rahvusvaheliste korporatsioonide ja teiste äriettevõtete tegevusi“,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsiooni 70/1 „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030. Muudame oma maailma“(4),

–  võttes arvesse naistevastase vägivalla kaotamisele suunatud ÜRO usaldusfondist rahastatavaid programme, mille eesmärk on võidelda naistevastase vägivalla ja ahistamisega rõivatööstuses(5),

–  võttes arvesse ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) kestliku arengu investeerimispoliitika raamistikku (2015)(6),

–  võttes arvesse OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiivi 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt(8),

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497)(9),

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta suuniseid inimõigustele avalduva mõju analüüsimiseks kaubandusega seotud poliitikaalgatuste mõju hindamisel(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Rana Plaza hoone varingu teise aastapäeva ja Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe seniste tulemuste kohta(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni erasektori ja arengu kohta(13),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2010. aasta soovituste rakendamise kohta seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega(14),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni VKEde konkurentsivõime suurendamise valdkondliku eesmärgi (ühissätete määruse artikli 9 lõige 3) elluviimise kohta(15),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni juriidilise isiku vastutuse kohta inimõiguste raskete rikkumiste puhul kolmandates riikides(16),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta resolutsioon inimõigusi ja demokraatiat maailmas ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas käsitleva 2015. aasta aruande kohta(17),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi välispoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna poolt 2015. aastal avaldatud uuringut „Inimõiguste- ja demokraatiaklauslid ELi rahvusvahelistes kokkulepetes“(18),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi välispoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna uuringut „ ELi kaubanduspoliitika: soolisi erinevusi eiravast sootundlikuks?“(19),

–  võttes arvesse oma 14. detsembri 2016. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu juurde kuuluva protokolli (millega muudetakse lepingut, et laiendada partnerlus- ja koostöölepingu sätteid kahepoolsele tekstiiltoodetega kauplemisele, kuna tekstiiltoodetega kauplemist käsitleva kahepoolse lepingu kehtivus lõpeb) sõlmimise kohta(20),

–  võttes arvesse jätkusuutlikkuse kokkulepet tööõiguste ja vabrikute ohutuse pidevaks parandamiseks valmisriiete ja silmkoeriiete tööstuses Bangladeshis,

–  võttes arvesse ILO programmi töötingimuste parandamiseks valmisriiete sektoris Bangladeshis(21),

–  võttes arvesse 2013. aasta Bangladeshi tule- ja ehitusohutuse kokkulepet,

–  võttes arvesse 25. aprillil 2016. aastal Inditexi presidendi Pablo Isla ja organisatsiooni IndustriALL Global Union peasekretäri Jyrki Raina allkirjastatud koostöölepingut rõivasektori tarneahela vastutustundliku juhtimise valdkonnas,

–  võttes arvesse 25. aprillil 2016. aastal Brüsselis toimunud kõrgetasemelist konverentsi rõivasektori tarneahela vastutustundliku juhtimise teemal,

–  võttes arvesse ELi üldiste tariifsete soodustuste kava GSP+(22),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta(23),

–  võttes arvesse 2015. aastal G7 poolt koostöös ILOga käivitatud algatust „Vision Zero Fund”, millega edendatakse tööohutust ja -tervishoidu tootmisriikides,

–  võttes arvesse Saksamaa partnerlust jätkusuutliku tekstiilitootmise valdkonnas(24) ja Madalmaade jätkusuutliku tekstiili- ja rõivasektori lepingut(25),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A8-0080/2017),

A.  arvestades, et majanduslik areng peaks käima käsikäes sotsiaalse õigluse ja hea juhtimistava poliitikaga; arvestades, et ülemaailmsete väärtusahelate keerukus ja killustatus nõuab täiendavaid meetmeid pidevaks parendamiseks, et muuta ülemaailmsed väärtusahelad ja tootmisahelad jätkusuutlikuks ja luua tarneahelates väärtust, samuti uuringuid selle kohta, milline mõju on sektori organisatsioonilisel struktuuril, koordineerimissüsteemil ja võrgustiku liikmete läbirääkimispositsioonil nende protsesside arengule; arvestades, et täiendavaid kõrvalmeetmeid on vaja nende ahelate võimaliku kahjuliku mõju ärahoidmiseks; arvestades, et inimõiguste rikkumise ohvritele tuleks tagada tõhus juurdepääs õiguskaitsevahenditele;

B.  arvestades, et kogu maailmas töötab tekstiili- ja rõivatööstuses 60 miljonit inimest ning kõnealune tööstusharu loob eelkõige arenguriikides palju töökohti;

C.  arvestades, et tekstiilitootjad puutuvad arenguriikides pidevalt kokku rahvusvahelise jae- ja hulgimüügi agressiivsete ostutavadega, mida põhjustab ka äge ülemaailmne konkurents;

D.  arvestades, et rõivasektori kolmes kõige suurema ohvrite arvuga õnnetusjuhtumis (Rana Plaza, Tazreen ja Ali Enterprises) kannatanud on saanud või saavad praegu sissetuleku kaotuse tõttu hüvitist; arvestades, et hüvitise andmine kõnealusel juhul on kooskõlas ILO konventsiooniga nr 121 ning see saavutati kaubamärkide, ametiühingute, kodanikuühiskonna, valitsuste ja ILO pretsedenditu koostöö tulemusena; arvestades, et põhiliste inimõiguste rikkumiste ulatust arvestades esineb tegelikku hüvitise andmist harva;

E.  arvestades et Euroopa ettevõtetega seotud inimõiguste rikkumiste ohvritel on mitmeid takistusi kohtupõhisele õiguskaitsele juurdepääsu saamisel, sh vastuvõetavuse ja tõendite avaldamisega seotud menetluslikud takistused, sageli takistavalt suured kohtuvaidluste kulud, üheselt mõistetavate vastutusnormide puudumine äriühingute osalemise kohta inimõiguste rikkumises ning selguse puudumine riikidevahelistes tsiviilõiguslikes kohtuvaidlustes rahvusvahelise eraõiguse valdkonna ELi õigusnormide kohaldamise osas;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 207 on rangelt sätestatud, et ELi kaubanduspoliitikat tuleb ellu viia kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega, ning konkreetselt kooskõlas artiklis 208 sätestatud arengukoostöö eesmärkidega; arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 kinnitatakse, et ELi välistegevuses juhindutakse järgmistest põhimõtetest: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtete ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja rahvusvahelise õiguse austamine;

G.  arvestades, et EL on Hiina järel maailmas suuruselt teine tekstiil- ja rõivatoodete eksportija tänu ligikaudu 174 000 tekstiili- ja rõivatootjale, kellest 99 % on VKEd ja kes annavad tööd ligikaudu 1,7 miljonile inimesele; arvestades, et enam kui kolmandik (34,3 % ehk 42,29 miljardit eurot) Euroopas kasutamiseks mõeldud rõivastest on valmistatud ELi ettevõtjate poolt;

H.  arvestades, et ILO deklaratsioon aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl kohustab liikmesriike tunnustama ja edendama põhimõtteid ja õigusi neljas kategoorias, olenemata sellest, kas nad on asjaomased konventsioonid ratifitseerinud, nimelt: ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelik tunnustamine; tööhõivealase ja töökohas diskrimineerimise kaotamine; sunniviisilise töö kaotamine; lapstööjõu keelustamine;

I.  arvestades, et kollektiivläbirääkimised on üks vahend tagamaks, et tootlikkuse kasvuga kaasneb palkade kasv; arvestades, et ülemaailmses tarneahelas kasutatavad tööhõive mittestandardsed vormid, sealhulgas alltöövõtt ja mitteametlik töö, on nõrgestanud kollektiivlepinguid; arvestades, et paljud rõivasektori töötajad ei teeni äraelamist võimaldavat töötasu;

J.  arvestades, et mitmed liikmesriigid, näiteks Saksamaa, Madalmaad, Taani ja Prantsusmaa, edendavad riiklikke programme;

K.  arvestades, et ÜRO vastutustundliku investeerimise põhimõtete ja ÜRO algatuse Global Compact alusel teostatavast projektist „Realising Long-term Value for Companies and Investors“ (pikaajalise väärtuse realiseerimine ettevõtjate ja investorite huvides) nähtub, et majandus on ühitatav sotsiaalse õigluse, keskkonnasäästlikkuse ja inimõiguste austamise põhimõtetega ning et need tugevdavad üksteist vastastikku;

L.  arvestades, et ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted kehtivad kõigile riikidele ja kõigile ettevõtetele, vaatamata sellele, kas tegemist on rahvusvahelise ettevõttega või mitte, ja vaatamata ettevõtte suurusele, asukohale, omandiõigusele või struktuurile;

M.  arvestades, et ELil on rõivatööstuses ja -kaubanduses investori, ostja, jaemüüja ja tarbijana juhtiv roll ja seetõttu on ta kõige sobivam ühendama maailma eri paigus tehtud algatusi, et tuntavalt parandada kümnete miljonite töötajate ebainimlikku olukorda selles sektoris ning luua kõigile võrdsed tingimused;

N.  arvestades, et globaalsete väärtusahelate vastutustundlik juhtimine on eriti oluline arengu seisukohast, kuna kõige raskemad inimõiguste ja töötajate õiguste rikkumised ja keskkonna reostamine toimuvad enamasti sellistes tootvates riikides, kus on sageli probleeme kesliku arengu ja majanduskasvu saavutamisega viisil, mis tooks kasu ühiskonna kõige haavatavamatele liikmetele;

O.  arvestades, et valmisriiete ulatuslik eksport jätkub, eelkõige Hiina, Vietnami, Bangladeshi ja Kambodža puhul;

P.  arvestades, et enamik inimõiguste rikkumisi rõivasektoris on mitmesugused töötajate õiguste rikkumised, mille hulka kuulub töötajate ilmajätmine nende põhiõigusest moodustada omal äranägemisel ametiühinguid või nendega liituda, ja viia heas usus läbi kollektiivläbirääkimisi, mistõttu on raske tagada, et töötajad saaksid töökohal kasutada oma põhiõigusi; arvestades, et selline olukord on toonud kaasa ulatusliku töötajate õiguste rikkumise, sealhulgas: eriti madalad palgad, palga maksmata jätmine, meelevaldne teenistusest vabastamine, sunniviisilise töö ja lapstööjõu, meelevaldne, ebaturvalised töökohad ja ebatervislikud töötingimused, naiste vastu suunatud vägivald, füüsiline ja seksuaalne ahistamine ning ebakindla töösuhted ja töötingimused; arvestades, et vaatamata põhiliste inimõiguste rikkumise ulatusele esineb tegelikke hüvitusmeetmeid harva; arvestades, et inimväärse töö puudus on eriti terav ülemaailmsete tarneahelatega seotud eksportkauba tootmise eritsoonides, mida iseloomustavad sageli erandid töötajate õiguste ja maksude valdkonnas ning piirangud ametiühingute tegevuse ja kollektiivläbirääkimiste osas;

Q.  arvestades, et viimase 20 aasta jooksul erasektori poolt tehtud vabatahtlikud algatused, nagu käitumisjuhendid, märgised, enesehindamised ja sotsiaalsed auditid, mis on küll andnud asjakohase raamistiku koostööks sellistes valdkondades nagu töötervishoid ja tööohutus, ei ole siiski osutunud piisavalt tõhusaks, et tegelikult parandada töötajate õigusi, eelkõige arvestades inimõiguste austamist ja soolist võrdõiguslikkust, töötajate õiguste suurendamist, tarbijate teadlikkust ning keskkonnanorme, ohutust ja jätkusuutlikkust valmisriiete tarneahelas;

R.  arvestades, et mitut huvirühma hõlmavad algatused, nagu Saksamaa partnerlus jätkusuutliku tekstiilitootmise valdkonnas ja Madalmaade jätkusuutliku tekstiili- ja rõivasektori leping, koondavad kokku sellised sidusrühmad nagu tööstuse, ametiühingud, valitsused ja valitsusvälised organisatsioonid; arvestades, et nende algatustega kehtestatud standardid hõlmavad ka keskkonnaküsimusi; arvestades, et need algatused ei ole veel jõudnud rakendusetappi, mistõttu ei ole ikka veel konkreetseid tulemusi; arvestades, et sellised riiklikud algatused on vajalikud ELi seadusandliku algatuse puudumise tõttu; arvestades, et enamik liikmesriike ei ole siiski kõnealuseid algatusi vastu võtnud;

S.  arvestades, et ettevõtete pingutused edendada töökoha nõuetele vastavust võivad toetada, kuid mitte asendada avaliku sektori juhtimissüsteemide tõhusust ja tulemuslikkust, st iga riigi kohustust edendada eeskirjade järgimist ja jõustada riiklikud tööseadused, sealhulgas töö halduse ja inspekteerimise ülesanded, vaidluste lahendamine ja rikkujate vastutusele võtmine, ning ratifitseerida ja rakendada rahvusvahelised tööõiguse põhireeglid;

T.  arvestades, et rõivatööstuses valitseb endiselt kiirmoe suundumus, mis kujutab endast suurt ohtu rõivatööstuse töötajatele tootjariikides ja seab nad tohutu surve alla;

U.  arvestades, et Saksamaa arengukoostöö ministeerium on seadnud eesmärgiks, et 2020. aastaks peab 50 % kõigist Saksamaa tekstiiltoodete impordist vastama keskkonnaalastele ja sotsiaalsetele nõuetele;

V.  arvestades, et ülemaailmsete väärtusahelate paremaks juhtimiseks tuleb rakendada selliste poliitikavaldkondade nagu kaubandus ja investeeringud, erasektori toetamine ja arengukoostöö erinevaid vahendeid ja algatusi, et anda panus ülemaailmsete väärtusahelate jätkusuutlikkusse ja vastutustundlikusse juhtimisse ja aidata viia ellu kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, milles rõhutatakse kaubanduspoliitika tähtsat mõju selle eesmärkide saavutamisele sellistes poliitikavaldkondades nagu päritolureeglid, kaubaturud, töötaja õigused ja sooline võrdõiguslikkus;

W.  arvestades, et rõivasektori väärtusahelate eriomadused, nagu tootmisprotsessi etappide geograafiline hajutatus, rõivatööstuse töötajate eri kategooriad, ostupoliitika, madalad hinnad, suured mahud, lühikesed tähtajad, alltöövõtt ning lühiajalised suhted ostjate ja tarnijate vahel vähendavad ettevõtte tarneahela nähtavust, jälgitavust ja läbipaistvust ning suurendavad inimõiguste ja töötajate õiguste rikkumise, keskkonnakahju, loomade ebapiisava heaolu tekkimise ohtu juba varases tooraine tootmise etapis; arvestades, et ettevõtte aruandluskohustus ja vastutustundlik tarbimine eeldab äriühingu läbipaistvust ja jälgitavust; arvestades, et tarbijal on õigus teada, kus ja millistel sotsiaalsetel ja keskkonnatingimustel on rõivad toodetud; arvestades, et jätkusuutliku tootmise kohta usaldusväärse, läbipaistva ja asjakohase teabe saamise õiguse tagamine tarbijatele aitab kaasa rõivasektori jälgitavuse ja läbipaistvuse osas püsiva muutuse tekkimisele;

X.  arvestades, et naiste õigused on inimõiguste olemuslik osa; arvestades, et sooline võrdõiguslikkus kuulub kaubanduslepingute kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide kohaldamisalasse; arvestades, et kaubandus- ja investeerimislepingute konkreetne mõju puudutab struktuurse soolise ebavõrdsuse tõttu naisi ja mehi erinevalt; arvestades, et seetõttu tuleks soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamiseks sooline mõõde kaasata kõikidesse kaubanduslepingutesse;

Y.  arvestades, et naiste tööhõive rõivasektoris arenguriikides aitab oluliselt kaasa leibkondade sissetuleku suurendamisele ja vaesuse vähendamisele;

Z.  arvestades, et laste õigused moodustavad lahutamatu osa inimõigustest ning laste töö kaotamine peaks olema kohustuslik; arvestades, et laste töö nõuab eraldi eeskirju vanuse, tööaja ja tööliigi kohta;

AA.  arvestades, et 2016. aasta detsembris vahistati Bangladeshis arvukalt ametiühinguaktiviste, mis tõi kaasa meeleavaldused äraelamist võimaldava töötasu ja töötingimuste parandamise nimel; arvestades, et pärast meeleavaldusi vallandati oma töökohalt mitusada rõivatööstuse töötajat; arvestades, et tootjariikides ei järgita endiselt ühinemisõigust;

AB.  arvestades, et hinnanguliselt 70–80 %(26) valmisrõivaste sektori töötajatest tootjariikides on madala kvalifikatsiooniga naistöötajad ja sageli alaealised; arvestades, et madalad palgad koos olematu või vähese sotsiaalkaitsega muudavad need naised ja lapsed ärakasutamisele eriti vastuvõtlikuks; arvestades, et käimasolevates jätkusuutlikkuse algatustes puuduvad enamasti sooline aspekt ja konkreetsed naiste võimestamise meetmed;

AC.  arvestades, et erasektor täidab arengumaades kestliku ja kaasava majanduskasvu toetamisel väga olulist rolli; arvestades, et teatud arenguriikide majandus sõltub rõivatööstusest; arvestades, et rõivatööstuse laienemine on võimaldanud paljudel töötajatel liikuda mitteametlikust majandusest ametlikku majandusse;

AD.  arvestades, et rõivasektoris on käimas kõige rohkem jätkusuutlikkuse algatusi; arvestades, et mõned olemasolevad algatused on aidanud kaasa olukorra parandamisele rõivasektoris ja ning seetõttu tuleks pingutusi jätkata ka Euroopa tasandil;

AE.  arvestades, et kaubanduslepingud kujutavad endast olulist vahendit inimväärse töö edendamiseks ülemaailmsetes tarneahelates, koos sotsiaalse dialoogi ja ettevõtte tasandi järelevalvega;

AF.  arvestades, et komisjon esitas 2015. aasta oktoobris uue kaubandusstrateegia „Kaubandus kõigile“, milles sätestatakse eesmärk kasutada kaubanduslepinguid ja eelishinnaprogramme selleks, et edendada kestlikku arengut, inimõigusi ning õiglast ja eetilist kaubandust kogu maailmas ning parandada vastutust tarneahelates, et tõhustada kolmandates riikides kestlikku arengut, inimõiguste järgmist, võitlust korruptsiooni vastu ja head valitsemistava;

1.   väljendab heameelt selle üle, et pärast Rana Plaza tehasehoone kokkuvarisemist pööratakse ülemaailmsetes tarneahelates suuremat tähelepanu heade töötingimuste edendamisele, Prantsusmaa seaduseelnõu üle, milles käsitletakse kohustuslikku hoolsuskohustust, samuti Ühendkuningriigi orjusevastase seaduse üle, Saksamaa partnerluse üle jätkusuutliku tekstiilitootmise valdkonnas, Madalmaade jätkusuutliku tekstiili- ja rõivasektori lepingu üle ning president Junckeri G7 tippkohtumisel tehtud avalduse üle toetada kiireloomuliste meetmete võtmist vastutuse suurendamiseks ülemaailmsetes tarneahelates, et suuremat tähelepanu pöörates edendada väärtus- ja tootmisahelate jätkusuutlikkust, läbipaistvust ja jälgitavust; tunnustab komisjoni võetud kohustust tarneahelate vastutustundliku juhtimise valdkonnas, sealhulgas rõivasektoris, nagu see on esitatud teatises „Kaubandus kõigile“; peab tervitatavaks rohelise kaardi algatust, milles kaheksa liikmesriiki nõuavad hoolsuskohustuse kehtestamist ELi päritoluga ettevõtjatele üksikisikute ja kogukondade suhtes, kelle inimõigusi ja kohalikku keskkonda nende ettevõtete tegevus mõjutab; toetab Higgi indeksi terviklikku lähenemisviisi ettevõtete keskkonna-, sotsiaalse ja tööjõule avalduva mõju mõõtmiseks; rõhutab vajadust jätkuvalt täiustada Higgi indeksi ja parandada selle läbipaistvust;

2.  väljendab heameelt rõivasektori tarneahela juhtimise parandamist käsitleva koostöölepingu sõlmimise üle Inditexi ja IndustriALL Global Unioni vahel, kes koos esindavad 50 miljonit töötajat 140 riigis; rõhutab, et rõivasektori tulevik sõltub jätkusuutliku tootlikkuse ja jälgitavuse parandamisest, et tagada kogu väärtusahela ulatuses toimuvate protsesside tõhus tuvastamine, mis võimaldab kindlaks teha parandamisvõimalused ja neid rakendada;

3.  väljendab heameelt õiguslikult siduva Bangladeshi tule- ja ehitusohutuse kokkuleppe lähenemisviisi ning Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe üle, mille komisjon pärast 2013. aastal toimunud Rana Plaza õnnetust koos Bangladeshi ja ILOga algatas, kuna see hõlmab sätteid ametiühingute ja kontrollitud vabrikute renoveerimise kohta, ning nõuab selle tähtaja pikendamist; rõhutab, et oluline on jätkuvalt jälgida kokkuleppe eesmärkide täitmist, et parandada töötajate õigusi, samuti vajadust tarneahelate vastutustundlikuma haldamise järele rahvusvahelisel tasandil; palub, et komisjon viiks läbi kokkuleppe põhjaliku hindamise, milles tuuakse välja edusammud või nende puudumine, sealhulgas vajaduse korral kauplemise süsteemi võimalikud muudatused, eelkõige võttes arvesse ILO järelevalvemehhanismide aruandeid; kutsub komisjoni üles võtma kasutusele sarnaseid programme ja meetmeid ka koos muude valmisrõivaid tootvate ELi kaubanduspartneritega, nagu Sri Lanka, India või Pakistan;

4.  toetab komisjoni uuringut kogu ELi hõlmava rõivasektorit puudutava algatuse võimalikkuse kohta; märgib lisaks, et praegune olemasolevate algatuste kuhjumine võib ettevõtete jaoks kaasa tuua ettearvamatu keskkonna; on seisukohal, et uus ettepanek peaks käsitlema inimõiguste küsimusi, edendama väärtusahelate jätkusuutlikkust, jälgitavust ja läbipaistvust, edendama teadlikku tarbimist ning seadma sihiks töötajate õigused ja soolise võrdõiguslikkuse; on veendunud, et ELi tarbijatel on õigus olla informeeritud rõivatööstuse jätkusuutlikkusest ning vastavusest inimõiguste ja keskkonnaga seotud nõutele; on sellega seoses seisukohal, et ELi rõivatööstuse alased seadusandlikud pingutused ja algatused peaksid olema lõpptootel nähtavad;

5.  kutsub komisjoni üles minema kaugemale komisjoni talituste töödokumendist ja esitama seadusandlikku ettepanekut siduva hoolsuskohustuse kohta rõivasektori tarneahelas; rõhutab, et kõnealune õigusakti ettepanek peab olema kooskõlas OECD hoolsuskohustuse suunistega rõiva- ja jalatsisektoris, OECD suunistega hargmaistele ettevõtetele, mis impordivad Euroopa Liitu, ILO resolutsiooniga inimväärse töö kohta tarneahelates ning rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste alaste, sotsiaalsete ja keskkonnastandarditega;

6.  rõhutab, et uued OECD suunised tuleks võtta komisjoni seadusandliku ettepaneku juhtpõhimõtteks; rõhutab, et selline seadusandlik ettepanek peaks hõlmama põhilisi standardeid, nagu töötervishoid ja -ohutus, tervishoiualased standardid, äraelamist võimaldav töötasu, ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õigus, seksuaalse ahistamise ja vägivalla ennetamine töökohal ning sunniviisilise ja laste töö kaotamine; kutsub komisjoni üles käsitlema järgmisi küsimusi: jätkusuutliku tootmise, läbipaistvuse ja jälgitavuse peamised kriteeriumid, sealhulgas läbipaistev andmete kogumine ja vahendid tarbijate teavitamiseks, hoolsuskohustuse kontroll ja auditeerimine, juurdepääs õiguskaitsevahenditele, sooline võrdõiguslikkus, lapse õigused, aruandlus tarneahela hoolsusmeetmete kohta, äriühingute vastutus inimtegevusest tingitud katastroofide korral ja teadlikkuse suurendamine Euroopa Liidus; ergutab komisjoni tunnustama muid siseriiklikke seadusandlikke ettepanekuid ja algatusi, millel on sama eesmärk, kui need ettepanekud ja algatused on kontrollitud ning vastavad tõendatult ELi õigusaktide nõuetele;

7.  kordab oma üleskutset, et komisjon laiendaks ettevõtte sotsiaalse vastutuse ja hoolsusekohustusega seotud siduvaid algatusi rõivasektoris praegustest raamistikest kaugemale, tagamaks et EL ja tema kaubanduspartnerid ning ettevõtjad peavad kinni kohustusest järgida inimõigusi ning kõrgel tasemel sotsiaal- ja keskkonnastandardeid; rõhutab, et rõivasektor Euroopa Liidus peab samuti vastama ILO standarditele, nagu näiteks äraelamist võimaldav töötasu ja inimväärsed töötingimused; nõuab tungivalt, et komisjon pööraks tähelepanu töötasule ja töötingimustele liikmesriikide rõivasektoris; kutsub liikmesriike üles rakendama rõivasektoris ILO standardeid;

8.  kutsub komisjoni üles oma rõivasektori seadusandlikus ettepanekus edendama konkreetsete sätetega ökoloogiliste ja säästvalt majandatud toorainete, nagu puuvilla kasutamist, ning edendama rõivaste ja tekstiili taaskasutamist ja ringlussevõttu Euroopa Liidus; kutsub ELi, selle liikmesriike ja ettevõtjaid üles suurendama teadus- ja arendustegevuse rahastamist, sealhulgas rõivaste ringlussevõtu valdkonnas, eesmärgiga tagada ELi rõivasektorile jätkusuutlikud ja alternatiivsed tooraine hankimise võimalused; väljendab heameelt algatuste üle, mille eesmärk on rakendada loomade heaolu kõrgeimaid ja rangeimaid standardeid (näiteks Responsible Down Standard ja Responsible Wool Standard), ning nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks neid suunistena konkreetsete sätete lisamiseks oma seadusandlikusse ettepanekusse; kutsub komisjoni üles tegema institutsioonidele kättesaadavaks täiendavaid vahendeid, et võtta juhtalgatuse järelmeetmeid;

9.  rõhutab vajadust tõhustada käitumisjuhendeid, kvaliteedimärgiseid ja õiglase kaubanduse kavasid, tagades kooskõla rahvusvaheliste standarditega, nagu ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, ÜRO algatus Global Compact, ILO kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika kohta, OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele, OECD hoolsuskohustuse suunised rõiva- ja jalatsisektoris, UNICEFi algatus laste õiguste ja ettevõtluspõhimõtete kohta, ÜRO algatus Global Compact ja Save the Children; rõhutab ka vajadust suurendada piiriülest sotsiaalset dialoogi, sõlmides rahvusvahelisi raamlepinguid, et edendada töötajate õigusi rahvusvaheliste ettevõtete tarneahelates;

10.  rõhutab, kui oluline on rakendada, jõustada või üle võtta kehtivad õigusaktid piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;

11.  nõuab tungivalt, et komisjon täidaks oma eesmärgi toetada parandusmeetmeid valmisrõivaste sektoris, sealhulgas pöörates suuremat tähelepanu soolisele aspektile ja lastele; kutsub komisjoni üles seadma soolist võrdõiguslikkust, naiste võimestamist ja lapse õigusi oma seadusandliku ettepaneku keskmesse; on seisukohal, et see algatus peaks edendama diskrimineerimise keeldu ja lahendama probleeme, mis on seotud ahistamisega töökohal, nagu Euroopa ja rahvusvaheliste kohustustega juba ette on nähtud;

12.  kinnitab veel kord oma pühendumust soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste mõjuvõimu suurendamisele; rõhutab vajadust edendada naiste juurdepääsu juhtivatele kohtadele, toetades naissoost töötajate koolitamist nende õiguste, tööõiguse ning tööohutuse ja -tervishoiu valdkonnas, samuti meessoost juhtide koolitamist soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise küsimustes;

13.  kutsub komisjoni üles esitama põhjaliku strateegia selle kohta, kuidas arengu-, kaubandusabi ja riigihangete poliitikaga saaks toetada õiglasemat ja jätkusuutlikumat rõivasektori tarneahelat ja kohalikke mikroettevõtteid, edendades parimaid tavasid ja pakkudes stiimuleid erasektori osalejatele – alates tekstiilikiu toormaterjali tootvast põllumajandusettevõtjast kuni lõpptarbijani – kes investeerivad oma tarneahelate jätkusuutlikkusse ja õiglusse;

14.  usub, et tarbijate teavitamine täidab nõuetekohaste töötingimuste tagamises otsustavat osa, ja selle vajaduse tõi esile Rana Plaza hoone kokkuvarisemine; nõuab, et tarbijatele antaks usaldusväärset ja selget teavet jätkusuutlikkuse kohta rõivasektoris ning toodete päritolu ja töötajate õiguste järgimise ulatuse kohta; soovitab, et ELi meetmete tulemusena kogutud teave tuleks teha üldsusele kättesaadavaks, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel kaaluda avaliku veebipõhise andmebaasi loomist, mis hõlmaks kogu asjakohast teavet kõigi tarneahelas osalejate kohta;

15.  nõuab Euroopa tarbijate teadlikkuse suurendamist tekstiiltoodete tootmise valdkonnas; soovitab töötada sel eesmärgil välja kogu ELi hõlmavad õiglase rõivaeseme märgised, mis oleksid kättesaadavad nii rahvusvaheliste ettevõtjate kui ka VKEde jaoks ning mis osutaksid sellele, et õiglaseid töötingimusi on järgitud, ja aitaksid tarbijatel teha teadlikumaid ostuotsuseid;

16.  rõhutab, et ettevõtjate edusammude kohta jätkusuutlikkuse vallas on vaja koguda ja avaldada põhjalikke andmeid; nõuab sellega seoses, et töötaks välja ühised mõisted ja ühtlustatud standardid statistiliste andmete kogumiseks ja koondamiseks, nii impordi kohta üldiselt kui ka individuaalsete tootmisüksuste kohta; palub komisjonil käivitada algatuse tootmiskohtade kohustuslikuks avalikustamiseks;

17.  kutsub komisjoni üles töötama välja mitmesuguseid järelevalvesüsteeme ELi rõivasektoris, kasutades peamisi tulemusnäitajaid ning kasutades selleks andmete kogumist uuringute, auditite ja andmeanalüüsimeetodite abil, mis võimaldavad tõhusalt mõõta tulemuslikkust ja käsitleda rõivasektori mõju arengule ning töö- ja inimõigustele kogu rõivaste tarneahelas;

18.  leiab, et on oluliselt tähtis tagada ettevõtjate tegevust puudutava teabe parem kättesaadavus; peab väga oluliseks võtta kasutusele tõhus ja kohustuslik aruandlussüsteem ning hoolsuskohustus ELi turule sisenevate rõivatoodete puhul; on arvamusel, et vastutus peaks laienema kõigile tarneahelas osalejatele, sealhulgas alltöövõtjatele ametlikus ja mitteametlikus majanduses (sh eksportkauba tootmise eritsoonides), ja tunnustab selle nimel tehtavaid jõupingutusi; usub, et ELil on parimad võimalused ühtse raamistiku väljatöötamiseks õigusaktide kaudu, millega kehtestatakse rahvusvaheliste ettevõtjate kohustuslik hoolsuskohustus, hüvitis kannatanutele ning tarneahela läbipaistvuse ja jälgitavuse nõue, pöörates samal ajal tähelepanu rikkumistest teatajate kaitsele; soovitab teha tarbijatele kättesaadavaks usaldusväärse, selge ja asjakohase teabe jätkusuutlikkuse kohta;

19.  juhib tähelepanu sellele, et koordineerimine, teabevahetus ja parimate tavade vahetamine võib aidata muuta era- ja avaliku sektori väärtusahela algatused tõhusamaks ja saavutada positiivseid tulemusi kestliku arengu valdkonnas;

20.  nõuab riikliku ja Euroopa tasandi algatusi, mis ergutaksid tarbijaid ostma kohalikke tooteid;

21.  märgib, et hind on kaubamärkide ning jaemüüjate ostutavades endiselt otsustav tegur, sageli töötajate heaolu ja töötasu arvelt; kutsub ELi üles tegema koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmadega, et edendada edukat sotsiaalset partnerlust ja toetada sidusrühmi palkade kujundamise mehhanismide väljatöötamises ja rakendamises kooskõlas asjakohaste ILO konventsioonidega, eelkõige riikides, kus puuduvad asjakohased õigusaktid; rõhutab vajadust tagada töötajatele korrapäraselt piisava töötasu maksmine, mis võimaldab neil ja nende perekondadel täita oma põhivajadusi ilma, et nad peaksid korrapäraselt tegema ületunnitööd; rõhutab, et kollektiivlepingud peavad aitama vältida negatiivset konkurentsi palgakulude osas, samuti vajadust suurendada tarbijate teadlikkust üha madalama hinna nõudmise tagajärgedest;

22.  rõhutab, et tootjariikide valitsused peavad suutma rakendada rahvusvahelisi standardeid ja norme, sealhulgas töötades välja, rakendades ja jõustades asjakohased õigusaktid, eelkõige seoses õigusriigi põhimõtte kehtestamisega ja võitlusega korruptsiooni vastu; kutsub komisjoni üles toetama ELi arengupoliitika raames tootjariike kõnealuses valdkonnas;

23.  sedastab, et kuigi iga riik vastutab ise oma tööseaduste jõustamise eest, võivad arenguriikide suutlikkus ja vahendid seaduste ja määruste täitmise tõhusaks järelevalveks ja jõustamiseks olla piiratud; kutsub ELi üles arengukoostöö programmide raames ja haldusalaste lünkade kõrvaldamiseks tugevdama suutlikkuse suurendamist ning andma arenguriikide valitsustele tehnilist abi töökorralduse ja -kontrolli süsteemide valdkonnas, sealhulgas seoses alltöövõtuga ja asjakohastele ja tõhusatele õiguskaitsevahenditele ja kaebuste esitamise mehhanismidele juurdepääsu lihtsustamisega, sh ekspordikauba tootmise eritsoonides, kus pikk tööaeg, ületunnitöö ja diskrimineerimine palga alusel on üldiseks tavaks;

24.  rõhutab tööjärelevalve ja sotsiaalsed auditite olulisust rõivaste ja jalatsite ülemaailmses tarneahelas; on seisukohal, et liiga sageli kajastavad need üksnes olukorda hetkel, mil kontroll läbi viiakse; soovitab lisameetmete võtmist kontrolli ja auditite parandamiseks, sh inspektorite koolitamine ning järelevalvestandardite ja -meetodite ühtlustamine koostöös rõivatööstuse ja tootjariikidega;

25.  rõhutab sõltumatute tööinspektsioonide olulisust varajases hoiatamises ja ennetamises ning töötervishoiu ja tööohutuse siseriiklike normide ja õigusaktide jõustamises, kuid märgib, et sellised tegurid nagu auditite tulemuste ettearvatavus võivad nende tulemuslikkust vähendada ning et auditid kajastavad ainult hetkeseisu auditi toimumise perioodil; usub, et ILO konventsiooni nr 81 ratifitseerimine ja rakendamine on kuritarvituste avastamiseks keskse tähtsusega; soovitab täiendavaid uuringuid auditite ja inspekteerimise parandamiseks, nagu näiteks auditistandardite ja -meetodite ühtlustamine ning iga kord erinevate tööinspektorite saatmine, mis võib viia rangemate standardite kehtestamiseni, eriti korruptsiooniprobleemidega riikides; rõhutab, kui oluline on värvata piisaval arvul ja koolitada jätkuvalt uusi ja olemasolevaid tööinspektoreid rahvusvaheliste konventsioonide ja standardite, kohalike tööalaste õigusaktide ja asjakohaste inspekteerimismeetodite teemal; palub ELil toetada eelkõige oma arenguvahendite raames nii rahaliselt kui ka tehniliselt tööinspektsioonide arendamist arenguriikides kooskõlas asjaomaste ILO standarditega;

26.  märgib, et rõivatööstus loob väga erinevaid oskusi nõudvaid töökohti, nii madala kvalifikatsiooniga töötajatele kui ka väga kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid ametikohti;

27.  usub, et kõikide töötajate töötervishoiu ja -ohutuse kaitse tuleks tagada rahvusvaheliste standardite, riiklike õigusaktide rakendamise ja kollektiivläbirääkimiste kaudu kõigil tasanditel (tehase, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel), ja kasutades selleks tehase tasandi töötervishoiu ja -ohutuse alaseid poliitikameetmeid, näiteks tegevuskavasid, mis on koostatud töötajate osalusel kirjalikus vormis ning mille rakendamises ja järelevalves töötajad samuti osalevad;

28.  rõhutab, et ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika ning sotsiaalkaitse, sooline võrdõiguslikkus, õiglane maksustamine, areng, inimõigused, keskkonnapoliitika ja VKEde edendamine on omavahel seotud; kordab oma üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele tagada poliitikavaldkondade sidusus ettevõtluse ja inimõiguste edendamiseks kõigil tasanditel, eelkõige seoses ELi kaubandus-, investeerimis- ja välispoliitikaga, mis tähendab, et sotsiaalset tingimuslikkust kahepoolsete ja piirkondlike kokkulepete puhul tuleks tõhustada sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna suurema kaasamise ja nendega konsulteerimisega läbirääkimiste ajal, tööõiguse sätete rakendamisel ning kaubanduse jätkusuutlikkuse põhjalike eel- ja järelhindamiste süstemaatilisel kasutamisel;

29.  nõuab, et komisjon kohustuks läbirääkimistel rahvusvaheliste lepingute üle võtma arvesse inimõigusi, sh lapse õigusi, hea valitsustava edendamist ning siduvaid inimõiguste, sotsiaal-ja keskkonnaküsimuste alaseid sätteid; peab kahetsusväärseks, et osalisriigid ei järgi alati täielikult inimõigusalaseid klausleid kehtivates vabakaubanduslepingutes ja muudes majanduspartnerluslepingutes; kordab sellega seoses vajadust tugevdada kõiki vahendeid, et tagada õiguskindlus;

30.  ergutab ELi ja liikmesriike edendama rõivaalgatuse ning muude kaubanduspoliitika vahendite abil ILO palga- ja tööajastandardite tulemuslikku rakendamist, sealhulgas koos partnerriikidega rõivasektoris; nõuab, et EL annaks lisaks suuniseid ja tuge selle kohta, kuidas suurendada kõnealuste standardite järgimist, aidates luua jätkusuutlikke ettevõtteid ja parandada püsiva tööhõive väljavaateid;

31.  ergutab ELi ja selle liikmesriike edendama partnerriikides poliitilise dialoogi ja suutlikkuse suurendamise abil ILO konventsioonidel ja soovitustel põhinevate rahvusvaheliste tööõiguse põhireeglite ja inimõiguste vastuvõtmist ja tõhusat jõustamist, sh lapse tööõigused ja konventsioonide 138 ja 182 standardid; rõhutab sellega seoses, et ühinemisõiguse, ametiühingute moodustamise ja kollektiivläbirääkimiste pidamise õiguse austamine on ettevõtte vastutuse keskne kriteerium; peab kahetsusväärseks, et paljudes tootmiskohtades rikutakse sageli ühinemisvabadust, ning ergutab riike tugevdama tööõigust; kutsub sellega seoses ELi üles ergutama arenguriikide valitsusi tugevdama ametiühingute rolli ja aktiivselt edendama sotsiaalset dialoogi ja tööalaseid aluspõhimõtteid ja põhiõigusi, sealhulgas ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õigust kõigile töötajatele, olenemata nende tööalasest staatusest;

32.  rõhutab, et rõivasektoril on oluline tööjõumahuka tööstuse käivitaja roll tärkava turumajandusega riikides, eriti Aasia kiiresti arenevatel turgudel;

33.  kutsub arengut rahastavaid institutsioone üles tugevdama lepingulise rahastamistingimusena töötajate õigustega seotud tingimusi oma tulemuslikkuse standardid puhul;

34.  märgib, et juhtalgatusega hõlmatud riikidel on sooduspääs ELi turule; ergutab komisjoni lisama jätkuvalt ILO peamiste standardite ratifitseerimist, töötervishoiu ja tööohutuse kontrollimist ning ühinemisvabaduse küsimusi rõivasektori üleilmse tarneahelaga seotud riikidega peetavatesse aruteludesse sooduskaubanduse jätkumise teemal, ning tugevdama üldiste tariifsete soodustuste kavas inimõigusi ning töö- ja keskkonnakonventsioone;

35.  kordab oma kindlat nõuet inimõigusi käsitlevate klauslite süstemaatiliseks lisamiseks kõikidesse rahvusvahelistesse lepingutesse, sealhulgas ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud ja sõlmitavatesse kaubandus- ja investeerimislepingutesse; rõhutab, et lisaks sellele on vaja raamlepingu sõlmimisele eelneva kontrolli mehhanisme, mille järeldused on lepingu sõlmimisel oluline osa; rõhutab vajadust kasutada järelkontrolli mehhanisme, mis võimaldaks võtta konkreetseid meetmeid vastuseks nimetatud klauslite rikkumisele, näiteks rakendada asjakohaseid sanktsioone, mis on ette nähtud lepingu inimõigustealastes klauslites, sealhulgas lepingu peatamist;

36.  on seisukohal, et ELi vabakaubanduslepingute kestliku arengu alased peatükid peaksid olema kohustuslikud ja jõustatavad, et inimeste elu reaalselt parandada, ning rõhutab, et klausel, millega edendatakse ILO konventsioonide ratifitseerimist ja rakendamist ning inimväärse töö tagamise suuniseid, tuleb lisada nii kahe- kui ka mitmepoolsetesse kaubanduslepingutesse; tuletab meelde, et selliste süsteemide kehtestamine nagu kestliku arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatav stimuleeriv erikord (GSP +), milleks on nõutav 27 konventsiooni ratifitseerimine ja rakendamine, võiks parandada olukorda seoses töötajate õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ning laste töö ja sunniviisilise töö kaotamisega; rõhutab sellega seoses vajadust tähelepanelikult jälgida GSP + konventsioonide rakendamist ja nendest kinnipidamist asjaomastes riikides; kutsub ELi üles tagama, et inimõigustega seotud tingimused sellistes ühepoolsetes soodustuskavades nagu GSP ja GSP+ on tõhusalt rakendatud ja nende üle teostatakse järelevalvet; kutsub komisjoni üles kehtestama eelseisva GSP/GSP + reformi käigus tariifseid soodustusi tõendatult jätkusuutlikult toodetud tekstiiltoodetele; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks arvesse kehtestatud jätkusuutlikkuse kriteeriume ja tuvastus- ja sertifitseerimissüsteemide miinimumnõudeid, võttes aluseks rahvusvahelised konventsioonid, nagu ILO tööõiguse põhireeglid või bioloogilise mitmekesisuse kaitse standardid; palub komisjonil edendada õiglase kaubanduse toodete toomist tariifsete soodustuste kaudu ning anda oma järelevalve- ja hindamistegevuses rohkem kaalu ILO aruannetele ja selle järelevalveorganite järeldustele, samuti teha tihedamat koostööd ILO ja ÜRO kohalike asutustega abisaavates riikides, et võtta täielikult arvesse nende seisukohti ja kogemusi;

37.  kordab oma nõudmist, et iga uuesti läbiräägitava kokkuleppe puhul korraldataks jätkusuutlikkusele avalduva mõju hindamine, ning nõuab sooliselt eristatud andmete kogumist;

38.  tuletab meelde, et maksustamine on oluline vahend, mis aitab edendada inimväärset tööd; on seisukohal, et selleks et kõik ettevõtted, sealhulgas hargmaised ettevõtted maksaks makse riikide valitsustele, kus majandustegevus toimub ja väärtust luuakse, tuleks uuesti läbi vaadata maksusoodustused, näiteks maksuvabastused eksportkauba tootmise eritsoonides, samuti erandid riigi tööõigusalastest õigusaktidest;

39.  väljendab suurt heameelt seoses töö alustamisega äritegevuse ja inimõiguste kohta siduva ÜRO lepingu koostamiseks ja märgib, et eeldatavasti aitab see leping suurendada ettevõtjate sotsiaalset vastutust, muu hulgas ka rõivasektoris; peab seda protsessi takistavat käitumist kahetsusväärseks ning kutsub ELi ja selle liikmesriike üles läbirääkimistes konstruktiivselt osalema;

40.   tuletab meelde sotsiaalse dumpingu negatiivset mõju, sealhulgas inimõiguste rikkumine ja tööõiguse põhireeglite mittejärgimine, Euroopa rõivatööstusele; on arvamusel, et EL on võimeline, arvestades tema kriitilist massi, maailmas eeskuju näidama ja muutusi käivitama ergutab seetõttu komisjoni tegema järgmisel Maailma Kaubandusorganisatsiooni ministrite kohtumisel rahvusvaheliste partneritega koostööd, et käivitada ülemaailmne algatus; kutsub komisjoni üles kehtestama kohustuslikud meetmed tagamaks, et Euroopa Liitu importivad äriühingud järgivad nõutud seadusandliku ettepanekuga kehtestatud võrdseid tingimusi; tunnistab sellega seoses Euroopa VKEde erivajadusi ja asjaolu, et hoolsuskohustuse iseloom ja ulatus, nagu konkreetsed meetmed, mida äriühing peab võtma, võivad ettevõttele olenevalt selle suurusest ja tegevuse kontekstist potentsiaalselt kahjulikult mõjuda; nõuab seetõttu, et vajalikul määral arvestataks VKEdega, mis moodustavad valdava osa Euroopa rõivatööstusest; on seisukohal, et algatusse kaasatud Euroopa VKEd ja mikroettevõtted peaksid ühtlasi saama COSME programmi kaudu ELi rahalist toetust;

41.  kutsub komisjoni üles kehtestama konkreetsed meetmed, et Euroopa VKEd saaksid juurdepääsu rahalistele ja poliitilistele vahenditele, pöörates seejuures erilist tähelepanu VKEde suutlikkusele täita jälgitavuse ja läbipaistvuse nõudeid, et uued nõuded ei tooks kaasa ebaproportsionaalset koormust, ning aitama neil kontakteeruda vastutustundlike tootjatega;

42.  rõhutab, et rõivatööstuse töötingimusi on ka mõnedes ELi liikmesriikides tunnistatud korduvalt ebakindlaks sellistes valdkondades nagu töötervishoid ja tööohutus, töötasu, sotsiaalkindlustus ja tööaeg; nõuab seepärast tõhusate ja sihipäraste ELi-siseste algatuste väljatöötamist, mis aitavad parandada olukorda rõivasektoris ja hoogustada tööhõivet liikmesriikides;

43.  tuletab meelde, et sotsiaalvaldkonna sätete lisamisel riigihangetesse võib olla tugev mõju töötajate õigustele ja töötingimustele ülemaailmsetes tarneahelates; peab siiski kahetsusväärseks, et ILO uuringute kohaselt(27) piirab enamik sotsiaalseid sätteid vastutuse sotsiaalse vastutuse esmase töövõtjaga, kuid alltöövõtu ja allhangete sätted lisatakse riigihankelepingutesse ad hoc põhimõttel; kutsub ELi üles abistama arenguriike, et riigihankepoliitika saaks olla vahend, mille abil edendada tööalaseid aluspõhimõtteid ja põhiõigusi;

44.  on veendunud, et riigihanked on kasulik vahend vastutustundliku rõivatööstuse edendamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon ja ELi institutsioonid näitaksid eeskuju institutsioonides kasutatavate tekstiiltoodete avalike hangete korral; kutsub sellega seoses ELi institutsioone, sealhulgas Euroopa Parlamenti tagama, et kõik nende avalikud hanked, sealhulgas institutsioonide ja Euroopa Parlamendi fraktsioonide hangitavad kaubad, edendaksid ringlussevõttu ning õiglast ja jätkusuutlikku rõivatarneahelat; kutsub ühtlasi komisjoni üles koostama kohalikele omavalitsustele suuniseid sotsiaalsete kriteeriumide kohta tekstiiltoodete ostmise korral 2014. aasta riigihangete direktiivi kohaselt ning motiveerima neid vastavalt; innustab komisjoni kasutama õigusakte, millega rakendada ja edendada kestliku arengu eesmärke, ning tegema ettepaneku, et 2030. aastaks pärineks ELis enamik avalike hangetega hangitud tekstiiltoodetest jätkusuutlikest allikatest;

45.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele.

(1)

https://www.unicef.org/crc/

(2)

http://www.ohchr.org/Documents/Publications/GuidingPrinciplesBusinessHR_EN.pdf

(3)

A/HRC/RES/26/9 (http://www.ihrb.org/pdf/G1408252.pdf).

(4)

A/RES/70/1 (http://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/70/1)

(5)

http://www.unwomen.org/en/trust-funds/un-trust-fund-to-end-violence-against-women

(6)

http://unctad.org/en/PublicationsLibrary/diaepcb2015d5_en.pdf

(7)

http://www.oecd.org/daf/inv/mne/48004323.pdf

(8)

ELT L 330, 15.11.2014, lk 1.

(9)

http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2016/january/tradoc_154140.pdf

(10)

http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/july/tradoc_153591.pdf

(11)

ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 101.

(12)

ELT C 346, 21.9.2016, lk 39.

(13)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0137.

(14)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0298.

(15)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0335.

(16)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0405.

(17)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0502.

(18)

http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2004_2009/documents/nt/584/584520/584520en.pdf

(19)

http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/IDAN/2015/549058/EXPO_IDA(2015)549058_EN.pdf

(20)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0490.

(21)

http://www.ilo.org/dhaka/Whatwedo/Projects/safer-garment-industry-in-bangladesh/lang--en/index.htm

(22)

http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/august/tradoc_153732.pdf

(23)

ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

(24)

https://www.textilbuendnis.com/en/

(25)

https://www.ser.nl/en/publications/publications/2016/agreement-sustainable-garment-textile.aspx

(26)

https://europa.eu/eyd2015/en/fashion-revolution/posts/exploitation-or-emancipation-women-workers-garment-industry

(27)

ILO IV aruanne, 105. istungjärk, 2016 (lk 45)


SELETUSKIRI

Ülemaailmse rõivastega seotud kaubanduse väärtus on üle 2,86 miljardi euro ja see annab tööd rohkem kui 75 miljonile inimesele, kellest kolmveerand on naised. Inimõiguste ja inimväärikuse rikkumise oht rõivasektori tarneahelas on üks suuremaid.

Viis aastat pärast Rana Plaza õnnetusjuhtumit, kui Bangladeshis varises Dhaka lähedal Savaris kokku kaheksakorruseline hoone, kus asus mitu rõivatehast, mille käigus sai surma üle 1100 ja vigastada ligi 2500 inimest, on hakatud rohkem tähelepanu pöörama sellele, millistes tingimustes rõivaid toodetakse. Lisaks on nii avaliku ja kui ka erasektori toimijad, eelkõige kodanikuühiskond, ILO ja OECD käivitanud mitu algatust. Need algatused ei ole siiski omavahel ühtlustatud, vahel nad kattuvad ning nad ei hõlma kogu sektorit tervikuna.

Vaatamata sellele, et Euroopa Liit ja selle institutsioonid on kindlalt otsustanud olukorda parandada ning kuigi tuleb tunnistada selliste algatuste, nagu Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe ja G7 fondi Vision Zero Fund raames tehtud sammude lisaväärtust, on siiski vaja võtta täiendavaid meetmeid. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peaksid toimima aktiivselt ja tõhusalt, et teha lõpp inimõiguste rikkumistele, mis selles tarneahelas aset leiavad.

Rõivasektori tarneahela probleemid on seotud kolme põhilise mõõtmega, mida tuleks käsitleda üheskoos selle kindlustamiseks, et inimõiguste ja inimväärikuse austamine oleks tagatud. Lisaks tuleks kõigis tegevustes võtta arvesse soolist küsimust, millega kindlustatakse soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste tõhus tagamine.

Üks neist kolmest mõõtmest on seotud inimväärse töö ja sotsiaalsete standarditega. Sageli toodetakse rõivaid, arvesse võtmata kõige elementaarsemat inimväärikust, ning kuna madal hind määrab endiselt suures osas inimeste ostukäitumist, siis toimub tootmine tihti ka töötajate heaolu hinnaga. Sageli rikutakse töötajate õigusi. Ametiühingud ja töötajate organisatsioonid peavad saama tegutseda iseseisvalt ja vabalt, et edendada ja kaitsta töötajate õigusi, eelkõige töötervishoidu ja -ohutust, ning neil peab olema võimalus tõhusalt edendada oma olulist rolli vajalike partneritena sotsiaalses dialoogis ja kollektiivläbirääkimistes.

Järgmine tähtis mõõde on seotud läbipaistvuse ja jälgitavusega. Inimestel ei ole mingit teavet selle kohta, millistes tingimustes nende riideid toodetakse. On vaja oluliselt edasi arendada märgistamist ja teadlikkuse tõstmist, ning see eeldab kiiret ja kindlat poliitiliste kohustuste võtmist. Tulemuste saavutamiseks tuleks kogu tarneahelas seada vääramatuks eeltingimuseks läbipaistvus ja jälgitavus, mille alusel saab toimuda edasine areng.

Lisaks tuleb tõdeda, et praegused vabatahtlikud algatused tihti kattuvad ega hõlma kogu tarneahela puudujääke, nende kaudu ole suudetud tõhusalt käsitleda inimõiguste probleeme ega kaitsta miinimumnõudeid keskkonnakaitse ja sotsiaalsete standardite alal, nagu töötervishoid ja -ohutus, palgad, sotsiaalkindlustus ja tööaeg, lisaks on jäänud täitmata tööjõudu ja inimõigusi puudutavad kõige elementaarsemad standardid. Järelikult on hädasti vaja kehtestada juriidiliselt siduv institutsiooniline raamistik.

Euroopa Komisjonil tuleb kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 kajastatud poliitikavaldkondade arengusidususega koostada õigusakti ettepanek siduva nõuetekohase hoolsuskohustuse kehtestamiseks rõivasektori tarneahelates, mis oleks kooskõlas inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta kokku lepitud OECD suuniste ja rahvusvaheliste standarditega. Tingimata tuleb toonitada, kui tähtis on tagada kohustuslike ja siduvate kohustuste kehtestamine tarneahelate alguses ja ka nende lõpuosas. On oluline rõhutada, et vastutus ebaeetilise tegevuse eest rõivasektori tööstuses peab jagunema võrdselt tootjate ning nende tütarettevõtete ja filiaalide vahel, kes asuvad tarneahelas neist eespool, ning turustajate ja jaemüüjate vahel, kes neile tarneahelas järgnevad.

Selles ettepanekus tuleks keskenduda inimõigustele ja panna rõhku rõivasektori töötajate põhiprobleemidele (töötervishoid ja tööohutus, äraelamist võimaldav töötasu, ühinemisvabadus ning seksuaalse ahistamise ja vägivalla oht). Selles peaksid olema kajastatud järgmised teemad: jätkusuutliku tootmise kohta rakendatavad põhikriteeriumid, läbipaistvus, jälgitavus ja mehhanismid, millega tagatakse nii avalik kui ka sõltumatu järelevalve kõnealuse valdkonna tavade üle, sealhulgas andmete kogumine ja tarbijaandmetega seotud vahendid, hoolsuskohustuste kontroll ja auditeerimine, juurdepääs õiguskaitsevahenditele, sooline võrdõiguslikkus, aruandlus hoolsuskohustuse kohta tarneahelas ja teadlikkuse tõstmine.

Selles suhtes on väga tervitatav ja vajalik, et on alustatud siduva ÜRO äritegevuse ja inimõiguste lepingu ettevalmistamist. Loodetavasti viiakse see töö ELi ja liikmesriikide täielikus koostöös kiiresti lõpule, kuna see aitab rahvusvahelises ulatuses piirata rahvusvaheliste korporatsioonide karistamatust inimõiguste rikkumiste eest.


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (28.2.2017)

arengukomisjonile

rõivasektorit käsitleva ELi juhtalgatuse kohta

(2016/2140(INI))

Arvamuse koostaja: Sajjad Karim

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et ülemaailmne valmisrõivakaubandus on hinnanguliselt väärt 2,8 triljonit USA dollarit ning pakub tööd kuni 75 miljonile inimesele; arvestades, et kolm neljandikku neist töötajatest on naised; arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on arengu tõukejõud; arvestades, et naiste õigused kuuluvad inimõiguste hulka; arvestades, et rõivatööstuse tarneahelate keerukas iseloom vähendab läbipaistvust ja suurendab inimõiguste rikkumise ning töötajate ärakasutamise ohtu; arvestades, et makstav palk ei võimalda töötajatel katta enda ja oma pere põhivajadusi;

B.  arvestades, et ELil on rõivatööstuses ja -kaubanduses investori, ostja ja tarbijana juhtiv roll ja seetõttu on ta kõige sobivam ühendama maailma eri paigus tehtud algatusi, et tuntavalt parandada kümnete miljonite töötajate ebainimlikku olukorda selles sektoris ning luua kõigile võrdsed tingimused;

C.  arvestades, et Euroopas tegutseb 185 000 tekstiili- ja rõivatööstuse ettevõtet, kes annavad tööd 1,7 miljonile inimesele ja mille käive on 166 miljardit eurot; arvestades, et EL impordib umbes poole kogu maailma rõivatoodangust; arvestades, et enamik tootjariikidest kuulub areneva majandusega riikide hulka;

D.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 207 on sätestatud, et ELi kaubanduspoliitikat tuleb teostada kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 sätestatakse poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõte ja seatakse põhieesmärgiks vaesuse kaotamine; arvestades, et teatises „Kaubandus kõigile“ on välja toodud ELi kaubanduspoliitika kolm peamist põhimõtet – tulemuslikkus, läbipaistvus ja väärtuspõhisus – ning teatises on eraldi osa pühendatud tarneahelate vastutustundlikule haldamisele;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on kindlalt sätestatud, et „kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine“, ning arvestades, et EL on seetõttu kohustatud integreerima soolise võrdõiguslikkuse kõigisse oma poliitikavaldkondadesse, tagades, et mehed ja naised saaksid sotsiaalsetest muutustest, majanduskasvust ning inimväärsete töökohtade loomisest võrdväärselt kasu, kaotades diskrimineerimise ja edendades kogu maailmas naiste õigusi;

F.  arvestades, et Pakistanis Karachis 2012. aasta septembris toimunud tulekahjus hukkus 289 inimest; arvestades, et samal aastal toimus Bangladeshis Tazreen Fashionsi vabrikus tulekahju, kus hukkus 117 inimest ja sai vigastada üle 200 inimese; arvestades, et ehitusvea tõttu toimunud Rana Plaza varingus hukkus 2013. aastal 1129 inimest ja vigastada sai umbes 2500 inimest;

G.  arvestades, et pärast neid sündmusi on oluliselt tugevnenud Euroopa tarbijate nõudmine, et suurendataks kogu tarneahela läbipaistvust ja jälgitavust;

H.  arvestades, et vaatamata ELi, rahvusvaheliste organisatsioonide, kohalike omavalitsuste ja eraettevõtjate mitmesugustele lubadustele jääb töötajate õiguste kaitse tarnijariikides rahvusvahelistest standarditest endiselt märgatavalt maha;

I.  arvestades, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) inimväärse töö tegevuskava kuulub alates 2015. aastast lahutamatu osana uude säästva arengu tegevuskavasse aastani 2030;

J.  arvestades, et mitmed liikmesriigid, näiteks Saksamaa, Holland, Taani ja Prantsusmaa, edendavad riiklikke programme;

K.  arvestades, et kõik ELi sõlmitavad vabakaubanduslepingud peavad sisaldama põhjalikku säästva arengu peatükki;

L.  arvestades, et EL peab võtma oma prioriteetide hulka sotsiaal- ja keskkonnastandardite edendamise mitmepoolsete organite, nagu Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ja G20 egiidi all, samuti kõigis kahepoolsetes suhetes kolmandate riikidega;

M.  arvestades, et ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes on selgelt määratletud valitsuste ja ettevõtete vastutus, mis hõlmab kohustust kaitsta ja austada inimõigusi, olenemata tarneahela etapist, riigist, kus tootmine toimub, või sellest, kas tegemist on telliva või tarniva ettevõtte koduriigiga; arvestades, et EL on kohustunud edendama juhtpõhimõtete vastuvõtmist ja toetama nende rakendamist;

1.  taunib asjaolu, et komisjon ei ole ikka veel esitanud kogu liitu hõlmavat ulatuslikku rõivasektori juhtalgatust, mis peaks juhinduma Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suunistest ning nendega kooskõlas olema, nii et ettevõtjad võiksid järgida ühtseid norme seoses hoolsuskohustuse ja sotsiaalse vastutusega, ja kutsub komisjoni üles võimalikult kiiresti sellist algatust käivitama; märgib, et praegune kohalike, piirkondlike ja ülemaailmsete algatuste paljusus võib luua ettevõtete jaoks ettearvamatu keskkonna; rõhutab ühtlasi, et kooskõlastamine, teabevahetus ja parimate tavade vahetamine aitab tõhustada era- ja avaliku sektori väärtusahela algatusi ja saavutada positiivseid säästva arengu tulemusi;

2.  arvab, et ettepanek peaks võimaldama harmoonilist koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ÜRO, WTO, ILO ja OECD, ning ühiste määratluste kehtestamist, et võimaldada selgemaid ja paremini kooskõlastatud hinnanguid ning meetmeid; nõuab edukate algatuste tunnustamist ja väärtustamist näiteks säästvate riigihangete kaudu, seades ettevõtete sotsiaalse vastutuse kavadest kinnipidamise riigihangetele juurdepääsu tingimuseks; peab sellega seoses kiiduväärseks Bangladeshi valmis- ja silmkoerõivaste tööstuse tööõiguste ja vabrikute ohutuse pideva parandamise kokkulepet (jätkusuutlikkuse kokkulepe), mis aitab järelevalvet parandada, kuid ühtlasi kutsub asjaosalisi üles seda täielikult täitma; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks meetmeid hindamisaruannetes osutatud puuduste kõrvaldamiseks;

3.  rõhutab seetõttu vajadust koostada ülevaade Euroopa ettevõtetes rakendatavatest ettevõtte sotsiaalse vastutuse meetmetest, et paremini tuvastada häid tavasid ja toetada Euroopa tasandil ühise tegevusraamistiku loomist; tuletab seda silmas pidades meelde, et ka erasektor on käivitanud mitmeid algatusi vastutuse suurendamiseks tarneahelas;

4.  kutsub komisjoni üles arvesse võtma Euroopa rõivatööstusest 90% moodustavate VKEde erivajadusi, lähtudes laiendatavuse põhimõttest ja pidades eelkõige silmas VKEde suutlikkust järgida jälgitavuse ja läbipaistvuse põhimõtet kooskõlas OECD suunistega, nii et VKEd ei satuks ebaproportsionaalse koormuse alla; palub seetõttu komisjonil luua spetsiaalne VKEde kasutajatugi ning toetada neid nende vajadustele kohandatud suutlikkuse suurendamise programmidega; on seisukohal, et algatusse kaasatud Euroopa VKEd ja mikroettevõtted peaksid ühtlasi saama COSME programmi kaudu ELi rahalist toetust;

5.  rõhutab, et andmete kogumisel inimõiguste ning sotsiaal-, keskkonna- ja tööhõive valdkonnas on vaja ühtset arusaama läbipaistvusest ja jälgitavusest, mida tuleb kohaldada kogu tarneahela ulatuses koos standarditud metoodikaga, mis võimaldab mõõta rõivatootmise väärtusahelate mõju säästvale arengule, et suurendada ettevõtete sotsiaalse vastutuse hindamise ühtsust, võttes ühtlasi arvesse ahela keerukusest tulenevat osalejate mitmekesisust; nõuab tungivalt, et komisjon ei piirduks üksnes talituste töödokumendi tutvustamisega; juhib tähelepanu asjaolule, et lisaks OECD suunistele on peamistes mõjuvaldkondades tehtud veel muid algatusi, nagu ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, Prantsusmaa ettevõtete kohustusliku hoolsuskohustuse seadus, Ühendkuningriigi orjusevastane seadus, samuti mõned tootjatelt lähtuvad algatused, mis võiksid olla sellise algatuse aluseks;

6.  palub komisjonil pöörata selles teatises erilist tähelepanu õiguskaitse kättesaadavuse aspektidele, ohvrite ja nende perekondade õiguskaitsevahenditele ning rikkumisest teatajate kaitsele;

7.  tuletab meelde, et tarneahela jälgitavus ja läbipaistvus võib anda olulise panuse kestlikuks muutuseks, ning tunnistab, et teabe juurdepääsmatus on suurim probleem, mis ei lase üldsusel inimõiguste rikkumistest teada saada; kordab seetõttu, et hoolsuskohustuse süsteemid peavad hõlmama kogu tarneahelat, seostades iga toote selle tootjatega; kutsub komisjoni üles suurendama rõivatööstuses tarneahela läbipaistvust ja jälgitavust realistlikul ja tasakaalustatud viisil, mida on võimalik järgida, võttes seejuures arvesse osalejate erinevusi; soovitab teha tarbijatele kättesaadavaks usaldusväärse, selge ja asjakohase teabe säästvuse kohta;

8.  kutsub komisjoni üles kehtestama üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) määruse eelseisva läbivaatamise raames tariifseid soodustusi tekstiiltoodetele, mis on tõendatult säästvalt toodetud; on seisukohal, et toodete esitamine säästva tootmisviisi kindlakstegemiseks peaks olema vabatahtlik ja tõendid selle kohta tuleks esitada ELi importimisel; on veendunud, et sel viisil saaks EL toetada erasektori jõupingutusi tekstiili väärtusahela säästvuse suurendamiseks; on seisukohal, et sellist tunnustust tuleks jagada kooskõlas kindlaksmääratud säästvuskriteeriumide ja tõendamist või sertifitseerimissüsteeme puudutavate miinimumnõuetega; on seisukohal, et säästvuse nõuded peaksid muu hulgas põhinema rahvusvahelistel konventsioonidel, näiteks ILO tööõiguse põhireeglitel või bioloogilise mitmekesisuse konventsioonil; on lisaks seisukohal, et sellega toetataks ja edendataks õiglase kaubanduse tooteid (näiteks Social Accountability International (SAI) või Fairtrade Textile Standard’i kohaselt sertifitseeritud tooted);

9.  rõhutab, et ELi läbirääkimised vabakaubanduslepingute üle, mis sisaldavad ulatuslikku säästva arengu peatükki, annavad liidule võimaluse aidata parandada töötajate, eelkõige naiste õigustest kinnipidamist ja anda oma panus kõigi laste töö ja sunniviisilise töö vormide kaotamisse; rõhutab, et vabakaubanduslepingute rakendamine hõlbustab eelkõige ettevõtjate ja kodanikuühiskonna dialoogi rõivatööstuse tarneahela üle ning võib seega parandada tootmistingimusi ja töötajate turvalisust;

10.  tuletab meelde, et selliste süsteemide kehtestamine nagu ELi säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleeriv erikord (GSP +), milleks on nõutav 27 konventsiooni ratifitseerimine ja rakendamine, võiks parandada olukorda seoses töötajate õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja laste töö ning sunniviisilise tööga; rõhutab sellega seoses vajadust tähelepanelikult jälgida GSP + konventsioonide rakendamist ja nendest kinnipidamist asjaomastes riikides;

11.  Julgustab ELi ja liikmesriike toetama rõivaalgatuse ning muude kaubanduspoliitika vahendite abil ILO palga- ja tööajastandardite tulemuslikku rakendamist, sealhulgas ka rõivasektoris tegutsevates partnerriikides; kutsub ELi lisaks üles andma suuniseid ja tuge selle kohta, kuidas suurendada kõnealuste standardite järgimist, aidates luua säästvaid ettevõtteid ja parandada säästva tööhõive väljavaateid;

12.  rõhutab, et jätkusuutlikkuse kokkulepe, mis algatati pärast Rana Plaza katastroofi, on väärtuslik Euroopa algatus, millest lähtudes võiks partnerluses kolmandate riikidega kavandada uusi meetmeid, et parandada rõivatööstuse töötingimusi, töötervishoidu ja -ohutust;

13.  kutsub komisjoni üles jätkama ja tugevdama rahvusvahelist koostööd organisatsioonidega nagu ILO, OECD ja ÜRO, et edendada tekstiili- ja valmisriiete tööstuse tarneahelas osalejate vastutust;

14.  kutsub tarnivate riikide valitsusi üles kaasama kõiki sidusrühmi, et arendada töösuhteid ja kollektiivläbirääkimisi ja kohustada tootjaid looma kergesti juurdepääsetavaid ja tulemuslikke kaebuste esitamise mehhanisme, mis rahvusvaheliselt kokkulepitud standardite kohaselt on üks peamisi tööõiguse normide ja inimõiguste nõuetekohase järgimise tagatisi ja pakub täiendavaid õiguskaitsevõimalusi kooskõlas ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste eriesindaja välja töötatud raamistikuga;

15.  kutsub komisjoni üles veelgi edendama ILO peamiste konventsioonide ja inimväärse töö tagamise suuniste ratifitseerimist ja rakendamist; kutsub komisjoni sellega seoses üles toetama ILOt, kohalikke omavalitsusi ja sotsiaalpartnereid, pakkudes suutlikkuse suurendamise abi töösuhete valdkonnas ning tööõiguse ning töötajate õiguste tugevdamisel, pöörates erilist tähelepanu laste tööle ja sunniviisilisele tööle ning rangete tervise- ja ohutusstandardite edendamisele;

16.  ergutab ELi arendama ja jätkama dialoogi teatavate kolmandate riikidega, et aidata parandada töötajate õigusi ja inimõiguste austamist nendes riikides; kutsub ELi ja liikmesriike üles toetama ÜRO tööd, sealhulgas ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP), uurides võimalust sõlmida rahvusvaheline leping, mis parandaks ka ettevõtete sotsiaalse vastutuse tõhusust rõivasektoris;

17.  loodab, et komisjoni ettepanek saab inspiratsiooni Bangladeshis pärast Rana Plaza kokkuvarisemist käivitatud jätkusuutlikkuse kokkuleppest;

18.  palub selgitust selle kohta, kuidas üldiselt kindlaks teha rõivad, mis on valmistatud eksportkauba tootmise eritsoonides, kus töökaitse on puudulik või olematu, ning need antud abisaajariigis GSP+ kavast välja jätta;

19.  on veendunud, et riigihanked on kasulik vahend vastutustundliku rõivatööstuse edendamiseks;

20.  juhib tähelepanu sellele, et suurema osa – ligikaudu 85% – ülemaailmse rõivatööstuse tööjõust moodustavad naised, kes sageli töötavad rasketes töötingimustes ja madala palga eest; nõuab seetõttu, et ELi rõivaalgatuses võetaks arvesse soolist aspekti, eelkõige selleks, et oleks võimalik teha olulisi edusamme seoses võrdse töötasu, soolise võrdõiguslikkuse, naiste sotsiaalsete ja tööõiguste, sealhulgas rasedus- ja sünnituspuhkuse kaitse ning naiste osalemisega kollektiivläbirääkimistel;

21.  kordab oma nõudmist, et iga uuesti läbiräägitud kokkuleppe kohta korraldataks säästva mõju hindamine, ja nõuab sooliselt eristatud andmete kogumist;

22.  palub komisjonil teha koostööd rahvusvaheliste ettevõtete, jaemüüjate ja kaubamärkide esindajatega ja ergutada neid ettevõtte sotsiaalset vastutust suurendama; ootab, et ELi ettevõtted tagaksid kogu oma tarneahelas täieliku vastavuse ILO tööõiguse põhireeglitele kooskõlas OECD suunistega rahvusvahelistele ettevõtjatele ja ILO kolmepoolse deklaratsiooniga rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta; nõuab, et need ettevõtted alustaksid tulemuslikku dialoogi kohalike töötajate ja organisatsioonidega; palub komisjonil soodustada parimate tavade vahetamist;

23.  võtab teadmiseks, et kogu maailmas on vaja võrdseid võimalusi, et kaitsta töötajaid keskkonna- ja sotsiaalse dumpingu eest; ELi kriitilist massi arvestades usaldab liidu suutlikkust kogu maailmas eeskuju näidata ja muutusi käivitada; on veendunud, et ainult mitmepoolses raamistikus on võimalik vältida inim- ja tööõiguste rikkumist; soovitab seetõttu komisjonil teha järgmisel Maailma Kaubandusorganisatsiooni ministrite kohtumisel rahvusvaheliste partneritega koostööd, et käivitada ülemaailmne algatus.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

28.2.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

0

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laima Liucija Andrikienė, Maria Arena, Tiziana Beghin, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Christofer Fjellner, Karoline Graswander-Hainz, Heidi Hautala, Bernd Lange, David Martin, Emmanuel Maurel, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Artis Pabriks, Franck Proust, Tokia Saïfi, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Hannu Takkula, Iuliu Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Reimer Böge, Klaus Buchner, Sergio Gutiérrez Prieto, Sander Loones, Georg Mayer, Fernando Ruas, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Pedro Silva Pereira

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jean-François Jalkh, Joëlle Mélin

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

32

+

ALDE

Marietje Schaake, Hannu Takkula

ECR

David Campbell Bannerman, Sander Loones, Emma McClarkin, Joachim Starbatty

EFDD

Tiziana Beghin

GUE/NGL

Anne-Marie Mineur, Helmut Scholz

PPE

Laima Liucija Andrikienė, Reimer Böge, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Christofer Fjellner, Artis Pabriks, Franck Proust, Fernando Ruas, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Tokia Saïfi, Adam Szejnfeld, Iuliu Winkler

S&D

Maria Arena, Karoline Graswander-Hainz, Sergio Gutiérrez Prieto, Bernd Lange, David Martin, Emmanuel Maurel, Sorin Moisă, Joachim Schuster, Pedro Silva Pereira

Verts/ALE

Klaus Buchner, Heidi Hautala

0

--

--

3

0

ENF

Jean-François Jalkh, Georg Mayer, Joëlle Mélin

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (10.2.2017)

arengukomisjonile

ELi rõivasektori juhtalgatuse kohta

(2016/2140(INI))

Arvamuse koostaja: Jean Lambert

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et kogu maailmas töötab tekstiili- ja rõivatööstuses 60 miljonit inimest ning kõnealune tööstusharu loob eelkõige arenguriikides palju töökohti;

B.  arvestades, et kõnealuses tööstusharus on rahvusvahelisel tasandil eriti tugevad seosed ja arvestades, et tarneahelad on seetõttu eriti keerulised ning seega saavutavad riiklikud isoleeritud algatused kiiresti oma piirid;

C.  arvestades, et tekstiilitootjad puutuvad arenguriikides korduvalt kokku rahvusvahelise jae- ja hulgimüügi agressiivsete ostutavadega, mida põhjustab ka tihe ülemaailmne konkurents;

D.  arvestades, et ettevõtjate mõjuvõim on eelkõige riiklike pädevusülesannete täitmisel piiratud, kuid veelgi enam peavad tootjariikide valitsused looma majanduslikud ja õiguslikud raamtingimused, et täita nii oma kontrollifunktsiooni;

E.  arvestades, et rahvusvahelistel lepingutel on oluline osa võitluses omavoli vastu töö- ja sotsiaalkaitse valdkonnas kolmandates riikides ning arvestades, et ettevõtjad on kohustatud lähtuma oma äritegevuses neist põhimõtetest;

1.  märgib, et rõivasektor pakub nii Euroopas kui ka sellest väljaspool töötajatele kõige ebakindlamaid ja sageli ebapiisavaid töötingimusi, eelkõige töö- ja tervisekaitse valdkonnas; palub juhtalgatusel seada kesksele kohale Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide, ILO kolmepoolse deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta ning inimväärse töö tagamise suuniste ratifitseerimine ja rakendamine osalevate riikide poolt; rõhutab, kui tähtis on keskenduda nendele isikutele, kes on ärakasutamise suhtes kõige haavatavamad, eelkõige lastele ja naistele;

2.  mõistab hukka kõik lapstööjõu kasutamise juhtumid, ja nõuab, et EL ja liikmesriigid teeks kõik selleks, et takistada täielikult lapstööjõu valmistatud rõivaesemete importi Euroopa siseturule; rõhutab sellega seoses, kui oluline on vastutustundlike tarnijate registrite pidamine; mõistab hukka ja juhib tähelepanu osade alltöövõtjate kuritarvituslikele tavadele, kes kohaldavad madalamaid ja ebaseaduslikke töönorme; peab sellega seoses väga oluliseks tagada lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise ILO konventsiooni nr 182 ja töölevõetava isiku vanuse alammäära käsitleva ILO konventsiooni nr 138 ratifitseerimine ja rakendamine osalevates riikides; palub komisjonil õppida kogemustest, mis on saadud laste töö kasutamise lõpetamist käsitleva rahvusvahelise programmi ning sunniviisilise töö, nüüdisaegse orjuse, inimkaubanduse ja lapstööjõu likvideerimist käsitleva ülemaailmse liidu raames;

3.  märgib, et rõivatööstus loob väga erinevaid oskusi nõudvaid töökohti nii madala kvalifikatsiooniga töötajatele kui ka väga kõrget kvalifikatsiooni nõudvate ametikohtade jaoks;

4.  on seisukohal, et vabatahtlikud algatused ökoloogilise, eetilise ja säästva käsituse vastuvõtmiseks avaldavad rõivasektorile positiivset mõju; märgib, et vabatahtlikud algatused ei saa üksinda tegeleda piisavalt selliste küsimustega nagu põhilised tööõigused, sealhulgas töötajate kaitse, ühinemisvabadus, kollektiivläbirääkimised, ning sellised teemad nagu lapstööjõud, töötervishoid ja -ohutus, äraelamist võimaldav töötasu, sotsiaalkindlustus ja tööaeg; rõhutab vajadust liikuda reguleerivate meetmete kehtestamise ja jõustamise poole asjaomastes riikides, et tagada tööõiguste järgimine kogu tarneahela ulatuses ja vajadust tugevdada töökorraldussüsteeme ja tööinspektsioone ning kehtestada kaebuste esitamise mehhanismid; rõhutab, kui tähtis on tagada siseriiklike õigusaktide ja eeskirjade kooskõla ILO peamiste konventsioonidega;

5.  märgib, et hind on kaubamärkide ning jaemüüjate ostutavades endiselt otsustav tegur, sageli töötajate heaolu ja töötasu arvelt; kutsub ELi üles tegema koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmadega, et edendada edukat sotsiaalset partnerlust ja toetada sidusrühmi palkade kujundamise mehhanismide väljatöötamises ja rakendamises kooskõlas asjakohaste ILO konventsioonidega, eelkõige riikides, kus puuduvad asjakohased õigusaktid; rõhutab vajadust, et töötajatele oleks tagatud korrapäraselt piisava töötasu maksmine, mis võimaldab neil ja nende perekondadel täita oma põhivajadusi ilma, et nad peaksid korrapäraselt tegema ületunnitööd; rõhutab vajadust, et kollektiivlepingud aitaksid vältida negatiivset palgakulu konkurentsi, ja vajadust suurendada tarbijate teadlikkust üha madalama hinna nõudmise tagajärgedest;

6.  rõhutab, et tootmisega tegelevate riikide valitsused peavad suutma rakendada rahvusvahelisi standardeid ja asjaomaseid õigusakte, sest nad on vajalikud partnerid sotsiaaldialoogis ja parandamispüüdlustes, mida juhtalgatusega taotletakse;

7.  ergutab ELi juhtalgatust rõivasektoris, mille eesmärk on suurendada oskusi ja elukestvat õpet, sealhulgas ettevõtluskoolitust, mis aitab kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule; ergutab kõiki algatusi, mille eesmärk on suurendada teadlikkust põhilistest tööõigustest ja õigusabimehhanismidest nende isikute puhul, kelle õigusi on rikutud, ning mis hõlmavad töötajate ja tööandjate koolitamist sotsiaalse dialoogi ja kollektiivläbirääkimiste küsimuses; rõhutab, et nimetatud algatus peaks aitama suurendada naiste mõjuvõimu, sest nad moodustavad enamiku rõivatööstuse tööjõust, kuid on sellele vaatamata valdavalt alaesindatud kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvatel ja juhtivatel töökohtadel; on seetõttu seisukohal, et algatus peaks edendama aktiivselt mittediskrimineerimist ja soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas töötasu puhul, ning naiste rolli edendamist kolmandate riikide ühiskondades, millest saaksid kasu nii laiendatud perekond kui ka ühiskond;

8.  on seisukohal, et komisjon on juba astunud esimesi samme õiges suunas, pidades silmas tema kavandatud eesmärke juhtalgatuse jaoks, sealhulgas tarbijate teadlikkuse tõstmine ning arenguriikide toetamine rahvusvaheliste töö- ja keskkonnastandardite kinnitamisel ja rakendamisel; peab siiski kahetsusväärseks, et komisjoni praegused eesmärgid ja lähenemine, mis on esitatud 25. aprillil 2016 toimunud rõivasektori tarneahela vastutustundliku juhtimise kõrgetasemelise konverentsi aruandes, ei ole piisavalt sihipärased ega ambitsioonikad, et rõivasektori olukorda piisavalt parandada; juhib tähelepanu sellele, et rõivatööstuse tarneahelaid käsitleva komisjoni uuringu esialgsetes järeldustes nimetati peamiste puudustena soolist võrdõiguslikkust, töötajate õigusi, keskkonda ja tarneahela läbipaistvust; palub komisjonil kiiresti avaldada aruanne, mis oli tellitud praeguse poliitika puuduste väljaselgitamiseks, ja esitada konkreetsed ettepanekud nende puuduste kõrvaldamiseks;

9.  palub komisjonil esitada kiiremas korras ELi juhtalgatuse rõivasektori tarneahela vastutustundliku juhtimise kohta, mida lubati Euroopa arenguaasta 2015 raames ja milles tuleks võtta arvesse praeguseid riiklikke algatusi, näiteks selliseid, mida on tehtud Saksamaal ja Madalmaades; usub, et ELil on võime ja kohustus olla tarneahelaga seotud vastutustundlikkuse ülemaailmne toetaja, et reageerida traagilistele sündmustele, nagu Bangladeshis toimunud Rana Plaza hoone kokkuvarisemine, ja ELi kodanike enneolematule huvile;

10.  usub, et juhtalgatusest tulenevad mis tahes meetmed peaksid aitama edendada paljude sidusrühmadega algatusi, nagu ILO ja Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni parema töö programm, mis ühendab kolmepoolse käsitlusviisi nõuete täitmisega tehase poolt ning töötajate ja juhtkonna vahelise dialoogi loomisega riiklikul tasandil, või Bangladeshis loodud õiguslikult siduv programm Accord, mis hõlmab ametiühinguid ning milles nähakse ette lisaks tehaste inspekteerimisele ka õiguskaitse;

11.  palub komisjonil koostada aruanne, mis annaks ülevaate praegustest algatustest ja nende panusest rõivatööstuse töötajate tingimuste parandamisse;

12.  juhib tähelepanu sellele, et töötajate organisatsioonid ja tööandjate liidud on vajalikeks partneriteks sotsiaalse dialoogi ja kollektiivläbirääkimiste puhul ning neid tuleks edendada; rõhutab, et sõltumatud ja esinduslikud töötajate organisatsioonid peavad olema võimelised tegutsema iseseisvalt ja vabalt, et edendada ja kaitsta töötajate õigusi, eriti töötervishoidu ja -ohutust; rõhutab sellega seoses, kui oluline on nende organisatsioonide juurdepääs vabrikutele, et harida töötajaid nende õiguste ja ohutuse küsimuses; juhib tähelepanu, et kõigi rõivasektori algatustest tulenevate meetmetega tuleks soodustada töötajate põhiõigusi ja edendada ILO konventsioonide, eelkõige konventsioonide nr 87 ja nr 98 ratifitseerimist ja rakendamist, ning et töötajate esindajad tuleb kaasata ettevõtja tasandil loodud hoolsuskohustuse täitmise protsessi;

13.  usub, et kohaldatavate õigusaktide ja kollektiivlepingute täitmine on ettevõtja sotsiaalse vastutuse vältimatu tingimus; on lisaks sellele seisukohal, et sotsiaalselt vastutustundlik käitumine peab ilmtingimata hõlmama asjakohaseid suhteid ametiühingutega, eeskätt ametiühinguõiguste austamist, ning töötajate ja nende esindusorganisatsioonide pidevat teavitamist;

14.  rõhutab ka, et õigusriiklike struktuuride suutlikkuse suurendamist tuleb tootjariikides tugevdada ning et seda tuleks Euroopa arengu- ja välispoliitika raames järjekindlalt edendada ja nõuda;

15.  usub, et tagada tuleks kõikide töötajate töötervishoiu ja -ohutuse kaitse rahvusvaheliste standardite, riiklike õigusaktide rakendamise ja kollektiivläbirääkimiste kaudu kõigil tasanditel (tehase, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel), ja kasutades selleks tehase tasandi töötervishoiu ja -ohutuse alaseid poliitikameetmeid, näiteks tegevuskavasid, mis on koostatud töötajate osalusel kirjalikus vormis ning mille rakendamises ja järelevalves töötajad samuti osalevad;

16.  on veendunud, et mis tahes ELi algatuste puhul rõivasektoris tuleb tunnistada, et EL on sobiv tasand, millelt toetada ja edasi arendada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning OECD rahvusvahelistele ettevõtjatele mõeldud suuniseid, mille kohaselt ettevõtjad vastutavad oma tarneahela eest; märgib ka, et ettevõtjad peaksid välja töötama menetlused, mis võimaldavad neil tuvastada ja leevendada oma äritavade mõju inimõigustele ja töötingimustele; teeb ettepaneku kohandada standardeid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate eripäraga;

17.  tunnistab, et jõupingutustel, mida tehakse juhtkonna ja töötajate koolitamiseks töötervishoiu ja -ohutuse, tööõiguse ja soolise võrdõiguslikkuse osas, on oluline roll töötajate õiguste parandamisel, ning kutsub juhtalgatust üles töötama välja sihtotstarbelist platvormi, et jagada töötajate ja juhtkonna koolitamise parimaid tavasid, keskendudes eeskätt keskastme juhtidele;

18.  julgustab ELi toetama arenguriike rahvusvaheliste standardite ja konventsioonide vastuvõtmisel ja rakendamisel; julgustab komisjoni käsitlema jätkuvalt ILO peamiste standardite ratifitseerimise, töötervishoiu ja tööohutuse kontrollimise ning ühinemisvabaduse küsimusi rõivasektori üleilmse tarneahelaga seotud riikidega peetavates aruteludes sooduskaubanduse jätkumise teemal, ning tugevdama inimõigusi ning töö- ja keskkonnakonventsioone üldiste tariifsete soodustuste kava alusel; on seisukohal, et EL peaks lisama sätted oma kaubanduslepingutesse töötajate elu parandamiseks ning rõhutab, et klausel, millega edendatakse ILO konventsioonide ratifitseerimist ja rakendamist ning inimväärse töö tagamise suuniseid, tuleb lisada kahe- ja mitmepoolsetesse kaubanduslepingutesse;

19.  rõhutab sõltumatute tööinspektsioonide olulisust varajases hoiatamises ja ennetamises ning töötervishoiu ja tööohutuse siseriiklike normide ja õigusaktide jõustamises, kuid märgib, et sellised tegurid nagu auditite tulemuste ettearvatavus võivad nende tulemuslikkust vähendada ning et auditid kajastavad ainult hetkeseisu auditi toimumise perioodil; usub, et ILO konventsiooni nr 81 ratifitseerimine ja rakendamine on kuritarvituste avastamiseks keskse tähtsusega; soovitab täiendavaid uuringuid auditite ja inspekteerimise parandamiseks, nagu näiteks auditite normide ja meetodite lähendamine ning iga kord erinevate tööinspektorite saatmine, mis võib viia rangemate standardite kehtestamiseni, eriti korruptsiooniprobleemidega riikides; rõhutab, kui oluline on värvata piisaval arvul ja koolitada jätkuvalt uusi ja olemasolevaid tööinspektoreid rahvusvaheliste konventsioonide ja standardite, kohalike tööalaste õigusaktide ja asjakohaste inspekteerimismeetodite teemal; palub ELil toetada eelkõige oma arenguvahendite raames nii rahaliselt kui ka tehniliselt tööinspektsioonide arendamist arenguriikides kooskõlas asjaomaste ILO standarditega;

20.  juhib tähelepanu sellele, et alates sotsiaalsete auditite sagenemisest rõiva- ja jalatsisektori tarneahelas rohkem kui kakskümmend aastat tagasi on sotsiaalsete auditite standardite ja meetodite arv oluliselt suurenenud ning mõned neist erinevad üksteisest väga vähe, ning kuna kaubamärkide omanikud ja jaemüüjad kohaldavad veidi erinevaid standardeid, kasutavad tootjad oma väärtuslikke vahendeid selleks, et tulla toime auditite pideva vooga; seetõttu soovitab kiirendada ja toetada tööstusharu praeguseid püüdlusi auditite standardite ja meetodite lähendamisel, konsulteerides sidusrühmadega;

21.  usub, et vastutus peaks laienema kogu tarneahelale, sealhulgas alltöövõtjatele, ja tunnustab selle nimel tehtavaid jõupingutusi; on seisukohal, et EL on kõige sobivam ühise õigusraamistiku väljatöötamise jaoks, millega kehtestatakse ELi rõivasektori ettevõtjatele, kes on viinud tootmise allhangete kaudu kolmandatesse riikidesse, inimõigustega seotud õiguslikult siduv hoolsuskohustus, ning siduvaid meetmeid, millega tagatakse jälgitavus ja läbipaistvus ning kohustatakse ettevõtjaid, kes soovivad Euroopa turul tegutseda, esitama teavet kogu nende toodete tarneahela kohta; soovitab, et reguleerimine, mis töötatakse välja kohalike ja ülemaailmsete liitude kaasamise abil, peaks toimuma lisaks riikliku, Euroopa ja rahvusvahelise tasandi vabatahtlikele algatustele ja nende toetamiseks;

22.  tuletab meelde, et tarneahela jälgitavus ja läbipaistvus on püsiva muutuse saavutamise seisukohast keskse tähtsusega; on veendunud, et puudulik kolmandate riikide tootjate rõivasektori teabele juurdepääs on inim- ning sotsiaal- ja töötajate õiguste rikkumise vastu võitlemisel üleilmses tarneahelas tihti kõige suurem takistus ning et tuleb luua aruandlussüsteem, mis annab sellist teavet, mis ühendab väärtusahelas omavahel kõik ühe konkreetse tootega seotud osalised alates tootmiskohast kuni jaemüüjateni; nõuab, et EL toetaks ühtse raamistiku väljatöötamist sotsiaalseid, keskkonna- ja tööjõu näitajaid käsitlevate andmete kogumiseks;

23.  usub, et tarbijate teavitamine täidab nõuetekohaste töötingimuste tagamises otsustavat osa, nagu näitas Rana Plaza hoone kokkuvarisemine; nõuab, et tarbijatele antaks usaldusväärset ja selget teavet säästvuse kohta rõivasektoris ning toodete päritolu ja töötajate õiguste järgimise määra kohta; soovitab, et ELI tegevuse põhjal kogutud teave tuleks teha üldsusele kättesaadavaks, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel kaaluda avaliku veebipõhise andmebaasi loomist, mis hõlmaks kogu asjakohast teavet kõigi tarneahelas osalejate kohta;

24.  juhib tähelepanu vajadusele võtta rõivasektoris kasutusele ettevõtja sotsiaalse vastutuse mõiste, sealhulgas sellised uued valdkonnad nagu kvaliteetne töö, töökorraldus, võrdsed võimalused ja võrdne tasu, sotsiaalne kaasamine, diskrimineerimisvastased meetmed ning elukestva õppe ja koolituse arendamine; palub komisjonil esitada ettepaneku ettevõtja sotsiaalse vastutusega seotud nõuete ühtlustamiseks, sealhulgas kohustuslik raamistik sotsiaalvaldkonna aruandlusele ning ettevõtjatele ja juhtidele kuritarvitamise või väärtegude tagajärgede eest vastutuse võtmiseks, millega sätestatakse ka raamistik ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevate Euroopa tasandi kokkulepete jaoks; nõuab, et ettevõtja sotsiaalse vastutusega tuleks edendada projekte, millega toetatakse üleminekut jätkusuutlikule majandusele; palub, et komisjon ja liikmesriigid looksid stiimulid, mis ergutaksid ELi ettevõtjaid võtma kohustusi ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja hoolsuskohustuse valdkonnas; juhib tähelepanu, et selline hoolsuskohustus hõlmab ennetavate meetmete võtmist, et tuvastada ja ennetada igasugust inim-, töö- ja keskkonnaõiguste rikkumist kogu tarneahelas;

25.  nõuab Euroopa tarbijate teadlikkuse suurendamist tekstiiltoodete tootmise valdkonnas; soovitab töötada sel eesmärgil välja kogu ELi hõlmavad õiglase rõivaeseme märgised, mis oleksid kättesaadavad nii rahvusvaheliste ettevõtjate kui ka VKEde jaoks ning mis osutaksid sellele, et õiglaseid töötingimusi on järgitud, ja aitaksid tarbijatel teha teadlikumaid ostuotsuseid;

26.  rõhutab, et rõivatööstuse töötingimusi on ka mõnes ELi liikmesriigis tunnistatud korduvalt ebakindlaks seoses selliste küsimustega nagu töötervishoid ja tööohutus, töötasu, sotsiaalkindlustus ja tööaeg; nõuab seepärast tõhusate ja sihipäraste ELi-siseste algatuste väljatöötamist, mis aitavad parandada olukorda rõivasektoris ja suurendada tööhõivet liikmesriikides;

27.  on arvamusel, et rahvusvaheliste sotsiaalsete standardite täitmata jätmine rõivasektoris kujutab endast teatavat sotsiaalset ja keskkonnaalast dumpingut, mis kahjustab nii ettevõtjaid kui ka töötajaid; juhib tähelepanu asjaolule, et rangete keskkonnaalaste sätete puudulik järgimine Euroopa äriühingute poolt kolmandates riikides tuleb asetada võrdväärsele tasemele töötajate õiguste järgimisega, kuna puuduliku järgimisega ohustatakse töötajate tervist ning hävitatakse maa- ja kalastuspiirkondi, mistõttu ei ole kohalikul elanikkonnal võimalust areneda;

28.  avaldab komisjonile tänu fondile Zero Vision Fund kaasaaitamise eest ja julgustab jätkama investeerimist töötajate ohutuse parandamisse; juhib tähelepanu sellele, et fondi ja enamiku praeguste algatustega ei käsitleta piisavalt selliseid küsimusi nagu õiglane töötasu, organiseerumisõigus ja diskrimineerimine töökohal;

29.  nõuab riiklikke ja Euroopa algatusi, millega julgustada tarbijaid ostma kohalikke tooteid;

30.  usub, et rõivasektori üleilmse tarneahela vastutustundlik juhtimine võiv aidata kiirendada majanduskasvu, luua inimväärseid töökohti, vähendada vaesust, tugevdada inim- ja töötajate õigusi ja minna mitteametlikult majanduselt üle ametlikule majandusele; toob esile konkreetse olukorra seoses eksportkauba tootmise eritsoonidega, mille puhul tehakse mõnes riigis kohalike tööõigusaktide järgimisest erandeid, on keelatud ametiühingu tegevus ega ole ette nähtud töötajate õiguskaitset, mis on vastuolus ILO standarditega; nõuab eksportkauba tootmise eritsoonides läbipaistvuse suurendamist järelevalve ja aruandluse kaudu;

31.  rõhutab, kui oluline on, et liikmesriikide rõivatööstus põhineks uuendustel ja kõrgema lisandväärtusega toodetel; palub, et komisjon annaks rahalist abi ja lihtsustaks rõivatööstuse VKEde jaoks rahastamise saamist ELi programmide raames ning toetaks materjaliuuringuid;

32.  toetab liikmesriikide VKEsid, kes aitavad märkimisväärselt kaasa Euroopa kultuuripärandi säilitamisele ja edendamisele rõivatööstuses.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.2.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Brando Benifei, Enrique Calvet Chambon, Lampros Fountoulis, Marian Harkin, Rina Ronja Kari, Ádám Kósa, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Anthea McIntyre, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Robert Rochefort, Maria João Rodrigues, Anne Sander, Sven Schulze, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Renate Weber, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Maria Arena, Georges Bach, Mircea Diaconu, Sergio Gutiérrez Prieto, Krzysztof Hetman, Dieter-Lebrecht Koch, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Alex Mayer, Csaba Sógor, Helga Stevens, Neoklis Sylikiotis, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Clara Eugenia Aguilera García, Jakop Dalunde, Ulrike Rodust, Marc Tarabella, Miguel Viegas, Daniele Viotti


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

21.3.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

14

2

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Raymond Finch, Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Maria Heubuch, György Hölvényi, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Lola Sánchez Caldentey, Eleni Theocharous, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská, Željana Zovko

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Cécile Kashetu Kyenge, Florent Marcellesi, Louis Michel, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Tania González Peñas, Martina Werner


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

14

+

ALDE

Louis Michel, Paavo Väyrynen

ECR

Eleni Theocharous

GUE/NGL

Tania González Peñas, Lola Sánchez Caldentey

S&D

Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Cécile Kashetu Kyenge, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Martina Werner

Verts/ALE

Maria Heubuch, Florent Marcellesi

2

ECR

Jan Zahradil

EFDD

Raymond Finch

8

0

PPE

Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, György Hölvényi, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Maurice Ponga, Bogdan Brunon Wenta, Željana Zovko, Anna Záborská

Tähiste seletused

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 12. aprill 2017Õigusalane teave