Menetlus : 2016/2243(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0176/2017

Esitatud tekstid :

A8-0176/2017

Arutelud :

PV 16/05/2017 - 16
CRE 16/05/2017 - 16

Hääletused :

PV 17/05/2017 - 10.3

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0211

RAPORT     
PDF 444kWORD 71k
28. aprill 2017
PE 597.523v02-00 A8-0176/2017

finantstehnoloogia ning tehnoloogia mõju kohta finantssektori tulevikule

(2016/2243(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Cora van Nieuwenhuizen

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

finantstehnoloogia ning tehnoloogia mõju kohta finantssektori tulevikule

(2016/2243(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni virtuaalvääringute kohta(1),

–  võttes arvesse oma 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisele juurdepääsu ja VKEde rahastamise mitmekesistamise kohta kapitaliturgude liidus(2),

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2016. aasta resolutsiooni jaefinantsteenuseid käsitleva rohelise raamatu kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta aruannet „Kapitaliturgude liit: reformi kiirendamine“ (COM(2016)0601),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 3. mai 2016. aasta töödokumenti ühisrahastamise kohta ELi kapitaliturgude liidus (SWD(2016)0154),

–  võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta avalikku konsulteerimist käsitlevat dokumenti „Euroopa andmepõhise majanduse rajamine“ (COM(2017)0009),

–  võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste 16. detsembri 2016. aasta aruannet finantsnõustamise automatiseerimise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste 19. detsembri 2016. aasta aruteludokumenti suurandmete kasutamise kohta finantsasutustes (JC 2016 86),

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 26. veebruari 2015. aasta arvamust laenupõhise ühisrahastamise kohta (EBA/Op/2015/03),

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 4. mai 2016. aasta aruteludokumenti tarbijaandmete innovaatilise kasutamise kohta finantsasutustes (EBA/DP/2016/01),

–  võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 18. detsembri 2014. aasta arvamust investeeringupõhise ühisrahastamise kohta (ESMA/2014/1378),

–  võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 7. jaanuari 2017. aasta aruannet väärtpaberiturgudele kohaldatava hajusandmebaasi tehnoloogia kohta,

–  võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee 7. septembri 2016. aasta aruannet ELi finantssüsteemi riskide ja kitsaskohtade kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve riskinäidikut, mis põhineb 2016. aasta kolmanda kvartali andmetel,

–  võttes arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) 2016. aasta märtsi riskinäidikut,

–  võttes arvesse EIOPA 16. detsembri 2016. aasta viiendat tarbimissuundumuste aruannet (EIOPA-BoS-16-239),

–  võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2016. aasta neljanda kvartali riskinäidikut,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2016. aasta aprilli üldtoimetist nr 172 „Distributed ledger technologies in securities post-trading: Revolution or evolution?“ (Hajusandmebaasi tehnoloogia väärtpaberite kauplemisjärgses sektoris: revolutsioon või evolutsioon?),

–  võttes arvesse makse- ja arveldussüsteemide komitee 2017. aasta veebruari dokumenti „Distributed ledger technology in payment, clearing and settlement: An analytical framework“ (Hajusandmebaasi tehnoloogia makse-, kliiring- ja arveldussüsteemides: analüütiline raamistik),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8-0176/2017),

A.  arvestades, et finantstehnoloogiat tuleks käsitleda kui uut tehnoloogiat, mille kaudu võimaldatakse või tagatakse rahastamine ning mis mõjutab kogu finantssektorit ja kõiki selle osasid pangandusest kindlustuse, pensionifondide, investeerimisnõustamise, makseteenuste ja turutaristuni;

B.  arvestades, et finantsteenused on alati sõltunud tehnoloogiast ja arenenud kooskõlas tehnoloogiliste uuendustega;

C.  arvestades, et iga osaleja võib kuuluda finantstehnoloogia valdkonda, olenemata sellest, milline juriidiline isik see on; arvestades, et finantsteenuste väärtusahelasse kuulub aina rohkem alternatiivseid osalejaid, nagu idufirmad või tehnoloogiahiiglased; arvestades, et see mõiste hõlmab seetõttu paljusid üksteisest väga erinevaid äriühinguid ja teenuseid, mis loob eri väljakutseid ja mille regulatiivne käsitlus peab olema erinev;

D.  arvestades, et paljude finantstehnoloogia suundumuste aluseks on uus tehnoloogia, näiteks hajusandmebaasi tehnoloogia rakendused, uuenduslikud maksed, robotnõustamine, suurandmed, pilvandmetöötluse kasutamine, kliendi sotsialiseerimise/tuvastamise uuenduslikud lahendused, ühisrahastamise platvormid jpm;

E.  arvestades, et finantstehnoloogia rakendustesse investeeritakse miljardeid eurosid ja see summa suureneb aastast aastasse;

F.  arvestades, et tehnoloogilised rakendused arenevad eri tempos ja nende arengu ulatus ja mõju on endiselt ebaselge, kuid nad võivad muuta finantssektorit väga oluliselt; arvestades, et mõned finantstehnoloogia rakendused võivad ühel päeval muutuda süsteemselt oluliseks;

G.  arvestades, et finantstehnoloogia suundumused peaksid aitama kaasa Euroopa finantssüsteemi ja majanduse arengule ja konkurentsivõimele, sh parandama Euroopa kodanike heaolu, edendades seejuures finantsstabiilsust ja säilitades tarbijakaitse kõrgeima võimaliku taseme;

H.  arvestades, et finantstehnoloogia võib tuua märkimisväärset kasu, nagu kiiremad, odavamad, paremini kohandatud, kaasavamad, paindlikumad, läbipaistvamad ja paremad finantsteenused tarbijatele ja ettevõtjatele, ning võib avada Euroopa ettevõtjatele palju uusi ettevõtlusvõimalusi; arvestades, et jaefinantsteenuste valdkonnas on tarbijakogemus turuosaliste jaoks liikumapanev jõud; arvestades, et edasiminek ja uuendused finantssektoris ei tohiks tõrjuda maksevahendina välja sularaha;

I.  arvestades, et uute finantsteenuste väljatöötamine ja olemasolevate teenuste digiteerimine muudab turudünaamikat finantsteenuste sektoris, tekitades juurde uut liiki konkurentsi, uuendusi, partnerlusi ja allhankeid osaliste poolt ja nende vahel;

J.  arvestades, et ausa konkurentsi edendamine, majandusrendi neutraliseerimine seal, kus seda esineb, ja võrdsete võimaluste loomine finantsteenuste valdkonnas ELis on Euroopas finantstehnoloogia edendamise ja kõigi osaliste vahelise koostöö saavutamise eeltingimus;

K.  arvestades, et majandusuuringud on näidanud, et finantssüsteemi kulutõhusus peaks viima alla jaefinantstoodete ja -teenuste tarbijahinnad; arvestades, et finantstehnoloogia võib sellele hinnalangusele kaasa aidata;

L.  arvestades, et finantstehnoloogia lahendused võivad suurendada kapitali kättesaadavust, eelkõige VKEdele, piiriüleste finantsteenuste, alternatiivsete laenude ja selliste investeerimiskanalite kaudu nagu ühisrahastamine ja vastastikune laenuandmine, mis tugevdab kapitaliturgude liitu;

M.  arvestades, et finantstehnoloogia areng saab ka lihtsustada piiriüleseid finantsvoogusid ja kapitaliturgude integratsiooni Euroopas, ergutades sellega piiriülest äritegevust ja tehes võimalikuks kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimise;

N.  arvestades, et finantstehnoloogia areng, eriti siseriiklike ja piiriüleste makselahenduste osas, võib toetada ka kaupade ja teenuste ühtse turu jätkuvat arengut ning lihtsustada G20 ja G8 nn 5X5 eesmärkide saavutamist, vähendades rahaülekannetega seotud kulusid;

O.  arvestades, et finantstehnoloogia võib olla tõhus vahend finantsalaseks kaasamiseks, tehes kohandatud finantsteenused kättesaadavaks neile, kellel varem juurdepääs puudus, muutes kasvu seeläbi kaasavamaks; arvestades, et Euroopa kodanike hulgas finantshariduse ja digitaaloskuste probleemidega tegelemine on vajalik selleks, et finantstehnoloogiaga saaks luua tõelist finantsalast kaasatust;

P.  arvestades, et seadusandlus, reguleerimine ja järelevalve tuleb kohandada uuendustega ja leida õige tasakaal tarbijate ja investorite kaitse uuendamise stiimulite ning finantsstabiilsuse vahel; arvestades, et finantstehnoloogia eeldab tasakaalustatumat hoiakut „asutuse reguleerimise“ ja „tegevuse reguleerimise“ vahel; arvestades, et finantstehnoloogia ja kehtivate õigusnormide keeruline vastastikune mõju võib viia ebakõladeni, nii et äriühinguid ja teenuseosutajaid reguleeritakse erinevalt isegi siis, kui nende tegevus on sisuliselt ühesugune, ja kuna tegevuse määratlus ja/või ulatus kehtivates õigusnormides ei kata hästi mõnd tegevust; arvestades, et kehtiv finantsteenuste tarbija- ja investorikaitse raamistik ei kata asjakohaselt kõiki finantstehnoloogilisi uuendusi;

Q.  arvestades, et Euroopa järelevalveasutused on alustanud uuendusliku finantstehnoloogiaga seonduvate võimalike ohtude ja eeliste väljaselgitamist; arvestades, et riikide pädevad asutused jälgivad seda tehnoloogia arengut ning on valinud eri lähenemised; arvestades, et finantstehnoloogia ökosüsteemi arengut on seni takistanud liikmesriikide erinevad eeskirjad ja koostöö puudumine eri turgudel; on seisukohal, et ELi otsustav tegevus finantstehnoloogiat puudutava ühise lähenemise väljatöötamise soodustamiseks on oluline tugeva finantstehnoloogia ökosüsteemi väljaarendamiseks Euroopas;

R.  arvestades, et finantstehnoloogia võib ohtude detsentraliseerimise ja hajutamise, rahamaksete ja väärtpaberitehingute kiirema kliiringu ja arveldamise ning parema tagatisvara haldamise ja kapitali optimeerimisega aidata kaasa finantssüsteemi ohtude vähendamisele;

S.  arvestades, et eeldada võib, et finantstehnoloogia avaldab kõige märkimisväärsemat mõju kauplemisjärgsele väärtusahelale, mis hõlmab selliseid teenuseid nagu kliiring, arveldus, varade hoidmine ja nõutav aruandlus, mille puhul sellised tehnoloogiad nagu hajusandmebaasi tehnoloogia võiksid omada potentsiaali kujundada ümber kogu sektor; arvestades, et mõned vahendajad selles väärtusahelas, nt depositooriumid, kesksed vastaspooled ja väärtpaberite keskdepositooriumid, võiksid pikemas perspektiivis osutuda üleliigseks, samas kui mõningaid muid ülesandeid peavad endiselt täitma sõltumatud reguleeritud üksused;

T.  arvestades, et reguleerimistehnoloogia võib tuua märkimisväärset kasu finants- ja järelevalveasutustele, sest võimaldab kasutada uut tehnoloogiat, et tegeleda regulatiivsete ja vastavusnõuetega läbipaistvamalt, tõhusamalt ja reaalajas;

U.  arvestades, et kindlustustehnoloogia viitab uue tehnoloogia võimaldatavale või selle kaudu pakutavale kindlustusele, näiteks automatiseeritud nõustamise, riskihindamise ja suurandmete kaudu, kuid ka uute riskide, nagu küberrünnete vastu kindlustamisele;

V.  arvestades, et parem juurdepääs rahastamisele finantstehnoloogia tooteid ja teenuseid arendavatele äriühingutele ning uuenduslikele äripartneritele, kes tarnivaid neile tehnoloogilist materjali, mida nad toodete ja teenuste väljatöötamiseks vajavad, on hädavajalik, et ergutada finantsalast uuendustegevust Euroopas, eelkõige idufirmade jaoks, et neist saaksid kasvufirmad; arvestades, et sellega seoses on riskikapitali kui rahastamisallika kättesaadavus ja tugev tehnoloogiasektor olulised tegurid, mille abil edendada dünaamilist finantstehnoloogia ökosüsteemi Euroopas;

W.  arvestades, et küberründed on üha suurenev oht igasuguse digitaristu ja seetõttu ka finantstaristu jaoks; arvestades, et finantssektor on rünnetest kolm korda rohkem ohustatud kui ükski muu sektor; arvestades, et teenuste turvalisus, usaldusväärsus ja järjepidevus on eelduseks, millega tagada üldsuse usaldus selle sektori vastu; arvestades, et jaetarbijad on sarnaste rünnete või identiteedivarguse suhtes samuti väga tundlikud;

X.  arvestades, et ühendatud seadmed on finantstehnoloogia teenuste lahutamatu osa; arvestades, et asjade internet on küberrünnete suhtes eriti tundlik ja on seetõttu küberturbe seisukohalt eriline väljakutse; arvestades, et ühendatud süsteem on ainult nii turvaline kui selle kõige nõrgem osa;

Y.  arvestades, et finantstehnoloogia kujunemisel peab tarbijatel ja investoritel olema jätkuvalt võimalik tugineda rangetele standarditele tarbijate ja investorite kaitse, andmekaitse, eraelu puutumatuse õiguste ja finantsteenuste osutajate õigusliku vastutuse osas;

Z.  arvestades, et finantstehnoloogia kasutuselevõtu lihtsustamiseks on oluline luua ühtne ja toetav õigusraamistik ja konkurentsile rajatud keskkond, mis võimaldab finantstehnoloogial arendada ja kasutada erinevaid uuenduslikke vahendeid turvaliseks krüpteerimiseks ja veebipõhiseks tuvastamiseks ja autentimiseks lihtsa kasutajaliidese abil;

AA.  arvestades et automatiseerimine finantssektoris, nagu muudeski sektorites, võib põhjustada häireid olemasolevates tööhõivemudelites; arvestades, et mis tahes Euroopa finantstehnoloogia keskmes peavad olema oskustealase koolituse parandamine ja arendamine ning ümberõpe;

BB.  arvestades, et digitaalmajanduse paljudes valdkondades on turustruktuur võrgumõju tõttu muutumas selliselt, et alles jääb vaid väike arv turuosalisi, mis tekitab probleeme sellistes valdkondades nagu konkurentsiõigus ja kartelliõigus;

ELi finantstehnoloogia raamistiku määratlemine

1.  väljendab heameelt uute suundumuste üle finantstehnoloogia valdkonnas ja kutsub komisjoni üles koostama põhjalikku finantstehnoloogia tegevuskava kapitaliturgude liidu ja digitaalse ühtse turu strateegiate raames, mis võib aidata üldiselt kaasa tõhusa ja konkurentsivõimelise, sügavama ja integreerituma ning stabiilse ja jätkusuutliku Euroopa finantssüsteemi saavutamisele, anda pikaajalist kasu reaalmajandusele, käsitleda tarbijate ja investorite kaitse ning õiguskindlusega seotud vajadusi;

2.  tunneb heameelt finantstehnoloogia töörühma hiljutise loomise üle, mille ülesanne on hinnata innovatsiooni selles valdkonnas ja samal ajal töötada välja strateegiad finantstehnoloogiast tingitud võimalike probleemide lahendamiseks, ning finantstehnoloogiaalase avaliku konsultatsiooni algatamise üle komisjoni poolt; kutsub komisjoni üles kaasama parlamenti finantstehnoloogia töörühma töösse; peab komisjoni hiljutisi algatusi oluliseks sammuks finantstehnoloogiat käsitleva tervikliku strateegia väljatöötamisel komisjoni poolt ja finantstehnoloogia alase regulatiivse ebakindluse vähendamisel;

3.  on seisukohal, et finantstehnoloogia võib aidata kaasa kapitaliturgude liidu algatuste edule, näiteks mitmekesistades rahastamisvõimalusi ELis, ning ergutab komisjoni kasutama ära finantstehnoloogia eeliseid kapitaliturgude liidu edendamiseks;

4.  palub komisjonil kasutada finantstehnoloogiat käsitlevas töös proportsionaalset, valdkonnaülest ja terviklikku lähenemisviisi, võttes õppust teistes jurisdiktsioonides tehtust ja kohanedes osalejate ja kasutatavate ärimudelite mitmekesisusega; kutsub komisjoni üles tegutsema vajaduse korral teerajajana, et luua soodne keskkond Euroopa finantstehnoloogia keskustele ja ettevõtjatele tegevuse laiendamiseks;

5.  rõhutab, et finantsteenuseid käsitlevad õigusaktid nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil tuleks vajaduse korral läbi vaadata ja need peaksid olema piisavalt innovatsioonisõbralikud, et oleks võimalik saavutada võrdsed tingimused osalejate vahel ja neid sellisena hoida; soovitab eelkõige hinnata vastavalt nn innovatsioonipõhimõttele mõjuhindamise raames nõuetekohaselt õigusaktide võimalikku mõju innovatsioonile selliselt, et nende arengute abil oleks võimalik saavutada täiel määral „olulist majanduslikku ja ühiskondlikku kasu“;

6.  rõhutab, et võrdsete võimaluste tagamiseks ning uutele turule sisenejatele juurdepääsu hõlbustamiseks ja õigusliku arbitraaži ärahoidmiseks liikmesriikides ning õigusliku seisundi osas peaksid finantstehnoloogia valdkonna õigusaktid ja järelevalve põhinema järgmistel põhimõtetel:

a.  samad teenused ja samad ohud: samu eeskirju tuleks kohaldada sõltumata asjaomase juriidilise isiku liigist või asukohast liidus;

b.  tehnoloogiline neutraalsus;

c.  riskipõhine lähenemisviis, võttes arvesse seadusandlike ja järelevalvealaste meetmete proportsionaalsust ohtudega võrreldes ja ohtude olulisust;

7.  soovitab pädevatel asutustel võimaldada nii turuletulijatel kui ka turuosalistel uut tehnoloogiat kontrollitult katsetada ning seda tegevust ergutada; märgib, et selline kontrollitud keskkond katsetamiseks võib väljenduda finantsteenuste regulatiivsete nõuetega katsetamises (nn Regulatory Sandbox), mis võib tuua kasu ühiskonnale ja mis ühendab väga paljusid turuosalisi ja toimib juba edukalt mitmes liikmesriigis; rõhutab, et ametiasutuste ennetav ja tulevikku suunatud osalemine dialoogis turuosaliste ja kõigi muude asjaomaste sidusrühmadega on vajalik ja aitab järelevalveasutustel ja reguleerivatel asutustel töötada välja tehnoloogilist oskusteavet; kutsub pädevaid asutusi üles kaaluma Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tööd täiendavate finantsiliste ja/või tegevuslike stressitestimise vahendite väljatöötamist finantstehnoloogia rakenduste jaoks, kui on oht, et need võivad põhjustada süsteemseid riske;

8.  rõhutab, et mõned keskpangad juba katsetavad keskpanga virtuaalvääringuid (CBDC) ja muid uusi tehnoloogiaid; innustab asjakohaseid ametiasutusi Euroopas hindama hajusandmebaasil põhineva keskpanga virtuaalvääringu versiooni võimalike ohtude ja eeliste mõju ning sellega seotud nõudeid tarbijakaitse ja läbipaistvuse osas; ergutab neid samuti katsetama, et olla kursis turu suundumustega;

9.  rõhutab, et reguleerivatel asutustel ja järelevalveasutustel on tähtis arendada välja piisav tehniline oskusteave aina keerukamate finantstehnoloogia teenuste asjakohaseks kontrollimiseks; rõhutab, et tänu sellisele jätkuvale kontrollile on reguleerivatel asutustel võimalik tuvastada ja ennetada eri tehnoloogiatega seotud konkreetseid ohte ja koheselt sekkuda selge tegevuskavaga, kui see vajalikuks osutub;

10.  toonitab seetõttu, et on tähtis, et reguleerivate ja järelevalveasutuste raames toimiks ühtne kontaktpunkt finantstehnoloogia teenuste osutajate ja kasutajate jaoks; tunnistab vajadust kaotada eri valdkondade vahelised järelevalvealased piirid ja soovitab finantssektori järelevalveasutustel teha tihedat koostööd teiste asjakohaste riiklike ja Euroopa asutustega, kellel on vajalik tehnoloogiline oskusteave;

11.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles julgustama ja toetama rohkem finantstehnoloogiaga seotud teadusprojekte;

12.  toonitab, et finantsinnovatsiooni ergutamine Euroopas on oluline; nõuab kergemat juurdepääsu rahastamisele uuenduslikele finantsteenuste osutajatele ja uuenduslikele ettevõtjatele, kes tarnivaid neile materjali, mida nad nende teenuste osutamiseks vajavad;

13.  rõhutab, et finantstehnoloogia ettevõtjad aitavad kaasa finantsvahenduse arengule, kuid tekitavad ka uusi finantsstabiilsusega seotud ohte; märgib, et reguleerivad ja järelevalveasutused saavad olemasolevate finantsasutuste bilansist palju teavet, mis on seotud mitme regulatiivse raamistiku, näiteks kapitalinõuete, finantsvõimenduse määra, likviidsuskattekordaja jne täitmisega, samas kui pangandusväliste laenuandmisega tegelevate üksuste, nt ühisrahastamise ja vastastikuse laenuandmise puhul on keeruline saada bilansist piisavat teavet finantsvahendustegevuse kohta; nõuab seetõttu tungivalt, et reguleerivad ja järelevalveasutused kaaluksid, kuidas nad võiksid saada asjakohast järelevalvealast teavet finantsstabiilsuse hoidmiseks, ja kehtestaksid vajaduse korral bilansile regulatiivsed piirangud, et saavutada finantsstabiilsus ja seda hoida;

14.  rõhutab, et finantstehnoloogial on potentsiaal parandada vastavusmenetlusi, eelkõige järelevalvealase teabe kvaliteeti ja õigeaegsust, muutes selle lihtsamaks ja kulutõhusamaks; kutsub ametiasutusi üles selgitama õiguslikke tingimusi, mille alusel lubatakse järelevalve alla kuuluval üksusel anda vastavusmenetlused allhanke korras üle kolmandatele isikutele, et tagada asjakohane järelevalvekord kolmandatele isikute üle ning see, et õiguslik kohustus vastavuskontrolli üle jääks järelevalve alla kuuluvale üksusele; kutsub asjaomaseid ametiasutusi, eelkõige komisjoni, võtma osana oma tööst, mis on seotud Euroopa kauplemisjärgse foorumiga, ennetavaid meetmeid, püüdes mõista uute finantstehnoloogia ja reguleerimistehnoloogia lahenduste kasutamise tõkkeid tehingueelsete ja -järgsete protsesside valdkonnas, mis on reguleeritud finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID), Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) ja väärtpaberiarvelduse ja väärtpaberite keskdepositooriumide määrusega (CSDR), ja selgitada valdkondades, kus tõkkeid ei ole, osalejate õigust kasutada selliseid lahendusi, et täita oma kohustusi nende õigusaktide alusel;

15.  tuletab meelde, et uuenduslikud finantsteenused peaksid olema kättesaadavad kogu ELis ja seetõttu ei tohiks põhjendamatult takistada teenuste piiriülest pakkumist liidus; palub komisjonil ja Euroopa järelevalveasutustel jälgida ja vältida õigusnormide kattumisi, uusi takistusi turule sisenemisel ja riiklikke tõkkeid nende teenuste osas; palub, et komisjon ennetaks liikmesriikides kehtivate kordade erinevustest tulenevaid liikmesriikidevahelisi tõkkeid ja edendaks liikmesriikide reguleerimispõhimõtete parimaid tavasid; palub komisjonil ja Euroopa järelevalveasutustel kohaldada kogu liidus pakutavatele uutele finantsteenustele üleeuroopalise tegevusloa korda, kui see on võimalik; toetab komisjoni pingutusi, et käsitleda seda, kuidas EL saaks aidata parandada valikut, läbipaistvust ja konkurentsi jaefinantsteenuste osas, et tuua kasu Euroopa tarbijatele, ja rõhutab, et nimetatud eesmärk peaks täiendama finantssüsteemi tõhususe parandamise eesmärki;

16.  tunneb heameelt asjaolu üle, et üle kogu ELi on tekkinud aktiivsed finantstehnoloogia kogukonnad; kutsub komisjoni ja asjaomaseid ELi majandusjuhtimise ametiasutusi tegema tihedat koostööd finantstehnoloogia keskustega ja süvendama nende kogukondade arukat ettevõtlust ning nende püüdlusi, julgustades ja rahastades innovatsiooni ning suhtudes neisse kui ELi tulevase konkurentsieelise allikasse finantssektoris;

17.  märgib, et finantstehnoloogia valdkonna idufirmad on eriti ohustatud patentide kuritarvitajatest, kelle näol on tegemist üksustega, kes ostavad patente eesmärgiga kasutada neid tehnoloogiaõigusi juba kasutavate ettevõtjate vastu, ähvardades neid patendiõiguse rikkumise hagidega; kutsub komisjoni üles analüüsima olukorda ja pakkuma välja meetmed patentide kuritarvitajate vastu võitlemiseks finantstehnoloogia sektoris;

18.  toonitab finantstehnoloogia võimalikku rolli avalike teenuste digiteerimisel, mis aitab suurendada nende tõhusust, näiteks maksukogumise ja maksupettuste ärahoidmise valdkonnas;

19.  toonitab, et digitaalmajanduse paljudes valdkondades on turustruktuur võrgumõju tõttu muutumas selliselt, et alles jääb vaid väike arv turuosalisi, mis tekitab probleeme sellistes valdkondades nagu konkurentsiõigus ja kartelliõigus; kutsub komisjoni üles uuesti hindama, kas konkurentsi reguleeriv õigusraamistik on sobiv tegelemiseks digitaalmajanduse probleemidega üldiselt ja eriti finantstehnoloogia probleemidega;

20.  rõhutab, et välismaksete tegemiseks kasutatavate vahendite osas on veel arenguruumi; toetab Euroopas niisuguste maksevahendite arendamist ning peab kahetsusväärseks internetipanganduse turu killustatuse kõrget määra ELis ning kogu ELi hõlmava ja Euroopale kuuluva krediit- või deebetkaardi süsteemi puudumist; on veendunud, et see on kapitaliturgude liidu nõuetekohase toimimise jaoks esmatähtis ja digitaalse ühtse turu oluline osa, edendades Euroopa e-kaubandust ja piiriülest konkurentsi finantsteenuste valdkonnas; kutsub komisjoni üles määrama kindlaks edasised sammud, mis viiksid sellise süsteemi laienemist toetava keskkonna loomiseni; tunnistab, et konkurentsi huvides on vaja, et niisugune süsteem eksisteeriks kõrvuti ja oleks vajaduse korral koostalitlusvõimeline muude uuenduslike makseviisidega;

21.  rõhutab, et tarbijad on finantstehnoloogia edukuse tõukejõud; toonitab, et mis tahes tulevaste seadusandlike muudatuste eesmärk peaks olema toetada tarbijaid niisuguses ümberkujundusprotsessis;

Andmed

22.  märgib, et andmete kogumine ja analüüsimine on finantstehnoloogia puhul keskse tähtsusega, ning toonitab seetõttu, et andmeid käsitlevaid kehtivaid õigusakte, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmäärust, muudetud makseteenuste direktiivi, e-identifitseerimise ja e-autentimise määrust, neljandat rahapesuvastast direktiivi ning võrgu- ja infoturbe direktiivi tuleb kohaldada järjepidevalt ja tehnoloogiliselt neutraalselt; rõhutab, et uuendusliku rahastamise suurendamiseks Euroopas on vaja andmete vaba liikumist liidus; kutsub komisjoni üles võtma meetmeid tagamaks, et finantsteenuste osutamisega seoses kasutatakse üksnes objektiivseid ja asjakohaseid andmeelemente; avaldab heameelt komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta avaliku arutelu üle „andmepõhise majanduse“ teemal (COM(2017)0009), mille abil püütakse leida tõendeid ja teha kindlaks, kas esineb takistusi andmete vabale liikumisele üle kogu liidu;

23.  rõhutab vajadust selgete eeskirjade järele andmete omandiõiguse, neile juurdepääsu ja edastamise osas; rõhutab, et järjest rohkem andmeid luuakse masinate poolt või kujunemisjärgus tehnoloogiatel, nt masinõppel põhinevate protsesside käigus; rõhutab, et isikuandmete kaitse üldmääruses nähakse ette selge õiguslik raamistik isikuandmete osas, kuid muude andmeliikide osas on vaja suuremat õiguskindlust; usub sellega seoses, et tuleks teha selget vahet toorandmete ja edasise töötlemise käigus saadud andmete vahel;

24.  rõhutab, et avatud pangandus ja andmete jagamine aitab tagada, et kõik finantstehnoloogilised ärimudelid saaksid areneda koos, mis on tarbijate huvides; toonitab sellega seoses muudetud makseteenuste direktiiviga seotud hiljutisi saavutusi makse algatamise ja kontoandmetele ligipääsu kohta;

25.  rõhutab eeliseid, mida pilvandmetöötlus võib anda tarbijatele ja finantsteenuste pakkujatele kulutasuvuse, turule jõudmise aja lühendamise ja IKT-vahendite parema kasutuse osas; märgib, et finantssektoris ei ole selgeid, terviklikke Euroopa eeskirju ega suuniseid andmete pilve edasiandmise kohta; rõhutab, et tuleb töötada välja sellised suunised ja riikide pädevad asutused peavad kohaldama pilvandmetöötluse kasutamise suhtes ühtset lähenemisviisi; rõhutab, et sellised eeskirjad või suunised on vajalikud pilvandmetöötlusele ülemineku paindlikumaks ja kiiremaks muutmiseks; rõhutab, et need suunised peaksid sisaldama rangeid andmeturbe ja tarbijakaitse standardeid; palub komisjonil ja Euroopa järelevalveasutustel uurida sellega seoses eri võimalusi, nagu eelnevalt heaks kiidetud lepingud pilveteenuse osutajate ja finantsasutuste vahel;

26.  märgib, et vaja on tõsta tarbijate teadlikkust nende isikuandmete väärtusest; märgib, et tarbijad võivad sõlmida lepinguid digitaalse sisu jagamiseks tasu eest; rõhutab, et see võib tuua majanduslikku kasu, kuid seda võib kasutada ka diskrimineerivalt; kutsub komisjoni üles uurima võimalust luua Euroopa andmete jagamise strateegia, mille eesmärk on anda tarbijatele kontroll oma andmete üle; on veendunud, et selge ja tarbijakeskne lähenemisviis suurendab usaldust pilvepõhiste teenuste vastu ja aitab stimuleerida uusi innovatiivseid teenuseid, mida pakuvad finantsväärtusahela eri osalejad, nt kasutades rakendusliideseid (API) või hõlbustades otsejuurdepääsu andmetele elektrooniliste makseteenuste jaoks; palub komisjonil uurida personaalsete teabehaldussüsteemide (PIMS) tulevikupotentsiaali tehniliste vahenditena, mida tarbijad saavad kasutada oma isikuandmete haldamiseks;

27.  tuletab seoses kliendi andmete või suurandmete suurema kasutamisega finantseerimisasutuste poolt meelde isikuandmete kaitse üldmääruse artiklit 71, mis annab andmesubjektile õiguse saada selgitusi automaatse töötlemise abil tehtud otsuse kohta ning seda otsust vaidlustada; rõhutab vajadust tagada, et ebaõigeid andmeid saab muuta ning et kasutatakse vaid kontrollitavaid ja asjakohaseid andmeid; kutsub kõiki sidusrühmi üles suurendama jõupingutusi, et tagada nende õiguste jõustamine; on arvamusel, et isikuandmete kasutamiseks antud nõusolek peab olema dünaamiline ning andmesubjektil peab olema võimalus muuta ja kohandada oma nõusolekut;

28.  märgib, et kliendi andmete või suurandmete suurem kasutamine finantseerimisasutuste poolt võib tuua tarbijatele kasu, näiteks paremini kohandatud, segmenteeritud ja odavamad pakkumised, mis põhinevad riskide ja kapitali tõhusamal jaotamisel; märgib teisest küljest ära dünaamilise hinnakujunduse ja selle potentsiaali viia vastupidise tulemuseni, mis võib vähendada pakkumiste võrreldavust ja tegelikku konkurentsi ning riskide jagamist ja vastastikust toetamist, näiteks kindlustussektoris;

29.  tunnistab isikuandmete ja algoritmide aina suuremat kombineerimist, et pakkuda selliseid teenuseid nagu robotnõustamine; rõhutab robotnõustamise tõhususpotentsiaali ja võimalikku positiivset mõju finantsalasele kaasatusele; rõhutab, et vead või kallutatus algoritmides või aluseks olevates andmetes võivad põhjustada süsteemset riski ja kahjustada tarbijaid, näiteks suurendades tõrjutust; palub komisjonil ja Euroopa järelevalveasutustel jälgida kõnealuseid riske ning tagada, et finantsnõustamise automatiseerimine aitab tõepoolest anda paremat, läbipaistvat, kättesaadavat ja kulutõhusat nõu, ning käsitleda probleemi, et üha raskem on kindlaks teha, kes vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest praeguses andmete kasutamise õigusliku vastutuse raamistikus; rõhutab, et robotnõuannete ja silmast-silma-nõuannete suhtes tuleks kohaldada ühesuguseid tarbijakaitsenõudeid;

Küberjulgeolek ja IKT riskid

30.  rõhutab vajadust otspunktturbe järele kogu finantsteenuste väärtusahelas; osutab suurtele ja mitmekesistele riskidele, mida kujutavad endast küberrünnakud, mille sihtmärgiks on meie finantsturgude taristu, asjade internet, valuutad ja andmed; palub komisjonil teha küberjulgeolekust finantstehnoloogia tegevuskavas tähtsaim prioriteet ning palub Euroopa järelevalveasutustel ja EKP-l tema pangandusjärelevalve rollis muuta see oluliseks osaks nende reguleerimise ja järelevalve programmidest;

31.  palub Euroopa järelevalveasutustel koostöös riiklike reguleerivate asutustega korrapäraselt läbi vaadata finantseerimisasutuste IKT-riskidega seotud olemasolevad tegevusstandardid; nõuab lisaks Euroopa järelevalveasutuste suuniseid nende riskide järelevalve kohta, sest liikmesriikide küberjulgeoleku strateegiates on kaitsetase erinev; rõhutab Euroopa järelevalveasutuste tehnilise oskusteabe tähtsust nende ülesannete täitmisel; soovitab teha selles valdkonnas rohkem teadusuuringuid;

32.  rõhutab vajadust teabe ja parimate tavade vahetamise järele järelevalveasutuste, reguleerivate asutuste ja valitsuste vahel vastavatel tasanditel, teadlaste ja turuosaliste vahel ning turuosaliste endi vahel; palub komisjonil, liikmesriikidel, turuosalistel ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametil (ENISA) uurida läbipaistvuse ja teabejagamise potentsiaali küberrünnakute vastaste vahenditena; soovitab sellega seoses uurida võimalikku kasu, mida annaks ühtne kontaktpunkt turuosaliste jaoks, samuti kaaluda koordineeritumat lähenemisviisi finantsteenuste valdkonna küberkuritegevuse uurimisele, võttes arvesse finantsteenuste üha enam piiriülest iseloomu;

33.  rõhutab, et finantsteenuste taristu pakkumist käsitlevas määruses tuleb teenusepakkujatele ette näha asjakohased stiimulid investeerida piisavalt küberjulgeolekusse;

34.  palub, et liikmesriigid tagaksid küberjulgeoleku direktiivi õigeaegse ülevõtmise; tunneb heameelt küberjulgeoleku valdkonna uue avaliku ja erasektori partnerluse üle, mille käivitas hiljuti komisjon tööstuse osalusel; palub komisjonil töötada välja mitu uut ja konkreetset algatust, mille eesmärk on tugevdada selles sektoris finantstehnoloogia ettevõtjate, eriti VKEde ja idufirmade vastupanuvõimet küberrünnakute suhtes;

35.  märgib, et üldsuse usaldus asjaomase tehnoloogia vastu väga oluline finantstehnoloogia tulevase kasvu seisukohast, ning juhib tähelepanu vajadusele parandada haridust ja teadlikkust finantstehnoloogia positiivsest mõjust igapäevasele tegevusele, aga samuti seoses võrgu- ja infoturbe riskidega kodanike ja äriühingute, eelkõige VKEde jaoks;

36.  tervitab jätkuvaid jõupingutusi standardimise valdkonnas, mis muudavad ühendatud seadmed turvalisemaks; rõhutab siiski, et ohutuse tagamine ei tohi piirduda minimaalse standardimisega, eriti kuna ühtsed standarditud turvaabinõud suurendavad võimaliku doominoefekti tõttu suurte turvarikkumiste ohtu; soovitab äriühingutel tungivalt töötada välja heterogeensed reaktsioonid, et tagada oma seadmete ja toimingute turvalisus;

Plokiahelad (blockchains)

37.  rõhutab plokiahela rakenduste potentsiaali raha ja väärtpaberite ülekandmisel, samuti nn nutilepingute hõlbustamisel, mis avavad mitmeid võimalusi finantslepingute mõlema poole jaoks (eelkõige seoses kaubanduse rahastamise ja laenude andmisega äriühingutele) ning mis võivad lihtsustada keerukaid kaubandus- ja finantsvaldkonna lepingulisi suhteid nii ettevõtetevahelisel (B2B) kui ka ettevõtja ja tarbija vahelisel (B2C) tasandil; rõhutab, et plokiahela platvormid sobivad ka selleks, et lihtsustada keerulisi B2B ja B2C tehingud;

38.  tuletab meelde loata plokiahela rakendustega seotud kasu ja riske; kutsub komisjoni üles korraldama sellel teemal iga-aastast sidusrühmade konverentsi; on mures, et loata plokiahela rakendusi kasutatakse aina rohkem kuritegevuseks, maksudest kõrvalehoidumiseks, maksustamise vältimiseks ja rahapesuks; kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima neid küsimusi, sealhulgas nn mikserite ja segistite rolli selles protsessis, ja koostada selle kohta aruanne;

Koostalitlusvõime

39.  peab rakendusliideseid tarbija poolt kasutatavate muude vahendite oluliseks täienduseks, et pakkuda uutele osalejatele juurdepääsu finantstaristule; soovitab luua standardsete rakendusliideste kogumi, mida müüjad saavad kasutada näiteks avatud panganduse valdkonnas paralleelselt võimalusega töötada välja oma tarkvara;

40.  on seisukohal, et finantstehnoloogia teenuste koostalitlusvõime, nii Euroopas kui ka koostöös kolmandate riikide ja teiste majandussektoritega, on tähtis tingimus Euroopa finantstehnoloogia sektori edasiseks arenguks ja selle võimaluste täielikuks realiseerumiseks; soovitab selle hõlbustamiseks standardida võimaluse korral andmevormingud teise makseteenuste direktiivi kohaselt;

41.  palub komisjonil koordineerida liikmesriikide ja turuosaliste tööd, et tagada erinevate riiklike e-identimisskeemide koostalitlusvõime; rõhutab, et neid skeeme peaks saama kasutada ka erasektor; on veendunud, et kaugidentimise vahendeid, mida ei ole sätestatud e-IDASe määruses, tuleks samuti aktsepteerida, kui nende turvalisuse tase on samaväärne e-IDASe märkimisväärse usaldusväärsuse tasemega ja nad on seega turvalised ja koostalitlusvõimelised;

42.  rõhutab, kui oluline on traditsiooniliste ja uute makselahenduste koostalitusvõime, et saavutada integreeritud ja innovaatiline Euroopa makseturg;

43.  palub Euroopa järelevalveasutustel kindlaks teha, millistel juhtudel võib suunatud või riskipõhine autentimine olla alternatiiviks tugevale autentimisele; kutsub lisaks komisjoni üles uurima, kas tugeva autentimise protsesse võivad läbi viia ka muud üksused peale pankade;

44.  palub Euroopa järelevalveasutustel koostöös riiklike reguleerivate asutustega töötada välja tehnoloogiliselt neutraalsed standardid ja load nii tunne-oma-klienti kui ka kaugidentimise meetodite jaoks, näiteks biomeetriliste kriteeriumide põhjal, austades kasutajate privaatsust;

Finantsstabiilsus ning tarbija- ja investorikaitse

45.  kutsub komisjoni üles pöörama finantstehnoloogia tegevuskava koostamisel erilist tähelepanu jaetarbijate ja -investorite vajadustele ning ohtudele, mille eest nad võivad kaitset vajada, võttes arvesse finantstehnoloogia üha suuremat kasutamist mittekutselistele klientidele pakutavate teenusete puhul, nagu ühisrahastamine ja vastastikune laenuandmine; rõhutab, et finantstehnoloogia teenuste suhtes kohaldatakse samu tarbijakaitsestandardeid nagu muude finantsteenuste suhtes, sõltumata turustuskanalist ja kliendi asukohast;

46.  palub Euroopa järelevalveasutustel jätkata ja tõhustada praegust tehnoloogia arengu seiret ning selle kasulikkuse ja võimalike riskide analüüsi, eelkõige seoses tarbija- ja investorikaitse ning finantsalase kaasamisega;

47.  kutsub komisjoni üles uurima, mil määral võib finantstehnoloogia aidata pakkuda tarbijatele parema kvaliteediga finantsnõustamist ning kas nõustamist käsitlev ELi killustatud reguleeriv raamistik on selleks piisav;

48.  on seisukohal, et kindlustustehnoloogiat ümbritseb endiselt suur õiguslik ebakindlus, ning rõhutab, et sellega tuleb tegeleda, et tagada ohutus, eraelu puutumatus, aus konkurents ja finantsstabiilsus; rõhutab, et suurem õiguskindlus aitab tagada, et halvasti reguleeritud kindlustustehnoloogia firmade kliendid ei lange rahalise kaotuse või eksitavate pakkumiste ohvriks ning aitab nii äriühingutel kui ka tarbijatel paremini ära kasutada kindlustustehnoloogia lahendusi;

49.  rõhutab vajadust tagada, et koos finantstehnoloogia lahenduste arendamisega suurendatakse ka finantsstabiilsust; soovitab uurida selle eesmärgi saavutamise vahendina avatud lähtekoodiga ja vastastikuse eksperdihinnangu saanud tehnoloogiat; palub Euroopa järelevalveasutustel teha koostööd erasektori osalejatega, et arendada ja hinnata uuenduslikke tehnoloogiaid, millel on potentsiaal tagada finantsstabiilsus ja edendada tarbijakaitset, näiteks vähendades algoritmide kallutatust või suurendades tarbijate teadlikkust küberohtudest;

50.  märgib, et mitmekesisus ja konkurents turuosaliste vahel on olulised tegurid, mis aitavad kaasa finantsstabiilsusele; kutsub reguleerivaid asutusi ja järelevalveasutusi üles jälgima, milline on digiteerimise mõju konkurentsiolukorrale finantssektori kõigis asjaomastes segmentides, ning töötama välja ja võtma kasutusele vahendid, et hoida ära või parandada konkurentsi kahjustavat käitumist ja konkurentsimoonutusi;

Finantsharidus ja IT-oskused

51.  rõhutab, et nii finantsteadmised kui ka digitaalne kirjaoskus on äärmiselt tähtsad finantstehnoloogia tõhusaks kasutamiseks ja riskide vähendamiseks finantstehnoloogia keskkonnas;

52.  rõhutab, et jaetarbijate ja -investorite korralik finantsharidus on vajalik selleks, et finantstehnoloogiast saaks tõeline finantsalase kaasamise vahend ja et võimaldada neil tarbijatel ja investoritel, kes puutuvad üha rohkem otseselt kokku koheselt kättesaadavate individuaalsete investeerimistoodete ja -teenustega, teha nende pakkumiste kohta iseseisvalt mõistlikke otsuseid ning mõista kõiki riske, mis tulenevad kõnealuste uuenduslike tehnoloogiate kasutamisest; palub komisjonil ja Euroopa järelevalveasutustel rohkem toetada algatusi finantshariduse parandamiseks; rõhutab, et kutseõpe ning tarbija ja investori õigusi käsitlev teave peaksid olema kergesti kättesaadavad;

53.  tuletab meelde komisjoni prognoosi, mille kohaselt võib 2020. aastaks olla Euroopas puudu kuni 825 000 IKT spetsialisti; on veendunud, et on vaja rohkem arvutiteadlasi, ning soovitab liikmesriikidel valmistuda muutusteks tööturul, mis võivad toimuda kiiremini, kui täna arvata oskame;

54.  rõhutab vajadust suurendada digitaalharidust ja -oskusi finantssektoris, reguleerivates asutustes ja ühiskonnas tervikuna, muu hulgas kutseõppe abil; palub komisjonil tutvustada parimaid tavasid algatuse „Digioskuste ja töökohtade koalitsioon“ raames;

°

°  °

55.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0228.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0358.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0434.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Uus tehnoloogia muudab kiiresti finantstaristu olemust kogu maailmas. See annab Euroopale tohutuid võimalusi. Poliitikakujundajad peavad tegema õigeid valikuid ja looma soodustava keskkonna, et Euroopa saaks neist võimalustest täit kasu.

Finantstehnoloogia mõistet kasutatakse sageli selleks, et viidata teatavat tüüpi idufirmadele, mis tekitavad innovatsiooni abil murranguid finantsvaldkonnas. Käesolevas raporti projektis ei kasutata seda määratlust, sest see jätaks välja suure hulga asjaomaseid osalejaid. Selle asemel võib finantstehnoloogiat käsitleda kui uue tehnoloogia poolt võimaldatud finantstegevust, mis hõlmab kõiki finantsteenuseid ja -tooteid ning kogu finantstaristut. See hõlmab ka kindlustustehnoloogiat ehk uue tehnoloogia kasutamist kindlustuses ning reguleerimistehnoloogiat ehk uue tehnoloogia kasutamist õigusnormidele vastavuse tagamisel.

Finantstehnoloogia praegusele võidukäigule eelnes lühikese aja jooksul mitu erinevat tehnoloogilist arengut, nagu tehisintellekt, pilvandmetöötlus ja hajusandmebaasi tehnoloogia (DLT). Need loovad uusi võimalusi murranguteks sellistes valdkondades nagu mobiilimaksed, avatud pangandus, ühisrahastamine, virtuaalvääringud ja robotnõustamine.

Finantstehnoloogia võib tuua märkimisväärset kasu, näiteks kulude kokkuhoid, tõhustamine ja suurem läbipaistvus. See võib olla tõhus vahend finantsalaseks kaasamiseks, tehes kõrgetasemelised teenused kättesaadavaks neile, kes varem neid endale lubada ei saanud. Lisaks võib finantstehnoloogia edendada piiriüleseid finantsvooge ja -taristut alternatiivsete laenude ja investeerimiskanalite kaudu.

Praegune finantstehnoloogia revolutsioon on ülemaailmne. Viimaste aastate jooksul on ülemaailmsed finantstehnoloogia investeeringud hüppeliselt kasvanud. Suurem osa nendest investeeringutest on tehtud Ameerika Ühendriikides, kus tähtis roll on Silicon Valleyl. Selles valdkonnas suureneb ka Aasia ja Iisraeli roll. USAs, Hiinas ja Iisraelis asuvad enam kui pooled kümnest suurimast finantstehnoloogia ettevõttest. Selleks et Euroopa püsiks konkurentsivõimelisena, peaks nüüd kiire innovatsioon muutuma tavapäraseks. See on tähtis nii Euroopa finantstaristule kui ka reaalmajandusele, kus tarbijad ja ettevõtjad saavad kasu parematest finantsteenustest.

Hoolimata kasulikkusest kaasnevad finantstehnoloogiaga meie jaoks olulised regulatiivsed ja sotsiaalsed küsimused. Sellega seoses tuleks esmatähtsaks pidada tarbijakaitset ja finantssüsteemi stabiilsust. Need on koos Euroopa majanduse konkurentsivõimega käesoleva raporti projekti kolm põhiprioriteeti.

Raporti projekti eesmärk ei ole pakkuda tehnilisi lahendusi, vaid selles soovitakse esitada õigeid küsimusi. See peaks olema esimene samm tulevikku vaatava Euroopa finantstehnoloogia poliitika loomise protsessis.

ELi finantstehnoloogia raamistiku määratlemine

Finantstehnoloogia on tänapäevase digiühiskonna oluline osa ning me vajame seda ülejäänud maailmaga konkureerimiseks. Seepärast peaks Euroopa Komisjon esitama tervikliku tegevuskava, mis edendab Euroopas finantstehnoloogiat.

Praegu käsitleb EL finantstehnoloogiat kapitaliturgude liidu ja digitaalse ühtse turu strateegia raames. Olemasolevad õigusaktid, nagu isikuandmete kaitse üldmäärus, muudetud makseteenuste direktiiv ja finantsinstrumentide turgude direktiiv, juba mõjutavad finantstehnoloogia arengut. Tähelepanu tuleb pöörata ka finantsteenuste Euroopa tasandi järelevalvele.

Raporti projektis ei tehta komisjonile ettepanekuid konkreetsete seadusandlike meetmete kohta. Uute eeskirjade loomisel peame olema ettevaatlikud, sest finantstehnoloogia edasine areng on veel paljuski ebaselge. Parem lähtepunkt oleks uurida, kus põhjustavad kehtivad õigusaktid ebakindlust või takistusi, ja teha kindlaks, kus tuleb võtta lisameetmeid. Et teha seda sihikindlalt, vajame terviklikku lähenemisviisi, sest tehnoloogia areng meie üha rohkem digiteeritud ühiskonnas nõuab struktuurimuudatusi. Euroopa Komisjon peaks olema siin eeskujuks ning kaasama finantstehnoloogia strateegia koostamisse mitu peadirektoraati ja poliitikavaldkonda.

Finantstehnoloogia osalejad teevad ka ise juba struktuurimuudatusi. Sageli pakuvad nad tooteid mitut osalejat hõlmavas mitmekesises koostöös. Sellega seoses on märkimisväärne suundumus nn avatud pangandus, mis võimaldab kolmandatel isikutel pakkuda finantsteenuseid, luues ühenduse panga taristuga rakendusliideste kaudu. Sellises mitmekesises väärtusahelas on tähtis kaitsta ausat konkurentsi ja võrdseid tingimusi. Siin on oluline põhimõte „samad teenused, samad eeskirjad“. Peale osutatavate teenuste peaks kriteerium olema ka finantstehnoloogia pakkujate tekitatav risk finantssüsteemile.

Euroopa Komisjon peaks tõsiselt keskenduma halduskoormuse vähendamisele kooskõlas oma parema õigusloome tegevuskavaga. Siin võib finantstehnoloogia kaasa aidata, muutes finantsprotsesse ja -tehinguid, näiteks vahendajate kaotamise või tehisintellekti abil.

EL peaks kõigis uutes õigusaktides juhinduma nn innovatsioonipõhimõttest. See tähendab, et õigusaktide võimalikku mõju innovatsioonile tuleb uurida õigusloomeprotsessi mõju hindamise etapis. Selle põhielement peaks olema tehnoloogiline neutraalsus kõigil õigusloome tasanditel.

Ka meie järelevalveraamistik peaks innovatsiooni tugevdama. Põhjalikult muutuva finantstaristuga kaasneb vajadus muuta järelevalve metoodikat, mis ei takistaks murrangutel luua Euroopa jaoks uusi turuvõimalusi. On tähtis, et järelevalveasutustel oleks piisav tehniline oskusteave uuenduslike finantstehnoloogia teenuste asjakohaseks kontrollimiseks. Tehisintellekti ja masinõppe arenguga on alusalgoritmidest saanud tähtis tegur, mis määrab finantstoodete puhul tulemuse.

Tehnoloogia ise võib samuti täiustada vastavusmenetlusi, võimaldades suuremat läbipaistvust, arukamaid automaatsüsteeme, väiksemat halduskoormust ja väiksemaid kulusid. Reguleerimistehnoloogia võib seda teha näiteks automaatsete aruandlusprotsesside rakendamisega, mis vähendab finantseerimisasutuste tööd. Mitu lubatud plokiahela konsortsiumit katsetab juba võimalust ühendada järelevalveasutused finantseerimisasutustega hajusandmebaasi tehnoloogia (DLT) abil.

Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et finantsuuendusi saaks piisavalt katsetada enne nende turuleviimist. Selles raamistikus võib eeskujuks võtta erikatserežiimid, mida kasutatakse juba praegu kogu maailmas.

Ainult tulevikku vaatava, katsetamisele ja uuendustele avatud hoiakuga aitame liidu kodanikel ja ettevõtjatel finantstehnoloogia arengust kasu saada.

Andmed

Suur osa finantstehnoloogia arengust põhineb otseselt andmete uuenduslikul kasutamisel. Praegune andmeid käsitlev ELi õigusraamistik on üsna keeruline ja selles on mitu kattuvat õigusakti. Euroopa finantstehnoloogia valdkonnas osalejate ebasoodsamasse konkurentsiolukorda asetamise vältimiseks tuleb tagada kehtivate õigusaktide, nagu isikuandmete kaitse üldmääruse, muudetud makseteenuste direktiivi, neljanda rahapesuvastase direktiivi ja küberjulgeoleku direktiivi asjakohaste sätete järjekindel kohaldamine.

Juba praegu käivad majanduses tarbijate isikuandmed läbi eri osalejate käest. Finantssektor ei ole siin erand. Võtame näiteks pilveteenused, millest sõltub juba paljude pankade andmehaldus. Seepärast tuleb kokku leppida pilvandmetöötlust käsitlevates selgetes suunistes, mida praegu ei ole. Lisaks kasutavad finantstehnoloogia ettevõtted sageli kliendiandmeid kliendile kohandatud toodete või nõu pakkumiseks. Selliste juhtude jaoks tuleks selgeks teha, kes on igas protsessi etapis andmete omanik.

Teatav uus tehnoloogia tekitab konkreetseid küsimusi andmete kasutamise kohta. Näide sellest on hajusandmebaasi tehnoloogia (DLT), mis tekitab põhimõttelisi küsimusi asjaomasele tehnoloogiale omase andmete detsentraliseeritud säilitamise kohta.

Täpsustusi on vaja ka vastutusega seotud küsimustes. Sellised teenused nagu robotnõustamine on võimalikud suurandmetele algoritmide kohaldamise tõttu. Vead või kallutatus nendes algoritmides võivad põhjustada süsteemseid riske ja kahjustada tarbijaid. Tuleks selgeks teha, kes sellistel juhtudel vastutab.

Küberjulgeolek

Iga päev peavad Euroopa ja kogu maailma finantseerimisasutused toime tulema arvukate küberrünnakutega. Kui finantstehnoloogia loob meile seninägematuid uusi võimalusi, siis küberkurjategijad tekitavad omakorda seninägematuid uusi ohte. Vajame küberjulgeoleku valdkonnas kindlat ja riskidele keskenduvat Euroopa tegevuskava, sest küberkurjategijad tegutsevad piiriüleselt ja kujutavad endast aina suuremat ohtu, võttes sihtmärgiks meie finantsturgude taristu, vääringud ja andmed. Oleks ekslik arvata, et sihikule võetakse ainult suuri organisatsioone. Aina rohkem puutuvad küberrünnakutega kokku inimesed kodudes ja VKEd. Seetõttu on esiteks vaja suurendada eurooplaste teadlikkust küberohtudest ja nende ennetamise parimatest viisidest.

Meie finantstaristus on eraldi probleem selliste uute osalejate arvu suurenemine, kellel võivad olla leebemad küberjulgeoleku nõuded kui kauem tegutsenud finantsosalejatel. Neist võivad finantsahelas saada üksikud haavatavad lülid. Komisjon peaks sellele valdkonnale rohkem tähelepanu pöörama, eriti arvestades arenevat nn rakendusliideste majandust ja praegust õigusraamistikku, kus finantseerimisasutustel on kohustus jagada tähtsaid andmeid kolmandate isikutega.

Liikmesriikide tavad seoses IKT ohtudega on väga erinevad. Vaja on terviklikku ja sidusat õigus- ja järelevalveraamistikku, milles on sätestatud parimate tavade vahetamise ja suurintsidentidest teatamise standardid.

Kuna paljud finantseerimisasutused tegutsevad rahvusvahelisel tasandil, peaksid sätestatavad standardid olema kooskõlas rahvusvaheliste standarditega.

Koostalitlusvõime

Turu killustatuse kõrvaldamiseks on tähtis digitaalne koostalitlusvõime. Selle Euroopale omase probleemiga tuleb tegeleda, et luua konkurentsivõimeline digitaalne ühtne turg ja kapitaliturgude liit.

Uuenduslikumate teenuste loomise eesmärgil tuleks hõlbustada nn rakendusliideste majanduse teenuseosutajate koostalitlust. Rakendusliidestel on potentsiaal luua uuenduslikke ökosüsteeme. Sellele kaasa aitamiseks võiks näiteks avatud panganduse valdkonnas luua standardsete rakendusliideste kogumi, millele teenuseosutajatel on avatud juurdepääs.

Eritähelepanu tuleks pöörata e-identimise küsimusele. E-identimisprotsessid on jätkuvalt väga killustatud ja identimisprotsesside nõutav turbeaste erineb liikmesriigiti märkimisväärselt. Finantstehnoloogia kasvu edendamiseks ELis tuleks teha tööd riiklike e-identimisskeemide koostalitlusvõime valdkonnas.

Ka pilveteenuste koostalitlusvõime on hädavajalik, et oleks võimalik vahetada pilveteenuse osutajat ning kaotada seotuse efekt müüja ja finantstehnoloogia teenuseosutajate vahel.

Oskused

Digioskused muutuvad hädavajalikuks kõigile, seda ka finantssektoris. Finantstehnoloogia areng nõuab finantstaristus osalejatelt, tarbijatelt, järelevalveasutustelt ja poliitikakujundajatelt paremaid IKT-oskusi. Tarbijad peaksid olema teadlikud automatiseeritud nõustamise eelistest ja riskidest ning järelevalveasutused peaksid saama aru algoritmidest, mis on nende seiratavate üha enam automatiseeritud toodete aluseks.


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (Digiteerimine mõjutab juba praegu oluliselt tööturgu kõigis sektorites. Finantssektor ei ole ka siin erand. Kui nõustamine automatiseeritakse, tähendab see, et varem nõustamisega tegelenud töötaja vajab muud tööd. Automatiseerimine võimaldab selle töö tekitada, kuid see on eelmisest erinevat laadi. Seetõttu on tähtis, et ühiskond investeeriks igakülgselt uutesse oskustesse, näiteks kodeerimisse. Euroopa uue oskuste tegevuskava ja algatuse „Digioskuste ja töökohtade koalitsioon“ elluviimisel peaks Euroopa Komisjon tegelema oskuste ja tööturu nõudluse mittevastavuse kasvava probleemiga.22.3.2017)

majandus- ja rahanduskomisjonile

finantstehnoloogia kohta: tehnoloogia mõju finantssektori tulevikule

(2016/2243(INI))

Arvamuse koostaja: Dita Charanzová

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks, et finantstehnoloogia laieneb kiiresti, ning tunnistab, et see võib kujundada ümber ülemaailmse finantssektori ja majanduse laiemalt; rõhutab, et finantstehnoloogia areng võib olla kasulik nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele ning eelkõige VKEdele tänu tõhususe suurendamisele, ligipääsetavusele, kulude vähendamisele ja suuremale läbipaistvusele; rõhutab seetõttu vajadust edendada ELi ja finantsteenuste ühtse turu kui finantstehnoloogia ettevõtjate keskuse atraktiivsust;

2.  usub, et innovatsioon finantssektoris võib luua töövõimalusi ja potentsiaali suurendada veelgi majanduskasvu ELis ning aidata laiendada tarbijate vajadustele vastavate teenuste valikut; tunneb heameelt liikumise üle uute toodete ja teenuste väljatöötamise ning olemasolevate finantsteenuste edasiarendamise suunas, millest võivad kasu saada tarbijad ja ettevõtjad, eelkõige VKEd; kutsub komisjoni üles uurima, kuidas saaks EL finantstehnoloogiast maksimaalset kasu;

3.  on seisukohal, et tehnoloogiline innovatsioon finantstööstuses pakub võimalusi nii uutele finantstehnoloogia ettevõtjatele kui ka end juba tõestanud tegutsejatele tänu mitmesuguse ulatusega koostöövõimalustele, koostoimele ja kulude vähendamise potentsiaalile; täheldab, et konkurents, mida ajendab tugev innovatsioon ja dünaamika, pakub arvukaid võimalusi end juba tõestanud turuosalistele;

4.  on veendunud, et finantstehnoloogiaga seotud teenused ja tooted on täienduseks traditsioonilistele finantseerimisasutustele, eelkõige Euroopa vähem arenenud ja äärepoolsetes piirkondades;

5.  tunneb heameelt komisjoni loodud finantstehnoloogia töörühma üle, kelle eesmärk on hinnata innovatsiooni kõnealuses valdkonnas ja samal ajal koostada strateegiaid võimalike finantstehnoloogiast tulenevate probleemide lahendamiseks; peab seda töörühma oluliseks sammuks finantstehnoloogia tervikliku strateegia väljatöötamisel ja regulatiivse ebakindluse vähendamisel;

6.  palub finantstehnoloogia töörühmal esitada enne oma volituste lõppemist tervikliku horisontaalse finantstehnoloogia tegevuskava seadusandlike ja muude kui seadusandlike meetmete kohta; rõhutab, et niisugune tegevuskava peaks põhinema konkurentsivõimel, finantsstabiilsusel, koostalitlusvõimel, läbipaistvusel ja tarbijakaitsel ning sellega tuleks samal ajal püüda luua finantstehnoloogia jaoks keskkond, kus valitseb õiguskindlus ja -selgus; on veendunud, et seda kava tuleks toetada turu eri segmentide üksikasjaliku sektoripõhise analüüsiga, et saavutada parem ja rohkem vajadustest lähtuv õigusloome, milles võetakse arvesse finantstehnoloogia äriühingute erinevaid ärimudeleid;

7.  rõhutab kasu, mida finantstehnoloogia võib tuua ettevõtjatele, eelkõige VKEdele ja mikroettevõtjatele, aga ka perekondadele ja alateenindatud tarbijatele, suurendades laenude kättesaadavust ja kiirendades laenuprotsessi alternatiivsete laenuandmis- ja investeerimiskanalite kaudu, näiteks ühisrahastamine ja vastastikune laenuandmine; on veendunud, et selliste süsteemide suhtes tuleks võtta meetmeid, mille eesmärk on välistada kuritarvituslikke või ebaausaid kaubandustavasid;

8.  nõuab siiski tungivalt, et komisjon kujundaks oma seadusandlikke meetmeid viisil, millega jäetakse äriühingutele piisav paindlikkus rahastamise kasutamiseks ja korraldamiseks ning stimuleeritakse pankade ja finantstehnoloogia äriühingute vahelisi partnerlusi laenude andmise valdkonnas;

9.  palub, et komisjon tuvastaks ja kõrvaldaks ühtsel turul esinevad takistused, mis tõkestavad praegu digitaalteenuste arengut, sealhulgas finantstehnoloogia valdkonnas, ning tagaks samal ajal finantsstabiilsuse ning hoiaks tarbija- ja investorikaitse kõrget taset; märgib, et on ülimalt oluline, et majandustegevuses osalejatel oleks ühtsel turul juurdepääs kolmandate riikide osalejate investeeringutele ja et nad oleksid võimelised reageerima tehnoloogilisele arengule;

10.  on arvamusel, et finantstehnoloogial võib olla positiivne roll, võimaldades mitmekesisemaid teenuseid ja nende osutamise viise; on arvamusel, et proportsionaalne ja tasakaalustatud lähenemisviis, millega edendatakse ka innovatsiooni, on vajalik selleks, et luua konkurentsi soodustav keskkond ning säilitada kõikide turuosaliste jaoks võrdsed konkurentsitingimused; palub komisjonil analüüsida finantstehnoloogia mõju, eelkõige seoses innovatsiooniga, ning pidada seejuures meeles vajadust tagada finantsstabiilsus ja asjakohane tarbijakaitse tase;

11.  rõhutab, et finantstehnoloogiaga seotud teenused võivad etendada olulist rolli tulevikukindla Euroopa digitaalse ühtse turu arengus, muutes näiteks olemasolevad kanalid kulutõhusamaks, pakkudes uuenduslikke, läbipaistvamaid ja kiiremaid makseviise ning suurendades tarbijate usaldust digitaalse tehnoloogia vastu; usub, et komisjon peaks oma poliitikaalgatuste puhul kasutama tehnoloogianeutraalset lähenemisviisi; palub komisjonil tagada, et algatused oleksid eesmärgipärased ja väljapoole suunatud ning põhineksid innovatsiooni põhimõttel;

12.  on veendunud, et kapitaliturgude liidu väljakujundamine aitab toetada finantstehnoloogia arengut ja tõelist finantstoodete ja -teenuste ühtset turgu;

13.  rõhutab, et välismaksete tegemiseks kasutatavate vahendite osas on veel arenguruumi; toetab Euroopas niisuguste maksevahendite arendamist ning peab kahetsusväärseks internetipanganduse turu killustatuse kõrget määra ELis ning kogu ELi hõlmava ja Euroopale kuuluva krediit- või deebetkaardi süsteemi puudumist; on veendunud, et see on kapitaliturgude liidu hea toimimise jaoks esmatähtis ja digitaalse ühtse turu oluline osa, edendades Euroopa e-kaubandust ja piiriülest konkurentsi finantsteenuste valdkonnas; kutsub komisjoni üles määrama kindlaks edasised sammud, mis viiksid sellise süsteemi laienemist toetava keskkonna loomiseni; tunnistab, et konkurentsi huvides on vaja, et niisugune süsteem eksisteeriks kõrvuti ja oleks vajaduse korral koostalitlusvõimeline muude innovatiivsete makseviisidega;

14.  rõhutab, et Euroopa Pangandusjärelevalve „tugeva kliendiautentimise“ regulatiivsetes tehnilistes standardites tuleks arvesse võtta finantstehnoloogia ja e-kaubanduse tavasid; tunneb heameelt kohanduste üle, mille Euroopa Pangandusjärelevalve tegi hiljuti oma regulatiivsete tehniliste standardite ettepanekus, vältides võimalikku negatiivset mõju e-teenustele ning tagades võrdsed tingimused, millega ergutatakse finantsinnovatsiooni ja parandatakse konkurentsi kõigi turul tegutsejate vahel, võttes samal ajal arvesse riskipõhist julgeolekupoliitikat;

15.  rõhutab, et tarbijad on finantstehnoloogia edukuse tõukejõuks; toonitab, et mis tahes tulevaste seadusandlike muudatuste eesmärk peaks olema toetada tarbijaid niisuguses ümberkujundusprotsessis;

16.  võtab teadmiseks komisjoni poolt finantsteenuste standardite harmoneerimise valdkonnas tehtud töö, kuid rõhutab samal ajal, et tulevasel mis tahes standardite kehtestamisel tuleb arvesse võtta innovatsiooni ja uute turule sisenemiste alast potentsiaali; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks jõupingutusi, mida tehakse finantstehnoloogia ühtsete, avatud ja koostalitlusstandardite kindlaksmääramiseks;

17.  tunnistab, et finantstehnoloogia osutab innovatsioonile, mis tekib finants- ja tehnoloogiavaldkonna ristteedel;

18.  tuletab meelde, et finantstehnoloogia hõlmab ka reguleerimistehnoloogiat ja kindlustustehnoloogiat; rõhutab, et tehnoloogiat tuleks kasutada selleks, et võimaldada paremat ja tõhusamat avaliku sektori asutuste poolset järelevalvet; võtab teadmiseks kasu, mida reguleerimistehnoloogia toob reguleerimisprotsesside parandamise ja finantsteenuste tarbijate kaitse valdkonnas; ergutab riiklikke reguleerivaid asutusi kaaluma tulevasi edasiarendusi nõuetele vastavuse tehnoloogiates, kui neid peetakse vajalikuks;

19.  märgib vajadust edendada tarbijate ja muude osaliste digi- ja finantsharidust kogu ELis; rõhutab, kui tähtsad on piisavad pädevused ja uued digitaaloskused, ning ergutab komisjoni, liikmesriike ja finantstehnoloogia tööstust võimaldama elukestvat õpet ja koolitust ning oskuste arendamist, sest need on keskse tähtsusega nõuded selleks, et võimaldada võimalikult paljudele isikutele täielikku juurdepääsu finantsteenustele ja finantstehnoloogia vahenditele;

20.  märgib robotfinantsnõustajate arvu kasvu ja tunneb selle üle heameelt, sest see võib vähendada tarbijate jaoks turuinvesteeringutele juurdepääsul esinevaid tõkkeid;

21.  kutsub komisjoni üles jälgima finantssektoris algoritmide ulatuslikuma kasutamise alast arengut; palub komisjonil ja Euroopa järelevalveasutustel uurida algoritmides esineda võivaid vigu ja kõrvalekaldeid; rõhutab, et vea või diskrimineerimisega seotud mureküsimuse tekkimise korral tuleks automatiseeritud finantstehnoloogia teenuste kaudu tehtud otsuste suhtes kohaldada kaebuste lahendamise ja läbivaatamise protsessi ning asjakohast parandust;

22.  tunnistab, et regulatiivne nn liivakastistamine (sandboxing) võib tuua kasu, võimaldades kasvufirmadel ja finantsäriühingutel testida finantstehnoloogia tooteid reaalses keskkonnas; ergutab vahetama liivakastistamisega seotud regulatiivsetest algatustest õpitavaid parimaid tavasid; on arvamusel, et ergutada võiks sarnase lähenemisviisi kasutamist Euroopa tasandil, kuid samal ajal tuleks tagada, et tarbijaid teavitatakse niisuguses katseprojektis osalemise korral sellega seotud riskidest ning hoitakse ära konkurentsi õõnestavaid tavasid;

23.  rõhutab, et küberjulgeoleku küsimustega tuleb tegeleda kõikide finantstehnoloogia algatuste kavandamise etapis ja et võtta tuleb tugevaid kaitsemeetmeid, et kaitsta infrastruktuuri küberrünnete eest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima, kas küberriskide vastu suunatud kaitsemeetmed, mis on selles valdkonnas võetud, on piisavad, ning kutsub komisjoni, liikmesriike ja finantstehnoloogia tööstust üles tegema tulemuslikku koostööd teabe jagamise abil;

24.  palub, et liikmesriigid tagaksid küberjulgeoleku direktiivi õigeaegse ülevõtmise; tunneb heameelt küberjulgeoleku valdkonna uue avaliku ja erasektori partnerluse üle, mille käivitas hiljuti komisjon tööstuse osalusel; palub komisjonil töötada välja mitu uut ja konkreetset algatust, mille eesmärk on tugevdada selles sektoris finantstehnoloogia ettevõtjate, eriti VKEde ja idufirmade vastupanuvõimet küberrünnete suhtes;

25.  palub komisjonil e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalikke usaldusteenuseid käsitlevale määrusele (eIDASe määrus) tuginedes hinnata täiendavalt Euroopa e-identimise süsteemide raamistikku, et tagada, et nendega hõlbustatakse piiriüleste internetipõhiste finantsteenuste osutamist; palub komisjonil ühtlasi kiiremas korras hinnata praeguseid regulatiivseid tõkkeid, mis takistavad e-identimise tehnika ulatuslikumat kasutamist;

26.  tunneb heameelt Euroopa Parlamendi raporti üle, milles käsitletakse virtuaalvääringuid, ning tuletab meelde hajusandmebaasi tehnoloogia võimalikke hüvesid lisaks virtuaalvääringutele; märgib siiski ka virtuaalvääringute ja hajusandmebaasi tehnoloogia kiirest levikust tingitud riske; palub komisjonil uurida võimalikke hajusandmebaasi tehnoloogia kasutusviise finantstehnoloogia valdkonnas ja muudes digitaalse ühtse turu süsteemides ning jälgida ja ennetada eespool mainitud riske;

27.  märgib, et andmete kogumine ja analüüsimine on keskse tähtsusega finantstehnoloogia ettevõtjate jaoks, kes soovivad pakkuda tarbijatele sihipäraseid teenuseid, ning märgib nn digitaalse/andmete sotsialiseerimise (digital/data onboarding) ulatuslikumat kasutamist finantstehnoloogia ettevõtjate poolt; toetab muu hulgas suurandmete kasutamist finantstehnoloogia ettevõtjate riskijuhtimises; märgib samal ajal uute makseviisidega seotud potentsiaalseid riske, nagu riskid, mis on seotud pettuse, tarbijate andmete väärkasutamise, leebete autentimismenetluste või läbipaistvate ja selgete tingimuste puudumisega; palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel tagada piisaval tasemel kaitsemeetmed ja tõhusad õiguskaitsevahendid;

28.  kutsub komisjoni üles võtma arvesse nii andmete ulatuslikuma kogumise ja kasutamise ning kaugkontrolli suundumusi kui ka nendega seotud riske, pidades eelkõige silmas isikuandmete kaitse üldmäärust ja teist makseteenuste direktiivi ning põhimõtet „tunne oma klienti“, et tarbijad saaksid parema juurdepääsu piiriülestele finantstehnoloogia teenustele; rõhutab, et tuleb võtta andmekaitsemeetmeid ja et tarbijatele tuleks anda valikuvõimalus selle osas, kuidas andmeid kasutatakse ja kogutakse, tehes seda kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega;

29.  rõhutab, kui tähtis on kasutajate andmete ülekantavus, mis peab olema osa finantstehnoloogia teenustest, et tagada, et tarbijad ei oleks lukustatult seotud ainult ühe teenuseosutaja või tootega; palub komisjonil analüüsida, milliseid eeliseid toob finantstehnoloogia äriühingute puhul ulatuslikum juurdepääs rakendusliidesele, mis võimaldab pakkuda tarbijatele täiendavaid teenuseid;

30.  märgib, et kõnealuses sektoris minimaalse ühtlustamise ettenägemise korral võib finantsalase üleeuroopalise tegevusloa andmine võimaldada finantstehnoloogia teenuste pakkumist kogu Euroopas, olles samas allutatud konkreetse liikmesriigi regulatiivsele kontrollile.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

21.3.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

3

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Nicola Danti, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Sergio Gutiérrez Prieto, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Antonio López-Istúriz White, Morten Løkkegaard, Marlene Mizzi, Jiří Pospíšil, Marcus Pretzell, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Jasenko Selimovic, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Mihai Ţurcanu, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jan Philipp Albrecht, Pascal Arimont, Edward Czesak, Arndt Kohn, Julia Reda, Ulrike Trebesius, Sabine Verheyen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

David Coburn


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

32

+

ALDE

Dita Charanzová, Morten Løkkegaard, Jasenko Selimovic

ECR

Edward Czesak, Vicky Ford, Ulrike Trebesius, Anneleen Van Bossuyt

PPE

Pascal Arimont, Carlos Coelho, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Ildikó Gáll-Pelcz, Antonio López-Istúriz White, Jiří Pospíšil, Andreas Schwab, Ivan Štefanec, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mihai Ţurcanu, Sabine Verheyen

S&D

Sergio Gaetano Cofferati, Nicola Danti, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Sergio Gutiérrez Prieto, Liisa Jaakonsaari, Arndt Kohn, Marlene Mizzi, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Catherine Stihler

Verts/ALE

Jan Philipp Albrecht, Julia Reda

3

EFDD

David Coburn

ENF

Marcus Pretzell, Mylène Troszczynski

2

0

EFDD

Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Marco Zullo

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0 : erapooletu


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

25.4.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

45

6

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Pervenche Berès, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Sven Giegold, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Sander Loones, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Gabriel Mato, Costas Mavrides, Luigi Morgano, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Dimitrios Papadimoulis, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Pirkko Ruohonen-Lerner, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Miguel Viegas, Beatrix von Storch, Jakob von Weizsäcker

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Matt Carthy, Mady Delvaux, Ashley Fox, Ramón Jáuregui Atondo, Eva Kaili, Thomas Mann, Michel Reimon, Andreas Schwab, Lieve Wierinck


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

45

+

ALDE

Petr Ježek, Lieve Wierinck, Cora van Nieuwenhuizen

ECR

Ashley Fox, Sander Loones, Bernd Lucke, Stanisław Ożóg, Pirkko Ruohonen-Lerner, Kay Swinburne

PPE

Burkhard Balz, Markus Ferber, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Ivana Maletić, Thomas Mann, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Andreas Schwab, Theodor Dumitru Stolojan, Tom Vandenkendelaere, Esther de Lange

S&D

Pervenche Berès, Mady Delvaux, Jonás Fernández, Roberto Gualtieri, Cătălin Sorin Ivan, Ramón Jáuregui Atondo, Eva Kaili, Olle Ludvigsson, Costas Mavrides, Luigi Morgano, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Jakob von Weizsäcker

Verts/ALE

Sven Giegold, Michel Reimon, Molly Scott Cato, Ernest Urtasun

6

EFDD

Marco Valli, Beatrix von Storch

ENF

Gerolf Annemans

GUE/ NGL

Matt Carthy, Dimitrios Papadimoulis, Miguel Viegas

1

0

ENF

Bernard Monot

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 12. mai 2017Õigusalane teave