RAPORT Euroopa tööstuse digiteerimise kohta

10.5.2017 - (2016/2271(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Reinhard Bütikofer

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa tööstuse digiteerimise kohta

(2016/2271(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklit 173 (XVII jaotis), milles käsitletakse ELi tööstuspoliitikat ja viidatakse muu hulgas liidu tööstuse konkurentsivõimele,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 9, 11 ja 16,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada ühtse digitaalse turu kõiki võimalusi“ (COM(2016)0180),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“ (COM(2016)0178),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „IKT standardimise prioriteedid digitaalsel ühtsel turul“ (COM(2016)0176),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 19. aprilli 2016. aasta töödokumenti „Quantum technologies“ (Kvanttehnoloogia) (SWD(2016)0107),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 19. aprilli 2016. aasta töödokumenti „Advancing the Internet of Things in Europe“ (Asjade interneti arendamine Euroopas) (SWD(2016)0110),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatist „Eduka andmepõhise majanduse suunas“ (COM(2014)0442),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks[1],

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üleilmastumise ajastu uue tööstuspoliitika kohta[2],

–  võttes arvesse oma 16. juuni 2010. aasta resolutsiooni ELi 2020. aasta strateegia kohta[3],

–  võttes arvesse oma 15. juuni 2010. aasta resolutsiooni ühenduse innovatsioonipoliitika läbivaatamise kohta muutuva maailma taustal[4],

–  võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2010. aasta teatist „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale“ (COM(2010)0614),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus. Innovaatiline liit“ (COM(2010)0546),

–  võttes arvesse komisjoni 4. juuli 2007. aasta teatist „Tööstuspoliitika vahekokkuvõte. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse“ (COM(2007)0374),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192), sellega kaasnevat komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2015)0100) ning järgnevaid seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke ettepanekuid,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus, millega nähakse ette sätted, mis käsitlevad Euroopa elektroonilise side ühtset turgu ja ühendatud Euroopani jõudmiseks vajalikke meetmeid, ning millega muudetakse direktiive 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 1211/2009 ja (EL) nr 531/2012 (COM(2013)0627),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. märtsi 2013. aasta määrus kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (COM(2013)0147),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. veebruari 2013. aasta direktiiv meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase kogu Euroopa Liidus (COM(2013)0048),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks“ (COM(2012)0582),

–  võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Euroopa tööstuse taassünd“ (COM(2014)0014),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2012. aasta teatist „Ühtse turu akt II. Üheskoos uue majanduskasvu eest“ (COM(2012)0573),

–  võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks“ (COM(2011)0206),

–  võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus. 50 ettepanekut ühise tööturu ja ettevõtlusmaastiku ning omavahelise kaubavahetuse parendamiseks“ (COM(2010)0608),

–  võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa andmepõhise majanduse rajamine“ (COM(2017)0009),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks[5],

–  võttes arvesse oma 10. detsembri 2013. aasta resolutsiooni pilvandmetöötluse võimaluste kasutamise kohta Euroopas[6],

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni kasvu, liikuvuse ja tööhõive digitaalarengu tegevuskava kohta ja vajaduse kohta kiiremini tegutseda[7],

–  võttes arvesse oma 12. juuni 2012. aasta resolutsiooni elutähtsate infoinfrastruktuuride kaitse kohta – saavutused ja edasised sammud: üleilmse küberjulgeoleku suunas[8],

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni ELi sidusa kultuuri- ja loomemajanduse poliitika kohta[9],

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni Euroopa uue digitaalse tegevuskava kohta: 2015.eu[10],

–  võttes arvesse oma 15. juuni 2010. aasta resolutsiooni asjade interneti kohta[11],

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. juuli 2016. aasta arvamust „Tööstus 4.0 ja digitaalsed ümberkorraldused: edasised sammud“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0183/2017),

A.  arvestades, et tuleb teha energilisi pingutusi koos konkreetse poliitika, meemete ja stiimulitega ELi ja selle liikmesriikide taasindustrialiseerimiseks eesmärgiga ühendada konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus, kvaliteetsete töökohtade loomine ja kaasatus; tuletab meelde ELi eesmärki, mille kohaselt peaks 20 % liidu SKP-st tulema 2020. aastaks tööstusest, mille puhul tuleb tingimata arvesse võtta tööstussektori struktuurset ümberkujunemist, mida põhjustavad digitaalne katkestus ning uute ärimudelite tekkimine;

B.  arvestades, et tööstus on Euroopa majanduse ja jõukuse alus ning selle ees seisavad üleilmastumisest ja innovatsioonisuundumustest tingitud suured probleemid;

C.  arvestades, et tööstusliku tootmise digiteerimine aitab suurendada meie majanduse vastupanuvõimet, energia- ja ressursitõhusust, innovatsiooni jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet, muutes seega ärimudeleid, tootmist, tooteid, protsesse ja väärtuste loomist ning avaldades põhjalikku mõju Euroopa tööstusharude ja töötajate võimaluste ja ülesannete tasakaalule;

D.  arvestades, et Euroopal on tänu oma tööstuspärandile, tööstussektorite ja väärtusahelate võrgustikule, innovatsiooniga seotud tugevustele, strateegilistele avaliku sektori investeeringutele teadus- ja arendustegevusse, erainvesteeringute kättesaadavusele, tõhusale haldusele, oskustega tööjõule ning tööstusarengu integreerimisele ühiskondlike väljakutsetega ning asjaolule, et Euroopas on üle 30 riikliku ja piirkondliku algatuse tööstuse digiteerimiseks, tugev baas, mille alusel võtta endale juhtpositsioon digiüleminekus; arvestades, et ELi tööstust on võimalik tugevdada, kui me suudame luua digitaalselt täiustatud tööstuslike toodete ning toodete ja teenuste pakettide jaoks täielikult integreeritud väärtusahelad;

E.  arvestades, et 5G-võrk muudab meie majandust põhjalikult, asetades digiteerimise tööstusliku arengu ja sotsiaalsete teenuste keskmesse;

F.  arvestades, et eduka Euroopa tööstusstrateegia jaoks on hädavajalik luua digitaalne ühtne turg, et hoogustada majanduskasvu ja tööhõivet sotsiaalselt vastutustundlikul moel;

G.  arvestades, et hästi kavandatud tehnoloogiliselt neutraalne strateegia tööstusliku tootmise digiteerimiseks, mis ühendab inimesi ja masinaid ning teenuseid üha rohkem üle piiride kogu üleilmses väärtusahelas, on oluline hüppelaud meie majanduse vastupanuvõime, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks ja uute töökohtade loomiseks;

H.  arvestades, et digiteerimisel tuleks kasutada potentsiaali tõhustada ressursside, energia ja kapitali kasutamist, toetades sellega integreeritumat ringmajandust, väiksemat materjalimahukust ja suuremat tööstussümbioosi;

I.  arvestades, et digiteerimine võib ergutada turismisektorit, tuues kasu eelkõige reisijatele ja soodustades nende liikuvust, võimaldades muu hulgas lihtsamat juurdepääsu reaalajas teabele ja laiale teenustevalikule;

J.  arvestades, et hästi välja töötatud keeletehnoloogia võib aidata tööstussektoril saada üle keelebarjäärist, mis takistab digitaalse turu arengut;

K.  arvestades, et digiteerimine loob tootjatele, käitajatele, investoritele, töötajatele ja reisijatele transpordisektoris uusi võimalusi ning on eeltingimus selleks, et transpordisektor jääks toimivaks ja konkurentsivõimeliseks ning suurendaks oma tõhusust ning et transporditeenused muutuksid säästvamaks ja paremini toimivaks;

L.  arvestades, et digiteerimine võib aidata muuta töötingimused ohutumaks, tooted turvalisemaks ning individualiseerida ja detsentraliseerida tootmise;

M.  arvestades, et IKT-sektori tööhõives ja koolituses esineb suur sooline ebavõrdsus, millel on väga halb mõju võrdõiguslikkusele tööturul;

N.  arvestades, et tootmise digiteerimine, individualiseerimine ja detsentraliseerimine viivad töötingimuste muutumiseni ja avaldavad ulatuslikku sotsiaalset mõju; arvestades, et turvalised ja korralikud töötingimused ja tooteohutuse kõrged standardid peavad jääma ühiseks mureks;

O.  arvestades, et paljudes uuringutes on toonitatud, et tööstusliku tootmise digiteerimine muudab nõudlust tööturul ja tööhõivet Euroopas; arvestades, et see võib mõjutada töötajate õigusi ja osalemist reguleerivaid kehtivaid eeskirju; arvestades, et on selge, et neile muudatustele tuleb minna vastu, õpetades töötajatele uusi IKT-oskusi ja suurendades digitaaloskusi ühiskonnas tervikuna;

ELi integreeritud tööstuse digiteerimise strateegia väljatöötamine

1.  väljendab heameelt komisjoni teatise üle, mis käsitleb Euroopa tööstuse digiteerimist;

2.  on veendunud, et tööstuse digiteerimise strateegia on määrava tähtsusega, et aidata kaasa Euroopa kõige pakilisemate majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisele järgmisega:

a)  tugevdades majandusdünaamikat, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja vastupanuvõimet tehnoloogilisi muutusi ja häireid silmas pidades Euroopa tööstusharude ja majanduslike väärtusahelate ajakohastamise ja omavahel ühendamise kaudu, üha suuremate avaliku sektori ja erainvesteeringute kaudu reaalmajandusse ning pakkudes investeerimisvõimalusi jätkusuutliku nüüdisajastamise raames;

b)   soodustades kvaliteetsete töökohtade loomise ja töökohtade tagasitoomise võimalusi, parandades tööstandardeid ja tööstussektori töökohtade atraktiivsust, andes tarbijatele rohkem võimalusi ja teavet, püüeldes sotsiaalselt vastutustundlike ümberkujunduste ja kaasava tööturu poole, kus oleksid mitmekesisemad töömudelid ja tööajad ning paremad töötingimused ning töö ja elukestva õppe parem ühildamine;

c)  kasutades ressursse tõhusamalt ja vähendades tugevdatud Euroopa ringmajanduse abil töötleva tööstuse materjalimahukust, tuletades meelde, et see on väga tähtis Euroopa kõrgtehnoloogiasektori materiaalsete tingimuste jaoks ning digiteeritud tööstusliku tootmise ja selle toodete jaoks;

d)  tugevdades Euroopa ühtekuuluvust usaldusväärse ja ambitsioonika Euroopa investeerimispoliitika kaudu (pöörates erilist tähelepanu kõige kaasaegsema digitaalse taristu kasutuselevõtmisele), kasutades ära erinevaid Euroopa rahastamisvahendeid, sealhulgas EFSIt, piirkondlikke fonde, programmi „Horisont 2020“ jt, ning tagades kooskõlastatud tehnoloogiliselt neutraalse Euroopa tööstuspoliitika, mis tugineb ausale konkurentsile paljude osalejate vahel, innovatsioonile ja jätkusuutlikule nüüdisajastamisele ning tehnoloogilisele, sotsiaalsele ja ärimudelite innovatsioonile, millega ergutatakse digitaalset ühtset turgu ning kogu Euroopa tööstuse lõimumist ja kaasajastamist;

e)  toetades Euroopa kliimapoliitika eesmärke, suurendades tööstusliku tootmise energia- ja ressursitõhusust ning ringmajandust, vähendades heidet ning ühendades tööstuse jätkusuutlikkuse konkurentsivõimega;

f)  tugevdades majanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset innovatsiooni avalike ja eraandmete ning -teabe avatuse ja kättesaadavuse põhimõtete kaudu, kaitstes ettevõtjate, töötajate ja tarbijate vahelises suhtluses alati tundlikke andmeid, ning võimaldades mitmesuguste majandussektorite ja poliitikavaldkondade, sh loome- ja kultuurimajanduse paremat lõimumist;

g)  parandades kodanike elatustaset linna- ja linnavälistes piirkondades ning nende teadlikkust ja võimet kasutada ära digiteerimise võimalusi;

h)  ergutades ELi teadustegevuses tehnoloogilist ja sotsiaalset innovatsiooni selge sihiasetuse ja visiooniga tööstuse digiteerimise poliitika kaudu;

i)  parandades energiajulgeolekut ja vähendades energiatarbimist digiteeritud, paindlikuma ja tõhusama tööstusliku tootmise kaudu, mis võimaldab hallata energianõudlust paremini;

j)  tehes koostööd maailma teiste makropiirkondadega innovatiivsete ja õiglaste digitaalsete avatud turgude arendamisel;

k)  olles teadlik sellest, et vaja on õiglasemat ja mõjusamat Euroopa maksupoliitikat, selgitades selliseid küsimusi nagu maksubaas üleilmselt ühendatud digitaalsete turgude ja digiteeritud tootmise ajastul;

l)  kaasates investeeringuid ning maailma juhtivaid teadlasi ja eksperte, andes nii panuse majanduskasvu ja Euroopa konkurentsivõimesse;

m)  toetades digiteerimisel ja tehnoloogilisel arengul põhinevaid uusi ärimudeleid ja uuenduslikke idufirmasid;

3.  rõhutab, et tähtis on luua erainvesteeringuid hõlbustav konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond, bürokraatlikke takistusi ennetav toetav õigusraamistik, ehitada üles kaasaegne Euroopa digitaalne taristu ja ELi koordineerimisstruktuur tööstuse digiteerimiseks, mis hõlbustaks tööstuse digiteerimise riiklike, piirkondlike ja ELi-üleste algatuste ja platvormide kooskõlastamist; kutsub komisjoni üles tagama selle eesmärgi saavutamine, et 2020. aastaks oleks tööstuse osakaal SKPst 20 %; toonitab, et selleks, et ELil oleks võimalik mängida tööstuses ülemaailmselt juhtivat rolli, peab tööstuse digiteerimine olema seotud laiema ELi tööstusstrateegiaga; rõhutab digiteerimise edendamise olulisust, eelkõige mahajäänud liikmesriikides, piirkondades ja sektorites ja digilõhest mõjutatud inimeste hulgas; tunneb sellega seoses heameelt ettepaneku üle luua kõrgetasemeline ümarlaud ja Euroopa sidusrühmade foorum; rõhutab asjaomaste osalejate vahelise koostöö tähtsust ning eeldab, et lisaks tööstusjuhtidele ja sotsiaalpartneritele kutsutakse aktiivselt osalema ka teadusringkonnad, VKEd, standardiorganisatsioonid, poliitikakujundajad, riikliku ja kohaliku tasandi haldusasutused ning kodanikuühiskond;

4.  palub komisjonil jätkata oma tähtsat tööd seoses tootmis- ja digiteerimissuundumuste ning mittetehniliste valdkondade (nagu õigus, poliitika, haldus, kommunikatsioon jne) suundumuste vaatlemisega, uurides olulisi arenguid teistes piirkondades, selgitades välja uued peamised tehnoloogiad ning püüdes tagada, et Euroopa juhtpositsioon neis valdkondades säiliks ning et uued suundumused integreeritaks poliitikasse ja meetmetesse, võttes arvesse sisseprojekteeritud turbe, lõimprivaatsuse ja privaatsuse vaikesätete põhimõtteid, ning uurides, kas seda tööd oleks võimalik teha konkreetse tööstuse prognoosivõrgustiku, sh riiklike teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide kaudu;

5.  väljendab heameelt seoses komisjoni teatisega „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada digitaalse ühtse turu kõiki võimalusi“ (COM(2016)0180), kuid kahetseb asjaolu, et kuna teatises keskendutakse transpordisektori osas üksnes ühendatud ja automatiseeritud sõidukite juhtimisele, ei käsitleta selles piisavalt kõiki probleeme; tuletab meelde, et kuigi ühendatud ja automatiseeritud sõidukid kujutavad endast ühte põnevaimat eelseisvat digiüleminekut kõnealuses sektoris, on kõigil transpordiliikidel digiteerimise potentsiaal (nii tegevus- kui ka haldusprotsesside osas) ning see on olemas kogu väärtusahelas, alates tootjatest kuni reisijate ja kaubaveoni, ning neil on ka koordineerimispotentsiaal seoses kõigi sektoris kasutatavate uute tehnoloogiatega, nt Euroopa globaalse satelliitnavigatsiooni süsteemid EGNOS ja Galileo, millelt võib tulemusi oodata lähitulevikus; palub komisjonil keskenduda kõigi transpordiliikide digiüleminekule, sh transpordi ja turismiga seotud teenuste puhul;

6.  märgib, et digiteerimisprotsess ei ole olnud kogu transpordisektoris ühevõrra edukas ning see on siseturul tekitanud kahjulikku killustumist nii eri transpordiliikide vahel kui ka ühe ja sama liigi siseselt; rõhutab, et seoses transpordisektori konkurentsivõime ja digiteerimisega eksisteerivad liikmesriikide vahel märkimisväärsed ja üha süvenevad erinevused, mis kajastuvad ka piirkondade, äriühingute ja VKEde tasandil; on veendunud, et kooskõlastatud ELi tööstuse digiteerimise strateegia väljatöötamine võiks aidata sellist killustumist ja erinevusi ületada ning kaasata investeeringuid digiprojektidesse; rõhutab, et eesmärk ei peaks olema mitte ainult järjekordne poliitikadokument, vaid tõeline innovatsioonisuundumusi ja turupotentsiaali peegeldav strateegia, mille rakendamist hinnataks järjepidevalt;

7.  on seisukohal, et tööstuse digiteerimise strateegia aitab lahendada mõningaid transpordi- ja turismivaldkonna kõige pakilisemaid probleeme; kutsub seepärast komisjoni üles edaspidi toetama digiteerimist, selleks et:

a)  parandada transpordisektori üldist ohutust, kvaliteeti ja keskkonnatoimet;

b)  parandada tõketeta juurdepääsu kõigi, sealhulgas eakamate inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute või puuetega inimeste jaoks, ja tõsta teadlikkust alternatiivsetest liikuvuslahendustest, mis pakuvad reisijatele rohkem valikuvõimalusi, kasutajasõbralikumaid ja individualiseeritumaid tooteid ja rohkem teavet, kogu Euroopa Liidus, nii linna- kui ka vähem arenenud piirkondades;

c)  kärpida transpordikulusid, näiteks hoolduskulusid, ja tõhustada olemasoleva transporditaristu läbilaskevõime (nt konvois sõitmine, koostalitlusvõimelised intelligentsed transpordisüsteemid (C-ITS), Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) ja jõeteabeteenuste (RIS)) kasutamist;

d)  suurendada konkurentsivõimet, soodustades praeguste monopolide nõrgestamiseks uute osalejate, eelkõige VKEde ja idufirmade esiletõusu;

e)  hõlbustada ELi õigusaktide nõuetekohast ja ühtlustatud jõustamist, töötades välja liikluse juhtimissüsteemid, intelligentsed transpordisüsteemid, digitaalsed sõidumeerikud, elektroonilised teemaksusüsteemid jne, ning luua õigusraamistikud, mis sobiksid kõrgetasemelise tehnoloogia rakendamisest tekkida võivatesse tegelikesse uutesse olukordadesse;

f)  vähendada halduskoormust väikeste ja keskmise suurusega transpordiettevõtjate ja idufirmade jaoks, näiteks kaubaveo- ja logistikasektoris, lihtsustades haldusmenetlusi, tagades kaubavedude jälgimise ja jälitamise ning optimeerides sõiduplaane ja liiklusvoogusid;

g)  jätkata reisijate õiguste kaitsmist, sh andmekaitset, ka mitut transpordiliiki hõlmavate reiside puhul;

h)  vähendada probleeme, mis on seotud teabe asümmeetrilisusega transporditurul;

i)  soodustada atraktiivsust ja arengut turismisektoris, mis aitab luua umbes 10 % Euroopa SKPst, ning linna-, maa- ja äärepoolseimate piirkondade loomemajanduses, näiteks liikuvuse ja turismiteenuste parema integreerimise kaudu ka vähem tuntud sihtkohtades;

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et katkematu ja hästi toimiv ühenduvus on kõigi transpordiliikide kiirete, turvaliste ja usaldusväärsete ühenduste ja transpordisektori edasise digiteerimise eeltingimus; väljendab kahetsust seoses digivõrkude suure killustatusega ELis; on seisukohal, et investeeringuid lairibataristusse ja sagedusala õiglane jaotamine on transpordisektori digiteerimisel väga suure tähtsusega; rõhutab, et see nõuab valdkondadevahelist visiooni, nt elektroonika, telekommunikatsiooni, transpordi ja turismi vahel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täitma endale võetud kohustust, mis puudutab sellist liiki ühenduvuse võimaldamist põhilistel transporditeedel ja peamistes transpordisõlmedes hiljemalt 2025. aastaks, ning algatada selle laiendamine katmaks kogu ELi;

Tööstuse edukaks digiteerimiseks tingimuste loomine: taristu, investeeringud, innovatsioon ja oskused

9.  rõhutab, et tööstuse digiteerimise strateegia annab võimaluse edendada innovatsiooni, tõhusust ja jätkusuutlikke tehnoloogiaid, mis parandavad konkurentsivõimet ja ajakohastavad ELi tööstusbaasi ning kõrvaldavad digitaalse turu arendamise takistused; rõhutab, et integreeritud tööstuse digiteerimise aluseks peavad olema tugevad soodustavad tingimused alates esmaklassilisest tulevikukindlast digitaaltaristust, teadus- ja arendustegevusest ning investeerimist toetavast keskkonnast asjakohase kaasaegse innovatsiooni toetava õigusraamistiku, sügavama ühtse digitaalse turu, kõrgetasemeliste oskuste ja ettevõtluse ning ulatuslikuma sotsiaalse dialoogini;

10.  rõhutab vajadust edendada avaliku ja erasektori investeeringuid kiiresse ühenduvusse, näiteks 5G-võrgu, kiudoptika, navigatsiooni- ja satelliitsidetaristu kaudu, et tagada linna- ja tööstuspiirkondades tugev digitaalse taristu selgroog; toonitab sagedusalade jaotamise ühtlustamise tähtsust eesmärgiga suurendada nõudlust ühenduvuse järgi ja parandada võrguinvesteeringute keskkonna ennustatavust; toonitab, et vaja on saavutada juhtpositsioon digitaalsetes tööstuslikes väärtusahelates ja tähtsamates tehnoloogiates, nagu 5G-võrk, kvanttehnoloogia, kõrgjõudlusega andmetöötlus, tehisintellekt, pilvandmetöötlus, suurandmete analüüs, asjade internet, robootika, automaatika (sh kõrgautomaatne juhtimine) ja hajusandmebaasi tehnoloogia; toetab sellega seoses komisjoni teatisele lisatud komisjoni töödokumente;

11.  märgib, et digiüleminek transpordi- ja turismisektoris, eelkõige tellimispõhise ja jagamismajanduse areng, kujundab märkimisväärselt ümber reisijate ja tarbijate käitumist seoses liikuvuse ja turismiga, samuti tekitab vajaduse taristu vastavaks kohandamiseks; palub komisjonil hinnata digiteerimise mõju transpordi-, liikuvus- ja turismiteenuste valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu nende teenuste kasutajate käitumisele ja valikutele, ja kasutada veelgi rohkem ära selle ühiskondliku muutuse potentsiaali;

12.  märgib, et reisipiletite levitamise kasvav digiteerimine tähendab seda, et tarbijate jaoks on internetis rohkem kättesaadavat teavet, kuid see on üha enam esitatud viisil, mis muudab keerukaks eri pakkumiste võrdluse; on seisukohal, et seetõttu tuleb levitamisel, eelkõige internetipõhisel levitamisel pöörata rohkem tähelepanu läbipaistvuse ja neutraalsuse tagamisele, et tarbijad saaksid teha teadlikke otsuseid, mis põhinevad usaldusväärsel teabel, mis ei puuduta üksnes hinda, vaid ka muid parameetreid, sealhulgas teenuse kvaliteeti ja pakutavaid lisateenuseid; on veendunud, et selline läbipaistvus aitab edendada nii konkurentsi kui ka toetada mitmeliigilise transpordi arengut;

13.  usub, et digiteerimine peaks andma tarbijatele suurema valiku, kasutajasõbralikumad ja kohandatud tooted ning rohkem teavet, eelkõige toodete ja teenuste kvaliteedi kohta;

14.  juhib tähelepanu sellele, et keelebarjääri mõju tööstussektorile ja selle digiteerimisele ei ole digitaalset turgu käsitlevates dokumentides asjakohaselt arvesse võetud ega hinnatud; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid sellise keeletehnoloogia arendamist, mis aitab koos tööstuse digiteerimisega vähendada ka Euroopa turu killustatust;

15.  rõhutab, et nn analoogmitmekeelsuse tugevam toetamine Euroopas on kasulik nii Euroopa tööstuse digiteerimise kui ka mitmekülgsete digitaaloskuste õpetamise seisukohast; rõhutab seetõttu, et palju rohkem tähelepanu tuleb pöörata statistika-, nuti-, masintõlke- ja õppetarkvara alusuuringutele;

16.  rõhutab, et piirkonnad peavad keskenduma oma tootmisalastele tugevustele ning edendama oma arengut aruka spetsialiseerumise, arukate tarneahelate ja klastrite abil; on arvamusel, et VKEde, tööstus- ja sotsiaalvaldkonna osalejate, käsitöökodade sektori, idufirmade, teadusringkondade, uurimiskeskuste, tarbijaorganisatsioonide, loomemajanduse sektori, finantsvaldkonna ja muude sidusrühmade vahelised klastrid ja sünergia võivad olla edukad mudelid digitaalse tootmise ja innovatsiooni edendamisel; julgustab ELis teadustöö, innovatsiooni ja struktuurse ühtekuuluvuse edendamist; rõhutab kiirendusprogrammide ja riskikapitali tähtsust idufirmade laiendamiseks; märgib, kui oluline on kasutada digiteerimist ärimudeli uuenduste, nagu toodangu alusel maksmise süsteemide ja masskohandamise edendamiseks;

17.  usub, et erilist tähelepanu tuleks pöörata sellistele konkreetsetele probleemidele, mis VKEdel tekivad olukorras, kus digiteerimise jõupingutustest tekiks energia, ressursitõhususe ja tootmise tõhususe seisukohast kõige rohkem suhtelist kasu; pooldab VKEde ühenduste ja nende ulatuse tugevdamist digiteerimisprogrammide, digiteerimisele keskenduvate rakendusteaduskeskuste arendamise ja VKEde ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kaasrahastamise kaudu; on seisukohal, et tähelepanu tuleks pöörata andmete omandiõigusele ja andmetele juurdepääsule ning Euroopa digitaalvaldkonna praktika programmi väljatöötamisele;

18.  tunnustab tööstuse ajakohastamise jaoks aruka spetsialiseerumise platvormi loomist ning eriti tööstuse digiteerimist käsitlevas tegevuskavas esitatud komisjoni ettepanekut luua pädevuskeskuste võrgustik ja digitaalse innovatsiooni keskused, et tugevdada tööstuse digiteerimist ja VKEde digitaalset innovatsiooni kõikides piirkondades; märgib, et käsitöösektorit ei tohiks sellega seoses eirata; kutsub komisjoni üles eelkõige edendama digitaalse innovatsiooni keskuste ja digitaalpädevuse keskuste asutamist vähem digiteeritud Euroopa piirkondades; kutsub komisjoni üles suurendama digitaalse innovatsiooni keskuste rahastamist Euroopa eri vahendite kaudu (programmi „Horisont 2020“, struktuurifondide jms kaudu), et toetada liikmesriikide püüdlusi ja strateegiaid, mille eesmärk on arendada riigisisest digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikku, ning kaaluma võimalust katsetada nn liivakasti meetodit, mille raames ei takistata kehtivate õigusnormidega valdkondadevahelisi katseid kontrollitud keskkonnas; palub liikmesriikidel suurendada riikidevahelist koostööd oma digitaalse innovatsiooni keskuste vahel; usub, et asjaomased digitaalse innovatsiooni keskused peaksid keskenduma digitaalsele tööstuslikule innovatsioonile, mis aitab lahendada Euroopa ühiskondlikke probleeme; usub, et sellega seoses võiks digitaalse innovatsiooni keskuste rahastamise programmi „Horisont 2020“ raames ühendada sama programmi ühiskondlike väljakutsete valdkonna rahastamisega; märgib, et VKEdel on nõuannete kättesaadavuse, parimate tavade jagamise ja digitaalse innovatsiooni keskustega seotud oskusteabe küsimustes IKT innovatsiooniosakute võimalus;

19.  märgib, et linnadel ja kohalikel omavalitsustel on oluline roll uute ärimudelite arendamisel ning VKEdele ja teistele tööstuses osalejatele digitaalse taristu ja toe tagamisel ning et digitaalne tööstuslik innovatsioon pakub tohutuid võimalusi linnadele, näiteks minimaalseid jäätmeid tekitava kohaliku tootmise kaudu, tööstusliku tootmise ning kohaliku ja linna logistika ja transpordi tihedama integreerimise kaudu ning seoses energiatootmise, tarbimise, tootmise ja 3D printimisega; on seisukohal, et linnadel peaks olema samuti juurdepääs digitaalse innovatsiooni keskustele; palub komisjonil uurida kohalikke, riiklikke ja rahvusvahelisi parimaid tavasid ja edendada nende vahetamist; kiidab heaks Euroopa digitaallinna indeksi avaldamise ja algatused, mille eesmärk on edendada Euroopa linnade vahelist andmete ja süsteemide koostalitlust; märgib, et oma osa täidab selles arukate linnade algatus; toob esile positiivse kogemuse seoses piirkondlike nõuandefoorumitega;

20.  tõstab esile rolli, mis võib olla avalikul hankel ja õigusnõuetel, mis käsitlevad ettevõtete registreerimist ja nende tegevusest teavitamist või andmete avalikustamist, uue digitaalse tööstusliku tehnoloogia edendamisel; palub komisjonil kaaluda, kuidas saaks avalikke hankeid kasutada innovatsiooni edendamise süsteemina; palub komisjonil lisada oma õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi digitaalse kontrolli, mis tagaks, et õigusnormid oleksid digitaalvaldkonna suhtes ajakohased, ning hõlbustada parimate tavade vahetamist avaliku sektori ametiasutuste vahel seoses innovatsioonikriteeriumite kasutamisega avalikus pakkumismenetluses; soovitab kiirendada õigus- ja tehnoloogilise keskkonna, näiteks IPv6-le ülemineku kohandamist tööstuse digiteerimise ja asjade interneti kasutuselevõtmise vajadustele;

21.  rõhutab, kui oluline on tagada Euroopa tööstuse digiteerimise jaoks piisav avaliku ja erasektori rahastamine, kasutades paremini ära Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI); usub, et seda tuleb oluliselt suurendada ning samuti tuleb suurendada avaliku sektori investeeringuid digitaaltaristusse; rõhutab, et erasektori ja koostööplatvormidel on rahastamisel keskne tähtsus; palub komisjonil luua tööstuse digiteerimise rahastamise ümarlaud, mis uuriks seda küsimust ja esitaks uuenduslikke rahastamisettepanekuid; väljendab kahetsust selle üle, et ELi eelarves digitaalpoliitikale eraldatud vahendid on tegeliku mõju avaldamiseks liiga väikesed; tunnistab vajadust edendada Euroopa majandust tootlike investeeringute kaudu; on seisukohal, et praeguste Euroopa rahastamisvahendite, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning programmi „Horisont 2020“ kättesaadavusega tuleks tagada selle eesmärgi täitmine; usub, et nende fondide koos kasutamine peaks olema kooskõlas riiklike vahendite ja riigiabi käsitlevate õigusaktidega; tunnistab rolli, mida täidavad avaliku ja erasektori partnerlus ning ühisettevõtted;

22.  palub liikmesriikidel tagada tööstuse tõhusa digiteerimise toetamiseks maksusoodustused ettevõtjatele ja ettevõtetele, kes rakendavad digitaalseid ja arukaid tootmissüsteeme;

Tehnoloogia valdkonnas Euroopa juhtpositsiooni kindlustamine ja tööstuse digiteerimise turvalisuse tagamine: ühinemised ja omandamised, küberjulgeolek, andmevood, standardimine

23.  tunnistab, et teadus- ja arendustegevuse edendamine on hädavajalik; palub komisjonil toetada nii süsteemisiseseid kui ka väliseid püüdlusi seoses teadus- ja arendustegevusega ning edendada idufirmade, oluliste ettevõtjate, VKEde, ülikoolide jt vahelisi innovatsioonivõrgustikke ning koostööd digitaalses ökosüsteemis; palub komisjonil uurida, kuidas maksimeerida programmi „Horisont 2020“ teadusuuringute tulemuste kasutuselevõttu turul ja nende kasutamist Euroopa ettevõtetes; palub komisjonil suurendada programmi „Horisont 2020“ patente ja intellektuaalomandi õigusi loovate teadusprojektide määra ning sellest aru anda;

24.  rõhutab, kui oluline on kaitsta tundlikku Euroopa tehnoloogiat ja oskusteavet, mis moodustab tulevase tööstusliku tugevuse ja majandusliku vastupanuvõime aluse; tõstab esile võimalikke riske, mis on seotud strateegilise seisundi ja tööstuspoliitikast lähtuva välismaise otseinvesteeringuga, eriti seoses riigiettevõtetega, ühinemiste ja omandamiste kaudu; toonitab seoses välismaise otseinvesteeringuga asjaolu, et mõned välisinvestorid on järjest enam huvitatud tundliku Euroopa tehnoloogia enda valdusse saamisest ühinemiste ja omandamiste kaudu; kiidab heaks komisjoni algatuse uurida välisinvesteeringutega tegeleva Ameerika Ühendriikide komisjoni (CFIUS) kogemusi; rõhutab, et investeeringute võrdne turulepääs tuleks jõustada üleilmsete eeskirjade kehtestamise kaudu;

25.  rõhutab, et muutused, mis on seotud automatiseerimise, robootika, tehisintellekti tööstuses rakendamise ja erineva päritoluga tehniliste osade põhjaliku integreerimisega, tekitavad uusi küsimusi toodete ja tootmisrajatiste eest vastutamise teemal; kutsub komisjoni üles võimalikult kiiresti selgitama iseseisvalt tegutsevate süsteemide ohutuse ja vastutuse norme, sealhulgas testimistingimusi;

26.  tunnistab, et avatus ja ühenduvus võivad avaldada mõju ka haavatavusele seoses küberrünnete, sabotaaži, andmete manipuleerimise ja tööstusspionaažiga, ning rõhutab sellega seoses, kui tähtis on, et Euroopal oleks küberjulgeoleku küsimuses ühine seisukoht; tunnistab vajadust parandada teadlikkust küberjulgeoleku suurendamisest; peab kübervastupidavusvõime tagamist ettevõtjate ning liikmesriikide ja Euroopa tööstus- ja julgeolekupoliitika kujundajate väga oluliseks kohustuseks; usub, et tootjate ülesanne on tagada ohutus- ja küberjulgeoleku standardid, mis on kõikide digitaalsete uuenduste puhul põhilised projekteerimisparameetrid, võttes arvesse olemasolevat tehnika tasemest tulenevat tehnoloogiat ning projekteeritud turvalisuse ja vaikimisi turvalisuse põhimõtteid, kuid teatavate tingimuste ja kriteeriumite alusel saab sellest tootjavastutusest kõrvale kalduda; märgib, et küberjulgeoleku nõuded asjade internetile ja IT turvalisuse standardid, mille aluseks oleks näiteks etalonarhitektuur RAMI 4.0 ja ICS, tugevdaksid Euroopa kübervastupidavusvõimet; usub, et Euroopa standardiorganisatsioonidel on seejuures eriline roll ja neid ei tohiks kõrvale jätta; palub komisjonil uurida erinevaid mudeleid asjade interneti küberjulgeoleku edendamiseks; kutsub siiski riiklikke ametiasutusi üles muutma küberjulgeolekunõuded kohustuslikuks IT-seadmete ja asjade interneti toodetega seotud avalike hangete puhul; on seisukohal, et VKEdele pakutav küberjulgeoleku kontrollimine ja nende digiteeritud tööstustooteid käsitlev nõustamine on suure tähtsusega; usub, et parimate tavade jagamine ELi liikmesriikide vahel võib aidata suurendada selles valdkonnas Euroopa küberjulgeolekut;

27.  arvab, et elutähtsa taristu ja selle digitaalse turvalisuse jaoks peaksid olema ühised kriteeriumid ning et ELi küberjulgeoleku direktiiviga on tehtud esimene samm võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge taseme saavutamiseks liidus; kutsub komisjoni üles veenma liikmesriike seda direktiivi järjepidevalt ja õigeaegselt siseriiklikusse õigusesse üle võtma; rõhutab vajadust tugevdada rolli, mida küberjulgeoleku direktiivis viidatud juhtorganid täidavad usalduse suurendamisel tulevaste tehnoloogiate vastu; märgib, et küberohu järelevalvemehhanisme ja tulevikuseiret tuleks pidada ELi digitaaltööstuse turvalisuse jaoks oluliseks, pannes erilist rõhku VKEde ja tarbijate kaitsmisele;

28.  rõhutab, et eritähelepanu tuleb pöörata tööstuse või tootmisega seotud andmete ja teabe kogumise ja nendele juurdepääsemise küsimustele; rõhutab, et sellega seoses tuleb erilist rõhku panna andmesuveräänsuse, avatud ja standarditud juurdepääsu ja andmete kättesaadavuse põhimõtetele, innovatsiooni ja tootlikkuse edendamisele, uutele teenustele ja ärimudelitele ning turvalisuse auditeeritavusele, tagades samal ajal ausa konkurentsi; rõhutab, et andmete omandiõigust ja andmetele juurdepääsu reguleerimise uusi vorme tuleb käsitleda väga hoolikalt ning neid võib kehtestada vaid pärast põhjalikku konsulteerimist kõigi asjaomaste sidusrühmadega; usub, et nii innovatsiooni kui ka töötajate ja tarbijate eraelu puutumatusega seonduvat tuleb kaitsta kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega; rõhutab lisaks, et teabe avaldamist ja sellele juurdepääsu võimaldamist avalikes huvides ja teaduslikel eesmärkidel tuleks edendada; märgib sellega seoses komisjoni ettepanekut andmepõhise majanduse kohta, mille eesmärk on edendada Euroopa ühist andmeturgu; on seisukohal, et andmekorda käsitlevas käimasolevas arutelus tuleb usaldusväärse identifitseerimise ja andmevahetuse tehniliste lahenduste väljatöötamise edendamiseks rõhutada kahte peamist aspekti: ühelt poolt vaikimisi lepingueeskirju ja teiselt poolt ebaõigluse kontrollimise kasutuselevõtmist ettevõtetevahelistes lepingulistes suhetes;

29.  rõhutab, et Euroopa pilvandmetöötluse algatus koos seadusandliku ettepanekuga andmete vaba liikumise kohta, mille eesmärk on kõrvaldada põhjendamatud piirangud andmete asukohale, võiks innustada Euroopa tööstuse, eelkõige VKEde ja idufirmade digitaliseerimisprotsessi ning hoida ära ELi ühtse turu killustumist; kutsub komisjoni üles jälgima Euroopa pilvandmetöötluse algatuse vastuvõtmist ja ühtset rakendamist, et võimaldada õiglast, kiiret, usaldusväärset ja sujuvat andmete liikumist ja kasutamist; tuletab meelde, et komisjon võttis oma teatises kohustuse esitada seadusandlik ettepanek andmete vaba liikumise kohta ELis, et kõrvaldada või ära hoida põhjendamatud nõuded andmete asukoha osas siseriiklikes õigusaktides või õiguslikus reguleerimises;

30.  on kindlalt veendunud, et eriti transpordisektoris on avatud andmed, suurandmed ja andmete analüüs endiselt väga tähtsad digitaalse ühtse turu eeliste täielikuks ärakasutamiseks ja innovatsiooni edendamiseks; avaldab kahetsust, et andmete liikumise hõlbustamise algatused on seni jäänud killustatuks; rõhutab vajadust suurema õiguskindluse järele, eriti seoses omandiõiguse ja vastutusega, austades seejuures täielikult eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset;

31.  tunnustab tööstuse digiteerimise potentsiaali sektoriandmete kogumise jaoks ning avalik-õiguslike ja avaliku sektori osalusega asutuste ja turuosaliste poolse juhtimise jaoks;

32.  rõhutab arhitektuuri avatuse kui digitaalsete komponentide projekteerimispõhimõtte integreerimise tähtsust;

33.  tunnistab, et tööstuslike digitaalsete komponentide vahetamist ja omavahelist seotust puudutavat tehnilist oskusteavet on oluline kaitsta ning samas tuleks võimaldada ja edendada koostalitlusvõimet ja läbivühenduvust;

34.  rõhutab, et Euroopa juhtpositsioon tööstuse digiteerimisel nõuab liikmesriikide ja komisjoniga kooskõlastatud tugevat standardimise strateegiat, sealhulgas koostalitlusvõimet digitaalvaldkonnas; rõhutab Euroopa standardiorganisatsioonide olulist ja ainulaadset kooslust, mille kaasav ja konsensusel põhinev käsitus kaasab ühiskondlikke sidusrühmi ja eriti VKEsid; palub komisjonil edendada avatud standardite arendamist ning väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle tagada õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs standardsetele põhipatentidele ja nende tõhus litsentsimine ning tunnistab, et see on väga tähtis innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse edendamiseks ELis; usub, et ringmajandus võib olla tööstuslikes väärtusahelates teabevoogude sidusa standardimise peamine tegur; nõuab rahvusvaheliste foorumite ja konsortsiumidega seoses kogu ELi hõlmavat koordineerimist Euroopa standardiorganisatsioonide (Euroopa Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi) kaudu; usub, et soovitatav on seada eesmärgiks üleilmsed ja üldised standardid, kuid rõhutab ka valmidust jätkata Euroopa standarditega, kui rahvusvaheline koostöö standardimise foorumidel ei osutu edasiviivaks; leiab, et koostalitlusvõime on vajalik eelkõige asjade interneti valdkonnas tagamaks, et uute tehnoloogiate väljaarendamine parandab võimalusi tarbijatele, keda ei tohiks siduda ainult väheste konkreetsete teenusepakkujatega;

35.  rõhutab, et digiteerimisvaldkonna kaubandustõkked takistavad Euroopa tööstusettevõtjate rahvusvahelist tegevust ja kahjustavad Euroopa konkurentsivõimet; usub, et ELi ja kolmandate riikide vahelised ausa kaubanduse kokkulepped võivad aidata olulisel määral kaasa ühiste rahvusvaheliste eeskirjade koostamisele andmekaitse, andmevoogude ning andmete kasutamise ja standardimise valdkonnas;

Sotsiaalne mõõde: oskused, haridus ja sotsiaalne innovatsioon

36.  usub, et hariduse, maksustamise ja sotsiaalkindlustussüsteemide valdkonnas on vaja teha suuri jõupingutusi, et integreerida muutuste mõju meie Euroopa sotsiaal- ja majandusmudelitesse; rõhutab, et tööstuse digitaalsel ümberkujundamisel on suur ühiskondlik mõju eri valdkondadele alates tööhõivest, töötingimustest ja töötajate õigustest kuni hariduse ja oskuste, e-tervise, keskkonna ja kestliku arenguni; rõhutab vajadust püüelda selle muutuse raames turvalisuse tagamise poole; kutsub komisjoni üles adekvaatselt hindama ja käsitlema tööstuse digiteerimise sotsiaalset mõju ning esitama vajaduse korral meetmeid digilõhe kaotamiseks ja kaasava digitaalühiskonna edendamiseks, andes seejuures uut hoogu Euroopa konkurentsivõimele;

37.  tuletab meelde, et Euroopa Kohus on määratlenud mõiste „töötaja“ töösuhte alusel, mida iseloomustavad teatavad kriteeriumid, nt alluvussuhe, tasustamine ja töö iseloom[12]; nõuab õiguskindlust seoses sellega, mida tähendab „töösuhe“ digitaalsel tööturul, et tagada töö- ja sotsiaalõigusaktide järgimine; nendib, et faktiliselt on kõik platvormimajanduse töötajad olenemata lepingulisest suhtest kas töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad ja nad tuleks vastavalt liigitada;

38.  rõhutab, et haridus, koolitus ja elukestev õpe on digitaalühiskonna sotsiaalse sidususe nurgakivid; rõhutab, et Euroopal on selles valdkonnas digilõhe; nõuab pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist ja nendega koostöös oskuste garantii rakendamist ning kutsub liikmesriike üles leidma võimalusi selleks, et vastata kodanike vajadustele seoses pideva (ümber)õppe, täienduskoolituse ja elukestva õppega, et tagada sujuv üleminek arukale majandusele; rõhutab, kui oluline on digitaaloskuste edendamise ja tunnustamise tagamine ning uus mitmekülgsete oskuste arendamise suundumus; usub, et tööandjad peaksid kasutama Euroopa Sotsiaalfondi sellise koolituse jaoks ja selleks, et edendada digitaalseid vahendeid oskuste täiendamiseks koostöös tööstussektori ja sotsiaalpartneritega; väljendab heameelt õppematerjalide ja sektoripõhiste õppekavade väljatöötamise üle; palub komisjonil uurida digitaaloskuste puhul võimalusi täiendushariduse programmide sertifitseerimissüsteemi kehtestamiseks;

39.  rõhutab, et digitaaloskused peavad olema integreeritud riiklikesse õppekavadesse; märgib, et selliseid Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti toetatud algatusi nagu Euroopa küberturvalisuse kuu ja Euroopa küberturvalisuse katsumus tuleks selle eesmärgi täitmiseks edasi arendada; rõhutab, kui oluline on eraldi õpetajatele mõeldud digitaaloskuste koolitus, ning et digitaaloskusi tuleb õpetada kõigile lastele; palub liikmesriikidel tagada, et kõikides koolides oleks WiFi-ühendus ja kaasaegsed IT-seadmed; märgib, et kodeerimine mängib samuti olulist rolli; nõuab liikmesriikide vahelist parimate tavade vahetamist, et õppida väljakujunenud tavadest, nagu programm „Fit4Coding“, digitaalakadeemia algatused ja e-õppe programmid või kodeerimist õpetavad koolid, nagu Webforce3; palub komisjonil edendada digitaaloskuste kontrollimist IGCU/Pisa uuringute raames, et tagada ELi liikmesriikide vaheline konkurents ja võimaldada neid võrrelda; palub liikmesriikidel töötada koostöös komisjoniga välja valdkondadevahelised õppeprogrammid, mille eesmärk on integreerida mitut pädevust, nagu IT ja ärijuhtimine või inseneri- ja andmeteadus; rõhutab, et kõik liikmesriigid peaksid koostama kõikehõlmavad riiklikud digitaaloskuste strateegiad koos eesmärkidega, nii nagu komisjon on neid selleks üles kutsunud; rõhutab, et sotsiaalpartneritel ja muudel sidusrühmadel võib selliste strateegiate koostamisel ja rakendamisel olla keskne roll; märgib, et seni on vaid pooled ELi liikmesriigid loonud digitaalvaldkonna töökohtade edendamise koalitsioone; rõhutab, et eraldi eelarverida, mille raames toetatakse digitaaloskuste ja töökohtade koalitsiooniga seotud tegevusi, edendaks teabe levitamist ja edasist tegevust;

40.  rõhutab kutseõppe ja käsitöökodade sektori digiteerimisse investeerimise olulisust; rõhutab, et digitaaloskused tuleb samuti kombineerida insenerioskustega ja hariduse edendamisega loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas ning selliste pehmete oskuste edendamisega nagu suhtlus, rühma koordineerimine ja valdkondadeülene mõtlemine;

41.  nõuab soomõõtme lisamist kõigisse digitaalvaldkonna algatustesse, mis tagaks, et käimasolev digitaalne ümberkujundamine muutuks ka soolise võrdõiguslikkuse liikumapanevaks jõuks; rõhutab vajadust käsitleda tõsist soolist ebavõrdsust IKT sektoris, kuna see on Euroopa pikaajalise majanduskasvu ja heaolu jaoks väga oluline;

42.  märgib, et digiteerimine võimaldab parandada sotsiaalteenuste ja muude avalike teenuste kättesaadavust ning kaasata tööturule puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesi; rõhutab sellega seoses kaugtöö olulisust;

43.  juhib tähelepanu asjaolule, et nagu tõendab algatus Europeana, annab Euroopa teoste digitaliseerimine hea võimaluse nende kättesaadavuse, levitamise ja propageerimise parandamiseks, ning märgib, et digitaalne innovatsioon võib anda tõuke kultuuriväärtuste esitlemise ja nende kättesaadavuse põhjalikuks muutmiseks; rõhutab, et eelkõige on oluline edendada 3D-tehnoloogia kasutamist andmete kogumiseks ning hävitatud kultuuriväärtuste ja -pärandi taastamiseks; rõhutab vajadust tagada Euroopa kultuuripärandi digiteerimiseks, säilitamiseks ja veebis kättesaadavuse tagamiseks vajalik rahastamine;

44.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et puudega inimesed ei pääse ajaloo- ja kultuurimälestistele tihtipeale kergesti ligi, ning juhib tähelepanu võimalustele, mida pakub tugev digitaalne kultuuriplatvorm, mis suurendaks kaasatust ning muudaks kultuurikogemused, -mälestised ja -esemed terves Euroopas juurdepääsetavamaks geograafilisest asukohast hoolimata;

45.  ergutab tugitehnoloogiaid käsitlevat uurimis- ja arendustegevust, et töötada välja tooted, mida saaksid kasutada puuetega inimesed ja millest võiksid saada uued tööstuslikud tooted puudega inimeste kaasamiseks;

46.  pooldab korrapärase parimate tavade vahetamise kehtestamist, eduaruande esitamist kaks korda aastas ja soovituste koostamist tööstuse digiteerimise kohta;

47.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikidele.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0009.
• [2]  ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 131.
• [3]  ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 57.
• [4]  ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 41.
• [5]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0032.
• [6]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0535.
• [7]  ELT C 93, 9.3.2016, lk 120.
• [8]  ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 22.
• [9]  Vastuvõetud tekstid: P8_TA(2016)0486.
• [10]  ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 45.
• [11]  ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 24.
• [12]  Vt Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C 596/12, punkt 17, ja Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C 232/09, punkt 39.

SELETUSKIRI

Tööstusel on Euroopa majanduses keskne roll. See tagab töökohad, majandusdünaamika ja võib anda hädavajalikud lahendused, et tulla toime ühiskondlike probleemidega, millega Euroopa Liit silmitsi seisab, alates kestliku arengu eesmärkidest ja kliimamuutustest kuni demograafiliste muutuste, sotsiaalse ebakindluse ja elurikkuse kadumiseni. Samal ajal toimub praegu maailmas uus tööstusrevolutsioon, mis põhineb digiteerimisel ja automatiseerimisel. See muudab ärimudeleid, väärtusahelaid, tootmist ja tarbimist. Esile on kerkimas uued võtmetehnoloogiad, nagu suurandmed, asjade internet, 5G-võrk, pilvandmetöötlus, robootika, tehisintellekt, kvanttehnoloogia jne. Tekkimas on ülemaailmne võidujooks selles, kes suudab kõige kiiremini võtta omaks uued arengud ja nendega jätkusuutlikul ja sotsiaalsel viisil kohaneda.

Selleks, et Euroopa tööstussektor jääks konkurentsivõimeliseks, on oluline, et see juhiks kõnealust uut tööstusrevolutsiooni uuendusmeelselt ning põhinedes jätkusuutlikkusel. Euroopa Liidul on sellega seoses selged tööstuslikud eelised. Liidul on olemas oskusteave, teadus- ja arendustegevus, kvalifitseeritud töötajad, suur ühtne turg, tugev tööstuslik baas ning ajalugu tootmise ja teenuste ühendamise vallas. Seetõttu vajab Euroopa oma tootmisbaasi digiteerimisel ulatuslikku tööstuse ajakohastamise strateegiat. Euroopa Komisjoni teatise näol on tegemist olulise esimese sammuga õiges suunas.

Selline strateegia vajab terviklikku lähenemisviisi, mis põhineb järgmistel sammastel:

•  kogu Euroopat hõlmav kooskõlastamine ja nägemus;

•  õigete raamtingimuste kehtestamine (taristu, investeeringud, innovatsioon);

•  turvalisuse kui Euroopa spetsiifilisuse rõhutamine uute võtmetehnoloogiate väljatöötamisel;

•  sotsiaalse vastupanuvõime parandamine oskuste, hariduse ja sotsiaalse innovatsiooni kaudu.

EL vajab ühtset strateegilist lähenemisviisi. 28 eraldiseisvat riiklikku strateegiat, platvormi ja lähenemisviisi ei kasuta Euroopa lisaväärtusi, soodustab killustatust, ähvardab õõnestada ühtset turgu ning päädib ebatõhususega. Seepärast on hädavajalik ühendada Euroopa seisukoht üleeuroopalise kooskõlastamise platvormiga, et tagada, et riiklikud strateegiad oleksid paigutatud laiemasse konteksti ja omandaksid Euroopa perspektiivi. Eelkõige on vajalik ühtne Euroopa nägemus. Ainuüksi digiteerimine ei saa olla juhtmotiiviks. Digiteerimine on tegur konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja hea töö edendamise võimaldamiseks. Toodete ja teenuste digiteerimine lisaks tööstuse tuludele järgmise viie aasta jooksul enam kui 110 miljardit eurot aastas. Euroopa Komisjoni hinnangul kasvaks selle tulemusel tootlikkuse kasv järgmise kümne aasta jooksul juba ainuüksi Saksamaal 8 %. Samuti võib see tuua sotsiaalmajanduslikku ja keskkonnaalast kasu. Telekommunikatsioonioperaatori British Telecommunications (BT) kohaselt on IKT-l potentsiaal vähendada energia- ja ressursitõhususe kaudu ELi süsinikdioksiidi heitkoguseid enam kui 1,5 Gt võrra 2030. aastal ning e-tervis võib tänu harvematele näost näkku toimunud arsti konsultatsioonidele säästetud ruumikuludele tuua kaasa 14 miljardi euro suuruse kokkuhoiu.

Aga nende uute tööstuslike suundumustega kohanemine ei ole võimalik, kui Euroopa ei taga õigeid raamtingimusi. See tähendab Euroopa majandusele parima taristu tagamist (nt 5G-võrgu ja kiudoptika kaudu), teadus- ja uurimistegevuse ning innovatsiooni edendamist ja samuti uutesse tehnoloogiatesse ja ajakohastamisse investeeringute stimuleerimist. Euroopa Komisjoni arvamusel ulatusid umbes viimase 15 aasta jooksul IKT-ga seotud toodetesse tehtud investeeringud ELis vaid kolmandikuni Ameerika Ühendriikide samadest näitajatest. Investeeringute tase on liiga madal. Seepärast tuleb kehtestada raamtingimused, mis muudavad kokkuhoiumeetmete olukorra investeeringuteks. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on sellega seoses eriti tähtsad. Uuringute kohaselt leiab enamik Euroopa VKEdest, et nad on digitaaltehnoloogia kasutuselevõtu valdkonnas maha jäänud ning sellesse tehtavad investeeringud on puudulikud. Seda tuleb käsitleda VKEdele suunatud digiteerimise kampaania kaudu.

Uuel digitaalsel tööstusajastul tuleb samuti pöörata rohkem tähelepanu erinevatele turvaelementidele. See tähendab, et tuleb tagada, et Euroopa strateegilisi võtmetehnoloogiaid ei müüdaks odavalt välismaistele konkurentidele, pärssimata vabu turge. See tähendab samuti küberjulgeoleku tagamist digiteeritud tehases ja asjade internetis, kus iga digitaalse toote ja teenuse saab häkkimise kaudu muuta relvaks. Selleks on vajalikud selged küberjulgeoleku eeskirjad. Raamistik, mis tagab, et vaba andmevoog, kaitstes samas andmesuveräänsust, ja ettevõtjatevaheliste suhete andmehalduseks selgete eeskirjade kehtestamine on samuti hädavajalik, nii nagu ka standardimine. Euroopa konkurendid suruvad juba praegu tugevalt peale oma standardimise strateegiaid, et edendada enda tööstusettevõtteid. Selles olukorras peab Euroopa kaitsma oma tööstuse digiteerimise strateegiat selge standardimise kampaaniaga koos Euroopa standardiorganisatsioonidega.

On selge, et Euroopa tööstuse digiteerimisega kaasnevad ka probleemid, nt absurdne olukord, kus uued tehnoloogiad võivad erinevate uuringute kohaselt tuua kaasa töökohtade kaotuse ja sotsiaalse ebakindluse, samal ajal kui Euroopas on puudu kvalifitseeritud töötajatest. Aasta-aastalt on Euroopas praegu puudu umbes 180 000 IT-spetsialisti. Seepärast peab tööstuse digiteerimise strateegial olema tugev sotsiaalne mõõde. See hõlmab õigust koolitusele ja oskuste garantiid, elukestva õppe edendamist ja tagamist, et digitaaloskuseid õpetatakse alates varasest east ja need lisatakse õppekavadesse. Digitaaloskusi tuleb samuti edendada valdkonnaüleselt. Seda tuleb teha mitte ainult suurtes tööstusettevõtetes, vaid ka VKEdes ja käsitöösektoris. Sellega seoses on samuti hädavajalik digitaaloskuste ühendamine kutseõppega.

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (28.3.2017)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa tööstuse digiteerimise kohta
(2016/2271(INI))

Arvamuse koostaja: Marju Lauristin

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor annab praegu Euroopas tööd kuuele miljonile inimesele; arvestades, et 40 protsendil Euroopa töötajatest on ebapiisavad digitaaloskused ja nad satuvad pidevõppe käigus raskustesse; arvestades, et digiteeritud tööturu nõudmistele vastamiseks tuleb haridus- ja koolitussüsteeme kohandada ja tugevdada;

B.  arvestades, et IKT sektori tööhõives ja koolituses esineb suur sooline ebavõrdsus, mis kahjustab tugevalt võrdsust tööturul;

C.  arvestades, et tööstuse digiteerimine avaldab läbivat mõju kõigile sektori osadele ja suurendab tänu kaupade ja teenuste uuenduslikule ja säästvale tootmisele sektori konkurentsivõimet ning soodustab majanduskasvu ja loob töökohti ja jõukust, kuid samas tekitab probleeme, mistõttu on vajalik õiglast digiüleminekut soovivate tööturu osapoolte ja riigiasutuste aktiivne osalemine;

D.  arvestades, et tööstuse lisaväärtuse ja tööhõive suhteline osakaal on aastakümneid vähenenud ning see on tekitanud majanduses tasakaalustamatust ja on mõnel juhul kahjustanud sotsiaalset ja piirkondlikku ühtekuuluvust;

E.  arvestades, et digiteerimisega võib kaasneda uus inimeste-, rühmade-, masinate- ja süsteemidevaheline suhete võrgustik, millest võib tekkida inimloovuse ja tehisintellekti koostoime;

F.  arvestades, et tõenäoliselt automatiseeritakse keskmiselt 9 % töökohtadest ja veel 25 % töökohtade puhul muutuvad pooled ülesanded automatiseerimise tõttu märkimisväärselt;

G.  arvestades, et komisjoni andmetel kasvab nõudlus kõrge kvalifikatsiooniga digitaalvaldkonna töötajate järele pidevalt ja kui asjakohaseid meetmeid ei võeta, võib täitmata ametikohtade arv 2020. aastaks ulatuda 756 000ni, mis seab ohtu Euroopa majanduskasvu ja konkurentsivõime; arvestades, et praegused haridus- ja koolitussüsteemid tuleks vajaduse korral läbi vaadata, et paremini rahuldada digitaalse tööturu vajadusi ja tööhõivet suurendada;

H.  arvestades, et tehnika arengu ja sellega kaasnevate tööalaste muutustega kohanemine on ülesanne, millega ettevõtted, ametiühingud ja poliitikud peavad edaspidi pidevalt tegelema; arvestades, et üks peamistest väljakutsetest on viia haridus- ja koolitussüsteemid vastavusse digitaalse tööturu vajadustega ja tagada, et tööstuse digiteerimine toimiks inimtööd täiendavana;

1.  rõhutab, et tööstuse digiteerimine toob kaasa suuri väljakutseid ja võimalusi nii töökohtade loomise ja kadumise kui ka töökorralduse vallas; rõhutab, et tööstuse digiteerimine nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt koostöös tööturu osapooltega sihipärast tegutsemist sellistes valdkondades nagu tööhõive, sotsiaal-, haridus- ja maksupoliitika, kollektiivsete läbirääkimiste tõhustamine ja ajakohase taristu tagamine; rõhutab, et tööstuse digiteerimist tuleks korraldada nii, et see aitaks parandada töötingimusi;

2.  juhib tähelepanu sellele, et uued digiteerimisel põhinevad töövormid lahutavad sageli töökoha ettevõttest, mis tekitab probleeme seoses kohaldatava tööõiguse, sotsiaalkaitse ja kollektiivlepingutega, sealhulgas samal töökohal võrdse kohtlemise põhimõttega; on mures ebakindlate töösuhete levimise pärast tööstuse valdkonnas, sealhulgas näilise füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise ja ebaõiglaste tööajata lepingute pärast; rõhutab, et töötajate kaitse peab digitaalsel tööturul olema kõigile võrdselt tagatud;

3.  märgib, et tööstuse digiteerimises on suured piirkondlikud erinevused, mis mõjutavad töökohti, tootlikkust ja majanduskasvu, eriti VKEde puhul; märgib, et lisaks piirkondlikele erinevustele võib digiteerimise alal täheldada ka sotsiaalset lõhet ja ettevõtjatevahelisi erinevusi; nõuab seetõttu suuremate pingutuste tegemist kaasava digitaalse taristu arendamisel, sealhulgas lairibaühenduse kättesaadavuse parandamisel ja VKEde toetamisel, eelkõige mahajäänud piirkondades; kutsub liitu üles toetama investeeringuid digitaalsesse taristusse ja kasutama selleks tõhusamalt ELi vahendeid; rõhutab vajadust edendada interneti üldist kättesaadavust, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevatele elanikkonnarühmadele ja maapiirkondades elavatele inimestele;

4.  peab avalikku digitaalset innovatsiooni ja avatud standardeid vahendiks, millega vältida digiteadmiste koondumist üksikutesse tööstusettevõtetesse ning edendada liikmesriikides tasakaalustatud digiarengut;

5.  rõhutab juba loodud riiklike digiteerimisalgatuste (nt Industrie 4.0) vaheliste võrgustike ja koostöö tähtsust ning nõuab suuremaid jõupingutusi mahajäänud piirkondade ja valdkondade toetamiseks, et tagada võrdsed võimalused ning saavutada suurem majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus; rõhutab digitaalpädevuse keskuste potentsiaali toetada tööstuse digiteerimist, suurendada olemasolevate ettevõtete konkurentsivõimet ja ergutada uute loomist;

6.  märgib, et digiüleminek on keeruline nähtus, millega tuleb tegeleda ka Euroopa tasandil, et vältida ühtse turu killustumist, ning soovitab selles vallas teha tihedat koostööd riiklike ja piirkondlike sidusrühmadega;

7.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostöös tööturu osapooltega korrapäraselt jälgima ja hindama digiteerimise mõju töökohtade kvaliteedile, arvule ja liikidele ning oskuste ja kvalifikatsioonide vajadusele ning seda arvestades kohandama vastavaid poliitikameetmeid, et kaitsta töötajate õigusi, tagada aus konkurents ning kindlustada digiteerimise abil sotsiaal- ja tööstandardite edendamine; juhib tähelepanu asjaolule, et tööstuse digiteerimisest tulenevalt võib eri liiki töökohtade loomise ja kadumise vaheline suhe mõjutada liikmesriikide sotsiaal- ja töötuskindlustusskeemide ning pensionisüsteemide rahalist jätkusuutlikkust; tuletab meelde, et tööstuse digiteerimine ei mõjuta kõiki tulevasi töökohti võrdselt ja et inimsuhtluse tähtsust ei tohiks alahinnata;

8.  märgib, et digitaaltehnoloogiatel põhinevad uued ärimudelid mõjutavad tööturgu ning nõudlust digitaaloskustega töötajate ja teenuseosutajate järele; rõhutab, et digiteerimine pakub võimalusi tootmise ELi tagasitoomiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja tootmise ELi tagasitoomise strateegiad, et edendada liidus majanduskasvu ja töökohtade loomist;

9.  tuletab meelde, et digiteerimine võib suurendada jõukuse ebavõrdset jaotumist, sest süvenev digilõhe võib jagada ühiskonna, liikmesriigid ja piirkonnad nendeks, kes suudavad suurenevat digitaalset tootlikkust ära kasutada, ja nendeks, kes ei suuda; palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel uurida, kuidas on võimalik vähendada automatiseerimisega kaasnevat ebavõrdsust;

10.  tõdeb, et tööstuse digiteerimine tekitab uusi võimalusi ja väljakutseid; märgib, et tööstuse digiteerimisel on positiivne mõju, sest see suurendab töökorralduse paindlikkust, mis võib luua parema töö- ja eraelu tasakaalu, mitmekesistada mobiilse kaugtöö võimalusi ning võimaldada maa- ja eraldatud piirkondade elanikel siseneda tööturule, kui neil on olemas vajalik taristu, ning seeläbi tugevdada majanduskasvu; tunnistab samas, et digiteerimisest tuleneva suurema paindlikkusega võib kaasneda ebastabiilsem ja ebakindlam tööhõive; rõhutab, et uusi töövorme ei tohi kasutada töötajate ja tarbijate õiguste kaitsega seotud kehtivatest töö- ja sotsiaalõigusnormidest kõrvalehoidmiseks; juhib tähelepanu sellele, et platvormimajanduses peavad traditsioonilised tööstusharud ja ettevõtjad osalema võrdsetel alustel;

11.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma andmeid, mis võimaldaksid jälgida ja hinnata digiteerimise mõju tööhõivevormidele ja töötingimustele, ning viima ellu vajalikud algatused, et muuta selgemaks nn platvormitöötajate õiguslik olukord, tehes eelkõige vahet füüsilisest isikust ettevõtjatel ja töötajatel, ning vajaduse korral kohandama kehtivaid õigusakte, et kõik töökohad oleksid tööõigusega nõuetekohaselt hõlmatud; rõhutab, et kõigil töötajatel on ühesugused sotsiaalsed õigused, sealhulgas vaba liikumise õigus, ühinemisvabadus, kollektiivlepingute sõlmimise õigus ning kollektiivses aktsioonis osalemise õigus, mis on sätestatud aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning mida tuleb järgida; rõhutab, et platvormimajanduse jaoks on vaja proportsionaalset reguleerivat ja halduskeskkonda, milles võetakse arvesse kõigi sidusrühmade õigusi ja kohustusi;

12.  tuletab meelde, et Euroopa Kohus on määratlenud mõiste „töötaja“ töösuhte alusel, mida iseloomustavad teatavad kriteeriumid, nt alluvussuhe, tasustamine ja töö iseloom[1]; nõuab õiguskindlust seoses sellega, mida tähendab töösuhe digitaalsel tööturul, et tagada töö- ja sotsiaalõigusaktide järgimine; nendib, et faktiliselt on kõik platvormimajanduse töötajad olenemata lepingulisest suhtest kas töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad ja nad tuleks vastavalt liigitada;

13.  on mures selle pärast, et töötajate digitaaloskuste tase on ühe liikmesriigi piires ja eri liikmesriikides väga erinev; rõhutab vajadust see lõhe kaotada, sest see mõjutab negatiivselt arenguvõimalusi ja tööturgu;

14.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et tööstuse digiteerimine ja sellest tulenev uute töövormide lisandumine ei kahjustaks sotsiaalmaksete laekumist ja et kõigi töövormide puhul makstaks kõiki makse; märgib, et digilahendused võivad maksude ja sotsiaalmaksete kogumist lihtsustada;

15.  palub komisjonil ja liikmesriikidel digitaalmajanduse regulatiivse raamistiku kohandamisel konsulteerida regulaarselt tööturu osapooltega; palub tööturu osapooltel sõlmida platvormimajanduse kollektiivlepingud;

16.  kutsub liikmesriike üles tagama juurdepääsu 21. sajandi oskuste, eelkõige digitaaloskuste, kriitilise mõtlemise, probleemilahenduse, meeskonnatöö ja suurandmete kasutamise koolitustele, et kõik kodanikud saaksid võrdselt digitaalsel ühtsel turul osaleda; rõhutab sellega seoses valdkonnaüleste oskuste tähtsust, sest need võimaldavad töötajatel teha teadlikke otsuseid ning arendada algatusvõimet ja eneseteadlikkust; rõhutab tööandjate rolli selliste koolituste korraldamisel ja rahastamisel, mis võimaldaksid töötajatel täiendada digitaaloskusi ja tõsta kvalifikatsiooni; juhib tähelepanu töötajatele, kelle töökohad võivad tööstuse pideva digiteerumise tõttu kaduda;

17.  rõhutab kõigi töötajate pidevõppe tähtsust digitaalajastul; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et töö kaotanud inimestel oleks soovi korral kiire juurdepääs ümberõppele digitaaloskuste valdkonnas; nõuab sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist, et käia kaasas digiteerimisest tingitud töö- ja karjäärimudelitega;

18.  rõhutab, et on oluline viia haridussüsteemid vastavusse digitaalmajanduse vajadustega, pakkumaks üliõpilastele asjakohaseid teadmisi ja oskusi; kutsub veel kord komisjoni ja liikmesriike üles soosima koolides valdkondadevahelist mõtlemist, et rahuldada kasvavat nõudlust digitaalsete ja vastastikku täiendavate oskuste järele; kutsub liikmesriike üles keskenduma mitte ainult töötajate oskuste parandamisele, vaid edendama juba maast madalast loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna (STEM) õpet ja huvi selle valdkonna vastu ning ettevõtlusoskusi ja vajalikke pehmeid oskusi; rõhutab, et erilisi jõupingutusi tuleb teha suure soolise ebavõrdsuse kaotamiseks IKT sektoris; kutsub liikmesriike üles töötama tööturu osapoolte ning haridus- ja koolitusasutuste kaasabil välja digitaalajastu oskuste strateegiad ja kutseõppeprogrammid;

19.  nendib, et oskuste mittevastavus digitaalmajanduse nõudmistele ei tulene mitte ainult oskuste puudumisest, vaid ka halbadest töötingimustest, mille tõttu mõned tipposkustega töötajad otsustavad töötada mujal, ning inimressursside halvast juhtimisest, mis ei võimalda täielikult ära kasutada digipõlvkonna oskusi ja teadmisi;

20.  on rahul komisjoni algatustega, nagu „Digioskuste ja töökohtade koalitsioon“, mille eesmärk on vähendada kõrge kvalifikatsiooniga töötajate puudust; rõhutab, et püsivat edu on selles valdkonnas võimalik saavutada vaid siis, kui kaasatakse kõik olulised sidusrühmad, sealhulgas tööturu osapooled, haridus- ja koolitusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid;

21.  rõhutab, et töötajad ei ole robotiseeritud tootmissüsteemide ja digitaalsete platvormide kõrval teisejärgulised, vaid neil on oluline roll oma töökeskkonna kujundamisel ja tööstuse digiteerimisel; rõhutab seetõttu, et õiglase digiülemineku tagamiseks tuleb kindlustada õigus olla ära kuulatud ja osaleda ettevõttega seotud otsuste tegemises ning kaasata tööturu osapooled igal tasandil;

22.  rõhutab vajadust teha kindlaks nii tööstuse digiteerimisest tulenev positiivne mõju kui ka töötervishoiu ja tööohutuse riskid, sealhulgas uued psühholoogilised ohud ning robotite ja inimeste vahelise suhtluse mõju, ja neid analüüsida, et vajaduse korral võtta asjakohaseid meetmeid; rõhutab sellega seoses vajadust kaasata tööturu osapooled; juhib tähelepanu psühholoogilisele ja neuroloogilisele mõjule, mida digiteerimine avaldab töötajatele, sest pidev kättesaadavus tekitab tööga seotud vaimse tervise probleemide, näiteks läbipõlemise ohtu; nõuab seetõttu, et töötajatel peab olema õigus mitte olla kättesaadav väljaspool kokkulepitud tööaega;

23.  palub komisjonil ja selle ametitel, eelkõige Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuril uurida digiteerimise, robootika ja tehisintellekti mõju vaimsele pingele ja esitada vajaduse korral poliitilised soovitused; juhib tähelepanu sellele, et pidev digitaaltehnoloogiline järelevalve võib mõjutada töökeskkonda ja tekitada tööalast stressi; rõhutab sellega seoses, et uuringud näitavad selgelt, et tugevam surve ja järelevalve ei paranda töötulemusi, vaid pigem põhjustab terviseriske, vigu ja õnnetusi[2];

24.  kutsub liikmesriike üles korraldama koostöös tööturu osapooltega üleriigilise arutelu töö ja digiteerimise tuleviku teemal; leiab, et komisjon peaks võtma juhtrolli sellistest riiklikest algatustest teavitamisel ja nende koordineerimisel;

25.  märgib, et uute tehnoloogiate ja elektrooniliste sidevahendite üha laialdasem kasutamine töökohal tekitab küsimusi seoses töötajate eraelu puutumatuse ja uute järelevalvevõimalustega; rõhutab seetõttu tungivat vajadust arutada ja töötada välja paremaid poliitilisi raamistikke töötajatega seotud andmete kasutamiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks kooskõlas määrusega 2016/679, et vältida töötajate põhiõiguste rikkumist ja tagada töötajatele andmetele juurdepääsu õigus;

26.  märgib, et digiteerimine võimaldab parandada sotsiaalteenuste ja muude avalike teenuste kättesaadavust ning kaasata tööturule puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesi; rõhutab sellega seoses kaugtöö olulisust;

27.  täheldab platvormipõhise töö osakaalu suurenemist ja peab tõenäoliseks selle edasist levikut tööstussektoris, arvestades digiteerimisega tekkivaid detsentraliseerimise ja paindlikkusega seotud võimalusi; on endiselt mures selle pärast, et mõnikord kasutatakse platvormipõhist tööd maksualaste õigusaktide ja töötajate õiguste järgimisest, sealhulgas miinimumpalga nõudest, tervishoiu- ja ohutusalastest kohustustest, maksimaalse tööaja piirangust ja sotsiaalkindlustuse õigusest kõrvale hoidmiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja raamistiku, mis tagab, et nn platvormitöötajad saaksid kasutada samu õigusi nagu teised töötajad traditsioonilistes majandusharudes ning et üksikisikute ja ettevõtjate maksude ja sotsiaalmaksete osas valitseksid võrdsed võimalused, eesmärgiga kindlustada riigi rahanduse ja sotsiaalkindlustussüsteemide pikaajaline stabiilsus.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	22.3.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	43 1 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mara Bizzotto, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Lampros Fountoulis, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Emilian Pavel, João Pimenta Lopes, Georgi Pirinski, Marek Plura, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Robert Rochefort, Maria João Rodrigues, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Yana Toom, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Maria Arena, Georges Bach, Tania González Peñas, Krzysztof Hetman, Marju Lauristin, Alex Mayer, Joachim Schuster, Jasenko Selimovic, Csaba Sógor, Michaela Šojdrová, Neoklis Sylikiotis

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

43	+
ALDE ECR ENF GUE/NGL PPE   S&D Verts/ALE	Enrique Calvet Chambon, Robert Rochefort, Jasenko Selimovic, Yana Toom, Renate Weber Anthea McIntyre; Jana Žitňanská Dominique Martin, Joëlle Mélin Tania González Peñas, Rina Ronja Kari, Patrick Le Hyaric, Neoklis Sylikiotis Georges Bach, David Casa, Krzysztof Hetman, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Thomas Mann, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Michaela Šojdrová, Csaba Sógor, Romana Tomc Maria Arena, Ole Christensen, Jan Keller, Marju Lauristin, Javi López, Alex Mayer, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Maria João Rodrigues, Joachim Schuster, Jutta Steinruck, Marita Ulvskog Jean Lambert, Terry Reintke, Tatjana Ždanoka

1	–
NI	Lampros Fountoulis

2	0
ENF GUE/NGL	Mara Bizzotto João Pimenta Lopes

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

• [1]  Vt Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C 596/12, punkt 17, ja Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C 232/09, punkt 39.
• [2]  Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur: „Work-related stress and risk assessment. A European campaign on risk assessment“ (Tööstress ja riskihindamine. Euroopa riskihindamise kampaania); 14. juuni 2013. aasta seisuga kättesaadav veebilehel https://osha.europa.eu/en/surveys-and-statistics-osh/esener.

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (7.2.2017)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta
(2016/2271(INI))

Arvamuse koostaja: Sergio Gaetano Cofferati

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt komisjoni teatise „Euroopa tööstuse digitaliseerimine“ (COM(2016)0180) üle; tuletab meelde eesmärki suurendada tööstuse osakaalu ELi SKPs 2020. aastaks 20 %ni; toonitab, et digitaliseerimine võib siin tähtsat rolli täita ja pakkuda ärivõimalusi; rõhutab tungivat vajadust koostada kõrgete eesmärkidega ja sidus ELi strateegia, millesse koondatakse mitmesugused ELi algatused ja millega kooskõlastatakse vastavad siseriiklikud ja piirkondlikud strateegiad, hoides ära killustatuse ja suurendades tarbijate, töötajate ja ettevõtjate võimalusi;

2.  rõhutab, et digitaliseerimine on elavdanud kõiki majandussektoreid ning Euroopa peab sellest võimalusest kinni haarama, et suurendada oma konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid arendaksid edasi ELi ühtset turgu eesmärgiga tugevdada Euroopa tööstust, sealhulgas väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ja idufirmasid, tagada sidus õiguslik raamistik ja kõrvaldada põhjendamatud õiguslikud takistused, vähendada bürokraatiat ja ajakohastades õigusakte;

3.  rõhutab, et vaja on piisavalt investeeringuid ning teadustegevuse ja innovatsiooni, taristute, küberjulgeoleku, andmekaitse, e-valitsuse ja digitaalsete oskuste sidusat õigusraamistikku, et tagada hästi toimiv digitaalne ühtne turg; rõhutab, et EL jääb selles osas maha oma konkurentidest ja on vaja rohkem vahendeid kõnesolevateks investeeringuteks ning täielikult tuleb ära kasutada olemasolevate fondide pakutavad võimalused ja sünergia ning ergutada erasektori investeeringuid; leiab, et komisjon peaks tegema veelgi jõupingutusi nende probleemide tõhusaks lahendamiseks nõuab tungivalt, et komisjon tooks käivitatud ja tulevaste algatuste rahastamisse rohkem selgust ja hõlbustaks digitaliseerimisprotsessi, eriti seoses EFSI, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja H2020 rolli ja nendevahelise võimaliku koostoimega ning samuti eeldatava panusega liikmesriikide riigieelarvest; kutsub komisjoni üles uurima ühiste tehnoloogiaalgatuste ning avaliku ja erasektori partnerluste mõju seoses programmi „Horisont 2020“ eelseisva vahehindamisega;

4.  tuletab meelde, et praegu on olemas 30 paralleelset riiklikku ja piirkondlikku algatust; rõhutab koostoimete loomise ja rahvusvahelise koostöö tähtsust nende vahel, et tagada parem nähtavus, lisaväärtus ja ressursside tõhus kasutamine; peab kahetsusväärseks, et tööstussektori konkurentsivõime ja digitaliseerimise vallas on üha suurem geograafiline lõhe; nõuab, et laiendataks püsi- ja mobiilse ühenduse väga kiire võrgu taristut ja see tehtaks kättesaadavaks kõikides, sealhulgas maa- ja eraldatud piirkondades; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja tervikliku statistika, mis täiendaks olemasolevat statistikat, nagu digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI), et paremini hinnata digitaliseerimisprotsessi eri valdkondades ja sektorites;

5.  peab tervitatavaks komisjoni kavatsust rajada kogu Euroopas digitaalsed innovatsioonikeskused, kuhu koondataks olemasolevad ELi ja siseriiklikud algatused; rõhutab, et need keskused peaksid võimaldama juhendamist, nõustamist ja heade tavade vahetust; palub komisjonil tagada, et Euroopa tasandi koostöö ja investeeringud tööstuse digitaliseerimise vallas tooksid kaasa geograafilise lõhe järkjärgulise vähenemise, olemasolevate vahendite parema kooskõlastamise ja suurendaksid VKEde digitaliseerimise võimalusi; rõhutab, et selles osas on oluline luua digitaalsõbralik keskkond mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele;

6.  juhib tähelepanu ohule, et kasum võib libiseda tööstusettevõtjatelt digitaalplatvormide eraomanikele ning turg võib kontsentreeruda väheste turul osalejate kätte, mis tekitab de facto monopole, eelkõige seoses platvormidega; on seisukohal, et vaja on konkurentsiasutuste tõhusat ja järjepidevat tegevust ning vajaduse korral seadusandlikke algatusi, et tagada paljude osalejate vaheline aus konkurents ka digitaalses keskkonnas;

7.  rõhutab, et kiiresti on vaja koostada tõhus standardiseerimiskava ja tagada täielik koostalitlusvõime tööstuse digitaliseerimise, sealhulgas asjade interneti ja autonoomsete süsteemide vallas, kuna Euroopa tarneahelad ja digitaliseerimine tekitavad probleeme, mida on võimalik lahendada ainult Euroopa tasandil; palub komisjonil edendada kõikides tähtsamates valdkondades avatud, koostalitlusvõimeliste ja nõudlusest lähtuvate standardite väljatöötamist ning väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle tagada õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs standardipõhistele patentidele; tuletab komisjonile meelde vajadust võtta standardite väljatöötamisel arvesse kõiki vajalikke aspekte ja tagada kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja uute osalejate piisav osalemine rahvusvahelisel, Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil;

8.  on seisukohal, et andmete ja IT-taristu turvalisus ning usaldus digitaalkeskkonna vastu on olulised selleks, et oleks võimalik ära kasutada kõik kasvu ja innovatsiooni pakutavad võimalused, mis on seotud tööstussektori digitaliseerimisega töötajate, tarbijate ja ettevõtjate, sealhulas VKEde ja idufirmade hüvanguks; ergutab ühtlasi kaubandusliku tark- ja riistvara tootjaid tagama olemasoleva tipptasemel tehnoloogiaga ohutus- ja turvalisuse standardite järgimise; kutsub tööstussektorit rakendama lisaks lõimitud eraelukaitse ja vaikimisi eraelukaitse põhimõtetele täies mahus ka lõimitud turvalisuse põhimõtet;

9.  toetab Euroopa edasiste jõupingutuste tegemist küberjulgeoleku vallas; kutsub liikmesriike üles võtma õigeaegselt ja nõuetekohaselt üle küberjulgeoleku direktiivi, järgima täielikult isikuandmete kaitse üldmäärust ja tegema tõhusat koostööd, et tagada ELis kodanikele ja ettevõtetele turvaline keskkond; tuletab meelde, et 80 % Euroopa ettevõtetest on kogenud viimase aasta jooksul vähemalt ühte küberjulgeoleku juhtumit[1]; palub teha uusi konkreetseid algatusi, et anda juhiseid ettevõtetele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele selle kohta, kuidas suurendada vastupanuvõimet küberrünnakutele, ning avaldab heameelt komisjoni algatatud avaliku ja erasektori uue partnerluse üle küberjulgeoleku valdkonnas;

10.  usub, et digitaliseerimine peaks andma tarbijatele suurema valiku, kasutajasõbralikumad ja kohandatud tooted ning rohkem teavet, eelkõige toodete või teenuste kvaliteedi kohta;

11.  palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta vajalikke meetmeid, et oleks täielikult tagatud kodanike õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele digitaalkeskkonnas; rõhutab, et oluline on tagada isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetekohane rakendamine ning lõimitud ja vaikimisi eraelukaitse põhimõtte täielik kohaldamine; märgib, et üha olulisem on selgitada andmete kättesaadavuse, andmete omandiõiguse ja vastutusega seotud küsimusi, ning palub komisjonil hinnata kehtivat õigusraamistikku nende probleemide seisukohast; leiab, et tarbijad peaksid saama vabalt ja täielikult kasutada tooteid ja teenuseid, mida nad ostavad (sh vabalt valida remonditeenuse osutajat), ning neid ei tohiks takistada andmetega seotud probleemid; palub komisjonil isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamise raames teha selgeks ja määrata kindlaks teatavad miinimumnõuded seoses andmete kogumisega töökohal;

12.  rõhutab, et Euroopa pilvandmetöötluse algatus koos seadusandliku ettepanekuga andmete vaba liikumise kohta, mille eesmärk on kõrvaldada põhjendamatud piirangud andmete asukohale, võiks innustada Euroopa tööstuse, eelkõige VKEde ja idufirmade digitaliseerimisprotsessi ning hoida ära ELi ühtse turu killustumist; kutsub komisjoni üles jälgima Euroopa pilvandmetöötluse algatuse vastuvõtmist ja ühtset rakendamist, et võimaldada õiglast, kiiret, usaldusväärset ja sujuvat andmete vahetust ja kasutamist; tuletab komisjonile meelde kõnealuses teatises võetud kohustust esitada seadusandlik ettepanek andmete vaba liikumise kohta ELis, et kõrvaldada või ära hoida põhjendamatud nõuded andmete asukoha osas siseriiklikes õigusaktides või õiguslikus reguleerimises;

13.  kutsub komisjoni üles võimalikult kiiresti selgitama iseseisvalt tegutsevate süsteemide (nt sõidukid ja droonid) ohutuse ja vastutuse norme, et tagada vahejuhtumite korral kiire, tõhus ja õiguspärane hüvitamine ning ühtlustada testimistingimused; leiab, et koostalitlusvõime on vajalik eelkõige asjade interneti valdkonnas tagamaks, et uute tehnoloogiate väljaarendamine parandab võimalusi tarbijatele, keda ei tohiks siduda ainult väheste konkreetsete teenusepakkujatega; rõhutab ohutuse, turvalisuse ja vastutuse probleeme seoses asjade interneti, rakenduste ja muu kui manustarkvaraga; rõhutab, et asjade interneti osas on oluline vastutuskorra karmistamist alustada tootjatest, kuna selle tulemusel paraneb toodete kvaliteet ja keskkonna turvalisus välise juurdepääsu ja dokumenteeritud võimaluse osas saada uuendusi;

14.  märgib, et käimasolev digitaliseerimine ja eriti tööstussektori digitaliseerimine tekitab väga olulisi tagajärgi, võimalusi ja probleeme ühiskonna, äri- ja tööhõivemudelite ning töökohtade nõudluse seisukohast; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole analüüsinud tööstussektori digitaliseerimise sotsiaalset mõju, ja nõuab tungivalt, et komisjon analüüsiks põhjalikult tööstussektori digitaliseerimise mõju sellele valdkonnale, ning esitaks analüüsi Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2017. aasta lõpuks;

15.  märgib, et tööstuse digitaliseerimine avab võimalusi, kuid rõhutab samas teatavaid probleeme, mida see tekitab seoses töökohtade nõudluse, töötingimuste ja töötajate õigustega, eelkõige mittestandardsete töösuhete puhul, ning rõhutab vajadust tagada tööalaste õiguste täielik järgimine ja piisav sotsiaalkaitse digitaalvaldkonnas; leiab, et sotsiaalpartnereid on vaja kaasata Euroopa ja liikmesriikide algatuste kindlaksmääramisse tööstuse digitaliseerimise vallas; peab tervitatavaks komisjoni võetud kohustust tegelda digitaliseerimise sotsiaalsete aspektide probleemidega koostöös kõigi sidusrühmadega osana laiaulatuslikust dialoogist ning korraldada kõrgetasemelisi ümarlauakohtumisi ja Euroopa sidusrühmade foorumi digitaliseerimise teemal;

16.  märgib, et tänapäeva tööturul on väga olulised digitaalsed oskused, mis võivad soodustada Euroopa piirkondade kaasatust ja konkurentsivõimet ning vähendada digitaalset tõrjutust, eelkõige ELi uue oskuste tegevuskava raames; kutsub komisjoni edendama ja koordineerima kvaliteetset haridust, elukestevat õpet ja kutseõpet, muu hulgas alg- ja kõrgema taseme digitaalsete kvalifikatsioonide ja oskuste valdkonnas, nagu andmetöötlus, kodeerimine, programmeerimine ja krüptograafia, ning nõuab nendesse valdkondadesse vajalike avaliku ja erasektori investeeringute tegemist;

17.  nõuab, et toetataks suuremat piirkondlikku osalemist eesmärgiga täita innovatsioonilünka ja meelitada Euroopa piirkondade arendamiseks ligi spetsialiste; rõhutab vajadust töötada koos sotsiaalpartneritega, et ennetada digitaalsete oskuste vajadust pikemas perspektiivis, ja väljendab heameelt algatuse „Digioskuste ja töökohtade koalitsioon“ ja muude selle valdkonna üleeuroopaliste algatuste üle; julgustab komisjoni ja liikmesriike tagama digitaalse kvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamise, kehtestades selleks Euroopa sertifikaadi või hindamissüsteemi;

18.  on seisukohal, et kujundada tuleb digitaalne koostöökeskkond koos platvormidega, mis aitab kaasa tööstuse digitaliseerimist arendava küberruumi tekkele eesmärgiga suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	6.2.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	30 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Dita Charanzová, Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Daniel Dalton, Nicola Danti, Vicky Ford, Evelyne Gebhardt, Sergio Gutiérrez Prieto, Liisa Jaakonsaari, Philippe Juvin, Antonio López-Istúriz White, Eva Maydell, Marcus Pretzell, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Igor Šoltes, Richard Sulík, Marco Zullo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Pascal Arimont, Biljana Borzan, Birgit Collin-Langen, Anna Hedh, Kaja Kallas, Roberta Metsola, Julia Reda, Adam Szejnfeld, Marc Tarabella, Ulrike Trebesius
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Andrea Bocskor

• [1]  The Global State of Information Security®, http://www.pwc.com/gx/en/issues/cyber-security/information-security-survey.html

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (11.4.2017)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa tööstuse digiteerimise kohta
(2016/2271(INI))

Arvamuse koostaja: Pavel Telička

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et digiteerimine loob tootjatele, käitajatele, investoritele, töötajatele ja reisijatele transpordisektoris uusi võimalusi ning on eeltingimus selleks, et transpordisektor jääks toimivaks ja konkurentsivõimeliseks, suurendades oma tõhusust, ning et transporditeenused muutuksid säästvamaks ja paremini toimivaks;

B.  arvestades, et digiteerimine loob uusi võimalusi VKEdele ja idufirmadele ja soodustab uute ärimudelite tekkimist, sh jagamismajanduse areng sellistes transpordisektori valdkondades nagu autode või jalgrataste ühiskasutus, sõidujagamine ja kaupade koosvedu;

C.  arvestades, et digiteerimine on juba aidanud kaasa transpordisektori ümberkujundamisele, võimaldades eelkõige transpordiliikide järkjärgulist automatiseerimist ja transporditeenuste hõlbustamist;

D.  arvestades, et digiteerimine peab jääma üheks transpordisektori peamiseks prioriteediks, et suurendada sektori atraktiivsust ja tagada selle tugev majanduslik positsioon Euroopas ja suhetes kolmandate riikidega;

E.  arvestades, et digiteerimine võib avaldada ergutavat mõju turismisektorile, eelkõige reisijatele ja nende liikuvusele, võimaldades muu hulgas lihtsamat juurdepääsu reaalajas teabele ja laiale teenustevalikule;

1.  väljendab heameelt seoses komisjoni teatisega „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada digitaalse ühtse turu kõiki võimalusi“ (COM(2016)0180), kuid kahetseb asjaolu, et kuna teatises keskendutakse transpordisektori osas üksnes ühendatud ja automatiseeritud sõidukite juhtimisele, ei käsitleta selles piisavalt kõiki probleeme; tuletab meelde, et kuigi ühendatud ja automatiseeritud sõidukid kujutavad ühte eelseisva digiülemineku põnevaimat juhtumit kõnealuses sektoris, on potentsiaal digiteerimiseks olemas kõigis transpordiliikides (nii tegevus- kui ka haldusprotsesside osas) ning kogu väärtusahelas alates tootjatest kuni reisijate ja kaubaveoni, samuti nagu ka selleks, et koordineerida kõiki sektoris kasutatavaid uusi tehnoloogiaid, näiteks Euroopa globaalse satelliitnavigatsiooni süsteeme EGNOS ja Galileo, mille tulemusi on oodata lähitulevikus; palub komisjonil keskenduda kõigi transpordiliikide digiüleminekule, sh ka transpordi ja turismiga seotud teenuste puhul;

2.  märgib, et digiteerimisprotsess ei ole olnud kogu transpordisektoris ühevõrra edukas ning et see on siseturul tekitanud kahjulikku killustumist nii eri transpordiliikide vahel kui ka ühe ja sama liigi siseselt; rõhutab, et seoses transpordisektori konkurentsivõime ja digiteerimisega eksisteerivad liikmesriikide vahel märkimisväärsed ja üha suurenevad erinevused, mis kajastuvad ka piirkondade, ettevõtete ja VKEde tasandil; on veendunud, et kooskõlastatud ELi tööstuse digiteerimise strateegia võiks aidata eelmainitud killustumist ja erinevusi ületada ning meelitada investeeringuid digitaalsetesse projektidesse; rõhutab, et eesmärgiks ei peaks olema mitte ainult järjekordne poliitikadokument, vaid tõeline innovatsioonisuundumusi ja turupotentsiaali peegeldav strateegia, mille rakendamist saaks järjepidevalt hinnata;

3.  on seisukohal, et tööstuse digiteerimise strateegia aitab lahendada mõningaid transpordi- ja turismivaldkonna kõige pakilisemaid probleeme; kutsub seepärast komisjoni üles edaspidi toetama digiteerimist, selleks et:

  a)  parandada transpordisektori üldist ohutust, kvaliteeti ja keskkonnatoimet;

  b)  parandada tõketeta juurdepääsetavust kõigi, sealhulgas eakamate inimeste ja liikumispuudega või puuetega inimeste jaoks, ja tõsta teadlikkust alternatiivsetest liikuvuslahendustest, mis pakuvad reisijatele rohkem valikuvõimalusi, kasutajasõbralikumaid ja individualiseeritumaid tooteid ja rohkem teavet, kogu Euroopa Liidus, nii linna- kui ka vähem arenenud piirkondades;

  c)  kärpida transpordikulusid, näiteks hoolduskulusid, ja tõhustada olemasoleva transporditaristu läbilaskevõimet (nt veokikaravanid, C-ITS, ERTMS, RIS) kasutamist;

  d)  soodustada konkurentsivõime tõstmiseks ja praeguste monopolide nõrgestamiseks uute osalejate, eelkõige VKEde ja idufirmade esiletõusu;

  e)  hõlbustada ELi õigusaktide nõuetekohast ja ühtlustatud jõustamist, töötades välja liikluse juhtimissüsteemid, intelligentsed transpordisüsteemid, digitaalsed sõidumeerikud, elektroonilised teemaksusüsteemid jne, ning luua õigusraamistikud, mis sobiksid uute täiustatud tehnoloogiate rakendamisest tekkida võivatesse tegelikesse olukordadesse;

  f)  vähendada halduskoormust väikestele ja keskmise suurusega transpordiettevõtjatele ja idufirmadele, näiteks kaubaveo- ja logistikasektoris, lihtsustades haldusmenetlusi, tagades kaubavedude jälgimise ja jälitamise ning optimeerides sõiduplaane ja liiklusvoogusid;

  g)  jätkata reisijate õiguste kaitsmist, sh andmekaitset, ka mitut transpordiliiki hõlmavate reiside puhul;

  h)  vähendada probleeme, mis on seotud teabe asümmeetrilisusega transporditurul;

  i)  soodustada atraktiivsust ja arengut turismisektoris, mis aitab luua umbes 10 % Euroopa SKPst, ning linna-, maa- ja äärepoolseimate piirkondade loomemajanduses, näiteks liikuvuse ja turismiteenuste parema integreerimise kaudu ka vähem tuntud sihtkohtades;

4.  juhib tähelepanu asjaolule, et katkematu ja hästi toimiv ühenduvus on kõigi transpordiliikide kiirete, turvaliste ja usaldusväärsete ühenduste ja transpordisektori edasise digiteerimise eeltingimus; väljendab kahetsust seoses digivõrkude suure killustatusega ELis; on seisukohal, et investeeringuid lairibataristutesse ja spektri õiglane jaotamine on transpordisektori digiteerimisel väga suure tähtsusega; rõhutab, et see nõuab valdkondadevahelist visiooni, nt elektroonika, telekommunikatsiooni, transpordi ja turismi vahel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täitma endale võetud kohustust, mis puudutab sellist liiki ühenduvuse võimaldamist põhilistel transporditeedel ja peamistes transpordisõlmedes hiljemalt 2025. aastaks, ning algatada selle laiendamine katmaks kogu ELi;

5.  rõhutab vajadust mobiliseerida ja kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid, et piisavalt rahastada digiprotsessidele üleminekut ning toetada vastavate taristute arendamist; kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama, et Euroopa tasandi koostöö ja investeeringud tööstuse digitaliseerimise vallas tooksid kaasa erinevate piirkondade järkjärgulise lähenemise, sealhulgas suurendades VKEde digitaliseerimise võimalusi olemasolevate ELi vahendite abil; on veendunud, et olemasolevaid (sh ühtekuuluvuspoliitikaga seotud) ELi vahendeid saaks paremini ja tõhusamalt kooskõlastada ja kasutada – eelkõige puudutab see Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI), mis ei ole siiani tõeliselt uuenduslikke projekte piisavalt toetanud;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et autonoomne transport võib lähitulevikus kiiresti kasvada, ning kutsub seetõttu komisjoni üles selgitama võimalikult kiiresti täisautomaatse transpordi ohutust ja vastutust käsitlevaid õigusnorme, et kehtestada õiguslikud tingimused selle kiire ja tõhusa integreerimise tagamiseks turule;

7.  on kindlalt veendunud, et eriti transpordisektoris on avatud andmed, suurandmed ja andmete analüüs digitaalse ühtse turu eeliste täielikuks ärakasutamiseks ja innovatsiooni edendamiseks väga tähtsad; avaldab kahetsust, et andmevoogude hõlbustamise algatused on seni jäänud killustatuks rõhutab vajadust suurema õiguskindluse järele, eriti seoses omandiõiguse ja vastutusega, austades seejuures täielikult eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset;

8.  tunnustab idufirmade ja VKEde panust digiteerimisse, ning rõhutab, kui oluline on pakkuda neile piisavat tuge ja vahendeid, sealhulgas vajadusel rahalises vormis, et tagada nende loodud uuenduste rakendamine ja soodustada nende integreerumist turule; toetab näiteks ideed arendada edasi digitaalse innovatsiooni keskusi kogu ELis, kus oleks võimalik luua uusi pädevuskeskusi ja klasterpartnerlusi;

9.  märgib, et reisipiletite levitamise kasvav digiteerimine tähendab seda, et tarbijate jaoks on internetis rohkem kättesaadavat teavet, kuid see on üha enam esitatud viisil, mis muudab keerukaks eri pakkumiste võrdluse; on seisukohal, et seetõttu tuleb levitamisel, eelkõige internetipõhisel levitamisel pöörata rohkem tähelepanu läbipaistvuse ja neutraalsuse tagamisele, et tarbijad saaksid teha teadlikke otsuseid, mis põhinevad usaldusväärsel teabel, mis ei puuduta üksnes hinda, vaid ka muid parameetreid, sealhulgas teenuse kvaliteeti ja lisateenuseid; on veendunud, et selline läbipaistvus aitab edendada nii konkurentsi kui ka toetada mitmeliigilise transpordi arengut;

10.  märgib, et digiüleminek transpordi- ja turismisektoris, eelkõige tellimispõhise ja jagamismajanduse areng, kujundab märkimisväärselt ümber reisijate ja tarbijate käitumist seoses liikuvuse ja turismiga, samuti tekitab vajaduse taristu vastavaks kohandamiseks; palub komisjonil hinnata digiteerimise mõju transpordi-, liikuvus- ja turismiteenuste valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu nende teenuste kasutajate käitumisele ja valikutele, ja kasutada veelgi rohkem ära selle ühiskondliku muutuse potentsiaali;

11.  tuletab meelde, et digiteerimine ei ole pelgalt tehnoloogiline küsimus, vaid sellel on laiem sotsiaalne, tööalane ja majanduslik mõju, ning seoses sellega kutsub komisjoni üles neid mõjusid võimalikult kiiresti ja põhjalikult analüüsima; märgib, et digiteerimise pakutavate võimaluste täielikuks ärakasutamiseks, sh töökohtade loomisel ja ümberõppe pakkumisel töötajatele, ning vältimaks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste oskustega tööjõu tohutut puudust lähematel aastatel Euroopas, on tarvis tööjõu oskusi massiliselt tõsta ning investeerida kutseõppesse kõigil tasanditel, et valmistuda digitaalsete tehnoloogiate integreerimiseks; kutsub liikmesriike üles eelistama sellega seotud poliitikasuundi ja kaasama digiteerimise oma riiklikesse transpordistrateegiatesse.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	11.4.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	43 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Cláudia Monteiro de Aguiar, Jens Nilsson, Salvatore Domenico Pogliese, Tomasz Piotr Poręba, Gabriele Preuß, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, David-Maria Sassoli, Claudia Schmidt, Claudia Țapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, István Ujhelyi, Peter van Dalen, Wim van de Camp, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Janusz Zemke, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Jakop Dalunde, Maria Grapini, Franck Proust, Matthijs van Miltenburg, Henna Virkkunen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	John Stuart Agnew, Jiří Maštálka

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

43	+
ALDE	Izaskun Bilbao Barandica, Dominique Riquet, Pavel Telička, Matthijs van Miltenburg
ECR	Jacqueline Foster, Tomasz Piotr Poręba, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Peter van Dalen
EFDD	Daniela Aiuto
GUE/NGL	Merja Kyllönen, Jiří Maštálka
PPE	Georges Bach, Deirdre Clune, Andor Deli, Dieter-Lebrecht Koch, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Cláudia Monteiro de Aguiar, Salvatore Domenico Pogliese, Franck Proust, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Henna Virkkunen, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Luis de Grandes Pascual, Wim van de Camp
S&D	Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Maria Grapini, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Jens Nilsson, Gabriele Preuß, David-Maria Sassoli, Claudia Țapardel, István Ujhelyi, Janusz Zemke
Verts/ALE	Michael Cramer, Jakop Dalunde, Keith Taylor

2	–
EFDD	Peter Lundgren, John Stuart Agnew

0	0

Kasutatud tähised

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (30.1.2017)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa tööstuse digiteerimise kohta
(2016/2271(INI))

Arvamuse koostaja: Angel Dzhambazki

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et kuna umbes 40 protsendil ELi tööjõust ei ole piisavalt digitaaloskuseid, mis takistab nende osalemist ühiskonnas ja suutlikkust tööd teha, ning arvestades, et kümnest peamisest vajaminevast oskusest kuus on tehnilised või digitaaloskused, seisab liit silmitsi digitaaloskuste lõhega; võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni hiljutised teatised Euroopa tööstuse digiteerimise ja Euroopa uute oskuste tegevuskava kohta kui esimesed sammud õiges suunas ELi kodanike digikirjaoskuse ja digitaaloskuste edendamise vallas; rõhutab siiski vajadust täiendavate süsteemsete algatuste järele, mis võimaldaksid luua tervikliku raamistiku Euroopa kodanike teadlikkuse suurendamiseks selliste oskuste olulisusest ning nende igapäevaselt kasutusele võtmiseks;

2.  kutsub komisjoni üles pöörama eelseisval võtmepädevuste raamistiku läbivaatamisel põhitähelepanu digitaaloskustele; julgustab liikmesriike täiustama põhi-, kesk- ja kõrgkoolide õppekavasid ning kutseõppeprogramme, et rahuldada üha digiteerituma tööturu ja digitaalselt vahendatava demokraatia vajadusi, andes kodanikele oskused, mis võimaldavad neil valitsemises ja riigiga suhtlemises aktiivselt osaleda; rõhutab vajadust õpetajaid paremini koolitada, sest see võimaldab ajakohastada õpetamismeetodeid ja suurendada uuendusliku digitaal- ja kaugõppe võimalusi, tänu millele saavad õpilased omandada paremini tööturul vajalikke uusi digitaaloskusi;

3.  juhib tähelepanu võimalusele, mida pakub haridus digiteerimise kaudu noortele mittetöötavatele ja mitteõppivatele eurooplastele, ning nõuab selliste meetmete võtmist, mis omalt poolt suurendavad kaasatust nii ühiskonda kui ka tööturule;

4.  rõhutab vajadust vähendada pidevalt suurenevat lõhet interneti kättesaadavuses ja digitaaloskustes, pakkudes sihipärast abi töötutele, vähese kirjaoskusega täiskasvanutele ning sellistele rühmadele nagu rändrahvaste kogukonnad, kelle hariduskäiku takistab sageli katkendlik või kaugõppes õppimine;

5.  on seisukohal, et põhi- ja keskkoolis õpetatavate digitaalsete põhioskuste hulka peaksid kuuluma teadlikkus digitaaloskustega kaasnevatest võimalustest, peamiste digitaalsete vahendite oskuslik kasutamine, turvaline internetikasutus ja allikate usaldusväärsete kindlakstegemise meetodid ning nendega tuleks edendada teadlikkust veebiõigustest; rõhutab ühtlasi vajadust lisada meediapädevus koolide ja kultuuriharidusasutuste õppekavasse, sest see võimaldab kodanikel kriitiliselt hinnata erinevaid meedialiike ning suurendab ja tõhustab seeläbi digikirjaoskusest tulenevaid ressursse ja võimalusi; rõhutab vajadust keskenduda töö käigus õppimisele;

6.  rõhutab, et väga oluline on lisada digitaaloskuste tegevuskava elukestva õppe kavadesse tööealiste ja eelkõige eakate inimeste puhul, kes praegu moodustavad 18,9 % kogu ELi rahvastikust ja kelle osakaal kasvab, sest digitaaloskused koos pikaajalise töökogemusega annavad neile tööhõive seisukohalt suuremaid võimalusi;

7.  juhib tähelepanu sellele, et digiteerimise ning digikirjaoskuse ja digitaaloskuste määr on liikmesriigiti väga erinev, ning on seisukohal, et selles valdkonnas tuleb saavutada suurem ühtlus; rõhutab, et parimate tavade vahetuse ja dialoogi edendamisega saab seda vahet vähendada; rõhutab, et digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suure koalitsiooni abil on võimalik selles vallas palju ära teha; kordab, et sellised konkreetsed algatused tuleb lisada ulatuslikumasse, ambitsioonikamasse digitaalmeetmete raamistikku;

8.  rõhutab, et nn analoogmitmekeelsuse tugevam toetamine Euroopas on kasulik nii Euroopa tööstuse digitaliseerimise kui ka mitmekülgsete digitaaloskuste õpetamise seisukohast; rõhutab seega, et statistika-, nuti-, masintõlke- ja õppetarkvara alusuuringutele tuleb pöörata palju rohkem tähelepanu;

9.  kiidab heaks komisjoni digitaalsele innovatsioonikeskusele omase paljusid sidusrühmi hõlmava lähenemisviisi; märgib, et ülikoolide ja ettevõtete vaheline tihe koostöö võib aidata kujundada mitmekesisemat tegevuskava ning pakkuda töökohapõhiseid õppimise ja koolituse võimalusi;

10.  rõhutab, et kultuuri- ja loomesektor on nii digitaaluuenduste tõukejõud kui ka nendest kasusaaja; märgib, et kuna kultuuri- ja loomesektoris tegutseb palju väike- ja mikroettevõtjaid, tuleb sektorile digiteerumiseks ning tegevuse turvaliseks, püsivaks ja efektiivseks arendamiseks anda sihipärast abi;

11.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa teoste digitaliseerimine, nagu tõendab algatus Europeana, annab hea võimaluse nende kättesaadavuse, levitamise ja propageerimise parandamiseks, ning märgib, et digitaalne innovatsioon võib anda tõuke kultuuriväärtuste esitlemise ja nende kättesaadavuse põhjalikuks muutmiseks; rõhutab, et on oluline edendada eelkõige 3D-tehnoloogia kasutamist andmete kogumiseks ning hävitatud kultuuriväärtuste ja -pärandi taastamiseks; rõhutab vajadust tagada Euroopa kultuuripärandi digiteerimiseks, säilitamiseks ja veebis selle kättesaadavuse tagamiseks vajalik rahastamine;

12.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et puudega inimesed ei pääse ajaloo- ja kultuurimälestistele tihtipeale kergesti ligi, ning juhib tähelepanu võimalustele, mida pakub tugev digitaalne kultuuriplatvorm, mis suurendaks kaasatust ning muudaks kultuurikogemused, -mälestised ja -esemed terves Euroopas juurdepääsetavamaks geograafilisest asukohast hoolimata;

13.  rõhutab, et digitaliseerimine peaks täiendama, mitte asendama füüsilist interaktsiooni algupäraste kultuuriväärtustega, nagu muuseumieksponaadid või raamatud; nõuab, et kõik kultuuriväärtuste digitaliseerimiseks sõlmitavad kaubanduslepingud koostataks viisil, mis ei ohusta üldsuse võimalikult ulatuslikku juurdepääsu nendele väärtustele;

14.  soovitab kõik uued audiovisuaalteosed registreerida rahvusvahelise standardi tunnusega, nagu audiovisuaalteose rahvusvaheline standardnumber (ISAN) või audiovisuaalteoste identifitseerimisnumbrite rahvusvaheline süsteem (EIDR), et parandada internetis pakutava audiovisuaalsisu identifitseerimist ja leitavust ning et saavutada Euroopas filmiandmebaaside ja -kataloogide koostalitlusvõime;

15.  Rõhutab, et on oluline edendada ja soodustada kvaliteetse kultuurialase, loomingulise ja hariva sisu digitaalset tootmist, sest see aitab tugevdada Euroopa tööstuse oskusteavet ja konkurentsivõimet nendes valdkondades;

16.  ergutab tugitehnoloogiaid käsitlevat uurimis- ja arendustegevust, et töötada välja tooted, mida saaksid kasutada puuetega inimesed ja millest võiksid saada uued tööstuslikud tooted puudega inimeste kaasamiseks.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	24.1.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	26 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Silvia Costa, Mircea Diaconu, Angel Dzhambazki, Jill Evans, María Teresa Giménez Barbat, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Andrew Lewer, Svetoslav Hristov Malinov, Curzio Maltese, Luigi Morgano, Momchil Nekov, John Procter, Michaela Šojdrová, Yana Toom, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Therese Comodini Cachia

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	25.4.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	59 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, David Borrelli, Cristian-Silviu Buşoi, Reinhard Bütikofer, Jerzy Buzek, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Ashley Fox, Adam Gierek, Rebecca Harms, Roger Helmer, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Jaromír Kohlíček, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Carolina Punset, Michel Reimon, Herbert Reul, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Jean-Luc Schaffhauser, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Lieve Wierinck, Hermann Winkler, Anna Záborská, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Pilar Ayuso, Amjad Bashir, Soledad Cabezón Ruiz, Isabella De Monte, Francesc Gambús, Constanze Krehl, Werner Langen, Olle Ludvigsson, Gesine Meissner, Clare Moody, Michèle Rivasi, Anne Sander, Theodor Dumitru Stolojan, Pavel Telička
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Georgi Pirinski

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

59	+
ALDE	Gesine Meissner, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Pavel Telička, Lieve Wierinck
ECR	Amjad Bashir, Edward Czesak, Ashley Fox, Hans-Olaf Henkel, Evžen Tošenovský
EFDD	David Borrelli, Dario Tamburrano
GUE/NGL	Xabier Benito Ziluaga, Jaromír Kohlíček, Paloma López Bermejo, Neoklis Sylikiotis
PPE	Bendt Bendtsen, Jerzy Buzek, Cristian-Silviu Buşoi, Christian Ehler, Francesc Gambús, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Werner Langen, Janusz Lewandowski, Angelika Niebler, Herbert Reul, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Anne Sander, Algirdas Saudargas, Theodor Dumitru Stolojan, Vladimir Urutchev, Hermann Winkler, Anna Záborská, Pilar del Castillo Vera
S&D	José Blanco López, Isabella De Monte, Adam Gierek, Eva Kaili, Jeppe Kofod, Constanze Krehl, Miapetra Kumpula-Natri, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Clare Moody, Dan Nica, Georgi Pirinski, Miroslav Poche, Patrizia Toia, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Carlos Zorrinho
Verts/ALE	Reinhard Bütikofer, Jakop Dalunde, Rebecca Harms, Michel Reimon, Claude Turmes

1	–
EFDD	Roger Helmer

1	0
ENF	Jean-Luc Schaffhauser

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu