Menetlus : 2016/2272(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0214/2017

Esitatud tekstid :

A8-0214/2017

Arutelud :

PV 03/07/2017 - 21
CRE 03/07/2017 - 21

Hääletused :

PV 04/07/2017 - 6.13

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0287

RAPORT     
PDF 534kWORD 75k
9. juuni 2017
PE 595.614v02-00 A8-0214/2017

toodete kasutusea pikendamise ning sellega tarbijatele ja ettevõtetele kaasnevate eeliste kohta

(2016/2272(INI))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

Raportöör: Pascal Durand

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

toodete kasutusea pikendamise ning sellega tarbijatele ja ettevõtetele kaasnevate eeliste kohta

(2016/2272(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 191, 192 ja 193, ning viidet eesmärgile kasutada loodusvarasid heaperemehelikult ja mõistlikult,

–  võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatist säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika kohta. Tegevuskava (COM(2008)0397),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks(1),

–  võttes arvesse komisjoni ökodisaini tööplaani aastateks 2016–2019 (COM(2016)0773), eeskätt eesmärki sätestada tootepõhisemad ja horisontaalsemad nõuded sellistes valdkondades, nagu vastupidavus, parandatavus, ajakohastatavus, demonteerimisega arvestav disain ning korduskasutuse ja ringlussevõtu lihtsus,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivi 2010/30/EL energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm)(3),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2013. aasta arvamust „Säästvama tarbimise poole: tööstuskauba kasutusiga ja usalduse taastamine tarbijate teavitamise teel”(4),

–  võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta teatist „Ressursitõhus Euroopa – Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus“ (COM(2011)0021),

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava“ (COM(2011)0571),

–  võttes arvesse komisjoni 9. aprilli 2013. aasta teatist „Keskkonnasäästlike toodete ühtse turu väljakujundamine. Parem teavitamine toodete ja organisatsioonide keskkonnatoimest“ (COM(2013)0196),

–  võttes arvesse komisjoni 25. septembri 2014. aasta teatist „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava“ (COM(2014)0398),

–  võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatist „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614) ning ringmajanduse paketti, milles nähakse eeskätt ette jäätmete direktiivi („jäätmete raamdirektiiv“ 2008/98/EÜ), pakendite ja pakendijäätmete direktiivi (94/62/EÜ), prügilate direktiivi (1999/31/EÜ), kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiivi (2000/53/EÜ), patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid käsitleva direktiivi (direktiiv 2006/66/EÜ) ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete direktiivi (2012/19/EL) läbivaatamine,

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatist „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks“ (COM(2016)0739),

–  võttes arvesse komisjoni 9. detsembri 2015. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaupade internetimüügi ja muu kaugmüügi lepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta (COM(2015)0635),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul(6),

–  võttes arvesse Euroopa Tarbijaliitude Ameti 18. augusti 2015. aasta aruannet „Durable goods: More sustainable products, better consumer rights. Consumer expectations from the EU’s resource efficiency and circular economy agenda“,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. märtsi 2016. aasta uuringut „Toodete kasutusea esitamise mõju tarbijatele“,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellimusel 2016. aasta juulis teostatud uuringut „Toodete kasutusea pikendamisega tarbijatele ja ettevõtetele kaasnevad eelised“,

–  võttes arvesse Euroopa tarbijakeskuse 18. aprilli 2016. aasta kokkuvõtet „Kavandatud aegumine – tarbimisühiskonna kõrvalnähud“,

–  võttes arvesse Austria standardit ONR 192102 „Label of excellence for durable, repair-friendly designed electrical and electronic appliances“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0214/2017),

A.  arvestades, et komisjoni ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019 sisaldab viidet ringmajandusele ning vajadusele lahendada vastupidavuse ja ringlussevõetavuse probleemid;

B.  arvestades, et arvamus, mille Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis vastu toodete kasutusea kohta, osutab majandustegevuses osalejate ja kodanikuühiskonna huvile selle teema vastu;

C.  arvestades, et tuleb saavutada tasakaal toodete kasutusea pikendamise ning innovatsiooni ja teadus- ja arendustegevuse vahel;

D.  arvestades, et siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellitud uurimus näitab, et toodete pikema kasutusea edendamiseks on vaja laiapõhjalisi poliitilisi meetmeid;

E.  arvestades, et erinevad kõrvuti eksisteerivad majandus- ja ärimudelid, sealhulgas kasutamisel põhinev majandusmudel, võimaldavad vähendada negatiivset välismõju keskkonnale;

F.  arvestades, et tuleb edendada pikemat toote kasutusiga, eelkõige kavandatud aegumise probleemiga tegelemise abil;

G.  arvestades, et tuleb toetada Euroopa parandussektorit, mis hõlmab peamiselt mikro- ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid;

H.  arvestades, et toodete korduskasutamise suurem ühtlustamine tugevaks kohalikku majandust ja siseturgu, luues uusi töökohti ja ergutades nõudlust kasutatud toodete järele;

I.  arvestades, et nii majanduslikust kui ka keskkondlikust aspektist on vaja tooraineid kokku hoida ning piirata jäätmete tootmist – asjaolu, mida on püütud arvesse võtta laiendatud tootjavastutuse mõistega;

J.  arvestades, et Eurobaromeetri 2014. aasta juuni uuringu kohaselt eelistab 77 % tarbijatest Euroopa Liidus uute kaupade ostmise asemel lasta katkisi kaupu parandada; arvestades, et endiselt tuleb parandada tarbijatele toodete vastupidavuse ja parandatavuse kohta antavat teavet;

K.  arvestades, et usaldusväärsete ja vastupidavate toodetega tagatakse tarbijatele hea hinna ja kvaliteedi suhe ning hoitakse ära ressursside liigne kasutamine ja jäätmete teke; arvestades, et seetõttu on oluline tagada, et tarbekaupade kasulikku tööiga pikendatakse toodete vastupidavama disaini ning parandamise, ajakohastamise, lammutamise ja ringlussevõtu võimaluste abil;

L.  arvestades, et tarbijate usalduse kahanemine toodete kvaliteedi vastu on Euroopa ettevõtetele kahjulik; arvestades, et 24-kuuline õiguslik garantii on hetkel kogu ELis kehtiv miinimumaeg ning mõnes liikmesriigis on kehtestatud tarbijatele ulatuslikumat kaitset pakkuvad sätted kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta direktiiviga 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta;

M.  arvestades, et tuleb austada tarbijate õigust teha valikuid, mis vastavad nende vajadustele, ootustele ja eelistustele;

N.  arvestades, et tarbijaid ei teavitata siiani nõuetekohaselt toodete kasutuseast, ehkki Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2016. aasta märtsi uuringust nähtub positiivne seos toodete kasutusea esitamise ja tarbijakäitumise vahel;

O.  arvestades, et toodete kasutusiga ja vananemine on tingitud erinevatest loomulikest või kunstlikest teguritest, milleks on koostis, funktsionaalsus, parandamiskulud ja tarbimismudelid;

P.  arvestades, et parandamisvõimalused ja varuosad tuleks teha kergesti kättesaadavaks;

Q.  arvestades, et lisaks pikale kasutuseale on ressursside kaitse seisukohalt keskne tähtsus toote kvaliteedil kogu olelusringi jooksul;

R.  arvestades, et käivitatud on mitmeid riikliku tasandi algatusi kaupade ja tarkvara enneaegse aegumise probleemi leevendamiseks; arvestades, et selles valdkonnas tuleb ühtse turu jaoks välja töötada ühine strateegia;

S.  arvestades, et digitaalsete andmekandjate kasutusiga on elektrooniliste seadmete tööea puhul määrava tähtsusega; arvestades, et kuna tarkvara aegub järjest kiiremini, on elektrooniliste seadmete kohandatavus vajalik selleks, et säiliks nende konkurentsivõime turul;

T.  arvestades, et tooted, millele on ehitatud sisse defekt toote kasutusea lühendamiseks, nii et toode lõpetaks töötamise teatud arvu kasutuskordade järel, tekitavad tarbijates usaldamatust ning neid ei tohiks turule lubada;

U.  arvestades, et Eurobaromeetri andmeil arvab 90 % Euroopa kodanikest, et tooted tuleks selgelt märgistada ja tuua välja nende kasulik tööiga;

V.  arvestades, et pikema kasutuseaga tooted võivad olla kasulikud kõigile majandustegevuses osalejatele, sh VKEdele;

W.  arvestades, et seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kutsutakse üles võtma konkreetseid meetmeid, et parandada vastupidavust, parandatavust ja korduskasutust ning pikendada toodete kasutusiga;

X.  arvestades, et laiendatud tootjavastutusel on selles osas oluline roll;

Y.  arvestades, et ringmajanduse mudeli kasutuselevõtmine nõuab poliitikakujundajate, kodanike ja ettevõtete kaasamist ning eeldab muudatusi mitte ainult toodete ja teenuste kavandamises ja müügis, vaid ka tarbijate mõttemallides ja ootustes ning äritegevuses uute turgude loomise kaudu, mis reageerivad muutuvatele tarbimismudelitele, arenevad toodete kasutamise, korduskasutuse ja jagamise suunas, mis aitab pikendada nende kasulikku tööiga ning luua konkurentsivõimelisi, kestlikke ja jätkusuutlikke tooteid;

Z.  arvestades, et paljudes lampides ei ole pirne võimalik vahetada, mis võib tekitada probleeme, kui pirn enam ei tööta, kui turule tulevad uuemad ja tõhusamad pirnid või kui kliendi eelistus valguse värvuse osas muutub, sest siis tuleb välja vahetada kogu lamp;

AA.  arvestades, et valgusdioodlambid peaksid ideaaljuhul olema vahetatavad, mitte eemaldamatud;

AB.  arvestades, et ringmajanduse arenedes tuleb võtta täiendavaid meetmeid, et soodustada toodete parandatavust, kohandatavust, ajakohastatavust, vastupidavust ja ringlussevõetavust, et pikendada toodete ja/või tooteosade kasutusiga ja kasulikku tööiga;

AC.  arvestades, et üha suurem toodete mitmekesisus, aina lühenevad innovatsioonitsüklid ja pidevalt muutuv mood suurendavad uute toodete ostmise sagedust, lühendades seeläbi toodete kasutusaega;

AD.  arvestades, et parandus-, kasutatud kaupade ja kaupade vahetamise sektoril, mille eesmärk on pikendada toodete kasutusiga, on suur potentsiaal;

AE.  arvestades, et tuleb leida tasakaal toodete kasutusea pikendamise eesmärgi ja sellise keskkonna kaitsmise vahel, mis pakub endiselt stiimuleid innovatsiooniks ja edasiseks arenguks;

Usaldusväärsete, vastupidavate ja kvaliteetsete toodete disainimine

1.  palub komisjonil võimaluse korral kehtestada minimaalsed vastupidavuskriteeriumid, mis hõlmavad muu hulgas töökindlust, parandatavust ja ajakohastatavust, iga tootekategooria kaupa alates nende disainimisest, mille loomist lihtsustavad kõigi Euroopa standardimisorganisatsioonide (CEN, Cenelec ja ETSI) välja töötatud standardid;

2.  rõhutab, et tuleb leida tasakaal toodete kasutusea pikendamise ning jäätmete ressursiks (teiseseks toormeks) muutmise, tööstussümbioosi, innovatsiooni, tarbijanõudluse, keskkonnakaitse ja tootetsükli kõigi etappide kasvupoliitika vahel, ning on arvamusel, et üha ressursitõhusamate toodete väljatöötamine ei tohi ergutada nende lühemat kasutusiga või enneaegset äraviskamist;

3.  tuletab meelde, et sellised küsimused nagu toodete vastupidavus, pikendatud garantii, varuosade kättesaadavus, kergesti parandatavus ja komponentide vahetatavus peaksid moodustama osa tootja kaubanduslikust pakkumisest, mis vastaks tarbijate mitmesugustele vajadustele, ootustele ja eelistustele, ning need on turumajanduse konkurentsi oluline aspekt;

4.  võtab teadmiseks rolli, mis vastupidavate toodete kavandamisel on uutel äristrateegiatel, nt toodete liisimine, mille puhul liisingufirmad jäävad liisitavate esemete omanikuks ja neil on stiimul toodete uuesti turustamiseks ning vastupidavamate toodete disainimisse investeerimiseks, mille tulemuseks on väiksem hulk uut toodangut ja vähem toodete kõrvaldamist;

5.  tuletab meelde parlamendi seisukohta läbivaadatud ringmajanduse paketi kohta, millega muudetakse jäätmete direktiivi, millega tõhustati laiendatud tootjavastutuse põhimõtet ja seega loodi stiimulid säästvama tootedisaini jaoks;

6.  palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada kergesti lahtimonteeritavate ja omavahel vahetatavate mooduldisainilahenduste tootjaid;

7.  märgib, et toote vastupidavuse ja parandatavuse taotlemisega peaks kaasnema säästlikkuse eesmärgi järgimine, näiteks keskkonnasõbralike materjalide kasutamise teel;

8.  märgib murega, et kui tarbijad vahetavad telekommunikatsiooniteenuse pakkujat, tekib selle tulemusel palju elektroonikaromusid (modemid, ruuterid, TV dekoodrid / digimuundurid); tuletab tarbijatele ja telekommunikatsiooniteenuse pakkujatele meelde, et määruse (EL) 2015/2120 kohaselt on tarbijatel juba praegu õigus kasutada enda valitud lõppseadmeid, kui nad vahetavad telekommunikatsiooniteenuse pakkujat;

Toodete parandatavuse ja pikaealisuse edendamine

9.  kutsub komisjoni üles edendama toodete parandatavust

–  ergutades ja lihtsustades meetmeid, mis teevad toodete parandamise valimise tarbija jaoks huvipakkuvaks;

–  kasutades selliseid ehitustehnoloogiaid ja materjale, mis muudavad toote parandamise või selle osade asendamise lihtsamaks ja odavamaks; vältides seda, et tarbijad satuvad lõputusse defektsete toodete parandamise ja hooldamise nõiaringi;

–  ergutades korduva nõuetele mittevastavuse või üle ühekuulise parandusaja korral garantii pikendamist parandamisele kuluva aja võrra;  

–  kehtestades kohustuse, et toote toimimiseks hädavajalikud osad peavad olema asendatavad ja parandatavad, lisades toote parandatavuse toote põhiomaduste hulka, kui see on otstarbekas, ja pärssides, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud ohutusega seotud kaalutlustel, oluliste osade, nt patareide ja akude ning valgusdioodide toodetesse kinnitamist;

–  kohustades tootjaid andma ostu hetkel juhiseid hoolduse ja paranduse kohta, eelkõige toodete puhul, mille hooldus ja parandus on oluline kasutusea pikendamiseks;

–  tagades võimaluse kasutada originaalosade asemel sama kvaliteedi ja näitajatega asendusosi eesmärgiga tagada kõikide toodete parandatavus vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele;

–  tegeledes võimaluse korral varuosade ja parandamise jaoks vajalike vahendite standardiseerimisega, et parandada parandusteenuste osutamist;

–  ergutades tootjaid andma remonditöökodadele taotluse korral erinevates keeltes juhiseid hoolduse ja paranduse kohta;  

–  ergutades tootjaid töötama välja akutehnoloogiat, millega tagatakse, et patarei või aku tööiga oleks paremas kooskõlas toote eeldatava kasutuseaga, või tehes patareide/akude väljavahetamise kergemini kättesaadavaks toote hinnaga proportsionaalse hinna eest;

10.  on seisukohal, et otstarbekas on tagada kaupade hea ja ohutu toimimise seisukohast oluliste varuosade kättesaadavus;

–  ergutades lisaks moodultoodetele varuosade kättesaadavust;

–  ergutades ettevõtjaid tagama valmistatavate või imporditavate tarbekaupade puhul asjakohase tehnilise teenistuse ning tarnides kaupade nõuetekohaseks ja ohutuks toimimiseks vajalikke varuosi hinnaga, mis on proportsionaalne toote omaduse ja kasutuseaga;

–  märkides selgelt, kas kaupade varuosad on kättesaadavad või mitte ning millistel tingimustel ja kui kaua, luues selleks võimaluse korral digitaalse platvormi;

11.  ergutab liikmesriike kaaluma asjakohaste stiimulite pakkumist vastupidavate, kvaliteetsete ja parandatavate toodete edendamiseks, et stimuleerida parandamist ja kasutatud kaupade müüki ning luua parandusealaseid õppekavasid;

12.  rõhutab, et peab olema võimalik pöörduda sõltumatu parandaja poole, eeskätt keelates tehnilised, ohutusalased või tarkvaralahendused, mis takistavad parandamist väljaspool volitatud kanaleid;

13.  innustab taaskasutama varuosi järelturul;

14.  tunnistab võimalust kasutada 3D-printimist, et luua osi professionaalide ja tarbijate jaoks; nõuab tungivalt, et sellega seoses peavad olema tagatud tooteohutus, võltsimise vastane võitlus ja autoriõiguse kaitse;

15.  tuletab meelde, et standardsete ja moodulkomponentide kättesaadavus, demonteerimise planeerimine, kauakestvate toodete disainimine ja tõhusad tootmisprotsessid on ringmajanduse eduka elluviimise seisukohalt suure tähtsusega;

Kasutamisele suunatud majandusmudeli toimimine ning VKEde ja tööhõive toetamine ELis

16.  rõhutab, et üleminek sellistele ärimudelitele nagu „toode kui teenus“ võib parandada tootmise ja tarbimisharjumuste jätkusuutlikkust, tingimusel et toote-teenuse süsteemid ei põhjusta toodete kasutusea lühenemist, ning toonitab, et sellised ärimudelid ei tohiks anda võimalust maksustamise vältimiseks;

17.  rõhutab, et uute ärimudelite, näiteks internetipõhiste teenuste väljatöötamine, uued turundusviisid, ainult kasutatud kaupu müüvate kaubamajade ja mitteametlike parandustöökodade (nn paranduskohvikud ja töötoad, kus inimesed saavad ise parandustööd teha) laialdasem kättesaadavus võib aidata pikendada toodete kasutusiga ning suurendada samas tarbijate teadlikkust pika kasutuseaga toodetest ja usaldust selliste toodete vastu;

18.  kutsub liikmesriike üles

–  konsulteerima kõikide asjaomaste sidusrühmadega, et ergutada kõigile kasutoova kasutamispõhise müügimudeli väljatöötamist;

–  suurendama oma jõupingutusi meetmete võtmisel, et edendada funktsionaalse majanduse arengut ning ergutada esemete rentimist, vahetamist ja laenutamist;

–  ergutada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi aktiivselt edendama selliste majandusmudelite väljatöötamist nagu jagamis- ja ringmajandus, mis soodustavad ressursside tõhusamat kasutamist ja kaupade vastupidavust ning mille puhul peetakse oluliseks parandamist, korduskasutamist ja ringlussevõttu;

19.  kutsub liikmesriike üles tagama, et avalikes hangetes võetakse arvesse direktiivi 2014/24/EL sätet olelusringi kogumaksumuse hindamise kohta, ning suurendama avaliku sektori asutuste hangitud seadmete taaskasutamise määra;

20.  innustab liikmesriike ja komisjoni toetama oma avalikus poliitikas koostöömajandust, pidades silmas, millist kasu toob see varuressursse ja -võimsust kasutades näiteks transpordi- ja majutussektorile;

21.  palub komisjonil ringmajanduse edendamise raames rõhutada toodete vastupidavuse tähtsust;

22.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täielikult järgima ELi õigusaktides kehtestatud jäätmehierarhiat (jäätmete raamdirektiiv 2008/98/EÜ) ning eelkõige säilitama elektri- ja elektroonikaseadmete võimalikult suure kasuteguri ja väärtuse, mitte käsitama neid jäätmetena, näiteks võimaldades elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogumiskohtadele juurdepääsu korduskasutuskeskuste töötajatele, kes võiksid selliseid kaupu ja nende osasid kasutada;

23.  on seisukohal, et käesolevas raportis käsitletud meetmeid tuleks kohaldada eelkõige VKEde ja mikroettevõtjate suhtes, nagu on osutatud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ, viisil, mis on asjakohane ja proportsionaalne VKEde või mikroettevõtete suuruse ja suutlikkusega, et tagada nimetatud ettevõtete areng ning ergutada ELis tööhõivet ja koolitust uute kutsealade puhul;

24.  kutsub komisjoni üles hindama, kuidas oleks võimalik soodustada ja lihtsustada valgusdioodlampide vahetatavust, ning kaaluma lisaks ökodisaini meetmetele vähem ranget lähenemisviisi, näiteks seoses märgiste, stiimulite, riigihangete või pikendatud garantiidega, kui pirne ei saa eemaldada;

25.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid mõjusat turujärelevalvet, et tagada, et nii Euroopa kui ka imporditud tooted vastaksid tootepoliitika ja ökodisaini nõuetele;

26.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ning austama nende pädevust;

Tarbija parema teavitamise tagamine

27.  kutsub komisjoni üles tõhustama toodete vastupidavust käsitleva teabe esitamist järgmise kaudu:

–  kaaludes, kas oleks asjakohane kasutusele võtta vabatahtlik Euroopa märgis, mis hõlmab eelkõige järgmist: toote vastupidavus, ökodisain, ajakohastatavus tehnika arenguga kaasas käimiseks, ja parandatavus;

–  korraldades ELi tasandil vabatahtlikke katseid ettevõtete ja teiste sidusrühmadega, eesmärgiga töötada standarditud kriteeriumide alusel välja toote eeldatava kasutusea tähis, mida saaks kasutada kõikides liikmesriikides;

–  luues kõige levinumate tarbekaupade, eelkõige suurte kodumasinate jaoks kasutusarvesti;

–  hinnates kasutusea esitamise kooskõlastamise mõju õigusliku garantii kestusele;

–  kasutades digirakendusi või sotsiaalmeediat;

–  standardides kasutusjuhendites toote vastupidavuse, ajakohastatavuse ja parandatavuse kohta esitatavat teavet, tagamaks, et teave on selge, arusaadav ja kergesti mõistetav;

–  esitades standarditud kriteeriumidel põhinevat teavet, milles oleks märgitud toote eeldatav kasutusiga;

28.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon

–  aitaksid kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, ettevõtetel ja ühendustel korraldada toodete kasutusea pikendamist käsitlevaid tarbijate teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, jagades eeskätt teavet hoolduse, parandamise, taaskasutuse jms kohta;

–  suurendada tarbijate teadlikkust sellistest toodetest, mis lähevad katki väga ruttu või mida ei ole võimalik parandada, töötades selleks välja tarbijate teavitamise platvormid, kui see on asjakohane;

29.  palub komisjonil ergutada korrapärast ja struktureeritud teabevahetust ning parimate tavade jagamist kogu liidus, komisjoni ja liikmesriikide vahel, sealhulgas piirkondlike ja kohalike ametiasutustega;

Kavandatud aegumist käsitlevad meetmed

30.  kutsub komisjoni üles konsulteerima materiaalsete kaupade ja tarkvara kavandatud aegumise ELi tasandi määratluse väljatöötamisel tarbijaorganisatsioonide, tootjate ja muude sidusrühmadega; kutsub komisjoni lisaks üles uurima koostöös turujärelevalveasutustega võimalust võtta kasutusele sõltumatu süsteem, mille abil oleks võimalik toodete kavandatud aegumist testida ja tuvastada; kutsub sellega seoses üles tagama rikkumisest teatajatele tõhusama õiguskaitse ja kehtestama tootjatele asjakohaseid hoiatavaid meetmeid;

31.  viitab sellega seoses mõne liikmesriigi teedrajavale rollile, mille näiteks on Beneluxi riikide algatus kavandatud aegumise vastu võitlemiseks ja (elektriliste) kodumasinate kasutusaja pikendamiseks; rõhutab, kui oluline on jagada parimaid tavasid selles valdkonnas;

32.  märgib, et toodete ajakohastatavus võib aeglustada toote aegumist ning vähendada keskkonnamõju ja kasutajate kulusid;

Nõuetele vastavuse õigusliku garantii õiguse tõhustamine

33.  peab väga oluliseks, et tarbijad oleksid paremini teavitatud seadusest tuleneva nõuetele vastavuse garantii toimimisest; nõuab, et toote ostuarvel oleks selgelt kirjas viide garantiile;

34.  kutsub komisjoni üles rakendama algatusi ja meetmeid, et suurendada tarbijate usaldust järgmise abil:

–  tugevdades tarbijakaitset, eelkõige nende toodete puhul, mille mõistlikult eeldatav kasutusaeg on pikem, ning võttes arvesse mõnes liikmesriigis juba võetud rangeid tarbijakaitse meetmeid;

–  võttes arvesse nii ökodisaini reguleerivate õigusaktide kui ka lepinguõiguse mõju energiamõjuga toodetele, et töötada välja toodete reguleerimise terviklik lähenemisviis;

–  tagades, et müügilepingus teavitatakse tarbijat ametlikult tema õigusest õiguslikule garantiile, ning edendades seda õigust käsitlevaid teavitusprogramme;

–  lihtsustades tarbija jaoks ostutehingu tõendamist, sidudes garantii eseme ja mitte ostjaga ning tehes seda ka e-kviitungite ja digitaalse garantii süsteemide üldiseks muutmise teel;

35.  nõuab, et ELi tasandil võetaks kasutusele kaebuste menetlemise mehhanism garantiiõiguste mitterakendamise juhtudeks, et hõlbustada asjaomastel asutustel Euroopa õigusnormide rakendamise järelevalvet;

36.  juhib tähelepanu asjaolule, et säästvamat tootedisaini oleks võimalik ergutada laiendatud tootjavastutuse põhimõtte tõhustamise ja miinimumnõuete kehtestamise abil;

Tarbijate kaitsmine tarkvara aegumise eest

37.  nõuab suuremat läbipaistvust seoses ajakohastatavuse, turvavärskenduste ja vastupidavusega, mida on vaja nii tarkvara kui ka riistvara nõuetekohaseks toimimiseks; kutsub komisjoni üles analüüsima vajadust hõlbustada ettevõtete suuremat koostööd;

38.  kutsub tarnijaid ja tootjaid üles läbipaistvusele, täpsustades tootelepingutes minimaalse ajavahemiku, mille jooksul on tagatud operatsioonisüsteemide turvavärskendused; teeb ettepaneku võtta kasutusele mõistliku kasutusaja mõiste; rõhutab lisaks, et manussüsteemides kasutatavate operatsioonisüsteemide puhul peab toote tarnija tagama nende turvavärskenduste tarne; kutsub tootjaid üles andma selget teavet tarkvarauuenduste ja ajakohastamiste ühilduvuse kohta tarbijatele pakutavate manussüsteemides kasutatavate operatsioonisüsteemidega;

39.  nõuab võimalust ajakohastamiste tagasipööramiseks ning teavitamist selle kohta, millised on ajakohastamise tagajärjed seadme toimimisele, samuti uue hädavajaliku tarkvara ühildumist eelmise põlvkonna tarkvaraga;

40.  pooldab osade, kaasa arvatud protsessori moodulipõhisust standardiseerimise abil, mis võimaldab tagada kauba kvaliteeditaseme säilimise;

o

o  o

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT C 285, 31.10.2009, lk 10.

(2)

ELT L 153, 18.6.2010, lk 1.

(3)

ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.

(4)

ELT C 67, 6.3.2014, lk 23.

(5)

ELT L 304, 22.11.2011, lk 64.

(6)

ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.


SELETUSKIRI

Kaupade vastupidavus – võtmeküsimus tarbijate jaoks

Kaupade kasutusea problemaatika hõlmab järgmiseid erinevaid tasandeid:

–  toodete puudulik vastupidavus ja parandatavus;

–  infotehnoloogiatoodete tarkvara kestus;

–  ostjale kättesaadav teave.

Tarbijate usaldus toodete vastupidavusse on vähenenud. Seda usaldust on kahjustanud odavate toodete madal kvaliteet ning eeskätt skandaalsete, ehkki iseenesest vähetähtsate juhtumite kajastamine meedias. Prantsuse tarbijaühenduse jaoks hiljuti läbi viidud uuringu kohaselt on 92 % küsitletud inimestest veendunud, et kodumasinad või kõrgtehnoloogilised tooted on teadlikult kavandatud mitte kestma.

Euroopa tarbijatel puudub pea igasugune teave toodete usaldusväärsuse kohta. Et toote maksumust ei saa enam kvaliteediga siduda, pöörduvad tarbijad veelgi kergekäelisemalt tärkava majandusega riikidest pärinevate madala tasemega toodete poole, mis kiirendab majanduslikult soodsamate toodete eelistamist. See olukord mõjub halvasti Euroopa äriühingutele, kes pakuvad sageli kõrgema kvaliteediga vastupidavamaid kaupu.

Lisaks tõstatavad omavahel seotud esemete üldiseks muutumine ning kasutajate sõltumine uutest tehnoloogiatest sotsiaalselt keeruka küsimuse tarkvara ja andmekandjate kiirendatud aegumise kohta. Eeskätt langevad toote kiirendatud aegumise ohvriks kõige madalama sissetulekuga isikud, kes rahaliste võimaluste piiratuse tõttu valivad peaasjalikult odavad tooted, mis lähevad ruttu katki, mistõttu nad peavad uuesti raha välja käima.

Kaupade parandatavus kui majanduslik võtmeküsimus

Tarbijad ei nurise mitte ainult kaupade vastupidavuse, vaid ka selle üle, et tooteid ei saa parandada. Ka see nõrgestab parandussektorit, kus Euroopas kaob aasta-aastalt järjest töökohti.

Toodete parandatavust pärsivad mitmed järgmised probleemsed tegurid:

–  puuduv juurdepääs varuosadele ja nende liiga kõrge hind;

–  tööjõu kulu imporditud ja odavate toodete puhul;

–  asjakohase teabe puudumine parandamise ja hoolduse kohta;

–  tarkvara ja elektroonika kasvav keerukus;

–  tegutsemistakistused sõltumatutele parandajatele ja iseparandajatele;

–  toodete ja nende komponentide väheparandatav iseloom;

–  kaupade asendamise teenuste vähesus kaupade parandamise ajal.

Seega eelistaks 2014. aasta Eurobaromeetri uuringu kohaselt 77 % Euroopa kodanikest uute ostmise asemel oma kaupu pigem parandada, ent on lõpuks sunnitud need välja vahetama või ära viskama, kuna parandusteenuste hinnad on liiga kõrged.

Mis puudutab tööhõivet, on parandamisega seotud takistuste tagajärjeks tegutsevate parandajate arvu järsk langus:

–  Madalmaades on selles sektoris 7 aastaga kadunud 2 000 töökohta;

–  Saksamaal on aastaga suletud 13 % raadiote ja televiisorite paranduskodadest;

–  Poolas on parandajate arv kahe aastaga vähenenud 16 % jne.

Paralleelselt on edukalt kasvamas tasuta parandusateljeede või iseparandamise veebisaitide arv. Seega on parandamise järele tegelikult olemas tugev nõudlus.

Parandustööde sektor kujutab endast mitte ümberpaigutatavat tööhõiveallikat, mis võiks olla väärtustatud, kui tooted oleksid kavandatud kauem vastu pidama ning olema parandatavad ning kui teenus kujundab end ümber, et tarbijate vajadustele paremini vastu tulla. Väljavahetamise asemel parandamise väärtustamine, eriti õigusliku garantii raames, on ökoloogilise tähtsusega, kuna süstemaatiline väljavahetamine tähendab veel hiljuti toodetud seadmete mahakandmist ega õhuta valmistajaid kavandama vastupidavamaid tooteid.

Lõppude lõpuks jääb hulgaliselt katkiseid seadmeid parandamata (kuni 44 % elektri- ja elektroonikaseadmetest). Seega võimaldaks parandustööde sektori toetamine luua töökohti ning märkimisväärselt vähendada jäätmeid ja saastet, rääkimata tarbijate ostujõu märgatavast paranemisest ning Euroopa äriühingutele tekkivast ärilisest kasust.

Terviklik lähenemisviis kasutusmajandusele

Toote kasutusiga sõltub üksteisest sõltuvate sidusrühmade (tootjad, tarnijad, turustajad, tarbijad) võrgustikust ja isegi liikmesriikidest. Lähenemisviis, millega pikendatakse toodete kasutusiga, peab aitama kaasa sellise majandusmudeli arengule, mis põhineb tarbijate, tööstusettevõtjate ja keskkonnanõuete vajaduste vahelisel tasakaalul.

Ehkki toodete disain on nende kasutusea seisukohast keskse tähtsusega, on oluline roll ka müügimudelil. Kiiresti tärkavad funktsionaalne ja jagamismajandus pakuvad meile uusi väljavaateid turule viidavate toodete kvaliteedi ja vastupidavuse parandamiseks. Omamise asemel pigem kasutamist soosides pööratakse tähelepanu teenusest saadavale kogemusele ja mitte kaupade uuenemise määrale. Kasutusmajandust toetavad digiseadmed, mis hõlbustavad vahetusi usalduskogukondades, ning see võib olla märkimisväärse majandusliku ja keskkonnaalase kasu taganttõukajaks.

See mudel on osa üleilmsest ringmajandusest. Seetõttu on komisjon püüdnud 2015. aastal sellele teemale pühendatud õigusaktide paketiga toetada kõnealust väärtuslikku mudelit, mis säästab ressursse, vähendab jäätmeid ning loob töökohti konkurentsivõimelisemas majanduses.

Selline mudel aitaks luua uusi töökohti kõigil kvalifikatsioonitasemetel, kui mudeliga kaasneb asjakohane hariduspoliitika.

Taaskasutuse ja parandustööde sektoris on töökohtade loomise potentsiaal hinnanguliselt 296 töökohta 10 000 tonni kasutatud kaupade kohta. Arvestades, et kolmandik jäätmete ringlussevõtupunktidesse kogutavatest kaupadest on taaskasutatavad, tähendab see, et kui kasvõi 1 % Euroopa munitsipaaljäätmetest nähakse ette taas- või korduskasutuseks, oleks võimalik luua enam kui 200 000 kohalikku töökohta.

Samas kujutab korduskasutus, millele sageli eelistatakse ringlussevõttu, viisi toodete kasutusea pikendamiseks, viies need vähese ümbertöötlemise järel tagasi majandusringlusse. Hiljutised uuringud näitavad, et kui Euroopa äriühingud eelistaksid oma arvuteid ringlussevõtu asemel pigem korduskasutada, võiks Euroopa luua 10 500 mitte ümberpaigutatavat töökohta, hoides seejuures igal aastal kokku ligikaudu 6 miljonit tonni kasvuhoonegaaside heiteid ning 44 miljonit m3 vett, toorainetest rääkimata.

Kujundades toodete kasutusea pikendamise valguses ümber tootmis-, müügi- ja tarbimisviisid, on võimalik Euroopa turul luua majandustegevuse elavdamiseks soodsad tingimused. Võttes arvesse ressursside maksumuse eeldatavat kasvu, on nende kokkuhoidlik haldamine vältimatu, eeskätt olelusringi lõpus olevate toodete haldamise kaudu. Toodete vastupidavusele suunatud tööstusstrateegia amortiseeriks toorainete maksumuse, võimaldades prognoosida investeeringutasuvust ning positiivset kasu, eeskätt seoses klientide usalduse võitmisega.

Viimasena on oma osa ka avalikul võimul, ergutades häid tööstustavasid, aga näidates ka ise oma ostupoliitikaga eeskuju, ning toetades näiteks organisatsioonide kaudu kodanike teadlikkuse tõstmist vastutustundliku tarbimise ja toodete parema hooldamise kohta.

Toodete vastupidavus kui avalik ja poliitiline võtmeküsimus

Mitmed Euroopa raportid ning liikmesriikide õigusloomealane tegevus on näidanud, et oluline on pöörata tähelepanu kaupade uuenemise kiirenemise probleemile.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööstuse muutuste nõuandekomisjoni 17. oktoobri 2013. aasta arvamuses pandi alus ühisele seisukohale ning esitati rida soovitusi, milles oldi ühel nõul. Arvamuses määratleti erinevused kavandatud tehnilise (otseses mõttes) aegumise, mittevastavusest tuleneva aegumise ning lõpuks turunduskampaaniatega seotud psühholoogilise aegumise vahel.

See innustas komiteed läbi viima uuringut toodete kasutusea näitamise mõjude kohta tarbijatele. Uuring kinnitab eeskätt asjaolu, et 92 % eurooplastest soovib toodete kasutusea näitamist. Samuti näitab uuring, mil määral on Euroopa äriühingute konkurentsivõime seotud tarbijate usalduse taastamisega nende äriühingute vastu.

Euroopa tasandil tehtav töö on kooskõlas liikmesriikides välja töötatud avaliku poliitika meetmetega.

–  Belgia oli teerajaja, võttes 2012. aasta veebruaris vastu senati resolutsiooni energiamõjuga toodete kavandatud aegumise vastu võitlemiseks. Resolutsioonis soovitati muu hulgas luua Euroopa tasandil märgistus energiamõjuga toodete (elektripirnid, arvutid, mobiiltelefonid jne) eluea ja nende parandatavuse kohta.

–  Paralleelselt riiklikele ettevõtlusalgatustele täiendas Prantsusmaa alates 2015. aasta augustist oma seadusandlust energiasüsteemi ümberkujundamist käsitleva seadusega, milles kavandatud aegumine on määratletud rikkumisena, ning tarbimist käsitlevas 2014. aasta märtsi seaduses täpsustati tarbijate õigusi seoses kaupade vastavuse õigusliku garantii ning varuosade kättesaadavusega.

–  Madalmaade seadusandlus näeb ette, et kaupade vastavuse kaheaastane õiguslik garantii on üksnes minimaalne periood. Teatavad kaubad, eeskätt sõidukid, pesumasinad või muud vastupidavateks loetavad tooted, võivad anda õiguse pikemale kaupade vastavuse garantiile, mis põhineb keskmisel kasutuseal, mida tarbijal võib tootelt õigustatult oodata.

–  Soomes on garantii kestust võimalik pikendada ka tarbijakaitse seaduse raames. Seaduse preambulis sätestatakse, et mittevastavuse eest, mis tuleneb toote, näiteks sõiduki, ehitusmaterjalide või kodumasina tootmisest, vastutab müüja, isegi juhul, kui mittevastavus ilmneb rohkem kui kaks aastat pärast kauba kohaletoimetamist. See mudel sarnaneb Madalmaade süsteemiga. Vahendajal lasub kauba kasutusea määramise kohustus, lähtudes selles kriteeriumidest, nagu kauba või selle osade maksumus või kasutussagedus. Konkreetsete toodete kasutusea kohta ei ole seadusandja ühtegi loetelu koostanud. Üksikjuhtumeid võib siiski uurida tarbijavaidluste nõukogu soovituste valguses.

–  Hispaanias võeti 24. juunil 2014. aastal Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud uusi tarbimismudeleid käsitleva konverentsi käigus vastu nn Madridi resolutsioon jagamismajanduse parimate tavade ning kavandatud aegumise kohta.

–  Austrias töötati välja tipptasememärgis elektri- ja elektroonikatoodete jaoks, mis on kavandatud olema parandatavad ja vastupidavad.

–  Viimase näitena tuuakse Rootsi, kus võeti vastu rida maksumeetmeid, mis jõustuvad 2017. aasta jaanuaris ning mille eesmärk on tugevdada parandustööde, ringlussevõtu ja ringmajanduse sektorit. Meetmete eesmärk on

•  vähendada parandustööde maksumust, alandades teatavate kaupade (jalgrattad, jalanõud või riided) käibemaksumäära 25 %-lt 12 %-le;

•  anda tarbijatele, kes otsustavad oma kodumasinaid parandada, võimalus arvestada oma maksudest maha 50 % tööjõukuludest;

•  maksustada tooteid, mis sisaldavad materjale, mida on keeruline või võimatu ringlusse võtta või parandada.

Nimetatud meetmed on kavandatud investeeringuna saaste, jäätmete, jäätmekäitluse ja töötusega seotud kulude vähendamiseks.


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (11.4.2017)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

toodete eluea pikendamise kohta: kasu tarbijatele ja äriühingutele

(2016/2272(INI))

Arvamuse koostaja: Christel Schaldemose

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et liit on sõltuv tooraine impordist ja märkimisväärne hulk maavarasid ammendub kiiresti lühikese aja jooksul ning seetõttu on peamine suur ülesanne võtta liidus uuesti kasutusele võimalikult palju ressursse ja soodustada üleminekut ringmajandusele;

B.  arvestades, et toodete eluea pikendamist tuleks käsitleda kontekstis, et meie tootmis- ja tarbimisharjumusi on vaja muuta terviklikult ja ringmajandusele ülemineku raames; arvestades, et ressursside tõhusam kasutamine annaks liidu äriühingutele, avaliku sektori asutustele ja tarbijatele ka märkimisväärset puhassäästu, vähendades samal ajal ka kasvuhoonegaaside aastast koguheidet ja toodete keskkonnamõju;.

C.  arvestades, et arvesse tuleb võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires, ning Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo (BEREC) rakenduseeskirju;

D.  arvestades, et seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kutsutakse üles võtma konkreetseid meetmeid, et parandada vastupidavust, remonditavust ja korduskasutust ning pikendada toodete eluiga;

E.  arvestades, et laiendatud tootjavastutusel on selles osas oluline roll;

F.  arvestades, et Ellen MacArthuri sihtasutuse koostatud konkurentsivõimelise Euroopaga seonduvat ringmajanduse visiooni käsitlevas aruandes „Growth Within: a circular economy vision for a competitive Europe“ näidatakse selgelt uutele ärimudelitele üleminekuga seotud võimalusi, mille näiteks on toodete asemel teenuste müümine;

G.  arvestades, et ringmajanduse mudeli kasutuselevõtmine nõuab poliitiliste otsustajate, kodanike ja äriühingute kaasamist ning eeldab muudatusi mitte ainult toodete ja teenuste kavandamises ja müügis, vaid ka tarbijate mõttemallides ja ootustes ning äritegevuses uute turgude loomise kaudu, mis reageerivad muutuvatele tarbimismudelitele, arenevad toodete kasutamise, korduskasutuse ja jagamise suunas, mis aitab pikendada nende kasutusaega ja luua konkurentsivõimelisi, kestlikke ja jätkusuutlikke toodeteid;

H.  arvestades, et paljudes lampides ei ole pirne võimalik vahetada, mis võib tekitada probleeme, kui pirn enam ei tööta, kui turule tulevad uuemad ja tõhusamad pirnid või kui kliendi eelistus valguse värvuse osas muutub, sest siis tuleb välja vahetada kogu lamp;

I.  arvestades, et ringmajanduse arenedes tuleb võtta täiendavaid meetmeid, et soodustada toodete remonditavust, kohandatavust, uuendatavust, vastupidavust ja ringlussevõetavust, et pikendada toodete ja/või tooteosade eluiga ning kasutusaega;

J.  arvestades, et jäätmekäitluse hierarhia esimesed lülid, st jäätmete vähendamine ja korduskasutamiseks ettevalmistamine, on jäätmevaba strateegia elluviimise seisukohalt kõige olulisemad;

K.  arvestades, et maavarade tarbimine Euroopas on kasvanud viimase 30 aastaga 50 % ning me tarbime 43 kg ressurssi ühe inimese kohta päevas;

L.  arvestades, et nii majanduslikult kui ka keskkonna seisukohalt on vaja toorainet hoida ja piirata jäätmete teket;

M.  arvestades, et üha suurem toodete mitmekesisus, aina lühenevad innovatsioonitsüklid ja pidevalt muutuv mood suurendavad uute toodete ostmise sagedust, lühendades seeläbi toodete kasutusaega;

N.  arvestades, et remondi-, kasutatud kaupade ja kaupade vahetamise sektoril, mille eesmärk on pikendada toodete eluiga, on suur potentsiaal;

O.  arvestades, et valgusdioodlambid peaksid ideaaljuhul olema vahetatavad, mitte eemaldamatud;

P.  arvestades, et tuleb leida tasakaal toodete eluea pikendamise eesmärgi ja sellise keskkonna kaitsmise vahel, mis pakub endiselt stiimuleid innovatsiooniks ja edasiseks arenguks;

Q.  arvestades, et on avaldatud teateid, mille kohaselt nutitelefonid disainitakse teadlikult selliselt, et nad ühe või kahe aasta pärast enam nõuetekohaselt ei töötaks;

1.  rõhutab, et tuleb leida tasakaal toodete eluea pikendamise ning jäätmete ressursiks (teiseseks toormeks) muutmise, tööstussümbioosi, innovatsiooni, tarbijanõudluse, keskkonnakaitse ja tootetsükli kõigi etappide kasvupoliitika vahel, ning on arvamusel, et üha ressursitõhusamate toodete väljatöötamine ei tohi julgustada nende lühemat eluiga või enneaegset äraviskamist;

2.  rõhutab, et toodete pikem eluiga eeldab meetmete võtmist toodete kavandatud aegumise vastu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid, et võidelda kavandatud aegumise vastu ja suurendama tarbijate võimestamist parema tooteinfo kaudu; kutsub lisaks komisjoni üles uurima teateid, et sellised tooted nagu nutitelefonid on teadlikult kavandatud olema väga lühikese kasutuseaga, ning soovitama vajaduse korral meetmete võtmist selle nähtuse vastu võitlemiseks; kutsub ühtlasi liikmesriike üles mitte soodustama kavandatud aegumisega toodete turule toomist;

3.  rõhutab, et toodete pikem eluiga eeldab standardsete moodulkomponentide kättesaadavust, mida on lihtsam asendada, millel on funktsionaalne disain ja milles on muu hulgas arvesse võetud demonteerimist;

4.  rõhutab, et üleminekuga sellistele ärimudelitele nagu „toode kui teenus“ võiks parandada tootmise ja tarbimisharjumuste jätkusuutlikkust, tingimusel et toote-teenuse süsteemid ei põhjusta toodete eluea lühenemist, ning toonitab, et sellised ärimudelid ei peaks andma võimalust maksustamise vältimiseks;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jäätmehierarhia nõuetekohase rakendamise hõlbustamiseks soodustama mitmeotstarbeliseks kasutuseks sobivate toodete väljaarendamist, tootmist ja turustamist, mis oleksid tehniliselt vastupidavad ja kergesti remonditavad ning mis oleksid pärast jäätmeteks muutumist ning korduskasutamiseks või ringlussevõtmiseks ettevalmistamist sobivad turule laskmiseks või kasutusele võtmiseks; toonitab, et meetmetes tuleks arvestada toodete mõju kogu nende olelusringi jooksul ja jäätmehierarhiat;

6.  rõhutab, et uute ärimudelite, näiteks internetipõhiste teenuste väljatöötamine, uued turundusviisid, ainult kasutatud kaupu müüvate kaubamajade ja mitteametlike parandustöökodade (nn paranduskohvikud ja töötoad, kus inimesed saavad ise parandustööd teha) laialdasem kättesaadavus võib aidata pikendada toodete eluiga ning samas suurendada tarbijate teadlikkust pika elueaga toodete kohta ja usaldust nende vastu;

7.  toonitab, et säästvatele tootmis- ja tarbimismudelite edendamine ja toetamine, ressursitõhusate, vastupidavate, lihtsalt jagatavate, korduvkasutatavate, remonditavate ja ringlussevõetavate toodete kasutamine ning kavandatud aegumisega toodete turule toomise mitte soodustamine on jäätmetekke vältimise keskse tähtsusega aspektid;

8.  võtab teadmiseks rolli, mida vastupidavate toodete kavandamisel mängivad uued äristrateegiad, nt toodete liisimine, mille puhul liisingufirmad jäävad liisitavate esemete omanikuks ja neil on stiimul toodete uuesti turustamiseks ning vastupidavamate toodete disainimisse investeerimiseks, mille tulemuseks on väiksem hulk uut toodangut ja vähem toodete kõrvaldamist;

9.  rõhutab, et omadusi, mis teevad toote remonditavaks, korduvkasutatavaks, ringlussevõetavaks ja vastupidavaks, tuleks arvestada toodete disainimisel, sest suuresti selles etapis pannakse paika, kui palju ressursse toodetele kulub; juhib tähelepanu, et tootedisain on oluline tegur üleminekul ringmajandusele, sest see mõjutab kõnealuse toote olelusringi;

10.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rohkem pingutama väga ohtlike ainete asendamiseks ja piirama nende ainete kasutamist, mis kujutavad endast lubamatut ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, et tagada mürgivabade materjalitsüklite väljakujundamine;

11.  toonitab, et liikmesriigid peaksid pakkuma stiimuleid toodete olelusringi pikendamiseks, kui see on keskkonna seisukohast kasulik, ning toetama selliste süsteemide loomist, millega edendatakse toodete remontimist, korduskasutamist, ümbertöötlemist ja taastamist;

12.  märgib, et tooted peavad olema remonditavuse seisukohalt paremini disainitud, arvestades, et on väga oluline teha varuosad kättesaadavaks peamiselt nende toodete jaoks, mille kasutusiga on võimalik kulutõhusalt pikendada;

13.  toetab kavandatud aegumise määratluse kehtestamist ELi tasandil ja meetmete kasutuselevõtmist asjaomase tegevuse eest karistamiseks;

14.  rõhutab, et ökodisainil põhinevate uute toodete loetelu peaks olema ambitsioonikam ning sisaldama rohkem tooteid;

15.  viitab sellega seoses mõne liikmesriigi teedrajavale rollile, mille näiteks on Beneluxi riikide algatus kavandatud aegumise vastu võitlemiseks ja (elektriliste) kodumasinate kasutusaja pikendamiseks; rõhutab, kui oluline on jagada parimaid tavasid selles valdkonnas;

16.  peab väga oluliseks, et tarbijad oleksid paremini teavitatud seadusest tuleneva nõuetele vastavuse garantii toimimisest; nõuab, et toote ostuarvel oleks selgelt kirjas viide garantiile;

17.  tuletab meelde, et standardsete ja moodulkomponentide kättesaadavus, demonteerimise planeerimine, kauakestvate toodete disainimine ja tõhusad tootmisprotsessid on ringmajanduse eduka elluviimise seisukohalt suure tähtsusega;

18.  kutsub liikmesriike üles edendama institutsioonilisi kampaaniaid selliste tegevuste edendamiseks, mis on seotud remontimise, kasutatud toodete ostmise ja müümise, rentimise ja vahetamisega, vältides nõnda uute toodete ostmist;

19.  kutsub komisjoni üles hindama võimalust kehtestada eeskirjad ringlussevõetava materjali miinimumsisalduse kohta uutes toodetes;

20.  võtab teadmiseks komisjoni ökodisaini töökava aastateks 2016–2019; tunneb erilist heameelt toote vastupidavuse võimaliku lisamise üle materjalitõhususega seotud keskkonnanõuete hulka, mis hõlmab toodete kasutusaja pikendamist, võimalust kasutada kasutuselt kõrvaldatud toodete osi või võtta ringlusse materjale ning kasutada toodetes taaskasutatavaid tooteosi ja/või ringlussevõetud materjale;

21.  kordab oma üleskutset, et komisjon esitaks ettepaneku vaadata läbi ökodisaini käsitlevad õigusaktid, et laiendada nende reguleerimisala kõigile peamistele tooterühmadele, mitte ainult energiat tarbivatele toodetele, ning lisada järk-järgult kõik tõhusa ressursikasutusega seotud omadused tootedisaini nõuetesse;

22.  kutsub komisjoni üles pakkuma välja asjakohased meetmed, millega kohustatakse tootjaid tagama varuosade kättesaadavus ning andma tarbijate õigustega seoses teavet selle kohta, mis aja jooksul on varuosad kättesaadavad, ning tagama selle, et see kehtiks nii internetimüügi kui ka füüsiliste müügikohtade suhtes;

23.  kordab oma üleskutset komisjonile hinnata kulude ja tulude analüüsi põhjal võimalust kehtestada ökodisaini käsitlevate õigusaktidega uutes toodetes kasutatavate ringlussevõetavate materjalide miinimumväärtused;

24.  tunnistab ühistarbimise ja jagamismajanduse platvormide kui uute säästvate ärimudelite tähtsust, millega edendatakse toodete tõhusamat kasutamist ning nende pikemat kasutusaega;

25.  kutsub komisjoni üles tagama patareide ja akude direktiivi (2006/66/EÜ)(1) kohaste patareide ja akude kõrvaldamise nõuete täielik kohaldamine ja jõustamine liikmesriikides ning julgustama ärimudeleid, et arendada välja patareide taaskasusutus;

26.  märgib murega, et kui tarbijad vahetavad telekommunikatsiooniteenuse pakkujat, tekib selle tulemusel palju elektroonikaromusid (modemid, ruuterid, TV dekoodrid / digimuundurid); tuletab tarbijatele ja telekommunikatsiooniteenuse pakkujatele meelde, et määruse EU/2015/2120 kohaselt on tarbijatel juba praegu õigus kasutada enda valitud lõppseadmeid, kui nad vahetavad telekommunikatsiooniteenuse pakkujat;

27.  kutsub komisjoni üles hindama, kuidas oleks võimalik soodustada ja lihtsustada valgusdioodlampide vahetatavust, ning kaaluma lisaks ökodisaini meetmetele vähem ranget lähenemisviisi, näiteks seoses märgiste, stiimulite, riigihangete või pikendatud garantiidega, kui pirne ei saa eemaldada;

28.  juhib tähelepanu, et vastutustundlik tootekasutus sõltub sellest, kas tarbijatel on võimalik täpselt hinnata toodete keskkonnamõju nende olelusringi, ökoloogilise jalajälje ja kvaliteedi põhjal;

29.  rõhutab, kui keeruline on kehtestada kohustuslik märgistus, et anda teavet toodete oodatava eluea kohta; teeb ettepaneku katsetada sellist märgistamise süsteemi esialgu vabatahtlikult ELi tasandil ühtse vormi ja metoodika põhjal;

30.  juhib tähelepanu, et väga palju elektroonikaromusid tekib seetõttu, et tootjad ei suuda enam pakkuda riistvaraga ühilduvaid tarkvarauuendusi; usub, et tootjatelt tuleks nõuda ühilduvate tarkvarauuenduste pakkumist;

31.  juhib tähelepanu, et säästvamat tootedisaini oleks võimalik ergutada tootja suurendatud vastutuse põhimõtte tugevdamise ning miinimumnõuete kehtestamise abil;

32.  kutsub komisjoni üles kasutama paremini ära ELi ökomärgist, et parandada teavet toodete eluea kohta ja tarbijate arusaamist toodete vastupidavusest; rõhutab, et tarbijate teadlik valik toote/kaubamärgi valimisel võib kaudselt anda tootjatele majanduslikke stiimuleid; rõhutab, et ökomärgis peaks sisaldama teavet toote minimaalse eluea või kasutamise kohta, et suurendada tarbijate teadlikkust toodete eeldatavast elueast;

33.  kutsub komisjoni üles töötama välja meetmeid toote eeldatavat eluiga, kavandatud kasutuskordade arvu ja parandamisvõimalusi puudutava teabe andmiseks tarbijatele, võimaluse korral vaid vabatahtlikult, et tarbijad saaksid teha teadlikumaid ostuotsuseid;

34.  palub komisjonil nõuda tootjatelt diagnostika käsiraamatute ja kasutusjuhendite avalikult kättesaadavaks tegemist ning toodete varuosade ja lisaseadmete turul kättesaadavaks tegemist minimaalse arvu aastate jooksul kooskõlas toote eeldatava elueaga, mis peaks olema välja toodud ELi ökomärgisel;

35.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama vahendeid koolitus- ja teavituskampaaniateks, et edendada säästvaid tarbimis- ja tootmismudeleid, ning rõhutab ressursitõhusale ringmajandusele ülemineku eeliseid;

36.  kutsub komisjoni üles hindama majanduslikku ja keskkonnamõju, et teha kindlaks võimalused laiendada ühtlustatult kohustusliku toodete nõuetele vastavuse garantii kestvust;

37.  kutsub liikmesriike üles tegema vajaduse korral koostööd toodete kasutusea pikendamist puudutavaid teadlikkuse tõstmise kampaaniaid läbi viivate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, ettevõtjate ja ühendustega;

38.  juhib tähelepanu, et komisjon ei tohiks kasutada eelseisvat õigusloome toimivuskontrolli ei ELi ökomärgisest loobumiseks ega ka selle kohaldamisala piiramiseks;

39.  usub, et oluline on luua tootjatele stiimuleid kauem vastupidavate toodete tootmiseks; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut, et tootjad peaksid katma ringlussevõtmise kulud, kui nende toodete eeldatav eluiga on lühem kui viis aastat;

40.  nõuab tungivalt, et komisjon edendaks rahvusvaheliste konventsioonide abil ressursitõhususe näitajate kasutamist, et teha võimalikuks tööstusharude ja eri riikide majanduste võrdlemine ning tagada võrdsed võimalused;

41.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid mõjusat turujärelevalvet, et tagada, et nii Euroopa kui ka imporditud tooted vastaksid tootepoliitika ja ökodisaini nõuetele;

42.  kutsub liikmesriike üles võtma kasutusele majanduslikke stiimuleid toodete remonditeenuste osutamiseks, et lihtsustada toodete eluea pikendamist, pidades silmas, et tooteremondi maksusoodustused võivad ergutada toodete korduskasutamist ja stimuleerida remonditööstust, mis toob võimalikku keskkonna- ja sotsiaalset kasu, sh remonditegevuse alandatud käibemaks;

43.  kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et tagada veel kasutamiskõlblike toodete lihtsam ja tõhusam ringmajanduse tagasi suunamine;

44.  innustab liikmesriike rakendama keskkonnahoidlikke riigihankeid poliitikavahendina, et kiirendada üleminekut ringmajandusele;

45.  nõuab täielikku keeldu toodetele, millele on toote kasutusea lühendamiseks defektid sisse ehitatud;

46.  märgib, et toodete uuendatavus võib aeglustada toote aegumist ja vähendada keskkonnamõju ning kasutajate kulusid;

47.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ning austama nende pädevust;

48.  palub komisjonil julgustada korrapärast ja struktureeritud teabevahetust ning parimate tavade jagamist kogu liidus, komisjoni ja liikmesriikide vahel, sealhulgas piirkondlike ja kohalike ametiasutustega;

49.  kutsub komisjoni üles aktiivselt toetama kohalikke remondialgatusi, kuna ka selliselt luuakse keskkonnahoidlikke töökohti ja pakutakse tarbijatele kasulikku teenust.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

11.4.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

62

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Nessa Childers, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Peter Liese, Norbert Lins, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Ivica Tolić, Estefanía Torres Martínez, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Clara Eugenia Aguilera García, Nicola Caputo, Eleonora Evi, Martin Häusling, Elisabeth Köstinger, Merja Kyllönen, Stefano Maullu, Ulrike Müller, James Nicholson, Marijana Petir, Christel Schaldemose, Bart Staes, Tiemo Wölken

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

62

+

ALDE

Catherine Bearder, Gerben-Jan Gerbrandy, Anneli Jäätteenmäki, Ulrike Müller, Nils Torvalds

ECR

Mark Demesmaeker, Arne Gericke, Julie Girling, Urszula Krupa, James Nicholson, Jadwiga Wiśniewska

EFDD

Eleonora Evi, Piernicola Pedicini

ENF

Mireille D’Ornano, Sylvie Goddyn, Jean-François Jalkh

GUE/NGL

Stefan Eck, Kateřina Konečná, Merja Kyllönen, Estefanía Torres Martínez

NI

Zoltán Balczó

PPE

Ivo Belet, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Angélique Delahaye, José Inácio Faria, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, György Hölvényi, Elisabeth Köstinger, Peter Liese, Norbert Lins, Stefano Maullu, Miroslav Mikolášik, Marijana Petir, Annie Schreijer-Pierik, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Nicola Caputo, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Christel Schaldemose, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Tiemo Wölken, Damiano Zoffoli

Verts/ALE

Marco Affronte, Bas Eickhout, Martin Häusling, Benedek Jávor, Davor Škrlec, Bart Staes

0

 

 

0

0

 

 

Kasutatud tähised

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.9.2006, lk 1).


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

30.5.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Dennis de Jong, Pascal Durand, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Sergio Gutiérrez Prieto, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Antonio López-Istúriz White, Eva Maydell, Marlene Mizzi, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Jasenko Selimovic, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Mihai Ţurcanu, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Biljana Borzan, Birgit Collin-Langen, Edward Czesak, Anna Hedh, Franz Obermayr, Adam Szejnfeld, Marc Tarabella, Sabine Verheyen


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

34

+

ALDE

ECR

EFDD

ENF

GUE/NGL

PPE

 

S&D

 

Verts/ALE

Dita Charanzová, Jasenko Selimovic

Edward Czesak, Daniel Dalton, Anneleen Van Bossuyt

Marco Zullo

Franz Obermayr, Mylène Troszczynski

Dennis de Jong

Carlos Coelho, Birgit Collin-Langen, Anna Maria Corazza Bildt, Ildikó Gáll-Pelcz, Antonio López-Istúriz White, Eva Maydell, Andreas Schwab, Ivan Štefanec, Adam Szejnfeld, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mihai Ţurcanu, Sabine Verheyen

Biljana Borzan, Nicola Danti, Evelyne Gebhardt, Sergio Gutiérrez Prieto, Anna Hedh, Liisa Jaakonsaari, Marlene Mizzi, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Catherine Stihler, Marc Tarabella

Pascal Durand, Igor Šoltes

0

 

1

0

EFDD

Robert Jarosław Iwaszkiewicz

Tähiste seletused

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 10. juuli 2017Õigusalane teave