RAPORT muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepanekuga, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kuuba Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
23.6.2017 - (12502/2016 – C8-0517/2016 – 2016/0298(NLE) – 2017/2036(INI))
Väliskomisjon
Raportöör: Elena Valenciano
EUROOPA PARLAMENDI MUU KUI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kuuba Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
(12502/2016 – C8-0517/2016 – 2016/0298(NLE) – 2017/2036(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse diplomaatiliste suhete sõlmimist ELi ja Kuuba vahel 1988. aastal,
– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12502/2016),
– võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kuuba Vabariigi vahelist poliitilise dialoogi ja koostöö lepingut (12504/2016),
– võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 207 ja 209 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja artikli 218 lõike 8 teisele lõigule (C8-0517/2016),
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle V jaotist liidu välistegevuse kohta,
– võttes arvesse ELi toimimise lepingut, eriti selle viienda osa I–III ja V jaotist,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli J.2 põhjal nõukogu poolt 2. detsembril 1996. aastal sõnastatud ühist seisukohta Kuuba kohta[1],
– võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 2016. aasta otsust (ÜVJP) 2016/2233, millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 96/697/ÜVJP Kuuba kohta[2],
– võttes arvesse nõukogu 17. oktoobri 2016. aasta järeldusi Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia kohta,
– võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2009. aasta teatist „Euroopa Liit ja Ladina-Ameerika: partnerid üleilmsel tasandil“ (COM(2009)0495),
– võttes arvesse Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna ning Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide seni toimunud tippkohtumistel vastu võetud deklaratsioone, eelkõige ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse 10.–11. juunil 2015. aastal Brüsselis toimunud teise tippkohtumise (teemal „Meie ühist tulevikku kujundades: koostöö jõuka, sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna loomiseks meie kodanikele“) poliitilist deklaratsiooni pealkirjaga „Järgmise põlvkonna partnerlus“,
– võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2012. aasta järeldusi ELi ja Kariibi mere piirkonna ühise strateegia kohta,
– võttes arvesse inimõiguste eriesindaja ettekannet Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ja inimõiguste allkomisjoni ühisel koosolekul 12. oktoobril 2016. aastal, kus ta tutvustas Kuuba ja ELi vahelise inimõigustealase dialoogi tulemusi,
– võttes arvesse Kuuba kodanikuühiskonna organisatsioonide aruandeid,
– võttes arvesse oma ... seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kuuba kohta, eelkõige 17. novembri 2004. aasta resolutsiooni Kuuba kohta[3], 2. veebruari 2006. aasta resolutsiooni ELi seisukoha kohta Kuuba valitsuse suhtes[4], 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni Kuuba kohta[5] ja 11. märtsi 2010. aasta resolutsiooni meelsusvangide kohta Kuubal[6],
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja muid rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid lepinguid ja dokumente,
– võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning arengukomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi (A8-0233/2017),
A. arvestades, et Euroopa ja Kuuba vahel on pikaaegsed ajaloolised ning majandus- ja kultuurisidemed;
B. arvestades, et ELil on Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidega mitmekesised ja laialdased suhted;
C. arvestades, et ELi hoiab suhteid Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühendusega; arvestades, et Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühendus väljendab heameelt ELi ja Kuuba suhete laienemisvõimaluse üle,
D. arvestades, et Kuuba oli ainuke Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riik, kellega EL ei olnud mingeid lepinguid sõlminud; arvestades, et liidu 20 liikmesriiki on sõlminud mitmesuguseid kahepoolseid lepinguid ja säilitavad saarega häid suhteid;
E. arvestades, et ühine seisukoht 96/697/ÜVJP tunnistati kehtetuks nõukogu 6. detsembri 2016. aasta otsusega (ÜVJP) 2016/2233;
F. arvestades, et 2008. aastal taaskäivitati ELi ja Kuuba kõrgetasemeline dialoog ja taastati kahepoolne arengukoostöö; arvestades, et 2010. aastal käivitas nõukogu arutelu ELi ja Kuuba suhete tuleviku teemal ning võttis 2014. aasta veebruaris vastu läbirääkimisjuhised, mille järel sama aasta aprillis algasid poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu ametlikud läbirääkimised, mis jõudsid lõpule 11. märtsil 2016;
G. arvestades, et poliitilise dialoogi ja koostöö lepingus määratakse kindlaks ELi ja Kuuba vaheliste suhete üldpõhimõtted ja eesmärgid, muu hulgas poliitilise dialoogi, koostöö ja valdkondliku poliitilise dialoogi kolm keskset peatükki ning kaubandus ja kaubanduskoostöö;
H. arvestades, et inimõigusi käsitletakse nii poliitilise dialoogi kui ka koostöö peatükkides; arvestades, et poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu mõlemad pooled kinnitavad uuesti, et austavad universaalseid inimõigusi, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes asjaomastes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates õigusaktides; arvestades, et poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu mõlemad pooled kinnitavad uuesti oma pühendumust ÜRO rolli tugevdamisele ning kõikidele ÜRO hartas sätestatud põhimõtetele ja eesmärkidele; arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 21 kohaselt tuleks liidu välistegevuses juhinduda järgmistest põhimõtetest: demokraatia, õigusriik, inimõiguste – sealhulgas kodaniku-, poliitiliste-, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste – ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse austamine, võrdsus ja solidaarsus ning ÜRO harta põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine; arvestades, et seetõttu peab inimõiguste täielik järgimine ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kaitsmine olema poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu oluline püüdlus;
I. arvestades, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping sisaldab nn inimõiguste klauslit, mis on ELi rahvusvaheliste lepingute tavapärane oluline osa ning võimaldab inimõigusi käsitlevate sätete rikkumise korral poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu peatada;
J. arvestades, et lepingupooled on üldjoontes kokku leppinud koostööpeatüki alla kuuluvate koostöövaldkondade ja -korra osas, sealhulgas sellistes küsimustes nagu inimõigused, valitsemine, õigus ja kodanikuühiskond;
K. arvestades, et Kuuba on valmis tegema ELiga koostööd demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi raames; arvestades, et demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi peamised eesmärgid on toetada, arendada ja tugevdada demokraatiat kolmandates riikides ning suurendada austust inimõiguste ja põhivabaduste vastu ning nende järgimist; arvestades, et poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu mõlemad pooled tunnistavad, et demokraatia põhineb inimeste vabal tahtel määrata kindlaks oma poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised süsteemid ning nende täielikul osalemisel kõigis eluvaldkondades;
L. arvestades, et ELi ja Kuuba vaheline inimõigustealane dialoog, mida juhib ELi inimõiguste eriesindaja, loodi 2015. aastal; arvestades, et inimõiguste olukord valmistab endiselt muret;
M. arvestades, et 2016. aasta juunis Kuubal toimunud inimõigustealase dialoogi teisel kohtumisel, kus osalesid ministeeriumite ja ametite esindajad, käsitleti ühinemisvabaduse ja inimõiguste küsimusi mitmepoolses, näiteks surmanuhtluse kontekstis; arvestades, et inimõigustealase dialoogi kolmas kohtumine toimus 22. mail 2017 Brüsselis;
N. arvestades, et Euroopa Parlament on kolmel eraldi korral andnud Sahharovi auhinna mõttevabaduse eest Kuuba aktivistidele: 2002. aastal Oswaldo Payále, 2005. aastal opositsiooniliikumisele Daamid Valges (Damas de Blanco) ja 2010. aastal Guillermo Fariñasele;
O. arvestades, et EList on saanud Kuuba suurim välisinvestor ning tema peamine ekspordi- ja kaubanduspartner ning et aastatel 2009–2015 kahekordistus nendevaheline kaubavahetus ja ELi eksport Kuubale;
P. arvestades, et poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu üks peatükk on pühendatud rahvusvahelise kaubanduse põhimõtetele ning selles käsitletakse tollikoostööd, kaubavahetuse hõlbustamist ja mitmekesistamist, tehnilisi norme ja standardeid, kestlikku kaubandust ning stabiilse, läbipaistva ja mittediskrimineeriva äri- ja investeerimiskorra edendamist; arvestades, et kaubanduse liberaliseerimine, majanduslikud ja finantsinvesteeringud, tehnoloogilised uuendused ja üldised turuvabadused võimaldaksid saarel oma majandust ajakohastada;
Q. arvestades, et 2011. aastal Kuubas avaliku arutelu järel vastu võetud majandus- ja sotsiaalpoliitika suunised sisaldavad ettepanekut käivitada riigis reformi-, kohandus- ja ajakohastamisprotsessid;
R. arvestades, et Kuubas alustati 2016. aastal kahte uut avalikku arutelu teemal „Majandus- ja sotsiaalse mudeli kontseptsiooni väljatöötamine“ ning „Riigi majandus- ja sotsiaalse arengu tegevuskava aastani 2030: riigi visioon, prioriteedid ja strateegilised sektorid“;
S. arvestades, et EL ja Kuuba on leppinud kokku selles, et kaasata sooline perspektiiv kõigisse oma koostöövaldkondadesse ning pöörata erilist tähelepanu igasuguse naistevastase vägivalla ennetamisele ja tõkestamisele;
T. arvestades, et 18-st ÜRO inimõigusi käsitlevast konventsioonist on Kuuba allkirjastanud 11 ja ratifitseerinud 8 konventsiooni; arvestades, et Kuuba ei ole ratifitseerinud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ega majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti;
U. arvestades, et Kuuba on ratifitseerinud kõik kaheksa Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peamist konventsiooni;
V. arvestades, et Kuuba Rahvuskogu on 1977. aastast Parlamentidevahelise Liidu liige;
W. arvestades, et ÜRO Peaassamblee on üksteise järel vastu võtnud 26 resolutsiooni, milles nõutakse Ameerika Ühendriikide Kuuba-vastase kaubandusembargo lõpetamist ning et 2016. aasta oktoobris võeti selleteemaline resolutsioon esmakordselt ühehäälselt vastu;
X. arvestades, et eelnimetatud Kuuba-vastane embargo, samuti Ameerika Ühendriikide poolt Kuuba suhtes juba üle 50 aasta kehtestatud õigusaktid, mis sisaldavad eksterritoriaalsuse elemente – näiteks Helms-Burtoni akt, püsivad hoolimata nende kahe riigi vaheliste suhete normaliseerimisest; arvestades, et need takistavad majanduslikku arengut, mis põhjustab tohutut majanduslikku kahju saarele ja mõjutab ka seal tegutsevaid Euroopa ettevõtjaid;
Y. arvestades, et Kuubal on olnud oluline ja konstruktiivne osa riikidevaheliste ja riigisiseste konfliktide lahendamise vahendajana, nagu hiljuti Colombia valitsuse ja Colombia Revolutsiooniliste Relvajõudude (FARC) vahelise rahukokkuleppe läbirääkimiste ja sõlmimise puhul;
1. väljendab heameelt selle üle, et 12. detsembril 2016 sõlmiti Brüsselis ELi ja Kuuba vaheline poliitilise dialoogi ja koostöö leping, ning märgib, et see loob ELi ja Kuuba suhetele uue raamistiku ning vastab ELi huvidele, muutes 1996. aasta ühist seisukohta; rõhutab, et selle lepingu edu sõltub selle rakendamisest ja järgimisest;
2. omistab ELi ja Kuuba suhetele suurt strateegilist väärtust;
3. märgib, et lepingu sisu, ülesehitus ja dünaamika on kooskõlas ELi institutsioonide poolt välissuhetes järgitavate põhimõtete ja väärtustega;
4. toob esile tõsiasja, et Euroopa Liidu Nõukogu kehtestas suheteks Kuubaga uue raamistiku ning otsustas alustada läbirääkimisi ja viia need märkimisväärselt kiiresti edukalt lõpule;
5. rõhutab kohustust, mida Kuuba koos ELiga endale võtab, ja mõlema poole vastutust seoses lepingu sätete täitmisega, sealhulgas poliitilise dialoogi kaudu;
6. tuletab meelde, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping, mis on esimene ELi ja Kuuba vaheline leping, tähistab pöördepunkti lepinguosaliste kahepoolsetes suhetes; väljendab rahulolu selle üle, et mõlemad pooled on nõustunud arendama neid suhteid struktureeritult, leppides omavahel kokku tegevuskavas ja kohustustes, mis on mõlema allkirja andnud poole jaoks siduvad;
7. toonitab, kui oluline on poliitilise dialoogi peatüki lisamine ning ELi ja Kuuba vahelise institutsionaliseeritud inimõigustealase dialoogi alustamine; nõuab, et EL toetaks parlamendi seisukohti demokraatia, universaalsete inimõiguste ja põhivabaduste, nagu sõna-, kogunemis- ja poliitilise ühinemise vabaduse ja teabevabaduse kohta kõigis selle vormides, ning parlamendi ülemaailmset inimõiguste kaitsjate toetamise poliitikat kogu selle dialoogi vältel; soovitab mõlemal lepinguosalisel kehtestada tagatised inimõiguste kaitsjate tööks ning kogu kodanikuühiskonna ja opositsiooni poliitiliste jõudude aktiivseks osalemiseks selles dialoogis ilma piiranguteta;
8. rõhutab ELi ja Kuuba vahelise inimõigustealase dialoogi tähtsust ning kiidab heaks tõsiasja, et see käivitati enne poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu läbirääkimiste lõpuleviimist; kordab, et ELi Kuubale suunatud poliitika eesmärgid hõlmavad inimõiguste ja põhiõiguste austamist ning majanduse ja ühiskonna ajakohastamist, mille eesmärk on parandada Kuuba elanikkonna elatustaset;
9. võtab teadmiseks Kuuba jõupingutused ÜRO peamiste inimõiguste ja tööõiguse põhimõtete oma õigussüsteemi ülevõtmisel ning nõuab tungivalt, et Kuuba ratifitseeriks seni veel ratifitseerimata ÜRO inimõigustealased konventsioonid, täpsemalt kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti ning naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolli; võtab teadmiseks Kuuba riikliku seksuaalhariduse keskuse tehtud töö; kutsub Kuuba valitsust üles jätkama jõupingutuste tegemist, et peatada LGBTI-kogukonna mis tahes diskrimineerimine ja tõrjumine;
10. nõuab tungivalt, et Kuuba valitsus ühtlustaks oma inimõiguste poliitika rahvusvaheliste standarditega, mis on määratletud hartades, deklaratsioonides ja rahvusvahelistes õigusaktides, mille Kuuba on allkirjastanud; väidab, et inimeste tagakiusamine ja vangistamine nende ideaalide ja rahumeelse poliitilise tegevuse tõttu on vastuolus inimõiguste ülddeklaratsioonis kehtestatud sätetega ning nõuab seepärast kõigi niisugustel asjaoludel vangistatud isikute vabastamist;
11. tuletab meelde, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping sisaldab sätet lepingu peatamiseks inimõigusi käsitlevate sätete rikkumise korral; nõuab tungivalt, et komisjon ja Euroopa välisteenistus tagaksid korrapärase teabevahetuse sisseviimise Euroopa Parlamendiga poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu rakendamise, selle lepinguga ette nähtud vastastikuste kohustuste täitmise ning eelkõige kõikide käesolevas resolutsioonis nimetatud inimõigusi, keskkonnaalaseid ja töötajate õigusi käsitlevate sätete järgimise kohta; kutsub Euroopa välisteenistust üles tegema – eelkõige ELi delegatsiooni kaudu – kõik endast oleneva, et jälgida poliitilise dialoogi ja koostöölepingu rakendamisel tähelepanelikult olukorda Kuubas seoses inimõiguste ja põhivabaduste austamisega, ning andma sellest aru Euroopa Parlamendile;
12. rõhutab, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping peaks aitama kaasa Kuuba kodanike elamistingimuste ja sotsiaalsete õiguste parandamisele, kinnitades süstemaatilise töö tähtsust demokraatia ja inimõiguste, sh väljendus-, kogunemis- ja poliitilise ühinemisvabaduse väärtuse edendamisel;
13. väljendab heameelt selle üle, et poliitilise dialoogi ja koostöö lepingus nimetatakse sõnaselgelt kodanikuühiskonda üheks koostöös osalejaks; väljendab sügavat solidaarsust Kuuba elanikkonnaga ning edusammudega, mida tehakse demokraatia kehtestamiseks ning põhiõiguste austamiseks ja edendamiseks; innustab mõlemaid lepinguosalisi edendama lepingu rakendamise etapi jooksul Kuuba kodanikuühiskonna aktiivset osalust;
14. tuletab meelde Kuuba kodanikuühiskonna olulist rolli riigi majanduslikus ja demokraatlikus arengus; toonitab, et kodanikuühiskonnal on vaja võtta juhtroll kõikides käesoleva lepingu valdkondades, sealhulgas nendes, mis on seotud arenguabiga; tuletab meelde Euroopa Parlamendi toetust Sahharovi auhinna näol Kuuba kodanikuühiskonna rollile inimõiguste ja demokraatia edendamisel Kuubas;
15. tuletab meelde, et internetiga ühendatus Kuubas on maailmas üks kõige kehvemaid ning et ligipääs internetile on äärmiselt kallis ja sisu on endiselt piiratud; väljendab heameelt tõsiasja üle, et üha rohkem kuubalasi saavad internetti kasutada, kuid on veendunud, et valitsus peaks tegema rohkem, et soodustada tsenseerimata juurdepääsu ja parandada elanikkonna digitaalõigusi;
16. nõuab, et Euroopa välisteenistus teavitaks sobivate ajavahemike järel ja lepingus ettenähtud kooskõlastamiskorra kohaselt Euroopa Parlamenti lepingu rakendamisel ja kohaldamisel tehtud edusammudest;
17. võtab teadmiseks Kuuba ja Ameerika Ühendriikide suhete normaliseerimisprotsessi, mis tipnes kahe riigi vaheliste diplomaatiliste suhete taastamisega 2015. aastal, ning innustab tegema lisajõupingutusi;
18. nõuab, et Ameerika Ühendriigid lõpetaksid Kuuba-vastase majandusblokaadi ning sellega seotud õigusaktid ja ühepoolsed meetmed, eriti need, millel on ekstraterritoriaalne mõju, kuna need takistavad Kuuba majandustegevust ning avaldavad jätkuvalt suurt mõju Kuuba elanikkonnale; mõistab hukka Euroopa ettevõtjate suhtes Kuubaga kauplemisel ekstraterritoriaalsete sanktsioonide kehtestamise; rõhutab, et suhete normaliseerimise protsess ei saa edeneda, enne kui lõpetatakse majandus-, kaubandus- ja finantsblokaad, nagu seda on nõudnud alates 1992. aastast ÜRO Peaassamblee;
19. tunnistab, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping võib soodustada reformi-, kohandus- ja ajakohastamisprotsesse, mille käivitamiseks tehakse Kuubas juba ettepanekuid – eelkõige on soovitatud leida riigile mitmekesisemaid rahvusvahelise koostöö partnereid ning töötada välja poliitilise ja majandusarengu üldine raamistik; rõhutab, et tihedamad poliitilised ja majanduslikud suhted Kuubaga võivad aidata edendada riigis poliitilisi reforme Kuuba rahva ootuste kohaselt; nõuab tungivalt, et Euroopa institutsioonid ja liikmesriigid aitaksid kaasa Kuuba majanduslikule ja poliitilisele üleminekule, soodustades arengut niisuguste demokraatlike ja valimisnormide suunas, mille puhul austatakse kõigi kodanike põhiõigusi; toetab mitmesuguste ELi välispoliitika vahendite, eeskätt demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kasutamist, et tugevdada ELi dialoogi Kuuba kodanikuühiskonna ja nendega, kes toetavad Kuubas rahumeelset üleminekut;
20. märgib, et see poliitilise dialoogi ja koostöö leping, mis on üldse kõige esimene ELi ja Kuuba vaheline leping, loob nendele suhetele uue õigusliku raamistiku ning hõlmab kaubandust ja koostööd käsitlevat peatükki, mille eesmärk on luua kohalike ja Euroopa ettevõtjate jaoks paremini prognoositav ja läbipaistvam keskkond;
21. rõhutab, et poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu kaubanduse ja kaubanduskoostöö sambas ei ole Kuubale ette nähtud kaubandussoodustusi; tuletab meelde, et see sammas hõlmab tollikoostööd, kaubanduse lihtsustamist, intellektuaalomandi õigusi, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, tehnilisi kaubandustõkkeid, traditsioonilisi ja käsitöötooteid, kaubandust ja kestlikku arengut, koostööd kaubanduse kaitsemeetmete osas, päritolureegleid ja investeeringuid;
22. märgib, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping on kahepoolsete kaubandus- ja investeeringualaste suhete laienemise platvorm, kuna sellega luuakse tavapärane alus ELi ja Kuuba vahelistele kaubandus- ja majandussuhetele;
23. toetab pikaaegset tava – mida kinnitas 29. septembri 2014. aasta kuulamisel ka volinik Cecilia Malmström – poliitiliselt tähtsate lepingute kaubandus- ja investeerimissätteid ajutiselt enne mitte kohaldada, kui Euroopa Parlament on andnud selleks oma nõusoleku; kutsub nõukogu, komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles seda tava jätkama ja laiendama seda kõigile ELi välispoliitikaga seotud rahvusvahelistele lepingutele, kui need hõlmavad kaubandusaspekte, nagu kõnealune poliitilise dialoogi ja koostöö leping;
24. on seisukohal, et leping aitab edendada dialoogi ja majanduskoostööd, kuna see soodustab prognoositavat ja läbipaistvat ettevõtluskeskkonda ning hõlbustab edaspidi tugevama ja stabiilsema raamistiku väljatöötamist, tagades nii selle, et kuubalased saavad EList pärinevate äriühingute ja üksikisikutega investeeringutes ühiselt osaleda;
25. kutsub samuti üles Kuubal tegutsevaid Euroopa ettevõtjaid, eriti neid, kes saavad krediiti või või mis tahes finantsabi avalikust sektorist, kohaldama samu töö- ja eetikanorme, mida nõutakse nende päritoluriikides;
26. tunnustab asjaolu, et Kuuba on ratifitseerinud kõik kaheksa ILO põhikonventsiooni ja palub võtta kohustusi nende kiireks rakendamiseks; nõuab tungivalt, et Kuuba ja kõik riigid, kellega tal on kokkulepped või kellega ta peab läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks, ratifitseeriks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) eeskirjad ja inimväärse töö tegevuskava ning täidaks neid, samuti keelustaks tööjõu ekspluateerimise kõik vormid; märgib, et on valdkondi, kus sotsiaalsed ja töötajate õigused on ohus, näiteks värbamistavad Kuuba riigiettevõtetes ja palkade konfiskeerimise tava turismisektoris; rõhutab sellega seoses, et kõigile töötajatele peavad olema tagatud peamised töötajate õigused ja piisav sotsiaalne kaitse kooskõlas ILO konventsioonidega, ning kutsub mõlemaid osalisi üles tegutsema sel eesmärgil kooskõlas poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu artikliga 38;
27. märgib, et EL on Kuuba peamine eksporditurg ja suuruselt teine kaubanduspartner ning suurim välisinvestor; juhib tähelepanu asjaolule, et ELi kaubanduspoliitika ei anna Kuubale mingeid kaubandussoodustusi ja ELi tariifikvoote kohaldatakse nii, nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) on teatanud; tuletab meelde, et ELi üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) reformi tulemusel kaotas Kuuba 2014. aasta jaanuaris ELi eksportimisel kaubandussoodustused, kuna ta oli jõudnud üle keskmise sissetulekuga riikide hulka ega vastanud enam abikõlblikkuse kriteeriumidele; rõhutab samuti, et kaubandus moodustab endiselt vaid tagasihoidliku osa Kuuba majandusest, kusjuures eksport ja import kokku annavad 26,4 % SKPst;
28. teeb ettepaneku, et edaspidi uuritaks võimalust lisada Kuuba CARIFORUMi-ELi majanduspartnerluslepingusse, mis sisaldab mitmeid konkreetseid ja kasulikke kaubanduskoostöö peatükke ning annaks Kuubale parema piirkonnaga integreerumise võimaluse;
29. märgib, et Kuuba on WTO liige, ning rõhutab seetõttu vajadust austada Maailma Kaubandusorganisatsiooni aluspõhimõtteid, nagu kaubanduse lihtsustamine, kokkulepped kaubandustõkete valdkonnas, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ning kaubanduse kaitsemeetmed;
30. kutsub Kuubat üles ratifitseerima WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu, mis jõustus 2017. aasta veebruaris; tunneb heameelt, et riigis luuakse kaubanduse hõlbustamise komitee, ning palub sellega seoses komisjonil ja Euroopa välisteenistusel pakkuda tehnilist tuge;
31. rõhutab, et tollikoostöö on äärmiselt tähtis valdkond, mida tuleb edasi arendada, et tegeleda muu hulgas selliste oluliste probleemküsimustega nagu piiride julgeolek, rahvatervis, geograafiliste tähiste kaitse, võitlus kaupade võltsimise vastu ja terrorismivastane võitlus; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles andma tehnilist ja rahalist abi ning looma vastastikusel kokkuleppel kahepoolseid instrumente, et aidata Kuubal rakendada kaubanduse lihtsustamise meetmeid ja teabeteenuseid;
32. rõhutab, et Kuuba eksporti tuleb mitmekesistada, et see ei piirduks ainult traditsiooniliste toodetega, ning palub komisjonil luua ajutised kaubanduse tugipunktid, et vahetada parimaid tavasid ja pakkuda Kuuba eksportijatele vajalikke teadmisi, parandamaks kaupade pääsu ELi turule;
33. väljendab heameelt Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) rolli üle, kes pakub programmi Mercator raames strateegilist toetust Kuuba ametile Aduanas General de la República (AGR), et hinnata valmisolekut WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu rakendamiseks; rõhutab, et AGRi ennetavalt aktiivne roll kaubanduse lihtsustamise lepingu rakendamisel on oluline ja palub komisjonil Kuubat selles protsessis aidata;
34. võtab teadmiseks Kuuba ametiasutuste võetud meetmed vaba ettevõtluse ja majanduse liberaliseerimise soodustamiseks; rõhutab Kuuba erasektori järkjärgulise tugevdamise tähtsust; toonitab asjaolu, et tugevate välisinvesteeringute arenguks, et parandada riigi füüsilist ja tehnilist taristut ning rajada konkurentsivõimeline Kuuba tootmissüsteem, tuleb koos reguleerimisega võtta rohkem majandus- ja finantsmeetmeid, mis annab õiguskindluse – sealhulgas sõltumatute, läbipaistvate ja erapooletute institutsioonide abil – ja riigi majandusele stabiilsuse; toob esile, et Kuuba võib selles osas tugineda ELi liikmesriikide kogemustele;
35. palub lugeda Kuuba EIP välislaenude andmise volituse raames rahastamiskõlblikuks riigiks, tingimusel et EIP sätestatud nõuded on täidetud;
36. tunneb heameelt selle üle, et poliitilise dialoogi ja koostöö lepingusse on lisatud sätted, mis on suunatud Kuuba kestlikule majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonnaalasele arengule, eelkõige kohustus teha jõupingutusi täitmaks kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle kestliku arengu eesmärke, võttes arvesse Addis Abeba tegevuskava arengu rahastamise kohta; palub lepinguosalisi pärast poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu ratifitseerimist kiiresti luua spetsiaalne dialoog kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamise küsimuses;
37. tuletab meelde, et diplomaatilised suhted ELi ja Kuuba vahel seati sisse 1988. aastal ning Kuuba on saanud ELilt arenguabi ja humanitaarabi 1984. aastast saadik, ja et Kuuba saab praegu arengukoostöö rahastamisvahendi määruse alusel ajavahemikul 2014–2020 ELilt 50 miljonit eurot abi;
38. tuletab meelde, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping hõlbustab Kuuba osalemist ELi programmides ning aastateks 2014–2020 kavandatud mitmeaastase sihtprogrammi tõhusamat rakendamist, et toetada Kuuba valitsuse poolt vastu võetud majanduse ja ühiskonna kaasajastamise strateegiat;
39. peab murettekitavaks, et Kuuba suhtes, mis on OECD arenguabikomitee liigituse kohaselt „kõrgema keskmise sissetulekuga riik“, valitseb oht, et arenguabi andmine arengukoostöö rahastamisvahendi määruse raames võidakse järk-järgult lõpetada; on seisukohal, et riigi olukord areneva saareriigina ja selle majanduslik olukord, mida veelgi võimendab ühepoolsete sunnimeetmete negatiivne mõju, õigustavad meetmete võtmist, mis võimaldavad Kuubale ELi abi andmist jätkata, ning et sellele tuleks erilist tähelepanu pöörata arengukoostöö rahastamisvahendi määruse eelseisva vahehindamise raames;
40. toetab lepinguosaliste kinnitust, et kõigil arenenud riikidel on vaja eraldada 0,7 % oma kogurahvatulust ametlikuks arenguabiks ning et tärkava turumajandusega riigid ja keskmisest kõrgema sissetulekuga riigid peaksid seadma eesmärgiks suurendada oma panust rahvusvahelisse avaliku sektori rahastamisse;
41. tervitab soolise võrdõiguslikkuse edendamist kõikides asjaomastes koostöövaldkondades, kaasa arvatud kestlik areng;
42. võtab teadmiseks ja kiidab heaks Kuuba rolli lõuna-lõuna koostöös, tema pühendumuse ja rahvusvahelise solidaarsuse humanitaarabi andmise näol, eelkõige tervishoiu ja hariduse valdkonnas;
43. märgib, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping teeb Kuubale kättesaadavamaks ELi programmid ja neis osalemise, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ ning haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogrammi Erasmus+, mis omakorda tihendab teadlaste- ja laiemalt inimestevahelist läbikäimist;
44. märgib, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping on ka vahend, mis võimaldab edendada mitmepoolsetel foorumitel ühiste lahenduste leidmist sellistele üleilmsetele probleemidele nagu ränne, terrorismivastane võitlus ja kliimamuutused;
45. kinnitab oma otsust saata Kuubale Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ametlik delegatsioon; palub, et Kuuba ametiasutused lubaksid Euroopa Parlamendi delegatsioonid riiki ja võimaldaksid neil suhelda oma koostööpartneritega;
46. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Kuuba valitsusele ja parlamendile.
ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (31.5.2017)
väliskomisjonile
muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepaneku kohta, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kuuba Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu liidu nimel sõlmimise kohta
(2017/2036(INI))
Arvamuse koostaja: Frank Engel
ETTEPANEKUD
Arengukomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. tunneb heameelt selle üle, et poliitilise dialoogi ja koostöö lepingusse on lisatud sätted, mis on suunatud Kuuba kestlikule majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonnaalasele arengule, eriti kohustusele teha pingutusi täitmaks kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle kestliku arengu eesmärke, võttes arvesse Addis Abeba tegevuskava arengu rahastamise kohta; palub lepinguosalisi pärast koostöölepingu ratifitseerimist kiiresti luua spetsiaalne dialoog kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamise küsimuses;
2. tuletab meelde, et diplomaatilised suhtes ELi ja Kuuba vahel seati sisse 1988. aastal ning Kuuba on saanud ELilt arenguabi ja humanitaarabi 1984. aastast saadik ning Kuuba saab praegu arengukoostöö rahastamisvahendi määruse alusel 50 miljonit eurot ELi abi;
3. peab murettekitavaks, et Kuuba suhtes, mis on OECD arenguabikomitee liigituse kohaselt „kõrgema keskmise sissetulekuga riik“, valitseb oht, et arengukoostöö rahastamisvahendi määruse raames arenguabi andmine võidakse järk-järgult lõpetada; on seisukohal, et riigi olukord areneva saareriigina ja selle majanduslik olukord, mida veelgi võimendab ühepoolsete sunnimeetmete negatiivne mõju, õigustavad meetmete võtmist, mis võimaldavad Kuubale ELi abi andmist jätkata, ning et sellele tuleks eritähelepanu pöörata arengukoostöö rahastamisvahendi määruse järgmise vahehindamise raames;
4. juhib tähelepanu asjaolule, et ÜRO on märkinud, et Ameerika Ühendriikide poolt Kuubale kehtestatud majandus-, kaubandus- ja finantsembargo on olnud ja on jätkuvalt üks peamisi riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu takistusi, eelkõige näiteks teenuste, tervishoiu-, haridus-, toidu- ja sotsiaalteenuste sektoris;
5. toetab lepinguosaliste kinnitust, et kõigil arenenud riikidel on vaja eraldada 0,7 % oma kogurahvatulust ametlikuks arenguabiks ning et tärkava turumajandusega riigid ja keskmisest kõrgema sissetulekuga riigid peaksid seadma eesmärgid suurendada oma panust rahvusvahelisse avaliku sektori rahastamisse;
6. tuletab meelde, et õigusel ning demokraatlike väärtuste, inim- ja põhiõiguste ning sõnavabaduse austamisel ja heal valitsemistaval põhinev arengupoliitika on üks liidu välistegevuse alustalasid ning et see peab selgelt kajastuma kõneluse lepingu kohaldamisel;
7. võtab teadmiseks ja kiidab heaks Kuuba rolli lõuna-lõuna koostöös, tema pühendumuse ja rahvusvahelise solidaarsuse humanitaarabi andmise näol, eelkõige tervishoiu ja hariduse valdkonnas;
8. tervitab soolise võrdõiguslikkuse edendamist kõikides asjaomastes koostöövaldkondades, kaasa arvatud kestlik areng;
9. toetab rõhuasetust kodanikuühiskonna suuremale osalusele asjakohaste arengukoostöö tegevuste kujundamisel ja rakendamisel, sealhulgas suutlikkuse suurendamise kaudu;
10. on seisukohal, et EL võib selle lepingu ja muu tegevuse kaudu mängida üliolulist rolli Kuuba edasise majandusliku, demokraatliku ja sotsiaalse arengu toetamisel, tuginedes omaenda kogemustele kestlikule ja sotsiaalsele turumajandusele ülemineku, taastuvate energiaallikate arendamise, kaasavate sotsiaalkaitsesüsteemide loomise, põllumajandussektori toetamise ja loodusõnnetuste ennetamise valdkonnas;
11. loodab, et see leping toetab kohaliku erasektori kaasamist, Kuuba ettevõtjaid ning kodanikuühiskonna eri sektoreid ning pakub tuge majanduse arengule ning tugeva ja sõltumatu kodanikuühiskonna täielikule väljakujunemisele.
12. tuletab meelde, kui oluline on demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR) vahendina, millega tugevdada inim- ja põhiõigusi ja -vabadusi kogu kodanikuühiskonnas; on seisukohal, et arvestades inimõiguste olukorda riigis, tuleb seda vahendit tõhustada, et saavutada lepingus seatud eesmärgid;
13. tõstab esile Kuuba kodanikuühiskonna olulist rolli riigi majanduslikus ja demokraatlikus arengus; toonitab, et kodanikuühiskonnal on vaja võtta juhtroll kõikides käesoleva lepingu valdkondades, sealhulgas nendes, mis on seotud arenguabiga; tuletab meelde Euroopa Parlamendi toetust Sahharovi auhinna näol Kuuba kodanikuühiskonna rollile inimõiguste ja demokraatia edendamisel Kuubas.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
30.5.2017 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
20 0 2 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Stelios Kouloglou, Arne Lietz, Linda McAvan, Vincent Peillon, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Eleni Theocharous, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská, Željana Zovko |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Ádám Kósa, Cécile Kashetu Kyenge, Judith Sargentini |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
|
20 |
+ |
|
|
ALDE |
Beatriz Becerra Basterrechea, Paavo Väyrynen |
|
|
ECR |
Eleni Theocharous |
|
|
EFDD |
Ignazio Corrao |
|
|
PPE |
Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Ádám Kósa, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská, Željana Zovko, |
|
|
S&D |
Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Cécile Kashetu Kyenge, Arne Lietz, Linda McAvan, Vincent Peillon, Elly Schlein |
|
|
Verts/ALE |
Maria Heubuch, Judith Sargentini |
|
|
0 |
– |
|
|
|
|
|
|
2 |
0 |
|
|
GUE/NGL |
Stelios Kouloglou, Lola Sánchez Caldentey |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (31.5.2017)
väliskomisjonile
muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepaneku kohta, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kuuba Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
(2017/2036(INI))
Arvamuse koostaja: Reimer Böge
ETTEPANEKUD
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. väljendab heameelt selle üle, et ELi ja Kuuba suhted, ka kahepoolse kaubanduse valdkonnas, said Kuuba, ELi ja 28 liikmesriigi poolt poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu allkirjastamisega uue hingamise; märgib, et see poliitilise dialoogi ja koostöö leping, mis on üldse kõige esimene ELi ja Kuuba vaheline leping, annab nendele suhetele uue õigusliku raamistiku ning hõlmab kaubandust ja koostööd käsitlevat peatükki, mille eesmärk on luua kohalike ja Euroopa ettevõtjate jaoks paremini prognoositav ja läbipaistvam keskkond; rõhutab, et lepinguga saab luua uusi võimalusi ja kohustusi mõlemale allakirjutanud poolele ka kahepoolse kaubanduse valdkonnas; juhib tähelepanu sellele, et 22 liikmesriiki on allkirjastanud kahepoolsed kokkulepped Kuubaga hoolimata 1996. aasta detsembri ühise seisukoha jõustamisest;
2. juhib tähelepanu sellele, et hoolimata asjaolust, et poliitilise dialoogi ja koostööleping allkirjastati 2016. aasta detsembris, kohaldatakse seda ajutiselt, kuni Euroopa Parlament on andnud lepingule oma nõusoleku; toetab pikaaegset tava, mida kinnitas 29. septembri 2014. aasta kuulamisel ka volinik Cecilia Malmström, poliitiliselt tähtsate lepingute kaubandus- ja investeerimissätteid ajutiselt enne mitte kohaldada, kui Euroopa Parlament on andnud selleks oma nõusoleku; kutsub nõukogu, komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles seda tava jätkama ja laiendama seda kõigile ELi välistegevusega seotud rahvusvahelistele lepingutele, kui need hõlmavad kaubandusaspekte, nagu kõnealune poliitilise dialoogi ja koostööleping;
3. juhib tähelepanu asjaolule, et Kuuba põhiseaduse ja poliitilise dialoogi ja koostöölepingu artiklis 1 sätestatud põhimõtete vahel esineb vastuolusid;
4. märgib, et EL on Kuuba peamine eksporditurg ja suuruselt teine kaubanduspartner ning suurim välisinvestor; juhib tähelepanu asjaolule, et ELi kaubanduspoliitika ei anna Kuubale mingeid kaubandussoodustusi ja ELi tariifikvoote kohaldatakse nii, nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) on teatanud; tuletab meelde, et ELi üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) reformi tulemusel kaotas Kuuba 2014. aasta jaanuaris ELi eksportimisel kaubandussoodustused, kuna ta oli jõudnud üle keskmise sissetulekuga riikide hulka ja ei vastanud enam abikõlblikkuse kriteeriumidele; rõhutab lisaks, et kaubandus moodustab endiselt vaid tagasihoidliku osa Kuuba majandusest, eksport ja import kokku annavad 26,4 % SKPst;
5. rõhutab, et poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu kaubanduse ja kaubanduskoostöö sambas ei ole Kuubale ette nähtud kaubandussoodustusi; tuletab meelde, et see sammas hõlmab tollikoostööd, kaubanduse lihtsustamist, intellektuaalomandi õigusi, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, tehnilisi kaubandustõkkeid, traditsioonilisi ja käsitöötooteid, kaubandust ja kestlikku arengut, koostööd kaubanduse kaitsemeetmete osas, päritolureegleid ja investeeringuid;
6. teeb ettepaneku, et edaspidi uuritaks võimalust liita Kuuba CARIFORUMi-ELi majanduspartnerluslepinguga, mis sisaldab mitmeid konkreetseid ja kasulikke kaubanduskoostöö peatükke ja annaks Kuubale parema piirkonnaga integreerumise võimaluse;
7. märgib, et Kuuba on WTO liige, ning rõhutab seetõttu vajadust austada Maailma Kaubandusorganisatsiooni aluspõhimõtteid, nagu kaubanduse lihtsustamine, kokkulepped kaubandustõkete valdkonnas, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ning kaubanduse kaitsemeetmed;
8. kutsub Kuubat üles ratifitseerima WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu, mis jõustus 2017. aasta veebruaris; tunneb heameelt, et luuakse kaubanduse hõlbustamise komitee, ning sellega seoses palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel pakkuda tehnilist tuge;
9. rõhutab, et tollikoostöö on määravalt tähtis valdkond, mida tuleb edasi arendada, et tegeleda muu hulgas selliste oluliste probleemküsimustega nagu piiride julgeolek, rahvatervis, geograafiliste tähiste kaitse, võitlus kaupade võltsimise vastu ja terrorismivastane võitlus; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles andma tehnilist ja rahalist abi ning looma vastastikusel kokkuleppel kahepoolseid instrumente, et aidata Kuubal rakendada kaubanduse lihtsustamise meetmeid rakendamine ja teabeteenuseid;
10. juhib tähelepanu sellele, et ELi koostöö Kuubaga taastati 2008. aastal ning see on kaetud arengukoostöö rahastamisvahendist; märgib, et ELi rahaline toetus on juba määratud sektoritele, mis vastavad riiklikele prioriteetidele, nagu toetus kestlikule majanduslikule ja sotsiaalsele ajakohastamisele ning muud toetusmeetmed; võtab teadmiseks, et Kuubas osaleb ka piirkondlikes programmides, nt programmis Al-Invest, mis soodustab VKEde rahvusvahelistumist; kutsub komisjoni üles andma aru käimasolevatest projektidest ja jagama Euroopa Parlamendiga asjakohast teavet kõigil menetluse etappidel;
11. tuletab meelde, et palju on veel teha, et parandada ärikeskkonda ja ergutada kaasavat majanduskasvu ja jõukust Kuubal ning tõhustada kaubandust ja investeerimissuhteid välismaal; rõhutab, et sama kehtib ka Kuuba majandussüsteemi moderniseerimise kohta riigi kodanike vastu võetud otsuste alusel, et liberaliseerida kaubandus, näiteks taristu valdkonnas ja põllumajanduslikus toidutööstuses, saada välismaiseid otseinvesteeringuid, näiteks turismisektoris, tagada õiguslik tunnustamine ja õiguskindlus nii era- kui ka avaliku sektori toimijatele, luua keskkond täielikult sõltumatute ettevõtete, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rajamiseks ja toimimiseks, mitmekesistada eksporti, tagada majanduslikud ja rahalised investeeringud ja tehingud, tehnoloogiline innovatsioon, erasektori tööhõive ja üldised turuvabadused, kindlustades samas kõrged töötajate õiguste, sotsiaalsed, keskkonna- ja inimõiguste alased standardid; arvestades, et see peaks võimaldama riigil kõrvaldada piirangud kaupade ja teenuste pakkumisel ja tooma kaasa järkjärgulise liikumise vaba ühiskondliku ruumi, kooseksisteerimise, tehnoloogia ja teabevahetuse poole; rõhutab, kui oluline on parandada eraomandiga seotud õigusi, et hõlbustada erasektori algatusi, nagu cuentapropistas, sest need on riigi majandusele kasuks tulnud; rõhutab lisaks, kui oluline on toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid; nõuab, et loodavad koostöö allkomiteed analüüsiks võimalikke võetavaid meetmeid ning palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel teavitada Euroopa Parlamenti korrapäraselt kõikidest algatustest ja edusammudest selles valdkonnas;
12. võtab teadmiseks Kuuba ametivõimude poolt viimastel kuudel vastu võetud meetmed ja Kuuba poolt 2011. aasta augustis vastu võetud majandus- ja sotsiaalpoliitika suunised, et edendada vaba ettevõtlust ja majanduse liberaliseerimist üldiselt; ergutab ametivõime edendama veelgi suuremal määral jätkusuutlikku majandust, et suurendada riigi endiselt väga väikest majanduslikku vabadust, samuti kaubandust ja investeeringuid; rõhutab, kui oluline on õigusriigi põhimõtete järgimine ning õiguskindluse, reguleerimise läbipaistvuse, hea valitsemistava, vähema bürokraatia ja majandusliku stabiilsuse tagamine riigis; rõhutab, et õigusnormide väljatöötamine suuremahuliste välisinvesteeringute soodustamiseks, et parandada riigi füüsilist ja tehnilist taristut ning luua konkurentsivõimeline Kuuba tootmissüsteem, nõuab paljude muude majanduslike ja rahaliste meetmete võtmist; tuletab meelde, et poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu üks peamisi eesmärke on toetada Kuuba majanduse mitmekesistamist ning sobiva ettevõtluskeskkonna ja ettevõtluse edendamist;
13. rõhutab, et Kuuba majandus sõltub tugevalt Venezuela naftatoetusest ja välisabist, nt välismaal elavate kuubalaste rahaülekannetest;
14. rõhutab, et Kuuba eksporti tuleb mitmekesistada, et see ei piirduks ainult traditsiooniliste toodetega, ning palub komisjonil luua ajutised kaubanduse tugipunktid, et vahetada parimaid tavasid ja pakkuda Kuuba eksportijatele vajalikke teadmisi, parandamaks kaupade pääsu ELi turule;
15. tunnustab asjaolu, et Kuuba on ratifitseerinud kõik kaheksa ILO põhikonventsiooni ja palub võtta kohustusi nende kiireks rakendamiseks; nõuab tungivalt Kuuba ja kõik riigid, kellega tal on kokkulepped või kellega ta peab läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks, ratifitseeriks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) eeskirjad ja inimväärse töö tegevuskava ning täidaks neid, samuti keelustaks tööjõu ekspluateerimise kõik vormid; märgib, et on valdkondi, kus sotsiaalseid ja töötajate õigused ohtu seatakse, näiteks värbamistavad Kuuba riigiettevõtetes ja palkade konfiskeerimise tava turismisektoris; rõhutab sellega seoses, et kõigile töötajatele peavad olema tagatud põhiõigused ning piisav sotsiaalne kaitse kooskõlas ILO konventsioonidega, ning kutsub mõlemaid pooli üles tegutsema sellel eesmärgil kooskõlas poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu artikliga 38;
16. tuletab meelde Kuuba mitmeaastast sihtprogrammi 2014–2020 ja selle tähtsust Kuuba reformiprotsessi ja kestliku majandus- ja sotsiaalse arengu jaoks; rõhutab ühtlasi, et kõik Kuuba maapiirkonnad peaksid saama kasu 50 miljonist eurost, mis on ELi vahenditest eraldatud põllumajandussektori jaoks, arvestades, et Kuuba põllumajanduse tootlikkus on endiselt madal;
17. väljendab heameelt Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) rolli üle, kes pakub programmi Mercator raames strateegilist toetust Kuuba ametile Aduanas General de la República (AGR) ja Mercator, et hinnata valmisolekut WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu rakendamiseks; rõhutab, et AGRi ennetavalt aktiivne roll kaubanduse lihtsustamise lepingu rakendamisel on oluline ja palub komisjonil Kuubat selles protsessis aidata;
18. väljendab heameelt inimõigustealase dialoogi jätkumise üle ning selle üle, et kodanikuühiskonda mainitakse tunnustatud koostöös osalejana poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu raames, mis käivitati 2015. aastal enne lepingu allkirjastamist, kuid nõuab tungivalt kodanikuühiskonna suuremat kaasamist; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel kehtestada selged võrdlusalused, et jälgida inimõigustega seotud kohustuste täitmist poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu raames; palub Kuubal koostada läbipaistev ja siduv inimõiguste, keskkonnaalaste õiguste ja töötajate õiguste teekaart, mille eesmärk peaks eelkõige olema kaitsta inimõigusi, tugevdada ja täiustada ametiühingutegelaste õigusi ning kaitsta keskkonda; tuletab meelde, et poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu ajutise kohaldamisega osaleb Kuuba esmakordselt demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendiga seotud koostöös; kutsub ELi üles pöörama veelgi suuremat tähelepanu inimõigustele kõigis oma koostöövaldkondades Kuubaga, kooskõlas strateegias „Kaubandus kõigile“ välja kuulutatud poliitiliste eesmärkidega;
19. kutsub samuti Kuubal tegutsevaid Euroopa ettevõtjaid, eriti neid, kes saavad krediiti või või mis tahes finantsabi avalikust sektorist, rakendama samu töö- ja eetikanorme, mida nõutakse nende päritoluriikides;
20. tuletab meelde, et nagu kõik ELi ja kolmandate riikide vahelised lepingud, sisaldab ka poliitilise dialoogi ja koostöö leping sätet lepingu peatamiseks, kui inimõigusi käsitlevaid sätteid rikutakse.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
30.5.2017 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
29 2 3 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Tiziana Beghin, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Santiago Fisas Ayxelà, Christofer Fjellner, Karoline Graswander-Hainz, Heidi Hautala, Yannick Jadot, Bernd Lange, David Martin, Emmanuel Maurel, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Franz Obermayr, Artis Pabriks, Franck Proust, Viviane Reding, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Hannu Takkula |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Reimer Böge, Dita Charanzová, Edouard Ferrand, Agnes Jongerius, Sajjad Karim, Seán Kelly, Fernando Ruas, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Ramon Tremosa i Balcells, Jarosław Wałęsa |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
|
29 |
+ |
|
|
ALDE |
Dita Charanzová, Hannu Takkula, Marietje Schaake, Ramon Tremosa i Balcells |
|
|
ECR |
David Campbell Bannerman, Joachim Starbatty |
|
|
EFDD |
Tiziana Beghin |
|
|
PPE |
Adam Szejnfeld, Artis Pabriks, Christofer Fjellner, Daniel Caspary, Fernando Ruas, Franck Proust, Jarosław Wałęsa, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Reimer Böge, Santiago Fisas Ayxelà, Seán Kelly, Viviane Reding |
|
|
S&D |
Agnes Jongerius, Bernd Lange, David Martin, Emmanuel Maurel, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Joachim Schuster, Karoline Graswander-Hainz, Sorin Moisă |
|
|
VERTS/ALE |
Heidi Hautala, Yannick Jadot |
|
|
2 |
– |
|
|
GUE/NGL |
Anne-Marie Mineur, Helmut Scholz |
|
|
3 |
0 |
|
|
ECR |
Sajjad Karim |
|
|
ENF |
Edouard Ferrand, Franz Obermayr |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
20.6.2017 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
45 6 16 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Nikos Androulakis, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Bas Belder, Mario Borghezio, Victor Boştinaru, Elmar Brok, James Carver, Lorenzo Cesa, Arnaud Danjean, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Iveta Grigule, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Ilhan Kyuchyuk, Ryszard Antoni Legutko, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, Alex Mayer, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Clare Moody, Javier Nart, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Kati Piri, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Jordi Solé, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, Charles Tannock, Miguel Urbán Crespo, Ivo Vajgl, Elena Valenciano, Anders Primdahl Vistisen |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Laima Liucija Andrikienė, Reinhard Bütikofer, Luis de Grandes Pascual, Neena Gill, María Teresa Giménez Barbat, Ana Gomes, Andrzej Grzyb, Takis Hadjigeorgiou, Marek Jurek, Patricia Lalonde, Javi López, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Igor Šoltes, Renate Sommer, Ernest Urtasun, Marie-Christine Vergiat |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Pál Csáky, Dietmar Köster, Costas Mavrides |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS
|
45 |
+ |
|
|
ALDE |
Petras Auštrevičius, María Teresa Giménez Barbat, Iveta Grigule, Ilhan Kyuchyuk, Patricia Lalonde, Javier Nart, Jozo Radoš, Ivo Vajgl |
|
|
ECR |
Bas Belder, Anna Elżbieta Fotyga, Ryszard Antoni Legutko, Charles Tannock, Anders Primdahl Vistisen |
|
|
PPE |
Michèle Alliot-Marie, Laima Liucija Andrikienė, Elmar Brok, Lorenzo Cesa, Arnaud Danjean, Andrzej Grzyb, Sandra Kalniete, Francisco José Millán Mon, Julia Pitera, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Renate Sommer, Luis de Grandes Pascual, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica |
|
|
S&D |
Nikos Androulakis, Francisco Assis, Victor Boştinaru, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Neena Gill, Ana Gomes, Dietmar Köster, Javi López, Andrejs Mamikins, Costas Mavrides, Alex Mayer, Clare Moody, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Kati Piri, Elena Valenciano |
|
|
6 |
– |
|
|
ECR |
Marek Jurek |
|
|
EFDD |
James Carver |
|
|
ENF |
Mario Borghezio |
|
|
PPE |
Lars Adaktusson, Tunne Kelam, Cristian Dan Preda |
|
|
16 |
0 |
|
|
GUE/NGL |
Takis Hadjigeorgiou, Sabine Lösing, Sofia Sakorafa, Miguel Urbán Crespo, Marie-Christine Vergiat |
|
|
NI |
Georgios Epitideios, Janusz Korwin-Mikke |
|
|
PPE |
Pál Csáky, Andrey Kovatchev, Ramona Nicole Mănescu |
|
|
Verts/ALE |
Reinhard Bütikofer, Barbara Lochbihler, Tamás Meszerics, Jordi Solé, Ernest Urtasun, Igor Šoltes |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu