RAPORT     ***I
PDF 1042kWORD 175k
28. juuni 2017
PE 599.799v03-00 A8-0245/2017

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule ning millega muudetakse nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta

(COM(2016)0466 – C8-0324/2016 – 2016/0223(COD))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Tanja Fajon

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KELLELT RAPORTÖÖR TEAVET SAI
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule ning millega muudetakse nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta

(COM(2016)0466 – C8-0324/2016 – 2016/0223(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0466),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 78 lõike 2 punkte a ja b ning artikli 79 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0324/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembri 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 8. veebruari 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0245/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule31 (uuesti sõnastatud)) tehakse mitu sisulist muudatust. Selleks et tagada varjupaigaotsuste ja rahvusvahelise kaitse sisu ühtlustamine ja suurem lähenemine, et vähendada Euroopa Liidus teisese rände stiimuleid ja tagada rahvusvahelise kaitse saajate võrdne kohtlemine, tuleks kõnealune direktiiv kehtetuks tunnistada ja asendada määrusega.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule31 (uuesti sõnastatud)) tehakse mitu sisulist muudatust. Selleks et tagada varjupaigaotsuste ühtlustamine ja suurem lähenemine, saavutada liikmesriikides kõrged ühised kaitsenõuded ja, pidades silmas rahvusvahelise kaitse sisu, julgustada rahvusvahelise kaitse saajaid jääma neile kaitse andnud liikmesriiki ning tagada rahvusvahelise kaitse saajate võrdne kohtlemine, tuleks kõnealune direktiiv kehtetuks tunnistada ja asendada määrusega.

__________________

__________________

31 ELT L 337, 20.12.2011, lk 9.

31 ELT L 337, 20.12.2011, lk 9.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Ühine varjupaigapoliitika, sh Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis põhineb pagulasseisundit käsitleva 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni (mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga) (edaspidi „Genfi konventsioon“) täielikul kohaldamisel, on osa Euroopa Liidu eesmärgist järk-järgult luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, mis on avatud isikutele, kes neist sõltumatute asjaolude tõttu taotlevad õiguspäraselt kaitset liidus. See poliitika peaks juhinduma solidaarsuse ja vastutuse, sh selle rahalise mõju õiglase jagamise põhimõttest liikmesriikide vahel.

(2)  Ühine varjupaigapoliitika, sh Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis põhineb pagulasseisundit käsitleva 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni (mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga) (edaspidi „Genfi konventsioon“) täielikul kohaldamisel, on osa Euroopa Liidu eesmärgist järk-järgult luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, mis on avatud isikutele, kes neist sõltumatute asjaolude tõttu taotlevad õiguspäraselt kaitset liidus. See poliitika peaks juhinduma solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõttest liikmesriikide vahel. Genfi konventsioon on pagulaste kaitse rahvusvahelise õiguskorra nurgakivi.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aluseks on varjupaigamenetlusi, liidu tasandil toimuvat tunnustamist ja pakutavat kaitset ning vastuvõtutingimusi käsitlevad ühised nõuded ning süsteem, mille abil määrata kindlaks varjupaigataotlejate eest vastutav liikmesriik. Hoolimata senistest edusammudest, mis on tehtud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi järkjärgulisel arendamisel, esineb kasutatavates menetlusliikides, varjupaigataotluste rahuldamise määrades, antava kaitse liigis, materiaalsete vastuvõtutingimuste tasemes ning rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele võimaldavates hüvedes liikmesriigiti endiselt suuri erinevusi. Need erinevused on olulised teisese rände ajendid ja töötavad vastu eesmärgile tagada kõikide taotlejate võrdne kohtlemine olenemata sellest, kus kohas liidus nad kaitset taotlevad.

(3)  Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aluseks on varjupaigamenetlusi, liidu tasandil toimuvat tunnustamist ja pakutavat kaitset ning vastuvõtutingimusi käsitlevad ühised nõuded ning süsteem, mille abil määrata kindlaks varjupaigataotlejate eest vastutav liikmesriik. Hoolimata senistest edusammudest, mis on tehtud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi järkjärgulisel arendamisel, esineb kasutatavates menetlusliikides, varjupaigataotluste rahuldamise määrades, antava kaitse liigis, materiaalsete vastuvõtutingimuste tasemes ning rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele võimaldavates hüvedes liikmesriigiti endiselt suuri erinevusi. Need erinevused töötavad vastu eesmärgile tagada kõikide taotlejate võrdne kohtlemine olenemata sellest, kus kohas liidus nad kaitset taotlevad.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Praegu tunnustavad liikmesriigid ainult neid teiste liikmesriikide väljastatud varjupaigaotsuseid, millega keeldutakse rahvusvahelise kaitse andmisest. Kui liikmesriigid hakkaksid vastastikku tunnustama ka teiste liikmesriikide väljastatud varjupaigaotsusteid, millega antakse rahvusvaheline kaitse seda vajavatele inimestele, tagaks see Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõike 2, milles nõutakse kogu liidus kehtivat ühetaolist varjupaigaseisundit, nõuetekohase rakendamise.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Komisjon kirjeldas 6. aprilli 2016. aasta teatises,32 milliseid võimalusi ta näeb Euroopa ühise varjupaigasüsteemi parandamiseks, nimelt jätkusuutliku ja õiglase süsteemi väljatöötamist varjupaigataotlejate eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks, Eurodac-süsteemi tugevdamist, ELi varjupaigasüsteemis suurema lähenemise saavutamist, ELi sisese teisese rände ärahoidmist ning ELi Varjupaigaameti (EASO) uusi volitusi. Kõnealune teatis on kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2016. aasta 18.–19. veebruari üleskutsetega33 liikuda edasi ELi olemasoleva raamistiku reformimisega, et tagada inimlik ja tõhus varjupaigapoliitika. Samuti tehakse selles ettepanek edasise tegevuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2016. aasta algatusraportis rände suhtes ette nähtud tervikliku lähenemisviisiga.

(4)  Komisjon kirjeldas 6. aprilli 2016. aasta teatises,32 milliseid võimalusi ta näeb Euroopa ühise varjupaigasüsteemi parandamiseks, nimelt jätkusuutliku ja õiglase süsteemi väljatöötamist varjupaigataotlejate eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks, Eurodac-süsteemi tugevdamist, ELi varjupaigasüsteemis suurema lähenemise saavutamist, ELi sisese teisese rände ärahoidmist ning Euroopa Liidu Varjupaigaameti (edaspidi „amet“) uusi volitusi. Kõnealune teatis on kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2016. aasta 18.–19. veebruari üleskutsetega33 liikuda edasi ELi olemasoleva raamistiku reformimisega, et tagada inimlik ja tõhus varjupaigapoliitika. Teatises ei tehta aga ettepanekut edasise tegevuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2016. aasta algatusraportis rände suhtes ette nähtud tervikliku lähenemisviisiga.

__________________

__________________

32 COM (2016) 197 (final).

32 COM (2016) 197 (final).

33 EUCO 19.2.2016, SN 1/16.

33 EUCO 19.2.2016, SN 1/16.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Selleks et Euroopa ühine varjupaigasüsteem, sh Dublini süsteem, toimiks hästi, on vaja riiklike varjupaigasüsteemide lähendamisel oluliselt edasi liikuda, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikide erinevustele varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja antava kaitseseisundi liikides. Lisaks tuleks muuta rangemaks seisundi läbivaatamise nõuded, et kaitse andmine oleks tagatud ainult neile, kes seda vajavad ja kuni see vajadus püsib. Lisaks tuleks vältida elamislubade kehtivusaja suhtes erinevate tavade kujunemist ning täpsustada ja ühtlustada rahvusvahelise kaitse saajatele antud õigusi.

(5)  Liidu ühine rahvusvahelise kaitse poliitika peaks põhinema ühetaolisel seisundil. Hästi toimiva Euroopa ühise varjupaigasüsteemi saavutamiseks tuleks riiklike varjupaigasüsteemide lähendamisel oluliselt edasi liikuda, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikide erinevustele varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja antava kaitseseisundi liikides. Samal ajal on tähtis liikmesriikide ametiasutusi haldustööga mitte üle koormata. Sellele vastavalt tuleks nõudeid rangemaks muuta, et tagada kaitse andmine seda vajavatele isikutele. Tunnistades küll õiguslike erinevuste esinemist pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi vahel, tuleks siiski kehtestada ühtne elamislubade kehtivusaeg, mille puhul tuleks täiel määral võtta arvesse liikmesriikide praeguseid parimaid tavasid. Selleks et tagada kõikides liikmesriikides võrdselt kõrgete kaitsenõuete saavutamine, tuleks veelgi täpsustada ja ühtlustada rahvusvahelise kaitse saajatele antud õigusi.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Seetõttu on vaja määrust, millega tagada kogu liidus kooskõlastatum ühtlustamise tase ning enam õiguskindlust ja läbipaistvust.

(6)  Seetõttu on vaja määrust, millega tagada kogu liidus kiirem ja kooskõlastatum ühtlustamise tase ning enam õiguskindlust ja läbipaistvust.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Käesoleva määruse põhieesmärk on tagada ühelt poolt, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele, ja teiselt poolt, et kõnealustel isikutel on kõigis liikmesriikides ühised õigused.

(7)  Käesoleva määruse põhieesmärk on tagada ühelt poolt, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele, ja teiselt poolt, et pagulastel ja täiendava kaitse saajatel on kõigis liikmesriikides ühised õigused.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi tunnustamist ja sisu käsitlevate normide suurema ühtlustamise abil peaks lisaks olema võimalik piirata rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate teisest rännet liikmesriikide vahel niivõrd, kuivõrd see võis olla tingitud erinevustest õigusmeetmetes, mille riigid võtsid käesoleva määrusega asendatava miinimumnõuete direktiivi ülevõtmiseks.

(8)  Pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi tunnustamist ja sisu käsitlevate normide suurema ühtlustamise abil peaks lisaks olema võimalik piirata rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate teisest rännet liikmesriikide vahel.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Käesolevat määrust ei kohaldata muude riiklike seisundite suhtes, mis liikmesriigid on siseriikliku õiguse kohaselt humanitaarsetel kaalutlustel andnud isikutele, kes pagulaseks või täiendava rahvusvahelise kaitse saajaks ei kvalifitseeru. Kui selliseid seisundeid antakse, siis tuleb seda teha selliselt, et ei kaasneks oht nende segiajamiseks rahvusvahelise kaitsega.

(9)  Käesolevat määrust ei kohaldata muude riiklike seisundite suhtes, mis liikmesriigid on siseriikliku õiguse kohaselt humanitaarsetel kaalutlustel andnud isikutele, kes pagulaseks või täiendava kaitse saajaks ei kvalifitseeru.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Edukatele ümberasustamiskandidaatidele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. Sellest lähtuvalt tuleks kohaldada käesolevas määruses rahvusvahelise kaitse sisu kohta esitatud sätteid, sh teisese rände ärahoidmise reegleid.

(10)  Edukatele ümberasustamiskandidaatidele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. Sellest lähtuvalt tuleks kohaldada käesolevas määruses rahvusvahelise kaitse sisu kohta esitatud sätteid.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige soovitakse käesoleva määrusega tagada varjupaigataotlejate ja nendega kaasas olevate pereliikmete inimväärikuse ja varjupaigaõiguse austamine ning edendada inimväärikust, era- ja perekonnaelu austamist, sõna- ja teabevabadust, õigust haridusele, kutsevabadust ja õigust teha tööd, ettevõtlusvabadust, varjupaigaõigust, diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi, sotsiaalkindlustust ja sotsiaalabi ning tervishoidu käsitlevate harta artiklite kohaldamist, ning sellest tuleks lähtuda ka rakendamisel.

(11)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta“), Euroopa inimõiguste konventsioonis ja Euroopa sotsiaalhartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige soovitakse käesoleva määrusega tagada varjupaigataotlejate ja nendega kaasas olevate pereliikmete inimväärikuse ja varjupaigaõiguse austamine ning edendada inimväärikust, era- ja perekonnaelu austamist, sõna- ja teabevabadust, õigust haridusele, kutsevabadust ja õigust teha tööd, ettevõtlusvabadust, varjupaigaõigust, kaitset tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral, võrdsust seaduse ees, diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi, sotsiaalkindlustust ja sotsiaalabi ning tervishoidu käsitlevate harta artiklite kohaldamist, ning sellest tuleks lähtuda ka rakendamisel.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Kasutada tuleks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendeid, et asjakohaselt toetada liikmesriikide jõupingutusi määruses ette nähtud nõuete rakendamisel, ennekõike neis liikmesriikides, kelle varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla.

(13)  Kasutada tuleks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendeid, et asjakohaselt toetada liikmesriikide jõupingutusi määruses ette nähtud kõrgete nõuete rakendamisel, pidades esmatähtsaks neid liikmesriikide, kelle varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla. Järgides topeltrahastamise keelu üldpõhimõtet, peaksid liikmesriigid siiski kõikidel valitsemistasanditel kasutama täielikult ära võimalusi, mida pakuvad fondid, mis ei ole otseselt varjupaiga- ega rändepoliitikaga seotud, kuid mida võib kasutada selle valdkonna meetmete, nt integratsioonimeetmete rahastamiseks, näiteks Euroopa Sotsiaalfondi, enim puudust kannatavate isikute jaoks ette nähtud Euroopa abifondi, programmi „Horisont 2020“, Euroopa Regionaalarengu Fondi ning õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi raames. Need rahalised vahendid tuleks teha vahetult kättesaadavaks kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele otse nende vastutusalasse kuuluvate meetmete võtmiseks.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks käesoleva määruse kohaldamisel pakkuma asjakohast tuge, eelkõige seeläbi, et annab liikmesriikide asutustele abiks eksperte, et vastu võtta, registreerida ja kontrollida rahvusvahelise kaitse taotlusi, ning pakub ajakohastatud teavet kolmandate riikide kohta, sh päritoluriigi teavet, samuti muid asjakohaseid suuniseid ja töövahendeid. Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid liikmesriikide ametiasutused arvestama Euroopa Liidu Varjupaigaameti (ameti) koostatud tegevusstandardeid, soovituslikke suuniseid ja parimaid tavasid. Rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel peaksid liikmesriikide asutused eriti arvestama teabe, aruannete, ühiste analüüside ja suunistega, mis käsitlevad olukorda päritoluriikides ja mida amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud koostavad liidu tasandil kooskõlas määruse34 artiklitega 8 ja 10.

(14)  Amet peaks käesoleva määruse kohaldamisel pakkuma asjakohast tuge, eelkõige seeläbi, et annab liikmesriikide asutustele abiks eksperte, et vastu võtta, registreerida ja kontrollida rahvusvahelise kaitse taotlusi, ning pakub ajakohastatud teavet kolmandate riikide kohta, sh päritoluriigi teavet, samuti muid asjakohaseid suuniseid ja töövahendeid. Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid liikmesriikide ametiasutused arvestama ameti koostatud tegevusstandardeid, soovituslikke suuniseid ja parimaid tavasid. Rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel peaksid liikmesriikide asutused võtma arvesse teavet, aruandeid, ühiseid analüüse ja suuniseid, mis käsitlevad olukorda päritoluriikides ja mida amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud koostavad liidu tasandil kooskõlas määruse34 artiklitega 8 ja 10. Lisaks peaksid liikmesriikide ametiasutused võtma rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel arvesse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt ja asjaomastelt kodanikuühiskonna organisatsioonidelt saadud kogu asjakohast teavet.

__________________

__________________

34 COM(2016) 271 (final).

34 COM(2016) 271 (final).

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Käesolevat määrust kohaldades tuleb eelkõige silmas pidada lapse parimaid huvisid kooskõlas 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Lapse parimate huvide hindamisel peaksid liikmesriikide asutused eelkõige nõuetekohaselt arvestama perekonna ühtsuse, alaealise heaolu ja sotsiaalse arengu, ohutuse ja turvalisusega ning alaealise vanusest ja küpsusest lähtudes alaealise arvamusega.

(15)  Käesolevat määrust kohaldades tuleks eelkõige silmas pidada lapse parimaid huvisid kooskõlas 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Lapse parimate huvide hindamisel peaksid liikmesriikide asutused eelkõige nõuetekohaselt arvestama perekonna ühtsuse, alaealise heaolu ja sotsiaalse arengu, alaealise kultuurilise päritolu ja keeleoskuse, ohutuse ja turvalisusega ning alaealise vanusest ja küpsusest lähtudes alaealise arvamusega. Lapstaotlejad, kes saavad 18-aastaseks enne, kui nende taotluse kohta otsus langetatakse, saaksid seeläbi siiski kasu perekonna ühtsuse põhimõttest.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Pereliikme määratlust tuleks laiendada, et võtta arvesse konkreetseid erinevaid ülalpidamisolukordi ja pöörata erilist tähelepanu lapse parimatele huvidele. Selles tuleks samuti arvestada praegu aset leidva rände tegelikke suundumusi, mis on näidanud, et taotlejad saabuvad liikmesriikide territooriumile tihti pärast pikaajalist teelolekut. Seega tuleks hõlmata väljaspool päritoluriiki, kuid enne liikmesriigi territooriumile saabumist moodustunud perekonnad.

(16)  Pereliikme määratlust tuleks laiendada, et võtta arvesse perekondade mitmekesisust, konkreetseid erinevaid ülalpidamisolukordi ja pöörata erilist tähelepanu lapse parimatele huvidele. Selles tuleks samuti arvestada praegu aset leidva rände tegelikke suundumusi, mis on näidanud, et taotlejad saabuvad liikmesriikide territooriumile tihti pärast pikaajalist teelolekut. Seega tuleks hõlmata väljaspool päritoluriiki, kuid enne liikmesriigi territooriumile saabumist moodustunud perekonnad. Sundabielud tuleks aga igal juhul välja arvata. Abikaasa ja vabaabielukaaslase määratluses ei tohiks abikaasasid või niisuguseid kaaslasi soo alusel eristada.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Kuigi tõendamiskoormus oma taotluse põhjendamise eest lasub põhimõtteliselt taotlejal, jagavad taotleja ja menetlev ametiasutus kohustust veenduda kõigis asjakohastes faktides ja neid hinnata. Kui taotleja väidete teatavate asjaolude toetuseks ei ole esitatud dokumentaalseid ega muid tõendeid, tuleks kahtluse korral otsus teha siiski taotleja kasuks, kui ta on teinud märkimisväärseid jõupingutusi oma taotluse põhjendamiseks ning on esitanud kõik talle kättesaadavad asjakohased elemendid ning kui leitakse, et tema väited on loogilised ja usutavad.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Eelkõige on vaja kehtestada ühised määratlused järgmistele mõistetele: sur place ilmnev kaitsevajadus, kahju ja kaitse allikad, riigisisene kaitse ning tagakiusamine, sh tagakiusamise põhjused.

(22)  Eelkõige on vaja kehtestada ühised määratlused järgmistele mõistetele: sur place ilmnev kaitsevajadus, kahju ja kaitse allikad ning tagakiusamine, sh tagakiusamise põhjused.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Kaitset, kui seda tahetakse ja suudetakse anda, võib pakkuda kas riik või käesolevas määruses sätestatud tingimustele vastavad isikud või organisatsioonid, sh rahvusvahelised organisatsioonid, kelle kontrolli all on mõni piirkond või suurem ala riigi territooriumi piires. Selline kaitse peaks olema tõhus ja püsiv.

(23)  Kaitset, kui seda tahetakse ja suudetakse anda, võib pakkuda kas riik või käesolevas määruses sätestatud tingimustele vastavad ja riigi poolt volitatud isikud või organisatsioonid, sh rahvusvahelised organisatsioonid, kelle kontrolli all on mõni piirkond või suurem ala riigi territooriumi piires. Selline kaitse peaks olema tõhus ja püsiv.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Riigisisene kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest peaks olema taotlejale tegelikult kättesaadav päritoluriigi osas, kuhu ta võib turvaliselt ja seaduslikult reisida, millele tal on juurdepääs ja mille puhul on mõistlik eeldada, et ta sinna elama asub. Sellise riigisisese kaitse olemasolu hindamine peaks alati olema rahvusvahelise kaitse taotluse hindamise üks osa ning tuleks ette võtta pärast seda, kui menetlev ametiasutus on teinud kindlaks, et ülejäänud kvalifitseerumiskriteeriumid on täidetud. Riigisisese kaitse kättesaadavuse tõendamise koormus peaks lasuma menetleval ametiasutusel.

(24)  Riigisisene kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest võib olla taotlejale tegelikult kättesaadav päritoluriigi osas, kuhu ta võib turvaliselt ja seaduslikult reisida, millele tal on juurdepääs ja mille puhul on mõistlik eeldada, et ta sinna elama asub. Sellise riigisisese kaitse olemasolu hindamist peaks saama teha rahvusvahelise kaitse taotluse hindamise osana, tingimusel, et riik või riigi esindaja ei ole tagakiusaja ega suure kahju põhjustaja. Hoolimata taotleja kohustusest teha menetluse ajal koostööd peaks riigisisese kaitse kättesaadavuse tõendamise koormus lasuma üksnes menetleval ametiasutusel. See ei tohiks aga takistada taotlejal esitada tõendeid, et lükata ümber menetleva ametiasutuse hinnang, mille kohaselt on riigisisene kaitse kättesaadav.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Kui tagakiusaja või suure kahju põhjustaja on riik või riigi esindaja, tuleks eeldada, et taotlejal ei ole võimalik saada tõhusat kaitset. Kui taotleja on saatjata alaealine, siis tuleks kaitse tegeliku kättesaadavuse hindamisel arvesse võtta saatjata alaealise parimatele huvidele vastava asjakohase hooldamise ja eestkoste korraldamise kättesaadavust.

(25)  Kui tagakiusaja või suure kahju põhjustaja on riik või riigi esindaja, tuleks eeldada, et taotlejal ei ole võimalik saada tõhusat kaitset, ja riigisisese kaitsega seotud sätet ei tohiks kohaldada. Alaealiste puhul riigisisese kaitse tingimuste hindamisel peaksid asjaomased ametiasutused pidama eelkõige silmas lapse parimate huvide hindamist, sealhulgas asjakohase hooldamise ja eestkoste korraldamise kättesaadavust, kui taotleja on saatjata alaealine.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Alaealiste rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel peaksid menetlevad ametiasutused võtma arvesse lastele suunatud tagakiusamise vorme.

(26)  On vajalik, et alaealiste rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel võtaksid menetlevad ametiasutused arvesse laste vastu suunatud mis tahes kujul toimuva tagakiusamise, inimkaubanduse ja ärakasutamise vorme või kaitse puudumist sellise tagakiusamise eest.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Üks tingimustest, et kvalifitseeruda Genfi konventsiooni artikli 1 punkti A kohasele pagulasseisundile, on põhjusliku seose olemasolu tagakiusamise põhjuste, nimelt rassi, usu, rahvuse, poliitiliste vaadete või teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise, ning tagakiusamise või selle eest kaitse puudumise vahel.

(27)  Üks tingimustest, et kvalifitseeruda Genfi konventsiooni artikli 1 punkti A kohasele pagulasseisundile, on põhjusliku seose olemasolu tagakiusamise põhjuste, nimelt rassi, usu või veendumuste, rahvuse, poliitiliste vaadete või teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise, ning tagakiusamise või selle eest kaitse puudumise vahel.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Sama vajalik on kehtestada mõiste „teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumine“ kui tagakiusamise põhjuse ühine määratlus. Teatava sotsiaalse rühma määratlemisel tuleks piisavalt tähelepanu pöörata taotleja sooga seotud küsimustele, sh soolisele identiteedile ja seksuaalsele sättumusele, mis võivad olla seotud teatavate õigustraditsioonide ja tavadega, mille tagajärjeks on näiteks suguelundite moonutamine, sunniviisiline steriliseerimine või abort, kuivõrd need on seotud taotleja põhjendatud tagakiusamise kartusega.

(28)  Sama vajalik on kehtestada mõiste „teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumine“ kui tagakiusamise põhjuse ühine määratlus. Teatava sotsiaalse rühma määratlemisel tuleks piisavalt tähelepanu pöörata taotleja sooga seotud küsimustele, sh soolisele identiteedile, sooväljendusele, sootunnustele ja seksuaalsele sättumusele, ning asjaolule, et ta on langenud seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse ohvriks, mis võivad olla seotud teatavate õigustraditsioonide ja tavadega, mille tagajärjeks on näiteks suguelundite moonutamine, sunniviisiline steriliseerimine või abort, kuivõrd need on seotud taotleja põhjendatud tagakiusamise kartusega. Taotleja põhjendatud tagakiusamise kartuse põhjuseks võib olla asjaolu, et ta tajub end teatavasse sotsiaalsesse rühma kuuluvana.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel kasutama taotleja usaldusväärsuse hindamise meetodeid viisil, mis ei rikuks hartaga isikule tagatud õigusi, eelkõige õigust inimväärikusele ning era- ja perekonnaelu austamisele. Konkreetselt homoseksuaalsuse puhul ei tohiks isiku usaldusväärsuse hindamisel tugineda homoseksuaalide suhtes levinud stereotüüpidele ning taotlejale ei tohiks korraldada tema seksuaalkäitumise kohta üksikasjalikke küsitlusi ega teste.

(29)  Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohase kohtupraktikaga rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel kasutama taotleja usaldusväärsuse hindamise meetodeid viisil, mis ei rikuks harta ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga isikule tagatud õigusi, eelkõige õigust inimväärikusele ning era- ja perekonnaelu austamisele. Konkreetselt seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi puhul ei tohiks isiku usaldusväärsuse hindamisel tugineda seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi suhtes levinud stereotüüpidele ning taotlejale ei tohiks korraldada tema seksuaalkäitumise kohta üksikasjalikke küsitlusi ega teste. Lisaks ei tohiks riigi pädevad asutused otsustada, et taotleja ütlused ei ole usaldusväärsed ainuüksi seepärast, et taotleja ei viidanud tagakiusamise asjaolude esmakordsel esitamisel oma seksuaalsele sättumusele, soolisele identiteedile, sooväljendusele või sootunnustele.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus olevad teod on sätestatud ÜRO põhikirja preambulis ning artiklites 1 ja 2 ning on muu hulgas kaasatud ÜRO terrorismi vastu võitlemise meetmeid käsitlevatesse resolutsioonidesse, milles deklareeritakse, et „terroristlikud aktid, meetodid ja tavad on vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkide ja põhimõtetega“ ning et „terroristlike aktide teadlik rahastamine, kavandamine ja õhutamine on samuti vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkide ja põhimõtetega“.

(30)  ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus olevad teod on sätestatud ÜRO põhikirja preambulis ning artiklites 1 ja 2 ning on muu hulgas kaasatud ÜRO terrorismi vastu võitlemise meetmeid käsitlevatesse resolutsioonidesse, milles deklareeritakse, et „terroristlikud aktid, meetodid ja tavad on vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkide ja põhimõtetega“ ning et „terroristlike aktide teadlik rahastamine, kavandamine ja õhutamine on samuti vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkide ja põhimõtetega“. Terrorirühmitusse kuulumine või osalemine terrorirühmituse tegevuses on samuti vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkide ja põhimõtetega.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Poliitilise kuriteo sooritamine ei ole põhimõtteliselt sobiv alus pagulasseisundi andmisest keeldumiseks. Kuid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga tuleks eriti julmade tegude korral, kui kõnealune tegu on väidetavat poliitilist eesmärki arvestades ebaproportsionaalne, ja terroriaktide puhul, mida iseloomustab tsiviilelanike vastane vägivald, isegi kui need sooritati väidetaval poliitilisel eesmärgil, neid käsitleda mittepoliitiliste kuritegudena ja seega võib nendele tuginedes keelduda pagulasseisundi andmisest.

(31)  Poliitilise kuriteo sooritamine ei ole põhimõtteliselt sobiv alus rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumiseks. Kuid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga tuleks eriti julmade tegude korral, kui kõnealune tegu on väidetavat poliitilist eesmärki arvestades ebaproportsionaalne, ja terroriaktide puhul, mida iseloomustab tsiviilelanike vastane vägivald, isegi kui need sooritati väidetaval poliitilisel eesmärgil, neid käsitleda mittepoliitiliste kuritegudena ja seega võib nendele tuginedes keelduda rahvusvahelise kaitse andmisest.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(31 a)  Täiendava kaitse seisundi tunnustamine on deklaratiivne akt.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Samuti tuleks sätestada täiendava kaitse seisundi määratluse ja sisu nõuded. Täiendav kaitse peaks Genfi konventsioonis sätestatud pagulaste kaitsele lisanduma ja seda täiendama.

(32)  Samuti tuleks sätestada täiendava kaitse seisundi määratluse ja sisu nõuded. Täiendav kaitse peaks Genfi konventsioonis sätestatud pagulaste kaitsele lisanduma ja seda täiendama. Kuigi kaitse andmise alus on pagulaste ja täiendava kaitse puhul erinev, võib jätkuva kaitsevajaduse kestus olla sarnane.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Hindamisel, kas tegemist on suure kahjuga, mis võib olla piisav alus pagulasseisundi andmiseks, tuleks juhusliku vägivalla all kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga hõlmata ka vägivald, mis võib tabada isikuid olenemata nende konkreetsetest asjaoludest.

(34)  Hindamisel, kas tegemist on suure kahjuga, mis võib olla piisav alus taotlejale täiendava kaitse andmiseks, tuleks juhusliku vägivalla all kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohase kohtupraktikaga hõlmata ka vägivald, mis võib tabada isikuid olenemata nende konkreetsetest asjaoludest. Tegurid, mida tuleb arvesse võtta otsustamisel, kas tegemist on juhusliku vägivallaga, võiksid hõlmata välist agressiooni, okupatsiooni, välisvõimu, sisekonflikte, inimõiguste raskeid rikkumisi või juhtumeid, mis häirivad tõsiselt avalikku korda päritoluriigis või selle osas.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga36 ei tohiks menetlevad ametiasutused taotleja elu või isikupuutumatuse suhtes suure ja individuaalse ohu esinemise tõendamiseks nõuda taotlejalt tõendite esitamist, et oht ähvardab konkreetselt talle omaste asjaolude tõttu just teda. Siiski on taotluse põhjendamisel nõutav juhusliku vägivalla tase madalam siis, kui taotleja suudab näidata, et ta on eriliselt puudutatud konkreetselt talle omaste asjaolude tõttu. Lisaks peaksid menetlevad ametiasutused erandkorras lugema suure ja individuaalse ohu esinemise tõendatuks üksnes taotleja viibimisega päritoluriigi territooriumil või selle asjaomases osas siis, kui relvakonflikti iseloomustava juhusliku vägivalla tase on saavutanud sellise määra, et on põhjendatud alus arvata, et tsiviilisik seisaks asjaomasesse päritoluriiki või päritoluriigi asjaomasesse piirkonda tagasipöördumisel pelgalt selle riigi või piirkonna territooriumil viibimise tõttu silmitsi suure ohuga.

(36)  Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohase kohtupraktikaga36 ei pea taotleja elu või isikupuutumatuse suhtes suure ohu esinemise tõendamiseks nõutav kahjutase olema samaväärne piinamise või ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise või karistamisega. Siiski on taotluse põhjendamisel nõutav juhusliku vägivalla tase madalam siis, kui taotleja suudab näidata, et ta on eriliselt puudutatud konkreetselt talle omaste asjaolude tõttu. Lisaks peaksid menetlevad ametiasutused lugema suure ohu esinemise tõendatuks üksnes taotleja viibimisega päritoluriigi territooriumil või selle asjaomases osas siis, kui relvakonflikti iseloomustava juhusliku vägivalla tase on saavutanud sellise määra, et on põhjendatud alus arvata, et tsiviilisik seisaks asjaomasesse päritoluriiki või päritoluriigi asjaomasesse piirkonda tagasipöördumisel pelgalt selle riigi või piirkonna territooriumil viibimise tõttu silmitsi suure ohuga.

_________________

_________________

36 C-465/07.

36 C-465/07.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Elamisload või reisidokumendid, mis antakse rahvusvahelise kaitse saajatele välja esimest korda või mida pikendatakse pärast käesoleva määruse jõustumist, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud vastavalt määruses (EÜ) nr 1030/2002 ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/2004.

(37)  Elamisload või reisidokumendid, mis antakse rahvusvahelise kaitse saajatele välja pärast käesoleva määruse jõustumist, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud vastavalt määruses (EÜ) nr 1030/2002 ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/2004.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Pereliikmete suhtes valitseb üldjuhul neid ja pagulast ühendavate lähisidemete tõttu selline tagakiusamise oht, mis võib olla alus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Juhul kui nad ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saamiseks, on neil perekonna ühtsuse säilitamiseks õigus taotleda elamisluba ja samu õigusi nagu võimaldatakse rahvusvahelise kaitse saajatele. Piiramata käesolevas määruses perekonna ühtsuse säilitamise kohta sätestatut, tuleks juhul, kui olukord kuulub 2003/86/EÜ (perekonna taasühinemise õiguse kohta) kohaldamisalasse ja selles sätestatud taasühinemise tingimused on täidetud, anda rahvusvahelise kaitse saaja pereliikmetele, kes individuaalselt ei kvalifitseeru sellisele kaitsele, kõnealuse direktiivi kohaselt elamisload ja õigused. Käesoleva määruse kohaldamisega ei piirata direktiivi 2004/38/EÜ.

(38)  Pereliikmete suhtes valitseb üldjuhul neid ja pagulast ühendavate lähisidemete tõttu selline tagakiusamise oht, mis võib olla alus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Juhul kui nad ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saamiseks, on pereliikmetel, sealhulgas õdedel-vendadel, kes viibivad seoses rahvusvahelise kaitse taotlusega samas liikmesriigis, perekonna ühtsuse säilitamiseks õigus taotleda elamisluba ja samu õigusi nagu võimaldatakse rahvusvahelise kaitse saajatele. Piiramata käesolevas määruses perekonna ühtsuse säilitamise kohta sätestatut, tuleks juhul, kui olukord kuulub direktiivi 2003/86/EÜ (perekonna taasühinemise õiguse kohta) kohaldamisalasse ja selles sätestatud taasühinemise tingimused on täidetud, anda rahvusvahelise kaitse saaja pereliikmetele, kes individuaalselt ei kvalifitseeru sellisele kaitsele, kõnealuse direktiivi kohaselt elamisload ja õigused. Käesoleva määruse kohaldamisega ei piirata direktiivi 2004/38/EÜ.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad seda kaitset endiselt vajavad, peaksid menetlevad ametiasutused antud seisundi läbi vaatama siis, kui nad pikendavad elamisluba pagulaste puhul esimest korda ning täiendava kaitse saajate puhul esimest ja teist korda, samuti siis kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.

(39)  Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad kaitset endiselt vajavad, peaksid menetlevad ametiasutused eelkõige antud seisundi läbi vaatama siis, kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.

__________________

__________________

37  COM(2016) 271 (final).

37  COM(2016) 271 (final).

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Asjaomases kolmandas riigis valitseva olukorra muutumise hindamisel kontrollivad liikmesriikide pädevad asutused pagulase isiklikku olukorda arvestades, kas nimetatud riigis on kaitse pakkuja või pakkujad astunud mõistlikke samme, et tagakiusamist ära hoida, rakendades muu hulgas tõhusat õigussüsteemi tagakiusamisena käsitatavate tegude avastamiseks, nende eest vastutusele võtmiseks ja karistuse määramiseks, ning kas selline kaitse on kõnealusele kodanikule pärast pagulasseisundi kaotamist kättesaadav.

(40)  Asjaomases kolmandas riigis valitseva olukorra muutumise hindamisel kontrollivad liikmesriikide pädevad asutused rahvusvahelise kaitse saaja isiklikku olukorda arvestades, kas nimetatud riigis on kaitse pakkuja või pakkujad astunud vajalikke samme, et tagakiusamist ära hoida, rakendades muu hulgas tõhusat õigussüsteemi tagakiusamisena käsitatavate tegude avastamiseks, nende eest vastutusele võtmiseks ja karistuse määramiseks, ning kas pärast pagulasseisundi kaotamist on selline kaitse kõnealusele kodanikule kättesaadav, kas tal on turvaline juurdepääs riigile ja kas talt võib mõistlikult eeldada sinna elama asumist.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)  Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi lõppemise korral tuleks selle otsuse kohaldamine, millega liikmesriigi menetlev ametiasutus seisundi kehtetuks tunnistab, lõpetab või seda ei pikenda, pärast vastuvõtmist mõistlikuks ajaks edasi lükata, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks võimalik kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega taotleda elamisluba muudel kui rahvusvahelise kaitse andmise eelduseks olevatel alustel, nt perekondlikel põhjustel või tööhõive või haridusega seotud põhjustel.

(41)  Rahvusvahelise kaitse saaja seisundi lõppemise korral tuleks selle otsuse kohaldamine, millega liikmesriigi menetlev ametiasutus seisundi ära võtab, pärast vastuvõtmist mõistlikuks ajaks edasi lükata, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks võimalik kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega taotleda elamisluba muudel kui rahvusvahelise kaitse andmise eelduseks olevatel alustel, nt perekondlikel põhjustel või tööhõive või haridusega seotud põhjustel.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(41 a)  Põhimõte, et kahtluse korral tehakse otsus taotleja kasuks, kajastab niisuguste märkimisväärsete raskuste tunnistamist, millega taotlejad seisavad silmitsi oma nõude toestamise jaoks tõendite saamisel ja esitamisel. Õigusliku üldpõhimõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus rahvusvahelise kaitse taotlejal ning taotleja ja menetlev ametiasutus jagavad kohustust veenduda kõigis asjakohastes faktides ja neid hinnata. Kui taotleja väidete teatavate asjaolude toetuseks ei ole esitatud dokumentaalseid ega muid tõendeid, tuleks kahtluse korral otsus teha siiski taotleja kasuks, kui ta on teinud märkimisväärseid jõupingutusi oma taotluse põhjendamiseks ning on esitanud kõik talle kättesaadavad asjakohased elemendid ning kui leitakse, et tema väited on loogilised ja usutavad.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42)  Rahvusvahelise kaitse saajad peaksid elama neile kaitse andnud liikmesriigis. Sellistel kaitse saajatel, kellel on kehtiv reisidokument ja elamisluba, mille on välja andnud täielikult Schengeni acquis’d kohaldav liikmesriik, tuleks lubada sisenemine täielikult Schengeni acquis’d kohaldavate liikmesriikide territooriumile ja seal vabalt liikumine kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul kooskõlas Schengeni piirieeskirjade38 ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni39 artikliga 21. Rahvusvahelise kaitse saajad saavad ka taotleda luba elamiseks muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis kooskõlas asjakohaste ELi õigusnormidega, nimelt kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi40 käsitlevate ELi normidega ja siseriiklike õigusnormidega; siiski ei tähenda see rahvusvahelise kaitse ja seonduvate õiguste ülekandumist.

(42)  Rahvusvahelise kaitse saajad peaksid elama neile kaitse andnud liikmesriigis. Sellistel kaitse saajatel, kellel on kehtiv reisidokument ja elamisluba, mille on välja andnud täielikult Schengeni acquis’d kohaldav liikmesriik, tuleks lubada sisenemine täielikult Schengeni acquis’d kohaldavate liikmesriikide territooriumile ja seal vabalt liikumine lubatud viibimisaja jooksul kooskõlas Schengeni piirieeskirjade38 ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni39 artikliga 21. Rahvusvahelise kaitse saajad saavad ka taotleda luba elamiseks muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis kooskõlas asjakohaste ELi õigusnormidega, nimelt kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi40 käsitlevate ELi normidega ja siseriiklike õigusnormidega; siiski ei tähenda see rahvusvahelise kaitse ja seonduvate õiguste ülekandumist.

__________________

__________________

38  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju.

38  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju.

39  14. juuni 1985. aasta Schengeni leping Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta.

39  14. juuni 1985. aasta Schengeni leping Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta.

40  COM (2016) 378 final.

40  COM (2016) 378 final.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  ELi sisese teisese rände ärahoidmiseks peaksid rahvusvahelise kaitse saajad, kes tabatakse muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis ja kes seejuures ei vasta viibimise või elamise tingimustele, tagasi võtma nende eest vastutav liikmesriik kooskõlas Dublini määruses41 sätestatud menetlusega.

(43)  Rahvusvahelise kaitse saajad, kes tabatakse muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis ja kes seejuures ei vasta viibimise või elamise tingimustele, peaks tagasi võtma nende eest vastutav liikmesriik kooskõlas Dublini määruses41 sätestatud menetlusega. Saatjata alaealised, kes on rahvusvahelise kaitse saajad, peaks tagasi võtma ainult liikmesriik, kes on nende eest vastutav kooskõlas määruses [Dublini määrus] sätestatud menetlusega.

__________________

__________________

41 (EL) nr [xxx/xxxx uus Dublini määrus].

41 (EL) nr [xxx/xxxx uus Dublini määrus].

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44)  Euroopa Liidus teisese rände ärahoidmiseks tuleks pikaajaliste elanike direktiivi 2003/109/EÜ muuta, et näha ette pikaajalise elaniku staatuse õiguse tekkimise aluseks oleva 5-aastase perioodi ennistamine iga kord kui isik tabatakse muus kui talle rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis ja tal ei ole seejuures asjakohase liidu või siseriikliku õiguse kohaselt õigust seal viibida ega elada.

(44)  Selleks et ergutada rahvusvahelise kaitse saajaid jääma neile sellise kaitse andnud liikmesriiki, tuleks neile antud elamislubade kehtivusaega ühtlustada asjakohase ajavahemiku alusel.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(45)  Riigi julgeoleku ja avaliku korra mõiste hõlmab ka juhtumeid, kui kolmanda riigi kodanik kuulub rahvusvahelist terrorismi toetavasse ühingusse või toetab sellist ühingut.

(45)  Riigi julgeoleku ja avaliku korra mõiste hõlmab juhtumeid, kui kolmanda riigi kodanik kuulub rahvusvahelist terrorismi toetavasse ühingusse. Eriti raske kuriteo mõiste hõlmab niisuguseid õiguserikkumisi nagu osalemine kuritegelikus organisatsioonis, terrorism, inimkaubandus, laste seksuaalne ärakasutamine, mõrv, üliraske kehavigastuse tekitamine, ebaseaduslik relva-, laskemoona ja lõhkeainetega kauplemine, korruptsioon, vägistamine ning kuriteod, mis kuuluvad Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  Rahvusvahelistes kohustustes kehtestatud piirides ette nähtult tööturule ja sotsiaalkindlustusele juurdepääsuga seotud hüvede andmine eeldab enne seda elamisloa väljaandmist.

välja jäetud

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48)  Pädevad asutused võivad piirata õigust töötada või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana, kui on tegu ametikohtadega, mis hõlmavad avaliku võimu teostamist ning vastutust riigi või muude avaliku sektori asutuste üldiste huvide kaitsmise eest. Töötajate organisatsiooniga liitumise või teataval tegevusalal tegutsemisel võrdse kohtlemise õiguse kasutamisel võib samuti välistada rahvusvahelise kaitse saajate osalemise avalik-õiguslike juriidiliste isikute juhtimises ja töötamise avalik-õiguslikul ametikohal.

(48)  Pädevad asutused võivad piirata õigust töötada või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana, kui on tegu ametikohtadega, mis hõlmavad avaliku võimu teostamist ning vastutust riigi või muude avaliku sektori asutuste üldiste huvide kaitsmise eest.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49)  Selleks et rahvusvahelise kaitse saajad saaksid tõhusamalt kasutada käesolevas määruses sätestatud õigusi ja hüvesid, tuleb arvestada nende erivajaduste ja neile omaste integratsioonivajaduste ja -probleemidega ning lihtsustada nende juurdepääsu integratsiooniga seotud õigustele, eeskätt tööhõivega seotud koolitusvõimalustele ja kutsekoolitusele ning juurdepääsu välisriikide diplomi, tunnistuste või muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamisele eriti olukorras, kui puuduvad dokumentaalsed tõendid ja isikutel käib tunnustamisega kaasnevate kulude kandmine üle jõu.

(49)  Selleks et rahvusvahelise kaitse saajad saaksid tõhusamalt kasutada käesolevas määruses sätestatud õigusi ja hüvesid, tuleb arvestada nende erivajaduste ja neile omaste integratsioonivajaduste ja -probleemidega ning lihtsustada nende juurdepääsu integratsiooniga seotud õigustele, eeskätt tööhõivega seotud koolitusvõimalustele ja kutsekoolitusele ning juurdepääsu välisriikide diplomi, tunnistuste või muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamisele ja autentimisele eriti olukorras, kui puuduvad dokumentaalsed tõendid ja isikutel käib tunnustamisega kaasnevate kulude kandmine üle jõu.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(49 a)  Arvestades asjaolu, et integratsioon on kahesuunaline protsess, peaks liidu aluseks olevate väärtuste ja rahvusvahelise kaitse saajate põhiõiguste austamine olema integratsiooniprotsessi lahutamatu osa. Integratsioon peaks edendama kaasatust, mitte eraldatust, ja selle edu jaoks on ülimalt tähtis kõigi asjaomaste isikute osavõtt. Liikmesriigid peaksid riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil pakkuma rahvusvahelise kaitse saajatele tuge ja võimalusi oma uude ühiskonda integreerumiseks ja seal elu sisseseadmiseks ning need peaksid hõlmama majutust, kirjaoskus- ja keelekursusi, kultuuridevahelist dialoogi, haridust ja kutsekoolitust, samuti tõhusat juurdepääsu ühiskonna demokraatlikele struktuuridele.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51)  Lisaks on eriti sotsiaalsete raskuste vältimiseks asjakohane tagada rahvusvahelise kaitse saajatele sotsiaalabi kedagi diskrimineerimata. Ent täiendava kaitse saajate puhul tuleks liikmesriikidele jätta teatav paindlikkus piirata selliseid õigusi üksnes põhitoetustele, mida tuleb mõista nii, et need hõlmavad vähemalt minimaalset sissetulekutoetust ja abi haiguse või raseduse ning vanemlike kohustuste täitmise juhtudel, tingimusel et kõnealused toetused on siseriikliku õiguse alusel ette nähtud asjaomase riigi kodanikele. Integreerimise hõlbustamiseks tuleks liikmesriikidele jätta võimalus siduda õigus siseriiklikus õiguses määratletud teatud liiki sotsiaalabile nii pagulaste kui ka täiendava kaitse saajate puhul rahvusvahelise kaitse saaja tulemusliku osalemisega integratsioonimeetmetes.

(51)  Lisaks on eriti sotsiaalsete raskuste vältimiseks asjakohane tagada rahvusvahelise kaitse saajatele sotsiaalabi kedagi diskrimineerimata. Kuigi kaitse alus võib viia erineva seisundi määramiseni, ei ole kaitstava üksikisiku materiaalsetel vajadustel vahet. Integreerimise hõlbustamiseks tuleks liikmesriikidele jätta võimalus siduda õigus siseriiklikus õiguses määratletud teatud liiki sotsiaalabile rahvusvahelise kaitse saaja tulemusliku osalemisega integratsioonimeetmetes.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52)  Rahvusvahelise kaitse saajatele tuleks tagada tervishoiu, sh füüsilise ja vaimse tervise teenuste kättesaadavus.

(52)  Rahvusvahelise kaitse saajatele tuleks tagada tervishoiu, sh füüsilise ja vaimse tervise ning seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuste kättesaadavus.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(52 a)  Rahvusvahelise kaitse saajatel peaks olema juurdepääs kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste pakkumisele, sh teabele ja nõustamisteenustele, mida pakuvad tööhõivetalitused.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 53

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(53)  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks on rahvusvaheliste kaitse saajatel liikmesriigi määratud viisil juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid võivad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, hõlmates nt keelekursused, kodanikuühiskonda integreerumise kursused, kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused.

(53)  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks peaks rahvusvahelise kaitse saajatel olema liikmesriigi määratud viisil juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid võivad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, hõlmates nt keelekursused, kodanikuühiskonda integreerumise kursused, kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused, tingimusel et need integratsioonimeetmed on hõlpsasti juurdepääsetavad, kättesaadavad ja tasuta ning nende puhul võetakse arvesse rahvusvahelise kaitse saajate erivajadusi, k.a lapsehoid.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 55

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(55)  Selleks et käesoleva määruse sätete rakendamisel tagada esitatava teabe vormi ja sisu suhtes ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes42.

(55)  Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, täpsustades rahvusvahelise kaitse saajatele esitatava ning nende seisundiga seotud õigusi ja kohustusi käsitleva teabe vormi ja sisu. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes* sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

_________________

 

42 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

 

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „pagulane“ – kolmanda riigi kodanik, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassilise, usulise, rahvusel, poliitilistel vaadetel või teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise pärast viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ja ei suuda või kõnealuse kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset, või kodakondsuseta isik, kes samadel põhjustel, nagu eespool nimetatud, väljaspool varasemat alalist elukohariiki viibides ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda, ja kelle suhtes ei kohaldata artiklit 12;

(3)  „pagulane“ – kolmanda riigi kodanik, kes põhjendatud kartuse tõttu rassilise, usulise ning rahvusel, poliitilistel vaadetel, soolisel kuuluvusel, seksuaalsel sättumusel, soolisel identiteedil, puudel või teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumisel põhineva tagakiusamise ees viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ja ei suuda või kõnealuse kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset, või kodakondsuseta isik, kes samadel põhjustel, nagu eespool nimetatud, väljaspool varasemat alalist elukohariiki viibides ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda, ja kelle suhtes ei kohaldata artiklit 12;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  rahvusvahelise kaitse saaja abikaasa või temaga püsisuhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare kolmandate riikide kodanikke käsitleva õiguse alusel võrdväärselt abielupaaridega;

(a)  rahvusvahelise kaitse saaja abikaasa või temaga püsisuhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare asjakohase siseriikliku õiguse alusel võrdväärselt abielupaaridega;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  punktis a osutatud paari või rahvusvahelise kaitse saaja alaealised lapsed, tingimusel et need lapsed ei ole abielus, sõltumata sellest, kas nad on siseriikliku õiguse tähenduses sündinud abielust või väljaspool abielu või lapsendatud;

(b)  punktis a osutatud paaride või rahvusvahelise kaitse saaja alaealised lapsed, nende vastutusel olevad täiskasvanud lapsed, sõltumata sellest, kas nad on sündinud abielust või väljaspool abielu või lapsendatud, nagu on määratletud või tunnustatud siseriiklikus õiguses, ning lapsed, kelle eest nad kannavad vanemlikku vastutust;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt rahvusvahelise kaitse saaja eest vastutav isa, ema või mõni teine täisealine isik, kui kõnealuse kaitse saaja on alaealine ja ei ole abielus;

(c)  kui rahvusvahelise kaitse saaja on alaealine, siis asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt tema eest vastutav isa, ema või mõni teine täisealine isik;

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  „alaealine“ – alla 18aastane kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik;

(10)  „alaealine“ – alla 18aastane kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik. Seda hinnatakse asjakohasel juhul tema rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise hetkel;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  „korduv taotlus“ – uus rahvusvahelise kaitse taotlus, mis esitatakse mis tahes liikmesriigis pärast eelmise taotluse kohta lõpliku otsuse tegemist, sh juhud, mil taotleja on oma taotluse sõnaselgelt tagasi võtnud või kui menetlev ametiasutus on taotluse pärast kaudset tagasivõtmist tagasi lükanud, sest leiab, et sellest on loobutud;

välja jäetud

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  „menetlev ametiasutus“ – liikmesriigi kohtulaadne ametiasutus või haldusorgan, kes vastutab rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest ning on pädev tegema sellistes juhtumites esimese astme otsuseid;

(16)  „menetlev ametiasutus“ – liikmesriigi kohus, kohtulaadne ametiasutus või haldusorgan, kes vastutab rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest ning on pädev tegema sellistes juhtumites esimese astme otsuseid;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  „eestkostja“ – isik või organisatsioon, kelle pädevad asutused on määranud saatjata alaealist aitama ja esindama käesoleva määrusega ettenähtud menetlustes, et tagada lapse parimate huvide kaitse ja teostada vajaduse korral alaealise nimel õigustoiminguid.

(19)  „eestkostja“ – isik või organisatsioon, kelle pädevad asutused on määranud saatjata alaealist aitama ja esindama käesoleva määrusega ette nähtud menetlustes, et kaitsta lapse parimaid huve ja heaolu ning teostada vajaduse korral alaealise nimel õigustoiminguid.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, säilitavad liikmesriigid võimaluse anda kooskõlas oma siseriikliku õigusega perekonnas ühtse õigusliku seisundi kehtestamise eesmärgil pereliikmetele pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi olenemata sellest, kas nad on tagakiusamise või suure kahju ohus.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks esitab taotleja kõik talle kättesaadavad elemendid. Ta teeb menetleva ametiasutusega koostööd ning jääb asjaomasesse liikmesriiki ja on kättesaadav kogu menetluse aja.

1.  Rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks esitab taotleja kõik talle kättesaadavad elemendid. Taotleja teeb menetleva ametiasutusega koostööd kogu menetluse ajal, sealhulgas taotluse asjakohaste elementide hindamise ajal. Taotleja on kättesaadav kogu menetluse ajal. Kui taotleja ei ole menetluse jooksul mingil ajal kättesaadav kergendavate asjaolude tõttu, võetakse neid kergendavaid asjaolusid arvesse taotlejat või tema rahvusvahelise kaitse taotlust käsitleva otsuse langetamisel.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 osutatud elemendid hõlmavad järgmist: taotleja avaldused ja kõik taotleja käsutuses olevad dokumendid taotleja vanuse, tausta, sh asjaomaste sugulaste tausta, isiku, kodakondsus(t)e, varasema(te) elukohariigi(-riikide) ja aadressi, varasemate [rahvusvahelise kaitse] taotluste [ja määruse (EL) nr XXX/XX [ümberasustamise määrus] kohaste ümberasustamise kiirendatud menetluse tulemuste kohta] ja reisimarsruutide kohta, reisidokumendid ning rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjused.

2.  Lõikes 1 osutatud elemendid hõlmavad järgmist: taotleja väited ja kõik taotleja käsutuses olevad dokumendid taotleja vanuse, tausta, sh asjaomaste sugulaste tausta, isiku, kodakondsus(t)e, varasema(te) elukohariigi(-riikide) ja aadressi, varasemate rahvusvahelise kaitse taotluste ja ümberasustamise menetluse tulemuste kohta ja reisimarsruutide kohta, reisidokumendid ning rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjused.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Menetlev ametiasutus hindab taotluse asjakohaseid elemente kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [menetluste määrus] artikliga 33.

3.  Menetlev ametiasutus hindab rahvusvahelise kaitse taotluse asjakohaseid elemente kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [menetluste määrus] artikliga 33.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Asjaolu, et taotlejat on juba taga kiusatud või talle on tekitatud suurt kahju või teda on ähvardatud taga kiusata või talle suurt kahju tekitada, käsitletakse arvestatava märgina taotleja põhjendatud tagakiusamise kartuse või suure kahju kannatamise reaalse ohu kohta, kui puudub mõjuv põhjus arvata, et kõnealune tagakiusamine või suur kahju ei kordu.

4.  Asjaolu, et taotlejat on juba taga kiusatud või talle on tekitatud suurt kahju või teda on ähvardatud taga kiusata või talle suurt kahju tekitada, käsitletakse arvestatava märgina taotleja põhjendatud tagakiusamise kartuse või suure kahju kannatamise reaalse ohu kohta.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui taotleja väidete teatavate asjaolude toetuseks ei ole esitatud dokumentaalseid ega muid tõendeid, siis ei nõuta nende väidete kohta täiendavaid tõendeid, juhul kui

5.  Kui taotleja väidete teatavate asjaolude toetuseks ei ole esitatud dokumentaalseid ega muid tõendeid, siis ei nõuta nende väidete kohta täiendavaid tõendeid ning kahtluse korral tehakse otsus taotleja kasuks, juhul kui

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  taotleja on teinud märkimisväärseid jõupingutusi oma taotluse põhjendamiseks;

(a)  taotleja on teinud märkimisväärseid jõupingutusi oma rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks;

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kõik taotleja käsutuses olevad asjakohased elemendid on esitatud ja on antud rahuldav selgitus muude asjakohaste elementide võimaliku puudumise kohta;

(b)  kõik taotleja käsutuses olevad asjakohased elemendid on esitatud;

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  taotleja on taotlenud rahvusvahelist kaitset niipea kui võimalik, välja arvatud juhul, kui taotleja suudab esitada mõjuva põhjuse, miks ta seda ei teinud;

välja jäetud

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Ilma et see piiraks Genfi konventsiooni ja Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaldamist, ei anta kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [menetluste määrus] artikliga 42 korduvat taotlust esitavale taotlejale üldjuhul pagulasseisundit ega täiendava kaitse seisundit, kui tagakiusamise või suure kahju oht põhineb asjaoludel, mille taotleja on tekitanud oma otsusega pärast päritoluriigist lahkumist.

3.  Tingimusel, et kõik rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud otsused on täielikult kooskõlas Genfi konventsiooni, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, võidakse kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [menetluste määrus] artikliga 42 korduvat taotlust esitavale taotlejale pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi andmisest keelduda, kui tagakiusamise või suure kahju oht põhineb asjaoludel, mille taotleja on tekitanud oma otsusega pärast päritoluriigist lahkumist rahvusvahelise kaitse saamise ainueesmärgil. See ei hõlma taotleja tahtest sõltumatuid asjaolusid, sealhulgas (kuid mitte ainult) tema seksuaalset sättumust ja usulisi veendumusi, mida taotleja võis päritoluriigis erineval määral varjata.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tagakiusajad või suure kahju põhjustajad võivad olla üksnes

Tagakiusajad või suure kahju põhjustajad võivad olla

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kaitset tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest võivad pakkuda üksnes

1.  Kaitset tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest võivad pakkuda ainult

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  olulist osa riigi territooriumist kontrollivad osapooled või organisatsioonid, sh rahvusvahelised organisatsioonid,

(b)  riiki või olulist osa riigi territooriumist kontrollivad ja riigi poolt volitatud osapooled või organisatsioonid,

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

kui nad väljendavad tahet pakkuda lõike 2 kohast kaitset ja suudavad seda teha.

kui nad väljendavad tahet pakkuda täielikku, tõhusat ja püsivat kaitset tagakiusamise või suure kahju eest ning nad suudavad seda teha.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest peab olema tõhus ja püsiv. Kaitse pakkumiseks loetakse seda, kui lõikes 1 osutatud osalised astuvad mõistlikke samme, et ära hoida tagakiusamist või suure kahju kannatamist, kasutades selleks muu hulgas tõhusat õigussüsteemi tagakiusamise või suure kahju tekitamisena käsitatavate tegude avastamiseks, nende eest vastutusele võtmiseks ja karistuse määramiseks, ning kui kõnealune kaitse on taotlejale kättesaadav.

välja jäetud

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Hinnates, kas rahvusvaheline organisatsioon kontrollib riiki või olulist osa riigi territooriumist ja pakub lõikes 2 osutatud kaitset, juhinduvad menetlevad ametiasutused asjaomases liidu õiguses esitatud suunistest, eelkõige liidu tasandil kättesaadavast teabest päritoluliikmesriigi kohta ning päritoluriikide teabe ühisest analüüsist, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10.

3.  Hinnates, kas rahvusvaheline organisatsioon kontrollib riiki või olulist osa riigi territooriumist ja pakub lõikes 2 osutatud kaitset, võivad menetlevad ametiasutused võtta arvesse asjaomases liidu õiguses esitatud suuniseid, eelkõige liidu tasandil kättesaadavat teavet päritoluliikmesriigi kohta ning päritoluriikide teabe ühist analüüsi, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahvusvahelise kaitse taotluse hindamise osana teeb menetlev ametiasutus kindlaks, et taotleja ei vaja rahvusvahelist kaitset, kui ta võib päritoluriigi mingis osas turvaliselt ja seaduslikult reisida, tal on sinna juurdepääs ja talt võib mõistlikult eeldada sinna elama asumist ning eeldusel, et riigi selles osas tal

1.  Rahvusvahelise kaitse taotluse hindamise osana ja tingimusel, et riik või riigi esindaja ei ole tagakiusaja või suure kahju põhjustaja, võib menetlev ametiasutus kindlaks teha, et taotleja ei vaja rahvusvahelist kaitset, kui ta võib päritoluriigi mingis osas turvaliselt ja seaduslikult reisida, tal on sinna juurdepääs ja talt võib mõistlikult eeldada sinna elama asumist ning eeldusel, et riigi selles osas tal

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  talle on kättesaadav kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest.

(b)  talle on kättesaadav täielik, tõhus ja püsiv kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Riigisisese kaitse kättesaadavust hinnatakse pärast seda, kui menetlev ametiasutus on leidnud, et ülejäänud kvalifitseerumiskriteeriumid on täidetud. Riigisisese kaitse kättesaadavuse tõendamise koormus lasub menetleval ametiasutusel. Taotleja ei pea tõendama, et ta on enne rahvusvahelise kaitse taotlemist ammendanud kõik võimalused saada kaitset oma päritoluriigis.

2.  Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 1 kohaldamist, lasub riigisisese kaitse kättesaadavuse tõendamise koormus menetleval ametiasutusel. See ei takista taotlejal esitada tõendeid, et lükata ümber menetleva ametiasutuse hinnang, mille kohaselt on riigisisene kaitse kättesaadav. Taotleja ei pea tõendama, et ta on enne rahvusvahelise kaitse taotlemist ammendanud kõik võimalused saada kaitset oma päritoluriigis.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Artiklis 7 osutatud kaitse pakkujaks olevas riigis valitseva üldise olukorra üle otsustades arvestatakse sellise kaitse kättesaadavust, tõhusust ja püsivust. Taotleja isikliku olukorra üle otsustades arvestatakse tema tervist, vanust, sugu, seksuaalset sättumust, sooidentiteeti ja sotsiaalset seisundit, hinnates seejuures eriti, kas päritoluriigi ohutuks peetavas osas elamine põhjustaks taotlejale ülemääraseid raskusi.

4.  Artiklis 7 osutatud kaitse pakkujaks olevas riigis valitseva üldise olukorra üle otsustades arvestatakse sellise kaitse kättesaadavust, tõhusust ja püsivust. Taotleja isikliku olukorra üle otsustades arvestatakse tema tervist, vanust, sugu, seksuaalset sättumust, sooidentiteeti, etnilist päritolu, rahvusvähemusse kuulumist ja sotsiaalset seisundit, hinnates seejuures eriti, kas päritoluriigi ohutuks peetavas osas elamine põhjustaks taotlejale ülemääraseid raskusi.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Riigisisese kaitse kättesaadavusel põhinevale otsusele mitte anda alaealisele rahvusvahelist kaitset, olenemata sellest, kas ta on saatjata alaealine või mitte, eelneb ametlik alaealise parimate huvide kindlaksmääramise menetlus. Kui taotleja on saatjata alaealine, peaks selle hindamisel, kas piirkonnas, kus eeldatakse riigisisese kaitse olemasolu, on kaitse tegelikkuses tagatud, hindama ka asjakohase hooldamise, eestkoste korraldamise ja saatjata alaealise arenguks püsivate lahenduste kättesaadavust.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  on olemuse või kordumise poolest piisavalt raske, et kujutab endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, eelkõige nende õiguste rikkumist, mille suhtes ei saa teha Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 15 lõike 2 alusel erandit, või

(a)  on olemuse või kordumise poolest piisavalt raske, et kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist, eelkõige nende õiguste rikkumist, mille suhtes ei saa teha Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 15 lõike 2 alusel erandit, või

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  füüsiline või vaimne vägivald, sh seksuaalne vägivald;

(a)  füüsiline või vaimne vägivald, sh seksuaalne vägivald või seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuv inimkaubandus;

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  vastutuselevõtmine või karistamine sõjaväeteenistusest keeldumise korral konfliktis, mille puhul sõjaväeteenistus hõlmaks kuritegusid või tegusid, mis kuuluvad artikli 12 lõikes 2 sätestatud välistamise aluste hulka;

(e)  vastutuselevõtmine või karistamine sõjaväeteenistusest keeldumise korral moraalsetel, usulistel või poliitilistel põhjustel või teatavasse etnilisse rühma kuulumise või teatava kodakondsuse tõttu ning eelkõige juhul, kui sõjaväeteenistus hõlmaks kuritegusid või tegusid, mis kuuluvad artikli 12 lõikes 2 sätestatud välistamise aluste hulka;

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  soost lähtuvad või laste vastu suunatud teod.

(f)  soost lähtuvad või laste vastu suunatud teod, näiteks alaealiste värbamine, suguelundite moonutamine, sundabielu, lastega kaubitsemine ja lapstööjõu kasutamine, koduvägivald, seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuv inimkaubandus ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rikkumine.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt d – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  teatava sotsiaalse rühma mõiste hõlmab eelkõige rühma, mille

(d)  teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise mõiste hõlmab eelkõige rühma, mille

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt d – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  liikmetel on ühine sünnipärane tunnus või ühine taust, mida ei saa muuta, või ühine tunnus või veendumus, mis on nende identiteedis või teadvuses nii fundamentaalne, et inimest ei tohiks sundida sellest lahti ütlema, ning

–  liikmetel on ühine sünnipärane tunnus või ühine taust, mida ei saa muuta, või ühine tunnus või veendumus, mis on nende identiteedis või teadvuses nii fundamentaalne, et inimest ei tohiks sundida sellest lahti ütlema, või

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt d – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

olenevalt olukorrast päritoluriigis võib teatava sotsiaalse rühma mõiste hõlmata seksuaalse sättumuse ühisel tunnusel põhinevat rühma (mõiste, mis ei hõlma tegusid, mida käsitatakse liikmesriikide siseriikliku õiguse kohaselt kuriteona); soolisi aspekte, sh soolist identiteeti, võetakse nõuetekohaselt arvesse teatavasse sotsiaalsesse rühma kuuluvuse või asjaomase rühma tunnuste määramisel;

olenevalt olukorrast päritoluriigis hõlmab asjaomane mõiste rühma, mis põhineb ühisel tunnusel, milleks on seksuaalne sättumus ja soolised aspektid, sh sooväljendus ja sootunnused ning asjaolu, et on langetud seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse ohvriks. Neid aspekte võetakse nõuetekohaselt arvesse teatavasse sotsiaalsesse rühma kuuluvuse või asjaomase rühma tunnuste määramisel;

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Hindamisel, kas taotlejal on põhjendatud tagakiusamise kartus, ei saa menetlev ametiasutus mõistlikult eeldada päritoluriigis tagakiusamise ohu ärahoidmiseks taotlejalt diskreetsust või teatud käitumisest hoidumist, kui see on vastuolus tema loomusega.

3.  Hindamisel, kas taotlejal on põhjendatud tagakiusamise kartus, ei saa menetlev ametiasutus mõistlikult eeldada päritoluriigis tagakiusamise ohu ärahoidmiseks taotlejalt diskreetsust või teatud käitumisest hoidumist, kui see on vastuolus tema loomuse või südametunnistusega.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  tugineda kõigist asjakohastest allikatest hangitud täpsele ja ajakohasele teabele, sh liidu tasandil kättesaadavale päritoluriigi teabele ning päritoluriikide teabe ühisele analüüsile, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10, või ÜRO pagulaste ülemvoliniku avaldatud teabele ja suunistele.

(b)  võtta arvesse kõigist asjakohastest allikatest hangitud täpset ja ajakohast teavet, sh liidu tasandil kättesaadavat päritoluriigi teavet ning päritoluriikide teabe ühist analüüsi, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10, või ÜRO pagulaste ülemvoliniku avaldatud teavet ja suuniseid.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kolmanda riigi kodanikku või kodakondsuseta isikut ei tunnustata pagulasena, kui

1.  Kolmanda riigi kodanikku või kodakondsuseta isikut ei tunnustata käesoleva määruse kohaldamisalas pagulasena, kui

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  ta on olnud süüdi tegudes, mis on vastuolus ÜRO põhikirja preambulis ning artiklites 1 ja 2 sätestatud ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega.

(c)  ta on olnud süüdi tegudes, mis on vastuolus ÜRO põhikirja preambulis ning artiklites 1 ja 2 sätestatud ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega, k.a süüdimõistmised terrorirühmituse tegevuses osalemise eest.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Menetlev ametiasutus võib kohaldada käesolevat lõiget ainult igal üksikjuhul pärast konkreetsete talle teada antud asjaolude hindamist, et teha kindlaks, kas on mõjuvaid põhjuseid arvata, et teod, mille on toime pannud muidu pagulasseisundi saamiseks kvalifitseerumise tingimustele vastav isik, kuuluvad esimese lõigu punktide a, b või c kohaldamisalasse.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Lõiget 2 ei kohaldata alaealiste suhtes.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Lõike 2 punktide b ja c kohaldamisel loetakse rasketeks mittepoliitilisteks kuritegudeks järgmiseid tegusid:

välja jäetud

(a)   eriti julmad teod, kui kõnealune tegu on väidetavat poliitilist eesmärki arvestades ebaproportsionaalne;

 

(b)   terroriaktid, mida iseloomustab tsiviilelanike vastane vägivald, isegi kui need sooritati väidetaval poliitilisel eesmärgil.

 

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Isiku pagulasseisundit välistavad asjaolud olenevad üksnes sellest, kas lõigetes 1–5 loetletud tingimused on täidetud, ning selle eelduseks ei saa seada konkreetse juhtumi täiendavat proportsionaalsuse hindamist.

välja jäetud

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pagulasseisundi kehtetuks tunnistamine, lõpetamine või selle pikendamisest keeldumine

Pagulasseisundi äravõtmine

 

(Käesolevat muudatust kohaldatakse kogu teksti ulatuses; muudatuse vastuvõtmise korral viiakse see sisse kogu tekstis.)

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Menetlev ametiasutus tunnistab kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku pagulasseisundi kehtetuks või lõpetab selle või keeldub seda pikendamast, kui

1.  Menetlev ametiasutus võtab kolmanda riigi kodanikult või kodakondsuseta isikult pagulasseisundi ära, kui

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  on mõistlik alus pidada isikut ohtlikuks viibimiskohaks oleva liikmesriigi julgeolekule;

(d)  on mõistlik alus pidada eriti raskes kuriteos lõpliku otsusega süüdi mõistetud isikut viibimiskohaks oleva liikmesriigi julgeolekule ohtlikuks;

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  olles lõpliku otsusega süüdi mõistetud eriti raskes kuriteos, kujutab isik endast ohtu asukohaliikmesriigi ühiskonnale;

välja jäetud

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  kohaldatakse artikli 23 lõiget 2.

välja jäetud

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõike 1 punktides d–f kirjeldatud olukordades võib menetlev ametiasutus otsustada jätta pagulasseisundi andmata, kui asjakohast otsust ei ole veel tehtud.

2.  Lõike 1 punktis d kirjeldatud olukorras võib menetlev ametiasutus otsustada jätta pagulasseisundi andmata, kui asjakohast otsust ei ole veel tehtud.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Isikutel, kelle suhtes kohaldatakse lõike 1 punkte d–f või lõiget 2, on liikmesriigis viibides Genfi konventsiooni artiklites 3, 4, 16, 22, 31, 32 ja 33 sätestatud või nendega samalaadsed õigused.

3.  Isikutel, kelle suhtes kohaldatakse lõike 1 punkti d või lõiget 2, on liikmesriigis viibides Genfi konventsiooni artiklites 3, 4, 16, 22, 31, 32 ja 33 sätestatud või nendega samalaadsed õigused.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Ilma et see piiraks pagulase kohustust artikli 4 lõike 1 kohaselt avaldada kõik asjaomased faktid ja esitada kõik tema käsutuses olevad asjaomased dokumendid, tõendab pagulasseisundi andnud menetlev ametiasutus igal üksikul juhul eraldi, et käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud põhjustel ei ole asjaomane isik enam või ei ole kunagi olnud pagulane.

4.  Ilma et see piiraks pagulase kohustust avaldada artikli 4 lõike 1 kohaselt rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks kõik talle kättesaadavad elemendid, tõendab pagulasseisundi andnud menetlev ametiasutus igal üksikul juhul eraldi, et käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud põhjustel ei ole asjaomane isik enam või ei ole kunagi olnud pagulane.

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Menetleva ametiasutuse otsused, millega lõike 1 punkti a kohaselt pagulasseisund tunnistatakse kehtetuks või lõpetatakse või keeldutakse seda pikendamast, jõustuvad alles kolm kuud pärast otsuse vastuvõtmist, et kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega võimalik taotleda liikmesriigis elamisluba muudel alustel.

5.  Menetleva ametiasutuse otsused, millega lõike 1 punkti a kohaselt pagulasseisund ära võetakse, jõustuvad alles kolm kuud pärast otsuse vastuvõtmist, et kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega võimalik taotleda liikmesriigis elamisluba muudel alustel.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 14 lõike 1 kohaldamiseks vaatab menetlev ametiasutus pagulasseisundi läbi eelkõige siis,

Artikli 14 lõike 1 kohaldamisel võib menetlev ametiasutus pagulasseisundi läbi vaadata, eelkõige siis, kui liidu tasandil kättesaadavast päritoluriigi teabest, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklis 8, ning päritoluriikide teabe ühisest analüüsist, millele on osutatud nimetatud määruse artiklis 10, nähtub, et päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed ja saaja kaitsevajadusi arvestades asjakohased muutused.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kui liidu tasandil kättesaadavast päritoluriigi teabest ning päritoluriikide teabe ühisest analüüsist, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10, nähtub, et päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed ja taotleja kaitsevajadusi arvestades asjakohased muutused;

välja jäetud

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kui esmakordsel pikendamisel antakse pagulasele välja elamisluba.

välja jäetud

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Esimest lõiku ei kohaldata saatjata alaealiste suhtes, välja arvatud juhul, kui see on nende parimates huvides.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 2 lõikes 5 osutatud suur kahju seisneb järgmises:

Artikli 2 lõikes 5 osutatud suur kahju seisneb üksnes järgmises:

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  taotleja piinamine või ebainimlik või väärikust alandav kohtlemine või karistamine päritoluriigis või

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  suur ja individuaalne oht tsiviilisiku elule või isikupuutumatusele juhusliku vägivalla tõttu rahvusvahelise või riigisisese relvastatud konflikti puhul.

(c)  suur oht tsiviilisiku elule või isikupuutumatusele juhusliku vägivalla tõttu rahvusvahelise või riigisisese relvastatud konflikti puhul.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  tugineb kõigist asjakohastest allikatest hangitud täpsele ja ajakohasele teabele, sh liidu tasandil kättesaadavale päritoluriigi teabele ning päritoluriikide teabe ühisele analüüsile, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10, või ÜRO pagulaste ülemvoliniku avaldatud teabele ja suunistele.

(b)  võtab arvesse kõigist asjakohastest allikatest hangitud täpset ja ajakohast teavet, sh liidu tasandil kättesaadavat päritoluriigi teavet ning päritoluriikide teabe ühist analüüsi, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10, või ÜRO pagulaste ülemvoliniku avaldatud teavet ja suuniseid.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku vastavus täiendava kaitse saamise kriteeriumidele välistatakse, kui tema elukohariigi pädevad asutused on tunnustanud, et tal on kõnealuse riigi kodanikega samad õigused ja kohustused või nendega samaväärsed õigused ja kohustused.

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  ta on pannud toime raske kuriteo;

(b)  ta on väljaspool talle kaitse andnud riiki pannud toime raske mittepoliitilise kuriteo enne täiendava kaitse saajana vastuvõtmist;

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  ta on olnud süüdi tegudes, mis on vastuolus ÜRO põhikirja preambulis ning artiklites 1 ja 2 sätestatud ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega;

(c)  ta on olnud süüdi tegudes, mis on vastuolus ÜRO põhikirja preambulis ning artiklites 1 ja 2 sätestatud ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega, k.a süüdimõistmised terrorirühmituse tegevuses osalemise eest;

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Menetlev ametiasutus võib kohaldada käesolevat lõiget ainult igal üksikjuhul pärast konkreetsete talle teada antud asjaolude hindamist, et teha kindlaks, kas on mõjuvaid põhjuseid arvata, et teod, mille on toime pannud muidu pagulasseisundi saamiseks kvalifitseerumise tingimustele vastav isik, kuuluvad esimese lõigu punktide a, b, c, d või e kohaldamisalasse.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Lõiget 2 ei kohaldata alaealiste suhtes.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõike 1 punkte a–d kohaldatakse isikute suhtes, kes õhutavad selles nimetatud kuritegusid või tegusid või osalevad nendes.

2.  Lõike 2 punkte a–d kohaldatakse isikute suhtes, kes õhutavad selles nimetatud kuritegusid või tegusid või osalevad nendes.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Täiendava kaitse seisundi kehtetuks tunnistamine, lõpetamine või selle pikendamisest keeldumine

Täiendava kaitse seisundi äravõtmine

 

(Käesolevat muudatust kohaldatakse kogu teksti ulatuses; muudatuse vastuvõtmise korral viiakse see sisse kogu tekstis.)

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Menetlev ametiasutus tunnistab kehtetuks või lõpetab kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku täiendava kaitse seisundi või keeldub seda pikendamast, kui

1.  Menetlev ametiasutus võtab kolmanda riigi kodanikult või kodakondsuseta isikult täiendava kaitse seisundi ära, kui

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  täiendava kaitse seisundi andmisel oli määrav valede asjaolude esitamine või asjaolude esitamata jätmine, sh võltsitud dokumentide kasutamine;

(c)  täiendava kaitse seisundi andmisel oli määrav rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendatuse jaoks oluliste asjaolude vääriti kajastamine või esitamata jätmine;

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  kohaldatakse artikli 23 lõiget 2.

välja jäetud

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Ilma et see piiraks kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku artikli 4 lõikest 1 tulenevat kohustust avaldada kõik asjaomased faktid ja esitada kõik tema käsutuses olevad asjaomased dokumendid, tõendab täiendava kaitse seisundi andnud liikmesriik igal üksikul juhul eraldi, et käesoleva artikli lõike 1 kohaselt ei vasta enam või ei vasta asjaomane isik täiendava kaitse saamise kriteeriumidele.

2.  Ilma et see piiraks kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku artikli 4 lõikest 1 tulenevat kohustust avaldada kõik talle kättesaadavad rahvusvahelise kaitse taotlust põhjendavad elemendid, tõendab täiendava kaitse seisundi andnud liikmesriik igal üksikul juhul eraldi, et käesoleva artikli lõike 1 kohaselt ei vasta enam või ei vasta asjaomane isik täiendava kaitse saamise kriteeriumidele.

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Menetlevate ametiasutuse otsused, millega lõike 1 punkti a kohaselt täiendava kaitse seisund tunnistatakse kehtetuks või lõpetatakse või keeldutakse seda pikendamast, jõustuvad alles kolm kuud pärast otsuse vastuvõtmist, et kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega võimalik taotleda liikmesriigis elamisluba muudel alustel.

3.  Menetlevate ametiasutuse otsused, millega lõike 1 punkti a kohaselt täiendava kaitse seisund ära võetakse, jõustuvad alles kolm kuud pärast otsuse vastuvõtmist, et kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega võimalik taotleda liikmesriigis elamisluba muudel alustel.

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 20 lõike 1 kohaldamiseks vaatab menetlev ametiasutus täiendava kaitse seisundi läbi eelkõige siis,

Artikli 20 lõike 1 kohaldamisel võib menetlev ametiasutus täiendava kaitse seisundi läbi vaadata eelkõige siis, kui liidu tasandil kättesaadavast päritoluriigi teabest, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklis 8, ning päritoluriikide teabe ühisest analüüsist, millele on osutatud nimetatud määruse artiklis 10, nähtub, et päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed ja saaja kaitsevajadusi arvestades asjakohased muutused.

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kui liidu tasandil kättesaadavast päritoluriigi teabest ning päritoluriikide teabe ühisest analüüsist, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10, nähtub, et päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed ja taotleja kaitsevajadusi arvestades asjakohased muutused;

välja jäetud

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  esmakordsel ja teist korda pikendamisel antakse täiendava kaitse saajale välja elamisluba.

välja jäetud

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Esimest lõiku ei kohaldata saatjata alaealiste suhtes, välja arvatud juhul, kui see on nende parimates huvides.

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Pagulastel ja rahvusvahelise kaitse seisundi saanud isikutel on käesolevas peatükis sätestatud õigused ja kohustused. Käesolev peatükk ei piira Genfi konventsioonis sätestatud õigusi ja kohustusi.

1.  Ilma et see piiraks Genfi konventsioonis sätestatud õigusi ja kohustusi, on rahvusvahelise kaitse saajatel käesolevas peatükis sätestatud õigused ja kohustused.

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Rahvusvahelistes kohustustes kehtestatud piirides ette nähtult tööturule ja sotsiaalkindlustusele juurdepääsuga seotud hüvede võimaldamine eeldab eelnevat elamisloa väljaandmist.

välja jäetud

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Käesoleva peatüki kohaldamisel võetakse arvesse erivajadustega isikute, nagu alaealiste, saatjata alaealiste, puudega inimeste, eakate inimeste, rasedate, alaealiste lastega üksikvanemate, inimkaubanduse ohvrite, vaimse tervise probleemidega isikute ning piinamise või vägistamise ohvrite või isikute, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda, eriolukorda, eeldusel et nende isikliku olukorra hindamise tulemusel leitakse, et neil on erivajadused.

4.  Käesoleva peatüki kohaldamisel võetakse arvesse erivajadustega isikute, nagu alaealiste, saatjata alaealiste, puudega inimeste, eakate inimeste, rasedate, lastega üksikvanemate, inimkaubanduse ohvrite, vaimse tervise probleemidega isikute ning piinamise või vägistamise ohvrite või isikute, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda, eriolukorda, eeldusel et nende isikliku olukorra hindamise tulemusel leitakse, et neil on erivajadused.

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Käesolevas peatükis alaealisi käsitlevate sätete kohaldamisel seavad asjaomased asutused esikohale lapse parimad huvid.

5.  Käesoleva määruse kohaldamisel seavad liikmesriigid esikohale lapse parimad huvid.

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 22 a

 

Liikmesriigid tagavad, et menetleva ametiasutuse poolt käesoleva määruse II, III, IV, V ja VI peatüki alusel tehtavad otsused võib siseriiklikus õiguses sätestatud menetluste kohaselt edasi kaevata. Vähemalt viimases astmes tagatakse võimalus esitada kohtule edasikaebus või taotleda kohtu kaudu asja uut faktilist ja õiguslikku läbivaatamist.

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui lõikes 1 osutatud rahvusvahelised kohustused seda ei keela, võib pagulase või täiendava kaitse saaja ametlikust tunnustusest olenemata tagasi või välja saata, kui

välja jäetud

(a)   on mõistlik alus pidada isikut ohtlikuks viibimiskohaks oleva liikmesriigi julgeolekule;

 

(b)   olles lõpliku otsusega süüdi mõistetud eriti raskes kuriteos, kujutab ta endast ohtu kõnealuse liikmesriigi ühiskonnale.

 

Nimetatud juhtudel võetakse pagulasseisund või täiendava kaitse seisund vastavalt artikli 14 või artikli 20 kohaselt ära.

 

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pädevad asutused teavitavad rahvusvahelise kaitse saajaid pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga seonduvatest õigustest ja kohustustest võimalikult kiiresti pärast vastava seisundi andmist. Seda teavet antakse keeles, millest taotleja aru saab või millest arusaamist võib temalt mõistlikult eeldada, osutades sõnaselgelt tagajärgedele, mis kaasnevad liidus liikumist käsitlevas artiklis 28 kirjeldatud kohustuste järgimata jätmisega.

Pädevad asutused teavitavad rahvusvahelise kaitse saajaid pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga seonduvatest õigustest ja kohustustest võimalikult kiiresti pärast vastava seisundi andmist. Seda teavet antakse keeles, millest taotleja aru saab, ning selles osutatakse sõnaselgelt tagajärgedele, mis kaasnevad liidus liikumist käsitlevas artiklis 28 kirjeldatud kohustuste järgimata jätmisega, ning kõikidele käesoleva määruse VII peatüki III jaos sätestatud integratsiooniga seonduvatele õigustele.

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nimetatud teabe vormi ja sisu määrab komisjon rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [menetluste määrus] artikli 58 lõikes 1 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, täpsustades esimese lõigu kohaselt esitatava teabe vormi ja sisu.

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahvusvahelise kaitse saaja pereliikmetel, kes individuaalselt ei kvalifitseeru sellisele kaitsele, on õigus taotleda elamisluba siseriikliku korra kohaselt ja niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas pereliikme isikliku õigusliku seisundiga.

1.  Käesoleva artikli kohaldamisel ja selle sätete kohaselt kuuluvad artikli 2 punktis 9 määratletud pereliikmete hulka ka rahvusvahelise kaitse saaja õed-vennad. Nendel rahvusvahelise kaitse saaja pereliikmetel, kes individuaalselt ei kvalifitseeru sellisele kaitsele, on õigus taotleda elamisluba siseriikliku korra kohaselt ja niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas pereliikme isikliku õigusliku seisundiga.

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriigid võivad keelduda elamisloa väljastamisest abikaasale või püsisuhtes olevale vabaabielukaaslasele, kui ilmneb, et abielu või vabaabielu sõlmiti üksnes eesmärgiga võimaldada asjaomasel isikul siseneda liikmesriiki või seal elada.

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Liikmesriigid võivad otsustada, et käesolevat artiklit kohaldatakse ka teiste lähisugulaste suhtes, kes elasid päritoluriigist lahkumise ajal või enne taotleja liikmesriikide territooriumile saabumist perekonnaga koos ja kes sõltusid sel ajal täielikult või peamiselt rahvusvahelise kaitse saajast.

6.  Liikmesriigid võivad otsustada, et käesolevat artiklit kohaldatakse ka teiste lähisugulaste suhtes, kes elasid päritoluriigist lahkumise ajal või enne taotleja liikmesriikide territooriumile saabumist perekonnaga koos.

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt 30 päeva pärast rahvusvahelise kaitse andmist antakse välja elamisluba, kasutades määruses (EÜ) nr 1030/2002 sätestatud ühtset elamisloavormi.

1.  Nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul hiljemalt 15 päeva pärast rahvusvahelise kaitse andmist antakse välja elamisluba, kasutades määruses (EÜ) nr 1030/2002 sätestatud ühtset elamisloavormi.

(a)  Pagulasseisundi saajatele antakse elamisluba kolmeks aastaks ja seejärel võib seda kolme aasta kaupa pikendada.

Rahvusvahelise kaitse saajatele antakse elamisluba viieks aastaks ja seejärel võib seda viie aasta kaupa pikendada.

(b)  Täiendava kaitse seisundi saajatele antakse elamisluba üheks aastaks ja seejärel võib seda kahe aasta kaupa pikendada.

 

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Elamisluba ei pikendata või see tunnistatakse kehtetuks järgmistel juhtudel:

2.  Ilma et see piiraks nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ kohaldamist, ei pikendata elamisluba või see tunnistatakse kehtetuks järgmistel juhtudel:

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kui pädevad asutused tunnistavad kehtetuks, lõpetavad või keelduvad pikendamast kolmanda riigi kodaniku pagulasseisundit kooskõlas artikliga 14 ja täiendava kaitse seisundit kooskõlas artikliga 20;

(a)  kui pädevad asutused võtavad kolmanda riigi kodanikult ära pagulasseisundi kooskõlas artikliga 14 või täiendava kaitse seisundi kooskõlas artikliga 20;

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kui kohaldatakse artikli 23 lõiget 2;

välja jäetud

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  kui selleks on riiklikust julgeolekust või avaliku korrast tulenevad põhjused.

(c)  kui selleks on riiklikust julgeolekust või avalikust korrast tulenevad mõjuvad põhjused.

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Pädevad asutused annavad pagulasseisundi saajatele välja Genfi konventsiooni lisas sätestatud vormis reisidokumendid, mis vastavad vähemalt nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/200445 kirjeldatud minimaalsetele turvaelementide ja biomeetria standarditele. Nende reisidokumentide kehtivusaeg peab olema vähemalt üks aasta.

1.  Pädevad asutused annavad pagulasseisundi saajatele välja Genfi konventsiooni lisas sätestatud vormis reisidokumendid, mis vastavad vähemalt nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/200445 kirjeldatud minimaalsetele turvaelementide ja biomeetria standarditele. Nende reisidokumentide kehtivusaeg peab olema vähemalt viis aastat.

__________________

__________________

45 Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta (ELT L 385, 29.12.2004, lk 1).

45 Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta (ELT L 385, 29.12.2004, lk 1).

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Pädevad asutused annavad täiendava kaitse seisundi saajatele, kellel ei ole võimalik saada liikmesriigi passi, välja reisidokumendi, mis vastab vähemalt nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/2004 kirjeldatud minimaalsetele turvaelementide ja biomeetria standarditele. Nende dokumentide kehtivusaeg peab olema vähemalt üks aasta.

2.  Pädevad asutused annavad täiendava kaitse seisundi saajatele, kellel ei ole võimalik saada liikmesriigi passi, välja reisidokumendi, mis vastab vähemalt nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/2004 kirjeldatud minimaalsetele turvaelementide ja biomeetria standarditele. Nende dokumentide kehtivusaeg peab olema vähemalt viis aastat.

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumente ei anta välja juhul, kui selleks on riiklikust julgeolekust või avalikust korrast tulenevad mõjuvad põhjused.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumente ei anta välja juhul, kui selleks on riiklikust julgeolekust tulenevad mõjuvad põhjused.

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigi territooriumil vabalt liikuda, sh õigus valida sellel territooriumil elukoht, samadel tingimustel ja samade piirangutega nagu teistel selle liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavatel kolmandate riikide kodanikel, kes on võrreldavas olukorras.

1.  Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigi territooriumil vabalt liikuda, sh õigus valida sellel territooriumil elukoht, samadel tingimustel ja samade piirangutega nagu teistel selle liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavatel kolmandate riikide kodanikel.

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Rahvusvahelise kaitse saajale, kes saab teatavaid kindlaid sotsiaalkindlustus- või sotsiaalabitoetusi, võib kehtestada rahvusvahelistes kohustustes sätestatu piires elamisega seotud tingimusi ainult juhul, kui sellised elamistingimused on vajalikud, et hõlbustada integreerumist kaitse andnud liikmesriigis.

välja jäetud

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahvusvahelise kaitse saajatel ei ole õigust elada muus kui talle rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis. See ei piira nende õigust taotleda ja saada õigust elada muudes liikmesriikides vastavalt liidu ja siseriikliku õiguse asjaomastele sätetele ning nende õigust vabalt liikuda kooskõlas Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikliga 21.

1.  Rahvusvahelise kaitse saajatel ei ole õigust elada muus kui talle rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis. See ei piira nende õigust taotleda ja saada õigust elada muudes liikmesriikides vastavalt liidu õiguse, sealhulgas nõukogu direktiivi 2009/50/EÜ1 a ja siseriikliku õiguse asjaomastele sätetele ning nende õigust vabalt liikuda kooskõlas Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikliga 21.

 

_________________

 

1 a Nõukogu 25. mai 2009. aasta direktiiv 2009/50/EÜ kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 155, 18.6.2009, lk 17).

 

 

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  töötingimused, sh palk ja töölt vabastamine, töötunnid, puhkus ja puhkepäevad, samuti töötervishoiu ja tööohutuse nõuded;

(a)  töötingimused, sh palk ja töölt vabastamine, töötunnid, puhkus ja puhkepäevad, perepuhkus, samuti töötervishoiu ja tööohutuse nõuded;

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  ühinemisvabadus ning õigus liituda töötajate või tööandjate organisatsiooni või kutseühinguga või mis tahes organisatsiooniga, mis ühendab teataval tegevusalal tegutsevaid isikuid, ning olla nende liikmeks (sh õigus selliste organisatsioonide pakutavatele eelistele);

(b)  ühinemisvabadus ning õigus liituda töötajate või tööandjate organisatsiooni või kutseühinguga või mis tahes organisatsiooniga, mis ühendab teataval tegevusalal tegutsevaid isikuid, ning olla nende liikmeks (sh õigus selliste organisatsioonide pakutavatele õigustele ja eelistele);

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tööhõivega seotud koolitusvõimalused täiskasvanutele ja kutsekoolitus, k.a koolitus oskuste täiendamiseks, ning praktilise töökogemuse pakkumine;

(c)  haridus ja tööhõivega seotud koolitusvõimalused ja kutsekoolitus, k.a koolitus oskuste täiendamiseks, ning praktilise töökogemuse pakkumine;

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  tööhõivetalituste pakutavad nõustamisteenused.

(d)  tööhõivetalituste pakutavad nõustamis- ja järelteenused.

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Pädevad asutused hõlbustavad vajaduse korral täielikku juurdepääsu lõike 2 punktides c ja d osutatud tegevustele.

3.  Pädevad asutused hõlbustavad täielikku juurdepääsu lõike 2 punktides c ja d osutatud tegevustele.

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Rahvusvahelise kaitse saanud täiskasvanutel on juurdepääs üldharidussüsteemile ja täiend- või ümberõppele samadel tingimustel nagu teistel selle liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavatel kolmandate riikide kodanikel, kes on võrreldavas olukorras.

2.  Rahvusvahelise kaitse saanud täiskasvanutel on juurdepääs üldharidussüsteemile ja täiend- või ümberõppele samadel tingimustel nagu kaitse andnud liikmesriigi kodanikel.

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juurdepääsu teatavale siseriiklikus õiguses kindlaks määratud sotsiaalabile võib seada sõltuvusse rahvusvahelise kaitse saaja tulemuslikust integratsioonimeetmetes osalemisest.

Juurdepääsu teatavale siseriiklikus õiguses kindlaks määratud sotsiaalabile võib seada sõltuvusse rahvusvahelise kaitse saaja tulemuslikust integratsioonimeetmetes osalemisest, tingimusel et kõnealused integratsioonimeetmed on hõlpsasti juurdepääsetavad ja tasuta ning nende puhul võetakse arvesse asjaomase rahvusvahelise kaitse saaja erivajadusi.

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid võivad täiendava kaitse seisundi saajate sotsiaalabi piirata põhitoetustega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Erivajadustega rahvusvahelise kaitse saajatele, nagu rasedatele, puudega inimestele, piinamise, vägistamise või muude psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla raskete vormide ohvritele või väärkohtlemise, hooletussejätmise, ärakasutamise, piinamise, julma, ebainimliku ja väärikust alandava kohtlemise mis tahes vormi ohvriks langenud või relvastatud kokkupõrkes kannatada saanud alaealistele, osutatakse asjakohaseid tervishoiuteenuseid, sh vajaduse korral vaimse tervise häirete ravi, samadel tingimustel nagu kaitse andnud liikmesriigi kodanikele.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pädevad asutused võtavad võimalikult kiiresti pärast rahvusvahelise kaitse andmist ja hiljemalt viie tööpäeva jooksul, nagu on sätestatud määruse (EL) nr xxx/xxx [menetluste määrus] artikli 22 lõikes 1, vajalikud meetmed, et tagada saatjata alaealise esindamine seadusliku eestkostja poolt või vajaduse korral alaealise eest hoolitsemise ja tema heaolu eest vastutava organisatsiooni poolt või mõne muu asjakohase, sh õigusaktidel või kohtumäärusel põhineva esindaja poolt.

Kui ei ole võimalik tagada saatjata alaealisele sama eestkostjat, kes määrati talle pärast liidu territooriumile saabumist, võtavad pädevad asutused võimalikult kiiresti pärast rahvusvahelise kaitse andmist ja igal juhul hiljemalt sellele järgneva viie päeva jooksul vajalikud meetmed, et tagada saatjata alaealise esindamine seadusliku eestkostja poolt või vajaduse korral alaealise eest hoolitsemise ja tema heaolu eest vastutava organisatsiooni poolt või mõne muu asjakohase, sh õigusaktidel või kohtumäärusel põhineva esindaja poolt.

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liikmesriigid tagavad, et üht eestkostjat ei määrata samal ajal vastutama ebaproportsionaalsel arvul saatjata alaealiste eest, nii et ta ei suudaks oma ülesandeid tulemuslikult täita, ja mitte mingil juhul rohkem kui 20 saatjata alaealise eest. Liikmesriigid määravad üksused või isikud, kelle ülesanne on regulaarselt kontrollida, kas eeskostjad täidavad oma ülesandeid rahuldavalt. Need üksused või isikud on ka pädevad läbi vaatama kaebusi, mis saatjata alaealised on oma eeskostja vastu esitanud. Selleks teavitatakse saatjata alaealisi lühidalt, läbipaistvalt, mõistetavalt ja kergesti ligipääsetavas vormis, kasutades selget ja lihtsat keelt nii suuliselt kui ka visuaalsel kujul, lastesõbralikul viisil ja neile arusaadavas keeles sellest, kes need üksused või isikud on ning kuidas esitada oma eeskostja vastu kaebusi usaldusväärses ja ohutus keskkonnas.

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Määratud eestkostja on kohustatud tagama, et alaealine saaks kasutada kõiki käesoleva määrusega talle antud õigusi. Asjaomased asutused hindavad määratud eeskostja tööd regulaarselt.

2.  Määratud eestkostja on kohustatud tagama, et alaealine saaks kasutada kõiki käesoleva määrusega talle antud õigusi. Vastutavad üksused või isikud hindavad eeskostja tööd esimese kuu jooksul pärast tema määramist ja seejärel regulaarselt.

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  alaealiste majutamisele spetsialiseerunud keskustesse;

(c)  alaealiste majutamisele spetsialiseerunud avatud keskustesse, kus võetakse arvesse nende haavatavust ja tagatakse nende ohutus;

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  muudesse alaealistele sobivatesse majutuskohtadesse.

(d)  muudesse alaealistele sobivatesse avatud majutuskohtadesse, kus võetakse arvesse nende haavatavust ja tagatakse nende ohutus.

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui saatjata alaealisele antakse rahvusvaheline kaitse ja tema pereliikmete otsimist ei ole veel alustatud, hakkavad pädevad asutused neid otsima võimalikult kiiresti pärast rahvusvahelise kaitse andmist, kaitstes seejuures alaealise huve. Kui otsimist on juba alustatud, siis vajaduse korral seda jätkatakse. Kui alaealise või tema lähisugulaste elu või isikupuutumatus on ohus, eriti kui lähisugulased on jäänud oma päritolumaale, tuleb tagada, et teavet nende isikute kohta kogutakse, töödeldakse ja levitatakse konfidentsiaalselt.

5.  Saatjata alaealise pereliikmete otsimist alustatakse võimalikult kiiresti pärast seda, kui ta registreerib oma rahvusvahelise kaitse taotluse. Kui alaealise või tema lähisugulaste elu või isikupuutumatus on ohus, eriti kui lähisugulased on jäänud oma päritolumaale, tuleb tagada, et teavet nende isikute kohta kogutakse, töödeldakse ja levitatakse konfidentsiaalselt, et vältida nende ohutuse ohtu seadmist.

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Saatjata alaealistega töötavad isikud ja organisatsioonid saavad pidevat alaealiste õiguste ja vajaduste alast asjakohast väljaõpet ning lastekaitsenõuetest peetakse kinni, nagu on osutatud määruse (EL) nr xxx/xxx [menetluste määrus] artiklis 22.

6.  Saatjata alaealistega töötavad isikud ja organisatsioonid saavad pidevat alaealiste õiguste ja vajaduste alast asjakohast väljaõpet ning lastekaitsenõuetest peetakse kinni, nagu on osutatud määruse (EL) nr xxx/xxx [menetluste määrus] artiklis 22. Kui eestkostjaks on määratud organisatsioon, nimetab ta isiku, kes vastutab asjaomase saatjata alaealise suhtes selle eestkostja ülesannete täitmise eest käesoleva määruse kohaselt. Eestkostja järgib oma ülesannete täitmisel lapse parimate huvide põhimõtet, tal on selleks vajalik kvalifikatsioon ja vajalikud teadmised ning ta ei ole kriminaalkorras karistatud, eelkõige lastega seotud kuritegude või süütegude eest. Pädevad asutused kontrollivad korrapäraselt, kas määratud eestkostjate kohta on karistusregistrisse kandeid tehtud, et tuvastada võimalikud vastuolud nende rolliga. Alaealise heaolu ja sotsiaalse arengu tagamiseks vahetatakse eestkostja ülesannet täitvat isikut vaid vajaduse korral. Organisatsioone või üksikisikuid, kelle huvid on vastuolus või võivad sattuda vastuollu saatjata alaealise huvidega, eestkostjaks ei määrata.

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahvusvahelise kaitse saajatele võimaldatakse juurdepääs majutusele samadel tingimustel nagu teistele selle liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavatele kolmandate riikide kodanikele, kes on võrreldavas olukorras.

1.  Rahvusvahelise kaitse saajatele võimaldatakse juurdepääs majutusele samadel tingimustel nagu kaitse andnud liikmesriigi kodanikele.

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Rahvusvahelise kaitse saajate hajutamise riiklikke tavasid rakendatakse võimaluse piires ilma rahvusvahelise kaitse saajaid diskrimineerimata ning majutusele juurdepääsul võrdseid võimalusi tagades.

2.  Rahvusvahelise kaitse saajate hajutamise riiklikke tavasid rakendatakse ilma rahvusvahelise kaitse saajaid diskrimineerimata ning majutusele juurdepääsul võrdseid võimalusi tagades.

Muudatusettepanek    168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks võimaldatakse rahvusvahelise kaitse saajatele juurdepääs liikmesriikide tagatavatele integratsioonimeetmetele, eelkõige nende vajadusi arvestades keelekursustele, kodanikuõppele ja integratsiooniprogrammidele ning kutsekoolitusele.

1.  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise edendamiseks ja hõlbustamiseks võimaldatakse rahvusvahelise kaitse saajatele juurdepääs liikmesriikide tagatavatele integratsioonimeetmetele, eelkõige kodanikuõppele ja integratsiooniprogrammidele ning kutsekoolitusele, mis on tasuta ja hõlpsasti juurdepääsetavad ning mille puhul võetakse arvesse nende erivajadusi.

Muudatusettepanek    169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liikmesriigid tagavad rahvusvahelise kaitse saajatele tegeliku juurdepääsu tasuta keelekursustele alates kuupäevast, mil neile antakse rahvusvaheline kaitse.

Muudatusettepanek    170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid võivad integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks.

2.  Liikmesriigid võivad integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, tingimusel et asjaomased integratsioonimeetmed on hõlpsasti juurdepääsetavad, tasuta ja nende puhul võetakse arvesse asjaomase rahvusvahelise kaitse saaja erivajadusi.

Muudatusettepanek    171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid ei kohalda rahvusvahelise kaitse saajate suhtes karistusmeetmeid, kui nad ei saa osaleda integratsioonimeetmetes nendest olenematute asjaolude või asjaomaste integratsioonimeetmete ebasobivuse tõttu.

Muudatusettepanek    172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 42

välja jäetud

Komiteemenetlus

 

1.  Komisjoni abistab komitee [asutatud määruse (EL) XXX/XXX [menetluste määrus] artikliga 58]. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

 

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

 

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes sama määruse artikliga 5.

 

 

 

 

 

 

 

Muudatusettepanek    173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 42 a

 

Delegeeritud volituste rakendamine

 

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2.  Artiklis 24 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kaheks aastaks alates ... [alusõigusakti jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kaheaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

 

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 24 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

 

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

6.  Artikli 24 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole [kahe kuu] jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra.

Muudatusettepanek    174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige -1 (uus)

Direktiiv 2003/109/EÜ

Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

 

„Isikute puhul, kellele on antud rahvusvaheline kaitse, võetakse lõikes 1 osutatud perioodi arvutamisel arvesse ajavahemikku, mis jääb rahvusvahelise kaitse taotluse (mille alusel anti rahvusvaheline kaitse) esitamise kuupäeva ja määruse (EL) …/...[miinimumnõuete määrus] artiklis 26 osutatud elamisloa väljaandmise kuupäeva vahele.“

Muudatusettepanek    175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 1

Direktiiv 2003/109/EÜ

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3a.   Kui rahvusvahelise kaitse saaja tabatakse muus kui talle rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis ja tal ei ole seejuures asjakohase liidu või siseriikliku õiguse kohaselt õigust seal viibida ega elada, siis ei võeta lõikes 1 osutatud perioodi arvutades arvesse sellele olukorrale eelnenud seadusliku viibimise perioodi.

3 a.  Kui rahvusvahelise kaitse saaja tabatakse muus kui talle rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis ja selle liikmesriigi ametiasutused on teinud kindlaks, et ta viibis või elas seal ilma asjakohase liidu või siseriikliku õiguse kohase õiguseta rohkem kui kaks nädalat ning mõjuva või kiireloomulise põhjuseta, siis ei võeta lõikes 1 osutatud perioodi arvutades arvesse sellele olukorrale eelnenud seadusliku viibimise perioodi, välja arvatud juhul, kui rahvusvahelise kaitse saaja tõendab, et liikumine oli tingitud temast olenematutest asjaoludest.

 

Esimest lõiku ei kohaldata saatjata alaealiste suhtes.

Muudatusettepanek    176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 2

Direktiiv 2003/109/EÜ

Artikkel 26a – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 3a järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 3 a järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [30 päeva pärast käesoleva määruse jõustumist]. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Muudatusettepanek    177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolev määrus kohaldub alates [sellest, kui jõustumisest möödub kuus kuud].

Käesolevat määrust kohaldatakse alates [sellest, kui jõustumisest möödub kolm kuud].

(1)

ELT L 75, 10.3.2017, lk 97.

(2)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


SELETUSKIRI

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kavandatava läbivaatamisega püütakse reageerida viimase paari aasta rändega seotud suundumustele ning sellele, et Euroopa Liitu saabub suur hulk kolmandate riikide kodanikke, kellest paljud vajavad rahvusvahelist kaitset. Ettepanek vaadata Euroopa ühine varjupaigasüsteem uuesti läbi nii vähe aega pärast viimase reformi vastuvõtmist ei pruugi olla parim viis, kuidas tagada, et süsteem toimib täielikult ning juurdub siseriiklikes poliitikameetmetes ja tavades. Siiski tuleks Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimise võimalust kasutada, et täiustada liidu ühist varjupaigapoliitikat, mis peaks tuginema tõelisele solidaarsusele ja vastutuse õiglasele jagamisele, liikudes järk-järgult kogu liidus kehtiva ühetaolise rahvusvahelise kaitse seisundi suunas, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõikes 2.

Raportöör näeb seega miinimumnõuete direktiivi määruseks muutmise ettepanekus võimalust teha edusamme isikute rahvusvahelise kaitse vajaduse kindlaksmääramise nõuete järkjärgulisel, positiivsel ja ülespoole ühtlustamisel ning niisuguste õiguste määratlemisel, mis nendel isikutel olema peaksid. Kuna süsteem on surve all, on väga oluline kinnitada Genfi pagulasseisundi konventsioonil põhinevat Euroopa varjupaigatraditsiooni ja tugevdada täiendavaid kaitsemeetmeid, mille liit on ühiste väärtuste põhjal järk-järgult välja töötanud.

Seda silmas pidades soovis raportöör eelkõige tagada, et muudetud õigusakti integreeritaks nõuetekohaselt kahe Euroopa kohtu (Luxembourgis ja Strasbourgis) kujundatud kohtupraktika, näiteks põhiõigustealase ja diskrimineerimisvastase õigustiku valdkonnas. Raportöör võttis arvesse miinimumnõuete direktiivi põhjal liikmesriikide poolt seni välja töötatud poliitikameetmeid ja tavasid ning püüdis neid täiustada.

Raportöör juhindus käesoleva raporti puhul poliitikasuuna valimisel kahe kaitseseisundi lähendamise loogikast ja täiendavast ühtlustamisest. Liikmesriikide praegune tava ja kaitse mõiste iseenesest ei anna tõhusat alust kahe seisundi eristamiseks. Eelkõige näitab tegelikkus, et täiendav kaitse tugineb põhjendamatule eeldusele, mille kohaselt on kaitse ajutisemat laadi ja piiratud tõhususega.

Lisaks püüdis raportöör ühendada kaitse integratsiooniga, mitte karistusmeetmetega, et soodustada seeläbi pikaajalist sotsiaalset ühtekuuluvust ja julgeolekut kõigi jaoks ning hoida ära teisest rännet. Esitatud muudatusettepanekute puhul juhinduti üldisest murest seoses määruse tulevase toimimisega tegelikkuses ja püüti vältida liikmesriikide haldusasutustele liiga suure koormuse asetamist.

Sellega seoses soovib raportöör muuta rahvusvahelise kaitse saajate seisundi kavandatud kohustuslikku läbivaatamist nii pärituoluriigis olukorra muutumise kui ka pikendamise korral. Kuigi raportöör nõustub, et muutused päritoluriigis, mida Euroopa Liidu Varjupaigaamet ühtselt hindab, võivad kaitsevajadusi mõjutada, oleks süstemaatiline läbivaatamine liikmesriikide menetlevate ametiasutuste jaoks äärmiselt ressursimahukas. Lisaks võib seisundi pidev ja võimalik läbivaatamine õõnestada rahvusvahelise kaitse saaja vastuvõtvasse ühiskonda integreerumise väljavaateid. Seetõttu esitab raportöör ettepaneku jätta läbivaatamine liikmesriikide jaoks valikuliseks, mitte näha seda ette varjupaigaseisundi automaatse kohustusliku osana.

Samamoodi ei soovi raportöör, et muudetud ELi õigusaktiga vähendataks liikmesriikide poolt nende territooriumil elavatele rahvusvahelise kaitse saajatele praegu antavate elamislubade kehtivusaega. Seetõttu esitab raportöör ettepaneku muuta nii pagulaste kui ka täiendava kaitse saajate elamislubade uut tavapärast kehtivusaega ELis, et paremini kajastada liikmesriikide tasandil kehtivat tava ja pakkuda kaitse saajatele suuremat õiguskindlust. Selle eesmärk on omakorda ergutada kaitse saajaid panustama oma ellu ja seeläbi edendama vastuvõtvat kogukonda.

Lisaks soovitakse asjakohaste muudatusettepanekutega ühtlustada pagulaste ja täiendava kaitse saajate elamislubade kehtivusaega. Viimati nimetatud seisundiga tõepoolest ei kaasne ajutisem kaitsevajadus, vaid pigem on see erinev seetõttu, et selle suhtes ei kohaldata pagulase õiguslikku määratlust ja seisundit. Kuigi tegemist ei ole rangelt võttes pagulastega, seisavad asjaomased isikud samuti silmitsi suurte ohtudega oma päritoluriigis, nad ei saa ohutult tagasi pöörduda ning peavad oma elu uuesti üles ehitama riigis, mis pakub neile varjupaika. Seetõttu on sarnaselt pagulastega oluline püüda tagada neile õigusraamistik, mis soodustab nende integratsiooni. Peale elamisloa kehtivusaja küsimuse juhindus raportöör kahe nimetatud kaitseseisundi lähendamise loogikast mitme esitatud muudatusettepaneku puhul.

Kaitse tagakiusamise eest ei pruugi aga alati tähendada, et tuleb kodumaalt lahkuda. Raportöör tunnistab, et üksikjuhtudel võib nn varjupaika leida ka päritoluriigis, kui tagakiusaja või suure kahju põhjustaja on riik või riigi esindaja. On liigne kohustada liikmesriike kaaluma riigisisese kaitse alternatiivi pärast seda, kui menetlev ametiasutus on juba otsustanud, et muul juhul vajaks taotleja kaitset. Riigisisese kaitse alternatiiv peaks liikmesriikide jaoks piiratud juhtudel alles jääma üksnes valikuvõimalusena, mitte kohustusena.

Kokkuvõttes vastavad raportööri esitatud muudatusettepanekud üldisele eesmärgile tagada, et kaitset vajavaid isikuid tunnustataks nõuetekohaselt ning neil oleksid õigused, mis hõlbustavad nende integratsiooni, olenemata sellest, kus nad liidus elavad. Raportöör soovib rõhutada, et Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reform käsitleb kaitset vajavatele kolmandate riikide kodanikele antava kaitse tõhustamist kooskõlas ELi traditsioonide ja väärtustega. EL peab hoolitsema oma julgeoleku eest, kuid need kaks aspekti on omavahel seotud – ELis peab olema ohutu, kui ta soovib endiselt pakkuda varjupaika nendele, kes põgenevad konfliktide ja julmuse eest ning otsivad kaitset. Rõhu asetamine karistustele ja süsteemi võimalikule kuritarvitamisele tõenäoliselt ainult süvendab üldist ebakindlust nii kaitset vajavate inimeste kui ka ELi kodanike puhul. Mõlemas suunas tuleks edastada positiivne sõnum, nii et kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole tingimata valinud Euroopa Liitu tulekut, tunneksid ennast kiiresti osana ühiskonnast, kus kaitse ja julgeolek on ühitatud – seda soovib raportöör oma ettepanekutega saavutada.


LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KELLELT RAPORTÖÖR TEAVET SAI

Järgnev loetelu on koostatud üksnes vabatahtlikkuse alusel ja raportööri ainuvastutusel. Raportöör sai raporti projekti koostamisel teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt:

Üksus ja/või isik

Organisatsioon Save the Children

Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu (ECRE)

ÜRO pagulaste ülemvolinik

Meijersi Komitee

Euroopa suurlinnade võrgustik EUROCITIES

Organisatsioon ILGA-Europe

Rändepoliitika rühm

Jesuiitide pagulasteenistuse Euroopa büroo

Ajda Mihelčič, Brüssel


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (8.5.2017)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule ning millega muudetakse nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta

(COM(2016)0466 – C8-0324/2016 – 2016/0223(COD))

Arvamuse koostaja: Brando Benifei

LÜHISELGITUS

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kavandatava reformi eesmärk on kujundada välja jätkusuutlikum, õiglasem ja terviklikum ELi rändepoliitika, mis rajaneb vastutuse õiglase jagamise ja liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõttel.

Hoolimata viimastel aastatel ELi ja liikmesriikide tasandil tehtud seadusandlikest ja poliitilistest pingutustest leida pagulaskriisile tõhus lahendus, on endiselt aspekte, mis tuleb lahendada, et tagada varjupaigasüsteemi tõhus toimimine. Eelkõige esineb endiselt erinevusi pagulasseisundi andmise ja täiendava kaitse saamise eeskirjade ja kriteeriumide osas, samuti on liikmesriigiti erinevusi varjupaigataotluste rahuldamise määrade ning kaitse saajatele tagatavate õiguste ja kohustuste osas. Komisjon teeb ettepaneku tunnistada määrusega kehtetuks varasem uuesti sõnastatud miinimumnõuete direktiiv, suurendades niiviisi uute ühiste ELi vahendite ühtlustamise potentsiaali. Arvamuse koostaja on veendunud, et selle valdkonna reformide puhul on oluline saavutada üldine eesmärk, milleks on parandada praegust olukorda, st tagada kaitset vajavatele inimestele tegelikud õigused, ühtlasi ei tohiks nimetatud reformide näol olla tegu pelgalt ülesannete haldusliku ümberkorraldamise või eeskirjade, tavade ja menetluste ratsionaliseerimisega.

Seda silmas pidades on rahvusvahelise kaitse saajate sotsiaalne kaasatus ja nende tööturule integreerimine väga oluline.

Seetõttu esitab arvamuse koostaja käesolevas arvamuse projektis muudatusettepanekuid, mille eesmärk on tagada, et ELi õigusaktid võimaldavad selliseid integratsiooniväljavaateid võimalikult suures ulatuses ellu viia. Esmajärjekorras tähendab see pagulastele ja täiendava kaitse saajatele tagatavate õiguste ühtlustamist, mida mõned liikmesriigid on juba teinud, kuna vahetegemine põhineb vaieldaval eeldusel, et kaitsevajadus on vaid ajutist laadi. Selline vahetegemine mitte ainult ei tekita tarbetuid haldusprobleeme, vaid ohustab otseselt kõnealuste isikute integratsioonivõimalusi, nt liiga lühikese kehtivusega elamis- või töölubade (mis on sageli omavahel tihedalt seotud) või selle näol, et elamisloa pikendamise eelduseks on kaitseseisundi läbivaatamine, mis tundub samuti kulukas ja tarbetu. Samasugustel kaalutlustel teeb arvamuse koostaja ettepaneku kustutada tekstist säte, mille kohaselt on liikmesriikidel võimalik piirduda täiendava kaitse saajate puhul sotsiaalabi osas põhitoetusega.

Komisjon lubab liikmesriikidel muuta kaitse saajatele kohustuslikuks sellistes integratsioonimeetmetes osalemise, nagu keelekursused ning kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused, et hõlbustada nende integratsiooni ühiskonda. Seda võib pidada väärtuslikuks abinõuks, mille abil saab lühiajalisi integratsiooniprobleeme käsitada šansina ühiskonna jaoks tervikuna, samas tuleb täpsustada, et sellised meetmed peavad olema tasuta ja hõlpsasti kättesaadavad ning nende puhul tuleb alati arvesse võtta kaitse saajate õigusi ja väärtusi. Samuti tuleb tagada, et sellistes meetmetes osalemisest loobumine või nende osaline kasutamine ei seaks ohtu asjaomase isiku kaitseseisundit, kuna see tähendaks automaatselt rahvusvahelise pagulasõiguse rikkumist.

Lõpetuseks olgu öeldud, et arvamuse koostaja ei ole nõus komisjoni valitud sanktsioneeriva lähenemisviisiga teisese rände suhtes, vaid peab asjakohasemaks kaaluda võimalike stiimulite süsteemi kasutuselevõtmist, mis soodustaks jääma kaitse andnud liikmesriiki.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule31 (uuesti sõnastatud)) tehakse mitu sisulist muudatust. Selleks et tagada varjupaigaotsuste ja rahvusvahelise kaitse sisu ühtlustamine ja suurem lähenemine, et vähendada Euroopa Liidus teisese rände stiimuleid ja tagada rahvusvahelise kaitse saajate võrdne kohtlemine, tuleks kõnealune direktiiv kehtetuks tunnistada ja asendada määrusega.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule31 (uuesti sõnastatud)) tehakse mitu sisulist muudatust. Selleks et tagada varjupaigaotsuste ja rahvusvahelise kaitse sisu ühtlustamine ja suurem lähenemine, et ergutada rahvusvahelise kaitse saajaid jääma neile sellise kaitse andnud liikmesriiki ja tagada rahvusvahelise kaitse saajate võrdne kohtlemine, tuleks kõnealune direktiiv kehtetuks tunnistada ja asendada määrusega.

__________________

__________________

31 ELT L 337, 20.12.2011, lk 9.

31 ELT L 337, 20.12.2011, lk 9.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aluseks on varjupaigamenetlusi, liidu tasandil toimuvat tunnustamist ja pakutavat kaitset ning vastuvõtutingimusi käsitlevad ühised nõuded ning süsteem, mille abil määrata kindlaks varjupaigataotlejate eest vastutav liikmesriik. Hoolimata senistest edusammudest, mis on tehtud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi järkjärgulisel arendamisel, esineb kasutatavates menetlusliikides, varjupaigataotluste rahuldamise määrades, antava kaitse liigis, materiaalsete vastuvõtutingimuste tasemes ning rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele võimaldavates hüvedes liikmesriigiti endiselt suuri erinevusi. Need erinevused on olulised teisese rände ajendid ja töötavad vastu eesmärgile tagada kõikide taotlejate võrdne kohtlemine olenemata sellest, kus kohas liidus nad kaitset taotlevad.

(3)  Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aluseks on varjupaigamenetlusi, liidu tasandil toimuvat tunnustamist ja pakutavat kaitset ning vastuvõtutingimusi käsitlevad ühised nõuded ning süsteem, mille abil määrata kindlaks varjupaigataotlejate eest vastutav liikmesriik. Hoolimata senistest edusammudest, mis on tehtud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi järkjärgulisel arendamisel, esineb kasutatavates menetlusliikides, varjupaigataotluste rahuldamise määrades, antava kaitse liigis, materiaalsete vastuvõtutingimuste tasemes ning rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele võimaldavates hüvedes liikmesriigiti endiselt suuri erinevusi. Need erinevused koos asjaoluga, et eri liikmesriikides on makromajanduslik ja tööturu olukord väga erinev, töötavad vastu eesmärgile tagada kõikide taotlejate jaoks ühtlustatud vastuvõtutingimused, olenemata sellest, kus kohas liidus nad kaitset taotlevad.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Selleks et Euroopa ühine varjupaigasüsteem, sh Dublini süsteem, toimiks hästi, on vaja riiklike varjupaigasüsteemide lähendamisel oluliselt edasi liikuda, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikide erinevustele varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja antava kaitseseisundi liikides. Lisaks tuleks muuta rangemaks seisundi läbivaatamise nõuded, et kaitse andmine oleks tagatud ainult neile, kes seda vajavad ja kuni see vajadus püsib. Lisaks tuleks vältida elamislubade kehtivusaja suhtes erinevate tavade kujunemist ning täpsustada ja ühtlustada rahvusvahelise kaitse saajatele antud õigusi.

(5)  Selleks et Euroopa ühine varjupaigasüsteem, sh Dublini süsteem, toimiks hästi, on vaja riiklike varjupaigasüsteemide lähendamisel oluliselt edasi liikuda, pöörates eelkõige tähelepanu liikmesriikide erinevustele varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja antava kaitseseisundi liikides. Lisaks tuleks muuta rangemaks seisundi läbivaatamise nõuded, et kaitse andmine oleks tagatud ainult neile, kes seda vajavad ja kuni see vajadus püsib. Lisaks tuleks vältida elamislubade kehtivusaja suhtes erinevate tavade kujunemist ning täpsustada ja ühtlustada rahvusvahelise kaitse saajatele antud õigusi.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Seetõttu on vaja määrust, millega tagada kogu liidus kooskõlastatum ühtlustamise tase ning enam õiguskindlust ja läbipaistvust.

(6)  Seetõttu on vaja määrust, millega tagada kogu liidus kiirem ja kooskõlastatum ühtlustamise tase ning enam õiguskindlust ja läbipaistvust.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi tunnustamist ja sisu käsitlevate normide suurema ühtlustamise abil peaks lisaks olema võimalik piirata rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate teisest rännet liikmesriikide vahel niivõrd, kuivõrd see võis olla tingitud erinevustest õigusmeetmetes, mille riigid võtsid käesoleva määrusega asendatava miinimumnõuete direktiivi ülevõtmiseks.

(8)  Pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi tunnustamist ja sisu käsitlevate normide suurema ühtlustamise abil peaks lisaks olema võimalik piirata rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate teisest rännet liikmesriikide vahel ning saavutada kõrge kaitsetase kogu liidus.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Edukatele ümberasustamiskandidaatidele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. Sellest lähtuvalt tuleks kohaldada käesolevas määruses rahvusvahelise kaitse sisu kohta esitatud sätteid, sh teisese rände ärahoidmise reegleid.

(10)  Edukatele ümberasustamiskandidaatidele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. Sellest lähtuvalt tuleks kohaldada käesolevas määruses rahvusvahelise kaitse sisu kohta esitatud sätteid.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige soovitakse käesoleva määrusega tagada varjupaigataotlejate ja nendega kaasas olevate pereliikmete inimväärikuse ja varjupaigaõiguse austamine ning edendada inimväärikust, era- ja perekonnaelu austamist, sõna- ja teabevabadust, õigust haridusele, kutsevabadust ja õigust teha tööd, ettevõtlusvabadust, varjupaigaõigust, diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi, sotsiaalkindlustust ja sotsiaalabi ning tervishoidu käsitlevate harta artiklite kohaldamist, ning sellest tuleks lähtuda ka rakendamisel.

(11)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta“), 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, 1961. aasta Euroopa sotsiaalhartas, 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsioonis, 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonis ja selle 1967. aasta lisaprotokollis tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige soovitakse käesoleva määrusega tagada varjupaigataotlejate ja nendega kaasas olevate pereliikmete inimväärikuse ja varjupaigaõiguse austamine ning edendada inimväärikust, era- ja perekonnaelu austamist, sõna- ja teabevabadust, õigust haridusele, kutsevabadust ja õigust teha tööd, ettevõtlusvabadust, varjupaigaõigust, diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi, sotsiaalsete õiguste kasutamist, sh sotsiaalkindlustust ja sotsiaalabi ning tervishoidu käsitlevate harta artiklite kohaldamist, ning sellest tuleks lähtuda ka rakendamisel.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Kasutada tuleks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendeid, et asjakohaselt toetada liikmesriikide jõupingutusi määruses ette nähtud nõuete rakendamisel, ennekõike neis liikmesriikides, kelle varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla.

(13)  Kasutada tuleks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendeid, et asjakohaselt toetada liikmesriikide jõupingutusi käesolevas määruses ette nähtud nõuete rakendamisel, ennekõike seoses rahvusvahelise kaitse saajate kestliku integratsiooni edendamisega ning et tagada tugi neis liikmesriikides, kelle varjupaigasüsteem puutub eelkõige riigi sotsiaalse olukorra, geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu kokku probleemidega. Selleks tuleks kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele ning rahvusvahelistele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele teha kättesaadavaks piisav rahastus, sh kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele tagatud võimaluse kaudu kasutada otsesemalt ja tõhusamalt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja muid fonde tegevuseks, mis kuulub vahetult nende vastutusalasse.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Käesolevat määrust kohaldades tuleb eelkõige silmas pidada lapse parimaid huvisid kooskõlas 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Lapse parimate huvide hindamisel peaksid liikmesriikide asutused eelkõige nõuetekohaselt arvestama perekonna ühtsuse, alaealise heaolu ja sotsiaalse arengu, ohutuse ja turvalisusega ning alaealise vanusest ja küpsusest lähtudes alaealise arvamusega.

(15)  Käesolevat määrust kohaldades tuleb eelkõige silmas pidada lapse parimaid huvisid kooskõlas 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Lapse parimate huvide hindamisel peaksid liikmesriikide asutused eelkõige nõuetekohaselt arvestama perekonna ühtsuse, alaealise heaolu ja sotsiaalse arengu, tema kultuurilise päritolu ja keeleoskuse, ohutuse ja turvalisusega ning alaealise vanusest ja küpsusest lähtudes alaealise arvamusega.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel kasutama taotleja usaldusväärsuse hindamise meetodeid viisil, mis ei rikuks hartaga isikule tagatud õigusi, eelkõige õigust inimväärikusele ning era- ja perekonnaelu austamisele. Konkreetselt homoseksuaalsuse puhul ei tohiks isiku usaldusväärsuse hindamisel tugineda homoseksuaalide suhtes levinud stereotüüpidele ning taotlejale ei tohiks korraldada tema seksuaalkäitumise kohta üksikasjalikke küsitlusi ega teste.

(29)  Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel kasutama taotleja usaldusväärsuse hindamise meetodeid viisil, mis ei rikuks hartaga isikule tagatud õigusi, eelkõige õigust inimväärikusele ning era- ja perekonnaelu austamisele. Konkreetselt seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi puhul ei tohiks isiku usaldusväärsuse hindamisel tugineda seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi suhtes levinud stereotüüpidele ning taotlejale ei tohiks korraldada tema seksuaalkäitumise kohta üksikasjalikke küsitlusi ega teste. Lisaks ei tohiks pädevad riigiasutused otsustada, et taotleja ütlused ei ole usaldusväärsed ainuüksi seepärast, et taotleja ei viidanud oma seksuaalsele sättumusele, soolisele identiteedile, sooväljendusele või sootunnustele, kui tal oli esimest korda võimalus esitada tagakiusamise asjaolusid.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Hindamisel, kas tegemist on suure kahjuga, mis võib olla piisav alus pagulasseisundi andmiseks, tuleks juhusliku vägivalla all kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga hõlmata ka vägivald, mis võib tabada isikuid olenemata nende konkreetsetest asjaoludest.

(34)  Hindamisel, kas tegemist on suure kahjuga, mis võib olla piisav alus pagulasseisundi andmiseks, tuleks juhusliku vägivalla all kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohase kohtupraktikaga hõlmata ka vägivald, mis võib tabada isikuid olenemata nende konkreetsetest asjaoludest. Tegurid, mida tuleb arvesse võtta otsustamisel, kas tegemist on juhusliku vägivallaga, võiksid hõlmata välist agressiooni, okupatsiooni, välisvõimu, sisekonflikte, inimõiguste raskeid rikkumisi või juhtumeid, mis häirivad tõsiselt avalikku korda päritoluriigis või selle osas.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Elamisload või reisidokumendid, mis antakse rahvusvahelise kaitse saajatele välja esimest korda või mida pikendatakse pärast käesoleva määruse jõustumist, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud vastavalt määruses (EÜ) nr 1030/2002 ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/2004.

(37)  Elamisload või reisidokumendid, mis antakse rahvusvahelise kaitse saajatele välja pärast käesoleva määruse jõustumist, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud vastavalt määruses (EÜ) nr 1030/2002 ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/2004.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad seda kaitset endiselt vajavad, peaksid menetlevad ametiasutused antud seisundi läbi vaatama siis, kui nad pikendavad elamisluba pagulaste puhul esimest korda ning täiendava kaitse saajate puhul esimest ja teist korda, samuti siis kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.

  Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad seda kaitset endiselt vajavad, võivad menetlevad ametiasutused antud seisundi läbi vaadata siis, kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.

_________________

_________________

37 COM(2016)271 final.

37 COM(2016)271 final.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)  Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi lõppemise korral tuleks selle otsuse kohaldamine, millega liikmesriigi menetlev ametiasutus seisundi kehtetuks tunnistab, lõpetab või seda ei pikenda, pärast vastuvõtmist mõistlikuks ajaks edasi lükata, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks võimalik kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega taotleda elamisluba muudel kui rahvusvahelise kaitse andmise eelduseks olevatel alustel, nt perekondlikel põhjustel või tööhõive või haridusega seotud põhjustel.

(41)  Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi lõppemise korral tuleks selle otsuse kohaldamine, millega liikmesriigi menetlev ametiasutus seisundi kehtetuks tunnistab, lõpetab või seda ei pikenda, pärast vastuvõtmist mõistlikuks ajaks edasi lükata, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks võimalik kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega taotleda elamisluba muudel kui rahvusvahelise kaitse andmise eelduseks olevatel alustel, nt perekondlikel või meditsiinilistel põhjustel või tööhõive või haridusega seotud põhjustel.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  ELi sisese teisese rände ärahoidmiseks peaksid rahvusvahelise kaitse saajad, kes tabatakse muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis ja kes seejuures ei vasta viibimise või elamise tingimustele, tagasi võtma nende eest vastutav liikmesriik kooskõlas Dublini määruses41 sätestatud menetlusega.

(43)  Et võimalikult vähendada ELi sisest teisest rännet, peaksid rahvusvahelise kaitse saajad, kes tabatakse muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis ja kes seejuures ei vasta viibimise või elamise tingimustele, tagasi võtma nende eest vastutav liikmesriik kooskõlas Dublini määruses41 sätestatud menetlusega.

_________________

_________________

41 (EL) nr [xxx/xxxx uus Dublini määrus].

41 (EL) nr [xxx/xxxx uus Dublini määrus].

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44)  Euroopa Liidus teisese rände ärahoidmiseks tuleks pikaajaliste elanike direktiivi 2003/109/EÜ muuta, et näha ette pikaajalise elaniku staatuse õiguse tekkimise aluseks oleva 5-aastase perioodi ennistamine iga kord kui isik tabatakse muus kui talle rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis ja tal ei ole seejuures asjakohase liidu või siseriikliku õiguse kohaselt õigust seal viibida ega elada.

välja jäetud

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  Rahvusvahelistes kohustustes kehtestatud piirides ette nähtult tööturule ja sotsiaalkindlustusele juurdepääsuga seotud hüvede andmine eeldab enne seda elamisloa väljaandmist.

(47)  Rahvusvahelistes kohustustes kehtestatud piirides ette nähtult tööturule ja sotsiaalkindlustusele juurdepääsuga seotud hüvede andmine võib eeldada enne seda elamisloa väljaandmist.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48)  Pädevad asutused võivad piirata õigust töötada või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana, kui on tegu ametikohtadega, mis hõlmavad avaliku võimu teostamist ning vastutust riigi või muude avaliku sektori asutuste üldiste huvide kaitsmise eest. Töötajate organisatsiooniga liitumise või teataval tegevusalal tegutsemisel võrdse kohtlemise õiguse kasutamisel võib samuti välistada rahvusvahelise kaitse saajate osalemise avalik-õiguslike juriidiliste isikute juhtimises ja töötamise avalik-õiguslikul ametikohal.

(48)  Pädevad asutused võivad piirata õigust töötada või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana, kui on tegu ametikohtadega, mis hõlmavad avaliku võimu teostamist ning vastutust riigi või muude avaliku sektori asutuste üldiste huvide kaitsmise eest.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49)  Selleks et rahvusvahelise kaitse saajad saaksid tõhusamalt kasutada käesolevas määruses sätestatud õigusi ja hüvesid, tuleb arvestada nende erivajaduste ja neile omaste integratsioonivajaduste ja -probleemidega ning lihtsustada nende juurdepääsu integratsiooniga seotud õigustele, eeskätt tööhõivega seotud koolitusvõimalustele ja kutsekoolitusele ning juurdepääsu välisriikide diplomi, tunnistuste või muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamisele eriti olukorras, kui puuduvad dokumentaalsed tõendid ja isikutel käib tunnustamisega kaasnevate kulude kandmine üle jõu.

(49)  Selleks et rahvusvahelise kaitse saajad saaksid tõhusamalt kasutada käesolevas määruses sätestatud õigusi ja hüvesid, tuleb arvestada nende erivajaduste ja neile omaste integratsioonivajaduste ja -probleemidega ning lihtsustada nende juurdepääsu integratsiooniga seotud õigustele ja meetmetele, eeskätt hariduse ja tööhõivega seotud koolitusvõimalustele ja kutsekoolitusele ning juurdepääsu välisriikide diplomi, tunnistuste või muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamisele eriti olukorras, kui puuduvad dokumentaalsed tõendid ja isikutel käib tunnustamisega kaasnevate kulude kandmine üle jõu.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 50

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(50)  Rahvusvahelise kaitse saajaid tuleks sotsiaalkindlustuse valdkonnas kohelda kaitset andva liikmesriigi kodanikega võrdsetelt.

(50)  Rahvusvahelise kaitse saajaid tuleks sotsiaalkindlustuse valdkonnas kohelda kaitset andva liikmesriigi kodanikega võrdselt ja kooskõlas diskrimineerimiskeelu põhimõttega.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51)  Lisaks on eriti sotsiaalsete raskuste vältimiseks asjakohane tagada rahvusvahelise kaitse saajatele sotsiaalabi kedagi diskrimineerimata. Ent täiendava kaitse saajate puhul tuleks liikmesriikidele jätta teatav paindlikkus piirata selliseid õigusi üksnes põhitoetustele, mida tuleb mõista nii, et need hõlmavad vähemalt minimaalset sissetulekutoetust ja abi haiguse või raseduse ning vanemlike kohustuste täitmise juhtudel, tingimusel et kõnealused toetused on siseriikliku õiguse alusel ette nähtud asjaomase riigi kodanikele. Integreerimise hõlbustamiseks tuleks liikmesriikidele jätta võimalus siduda õigus siseriiklikus õiguses määratletud teatud liiki sotsiaalabile nii pagulaste kui ka täiendava kaitse saajate puhul rahvusvahelise kaitse saaja tulemusliku osalemisega integratsioonimeetmetes.

(51)  Lisaks on eriti sotsiaalsete raskuste vältimiseks ning rahvusvahelise kaitse ja täiendava kaitse saajate integratsiooni hõlbustamiseks asjakohane tagada neile sotsiaal- ja õigusabi kedagi diskrimineerimata.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52)  Rahvusvahelise kaitse saajatele tuleks tagada tervishoiu, sh füüsilise ja vaimse tervise teenuste kättesaadavus.

(52)  Rahvusvahelise kaitse saajatele tuleks tagada tervishoiu, sh füüsilise ja vaimse tervise teenuste ning seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuste kättesaadavus.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(52 a)  Rahvusvahelise kaitse saajatel peaks olema samuti juurdepääs kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavatele kaupadele ja teenustele, sealhulgas tööhõiveameti teabele ja nõustamisteenusele.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 53

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(53)  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks on rahvusvaheliste kaitse saajatel liikmesriigi määratud viisil juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid võivad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, hõlmates nt keelekursused, kodanikuühiskonda integreerumise kursused, kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused.

(53)  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks peaks rahvusvahelise kaitse saajatel olema liikmesriigi määratud viisil tasuta ja tõhus juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid võivad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, hõlmates nt keelekursused, kodanikuühiskonda integreerumise kursused, kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused, tingimusel et need integratsioonimeetmed on hõlpsasti kättesaadavad ja tasuta. Kõnealustes meetmetes osalemine ei tohi mingil juhul piirata käesolevas määruses sätestatud õigusi ja kohustusi ega anda alust pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi läbivaatamiseks, kehtetuks tunnistamiseks, lõpetamiseks või selle pikendamisest keeldumiseks. Liikmesriikide siseriiklikes õigusaktides sätestatud karistused kohustuslikes integratsioonimeetmetes mitteosalemise eest peaksid alati olema proportsionaalsed.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kui esmakordsel pikendamisel antakse pagulasele välja elamisluba.

välja jäetud

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  esmakordsel ja teist korda pikendamisel antakse täiendava kaitse saajale välja elamisluba.

välja jäetud

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Rahvusvahelistes kohustustes kehtestatud piirides ette nähtult tööturule ja sotsiaalkindlustusele juurdepääsuga seotud hüvede võimaldamine eeldab eelnevat elamisloa väljaandmist.

3.  Rahvusvahelistes kohustustes kehtestatud piirides ette nähtult tööturule ja sotsiaalkindlustusele juurdepääsuga seotud hüvede võimaldamine võib eeldada eelnevat elamisloa väljaandmist.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Käesoleva peatüki kohaldamisel võetakse arvesse erivajadustega isikute, nagu alaealiste, saatjata alaealiste, puudega inimeste, eakate inimeste, rasedate, alaealiste lastega üksikvanemate, inimkaubanduse ohvrite, vaimse tervise probleemidega isikute ning piinamise või vägistamise ohvrite või isikute, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda, eriolukorda, eeldusel et nende isikliku olukorra hindamise tulemusel leitakse, et neil on erivajadused.

4.  Käesoleva peatüki kohaldamisel võetakse arvesse erivajadustega isikute, nagu alaealiste, saatjata alaealiste, puudega inimeste, eakate inimeste, rasedate, lastega üksikvanemate, inimkaubanduse ohvrite, vaimse tervise probleemidega isikute ning piinamise või vägistamise ohvrite või isikute, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda, eriolukorda, eeldusel et nende isikliku olukorra hindamise tulemusel leitakse, et neil on erivajadused.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pädevad asutused teavitavad rahvusvahelise kaitse saajaid pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga seonduvatest õigustest ja kohustustest võimalikult kiiresti pärast vastava seisundi andmist. Seda teavet antakse keeles, millest taotleja aru saab või millest arusaamist võib temalt mõistlikult eeldada, osutades sõnaselgelt tagajärgedele, mis kaasnevad liidus liikumist käsitlevas artiklis 28 kirjeldatud kohustuste järgimata jätmisega.

Pädevad asutused teavitavad rahvusvahelise kaitse saajaid pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga seonduvatest õigustest ja kohustustest võimalikult kiiresti pärast vastava seisundi andmist. Seda teavet antakse kirjalikult keeles, millest taotleja aru saab, osutades sõnaselgelt tagajärgedele, mis kaasnevad liidus liikumist käsitlevas artiklis 29 kirjeldatud kohustuste järgimata jätmisega.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  Pagulasseisundi saajatele antakse elamisluba kolmeks aastaks ja seejärel võib seda kolme aasta kaupa pikendada.

(a)  Pagulasseisundi saajatele antakse elamisluba viieks aastaks ja seejärel võib seda viie aasta kaupa pikendada.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  Täiendava kaitse seisundi saajatele antakse elamisluba üheks aastaks ja seejärel võib seda kahe aasta kaupa pikendada.

(b)  Täiendava kaitse seisundi saajatele antakse elamisluba viieks aastaks ja seejärel võib seda viie aasta kaupa pikendada.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigi territooriumil vabalt liikuda, sh õigus valida sellel territooriumil elukoht, samadel tingimustel ja samade piirangutega nagu teistel selle liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavatel kolmandate riikide kodanikel, kes on võrreldavas olukorras.

1.  Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigi territooriumil vabalt liikuda, sh õigus valida sellel territooriumil elukoht, samadel tingimustel ja samade piirangutega nagu teistel selle liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavatel kolmandate riikide kodanikel.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  töötingimused, sh palk ja töölt vabastamine, töötunnid, puhkus ja puhkepäevad, samuti töötervishoiu ja tööohutuse nõuded;

(a)  töötingimused, sh palk ja töölt vabastamine, töötunnid, puhkus ja puhkepäevad, perepuhkus, samuti töötervishoiu ja tööohutuse nõuded;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  ühinemisvabadus ning õigus liituda töötajate või tööandjate organisatsiooni või kutseühinguga või mis tahes organisatsiooniga, mis ühendab teataval tegevusalal tegutsevaid isikuid, ning olla nende liikmeks (sh õigus selliste organisatsioonide pakutavatele eelistele);

(b)  ühinemisvabadus ning õigus liituda töötajate või tööandjate organisatsiooni või kutseühinguga või mis tahes organisatsiooniga, mis ühendab teataval tegevusalal tegutsevaid isikuid, ning olla nende liikmeks (sh õigus selliste organisatsioonide pakutavatele õigustele ja eelistele);

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tööhõivega seotud koolitusvõimalused täiskasvanutele ja kutsekoolitus, k.a koolitus oskuste täiendamiseks, ning praktilise töökogemuse pakkumine;

(c)  haridus ja tööhõivega seotud koolitusvõimalused ja kutsekoolitus, k.a koolitus oskuste täiendamiseks, ning praktilise töökogemuse pakkumine;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  tööhõivetalituste pakutavad nõustamisteenused.

(d)  tööhõivetalituste pakutavad nõustamis- ja järelevalveteenused.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Pädevad asutused hõlbustavad vajaduse korral täielikku juurdepääsu lõike 2 punktides c ja d osutatud tegevustele.

3.  Pädevad asutused hõlbustavad täielikku juurdepääsu lõike 2 punktides c ja d osutatud tegevustele.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Rahvusvahelise kaitse saanud täiskasvanutel on juurdepääs üldharidussüsteemile ja täiend- või ümberõppele samadel tingimustel nagu teistel selle liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavatel kolmandate riikide kodanikel, kes on võrreldavas olukorras.

2.  Rahvusvahelise kaitse saanud täiskasvanutel on juurdepääs üldharidussüsteemile ja täiend- või ümberõppele samadel tingimustel nagu kodanikel.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juurdepääsu teatavale siseriiklikus õiguses kindlaks määratud sotsiaalabile võib seada sõltuvusse rahvusvahelise kaitse saaja tulemuslikust integratsioonimeetmetes osalemisest.

Juurdepääsu teatavale siseriiklikus õiguses kindlaks määratud sotsiaalabile võib seada sõltuvusse rahvusvahelise kaitse saaja tulemuslikust osalemisest integratsioonimeetmetes, mis on tasuta ja hõlpsasti kättesaadavad.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid võivad täiendava kaitse seisundi saajate sotsiaalabi piirata põhitoetustega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Erivajadustega rahvusvahelise kaitse saajatele, nagu rasedatele, puudega inimestele, piinamise, vägistamise või muude psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla raskete vormide ohvritele või väärkohtlemise, hooletussejätmise, ärakasutamise, piinamise, julma, ebainimliku ja väärikust alandava kohtlemise mis tahes vormi ohvriks langenud või relvastatud kokkupõrkes kannatada saanud alaealistele, osutatakse asjakohaseid tervishoiuteenuseid, sh vajaduse korral vaimse tervise häirete ravi, samadel tingimustel nagu kaitse andnud liikmesriigi kodanikele.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pädevad asutused võtavad võimalikult kiiresti pärast rahvusvahelise kaitse andmist ja hiljemalt viie tööpäeva jooksul, nagu on sätestatud määruse (EL) nr xxx/xxx [menetluste määrus] artikli 22 lõikes 1, vajalikud meetmed, et tagada saatjata alaealise esindamine seadusliku eestkostja poolt või vajaduse korral alaealise eest hoolitsemise ja tema heaolu eest vastutava organisatsiooni poolt või mõne muu asjakohase, sh õigusaktidel või kohtumäärusel põhineva esindaja poolt.

Pädevad asutused võtavad võimalikult kiiresti ja hiljemalt viie päeva jooksul, nagu on sätestatud määruse (EL) nr xxx/xxx [menetluste määrus] artikli 22 lõikes 1, vajalikud meetmed, et tagada saatjata alaealise esindamine seadusliku eestkostja poolt või vajaduse korral alaealise eest hoolitsemise ja tema heaolu eest vastutava organisatsiooni poolt või mõne muu asjakohase, sh õigusaktidel või kohtumäärusel põhineva esindaja poolt.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  muudesse alaealistele sobivatesse majutuskohtadesse.

välja jäetud

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Võimaluse korral hoitakse õdesid-vendi koos, võttes arvesse asjaomase alaealise parimaid huvisid ning eriti tema vanust ja küpsust. Saatjata alaealiste elukohta muudetakse võimalikult harva.

4.  Võimaluse korral hoitakse õdesid-vendi koos, võttes arvesse asjaomase alaealise parimaid huvisid ning eriti tema vanust ja küpsust. Saatjata alaealiste elukohta muudetakse võimalikult harva ning kinnipidamist välditakse.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahvusvahelise kaitse saajatele võimaldatakse juurdepääs majutusele samadel tingimustel nagu teistele selle liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavatele kolmandate riikide kodanikele, kes on võrreldavas olukorras.

1.  Rahvusvahelise kaitse saajatele võimaldatakse juurdepääs majutusele samadel tingimustel nagu teistele selle liikmesriigi kodanikele.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Rahvusvahelise kaitse saajate hajutamise riiklikke tavasid rakendatakse võimaluse piires ilma rahvusvahelise kaitse saajaid diskrimineerimata ning majutusele juurdepääsul võrdseid võimalusi tagades.

2.  Rahvusvahelise kaitse saajate hajutamise riiklikke tavasid rakendatakse ilma rahvusvahelise kaitse saajaid diskrimineerimata ning majutusele juurdepääsul võrdseid võimalusi tagades.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks võimaldatakse rahvusvahelise kaitse saajatele juurdepääs liikmesriikide tagatavatele integratsioonimeetmetele, eelkõige nende vajadusi arvestades keelekursustele, kodanikuõppele ja integratsiooniprogrammidele ning kutsekoolitusele.

1.  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks võimaldatakse rahvusvahelise kaitse saajatele juurdepääs liikmesriikide tagatavatele integratsioonimeetmetele, eelkõige keelekursustele, kodanikuõppele ja integratsiooniprogrammidele ning kutsekoolitusele, mis on tasuta ja hõlpsasti kättesaadavad ning mille puhul võetakse arvesse nende vajadusi.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid võivad integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks.

2.  Liikmesriigid võivad teha integratsioonimeetmetes osalemise kohustuslikuks, tingimusel et asjaomased integratsioonimeetmed on hõlpsasti kättesaadavad ja tasuta ning nende puhul võetakse arvesse rahvusvahelise kaitse saaja erivajadusi. Integratsioonimeetmetes osalemine ei tohi piirata käesolevas määruses sätestatud õigusi ja kohustusi ega olla aluseks pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi ning sellega kaasnevate õiguste ja kohustuste läbivaatamiseks, kehtetuks tunnistamiseks, lõpetamiseks või nende pikendamisest keeldumiseks.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Nõuded, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõuded pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule ning nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ (pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta) muutmine

Viited

COM(2016)0466 – C8-0324/2016 – 2016/0223(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

12.9.2016

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

12.9.2016

Arvamuse koostaja(d)

       nimetamise kuupäev

Brando Benifei

9.9.2016

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

22.3.2017

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.5.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

7

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, Ole Christensen, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Marian Harkin, Czesław Hoc, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Kostadinka Kuneva, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Robert Rochefort, Maria João Rodrigues, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Romana Tomc, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Georges Bach, Heinz K. Becker, Lynn Boylan, Rosa D’Amato, Tania González Peñas, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Tamás Meszerics, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Petra Kammerevert

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

41

+

ALDE

PPE

Verts/ALE

GUE/NGL

S&D

Enrique Calvet Chambon, Marian Harkin, Robert Rochefort, Yana Toom, Renate Weber

Georges Bach, Heinz K. Becker, Danuta Jazłowiecka, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Romana Tomc

Jean Lambert, Tamás Meszerics, Tatjana Ždanoka

Lynn Boylan, Tania González Peñas, Rina Ronja Kari, Kostadinka Kuneva, Paloma López Bermejo

Guillaume Balas, Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Ole Christensen, Elena Gentile, Agnes Jongerius, Petra Kammerevert, Jan Keller, Javi López, Edouard Martin, Emilian Pavel, Maria João Rodrigues, Marita Ulvskog, Flavio Zanonato

7

ECR

ENF

NI

Arne Gericke, Czesław Hoc, Anthea McIntyre, Ulrike Trebesius, Jana Žitňanská

Mara Bizzotto

Lampros Fountoulis

4

0

EFDD

ENF

EPP

Laura Agea

Mireille D'Ornano, Dominique Martin

Ádám Kósa

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS ()

Pealkiri

Nõuded, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõuded pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule, ning nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ (pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta) muutmine

Viited

COM(2016)0466 – C8-0324/2016 – 2016/0223(COD)

EP-le esitamise kuupäev

13.7.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

12.9.2016

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

12.9.2016

EMPL

12.9.2016

JURI

12.9.2016

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

AFET

26.1.2017

JURI

5.9.2016

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Tanja Fajon

31.8.2016

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

31.8.2016

9.3.2017

25.4.2017

15.6.2017

Vastuvõtmise kuupäev

15.6.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

13

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Gerard Batten, Heinz K. Becker, Malin Björk, Michał Boni, Caterina Chinnici, Daniel Dalton, Rachida Dati, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Laura Ferrara, Monika Flašíková Beňová, Lorenzo Fontana, Nathalie Griesbeck, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Eva Joly, Dietmar Köster, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Barbara Matera, Roberta Metsola, Louis Michel, Claude Moraes, Alessandra Mussolini, József Nagy, Péter Niedermüller, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Harald Vilimsky, Beatrix von Storch, Josef Weidenholzer, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Vilija Blinkevičiūtė, Carlos Coelho, Ignazio Corrao, Maria Grapini, Anna Hedh, Andrejs Mamikins, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Emilian Pavel, Salvatore Domenico Pogliese, John Procter, Emil Radev, Barbara Spinelli

Esitamise kuupäev

28.6.2017


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

40

+

ALDE

Nathalie Griesbeck, Filiz Hyusmenova, Sophia in 't Veld, Louis Michel, Maite Pagazaurtundúa Ruiz

EFDD

Ignazio Corrao, Laura Ferrara

GUE/NGL

Cornelia Ernst, Barbara Spinelli, Marie-Christine Vergiat

PPE

Michał Boni, Carlos Coelho, Rachida Dati, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Brice Hortefeux, Barbara Matera, Roberta Metsola, Alessandra Mussolini, József Nagy, Salvatore Domenico Pogliese

S&D

Vilija Blinkevičiūtė, Caterina Chinnici, Tanja Fajon, Monika Flašíková Beňová, Maria Grapini, Anna Hedh, Dietmar Köster, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Andrejs Mamikins, Claude Moraes, Péter Niedermüller, Emilian Pavel, Birgit Sippel, Josef Weidenholzer

Verts/ALE

Jan Philipp Albrecht, Eva Joly, Judith Sargentini, Bodil Valero

13

ECR

Branislav Škripek, Helga Stevens

EFDD

Gerard Batten, Beatrix von Storch, Kristina Winberg

ENF

Lorenzo Fontana, Harald Vilimsky, Auke Zijlstra

PPE

Heinz K. Becker, Monika Hohlmeier, Barbara Kudrycka, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský

4

0

ECR

Daniel Dalton, John Procter

GUE/NGL

Malin Björk

PPE

Emil Radev

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 13. juuli 2017Õigusalane teave