RAPORT digitaalkaubanduse strateegia loomise kohta

29.11.2017 - (2017/2065(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Marietje Schaake

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

digitaalkaubanduse strateegia loomise kohta

(2017/2065(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõiget 3 ja artiklit 218,

–  võttes arvesse teenustekaubanduse üldlepingut,

–  võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) infotehnoloogia lepingut (ITA),

–  võttes arvesse WTO e-kaubanduse töökava,

–  võttes arvesse G7 IKT-valdkonna ministrite ühisdeklaratsiooni, mis tehti 29. ja 30. aprillil 2016. aastal Kagawas Takamatsus toimunud kohtumisel,

–  võttes arvesse 2016. aastal Cancúnis esitatud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ministrite deklaratsiooni digitaalmajanduse kohta,

–  võttes arvesse Interneti Haldamise Foorumi dünaamilist kaubanduskoalitsiooni,

–  võttes arvesse ELi käimasolevaid kaubandusläbirääkimisi kolmandate riikidega,

–  võttes arvesse 6. juuli 2017. aasta teatavaks tehtud põhimõttelist kokkulepet ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)[1],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)[2],

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa tööstuse digitaliseerimine“ (COM(2016)0180),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“ (COM(2016)0178),

–  võttes arvesse komisjoni 23. juuni 2017. aasta aruannet kaubandus- ja investeerimistõkete kohta (COM(2017)0338),

–  võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta teatist „Euroopa andmepõhise majanduse rajamine“ (COM(2017)0009),

–  võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse eraelu austamist ja isikuandmete kaitset elektroonilise side puhul ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/58/EÜ (privaatsust ja elektroonilist sidet käsitlev määrus) (COM(2017)0010),

–  võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2017. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus raamistiku kohta isikustamata andmete vabaks liikumiseks Euroopa Liidus (COM(2017)0495 final),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 2. mai 2017. aasta töödokumenti „Digitaalsus arengu heaks: digitehnoloogia ja -teenuste integreerimine ELi arengupoliitikasse“ (SWD(2017)0157),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni uue kaugelevaatava ja innovaatilise tulevase kaubandus- ja investeerimisstrateegia kohta[3],

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitustega komisjonile teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisteks[4],

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitustega komisjonile Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimisteks[5],

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu tippkohtumist ja ÜRO Peaassamblee poolt 25. septembril 2015. aastal vastu võetud lõppdokumenti „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““ ning 17 kestliku arengu eesmärki,

–  võttes arvesse eelseisvat WTO 11. ministrite konverentsi, mis toimub 10.–13. detsembril 2017 Argentinas Buenos Aireses ja millel tõenäoliselt arutatakse e-kaubandust,

–  võttes arvesse ÜRO Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu algatusi arengumaade toetamiseks (ITU-D),

–  võttes arvesse ELi põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 8 lõiget 1 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 16 lõiget 1,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse sõnavabaduse kaitsega tegeleva ÜRO eriraportööri aruandeid, mis käsitlevad väljendusvabadust ja erasektorit digitaalajastul (A/HRC/32/38) ning digitaalse juurdepääsu pakkujate rolli (A/HRC/35/22),

–  võttes arvesse ELi inimõiguste alaseid suuniseid sõnavabaduse kohta internetis ja mujal, mille nõukogu (välisasjad) võttis vastu 12. mail 2014. aastal,

–  võttes arvesse isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (Euroopa lepingute seeria, nr 108) ja selle lisaprotokolli,

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni Atlandi-üleste andmevoogude kohta[6],

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Aruanne kaubanduspoliitika strateegia „Kaubandus kõigile“ rakendamise kohta. Edumeelse kaubanduspoliitika kujundamine üleilmastumise ohjamiseks“ (COM(2017)0491),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0384/2017),

A.  arvestades, et tehnoloogia areng, juurdepääs avatud internetile ja majanduse digiteerimine on majanduskasvu mootoriks, sest need võimaldavad ettevõtjatel, eriti idufirmadel, mikroettevõtjatel ja VKEdel luua uusi võimalusi toodete ja teenuste arendamisel, tellimisel, tootmisel, turustamisel või tarnimisel ning jõuda klientideni kogu maailmas kiiremini ja väiksemate kuludega kui kunagi varem; arvestades, et kujunemisjärgus tehnoloogiad, näiteks hajusandmebaasi tehnoloogia, võivad edendada digitaalkaubandust, parandades rahvusvaheliste lepingute läbipaistvust ja kiirendades väärtuse ülekandumist; arvestades, et digitaalse infosisu üha laialdasem piiriülene edastamine on asendanud füüsiliste kaupadega kauplemise ning mõnikord on piir kaupade ja teenuste vahel ähmane;

B.  arvestades, et andmete kogumine, andmete koondamine ja võimalus edastada andmeid piiriüleselt võib olla innovatsiooni, tootlikkuse ja majandusliku konkurentsivõime peamine tõukejõud;

C.  arvestades, et meie majanduse ja rahvusvahelise kaubanduse üleilmastumine ja digiteerimine on võimaldanud ettevõtetel kasvada ja pakkunud kodanikele majanduslikke võimalusi; arvestades, et traditsiooniliste tööstusharude digiteerimine mõjutab tarneahelaid ning tootmis- ja teenusmudeleid, mis võivad tuua kaasa töökohtade loomise uutes tööstusharudes, kuid võivad ka kahjustada praeguseid töökohti ja tuua kaasa ebakindlad töötingimused, kuna üha enam tavapäraselt inimeste täidetavaid ülesandeid automatiseeritakse või viiakse mujale (või tehakse mõlemat); rõhutab sellega seoses, et nende jaoks tuleb kehtestada vajalikud sotsiaalsed kõrvalmeetmed, mis toovad kasu kogu ühiskonnale, näiteks tugev haridus- ja koolituspoliitika, aktiivne tööturupoliitika ja meetmed digilõhe ületamiseks;

D.  arvestades, et digitaalmajandus eeldab eeskirjadel põhinevat raamistikku, sealhulgas tänapäevaseid kaubanduseeskirju, mis suudavad kooskõlastada kiired turumuutused tarbijate õigustega, pakkudes poliitilist ruumi ja ruumi uute reguleerivate algatuste jaoks, mida valitsused vajavad inimõiguste kaitsmiseks ja kaitse tugevdamiseks;

E.  arvestades, et juurdepääs vabale, avatud ja turvalisele internetile on digitaalmajanduses eeskirjadel põhineva kaubanduse ja arengu eeltingimus; arvestades, et võrgu neutraalsuse põhimõte peaks olema ELi digitaalkaubanduse strateegia oluline osa, et võimaldada ausat konkurentsi ja innovatsiooni digitaalmajanduses, tagades samal ajal sõnavabaduse internetis;

F.  arvestades, et investeeringud taristusse ja juurdepääs oskustele on endiselt ühenduvuse ja seetõttu ka digitaalkaubanduse peamised probleemid;

G.  arvestades, et ÜRO kestliku arengu eesmärkides rõhutatakse, et arengu edendamise seisukohast on otsustavalt tähtis tagada vähim arenenud riikide elanikele 2020. aastaks üldine ja taskukohane juurdepääs internetile, sest digitaalmajanduse areng võib olla töökohtade ja majanduskasvu edasiviiv jõud ning e-kaubandus on üks võimalus suurendada väikeste eksportijate arvu, ekspordimahtu ja ekspordi mitmekesistamist;

H.  arvestades, et naised võivad ettevõtjate ja töötajatena saada kasu paremast juurdepääsust ülemaailmsetele turgudele ning tarbijatena madalamatest hindadest, arvestades, et paljud probleemid ja ebavõrdsus takistavad endiselt naiste osalemist maailmamajanduses, kuna paljudel naistel madala ja keskmise sissetulekuga riikides puudub endiselt juurdepääs internetile;

I.  arvestades, et e-kaubandus edeneb hoogsalt ka arengumaades;

J.  arvestades, et valitsused rakendavad kogu maailmas digitaalset protektsionismi, kehtestades tõkkeid, mis takistavad turulepääsu ja otseinvesteeringuid, või loovad kodumaistele äriühingutele ebaõiglaseid eeliseid; arvestades, et paljudel kolmandates riikides riikliku (küber)turvalisuse nimel võetavatel laialdastel meetmetel on üha kahjulikum mõju IKT-toodetega kauplemisele;

K.  arvestades, et välisriikide äriühingutel on praegu märksa parem juurdepääs Euroopa turule kui Euroopa äriühingutel kolmandate riikide turgudele; arvestades, et paljud meie kaubanduspartnerid sulgevad üha enam oma siseturge ja kasutavad digitaalset protektsionismi; arvestades, et EL peaks kinnitama oma digitaalkaubanduse strateegia vastastikkuse, ausa konkurentsi, aruka reguleerimise ja läbipaistvuse põhimõtetes, et taastada tarbijate usaldus ja võrdsed võimalused ettevõtjatele;

L.  arvestades, et asukohapõhine piiramine tuleks lõpetada ning tulevikus ei tohiks siseturul toimuda mingisugust põhjendamatut diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel;

M.  arvestades, et kõigil kaubandusläbirääkimistel tuleks edendada alustalasid, mis aitavad säilitada ELi digitaalsel ühtsel turul avatud interneti, sealhulgas selliseid põhimõtteid nagu aus konkurents, võrgu neutraalsus ja vahendaja vastutuse kaitsemeetmed; arvestades, et digitaalkaubanduse ülemaailmse mõõtme tõttu on WTO loomulik koht eeskirjadel põhineva mitmepoolse raamistiku üle läbirääkimiste pidamiseks; arvestades, et WTO 11. ministrite konverents 2017. aasta detsembris loob platvormi sellise protsessi käivitamiseks;

N.  arvestades, et Euroopa Liit peab järgima ELi põhiõiguste hartat, sealhulgas selle artiklit 8, mis käsitleb õigust isikuandmete kaitsele, sama põhiõigust käsitlevat ELi toimimise lepingu artiklit 16 ja Euroopa Liidu lepingu artiklit 2; arvestades, et õigus eraelu puutumatusele on universaalne inimõigus; arvestades, et kõrged andmekaitsestandardid aitavad suurendada Euroopa kodanike usaldust digitaalmajanduse vastu ja soodustavad sellega digitaalkaubanduse arengut; arvestades, et kõrgete andmekaitsestandardite edendamine, eelkõige tundlike andmete puhul, ja rahvusvahelise kaubanduse hõlbustamine peavad käima digitaalajastul käsikäes, et toetada väljendus- ja teabevabadust, e-kaubandust ja krüpteerimist ning lükata tagasi digitaalne protektsionism, massijälgimine, küberspionaaž ja internetitsensuur;

O.  arvestades, et digitaalkaubandus peab kaitsma ohustatud looduslikke liike, ning arvestades, et internetipõhised kauplemiskohad peavad keelama oma platvormidel eluslooduse ja eluslooduse toodete müügi;

P.  arvestades, et eraettevõtjad kehtestavad digitaalmajanduses järjest enam norme ja standardeid, mis mõjutavad otseselt kodanikke ja tarbijaid, samuti riigisisest ja rahvusvahelist kaubandust ning kiirendavad samal ajal tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist äritegevuse ja klientide kaitseks;

Q.   arvestades, et OECD soovitused maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastu ning ELi plaanid äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta on rõhutanud vajadust tegeleda mitme, sealhulgas digitaalmajandusest tuleneva maksuprobleemiga; arvestades, et makse tuleks maksta seal, kus saadakse kasumit; arvestades, et piiriüleste äriühingute maksubaasi arvutamise läbipaistvam, tõhusam ja õiglasem süsteem peaks ära hoidma kasumi ümberpaigutamise ja maksustamise vältimise; arvestades, et sidus ELi lähenemisviis maksustamisele digitaalmajanduses on vajalik selleks, et saavutada kõigi äriühingute õiglane ja tõhus maksustamine ning luua võrdsed võimalused; tuletab meelde, et kaubanduslepingud peaksid sisaldama hea maksuhaldustava klauslit, millega kinnitatakse osaliste võetud kohustust rakendada võitluses maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu kokkulepitud rahvusvahelisi standardeid;

R.  arvestades, et OECD andmetel on kuni 5 % ELi imporditud kaupadest võltsitud, mille tagajärjel kahaneb märkimisväärselt töökohtade arv ja maksutulu;

S.  arvestades, et tundlikke sektoreid (näiteks audiovisuaalteenused) ja põhiõigusi (näiteks isikuandmete kaitse) ei tohiks kaubandusläbirääkimistel käsitleda;

T.  arvestades, et digitaalkaubanduse eesmärk peab olema edendada mitte ainult hargmaiste ettevõtjate, vaid ka VKEde ja idufirmade kasvu;

U.  arvestades, et Mehhiko täidab Euroopa Nõukogu andmekaitse konventsiooniga (nr 108) ühinemise tingimused;

V.  arvestades, et isikuandmete kaitse on kaubanduslepingutes vaidlustamatu, ning arvestades, et andmekaitse on ELi kaubandusläbirääkimiste volitustest alati välja jäetud;

W.  arvestades, et kaubanduslepingud saavad aidata parandada digitaalõigusi; arvestades, et võrgu neutraalsust, andmete sundlokaliseerimise põhjendamatute nõuete keelamist, andmete turvalisust, andmetöötluse ja andmete salvestamise turvalisust, krüpteerimist ja vahendaja vastutust käsitlevate sätete lisamine kaubanduslepingutesse võib tugevdada eeskätt sõnavabaduse kaitset;

1.  rõhutab, et EL peaks väärtuste ühendusena ja maailma suurima teenuste eksportijana kehtestama digitaalseid kaubavooge käsitlevates rahvusvahelistes eeskirjades ja lepingutes nõudeid kolme elemendi põhjal: 1) tagades digitaalsete kaupade ja teenuste turulepääsu kolmandates riikides, 2) tagades, et kaubanduseeskirjadega luuakse tarbijatele käegakatsutavat kasu, ning 3) tagades ja edendades põhiõiguste austamist;

2.  rõhutab vajadust ületada digilõhe, et minimeerida võimalikku kahjulikku sotsiaalset ja arengualast mõju; rõhutab sellega seoses, et oluline on edendada naiste osalemist STEM-valdkonnas (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika), kõrvaldada tõkked elukestva õppe teelt ning kaotada sooline ebavõrdsus uutele tehnoloogiatele juurdepääsemisel ja nende kasutamisel; kutsub komisjoni üles täiendavalt uurima, kuidas on omavahel seotud praegune kaubanduspoliitika ja sooline võrdõiguslikkus ning kuidas saab kaubandus edendada naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamist;

3.  märgib, et digitaalmajanduse võrgumõju võimaldab ühel äriühingul või väikesel arvul äriühingutel omada suurt turuosa, mis võib põhjustada liigset turukontsentratsiooni; rõhutab, et oluline on edendada ausat ja tõhusat konkurentsi kaubanduslepingutes, eelkõige digitaalsete teenuste osutajate (näiteks veebiplatvormide) ja kasutajate (näiteks mikroettevõtjate, VKEde ja idufirmade) vahel ning edendada tarbijate valikuvõimalusi, vähendada tehingukulusid, tagada kõigi turuosaliste mittediskrimineeriv kohtlemine ja vältida turgu valitseva seisundi tekkimist, mis moonutab turge; rõhutab sellega seoses, kui oluline on hõlmata digitaalkaubanduse strateegia olulise osana võrgu neutraalsus; on seisukohal, et digitaalkaubanduse strateegiat peab täiendama tugevdatud ja tõhus rahvusvaheline konkurentsipoliitika raamistik, sealhulgas tihedam koostöö konkurentsiasutuste vahel ja tugevad konkurentsipeatükid kaubanduslepingutes; kutsub komisjoni üles tagama, et ettevõtjad ja äriühingud järgivad konkurentsieeskirju ning konkurente ei diskrimineerita tarbijate huve kahjustades;

4.  rõhutab, et turvalise lairiba internetiühenduse ja digitaalsete makseviiside kättesaadavus, tõhus tarbijakaitse, eriti õiguskaitsemehhanismid piiriülese veebimüügi puhul, ning prognoositavad tolliprotseduurid on olulised elemendid digitaalkaubanduse, kestliku arengu ja kaasava majanduskasvu võimaldamiseks;

5.  on seisukohal, et kaubanduslepingud peaksid nägema ette tihedama koostöö tarbijakaitseametite vahel, ning pooldab algatusi, millega edendatakse tarbijate usaldust suurendavaid meetmeid kaubandusläbirääkimistel, nagu elektroonilisi allkirju ja lepinguid ning soovimatuid teadaandeid käsitlevad kohustused; rõhutab, et tarbijate õigusi tuleb kaitsta ja neid ei tohi mingil juhul lahjendada;

6.  rõhutab, et arengumaades moodustavad VKEd enamiku ettevõtetest ning annavad tööd enamikule tootmis- ja teenindussektori töötajatest; tuletab meelde, et piiriülese e-kaubanduse hõlbustamine võib otseselt mõjutada elatise parandamist, edendades kõrgemat elatustaset ja hoogustades majandusarengut;

7.  tuletab meelde, et kaubanduslepingutes ei takista miski ELi ja tema liikmesriike säilitamast, parandamast ja kohaldamast oma andmekaitse-eeskirju; tuletab meelde, et isikuandmeid võib edastada kolmandatele riikidele, kasutamata üldisi kohustusi kaubanduslepingutes, kui on täidetud – nii praegu kui ka tulevikus – kehtiva andmekaitsedirektiivi IV peatükis ja tulevase andmekaitsemääruse V peatükis sätestatud nõuded; tunnistab, et kaitse piisavuse otsused, sealhulgas osalised ja sektoripõhised otsused, on põhimehhanismid isikuandmete edastamise kaitsmiseks nende edastamise korral ELilt kolmandale riigile; märgib, et EL on võtnud vastu kaitse piisavuse otsused oma 20 suurimast kaubanduspartnerist ainult nelja puhul; tuletab meelde, kui oluline on tagada eelkõige kaitse piisavuse dialoogide kaudu andmete edastamine kolmandatest riikidest ELi;

8.  kutsub komisjoni üles seadma kaitse piisavuse otsuste vastuvõtmine prioriteediks ja seda kiirendama, tingimusel et kolmandad riigid tagavad oma siseriikliku õiguse või rahvusvaheliste kohustuste alusel kaitsetaseme, mis on ELis tagatud kaitsega „sisuliselt samaväärne“; palub komisjonil võtta vastu ning avalikustada ajakohastatud ja üksikasjalik siduv konkreetsete tähtaegadega menetluskord nende otsuste tegemiseks, austades täielikult riiklike järelevalveasutuste volitusi ja Euroopa Parlamendi arvamust;

9.  tuletab meelde, et võimalus andmetele piiriüleselt juurde pääseda ning neid piiriüleselt koguda, töödelda ja edastada on muutunud üha tähtsamaks igat liiki ettevõtja jaoks, kes tarnib kaupu ja osutab teenuseid rahvusvahelisel tasandil; märgib, et see on tähtis nii isikuandmete kui ka isikustamata andmete jaoks ning hõlmab masinatevahelist sidet;

10.  nõuab tungivalt, et komisjon koostaks võimalikult kiiresti piiriülese andmeedastuse eeskirjad, mis vastavad täielikult ELi olemasolevatele ja tulevastele andmekaitse- ja eraelu puutumatuse eeskirjadele; kutsub komisjoni lisaks üles hõlmama ELi kaubanduslepingutesse horisontaalse sätte, millega säilitatakse täielikult ühe osalise õigus kaitsta isikuandmeid ja eraelu puutumatust, tingimusel et seda õigust ei kasutata õigustamatult piiriülese andmeedastuse eeskirjadest kõrvalehoidmiseks muudel põhjustel kui isikuandmete kaitse; on seisukohal, et sellised eeskirjad ja sätted peaksid moodustama osa kõikidest uutest ja hiljuti algatatud kaubandusläbirääkimistest kolmandate riikidega; rõhutab, et igasugused vastavad kohustused tuleks võimaliku tulevase investeeringute kaitset käsitleva peatüki kohaldamisalast välja arvata;

11.  palub komisjonil rangelt keelata vabakaubanduslepingutes põhjendamatud andmete lokaliseerimise nõuded; on arvamusel, et selliste nõuete kaotamine peaks olema peamine prioriteet, ja rõhutab, et järgida tuleks asjaomaseid andmekaitse õigusakte; väljendab kahetsust, et selliseid nõudeid on püütud kasutada kaubanduse mittetariifsete tõkete ja digitaalse protektsionismi vormina; on seisukohal, et selline protektsionism piirab tõsiselt Euroopa ettevõtjate võimalusi kolmandate riikide turgudel ja kahjustab digitaalkaubanduse tõhususe eeliseid;

12.  palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti oma seisukoht piiriülese andmeedastuse, andmete lokaliseerimise õigustamatute nõuete ja andmekaitsemeetmete kohta kaubandusläbirääkimistel kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga, et lisada see kõikidesse uutesse ja hiljuti alustatud läbirääkimistesse ning vältida ELi kõrvalejätmist rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel;

13.  kutsub komisjoni üles võitlema kolmandate riikide meetmete, näiteks kohalike toodete ostmise poliitika, omamaise osaluse nõuete või sunniviisiliste tehnosiirete vastu, niivõrd kui need ei ole õigustatud ÜRO juhitud programmidega digilõhe kaotamiseks või intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide (TRIPS) lepinguga seotud eranditega, tagamaks, et Euroopa ettevõtjad saaksid tegutseda õiglases ja prognoositavas keskkonnas;

14.  rõhutab, et EL peaks jätkama jõupingutusi kahe-, mõne- ja mitmepoolsel tasandil, et tagada, et kolmandad riigid oleksid välisinvesteeringute suhtes sama avatud kui EL ja tagaksid ELi ettevõtjatele võrdsed tingimused; väljendab heameelt ELi määruse ettepaneku üle, millega kehtestatakse raamistik liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute läbivaatamiseks, ning toetab selle eesmärke kaitsta paremini elutähtsaid taristuid ja tehnoloogiaid;

15.  rõhutab, et digitaalkaubanduse strateegia peab olema täielikult kooskõlas võrgu neutraalsuse põhimõttega ja tagama internetiliikluse võrdse kohtlemise ilma diskrimineerimise, piirangute või sekkumiseta, olenemata selle saatjast, vastuvõtjast, tüübist, sisust, seadmest, teenusest või rakendusest; tuletab lisaks meelde, et liikluskorraldusmeetmeid tuleks lubada üksnes erandjuhtudel, kui need on rangelt vajalikud, ja üksnes nii kaua, kui need on vajalikud, et täita õiguslikud nõuded, säilitada võrgu terviklikkus ja turvalisus või hoida ära ähvardav võrgu ülekoormus;

16.  taunib sügavalt kolmandate riikide tavasid, mille kohaselt lubatakse turulepääsu vaid juhul, kui riigiasutustele avalikustatakse ja edastatakse selle tarkvara lähtekoodid, mida äriühingud müüa kavatsevad; on seisukohal, et turulepääsu üldise nõudena on sellised meetmed ebaproportsionaalsed; palub komisjonil keelata vabakaubanduslepingutele allakirjutanud valitsustel selline tegevus; rõhutab, et eespool mainitu ei tohiks takistada riigiasutusi edendamast tarkvara läbipaistvust, julgustamast lähtekoodi avalikustamist tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara kaudu ning jagamast andmeid avatud andmete litsentside kaudu;

17.  tuletab meelde, et mõnel juhul on vajalikud kohapeal viibimise nõuded, et tagada tõhus usaldatavusnõuete täitmise järelevalve või regulatiivne järelevalve ja jõustamine; kordab oma üleskutset komisjonile, et ta võtaks seetõttu 1. tarneviisi raames piiratud kohustusi, et vältida õiguslikku arbitraaži;

18.  märgib, et digitaalkaubandust käsitlevad kohustused ei tohiks välistada arengut soodustava tehnosiirde nõudeid;

19.  palub komisjonil keelata kolmandate riikide ametiasutustel nõuda toodetes kasutatava (krüptograafilise) tehnoloogia üksikasjade avalikustamist või edastamist nende toodete tootmise, müügi või levitamise tingimusena;

20.  märgib, et intellektuaalomandi õiguste kaitse ning investeeringud teadus- ja arendustegevusse on ELi teadmistepõhise majanduse eeltingimus ning rahvusvaheline koostöö on võitluses võltsitud kaupadega kauplemise vastu kogu väärtusahelas keskse tähtsusega; ergutab seetõttu komisjoni püüdlema rahvusvaheliste standardite, nagu WTO TRIPS-lepingu ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) internetilepingute ülemaailmse rakendamise poole; tuletab meelde, et kogu ELis on nii veebikeskkonnas kui ka väljaspool seda vajalik uue loomingu õiguskaitse, sest see soodustab investeeringuid ja toob kaasa täiendavaid uuendusi; rõhutab siiski, et kaubanduslepingute raames ei ole asjakohane tõsta õiguste omajate intellektuaalomandi kaitse taset, nähes ette ulatuslikumad volitused autoriõiguse jõustamiseks; rõhutab, et ravimite kättesaadavust kolmandates riikides ei tohiks raskendada intellektuaalomandi kaitsmise alusel; rõhutab, et võltsitud kaupadega kauplemine eeldab selgelt erinevat lähenemisviisi intellektuaalomandi rikkumistele digitaalmajanduses;

21.  manitseb komisjoni tähelepanelikult jälgima interneti nimede ja numbrite määramise korporatsiooni (ICANN) geneerilise tippdomeeni programmi gTLD, mis laiendab domeeninimesid tuhandetele üldnimetustele, ning tagama kooskõlas tasuta ja vaba interneti osas võetud kohustusega õiguste omajate kaitse, eriti seoses geograafiliste tähistega;

22.  palub komisjonil kasutada kaubanduslepinguid, et takistada osalisi kehtestamast väliskapitali piiranguid, kehtestada konkurentsi soodustavad hulgijuurdepääsu eeskirjad turgu valitsevate ettevõtjate võrkudele, kehtestada läbipaistvad ja mittediskrimineerivad litsentsimise eeskirjad ja tasud ning tagada ELi telekommunikatsiooniteenuste osutajatele eksporditurgudel tegelik juurdepääs kliendiliini taristutele; tuletab meelde, et eeskirjadel põhinev konkurents telekommunikatsioonisektoris toob kaasa kõrgema kvaliteediga teenused ja madalamad hinnad;

23.  palub komisjonil jätkata jõupingutusi, et töötada WTOs välja siduvad mitmepoolsed e-kaubanduse kohustused, ning keskenduda jätkuvalt konkreetsetele ja realistlikele tulemustele;

24.  kutsub komisjoni üles kiiresti uuesti alustama teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisi kooskõlas Euroopa Parlamendi vastu võetud soovitustega; liitub arvamusega, et EL peaks kasutama võimalust võtta juhtroll tehnika tasemel ülemaailmsete digitaalsete standardite kehtestamisel;

25.  tuletab meelde, et alates 1998. aastast on WTO liikmed järginud elektrooniliste edastuste tariifide moratooriumit; rõhutab, et selliste tariifidega kaasneksid tarbetud lisakulud nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele; palub komisjonil muuta moratoorium alaliseks kokkuleppeks elektrooniliste edastuste tariifide keelamise kohta, kusjuures tuleb hoolikalt analüüsida mõju 3D-printimise alal;

26.  palub komisjonil kasutada kaubanduslepinguid, et edendada IKT-standardite koostalitlusvõimet, mis on kasulikud nii tarbijatele kui ka tootjatele, eriti seoses turvalise asjade internetiga, 5G ja küberturvalisusega, jätmata seejuures kõrvale mitut sidusrühma hõlmava juhtimise seaduslikke foorumeid, mis on avatud internetti hästi teeninud;

27.   on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata kasvavale arvule tarbijatele ja üksikisikutele, kes müüvad ja ostavad kaupu internetis ning peavad internetis ostetud kaupade tõttu läbima koormavaid tolliprotseduure; tuletab meelde vajadust kehtestada veebis müüdavatele ja kasutamata tagastatud kaupadele lihtsustatud, maksu- ja tollimaksuvaba tollikäitlus; tuletab meelde, et WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu eesmärk on kiirendada tolliprotseduure ning parandada nende aruandekohustust ja läbipaistvust; rõhutab vajadust digiteerida tolliinfo ja -korraldus veebipõhise registreerimise ja teabe menetlemise kaudu, mis peaks hõlbustama piiril toimuvat tollivormistust, koostööd pettuste avastamisel, korruptsioonivastast võitlust ja tolliga seotud hindade läbipaistvust; on arvamusel, et selliste vahendite nagu vaidluste veebipõhise lahendamise laialdasem kasutamine oleks tarbijatele kasulik;

28.  palub komisjonil julgustada kaubanduslepingutele allakirjutanuid lisama oma vabakaubanduslepingute telekommunikatsiooni peatükki sätteid, millega muudetaks nii rahvusvahelised rändlustasud kui ka rahvusvahelistele kõnedele ja sõnumitele kohaldatavad tasud läbipaistvaks, õiglaseks, mõistlikuks ja tarbijast lähtuvaks; kutsub komisjoni üles toetama poliitikat, millega edendatakse rändlusteenuste kulupõhiseid jaehindu, et alandada hindu, edendada läbipaistvust ja hoida ära kaubandustavad, mis on ebaausad või tarbijate jaoks mis tahes viisil kahjulikud;

29.  tunnistab, et e-kaubanduse direktiivi (2000/31/EÜ) põhimõtted on kaasa aidanud digitaalmajanduse arengule, luues soodsad tingimused innovatsiooniks ning tagades sõnavabaduse ja ettevõtlusvabaduse; tuletab meelde, et EL peab kaubandusläbirääkimistel järgima ELi õigustikku;

30.  kutsub komisjoni üles veelgi laiendama digitaalseid tehnoloogiaid ja teenuseid ELi arengupoliitikasse, nagu on muu hulgas kirjeldatud tegevuskavas „Digitaalsus arengu heaks“; palub komisjonil kasutada kaubanduslepinguid digitaalõiguste parandamiseks ja edendamiseks; tunnistab, et ainult 53,6 % kõigist leibkondadest kogu maailmas on juurdepääs internetile; peab kahetsusväärseks asjaolu, et endiselt on olemas märkimisväärne digilõhe; kutsub komisjoni üles suurendama investeeringuid digitaalsesse taristusse maailma lõunapoolsetes riikides, et see digilõhe ületada, muu hulgas soodustades avaliku ja erasektori partnerlust, kuid järgides siiski arengu tõhususe põhimõtteid; võtab sellega seoses teadmiseks ÜRO ITU-D panuse telekommunikatsiooni- ning IKT-seadmete ja -võrkude loomisse, arendamisse ja täiustamisse; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et investeeringud lairibataristusse arengumaades aitavad lahutamatult kaasa vaba, avatud ja turvalisele interneti põhimõtte järgimisele ning sõltuvad sellest, ning et komisjon töötaks välja asjakohased lahendused mobiilse internetiühenduse edendamiseks; rõhutab, et sellised investeeringud on eriti olulised kohalike mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, eriti arengumaades, et võimaldada neil suhelda digitaalselt hargmaiste ettevõtetega ja pääseda juurde ülemaailmsetele väärtusahelatele; tuletab meelde, et piiriülese e-kaubanduse hõlbustamine võib otseselt mõjutada elatise parandamist, edendades kõrgemat elatustaset ja hoogustades majandusarengut; tuletab meelde panust, mida sellised püüdlused võivad anda soolise võrdõiguslikkuse saavutamisesse, sest suur osa nendest äriühingutest kuulub naistele ja neid juhivad naised; kordab, et digitaalkaubandus võib olla ka avaliku halduse vahend ja seeläbi toetada e-valitsuse arengut;

31.  rõhutab, et on hädavajalik, et igasugune digitaalkaubanduse strateegia oleks täielikult kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega ning eelkõige peaks see püüdma edendada ja võimaldada idufirmade ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegelemist piiriülese e-kaubandusega, tuletades meelde panust, mida see võib anda soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks;

32.  on seisukohal, et digitaalküsimustele tuleks pöörata rohkem tähelepanu ka ELi kaubandusabi poliitikas, et soodustada e-kaubanduse kasvu, toetades tugevamalt innovatsiooni ja taristut ning juurdepääsu rahastamisele, eelkõige mikrorahastamise algatuste kaudu, samuti abistades e-kaubandusettevõtete veebis nähtavuse suurendamisel arengumaades, hõlbustades platvormidele juurdepääsu ja edendades e-makselahenduste kättesaadavust ning juurdepääsu kulutõhusatele logistika- ja kättetoimetamisteenustele;

33.  rõhutab, et igasugune digitaalkaubanduse strateegia, sealhulgas selle kõrvalmeetmed, peab olema täielikult kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga 2030 ja aitama kaasa selle elluviimisele; võtab teadmiseks järgmised kestliku arengu eesmärgid: eesmärk nr 4 kvaliteetse hariduse kohta: tagada kõikidele tüdrukutele ja poistele tasuta, õiglane ja kvaliteetne alg- ja keskharidus; eesmärk nr 5: saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada kõikide naiste ja tütarlaste mõjuvõimu; eesmärk nr 8.10: edendada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, eelkõige tugevdades riikide finantseerimisasutuste suutlikkust ja laiendades finantsteenuste kättesaadavust; eesmärk nr 9.1: arendada välja usaldusväärne ja vastupidav taristu, keskendudes sellele, et see taristu oleks kõikidele võrdselt kättesaadav; ning eesmärk nr 9.3: muuta finantsteenused, sealhulgas taskukohased laenud, kättesaadavamaks väikeettevõtetele, seda eelkõige arengumaades, ning suurendada nende integreerimist väärtusahelatesse ja turgudele, mis on sellega seoses eriti oluline;

34.  kohustub ajakohastama oma digitaalkaubanduse strateegiat iga 5 aasta järel;

35.  toonitab, et Euroopa tööstuse digiteerimise ja e-valitsemise suurendamiseks on ülioluline võtta kasutusele taristu, mis oleks juurdepääsetav eriti maa-, mägi- ja äärepoolsetes piirkondades, millel oleks piisav kaetus, kvaliteet ja turvalisus ning mis toetaks võrgu neutraalsust;

36.  toetab komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „IKT standardimise prioriteedid digitaalsel ühtsel turul“ (COM(2016)0176); rõhutab, et kuigi IKT standardimine peab lähtuma jätkuvalt peamiselt tööstusharust, olema vabatahtlik ja konsensusel põhinev, tuginedes läbipaistvuse, avatuse, erapooletuse, konsensuse, tõhususe, asjakohasuse ja sidususe põhimõtetele, suurendavad IKT standardimise selgemad prioriteedid koos kõrgetasemelise poliitilise toega konkurentsivõimet; märgib, et selle protsessi raames tuleks kasutada Euroopa standardimissüsteemi vahendeid ning see peaks hõlmama mitmesuguseid sidusrühmi nii ELis kui ka rahvusvahelisel tasandil, et tagada paremate standardimisprotsesside loomine kooskõlas Euroopa standardimise ühisalgatusega; kutsub komisjoni üles soodustama ELi juhtimisel ülemaailmsete tööstusstandardite tekkimist peamiste 5G-tehnoloogiate ja võrguarhitektuuri jaoks, eeskätt 5G avaliku ja erasektori partnerluse (5G PPP) tulemuste kasutamise teel põhiliste ELi ja rahvusvaheliste standardimisasutuste tasandil;

37.  võtab teadmiseks WTO jõupingutused oma e-kaubanduse töökava arendamisel; palub komisjonil taotleda WTO infotehnoloogia lepingu edasist laiendamist, et hõlmata rohkem tooteid ja WTO liikmeid, ning võtab teadmiseks Buenos Aireses 2017. aasta detsembris toimuva WTO ministrite konverentsi; palub komisjonil niipea kui võimalik konsulteerida Euroopa ettevõtjate ja liikmesriikidega e-kaubandust ja muid digitaalkaubanduse küsimusi käsitlevate komisjoni seisukohtade teemal, milles tuleb konverentsil kokku leppida, et tagada ühtne Euroopa seisukoht;

38.  usub, et hankepoliitikas tuleks digitaalkaubandust veelgi hõlbustada, sealhulgas peaks kasutama ära võimalust pakkuda kaugteenuseid ja võimaldada Euroopa ettevõtjatel, eelkõige VKEdel, osaleda avaliku ja erasektori hangetes;

39.  rõhutab rahvusvaheliste standardite olulisust digitaalseadmete ja -teenuste jaoks, eelkõige küberturvalisuse valdkonnas; palub komisjonil töötada selle nimel, et tagada põhiliste küberturvalisuse meetmete kasutuselevõtmine asjade interneti toodete ja pilvepõhiste teenuste puhul;

40.  rõhutab, et kuigi digitaalse ühtse turu strateegias käsitletakse paljusid digitaalkaubanduse probleeme, seisavad ELi ettevõtted ikkagi silmitsi oluliste ülemaailmsete takistustega, nagu läbipaistmatud eeskirjad, valitsuse sekkumine ja andmete õigustamatu lokaliseerimine või salvestamine; juhib tähelepanu sellele, et mõnedel digitaalse ühtse turu strateegia põhimeetmetel, nagu ELi pilvandmetöötluse algatus ja autoriõiguse reform, on rahvusvaheline mõõde, mida võiks käsitleda Euroopa digitaalkaubanduse strateegias;

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Euroopa välisteenistusele.

• [1]  EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.
• [2]  ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0299.
• [4]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0041.
• [5]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0252.
• [6]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0233.

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (8.11.2017)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

digitaalkaubanduse strateegia loomise kohta
(2017/2065(INI))

Arvamuse koostaja: Reinhard Bütikofer

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (e-kaubanduse direktiiv)[1],

–  võttes arvesse komisjoni 28. septembri 2017. aasta teatist „Võitlus ebaseadusliku veebisisuga. Veebiplatvormidele suurema vastutuse andmine“ (COM(2017)0555),

1.  märgib, et digitaalsete vahendite suurem kiirus ja mugavus võimestavad ettevõtjaid ja laiendavad nende tegevusulatust; rõhutab, et EL peab töötama välja strateegiad, mille abil kasutada ära digitaaltehnoloogia eeliseid oma kodanike, ettevõtjate ja tarbijate hüvanguks, vähendada digitaalset lõhet piirkondade ja põlvkondade vahel, tagada õiglane, läbipaistev ja kestlik turulepääs ning kaitsta kodanike põhiõigusi, sealhulgas väljendusvabadust ja isikuandmete kaitset;

2.  märgib, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) hõlbustab kaasavat majandust ning võiks toimida innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohtade loomise peamise edasiviiva jõuna, millel võib olla positiivne järelmõju tervele väärtusahelale ning kõigis valdkondades ja piirkondades, sealhulgas tarbijatele ja töötajatele; kutsub seetõttu komisjoni üles püüdlema 21. sajandi kaubanduslepingute sõlmimise poole, milles tunnistatakse tehnoloogia ja interneti arengu põhiolemust ja nende võimalusi heaolu suurendamisel; kutsub komisjoni sellega seoses üles näitama, et digitaalse siseturu strateegia ja digitaalkaubanduse strateegia vahel on sidus seos, ning selgitama selle eeliseid ELi kodanikele;

3.  võtab teadmiseks käimasolevad läbirääkimised digitaalse ühtse turu õigusaktide üle ning palub, et komisjon tagaks sidususe ELi uue digitaalse ühtse turu ja välispoliitikasuundade vahel, et saavutada kaubandusläbirääkimistes lõimitud lähenemisviis; rõhutab, et vabakaubanduslepingud ei tohiks olla ainus koostöömehhanism digitaalkaubanduse hõlbustamiseks;

4.  toonitab, et Euroopa tööstuse digiteerimise ja e-valitsemise suurendamiseks on ülioluline võtta kasutusele taristu, mis oleks ligipääsetav eriti maa-, mägi- ja äärepoolsetes piirkondades, millel oleks piisav kaetus, kvaliteet ja turvalisus ning mis toetaks võrgu neutraalsust;

5.  märgib, et ELi strateegiliste ühenduvusega seotud eesmärkide saavutamiseks 2025. aastaks on hinnanguliselt vaja järgmise aastakümne jooksul 500 miljardi euro investeerimist väga võimsasse taristusse; rõhutab, et Euroopa elektroonilise side seadustik on oluline, et saavutada prognoositavam investeerimiskeskkond, eeskätt reguleerimise kaudu, mida on kohandatud ohtude ja probleemidega, mis kaasnevad peamiselt uute võrgustike kasutuselevõtuga koos esimestele kasutajatele pakutavate stiimulitega;

6.  rõhutab vajadust eeskirjade lihtsustamise ja kooskõlastamise järele tehnoloogiliselt uuendusliku ja läbipaistva e-valitsemise mudeli abil haldusmenetluste jaoks; kutsub liikmesriike üles arendama kiiresti oma e-valitsusega seotud poliitikasuundi, õigusakte ja tavasid;

7.  toonitab kaubanduse taristu parimate IKT standardite ja tehniliste kirjelduste üleilmset olemust nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil; nõuab seetõttu tihedamat koostööd G7 ja G20 tasandil; rõhutab, et võrgukeskkond pakub võimalust mitmesuguste muude standardite esmakordseks rakendamiseks, sealhulgas tarbija-, keskkonna-, tervisekaitse-, sotsiaal- ja põhiõiguste raames;

8.  toetab komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „IKT standardimise prioriteedid digitaalsel ühtsel turul“ (COM(2016) 0176); rõhutab, et kuigi IKT standardimine peab lähtuma jätkuvalt peamiselt tööstusharust, olema vabatahtlik ja konsensusel põhinev, tuginedes läbipaistvuse, avatuse, erapooletuse, konsensuse, tõhususe, asjakohasuse ja sidususe põhimõtetele, suurendavad konkurentsivõimet IKT standardimise selgemad prioriteedid koos kõrgetasemelise poliitilise toega; märgib, et selle protsessi raames tuleks kasutada Euroopa standardimissüsteemi vahendeid ning see peaks hõlmama mitmesuguseid sidusrühmi nii ELis kui ka rahvusvahelisel tasandil, et tagada paremate standardimisprotsesside loomine kooskõlas Euroopa standardimise ühisalgatusega; kutsub komisjoni üles soodustama ELi juhtimisel üleilmsete tööstusstandardite tekkimist peamiste 5G-tehnoloogiate ja võrguarhitektuuri jaoks, eeskätt 5G avaliku ja erasektori partnerluse (5G PPP) tulemuste kasutamise teel põhiliste ELi ja rahvusvaheliste standardimisasutuste tasandil;

9.  märgib, et digitaalne ühenduvus suurendab kaubavahetuse mahtu, kuid et veebis kauplejate eeltingimus on tõhus kättetoimetamise süsteem; rõhutab sellega seoses, et EL toetab ühtlustatud märgiseid, mis võib viia paremate ja tõhusamate piiriüleste jälgimisteenusteni; tunneb heameelt Euroopa Standardikomitees (CEN) välja töötatud avatud IT-standardite üle ning soovitab, et Euroopa Komisjon edendaks seesuguseid tõhusaid vahendeid koostöös rahvusvaheliste kaubanduspartneritega, et vähendada piiriülese kättetoimetamise kulu ja tuua kokkuvõttes kasu lõppkasutajatele ja tarbijatele;

10.  märgib, et internetis oste tehes on ELi tarbijate jaoks endiselt takistatud ostmine muust ELi riigist pärit kauplejatelt, näiteks kui nende makse lükatakse tagasi või kui toodet ei ole võimalik nende riiki tarnida;

11.  rõhutab, et ELil on suur osa nende standardite arendamisel ja edendamisel kogu maailmas;

12.  rõhutab, et ELi peaks tugevdama oma digitaalkaubandusega seotud koostööd kaubanduspartneritega, kes kohaldavad kõrgeid digistandardeid, töötades mitme-, mõne- ja kahepoolsel tasandil, et vähendada nii tariifseid kui ka mittetariifseid tõkkeid selliste vahendite abil nagu e-märgistamine, ning edendama üleilmseid ja turust lähtuvaid tunnustatud standardeid; hoiatab kasutamast kaubanduslepinguid standardimisvahendina;

13.  rõhutab, et kuigi ELi kaubanduslepingute raames tuleb üha enam tegeleda lisaks tariifidele ka piiritaguste tõketega, tuleb säilitada nende peamine reguleeriv ülesanne, milleks on toimida üldsuse huvides, ning piirduda kaubanduse ja investeerimise hõlbustamisega tänu tarbetute tehniliste kaubandustõkete ning kattuva või ülemäärase halduskoormuse tuvastamisele, mis mõjutab ebaproportsionaalselt VKEsid, ning tagades seejuures, et tehnilised menetlused ning tervishoiu, ohutuse, tarbija-, töö-, sotsiaal- ja keskkonnakaitse normid ning kultuuriline mitmekesisus ei satu ohtu; tuletab meelde, et vastavad mehhanismid peavad põhinema tõhustatud teabevahetusel ja rahvusvaheliste tehniliste standardite paremal vastuvõtmisel ning tooma kaasa suurema lähenemise, kuid samas ei tohi need mingil juhul kahjustada või lükata edasi kaubanduspartnerite demokraatlikult legitiimset otsustusprotsessi;

14.  rõhutab, et digitaalturu tooted tuleb selgelt märgistada, et kodanikud ja ettevõtjad saaksid nende toodete päritolu ja ohutust kontrollida;

15.  toonitab digitaalkaubanduse suurt ühiskondlikku mõju tööhõivele, töötingimustele, töötajate õigustele, haridusele ja oskustele; nõuab, et kaubanduslepingutega tagataks ausa konkurentsi säilimine, takistataks edasist ümberpaigutamist, ei langetataks Euroopa standardeid, kaitstaks töötajate õigusi ja nende sotsiaalkindlustushüvitisi ning hoitaks ära digitaalne ekspluateerimine ega kasutataks partnerriikide madalamaid standardeid selleks, et hoida kõrvale sotsiaalvaldkonna ja kvaliteedistandardite järgimisest;

16.  rõhutab, et kõigis kaubanduslepingutes tuleb tagada sidusrühmade õiglane ja ühetaoline kohtlemine; on veendunud, et Euroopa ettevõtjatel peaksid olema vastastikkuse saavutamiseks samasugused õigused nagu partnerriikide ettevõtjatel, tagamaks täielikult nende tegevuse küberjulgeoleku ja teabevahetuse konfidentsiaalsuse; rõhutab vajadust tagada kaitse nõuete eest, mis võivad kahjustada ettevõtjate või kodanike suutlikkust tagada küberturvalisus ja oma teabevahetuse konfidentsiaalsus;

17.  tunnistab, et e-kaubanduse direktiivi põhimõtted on olnud olulised digitaalmajanduse arendamisel ning väljendus- ja ettevõtlusvabaduse tagamisel; rõhutab, et internetiteenuste vahendajatel ei peaks lasuma üldine kohustus jälgida teavet, mida nad edastavad või säilitavad, ega üldine kohustus otsida aktiivselt asjaolusid või tingimusi, mis viitavad ebaseaduslikule tegevusele; on siiski arvamusel, et nad peaksid tegema koostööd, et ebaseaduslik sisu kiiresti tuvastada ja eemaldada ning selle uuesti ilmnemist ennetada ning tagada autoritele ja õiguste omajatele õiglane tasu, näiteks kehtestades apellatsioonimenetluse, et võimaldada kasutajatel ja autoriõiguste omanikel anda teada kolmandate osapoolte ebaseaduslikust sisust, või parandades filtrite kasutamist, ning vältides seadusliku sisu ekslikku eemaldamist, võttes kasutusele vastuteadete esitamise mehhanismid;

18.  rõhutab, et kaubanduslepingutega tuleks edendada kõrgetasemelise tehnoloogia kasutamist, süsteemide koostalitlusvõimet, prognoositavaid lepingulisi suhteid ja õigusriiki; rõhutab vajadust tolliteabe digiteerimise ja haldamise järele teabe veebipõhise registreerimise ja haldamise teel kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, e-sertifitseerimise ja tollimaksude veebipõhise maksmisega; kutsub komisjoni üles kaaluma uute koostöömehhanismide loomist reguleerivate asutuste jaoks, et toetada ühist koostööd teadus- ja arendustegevuse raames, parimate tavade vahetamist innovatsiooni edendamiseks, uute ökosüsteemide loomist (nt arukad linnad) ning tarbijakaitse ja küberturvalisuse kõrgeimate standardite tagamist;

19.  rõhutab, kui olulised on digitaalsete ja piiriüleste maksesüsteemide ühilduvus ja koostalitlusvõime ning selged ja siduvad maksude ja tollimaksude maksmise eeskirjad; rõhutab, et maksud tuleb maksta selles liikmesriigis, kus tulu teenitakse; juhib sellega seoses tähelepanu käibemaksupettustele; kutsub komisjoni üles vaatama läbi väikeste saadetiste maksuvabastuse ja kohaldama tõhusaid käibemaksumenetlusi;

20.  rõhutab, et digitaalkaubandust on kõige parem arendada avatud andmete vahetamise abil, tingimusel et kaubanduslepingud sisaldavad miinimumnõudena esialgset sätet, millega tagatakse, et piiriülene andmeedastus on kooskõlas ELi kehtiva ja tulevase andmekaitsealase õigusraamistikuga ja eelkõige kaitse piisavuse otsustega, ja et ELi kaubanduslepingutesse on lisatud horisontaalne säte, mis säilitab täiel määral lepinguosalise õiguse isikuandmete kaitsele ja eraelu puutumatusele koos selge tingimusega, et seda ei tohi kasutada kavatsusega piirata andmete liikumist muudel põhjustel kui isikuandmete kaitse, ja et sellega kaasneb teine säte, mis ei võimalda põhjendamatuid andmete lokaliseerimise nõudeid, sest andmete sunniviisilist lokaliseerimist saab kasutada protektsionistliku vahendina ja sellest võib saada kaubandustõke, mis seab eelkõige VKEd ebasoodsasse olukorda; kordab, et isikuandmete kaitse on esmatähtis, et suurendada tarbijate usaldust ja tugevdada põhiõigusi;

21.  rõhutab, et telekommunikatsiooniettevõtted ei ole mitte üksnes oma toodete ja teenuste pakkujad, vaid hõlbustavad ka teiste sektorite tegevust, pakkudes olulist ühenduvustaristut digitaalmajanduse toimimiseks ja kasvuks, eeskätt tänu uuenduslikele ärimudelitele, ning nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon jätkaks kaubanduslepingutesse ELiga sarnaste juurdepääsutasemetega sätete lisamist; on arvamusel, et kaubanduspartnerid, kellel on konkurentsi soodustavad telekommunikatsioonivõrgud, suurendavad ELi jaoks kaubandusvõimalusi ja aitavad kaasa digitaalsele lõhele arenenud riikide ja vähem arenenud riikide vahel, kus on internetile juurdepääs piiratud;

22.  kutsub komisjoni üles edendama eeskirjadel põhinevat konkurentsi telekommunikatsioonisektoris, mis tagaks reguleerivate asutuste sõltumatuse ning ELi ettevõtjate jaoks õiglase ja mittediskrimineeriva juurdepääsu telekommunikatsioonivõrkudele, mis suurendab tarbijate valikut; toetab kindlalt internetile mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamise põhimõtet ning kutsub komisjoni üles aktiivselt seda põhimõtet mitmepoolsel tasandil ja vabakaubanduslepingute raames edendama;

23.  rõhutab, et ülemaailmse kaupade digitaalkaubanduse puhul on probleemiks võltsimine, ning nõuab tungivalt, et komisjon edendaks niisuguseid algatusi nagu avatud süsteemi IT-usaldusmärk, et suurendada tarbijate usaldust veebipõhiste kauplejate vastu ja tagada õiglased tingimused; innustab selliste õigusvahendite kasutamist nagu vastastikuse mõistmise memorandum võltsitud kaupade internetimüügi kohta (COM/2013/0209).

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	6.11.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	36 2 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Bendt Bendtsen, Jonathan Bullock, Reinhard Bütikofer, Angelo Ciocca, Jakop Dalunde, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Fredrick Federley, Adam Gierek, Theresa Griffin, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Christelle Lechevalier, Janusz Lewandowski, Edouard Martin, Miroslav Poche, Carolina Punset, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Martina Werner, Lieve Wierinck, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Eugen Freund, Françoise Grossetête, Benedek Jávor, Jude Kirton-Darling, Olle Ludvigsson, Vladimír Maňka, Răzvan Popa, Dennis Radtke, Sofia Sakorafa, Pavel Telička
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Inés Ayala Sender, Michael Gahler, György Hölvényi, Agnes Jongerius

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

36	+
ECR	Zdzisław Krasnodębski
ENF	Angelo Ciocca, Barbara Kappel
PPE	Bendt Bendtsen, Christian Ehler, Michael Gahler, Françoise Grossetête, György Hölvényi, Janusz Lewandowski, Dennis Radtke, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Anna Záborská, Pilar del Castillo Vera
S&D	Inés Ayala Sender, Eugen Freund, Adam Gierek, Theresa Griffin, Agnes Jongerius, Jude Kirton-Darling, Peter Kouroumbashev, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Vladimír Maňka, Miroslav Poche, Răzvan Popa, Martina Werner, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho
Verts/ALE	Reinhard Bütikofer, Jakop Dalunde, Benedek Jávor, Claude Turmes

2	–
EFDD	Jonathan Bullock
GUE/NGL	Sakorafa Sofia

6	0
ALDE	Fredrick Federley, Kaja Kallas, Carolina Punset, Pavel Telička, Lieve Wierinck
ENF	Christelle Lechevalier

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

• [1]  EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (12.10.2017)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

digitaalkaubanduse strateegia loomise kohta
(2017/2065(INI))

Arvamuse koostaja: Daniel Dalton

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  kinnitab oma toetust komisjoni strateegiale „Kaubandus kõigile“; innustab komisjoni jätkama uute lähenemisviiside eelistamist, et edendada digitaalsete toodete ja teenuste kaubandust ning kõrvaldada digitaalsed mittetariifsed tõkked; usub, et ELil peaks olema juhtiv osa digitaalkaubandusega seotud küsimuste edendamisel rahvusvahelisel tasandil, ning on seisukohal, et selles valdkonnas tuleks kaaluda kõiki arenguvõimalusi;

2.  rõhutab, et digitaalkaubanduse valdkonna uued väljakutsed peavad kajastuma ka hariduses ja digitaalsete oskuste edendamises, mis on olulised nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks, ning et tuleb pingutada, eelkõige maapiirkondades ja vähem arenenud majandusega riikides; toonitab, et Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tugevdamine ülemaailmsel turul on väga suure tähtsusega, et kasutada täielikult ära ELi majanduslikku potentsiaali;

3.  rõhutab, et digitaalse ühtse turu strateegias kavandatud meetmed, nagu tarbijakaitsesüsteemide parandamine, asukohapõhise piiramise kaotamine, võrgu neutraalsuse edendamine ning küberturvalisuse parandamine, on asjakohased nii ELi väliskaubanduspoliitikas kui ka ühtse turu tugevdamise seisukohast ja tugevdavad lisaks ELi positsiooni kõnealuses valdkonnas peetavatel kaubandusläbirääkimistel kolmandate riikidega; nõuab seetõttu, et toodaks välja ja kõrvaldataks digitaalkaubanduse tõkked siseturul;

4.  märgib selles kontekstis turulepääsu tähtsust ELi telekommunikatsiooniettevõtjate jaoks;

5.  märgib Maailma Kaubandusorganisatsiooni jõupingutusi oma e-kaubanduse töökava arendamisel; palub komisjonil taotleda WTO infotehnoloogia lepingu edasist laiendamist, et hõlmata rohkem tooteid ja WTO liikmeid, ning võtab teadmiseks Buenos Aireses 2017. aasta detsembris toimuva WTO ministrite konverentsi; palub komisjonil niipea kui võimalik konsulteerida Euroopa ettevõtjate ja liikmesriikidega komisjoni e-kaubandust ja muid digitaalkaubanduse küsimusi käsitlevate seisukohtade üle, mille kohta tuleks konverentsil kokku leppida, et tagada ühtne Euroopa seisukoht;

6.  väljendab kahetsust, et areng selles osas on olnud aeglane; kutsub komisjoni üles olema ambitsioonikas programmis lahendatavate teemade sõnastamisel; on seisukohal, et asjakohast tähelepanu tuleks pöörata kasvavale arvule tarbijatele, kes on takerdunud tolliprotseduuridesse ja kokku puutunud võimalike rikkumistega seoses internetist ostetud kaubaga; usub, et selliste vahendite nagu veebipõhine vaidluste lahendamine laiem kasutamine oleks sellega seoses tarbijatele kasulik; usub, et kaubandusläbirääkimiste raames tuleks püüda saavutada tollitava väärtuse alammäära (de minimis) tõstmine ja et see lihtsustaks veelgi rahvusvahelisi kaubanduseeskirju;

7.  peab sellega seoses vajalikuks, et e-kaubandust reguleeriv õigusraamistik ühelt poolt tagaks internetist kaupade ostmisel tarbija tõhusa kaitse võimalike rikkumiste korral ja tarbija tõhusa teavitamise toote omadustest, eesmärgiga suurendada usaldust digitaalkaubanduse vastu, ning teiselt poolt vähendaks bürokraatiat VKEde, idufirmade, kasvufirmade ja mikroettevõtjate jaoks, kes saavad kõige rohkem kasu internetikaubanduse tagatud nähtavusest ja võivad saada kasu tugevamast digiteerimisest ja digitaalkaubandusest;

8.  toonitab, et tõhusad vahendid, nagu turvalised ja usaldusväärsed rahvusvahelised veebipõhised maksesüsteemid ja uuenduslikud vaidluste lahendamise mehhanismid, on väga olulised, et vähendada veebipõhist pettust, võidelda ebaausate tavade vastu ja parandada tarbijaõigusi käsitleva teabe kättesaadavust, et hõlbustada tarbijate kaebuste lahendamist; palub komisjonil rahvusvahelise kaubanduse kasvu osana selliseid parandusi edendada ja nendega töötada;

9.  palub komisjonil analüüsida tolli- ja maksustamise lepinguid, tagamaks, et digitaalkaubandust ei kahjustata eeskirjadega, mis koostati ainult füüsilisi kaupu silmas pidades, ning taotleda vajaduse korral reforme;

10.  usub, et hankepoliitikas tuleks digitaalkaubandust veelgi hõlbustada, sealhulgas peaks kasutama ära võimalust pakkuda kaugteenuseid ja võimaldada Euroopa ettevõtjatel, eelkõige VKEdele, osaleda avaliku ja erasektori hangetes;

11.  toonitab, et digitaalkaubandust on kõige parem hõlbustada geograafiliste piiranguteta avatud andmevahetuse abil; leiab, et andmete lokaliseerimise nõuete kaotamine peaks olema peamine prioriteet, rõhutades samas, et järgida tuleks ka asjaomaseid andmekaitsealaseid õigusakte; väljendab kahetsust, et selliseid nõudeid on püütud kasutada kaubanduse mittetariifsete tõkete ja digitaalse protektsionismi vormina; usub, et esimene samm andmete lokaliseerimise nõuete ülemaailmse keelustamise suunas peaks olema kogu liitu hõlmav keeld ühise turu sees ning andmete vaba liikumise kehtestamine Euroopas „viienda vabadusena“, ning toetab kõiki komisjoni jõupingutusi selles vallas;

12.  kutsub komisjoni üles lisama digitaalkaubanduse ja andmevood kõikidesse tulevastesse kaubandusläbirääkimiste volitustesse; kutsub komisjoni lisaks üles lisama võimaluse korral praegustele lepingutele digitaalkaubandust ja andmevooge käsitlevaid lisasid; kutsub üles lisaks andmete vaba liikumist käsitlevatele kahepoolsetele lepingutele looma andmevooge käsitleva rahvusvahelise konventsiooni, rõhutades vajadust tagada, et olemasolevad intellektuaalomandi kaitse nõuded on täidetud ning et isikuandmete piiriülene edastamine on kooskõlas praeguse ja tulevase ELi õigusraamistikuga, eelkõige kaitse piisavuse otsuste kaudu;

13.  rõhutab, et avatud andmete vahetamisel tuleb austada intellektuaalomandi kaitse põhimõtteid;

14.  tunnistab, et mitmepoolsete digitaalkaubanduse alaste rahvusvaheliste kaubandusläbirääkimistega ei ole nii kaugele jõutud kui sarnasete aruteludega digitaalse ühtse turu üle; soovitab komisjonil töötada vähemalt kahepoolsel tasandil välja seisukohad digitaalkaubanduse tulevaste arengute kohta, sealhulgas tarbijakaitsesätete asjakohane kohandamine kauplemisel selliste toodetega, mille puhul piir kauba ja teenuse vahel on hägus (näiteks 3D-printimine), ning kaupadega, millel on märkimisväärsed digitaalsed komponendid (näiteks ühendatud sõidukid);

15.  toetab praeguse WTO elektroonilise edastamise tariife käsitleva moratooriumi alaliseks muutmist; kutsub liikmesriike üles kaitsma Euroopa huve kolmandate riikide mis tahes püüdluste eest saada tulu sellistest tariifidest;

16.  rõhutab jagamismajanduse väärtust nii ühtse turu sees kui ka ELi ettevõtjate ning tarbijate ja väljaspool ELi asuvate ettevõtjate vahel; usub, et seda liiki kaubanduse ülemaailmset kasvu tuleks näha kaubanduse tulevikus positiivse arenguna;

17.  rõhutab rahvusvaheliste standardite olulisust digitaalseadmete ja -teenuste jaoks, eelkõige küberturvalisuse valdkonnas; palub komisjonil töötada selle nimel, et tagada üldiste küberturvalisuse meetmete kasutuselevõtmine asjade interneti toodete ja pilvepõhiste teenuste puhul.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	12.10.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	20 4 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	John Stuart Agnew, Dita Charanzová, Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Anna Maria Corazza Bildt, Dennis de Jong, Liisa Jaakonsaari, Philippe Juvin, Antonio López-Istúriz White, Marlene Mizzi, Nosheena Mobarik, Jiří Pospíšil, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Jasenko Selimovic, Igor Šoltes, Catherine Stihler, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Birgit Collin-Langen, Edward Czesak, Anna Hedh, Arndt Kohn, Roberta Metsola, Marc Tarabella
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Andrey Kovatchev

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

20	+
ALDE	Dita Charanzová, Jasenko Selimovic
ECR	Edward Czesak, Nosheena Mobarik, Anneleen Van Bossuyt
PPE	Carlos Coelho, Birgit Collin-Langen, Anna Maria Corazza Bildt, Antonio López-Istúriz White, Roberta Metsola, Jiří Pospíšil
S&D	Sergio Gaetano Cofferati, Anna Hedh, Liisa Jaakonsaari, Arndt Kohn, Marlene Mizzi, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Catherine Stihler, Marc Tarabella

4	–
EFDD	John Stuart Agnew
ENF	Mylène Troszczynski
GUE/NGL	Dennis de Jong
Verts/ALE	Igor Šoltes

3	0
EFDD	Marco Zullo
PPE	Philippe Juvin, Andrey Kovatchev

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (24.10.2017)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

digitaalkaubanduse strateegia loomise kohta
(2017/2065(INI))

Arvamuse koostaja: Angelika Mlinar

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus),

–  võttes arvesse isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (Euroopa lepingute seeria nr 108) ja selle lisaprotokolli,

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni Atlandi-üleste andmevoogude kohta[1],

–  võttes arvesse määruse (EL) 2016/679 artiklit 45, milles sätestatakse, et kolmas riik tagab isikuandmete kaitse piisava taseme oma siseriikliku õiguse või võetud rahvusvaheliste kohustuste, õigusriigi põhimõtete, inimõiguste austamise ning sõltumatute järelevalveasutuste olemasolu ja tõhusa toimimise kaudu,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-362/14 (Schrems), milles selgitati, et kaitse piisavaks tasemeks kolmandas riigis tuleb lugeda tase, mis on „sisuliselt samaväärne“ sellega, mis on Euroopa Liidus tagatud vastavalt direktiivile 95/46/EÜ koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Aruanne kaubanduspoliitika strateegia „Kaubandus kõigile“ rakendamise kohta – Edumeelse kaubanduspoliitika kujundamine üleilmastumise ohjamiseks (COM(2017)0491),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta, sh selle artikkel 8, mis käsitleb õigust isikuandmete kaitsele, Euroopa Liidu toimimise lepingu sama põhiõigust käsitlev artikkel 16 ja Euroopa Liidu lepingu artikkel 2 on Euroopa Liidu suhtes siduvad;

B.  arvestades, et isikuandmete kaitse on kaubanduslepingutes vääramatu klausel ja et andmekaitse on ELi kaubandusläbirääkimiste volitustest alati välja jäetud;

C.  arvestades, et andmete vaba liikumine on kaasaegse majanduse lahutamatu osa, see võimaldab piiriüleste teenuste pakkumist, luues seega kasutajate jaoks palju käegakatsutavaid eeliseid, edendab Euroopa ettevõtete, sealhulgas VKEde ülemaailmset haaret ning peaks lähiaastatel veelgi kasvama;

D.  arvestades, et ELi andmekaitseraamistik juba võimaldab andmete vaba liikumist ELis ja nende edastamist kolmandatele riikidele, eeldusel et järgitakse selle sätteid, millega tagatakse, et liidus garanteeritud isikuandmete kaitse tase andmete edastamise tõttu ei kahjustu;

E.  arvestades, et isikuandmete kaitse üldmääruses mitte ainult ei täpsustata kolmandate riikide kaitsetaseme hindamise (kaitse piisavuse otsused) eeskirju, vaid sellega kodifitseeritakse ka üks vahendeist, mida kasutatakse juba andmete rahvusvahelise edastamise korral (siduv kontsernisisene eeskiri) ja nähakse ette kaks lisavõimalust isikuandmete edastamise hõlbustamiseks (sertifikaadid ja toimimisjuhendid);

F.  arvestades, et isikuandmete kaitse on põhiõigus ning selle valdkonna ranged nõuded aitavad suurendada usaldust digitaalmajanduse vastu ja seega edendada ka digitaalkaubanduse arengut; arvestades, et rangete andmekaitsenõuete edendamine ja rahvusvahelise kaubanduse hõlbustamine peavad käima digitaalajastul käsikäes; arvestades, et seetõttu ei saa isikuandmete kaitse üldmäärust pidada andmevoogude takistuseks;

G.  arvestades, et kaubanduslepingud saavad aidata parandada digitaalõigusi; arvestades, et võrgu neutraalsust, andmete põhjendamatute sundlokaliseerimisnõuete keelamist, andmete turvalisust, andmetöötluse ja andmete salvestamise turvalisust, krüpteerimist ja vahendaja vastutust käsitlevate sätete lisamine kaubanduslepingutesse võib tugevdada eeskätt sõnavabaduse kaitset;

H.  arvestades, et andmete kogumine, salvestamine, töötlemine ja edastamine kooskõlas andmekaitset käsitleva ELi õigustikuga ning selliste andmete digiteerimine on muutunud tänapäevaste ärimudelite lahutamatuks osaks;

I.  arvestades, et liikmesriigid peavad digitaalkaubandusest kasu saama, ning see nõuab tihedat koostööd komisjoni, liikmesriikide ja ELi tööstusharude vahel;

1.  kutsub komisjoni üles tagama, et piiriülesed andmeedastused oleksid kooskõlas ELi andmekaitsealase õigustiku ja ELi põhiõiguste standarditega, eelkõige kahepoolsel tasandil kaitse piisavuse otsuste kaudu ning rahvusvahelisel tasandil, lisades ELi kaubanduskokkulepetesse horisontaalsätte, millega säilitatakse täielikult osapoole õigus kaitsta isikuandmeid ja eraelu puutumatust ning välditakse põhjendamatuid nõudeid andmete lokaliseerimiseks, kuid tingimusel, et sätet ei tohi kasutada andmevoogude piiramiseks muul eesmärgil kui isikuandmete kaitseks; kutsub komisjoni üles taotlema Euroopa andmekaitseinspektori ja tulevase Euroopa Andmekaitsenõukogu ametlikku arvamust mis tahes selliste eeskirjade kohta, mis on juba koostamise etapis;

2.  toetab kõigi isikuandmete kaitse üldmääruses ette nähtud vahendite tõhusat kasutamist tugeva õigusliku raamistiku tagamiseks, tunnustades samal ajal asjaolu, et isikuandmete edastamise ELi eeskirjadega võidakse keelata selliste andmete töötlemine kolmandates riikides, kui viimased ei järgi kaitse piisavuse ELi nõudeid;

3.  rõhutab vajadust käsitleda peamise prioriteedina kõiki digitaalse protektsionismi vorme, sh põhjendamatuid andmete lokaliseerimise nõudeid muudel eesmärkidel kui andmekaitse, sest niisugune protektsionism on vastuolus ELi andmekaitse-eeskirjade eesmärkidega, takistab tõsiselt Euroopa ettevõtete võimalusi kolmandate riikide turgudel ja kahjustab digitaalkaubanduse tõhususest tulenevaid eeliseid; rõhutab, et igasugune andmevoogude piirang peab olema põhjendatud;

4.  nõuab tungivalt, et komisjon näitaks eeskuju ja kehtestaks rahvusvahelisel tasandil andmevoogudele ranged andmekaitsenõuded ning konsulteeriks enne läbirääkimisi selliste rahvusvaheliste või kaubanduslepingute üle, mis võivad mõjutada andmekaitset, ja nende läbirääkimiste ajal asjaomaste ELi andmekaitsealaste institutsioonide ja asutustega; rõhutab sellega seoses komisjoni kohustust, mis tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikest 10, kus on sätestatud, et Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel;

5.  rõhutab, et kaubanduspoliitika juba aitab kaasa korruptsioonivastasele võitlusele, näiteks suurendades määruste ja lepingute sõlmimise menetluste läbipaistvust ja lihtsustades tolliprotseduure; juhib tähelepanu sellele, et digitaalkaubanduse strateegiat võiks jätkuvalt kasutada korruptsiooni vastu võitlemiseks ning see peaks tagama rahvusvaheliste konventsioonide ja põhimõtete rakendamise, ausa konkurentsi siseturul, standardite ühtlustamise ning tarbijakaitse ja julgeoleku;

6.  rõhutab, et kuigi digitaalse ühtse turu strateegias käsitletakse paljusid digitaalse kaubanduse probleeme, seisavad ELi ettevõtted ikkagi silmitsi oluliste ülemaailmsete takistustega, nagu läbipaistmatud eeskirjad, valitsuse sekkumine ja andmete põhjendamatu lokaliseerimine või salvestamine; juhib tähelepanu sellele, et mõningatel digitaalse ühtse turu strateegia põhimeetmetel, nagu ELi pilvandmetöötluse algatus ja autoriõiguse reform, on rahvusvaheline mõõde, mida võiks käsitleda Euroopa digitaalkaubanduse strateegias.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	19.10.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	52 3 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Asim Ahmedov Ademov, Jan Philipp Albrecht, Gerard Batten, Heinz K. Becker, Michał Boni, Caterina Chinnici, Daniel Dalton, Rachida Dati, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Raymond Finch, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Jussi Halla-aho, Monika Hohlmeier, Sophia in 't Veld, Eva Joly, Dietmar Köster, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Monica Macovei, Roberta Metsola, Claude Moraes, Alessandra Mussolini, József Nagy, Péter Niedermüller, Soraya Post, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Harald Vilimsky, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský, Auke Zijlstra
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Anna Maria Corazza Bildt, Ignazio Corrao, Gérard Deprez, Lívia Járóka, Dennis de Jong, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Andrejs Mamikins, Angelika Mlinar, Kati Piri, Jaromír Štětina, Axel Voss
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Xabier Benito Ziluaga, Josu Juaristi Abaunz, Kaja Kallas, Martin Sonneborn, Janusz Zemke

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

52	+
ALDE	Gérard Deprez, Nathalie Griesbeck, Sophia in 't Veld, Kaja Kallas, Angelika Mlinar
ECR	Daniel Dalton, Jussi Halla-aho, Monica Macovei, Helga Stevens
EFDD	Ignazio Corrao, Laura Ferrara, Kristina Winberg
ENF	Harald Vilimsky
GUE/NGL	Xabier Benito Ziluaga, Cornelia Ernst, Josu Juaristi Abaunz
NI	Martin Sonneborn
PPE	Asim Ahmedov Ademov, Heinz K. Becker, Michał Boni, Anna Maria Corazza Bildt, Rachida Dati, Monika Hohlmeier, Lívia Járóka, Barbara Kudrycka, Roberta Metsola, Alessandra Mussolini, József Nagy, Csaba Sógor, Jaromír Štětina, Traian Ungureanu, Axel Voss, Tomáš Zdechovský
S&D	Caterina Chinnici, Ana Gomes, Sylvie Guillaume, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Cécile Kashetu Kyenge, Dietmar Köster, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Andrejs Mamikins, Claude Moraes, Péter Niedermüller, Kati Piri, Soraya Post, Birgit Sippel, Janusz Zemke
Verts/ALE	Jan Philipp Albrecht, Eva Joly, Judith Sargentini, Bodil Valero

3	–
EFDD	Gerard Batten, Raymond Finch
ENF	Auke Zijlstra

1	0
GUE/NGL	Dennis de Jong

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0233.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	23.11.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	33 0 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	William (The Earl of) Dartmouth, Laima Liucija Andrikienė, Maria Arena, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Edouard Ferrand, Santiago Fisas Ayxelà, Karoline Graswander-Hainz, Heidi Hautala, Nadja Hirsch, France Jamet, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, David Martin, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Alessia Maria Mosca, Artis Pabriks, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Viviane Reding, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Jan Zahradil
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Klaus Buchner, Nicola Danti, Bolesław G. Piecha, Frédérique Ries, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Ramon Tremosa i Balcells, Jarosław Wałęsa
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Merja Kyllönen, Marco Zullo

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

33	+
ALDE	Frédérique Ries, Marietje Schaake, Nadja Hirsch, Ramon Tremosa i Balcells
ECR	Bolesław G. Piecha, Emma McClarkin, Jan Zahradil, Joachim Starbatty
EFDD	Marco Zullo, William (The Earl of) Dartmouth
PPE	Adam Szejnfeld, Artis Pabriks, Daniel Caspary, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Jarosław Wałęsa, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Laima Liucija Andrikienė, Salvatore Cicu, Santiago Fisas Ayxelà, Tokia Saïfi, Viviane Reding
S&D	Alessia Maria Mosca, Bernd Lange, David Martin, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Joachim Schuster, Jude Kirton-Darling, Karoline Graswander-Hainz, Maria Arena, Nicola Danti
VertsALE	Heidi Hautala, Klaus Buchner

0	–

5	0
ENF	Edouard Ferrand, France Jamet
GUE/NGL	Anne-Marie Mineur, Helmut Scholz, Merja Kyllönen

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu