RAPORT ELi kodakondsuse 2017. aasta aruande ja kodanike õiguste tugevdamise kohta demokraatlike muutuste liidus

30.11.2017 - (2017/2069(INI))

Petitsioonikomisjon
Raportöör: Beatriz Becerra Basterrechea
Arvamuse koostaja (*):
Csaba Sógor, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi kodakondsuse 2017. aasta aruande ja kodanike õiguste tugevdamise kohta demokraatlike muutuste liidus

(2017/2069(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 24. jaanuaril 2017. aastal avaldatud aruannet „Kodanike õiguste tugevdamine demokraatlike muutuste liidus. 2017. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta“ (COM(2017)0030),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 25 kohast aruannet „ELi kodakondsuse tugevdamiseks aastatel 2013–2016 tehtud edusammud“,

–  võttes arvesse komisjoni läbiviidud ELi kodakondsust käsitlevat 2015. aasta avalikku konsultatsiooni ning valimisõigusi ja kodakondsust käsitlevate 2015. aasta Eurobaromeetri uuringute tulemusi,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 2, 6 ja 9–12, ELi toimimise lepingu artikleid 18–25 ja ELi põhiõiguste harta artikleid 11, 21 ja 39–46,

–  võttes arvesse ELi lepingu artiklis 2 sätestatud õigusriigi põhimõtte austamist,

–  võttes arvesse ELi lepingu artikli 3 lõiget 2, milles sätestatakse isikute vaba liikumise õigus,

–  võttes arvesse ELi põhiõiguste harta artiklis 44 sätestatud petitsiooniõigust,

–  võttes arvesse ELi lepingu artiklit 165,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklis 227 sätestatud petitsiooniõigust,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 29. veebruari 2016. aasta järeldusi ühtse turu strateegia kohta[1] ja eelkõige dokumenti 18. septembril 2015 Lissabonis toimunud SOLVITi keskuste mitteametliku kohtumise tulemuse kohta[2],

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni ELi kodakondsust käsitleva 2013. aasta aruande kohta „ELi kodanikud – teie õigused, teie tulevik“[3]

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2016. aasta resolutsiooni ELi käsitleva õppe kohta koolides[4],

–  võttes arvesse oma 6. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 2014. aasta aruande kohta[5],

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile lapsendamiste piiriüleste aspektide kohta[6],

–  võttes arvesse oma 2. märtsi 2017. aasta resolutsiooni programmi „Kodanike Euroopa“ rakendamise kohta[7],

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades otsuste tunnustamist ja täitmist, ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (COM(2016)0411),

–  võttes arvesse oma raportit laste heaolu küsimusi käsitleva töörühma tegevuse kohta ja eelkõige selle järeldusi[8],

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2016. aasta resolutsiooni petitsioonikomisjoni 2015. aasta tegevuse kohta[9],

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni 23. veebruari 2017. aasta arvamust[10] ja põhiseaduskomisjoni 1. juuni 2017. aasta arvamust[11] Euroopa Komisjoni aruande kohta, milles käsitletakse ELi õiguse kohaldamise järelevalvet 2015. aastal,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni korraldatud kuulamisi aastatel 2016 ja 2017, eelkõige kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, petitsioonikomisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ühist avalikku kuulamist 11. mail 2017. aastal teemal „Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike olukord ja õigused“, 11. oktoobri 2016. aasta avalikku kuulamist teemal „ELi kodanike vaba liikumise ja töötamise takistused siseturul“, 4. mai 2017. aasta avalikku kuulamist teemal „Võitlus diskrimineerimise vastu ja vähemuste kaitse“, 15. märtsil 2016. aastal Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi ning Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, petitsioonikomisjoni, põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni korraldatud avalikku ühist kuulamist teemal „Liidu kodakondsus praktikas“ ning 29. juunil 2017. aastal kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ja petitsioonikomisjoni korraldatud ühist kuulamist kodakondsusetuse kohta,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni 22. veebruari 2016. aasta kuulamist teemal „ELi põhiõiguste harta kohaldamisala laiendamine (artikkel 51)?“, 21. juuni 2016. aasta kuulamist teemal „Läbipaistvus ja teabevabadus ELi institutsioonides“ ja 22. juuni 2017. aasta kuulamist teemal „Kodanike kindlustunde ja usalduse taastamine ELi suhtes“ koos käesoleva ametiaja varasemate kuulamistega teemal „Petitsiooniõigus“ (23. juuni 2015) ja teemal „Euroopa kodanikualgatus“ (26. veebruar 2015),

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni taotlusel Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna C poolt 2016. ja 2017. aastal tellitud uuringuid „ELi kodanike ja nende pereliikmete liikumis- ja elamisvabaduse takistused“, „Saadud petitsioonidest ilmnev diskrimineerimine“, „Brexiti mõju petitsiooniõigusele ja petitsioonikomisjoni pädevusele, vastutusele ja tegevusele“ ning „Petitsioonikomisjoni kaitsev roll ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kontekstis“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, põhiseaduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0385/2017),

A.  arvestades, et ELi kodakondsus ja sellega seotud õigused kehtestati algselt 1992. aastal Maastrichti lepinguga ning neid täiendati 2009. aasta detsembris jõustunud Lissaboni lepinguga ning ELi põhiõiguste hartaga;

B.  arvestades, et kodakondsuse teostamise eelduseks on kõigi inimõiguste, eeskätt majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste tagamine ja kasutamine;

C.  arvestades, et ELi lepingutes sätestatud eesmärkide, nagu täielik tööhõive ja sotsiaalne areng, saavutamiseks välja töötatud terviklik lähenemisviis on oluline selleks, et võimaldada ELi kodakondsusest tulenevate õiguste ja vabaduste tegelikku kasutamist;

D.  arvestades, et ELi kodakondsus saadakse liikmesriigi kodakondsuse kaudu, mis on reguleeritud siseriiklike õigusaktidega; arvestades, et samas tulenevad ELi kodakondsusest õigused ja kohustused, mis on sätestatud ELi õiguses ega sõltu liikmesriikidest; arvestades, et eespool nimetatud põhjusel on samuti tõsi, et liikmesriigid, sh nende ametiasutused, ei saa neid õigusi ja kohustusi põhjendamatult piirata; arvestades, et riigi kodakondsuse andmisel peaksid liikmesriigid juhinduma ELi õiguse põhimõtetest, näiteks proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõttest, mida on põhjalikult käsitletud Euroopa Kohtu praktikas; arvestades, et aluslepingute kohaselt pööravad ELi institutsioonid võrdselt tähelepanu igale ELi kodanikule;

E.  arvestades, et ELi kodanikud eeldavad, et liikmesriigid, sh nende ametiasutused, rakendavad nii ühenduse õigust kui ka siseriiklikke õigusnorme, mis on eelduseks sellele, et kodanikud saaksid tulemuslikult kasutada oma Euroopa kodakondsusest tulenevaid õiguseid;

F.  arvestades, et ELi kodakondsuse edendamispüüd on seotud demokraatia kvaliteedi parandamisega liidu tasandil, põhiõiguste ja -vabaduste tegeliku kasutamisega ning iga kodaniku võimalusega osaleda liidu demokraatlikus elus;

G.  arvestades, et ühe liikmesriigi piiri mis tahes ühepoolne muutmine rikub vähemalt Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 2 ning artikli 4 lõiget 2 ning seab lisaks ohtu ELi kodakondsusest tulenevate õiguste kasutamise;

H.  arvestades, et Lissaboni lepinguga konsolideeriti ELi kodakondsuse lahutamatud õigused ja tagatised, muu hulgas vabadus reisida, töötada ja õppida teistes ELi riikides, vabadus osaleda Euroopa poliitilises elus, edendada võrdõiguslikkust ja mitmekesisuse austamist ning olla kaitstud eelkõige kodakondsuse alusel toimuva diskrimineerimise eest; arvestades, et viimastel kümnenditel ELis vabalt liikumise õiguse üha suurema kasutamise tagajärg on see, et ühe perekonna liikmetel, kaasa arvatud sageli lastel, on eri riikide kodakondsus; arvestades, et kuigi see suundumus on hea ELi kodakondsuse kui omaette institutsiooni kindlustamiseks, toob see eri valdkondades, sealhulgas õigusküsimustes, kaasa teatavaid vajadusi ja probleeme;

I.  arvestades, et Ühendkuningriigi EList lahkumise ehk Brexiti väljavaade on tõstnud esile ELi kodakondsusega seotud õiguste tähtsuse ja nende olulise rolli miljonite ELi kodanike igapäevaelus ning on suurendanud ELis teadlikkust õiguste kaotamisest, mida Brexit võib mõlemale poolele kaasa tuua, eriti 3 miljonile Ühendkuningriigis elavale ELi kodanikule ja 1,2 miljonile ELis elavale Ühendkuningriigi kodanikule;

J.  arvestades, et lisaks Ühendkuningriigis toimuvale seavad pagulaste humanitaarkriis, kokkuhoiupoliitika laastav sotsiaalne ja majanduslik mõju, töötuse ja vaesuse kõrge tase ning ksenofoobia ja rassismi tõus Euroopa Liidus kahtluse alla süsteemi usaldusväärsuse ning Euroopa projekti tervikuna;

K.  arvestades, et õigus liikumisvabadusele ja selle kasutamisele on ELi kodakondsuse puhul keskse tähtsusega ning need täiendavad ELi siseturu muid vabadusi; arvestades, et noorte eurooplaste seas on liikumisvabadus eriti hinnatud ning ELi kodanikud peavad liikumisvabadust enim tunnustatud ja populaarseks õiguseks, kuna rahu tagamise järel on tegemist ELi kõige positiivsema saavutusega;

L.  arvestades, et nagu osutatakse mitmes laekunud petitsioonis, on mitu liikmesriiki rikkunud liikumisvabadust ja selle kasutamist, saates ELi kodanikke oma territooriumilt välja või ähvardades seda teha;

M.  arvestades, et komisjonile ja siseturu probleemide lahendamise võrgustikule (SOLVIT) esitatud petitsioonide ja kaebuste kohaselt on ELi kodanikel oma põhiõiguste ja -vabaduste kasutamisel märkimisväärseid raskusi tõsiste majanduslike ja tööhõiveprobleemide tõttu, mida süvendavad ELi tasandil ja liikmesriikides kehtestatud kokkuhoiumeetmed ning liikmesriikide halduskoormus ja bürokraatia, ning liikmesriikide ametiasutuste antava eksitava teabe ja/või nendepoolse koostöö puudumise tõttu;

N.  arvestades, et ELi põhiõiguste harta artiklis sätestatud põhimõte, mille kohaselt on keelatud diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu, on ELi kodakondsuse esmane väljendus; arvestades, et samal ajal on see liikumisvabaduse eduka kasutamise oluline eeldus, nagu nähtub petitsioonidest;

O.  arvestades, et vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine on ELi üks põhiväärtusi, mis on sätestatud aluslepingutes; arvestades, et ligikaudu 8 % ELi kodanikest kuulub rahvusvähemusse ja ligikaudu 10 % kodanikest räägib piirkondlikku või vähemuskeelt; arvestades, et vähemuste tulemuslikku kaitset tuleb tugevdada;

P.  arvestades, et kodanike õiguste ja demokraatlike institutsioonide tugevdamine hõlmab võitlust diskrimineerimise ja soolise ebavõrdsuse vastu kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega;

Q.  arvestades, et naiste alaesindatus otsustustasandi ametikohtadel, eelkõige poliitilises tegevuses ja ettevõtete juhatuse tasandil, takistab suutlikkuse arendamist ja vähendab naiste osalemist ELi demokraatlikus elus;

R.  arvestades, et naiste osalemist poliitiliste otsuste tegemisel ja juhirolli selles takistavad jätkuvalt mitmesugused tegurid, näiteks sooliste stereotüüpide püsimine ning hiljutise majanduskriisi tagajärjed ja negatiivne mõju soolise võrdõiguslikkuse küsimustele;

S.  arvestades, et piiriüleste perekonnasiseste vaidluste korral ohvrite kaitsmisel soolise ja koduse vägivalla eest püsivad ELis märkimisväärsed lõhed;

T.  arvestades, et naiste diskrimineerimine ELis takistab võrdsuse saavutamist; arvestades, et naised on jätkuvalt alaesindatud nii hääletajatena kui ka juhtivatel ametikohtadel nii valitavates ametites, avalikus teenistuses, akadeemilistes ringkondades, meedias kui ka erasektoris; arvestades, et naiste laialt levinud mitmekordne diskrimineerimine ning vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate naiste ebaproportsionaalselt suur arv takistavad naistel oma kodanikuõigusi täiel määral kasutada;

U.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklites 20 ja 227 ning ELi põhiõiguste harta artiklis 44 sätestatud õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole on üks ELi kodakondsuse tugisammas, ELi kodanike õiguste seas tuntuselt teisel kohal ning selle ülesanne on luua kodanike ja Euroopa institutsioonide vaheline ühenduslüli protsessi kaudu, mis peab olema avatud, demokraatlik ja läbipaistev;

V.  arvestades, et ELi kodanike põhiõiguste tagamist oleks võimalik saavutada ELi põhiõiguste harta artikli 51 tõlgendamiseks kasutatava uue lähenemisviisiga;

W.  arvestades, et Euroopa kodanikud on Euroopa Parlamendis otseselt esindatud ja neil on demokraatlik õigus Euroopa Parlamendi valimistel kandideerida ja hääletada isegi juhul, kui nad elavad teises liikmesriigis; arvestades, et kõik liikmesriigid ei soodusta ega edenda võrdselt vaba liikumise õigust kasutanud Euroopa kodanike õigust hääletada Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel; arvestades, et mitmes petitsioonis juhitakse tähelepanu bürokraatlikele tõketele ja halduslikele või muudele puudujääkidele nende isikute hääleõiguse kasutamisel, kes tahavad hääletada oma päritoluliikmesriigi riiklikel või kohalikel valimistel, kuid elavad teises liikmesriigis; arvestades, et on kodanikke, kel on takistusi selle demokraatliku õiguse kasutamisel, näiteks puuetega inimesed liikmesriikides, kes on ratifitseerinud puuetega inimeste õiguste konventsiooni, kuid ei ole täitnud kohustust reformida oma valimisseadust selleks, et puuetega inimesed saaksid kasutada oma hääleõigust;

X.  arvestades, et kodanikel on õigus korraldada koos teiste ELi kodanikega kõigist liikmesriikidest Euroopa kodanikualgatus või seda toetada, mis peaks võimaldama neil osaleda ELi seadusandliku tegevuskava koostamises; arvestades, et Euroopa kodanikualgatus on oluline otsedemokraatia vahend, mis võimaldab kodanikel aktiivselt osaleda ELi poliitika ja õigusloome kujundamises; arvestades, et see peaks olema läbipaistev ja tulemuslik; arvestades, et kõnealuse õiguse kasutamine ei ole siiani olnud piisav;

Y.  arvestades, et Schengeni ala loomine ja Schengeni acquis’ lõimimine ELi raamistikku on oluliselt tõhustanud liikumisvabadust ELis ja on ühtlasi Euroopa integratsiooniprotsessi üks suurimaid saavutusi; arvestades, et Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas oma 9. juuni 2011. aasta järeldustes nr 9166/3/11 ja 9167/3/11 Schengeni hindamisprotsessi edukat lõpetamist ning Bulgaaria ja Rumeenia tehnilist valmisolekut Schengeni alaga ühinemiseks;

Z.  arvestades, et turvalisus on üks ELi kodanike suurimatest muredest; arvestades, et EL peaks tekitama oma kodanikes tunde, et nende vabadust kaitstakse ja turvalisus tagatakse kogu ELi territooriumil, tagades samas nende vabaduste ja õiguste samaväärse tunnustamise ning kaitse; arvestades, et terrorism on globaalne oht, millega tuleb Euroopa kodanike turvalisuse tagamiseks tõhusalt tegeleda kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil;

AA.  arvestades, et vastavalt komisjoni mõjuhinnangule, mis on lisatud nõukogu 20. aprilli 2015. aasta direktiivile (EL) 2015/637, mis käsitleb koordineerimis- ja koostöömeetmeid, millega hõlbustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides[12], reisib või elab ligikaudu seitse miljonit Euroopa Liidu kodanikku väljaspool ELi riikides, kus nende riikidel ei ole saatkonda või konsulaati; arvestades, et esindamata ELi kodanike arv suureneb 2020. aastaks tõenäoliselt vähemalt kümne miljoni inimeseni; arvestades, et ELi kodanikel on ELi mittekuuluva riigi territooriumil, kus puudub nende päritoluriigi esindus, õigus mis tahes muu liikmesriigi diplomaatilise ja konsulaarasutuse kaitsele samadel tingimustel, mida kohaldatakse asjaomase riigi kodanike suhtes;

1.  võtab teadmiseks komisjoni 2017. aasta aruande ELi kodakondsuse kohta, milles on loetletud järgmiste aastate uued prioriteedid tegevusvaldkondade kaupa; tuletab meelde, et ELi õiguse korrektne kohaldamine on liikmesriikide ja ELi institutsioonide jagatud vastutus; rõhutab sellega seoses komisjoni tähtsat rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana ELi toimimise lepingu artiklite 258–260 rakendamisel; väidab, et prioriteedid peavad olema määratletud selliselt, et saaks tõhusalt tegeleda kodanike muredega ning et järgmiseks kolmeks aastaks on vaja selgelt määratletud, konkreetseid kohustusi ja meetmeid; nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks ELi õiguskaitsepoliitika elluviimist, kasutades kõiki olemasolevaid vahendeid ja mehhanisme;

2.  märgib, et petitsiooniõigus, õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole ning dokumentidele ja registritele juurdepääsu õigus on ELi kodakondsuse põhjapanevad, käegakatsutavad elemendid, mis suurendavad otsuste tegemise läbipaistvust; väljendab seetõttu soovi, et neid õigusi komisjoni aruandes ELi kodakondsuse kohta edendataks ja esile tõstetaks kui võtmetähtsusega elemente ja asjakohaselt kajastataks;

3.  rõhutab asjaolu, et petitsioonide esitamise õiguse tõhusat kasutamist on hõlbustanud petitsioonide täiustatud menetlemine Euroopa Parlamendis ja petitsioonikomisjoni portaali käivitamine 2014. aasta lõpus, mis võimaldab petitsioone lihtsal viisil esitada ja tõhusamalt hallata, nagu on kirjeldatud petitsioonikomisjoni vastavates aastaaruannetes; nõuab, et viivitamata viidaks lõpule projekti järgmiste etappide rakendamine ette nähtud viisil, kuna see võimaldab petitsioonide esitajatele ja toetajatele palju interaktiivsemat petitsioonimenetluse jälgimist;

4.  rõhutab, et edukas kodanikuõiguste kasutamine eeldab, et liikmesriigid järgivad kõiki õiguseid ja vabadusi, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas; rõhutab asjaolu, et demokraatlik ja kodanike osalusel toimuv valitsemine, võimalikult suur läbipaistvus ja kõigi kodanike otsene kaasamine otsustusprotsessidesse tugevdavad kokkuvõttes ELi kodakondsust; kutsub liikmesriike üles andma ELi kodanikele rohkem teavet nende õiguste ja kohustuste kohta ning lihtsustama nende õiguste võrdset teostamist ja võrdset austamist nii kodanike päritoluriigis kui ka muudes liikmesriikides; tõstab esile olemasolevaid erandeid, mida mõni liikmesriik on teinud ELi aluslepingute osadest, mis tekitab tegelikke erinevusi kodanike õigustes;

5.  avaldab suurt kahetsust, et peaaegu kümne aasta jooksul ei ole ELi diskrimineerimisvastase direktiivi vastuvõtmisel suudetud erilisi edusamme teha; kutsub kõiki ELi institutsioone ja liikmesriike üles uuesti alustama asjakohaseid läbirääkimisi ja käsitlema neid kõrgeima prioriteedina; võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse aktiivselt toetada nende läbirääkimiste lõpuleviimist;

6.  peab kahetsusväärseks pikaajalist edusammude puudumist 2008. aastal esitatud ettepaneku osas võtta vastu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest; kordab oma üleskutset, et nõukogu selle ettepaneku võimalikult kiiresti vastu võtaks;

7.  leiab, et tuleks suurendada ELi poliitika tõhusust diskrimineerimisvastase võitluse valdkonnas ja eemaldada allesjäänud tõkked; soovitab komisjonil ajakohastada kaks esimest diskrimineerimisvastast direktiivi, nimelt nõukogu direktiivid 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ, et viia need kooskõlla aluslepingute kehtiva versiooniga ja ELi põhiõiguste hartaga;

8.  kutsub üles võtma vastu tõhusa reguleeriva raamistiku ja kooskõlastusmeetmed ELi ja liikmesriikide tasandil, et tagada sotsiaalse kaitse kõrge tase ja piisava tasuga püsivate töökohtade loomine; leiab, et selline lähenemisviis on ELi kodakondsusega seotud põhiõiguste ja -vabaduste tugevdamisel määrava tähtsusega;

9.  rõhutab, et ELi ja liikmesriikide tasandil võetud kokkuhoiumeetmed on süvendanud majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, piirates seega oluliselt ELi kodakondsusega seotud põhiõiguste ja -vabaduste tegelikku kasutamist;

10.  tuletab meelde oma resolutsiooni ja komisjoni ettepanekut võtta vastu ülddirektiiv liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses toodete ja teenuste, sh eri transpordiliikide ligipääsetavusnõuetega; soovitab, et seadusandjad kiirendaksid oma tegevust Euroopa juurdepääsetavuse akti vastuvõtmisel; tervitab saavutatud institutsioonidevahelist kokkulepet, mille kohaselt ELi autoriõiguses rakendatakse Marrakechi lepingut ja mida petitsioonikomisjon on toetanud 2011. aastast alates, ning kordab oma nõudmist, et EL ja selle liikmesriigid Marrakechi lepingu kiiresti ratifitseeriksid; kutsub kõiki liikmesriike üles ratifitseerima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja allkirjastama selle protokolli; toetab vastastikku tunnustatava ELi puudega isiku kaardi kasutamise laiendamist võimalikult paljudesse liikmesriikidesse; ergutab liikmesriike hõlbustama puuetega inimeste ja piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste liikuvust ELis; toonitab, et ELi veebisaitide juurdepääsetavust puuetega inimestele on vaja parandada;

11.  kutsub komisjoni üles võtma aktiivsemaid meetmeid võitluses LGBTI-inimeste diskrimineerimise vastu ja astuma vastu homofoobiale, määratledes konkreetsed meetmed riigi ja Euroopa tasandil; nõuab samal ajal, et ELi institutsioonid jälgiksid tähelepanelikult LGBTI-inimeste õigusi ja edendaksid LGBTI-inimeste ja nende perekondade piiriüleste õiguste tunnustamist ELis;

12.  tuletab meelde, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtet saab rakendada ainult strateegilise soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kaudu kõigis ELi poliitikavaldkondades, sealhulgas oma dokumendi „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ kaudu; kutsub komisjoni üles hõlbustama täielikku juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele kõigis liikmesriikides; kutsub komisjoni üles võtma sisulisi meetmeid, et kõrvaldada diskrimineerimine ja võidelda naiste kohta tehtavate diskrimineerivate avalduste vastu ELis, mis soodustavad soolisi stereotüüpe; kordab vajadust investeerida kodakondsusesse ja kodanikuharidusse ning soolist võrdõiguslikkust käsitlevasse haridusse kogu Euroopas; juhib tähelepanu soolisele palga- ja pensionilõhele ELis, mis vähendab miljonite naiste võimalust saavutada tegelik majanduslik sõltumatus; rõhutab, kui tähtis on noorte ja eelkõige naiste ja tüdrukute osalemine poliitikas ning palub komisjonil ja liikmesriikidel teha rohkem selleks, et neid osalema julgustada;

13.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle, et EL allkirjastaks ja viiks lõpule ühinemise Istanbuli konventsiooniga; peab siiski kahetsusväärseks, et keskendutakse vaid kahele aspektile, s.o kriminaalasjades tehtavale õigusalasele koostööle ning varjupaigaküsimustele ja välja- või tagasisaatmise lubamatusele, mis tekitab õiguskindlusetust ELi konventsiooniga ühinemise ulatuse suhtes; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kiirendaksid Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise ja rakendamise üle peetavaid läbirääkimisi; palub liikmesriikidel, kes seda veel teinud ei ole, konventsioon kiiresti ratifitseerida ja palub komisjonil teha ettepaneku võtta vastu direktiiv naistevastase vägivalla vastu võitlemise kohta; peab tervitatavaks töö- ja eraelu tasakaalu paketi esitamist komisjoni poolt ja palub kõikidel institutsioonidel need meetmed võimalikult kiiresti ellu viia; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama naiste asumist juhtivatele kohtadele ja nende esindatust sellistel kohtadel ning võtma konkreetseid meetmeid nende haavatavate kodanike probleemide lahendamiseks, kes kannatavad valdkonnaülese mitmekordse diskrimineerimise all, nii et need kodanikud saaksid kasutada oma kodanikuõigusi, näiteks asjakohaste strateegiate abil; palub, et nõukogu suurendaks pingutusi, et lõpetada naiste osalemist ettevõtete juhtorganites käsitleva direktiivi blokeerimine; kordab oma üleskutset, et komisjon võtaks dokumendi „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ vastu teatisena;

14.  tuletab meelde, et traditsioonilised rahvusvähemused on Euroopas juba sajandeid enamuskultuuridega koos eksisteerinud; rõhutab vajadust, et ELi institutsioonid etendaksid aktiivsemat rolli vähemuste kaitsmisel, näiteks edendades kohtumisi, seminare ja resolutsioone teadlikkuse parandamiseks ning võttes konkreetseid haldusmeetmeid ELi institutsioonides; on veendunud, et EL peaks kehtestama kõrged standardid vähemuste kaitseks, alustades seejuures standarditest, mis on kodifitseeritud sellistes rahvusvahelistes õigusaktides nagu Euroopa Nõukogu aktid, ning need standardid peaksid olema kindlalt lõimitud õigusraamistikku, millega tagatakse demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamine kogu ELis; ergutab kõiki liikmesriike viivitamata täielikult ratifitseerima rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ja Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartat ning rakendama aluslepinguid heas usus; tuletab lisaks meelde vajadust rakendada Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) raamistikus välja töötatud põhimõtteid; mõistab hukka mis tahes retoorika, mis õhutab diskrimineerima kodakondsuse alusel; ergutab liikmesriikide valitsusi leidma püsivaid lahendusi ja edendama keelelist mitmekesisust kõikides liikmesriikides ja ELis tervikuna, piiramata seda ELi ametlike keeltega, sest nii aluslepingud kui ka ELi põhiõiguste harta sisaldavad viiteid rahvusvähemuste kaitsele ja keele alusel toimuvale diskrimineerimisele;

15.  väljendab sügavat muret Euroopas elavate romade hulga pärast, kes on sünni registreerimisel aset leidnud diskrimineerimise ohvrid, kellel ei ole seetõttu isikut tõendavaid dokumente ja kellel puudub oma elukohariigis juurdepääs olulistele põhiteenustele ning seega ei ole neil võimalik kasutada ühtegi õigust ELis; kutsub liikmesriike üles võtma sellega seoses viivitamata parandusmeetmeid, et kaitsta nende põhiliste inimõiguste ja kõigi teiste ELi kodakondsusega kaasnevate õiguste kasutamisvabadust; palub komisjonil hinnata ja kontrollida olukorda liikmesriikides ning kehtestada õiguslikult siduvad õigusaktid nende inimeste tuvastamise ja kaitse kohta, kelle kodakondsust ei ole tunnustatud ja kes ei saa isikut tõendavaid dokumente;

16.  palub komisjonil ja liikmesriikidel esitada konkreetsed meetmed liikumisvabaduse takistuste kaotamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2017. aasta resolutsiooniga ELi kodanike liikumis- ja töötamisvabaduse takistuste kohta siseturul[13] ning Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooniga lapse parimate huvide kaitse kohta kogu ELis, lähtudes Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonidest[14];

17.  kutsub komisjoni üles kontrollima korrapäraselt direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamist liikmesriikides ja võtma asjakohaseid meetmeid liikumisvabaduse võimalike takistuste eemaldamiseks; kiidab heaks liidu kodanike liikumisvabaduse õigust käsitleva e-õppe vahendi, mis aitab kohalikel ametiasutustel paremini mõista liikumisvabadusega kaasnevaid õigusi ja kohustusi;

18.  tunnustab komisjoni pingutusi muuta kättesaadavaks ja hõlpsamini juurdepääsetavaks mitmesugused teavitamis- ja abistamisvõimalused nagu võrgustik „Europe Direct“, portaal „Teie Euroopa“ ja e-õiguskeskkond, milles käsitletakse Euroopa Liitu ja ELi poolt oma kodanikele antud õiguseid, eesmärgiga anda rohkem teavet üksikisikutele, kes kasutavad ELi kodanikele kuuluvaid õiguseid; tunnustab komisjoni ettepanekut luua ühtne digivärav, mis pakuks kodanikele veebis lihtsat juurdepääsu ühtsel turul õiguste kasutamisega seotud teabele, abile ja probleemide lahendamise teenustele;

19.  palub komisjonil tugevdada SOLVITi võrgustikku, parandades selle teenuste ja riiklike keskuste vahelist suhtlust, et tagada lahendamata ja korduvate juhtumite puhul paremad järelmeetmed ning ELi eri õiguskaitsevahendite, nagu süsteemide EU PILOT ja CHAP tihedam seostatus; kutsub liikmesriike samal ajal üles propageerima ELi kodanike seas SOLVITi võrgustikku ja selle teenuseid ning teisi hüvitamis- ja kodanikuosaluse mehhanisme nii liidu tasandil (näiteks Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni, Euroopa Ombudsmani ja Euroopa kodanikualgatuse abil) kui ka riiklikul tasandil (näiteks kohalike ombudsmanide, petitsioonikomisjonide või seadusandlike rahvaalgatuste abil);

20.  toetab ELi kodakondsust käsitlevas 2017. aasta aruandes komisjoni võetud kohustust korraldada kogu ELi hõlmav teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaania ELi kodakondsusõiguste kohta, et aidata kodanikel oma õigustest paremini aru saada; juhib tähelepanu sellele, et kodanikel peaks olema juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik Euroopa kodakondsuse tegelikuks tugevdamiseks, ning et see teave tuleks esitada selges ja arusaadavas vormis, et kodanikel oleks võimalik teha teadlikke otsuseid aluslepingute ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaste õiguste teostamisel; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et esineb ebaselgust ja vähest läbipaistvust läbirääkimistel selliste lepingute üle nagu Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus (TTIP) või laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping (CETA), mis mõjutavad kodakondsuse teostamise põhiaspekte; soovitab edendada läbipaistvust ja ennetavat konsulaarabi, mis on selle eesmärgi saavutamiseks kõige sobivam vahend, ning avaldada sobival viisil teavet, mis on vajalik, et uued elanikud saaksid end lihtsamini sisse seada;

21.  tuletab meelde, et tervishoiuteenuste kättesaadavus, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamine teistes liikmesriikides on valdkonnad, milles ELi kodanikel esineb sageli raskusi, ning nõuab komisjonilt jõulist tegevust selliste olukordade lahendamiseks;

22.  väljendab muret üldsuse kasvava poliitilise rahulolematuse pärast, mille põhjusteks on kokkuhoiupoliitika meetmed ning õiguste ja vabaduste piiramine; rõhutab vajadust seada esikohale võitlus ksenofoobia, rassismi, diskrimineerimise ning vaenu õhutamise vastu, mille kasv on muu hulgas tingitud nimelt neist kokkuhoiupoliitika meetmetest ning õiguste ja vabaduste piiramisest;

23.  tunnistab, et valimisaktiivsuse suurendamiseks Euroopa Parlamendi valimistel peavad tegutsema nii EL kui ka liikmesriigid; julgustab viimaseid edendama demokraatlikku osalemist, teavitades kodanikke paremini nende õigusest kandideerida ja hääletada kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel, tehes seda erinevate kanalite kaudu ja arusaadavas keeles ning kõrvaldades nende osalemiselt kõik takistused, nagu majanduslik, sotsiaalne või keeleline diskrimineerimine, ebaaus tegevus või korruptsioon; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kõrvaldaksid puuetega kodanike juurdepääsu takistused ja hõlbustaksid hääletamist oma tavapärasest hääletamiskohast eemal elavatel, töötavatel või õppivatel kodanikel, võttes näiteks kasutusele elektroonilised tuvastamis- ja hääletamislahendused;

24.  on seisukohal, et valimisi käsitleva akti reform võiks pakkuda liidule võimaluse muutuda demokraatlikumaks; toonitab asjaolu, et tuhanded eurooplased jagavad seda seisukohta; tuletab meelde vajadust edendada osalemist Euroopa Parlamendi valimistel, suurendades Euroopa tasandi erakondade nähtavust, ning kordab tõsiasja, et Euroopa mõõtme suurendamine Euroopa Parlamendi valimistel on ELi ja selle liikmesriikide jagatud vastutus; kutsub nõukogu üles lisama eelnimetatud õigusakti läbivaatamisel soolist aspekti arvestavaid ja sooliselt tasakaalus nimekirju; palub komisjonil tegeleda kaebustega hääleõiguse kasutamise kohta Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse valimistel, töötada välja konkreetne tegevuskava elektroonilise hääletamise kasutuselevõtuks Euroopa Parlamendi valimistel alates varaseimast võimalikust kuupäevast, ja teha see süsteem laiemalt kättesaadavaks kõigile ELi kodanikele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid kõik endast oleneva, et innustada inimesi, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust ja kes elavad alaliselt mõnes ELi liikmesriigis, võtma vastuvõtva liikmesriigi kodakondsust, et nad saaksid täies ulatuses kasutada ELi kodakondsusega seotud õigusi; on seisukohal, et ELi kodanikel, kes kolivad teise ELi liikmesriiki ja asuvad seal elama, peaks olema õigus kasutada hääleõigust oma päritolumaa riiklikel valimistel; palub liikmesriikidel, kes on pikemaks ajaks teise liikmesriiki elama kolinud kodanikud hääleõigusest ilma jätnud, kergendada nendele kodanikele määratud tingimusi ja säilitada nende õigus riiklikel valimistel hääletada; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vajalikud meetmed, mis võimaldavad puuetega inimestel kasutada oma hääleõigust ilma igasuguse diskrimineerimiseta; toetab võimalust võtta lisaks siseriiklikule isikut tõendavale dokumendile kasutusele Euroopa ID-kaart;

25.  palub Euroopa tasandi erakondadel leida tõhus lahendus valimisaktiivsuse vähenemisele ning kodanike ja ELi institutsioonide vahelise lõhe suurenemisele; leiab, et Euroopa Parlamendi teatava osa liikmete valimiseks riigiüleste nimekirjade kasutamine oleks positiivne panus ELi kodakondsuse kontseptsiooni edendamisse; nõuab tungivalt, et komisjon koostaks konkreetse tegevuskava elektroonilise hääletamise kasutuselevõtuks, pidades silmas 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi; on arvamusel, et komisjoni presidendi ametikohale üleeuroopaliste kandidaatide nimetamine Euroopa tasandi erakondade poolt on oluline samm tõelise Euroopa avaliku ruumi rajamise suunas, kuid on veendunud, et valimiskampaania üleeuroopaliseks muutmise eesmärki on võimalik saavutada ainult kogu Euroopat hõlmava tegevuse kaudu ning kohalikku ja riiklikku meediat, eeskätt avalikke meediakanaleid (raadio, televisioon, seminarid, internet) ühendavate võrgustike kaudu;

26.  võtab teadmiseks komisjoni viimase teatise (COM(2017)0482) Euroopa kodanikualgatuse kohta, mis sisaldab ettepanekut muuta 16. veebruari 2011. aasta määrust (EL) nr 211/2011 eesmärgiga parandada selle toimimist; loodab, et määruse läbivaatamise tulemuseks on läbipaistvam, tõhusam ja kasutajasõbralikum Euroopa kodanikualgatus, mis samas tagab kodanike demokraatliku ja laialdasema osalemise Euroopa arutelus ja tegevuskavade koostamises; rõhutab määruse tulevasel läbivaatamisel Euroopa Parlamendi märkimisväärset seadusandlikku rolli ja komisjoniga tehtava tiheda koostöö olulisust; kutsub komisjoni üles lisama sätted, mille eesmärk on vaadata läbi õigusliku vastuvõetavuse tingimused, Euroopa kodanikualgatuse registreerimise nõuded ning kodanikualgatuse läbivaatamise kord;

27.  leiab, et komisjonil tuleks liidu kodakondsuse huvides tugevdada Euroopa kultuurilist mõõdet; innustab rahastama programmist „Kodanike Euroopa“ rohkem uuenduslikke projekte, millel on potentsiaali avaldada süsteemset mõju; soovitab töötada paralleelselt programmiga „Kodanike Euroopa“ ning selle täiendamiseks välja programmi „Tunne Euroopat“;

28.  teeb ettepaneku, et liidu kodakondsuse ja selle teostamise tugevdamise eesmärgil ergutaks komisjon kohalikke ametiasutusi määrama Euroopa asjade eest vastutavad volikogu liikmed, kuna see tasand on kodanikele kõige lähemal;

29.  soovitab komisjonil luua kõigis oma asukohtades, kaasa arvatud liikmesriikides asuvates esindustes, sissetulevate küsimuste register, nii et kodanikel oleks võimalik nõuetekohaste tagatistega pöörduda kirjalikult või isiklikult mis tahes ELi institutsiooni poole;

30.  soovitab komisjonil võtta koostöös universaalse postiteenuse osutajatega kasutusele teateedastussüsteem, millel oleks sisu, kuupäeva ja saatja sertifitseerimise võimalus, nii et kodanikud saaksid ilma ise kohale ilmumata ja nõuetekohaste tagatistega pöörduda kirjalikult Euroopa institutsioonide poole;

31.  väljendab veendumust, et ELi põhiõiguste harta artiklis 11 sätestatud põhiõigus sõna- ja teabevabadusele, vaba meedia ning eri seisukohtade esitamine ühiskonnas ja meedias on toimiva demokraatia lahutamatu osa ning seega moodustavad need ELi liikmesuse põhjapaneva aluse, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklites 2 ja 6; rõhutab vajadust selgelt määratletud ELi poliitika järele, et võidelda Euroopa-vastase propaganda ja valeandmete esitamise vastu ning edendada avaliku meedia sõltumatust valitsustest; teeb ettepaneku, et kõigi liikmesriikide avalikus ringhäälingus kehtestataks minimaalne aeg, mis pühendatakse ELi asjade käsitlemisele; teeb ettepaneku, et ELi institutsioonid töötaksid edasi selle nimel, et luua Euroopa telekanalid, mis saadavad eetrisse saateid kõigis liikmesriikides ja kõigis ELi ametlikes keeltes, ning selle nimel, et õpetada kodanikele meediapädevust juba varases eas; toetab ajakirjandus- ja multimeediateoste levitamist kõigis ELi ametlikes keeltes; rõhutab sellega seoses vajadust jätkata Euroopa ajakirjanike teadlikkuse suurendamist;

32.  väidab, et keeleline mitmekesisus ja läbipaistvus on peamised vahendid, mille abil tuua kodanikud ELile lähemale ja kaasata nad selle tegevusse; võtab teadmiseks, et Euroopa ombudsmani poolt 2016. aastal lõpetatud uurimistest 30 % teema on juurdepääs dokumentidele, ja seetõttu soovitab edendada dokumentidele juurdepääsu õigust ja võimalikult paljude dokumentide tõlkimist kõigisse ELi ametlikesse keeltesse; toetab kodanikega peetava dialoogi süvendamist ja innustab pidama avalikke arutelusid, et parandada kodanike arusaamist ELi mõjust nende igapäevaelule ja võimaldada neil osaleda arvamuste vahetuses sihtrühmadele suunatud telesaadete kaudu; nõuab horisontaalset direktiivi rikkumistest teatamise kohta, milles määratakse kindlaks nõuetekohased kanalid ja menetlused juhtumitest teatamiseks;

33.  toetab avaliku teenistuse kultuuri edendamist ELi ja liikmesriikide institutsioonides ning leiab, et EL peaks olema eeskujuks, järgides kõrgeimaid haldus- ja läbipaistvusstandardeid kooskõlas ELi põhiõiguste harta artikliga 41; teeb ettepaneku muuta liikmesriikide kohalikud ELi kontorid ühtseteks kontaktpunktideks, mis pakuvad ELi kodanikele igakülgset teenust, et vähendada bürokraatiat ja sellest tulenevaid ELi kodakondsusõiguste teostamise takistusi; rõhutab, kui oluline on andmete ühekordse küsimise põhimõte, mis vähendab nende Euroopa ettevõtete tarbetut halduskoormust, kellel palutakse piiriüleste toimingute kohta esitada korduvalt samu andmeid ja dokumente;

34.  toonitab, et hariduse kättesaadavusel on ülitähtis roll tulevaste ELi kodanike teavitamisel nende õigustest; rõhutab, kui tähtis on edendada programmi „Erasmus+“ abil valdkonnaüleste oskuste arendamist, mis tõhustavad kultuuridevahelist mõistmist ja aktiivset osalemist mitmekesistes ühiskondades; innustab liikmesriike tegema koolide õppekavades rohkem ruumi eelkõige ELi kodakondsuse ja ka ELi küsimuste alasele kodanikuharidusele ning kohandama vastavalt õpetajakoolitust; tuletab meelde vajadust toetada õpetajaid ja haridusala töötajaid, et nad lõimiksid oma õppetöösse teabe ELi õiguste ja kodakondsuse kohta; rõhutab seoses sellega vajadust jätkuvalt edendada ja arendada veebiplatvorme, et haridusvaldkonna spetsialistidel oleks võimalik kätte saada uuenduslikke mitmekeelseid õppematerjale, mis aitaksid neil inspireerida ja motiveerida õpilasi käsitlema ELi temaatikat; nõuab tungivalt, et komisjon algataks Euroopa kodakondsuse alase hariduse strateegia, mis sisaldab ette pandud suuniseid sellise õppekava väljatöötamiseks, mis võiks hõlmata koolide külaskäike ELi institutsioonidesse;

35.  tuletab meelde, et vastavalt ELi kehtivale õigusele tähendab liikmesriigi väljaastumine liidust selle kodanikele Euroopa kodakondsuse kaotust; peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriigi lahkumine EList on esimene juhtum ajaloos, kus kodanikud jäävad ilma neile ELi aluslepingutega antud õigustest; rõhutab, et see õiguste kaotus mõjutab eeldatavasti tuntavalt nende igapäevaelu; rõhutab, et iga kokkulepe peaks põhinema võrdsuse, sümmeetria, õiglase kohtlemise, vastastikkuse ning mittediskrimineerimise põhimõtetel, samuti ELi õiguse, sealhulgas ELi põhiõiguste harta ja selle jõustamisraamistiku sõltumatuse täielikul austamisel; nõuab tungivalt, et mõlemad läbirääkimiste pooled peaksid esmatähtsaks kõiki mõjutatud kodanikke ja kaitseksid nende õigusi; kutsub läbirääkimiste pooli üles säilitama Ühendkuningriigi väljaastumise järel võimalikult suures ulatuses kõik sotsiaalsed, majanduslikud ja perekondlikud tuletatud õigused, eelkõige õiguse tervishoiule;

36.  teeb ettepaneku kuulutada 9. mai Euroopas riigipühaks, et tugevdada Euroopa ühisesse perre kuuluvuse tunnet;

37.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et nende siseriiklikud õigusaktid on piisavalt selgelt sõnastatud ja üksikasjalikud, nii et oleks tagatud kodanike ja nende pereliikmete õigus liikumisvabadusele, ja nõuab tungivalt, et liikmesriigid koolitaksid sellega seoses nõuetekohaselt pädevaid riigiasutusi, jagaksid huvitatud isikutele täpsel viisil korrektset teavet ning edendaksid teiste riikide ametiasutustega tihedat koostööd ja kiiret teabevahetust, eelkõige juhtudel, mis puudutavad piiriülest kindlustust ja vanaduspensioneid; nõuab vastuvõtvate liikmesriikide ja asjakohaste konsulaatide vahel paremat koostööd, mis tagab nõuetekohase tugivõrgustiku ja õiglase kohtlemise piiriülestel juhtudel, eelkõige kui juhtum on seotud lapse isikuhooldusõigusega; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku lapsendamisotsuste piiriülese tunnustamise kohta;

38.  palub Euroopa Liidu Nõukogul ja Euroopa Ülemkogul anda kõikidele riikidele, kes täidavad vajalikud tehnilised kriteeriumid, võimalus saada Schengeni ala liikmeks ja seeläbi anda kõikidele ELi kodanikele võimalus kasutada liikumisvabadust ilma piirikontrolli takistusteta;

39.  tuletab meelde, et julgeolekut käsitlevad ELi õigusaktid peaksid olema ajakohased, tulemuslikud ja tõhusad, et ennetada ja avastada julgeolekuohtude muutumisi ning neile muutustele reageerida; nõuab Euroopa julgeoleku tegevuskava kiiret rakendamist, selle valdkonna kehtivate ELi õigusaktide täitmise paremat tagamist ning tõhusamat teabevahetust, samuti tegevuse kooskõlastamist liikmesriikide vahel ja ELi ametitega; peab tervitatavaks komisjoni algatusi, et tugevdada liikmesriikide vahelist koostööd julgeoleku vallas; rõhutab, et võitluses terrorismi vastu on oluline täiel määral austada põhiõigusi; rõhutab, et ELi julgeolekuvaldkonna sise- ja välistegevuse ühtlustamine on ELi kodanike tulemusliku kaitse seisukohast hädavajalik;

40.  kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et töötada välja tõhus ja tõeline julgeolekuliit, mille raames tegeldakse terrorismiohu kõikide aspektidega;

41.  on seisukohal, et deradikaliseerimine ja radikaliseerumise ennetamine on ELi jaoks esmatähtis ning soovitab tungivalt tugevdada nii valdkonnaüleseid eriprogramme, milles käsitletakse haridusküsimusi, vabatahtlikku ja kultuuritegevust ja noorte tööhõivet kui ka deradikaliseerimisprogramme institutsioonides, kohalikes kogukondades, kodanikuühiskonnas, usukogukondades ja piirkondlikes omavalitsustes; on veendunud, et tervikliku poliitikaga selles valdkonnas peaksid kaasnema pikaajalised ennetavad deradikaliseerimisprotsessid õigusvaldkonnas; rõhutab vajadust töötada välja sotsiaalse kaasatuse alaseid strateegiaid ja diskrimineerimisvastaseid poliitikameetmeid; palub liikmesriikidel käsitleda radikaliseerumist terviklikult ja kasutada ära komisjoni algatusel loodud radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku eksperdiarvamusi; rõhutab, et radikaliseerumise ennetamisele saab kaasa aidata ka ELi programmide, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programm „Horisont 2020“ või programm „Kodanike Euroopa“, rahastatud tegevuste kaudu;

42.  nõuab direktiivi (EL) 2015/637 täielikku ja tulemuslikku rakendamist, et tagada ELi kodanike konsulaarkaitse kolmandates riikides, kus nende liikmesriigid ei ole esindatud;

43.  palub komisjonil teha ettepanek võtta ELi tagasipöördumistunnistuse jaoks kasutusele uus turvalisem vorm nende väljaspool ELi asuvate esindamata ELi kodanike jaoks, kelle pass on varastatud, kadunud, hävinud või ajutiselt kättesaamatu, selleks et tagada nende turvaline koju naasmine;

44.  rõhutab, et kuritegevuse ja terrorismi ohvritele tuleb ELi piires tagada õiguste asjakohane tase ilma diskrimineerimiseta, ning et neid tuleks kohelda austusega ja väärikalt ja nad peaksid saama asjakohast abi lähtuvalt enda ja oma pere vajadustest; rõhutab, et üha suurem arv Euroopa kodanikke on kannatanud terroriaktide all riigis, mis ei ole nende kodumaa, ja nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriikides töötataks kiiresti välja protokollid välismaalastest eurooplaste aitamise kohta terroriakti korral, kooskõlas ettepanekuga võtta vastu direktiiv 2015/0281/EL terrorismivastase võitluse kohta; rõhutab vajadust eraldi direktiivi järele, milles käsitletaks terrorismi ohvrite kaitset;

45.  avaldab kahetsust, et tsiviil- ja sotsiaalküsimustes esineb piiriüleseid takistusi, näiteks seoses perekonnaõiguse või pensionidega, mis takistavad paljudel kodanikel ELi kodakondsuse võimalusi täielikult kasutada;

46.  väljendab kahetsust, et lapsevanematel ja lastel ei ole lahuselu või lahutamise korral igas liikmesriigis ühesuguseid õiguskaitsevahendeid, mistõttu sajad lapsevanemad Euroopas on pöördunud petitsioonikomisjoni poole palvega seda teemat aktiivsemalt käsitleda, hoolimata petitsioonikomisjoni väga piiratud volitustest selles valdkonnas;

47.  nõuab, et liikmesriigid teeksid tõhusamalt koostööd, et tagada soolise vägivalla ohvrite kaitse, ning et piiriülestes perekonnavaidlustes võetaks arvesse laste parimad huvid;

48.  tunneb heameelt ELi solidaarsuskorpuse loomise üle Euroopa noorte kodanike jaoks, kutsub üles algatust nõuetekohaselt rahastama, nii et kvaliteetseid töökohti ei asendataks tasustamata vabatahtliku tööga;

49.  kutsub liikmesriike üles võtma koordineerimis- ja koostöömeetmeid, et tulemuslikult lahendada topeltmaksustamise ja maksudiskrimineerimisega seotud probleeme piiriüleses kontekstis, ning võtta paremini arvesse töötajate piiriülese liikumise tegelikku olukorda; on seisukohal, et topeltmaksustamisega seotud probleemide lahendamiseks ei piisa olemasolevatest kahepoolsetest maksukonventsioonidest ega liikmesriikide ühepoolsest tegevusest ning nendega tegelemiseks on vaja kooskõlastatud ja õigeaegset tegevust liidu tasandil;

50.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

• [1]  Nõukogu dokument 6622/16.
• [2]  Nõukogu dokument 14268/15.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0233.
• [4]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0106.
• [5]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0385.
• [6]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0013.
• [7]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0063.
• [8]  PE 601.177v04-00.
• [9]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0512.
• [10]  PE 597.698v03-00.
• [11]  PE 603.107v02-00.
• [12]  ELT L 106, 24.4.2015, lk 1.
• [13]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0083.
• [14]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0142.

SELETUSKIRI

Komisjoni kolmas aruanne ELi kodakondsuse kohta avaldatakse mõne kuu pikkuse viivitusega ELi Maastrichti lepingus 1992. aastal sätestatud ELi kodakondsuse põhimõtte kehtestamise 25. aastapäeval. Sellega kaasneb samuti enneolematu proovikivi: 23. juunil 2016. aastal Ühendkuningriigis toimunud rahvahääletuse tagajärjed ja liikmesriigi väljaastumise mõju ELi kodanike õigustele. Need kaks teetähist tuletavad ELile meelde, et on aeg põhjalikult hinnata olulisi saavutusi ja olemasolevaid probleeme. On aeg määratleda valdkonnad, kus tuleb veel palju tööd teha, ja leppida kokku ELi kodanikuks olemise igapäevane, tegelik ja faktiline tähendus, et kodanikud saaksid täiel määral kasutada sellega kaasnevaid õigusi ja privileege, mis täiendavad nende riigi kodakondsust ja mõnikord kattuvad siseriiklike õigusnormidega kaitstud õigustega.

2017. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta[1] on tulevikku suunatud dokument, milles sätestatakse komisjoni prioriteedid aastateks 2017–2019 ning milles järgitakse 2010. ja 2013. aasta raporteid, mille Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon on koostanud vastuseks komisjoni vastavatele aruannetele. Selle aruande ettevalmistamisel konsulteeris komisjon kodanikuühiskonnaga, korraldades selleks spetsiaalseid konsultatsioone ja kaks uuringut ELi kodakondsuse kohta ning mitmeid üritusi oluliste sidusrühmadega, sealhulgas 15. märtsil 2016. aastal toimunud avalik ühine kuulamine Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni, põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoniga.

ELi kodakondsuspoliitika lõppeesmärk on see, et kõik ELi kodanikud tunneksid end nagu kodus, olenemata nende asukohast ELis, ja et nad saaksid nautida Euroopa kodaniku staatust ka oma koduriigis viibides (ECASi uuringu kohaselt saavad piiriülesest liikuvusest ELi piires kasu ja teostavad kõnealuseid õigusi vaid ligikaudu 20 % eurooplastest). See tähendab ELi kodanike õiguste suurendamist ja selle tagamist, et ELi kodanikud saavad neid õigusi igapäevaelus tõhusalt kasutada. See tähendab ka, et edendatakse ELi ühiseid väärtusi, milleks on võrdsus ja mittediskrimineerimine, kodanike osalemine ELi demokraatlikus elus ning Euroopa turvalisuse, rahu ja kestva õitsengu avalik ruum, kus nad saavad väljendada oma muresid ja ideid ELi arengu kohta.

Käesolevas raporti projektis vaadeldakse Euroopa Komisjoni väljapakutud meetmeid petitsioonikomisjonile võrdlusperioodil 2014–2016 esitatud petitsioonide seisukohast. Petitsioonide kaudu annavad kodanikud vahetut tagasisidet eri poliitikavaldkondade rakendamise kohta. Petitsioonid on usaldusväärne baromeeter, mis mõõdab Euroopa Liiduga rahulolu, ja seetõttu kasutab neid komisjon liikmesriikides ELi õiguse kohaldamise jälgimisel.

Komisjoni järelduste kohaselt on viimastel aastatel paranenud ELi kodanike teadlikkus oma kodakondsusega seotud õigustest. Üks neist õigustest on petitsiooniõigus, mis on sätestatud Lissaboni lepingus ja ELi põhiõiguste hartas, ning uuringute tulemustest ilmneb, et see ja isikute liikumisvabaduse õigus on ühed tuntumad õigused.

– Petitsioonides korduv teema on kõikvõimalikud diskrimineerimise juhtumid: diskrimineerimine soo, rahvuse, seksuaalse sättumuse, vanuse, keele, etnilise päritolu alusel. Siinkohal tuleb rõhutada soolise võrdõiguslikkuse ja vähemuste õiguste kaitse teemasid (kodakondsuse kaotamine, haridus, keel, valimisõiguse kasutamine). Teine küsimuste valdkond on seotud LGBTI-paaridega, kui nad reisivad ühest liikmesriigist teise, kuna endiselt on liikmesriikide otsustada, kas nad tunnustavad õiguslikult oma territooriumil samasooliste suhteid (ja eelkõige, kas nad lubavad samasooliste paaride abielu ja/või registreeritud partnerlussuhteid), samuti on liikmesriikide määratleda sellistest suhetest tulenevad (finants- ja muud) tagajärjed, eriti seoses lapsevanemaks olemisega. Petitsioonikomisjon on saanud arvukalt petitsioone, kus käsitletakse diskrimineerimist, mis on seotud raskustega, millega puuetega inimesed igapäevaselt kokku puutuvad: probleemid töökohal, liikuvusprobleemid (muu hulgas juurdepääs transpordivahenditele ja hoonetele, reisijate õigused), tervishoiualased probleemid, juurdepääs haridusele, deinstitutsionaliseerimine, staatuse tunnustamine, pensionid, parkimisload, ELi puudega isiku kaart (mis praegu on alles katsetamisjärgus), sotsiaaltoetused, valimisõigus, juurdepääs tööturule ning küsimused, mis on seotud Marrakechi lepingu jõustamisega ELis. Kogu ELis nõutakse kindlalt seiskunud diskrimineerimisvastase horisontaalse direktiivi vastuvõtmist. Samamoodi tuleb uuesti läbi vaadata ELi põhiõiguste harta artikkel 51, et tagada põhiõiguseid käsitlevate petitsioonide korrektne menetlemine parlamendikomisjonis.

– Eriti vähemuste puhul peab EL tegema palju enam, et tagada nende väärtuste tõhus kaitse. Näiteks põliselanikest vähemusrahvaste puhul ei ole EL suutnud sanktsioneerida ega takistada diskrimineerivat tegevust, millel on negatiivne mõju sellistesse rühmadesse kuuluvate inimeste keelele ja kultuurile. Kuigi selliste vähemuste õigusi peaksid eelkõige tagama liikmesriigid, soovivad ELi kodanikud, et seda tehtaks rohkem Euroopa tasandil; seda soovi tõendavad mitmed Euroopa Parlamendile sellega seoses esitatud petitsioonid.

– Pidades silmas, et vastavalt ELi kehtivale õigusele on väljaastumine võrdne Euroopa kodakondsuse kaotamisega ning Ühendkuningriigi osad ei saa eraldi pidada läbirääkimisi enda jäämise üle ELi, kuna läbirääkimised puudutavad liikmesriiki tervikuna, tuleb eriti selgelt esile, et Brexit tähendab suurt katsumust kodanike õigustele. ELi institutsioonid peavad lahendama selle probleemi Brexiti üle peetavatel läbirääkimiste käigus ELi kodanikele kõige kasulikumal viisil. Petitsioonikomisjon on saanud Brexiti kohta palju petitsioone (147 petitsiooni alates 2016. aasta jaanuarist kuni 2017. aasta juunini), mis hõlmavad ELi kodanikke Ühendkuningriigis, Ühendkuningriigi kodanikke ELis ning neid Ühendkuningriigi kodanikke Ühendkuningriigis, kes soovivad säilitada aluslepingutega kehtestatud õigused. Enamik neist petitsioonidest käsitleb ELi kodakondsust: kurdetakse võimaliku sunniviisilise õiguste kaotamise üle, väljendatakse muret Brexiti praktiliste tagajärgede pärast Ühendkuningriigis või ELis elavatele perekondadele ja pensionäridele ning isegi soovitatakse säilitada Ühendkuningriigi kodanikele ELi kodakondsus ja sellekohased õigused pärast väljaastumist või tehakse ettepanek pakkuda kõnealustele kodanikele ELis erikorda.

– Mõnes muus liikmesriigis elavate ELi kodanike osalemine ELi demokraatlikus elus ning oma valimisõiguse teostamine on sagedane petitsiooni teema, seda enam, et see on valdkond, kus selliste õiguste jõustamiseks on vaja ELi ja kohalike asutuste ühiseid jõupingutusi. Samal ajal käsitlevad petitsioonides esitatud küsimused kodakondsusega seotud diskrimineerimist, raskusi, mida tekitab liikmesriikide kord, millega võimaldatakse nende kodanikel hääletada välismaal, ja vastuvõtva liikmesriigi nende kohalike õigusaktide keerukust, millega kehtestatakse ELi kodanikele kohalikel valimistel hääletamiseks täiendavad formaalsused või lisatingimused. Petitsioonikomisjoni koosolekutel on korduvalt arutatud kodanike valimisõiguse äravõtmist mitme liikmesriigi poolt ja seda küsimust on tõstatatud koos teiste komisjonidega, kes teevad pingutusi liikmesriikides valimisseaduse läbivaatamiseks küsimustes, mis puudutavad Euroopa Parlamendi valimisi. Euroopa kodanikualgatust, mis on ELi sätestatud peamine vahend, et võimaldada kodanikel aktiivselt osaleda Euroopa institutsioonilises elus, on korduvalt kuritarvitatud ning pärast arvukaid Euroopa Kohtu otsuseid vaatab Euroopa Komisjon seda praegu läbi.

Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikas on hakatud rohkem tähtsustama Euroopa kodakondsust ja toodud esiplaanile liikumisvabadus kui põhiõigus, mis toob kaasa laia valiku teisi põhiõigusi. Liikumisvabadus on üks ELi kõige kõrgemalt hinnatud saavutusi ja üks populaarsemaid ning tuntumaid õigusi, sest see annab ELi kodanikele võimaluse reisida, õppida, tegeleda äriga, töötada ja elada teistes ELi riikides. Viimastel aastatel on registreeritud rohkem petitsioone vaba liikumise õigust kasutavate ELi kodanike probleemide kohta. Statistiliselt moodustavad liikumisvabadusega seotud küsimused kõigist esitatud petitsioonidest ligikaudu 25 %. Petitsioonides tõstatatud peamised probleemid hõlmavad sotsiaalseid õigusi ja töötajate vastutuse laiendamist ELis; tarbijate õigusi digitaalsel siseturul, kus Euroopa tarbijatel on endiselt Euroopa Liidus piiriüleselt veebipoest ostetud kaupadega raskusi seoses tarnete, pettuste ja garantiiga; kutsekvalifikatsioonide tunnustamist; töötajate sotsiaalkaitse ja sotsiaalõiguste ELi-sisest ülekantavust nii teoorias kui ka praktikas ning takistusi sotsiaaltoetuste saamisel ELi kodanikuna (sotsiaalabi, kumuleerunud toetused, õigus piiriülestele tervishoiuteenustele). Eurooplastel on endiselt raske kolida teise ELi riiki või seal elada, seda peamiselt pikkade või ebaselgete haldusmenetluste tõttu, teabe puudumise tõttu ja erateenustele keerulise juurdepääsu tõttu. Samuti on kodanikel raskusi piiriülese reisimise kavandamisega, juhul kui see hõlmab rohkem kui üht transpordiliiki (mitmeliigilised liikumisvõimalused), avaliku sektori asutuste poole pöördumisega ja piiriüleste tervishoiuteenuste kasutamisega.

– Eespool nimetatut silmas pidades tuleb üha rõhutada, kui tähtis on leida lahendus nendele probleemidele niipea kui võimalik, kuna see ei tähenda üksnes aluslepingutes ja ELi põhiõiguste hartas sätestatud õiguste teostamist, vaid see on otseselt seotud ELi kuvandiga, selle populaarsusega kodanike hulgas ja heakskiitmisega nende poolt, sest tegemist on nende huvide keskmega ja väga sageli igapäevaelu peamise osaga. Lõppkokkuvõttes on see viis, kuidas taastada usaldus Euroopa projekti vastu, mis näib olevat viimastel aastatel kadunud, nagu näitasid valimistulemused kogu Euroopas.

Kokkuvõtteks võib öelda, et aruandes on esitatud pikk loetelu teemadest, mida Euroopa Komisjon käsitleb, kuid sealt puuduvad realistlik diagnoos ning konkreetsed ja tasakaalustatud eesmärgid, mis tuleks saavutada, võttes järgmiseks kolmeks aastaks täpselt määratletud kohustused. Seni saavutatut tuleb loomulikult hinnata ja tulevaste sammude suhtes olla lootusrikas, kuid samas tuleb märkida, et aruande tekstist, kus loetakse üles möödunud, käimasolevad ja tulevased projektid ja poliitilised prioriteedid, ilmneb valmisolek tegutseda, võtmata arvesse ELi kodanike tahet. Soovitud tulemuste saavutamise seisukohast võib olla parem asendada selline loetelu tulemuslike ja tõhusate konkreetsete meetmetega.

• [1]  „Kodanike õiguste tugevdamine demokraatlike muutuste liidus – 2017. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta“ COM(2017) 30 final/2.

LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KELLELT RAPORTÖÖR TEAVET SAI

Üksus ja/või isik
Euroopa Kodanike Teenistus (ECAS)
Euroopa Parlamendi uuringuteenistus

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (9.11.2017)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

2017. aasta aruande ELi kodakondsust kohta ja kodanike õiguste tugevdamise kohta demokraatlike muutuste liidus
(2017/2069(INI))

Arvamuse koostaja (*): Csaba Sógor

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval petitsioonikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse komisjoni 31. jaanuari 2017. aasta teatist „Kodanike õiguste tugevdamine demokraatlike muutuste liidus – 2017. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta“ (COM(2017)0030),

–  võttes arvesse hartat demokraatliku kodakondsuse ja inimõigustealase hariduse kohta,

–  võttes arvesse komisjoni läbi viidud ELi kodakondsust käsitlevat avalikku konsultatsiooni 2015. aastal ning valimisõigusi ja kodakondsust käsitlevate 2015. aasta Eurobaromeetri uuringute tulemusi,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat („põhiõiguste harta“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020,

–  võttes arvesse Kopenhaageni kriteeriumeid ja reeglite kogumit, millest Euroopa Liiduga ühineda sooviv kandidaatriik peab kinni pidama (liidu aquis),

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni korraldatud kuulamisi aastatel 2016 ja 2017, eelkõige kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ühist avalikku kuulamist 11. mail 2017. aastal teemal „Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike olukord ja õigused“, 11. oktoobri 2016. aasta avalikku kuulamist teemal „Takistused ELi kodanike vabadusele liikuda ja töötada siseturul“, 4. mai 2017. aasta avalikku kuulamist teemal „Võitlus ELi kodanike diskrimineerimise vastu ELi liikmesriikides ja vähemuste kaitse“ ning 15. märtsil 2016. aastal toimunud ühist avalikku kuulamist, mis korraldati koos komisjoni (õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat) ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoniga teema „Liidu kodakondsus praktikas: meie ühised väärtused, õigused ja demokraatlik osalus“,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning petitsioonikomisjoni taotlusel Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna C poolt 2016. ja 2017. aastal tellitud uuringuid „Takistused ELi kodanike ja nende pereliikmete liikumis- ja elamisvabadusele“,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu 9. juuni 2011. aasta järeldusi nr 9166/3/11 ja 9167/3/11, milles käsitleti Schengeni hindamisprotsessi lõpetamist ning Bulgaaria ja Rumeenia tehnilist valmisolekut Schengeni alaga ühinemiseks,

–  võttes arvesse teadet, mille Ühendkuningriigi peaminister esitas 29. märtsil 2017 vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 2 Euroopa Ülemkogule,

–  võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda[1],

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ning Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartat,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni taotlusel Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna poolt 2016. aastal tellitud uuringut „Towards a Comprehensive EU Protection System for Minorities“ (ELi ulatusliku süsteemi väljatöötamine vähemuste kaitseks),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon),

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mis võeti vastu New Yorgis 13. detsembril 2006 ja mille EL ratifitseeris 23. detsembril 2010. aastal,

–  võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2010. aasta teatist „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020. Uued sammud tõketeta Euroopa suunas“ (COM(2010)0636),

–  võttes arvesse romade integratsiooni käsitlevaid komisjoni teatisi (COM(2010)0133, COM(2012)0226, COM(2013)0454, COM(2015)0299 ja COM(2016)0424), sealhulgas teatist romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku kohta aastani 2020 (COM(2011)0173),

–  võttes arvesse komisjoni 20. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa julgeoleku tegevuskava elluviimine, et võidelda terrorismi vastu ning liikuda tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu poole“ (COM(2016)0230),

–  võttes arvesse direktiivi (EL) 2015/637, mis käsitleb koordineerimis- ja koostöömeetmeid, millega hõlbustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/553/EÜ,

A.  arvestades, et Lissaboni lepinguga edendati suuresti Euroopa Liidu kodanike seisundit, tugevdades liidu kodakondsust toetavaid õigusi ja kaitsemeetmeid, andes Euroopa Liidu põhiõiguste hartale õigusjõu ning tuues vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ELi õigusloome kohaldamise piiridesse;

B.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu lepingule peaks liit looma oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala;

C.  arvestades, et põhiõiguste harta artikli 21 kohaselt on keelatud igasugune diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel;

D.  arvestades, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel püüab Euroopa Liit võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel; arvestades, et mittediskrimineerimise põhimõte on ELi kodakondsuse esmane väljendus;

E.  arvestades, et võrdse kohtlemise õigus on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid ja kõigi inimeste põhiõigus; arvestades, et liidu kodakondsuse kehtestamisel sätestatakse ELi lepingu artiklis 9 sõnaselgelt, et liit järgib kogu oma tegevuses oma kodanike võrdsuse põhimõtet, mille kohaselt kohtlevad liidu institutsioonid, organid ja asutused kodanikke võrdselt; arvestades, et ligikaudu 8 % liidu kodanikest kuulub rahvusvähemusse ja ligikaudu 10 % kodanikest räägib regionaal- või vähemuskeelt; arvestades, et puudub ELi õigusraamistik, millega tagatakse nende kui vähemusrahvuse õigused ja neid võidakse kohelda erinevalt, olenevalt sellest, millises liikmesriigis nad elavad; arvestades, et vähemuste kaitse ja diskrimineerimisvastase poliitika vahel on erinevus; arvestades, et võrdne kohtlemine on kõigi kodanike põhiõigus, mitte privileeg;

F.  arvestades, et komisjoni 2017. aasta ELi kodakondsuse aruande kohaselt on alates 2012. aastast üha rohkem inimesi teatanud, et neid on mingil viisil diskrimineeritud;

G.  arvestades, et võrdõiguslikkust edendavatel asutustel on keskne tähtsus diskrimineerimise vastu võitlemisel ja võrdset kohtlemist reguleerivate õigusaktide tõhusal rakendamisel; arvestades, et riiklikel võrdõiguslikkust edendavatel asutustel napib ELi standardeid, mille kohaldamisel tagatakse riiklike asutuste piisavalt laiaulatuslikud volitused ning mille alusel on neil oma ülesannete täitmiseks nõutav rahaline ja organisatsiooniline sõltumatus;

H.  arvestades, et liidu kodakondsus täiendab, mitte ei asenda liikmesriigi kodakondsust; arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 20 on sätestatud, et iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, on ka liidu kodanik ning tal on aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud õigused ja kohustused;

I.  arvestades, et vaba liikumine, mis on aluslepingutes sätestatud kui Euroopa integratsiooni nurgakivi, on üks neljast ELi põhivabadusest ja ELi kodanike üks enim hinnatud õigusi;

J.  arvestades, et vaba liikumise õigus ja selle kasutamine on ELi kodakondsuse seisukohalt kesksel kohal; arvestades, et ELi kodanikud võivad oma vaba liikumise ja elamisõiguste kasutamisel siiski kokku puutuda hulga püsivate või uute takistustega, nagu ülemäärased dokumendinõuded, koormavad menetlused elamisõiguse saamiseks, raskused tervishoiuteenuste kättesaadavusega või aeganõudvad protseduurid tööturule juurdepääsuks või kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks; arvestades, et mõned Euroopa kodanikud on EList välja saadetud või nende suhtes on tehtud väljasaatmisotsus;

K.  arvestades, et Schengeni ala loomine ja Schengeni acquis’ integreerimine ELi raamistikku tugevdab oluliselt liikumisvabadust ELis ja on Euroopa integratsiooniprotsessi üks suurimaid saavutusi; arvestades, et Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas oma 9. juuni 2011. aasta järeldustes nr 9166/3/11 ja 9167/3/11 Schengeni hindamisprotsessi edukat lõpetamist ning Bulgaaria ja Rumeenia tehnilist valmisolekut Schengeni alaga ühinemiseks;

L.  arvestades, et turvalisus on üks ELi kodanike suurimatest muredest; arvestades, et EL peaks tekitama oma kodanikes tunde, et nende vabadust kaitstakse ja turvalisus tagatakse kogu ELi territooriumil, tagades samas nende vabaduste ja õiguste võrdse tunnustamise ning kaitse; arvestades, et terrorism on globaalne oht, millega tuleb Euroopa kodanike turvalisuse tagamiseks kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil tõhusalt tegeleda;

M.  arvestades, et vastavalt direktiivile (EL) 2015/637 lisatud komisjoni mõjuhinnangule reisib või elab peaaegu 7 miljonit ELi kodanikku väljaspool ELi sellistes kohtades, kus nende enda riigil ei ole saatkonda või konsulaati; arvestades, et esindamata ELi kodanike arv suureneb 2020. aastaks tõenäoliselt kuni vähemalt kümne miljoni inimeseni; arvestades, et ELi kodanikel on ELi mittekuuluva riigi territooriumil, kus puudub nende päritoluriigi esindus, õigus mõne teise liikmesriigi diplomaatiliste ja konsulaarasutuste kaitsele samadel tingimustel, mida kohaldatakse asjaomase riigi kodanike suhtes;

N.  arvestades, et Lissaboni lepinguga soodustati ELi kodakondsuse arengut, sealhulgas võttes kasutusele Euroopa kodanikualgatuse, mille kaudu on kodanikel võimalik paluda ELi sekkumist; arvestades, et Euroopa kodanikualgatuse senises tegevuses on korraldajatel tekkinud praktilisi ja õigusalaseid probleeme ning see ei ole vastanud algatuse seadusandlikku mõju käsitlevatele ootustele;

O.  arvestades, et kogemuste põhjal on ühinemiseelsed riigid valmis järgima demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi käsitlevaid Kopenhaageni kriteeriumeid ning parandama vähemuste olukorda; arvestades, et praegu puudub asjakohane raamistik kõnealuste kriteeriumide tagamiseks pärast ühinemist ja seetõttu on raskendatud ELi kodanike kaitsmine mõjude eest, mida tooks kaasa Kopenhaageni kriteeriumide rikkumine;

P.  arvestades, et praegu on ELi käsutuses kõigi liikmesriikide vähemuste vastu suunatud süstemaatilistele ja institutsioonilistele diskrimineerimis-, rassismi- ning ksenofoobiailmingutele vastamiseks rikkumismenetlusi välja jättes vaid piiratud tõhususega vahendid; arvestades, et rikkumismenetlusi ei ole võimalik algatada ohtude suhtes, mis ei kuulu ELi teisese õiguse kohaldamisalasse;

Q.  arvestades, et ELi romadest kodanikud moodustavad suurima ja kõige haavatavama vähemusrühma ELis; arvestades, et romad puutuvad Euroopas kokku mitmekordse diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutusega; arvestades, et pehme õiguse vahenditel, nagu romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik, on olnud vaid piiratud roll selle tagamisel, et liikmesriigid täidaksid oma kohustusi järgida vähemuste kaitse alaseid põhiliste inimõiguste standardeid, samuti institutsiooniliste diskrimineerimisilmingutega võitlemisel;

R.  arvestades, et Euroopa puudega kodanikud, kes püüavad saada juurdepääsu tööturule, haridusele ja koolitusele, puutuvad siiani kokku paljude takistustega ning nende puhul on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht suurem kui nende puudeta kaaskodanikel, samuti ei saa nad täiel määral osaleda ühiskonnas ega kasutada oma õigusi;

S.  arvestades, et naistevastane vägivald on ELis siiani laialt levinud; arvestades, et EL ja selle liikmesriigid peavad võtma kõik vajalikud meetmed kõigi naiste õiguste edendamiseks ja kaitsmiseks;

T.  arvestades, et vastavalt põhiõiguste harta artiklile 25 „[l]iit tunnustab ja austab eakate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja kultuurielus“;

U.  arvestades, et oma ühest liikmesriigist teise ELi liikmesriiki kolivate kodanike valimisõigusest ilma jätmise oht nende päritoluriigis võib piirata ELi kodanikul kasutada oma õigust kolida teise liikmesriiki ja asuda seal elama;

V.  arvestades, et igal riigil on rahvusvahelise õiguse piires suveräänne õigus otsustada, kes on tema kodanikud; arvestades, et kodakondsuseta isikuid ähvardab sageli kinnipidamis- ja vaesusoht; arvestades, et ELi kodakondsuse ja kodakondsusetuse vahel on tugev seos, kuna liikmesriikides elavatel kodakondsuseta isikutel, kellele on antud liikmesriigi kodakondsus või kellelt on kodakondsus ära võetud, on võimalus ELi kodakondsust saada või sellest ilma jääda;

W.  arvestades, et Ühendkuningriigi eeldatava Euroopa Liidust väljaastumise kõige olulisemad tagajärjed puudutavad alates väljaastumise jõustumise hetkest Euroopa Liidus elavate Ühendkuningriigi kodanike ning Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike õiguslikku seisundit, õiguseid ja kohustusi;

X.  arvestades, et miljonid kodanikud, kes on Ühendkuningriigis ja EL 27-s kasutanud õigust elada, luua perekond, töötada, õppida ja pensionile minna ning kes on teinud neil õigustel põhinedes elus kindlaksmääratud valikuid, tunnevad nüüd suurt ebakindlust ja muret oma tuleviku pärast;

1.  palub Euroopa Liidu Nõukogul ja Euroopa Ülemkogul anda kõikidele riikidele, kes täidavad vajalikud tehnilised kriteeriumid, võimalus saada Schengeni ala liikmeks ja seeläbi anda kõikidele ELi kodanikele võimalus kasutada liikumisvabadust ilma piirikontrolli takistusteta;

2.  kutsub komisjoni üles kontrollima korrapäraselt direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamist liikmesriikides ja võtma asjakohaseid meetmeid liikumisvabaduse võimalike takistuste eemaldamiseks; kiidab heaks liidu kodanike vaba liikumise õigust edendava e-õppe vahendi, mis aitab kohalikel asutustel paremini mõista vaba liikumisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi;

3.  tuletab meelde, et julgeolekut käsitlevad ELi õigusaktid peaksid olema ajakohastatud, tulemuslikud ja tõhusad, et ennetada ja avastada julgeolekuohtude muutumisi ning neile muutustele reageerida; nõuab Euroopa julgeoleku tegevuskava kiiret rakendamist, kehtivate ELi õigusaktide täitmise paremat tagamist selles valdkonnas ning tõhusamat teabevahetust, samuti tegevuse kooskõlastamist liikmesriikide vahel ja ELi ametitega; kiidab heaks komisjoni algatused liikmesriikidevahelise julgeoleku tugevdamisel ning toetab täielikult tulemuslikumat teabevahetust liikmesriikide vahel ja ELi ametitega; rõhutab, et on võitluses terrorismi vastu on äärmiselt oluline austada täiel määral põhiõigusi; rõhutab, et ELi julgeolekuvaldkonna sise- ja välistegevuse ühtlustamine on ELi kodanike tõhusa kaitse seisukohast hädavajalik;

4.  kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et töötada välja tõhus ja tõeline julgeolekuliit, mille raames tegeldakse terrorismiohu kõikide aspektidega;

5.  on seisukohal, et deradikaliseerimine ja radikaliseerumise ennetamine on ELi jaoks esmatähtis ning soovitab tungivalt tugevdada valdkonnaüleseid eriprogramme, milles käsitletakse haridusküsimusi, vabatahtlikku ja kultuuritegevust, noorte tööhõivet ja deradikaliseerimise programme institutsioonides, kohalikes kogukondades, kodanikuühiskonnas, usukogukondades ja piirkondlikes haldusasutustes; on veendunud, et tervikliku poliitikaga selles valdkonnas peaksid kaasnema ka pikaajalised ennetavad deradikaliseerimise protsessid õigusvaldkonnas; rõhutab vajadust töötada välja sotsiaalse kaasatuse alaseid strateegiaid ja diskrimineerimisvastaseid poliitikameetmeid; palub liikmesriikidel käsitleda radikaliseerumist terviklikult ja kasutada ära komisjoni algatusel loodud radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku oskusteavet; rõhutab, et radikaliseerumise ennetamisele saab kaasa aidata ka ELi programmide, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programm „Horisont 2020“ või programm „Kodanike Euroopa“, rahastatud tegevuste kaudu;

6.  rõhutab, et põhiõiguste kaitsmine on peamine võimalus, mille abil aidata kaasa ELi kodanike täielikule osalemisele liidu demokraatlikus elus; tuletab meelde oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni, milles soovitatakse luua laiahaardeline ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanism[2], kui lisavahend, mille abil on võimalik tugevdada inimõiguste ‒ sealhulgas kodanikuõiguste ‒ kaitset ja parandada nende olukorda ning suurendada kodanike usaldust ELi institutsioonide vastu;

7.  märgib, et ELi kodanikel on õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole, mis on üks peamisi Euroopa kodakondsusega kaasnevatest õigustest;

8.  tuletab meelde, et enamik ajavahemikus 1. jaanuar 2013 kuni 30. juuni 2016 Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebusi käsitles läbipaistvuse väidetavat puudumist, nagu on välja toodud komisjoni 24. jaanuari 2017. aasta teatises „ELi kodakondsuse tugevdamiseks aastatel 2013–2016 tehtud edusammud“ (COM(2017)0032); on veendunud, et ELi institutsioonide läbipaistvus ja usaldusväärsus on oluline tingimus ELi kodanike usalduse ja kindlustunde loomisel, kodanike lähendamisel ELile ja nende kaasamisel ELi tegevusse, samuti võimaldab see kodanikel oma kodanikuõigusi täiel määral täita ja kasutada; rõhutab, et kodanikel peaks sellega seoses olema juurdepääs kogu vajalikule teabele ja et see teave peaks olema esitletud kõige selgemal ja arusaadavamal moel; palub kõigil ELi institutsioonidel ja asutustel tegeleda veel olemasolevate puudujääkidega kooskõlas muu hulgas ELi lepingu artikli 9 ja artikli 10 lõike 3, ELi toimimise lepingu artikli 15 ja põhiõiguste harta artiklite 41‒42 sätetega;

9.  märgib, et kodanikuharidus ja kultuuridevaheline dialoog aitab kodanikel paremini mõista sotsiaalse ja poliitilise osalemise tähtsust, samas kui inimõigustealane haridus parandab nende teadlikkust oma õigustest ja õpetab neid austama teiste inimeste õigusi; ergutab liikmesriike lisama demokraatlikku kodakondsust edendavat ja inimõigustealast haridust koolide õppekavva, et varustada õppijaid teadmiste, arusaamade ja oskustega ning valmistada neid ette osalemiseks ühiskondlikus elus, edendades julgeolekut, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet;

10.  nõuab direktiivi (EL) 2015/637 täielikku ja tulemuslikku rakendamist, et tagada ELi kodanike konsulaarkaitse kolmandates riikides, kus nende liikmesriigid ei ole esindatud;

11.  palub komisjonil teha ettepanek võtta ELi tagasipöördumistunnistuse jaoks kasutusele uus turvalisem vorm nende väljaspool ELi asuvate esindamata ELi kodanike jaoks, kelle pass on varastatud, kadunud, hävinud või ajutiselt kättesaamatu, selleks et tagada nende probleemideta kojusõit;

12.  rõhutab, et Euroopa kodanikualgatus on uuenduslik vahend osalusdemokraatia edendamiseks Euroopa Liidus, mille abil on kodanikel võimalus väljendada oma soove ja kujundada ELi poliitika arengut; juhib siiski tähelepanu sellele, et Euroopa kodanikualgatuse toimimises on ilmnenud märkimisväärseid puudusi, millega tuleb selle tõhusamaks muutmiseks tegeleda; väljendab muret edukate algatuste üle tehtava komisjoni järelevalve pärast;

13.  rõhutab, et kuritegevuse ja terrorismi ohvritele ja nende perekondadele tuleb ELi piires tagada õiguste asjakohane tase ilma diskrimineerimiseta, ning et neid tuleks kohelda austusega ja väärikalt, samuti et nad saaksid asjakohast abi lähtuvalt enda ja oma pere vajadustest; rõhutab, et üha suurem arv Euroopa kodanikke on kannatanud terroriaktide all riigis, mis ei ole nende kodumaa, ja palub seetõttu töötada liikmesriikides kiiresti välja protokollid, millega aidata välismaalastest eurooplasi terroriakti korral, kooskõlas direktiiviga 2015/0281/EL terrorismivastase võitluse kohta; rõhutab vajadust eraldi direktiivi järele, milles käsitletaks terrorismi ohvrite kaitset;

14.  on seisukohal, et peaks EL peaks tegema suuremaid jõupingutusi ELi põhiväärtuste ning vähemuste õiguste tagamiseks, et muuta sisukamaks Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 9 sisalduvad viited vähemustele ja kõikide liidu kodanike võrdsusele ning kasutada paremini ära ELi kodakondsuse potentsiaal;

15.  rõhutab, et rahvuslikud, etnilised, usulised ja keelelised vähemused on Euroopas juba sajandeid elanud koos või kõrvuti enamuskultuuridega; on seisukohal, et kui ELis järgitaks ELi lepingu sätteid Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse austamise, kaitsmise ning edendamise kohta nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, tugevdaks see märkimisväärselt kodanike ja Euroopa projekti vahelisi sidemeid; on veendunud, et EL peaks kehtestama kõrged standardid vähemuste kaitseks, alustades seejuures standarditest, mis on kodifitseeritud sellistes rahvusvahelistes õigusaktides nagu Euroopa Nõukogu aktid, ning need standardid peaksid olema kindlalt lõimitud õigusraamistiku, millega tagatakse demokraatia, õigusriigi põhimõte ja põhiõiguste austamine kogu ELis; julgustab kõiki liikmesriike viivitamata täielikult ratifitseerima rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ning Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte ja ning rakendama aluslepinguid parimas usus; tuletab ka meelde vajadust rakendada OSCE raames välja töötatud põhimõtteid;

16.  peab kahetsusväärseks pikaajalist edusammude puudumist 2008. aastal esitatud ettepaneku osas võtta vastu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest; kordab oma üleskutset nõukogule kõnealune ettepanek võimalikult kiiresti vastu võtta;

17.  märgib, et ELi määruses, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014‒2020, sätestatakse, et ELi lepingu artikli 3 lõikes 3 esitatud eesmärgi saavutamiseks tuleb programmi abil edendada ja kaitsta lapse õigusi;

18.  on seisukohal, et nii romadest kodanike süstemaatiline diskrimineerimine nende päritoluriikides kui ka väljatõstmine ja väljasaatmine, mida neil tuleb kannatada juhul, kui nad kasutavad oma vaba liikumise ja elamisõigust teises liikmesriigis, on vastuolus etnilise päritolu alusel diskrimineerimist keelava põhiõigusega ja õigusega teises liikmesriigis liikuda ja elada ning paneb seega tõsiselt proovile ELi kodanikuõiguste alused; palub, et liikmesriigid registreeriksid sünde diskrimineerimata ja võtaksid viivitamata parandusmeetmeid, eesmärgiga tagada kõigi oma kodanike tuvastamine, et romade kogukonna liikmed ei jääks ilma juurdepääsust olulistele põhiteenustele; palub liikmesriikidel võtta oma kohalike ametiasutuste kaudu aktiivsed meetmed, et tagada iga lapse registreerimine; palub komisjonil hinnata ja jälgida olukorda liikmesriikides ning jagada parimaid tavasid nende inimeste tuvastamise ja kaitse osas, kelle kodakondsust ei ole tunnustatud ja kellel puudub juurdepääs isikut tõendavatele dokumentidele, ning viia läbi kampaaniaid, et suurendada teadlikkust sündide registreerimise tähtsusest;

19.  väljendab heameelt, et komisjoni 2017. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta rõhutatakse vajadust suurendada ja parandada kodanikuosalust kui esmatähtsat eesmärki; märgib samas kahetsusega, et aruandes ei viidata petitsiooniõigusele, õigusele pöörduda Euroopa Ombudsmani poole, dokumentidele juurdepääsu õigusele ega sellele, kuidas neid õigusi tugevdada;

20.  mõistab hukka kõik LGBTI-inimeste diskrimineerimise ja vägivalla vormid; ergutab komisjoni ja liikmesriike võtma vastu õigusakte ja kujundama poliitikat, mille abil võidelda homofoobia ja transfoobia vastu; ergutab komisjoni koostama tegevuskava, millega tagatakse võrdsed õigused ja võimalused seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel, austades samas liikmesriikide pädevust;

21.  märgib, et vaba meedia ja tasuta juurdepääs avatud internetile on demokraatia olulised elemendid;

22.  väljendab heameelt, et 13. juunil 2017 allkirjastati ELi ühinemine Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga; peab siiski kahetsusväärseks, et keskendutakse vaid kahele aspektile, s.o kriminaal- ja varjupaigaasjades tehtava õigusalase koostööga seotud küsimused ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatus, ning see tekitab õiguskindlusetust ELi ühinemisega ulatuse suhtes; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kiirendaksid ratifitseerimise üle peetavaid läbirääkimisi ja Istanbuli konventsiooni rakendamist; rõhutab, et tõhususe tagamiseks peaks naistevastase vägivalla vastu võitlemise meetmetega kaasnema tegevus, millega edendatakse naiste rahalist sõltumatust; kutsub komisjoni üles käsitlema põhjalikumalt soopõhist majanduslikku ebavõrdsust ning töö ja eraelu tasakaalu küsimust;

23.  nendib, et võrdset kohtlemist käsitlevates ELi õigusaktides nähakse ette võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate riiklike asutuste loomine; palub komisjonil esitada liikmesriikidele suunised selle kohta, kuidas kõnealused asutused peaksid toimima ja kuidas tagada nende sõltumatus, tulemuslikkus, volitused ja vahendid (sh soolist võrdõiguslikkust edendavate Euroopa asutuste võrgustiku EQUINET raames), mida need vajavad selleks, et suuta võidelda diskrimineerimise vastu ning edendada võrdset kohtlemist; palub riiklikel võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevatel asutustel ja EQUINETil täita oma ülesandeid ning tugevdada omavahelist koostööd, et võidelda diskrimineerimise vastu ja edendada võrdset kohtlemist; tuletab meelde õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi 2014‒2020 tähtsust rohujuure tasandil täiendava praktilise toe pakkumisel diskrimineerimisvastases võitluses; palub komisjonil võtta teatisena vastu oma dokument strateegilise kohustuse kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019; tuletab meelde, et ELi aluseks on soolise võrdõiguslikkuse põhimõte, mida on võimalik järgida üksnes selle integreerimise kaudu kõigisse ELi poliitikavaldkondadesse; märgib, et mitmekordse diskrimineerimise mõju on naistele ebaproportsionaalselt suur; julgustab liikmesriike tegema koostööd piirkondlike ja kohalike ametiasutustega, õiguskaitseorganitega, riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutustega ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et suurendada järelevalvet erinevate diskrimineerimisvormide kattumise olukordades;

24.  kutsub komisjoni ja liikmesriike kui puuetega inimeste õiguste konventsioonile allakirjutanuid üles arvestama ELi õigusaktides juurdepääsetavuse, osalemise, diskrimineerimiskeelu ja võrdõiguslikkuse küsimusi, et Euroopa puudega kodanikud saaksid kasutada oma põhiõigusi võrdsetel alustel oma kaaskodanikega;

25.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama kõiki olemasolevaid finants-, õigus- ja toetusvahendeid, et edendada vananemissõbralikku ühiskonda ja Euroopa kodanike tervena vananemist, muu hulgas kaasava tööturupoliitika, uuenduslike ja paindlike tööaegade, koolitusele juurdepääsu, kvaliteetse tervishoiu kättesaadavuse ning e-tervise toodete ja teenuste kasutuselevõtu kaudu;

26.  võtab teadmiseks Euroopa solidaarsuskorpuse algatuse, millega luuakse noortele vabatahtliku töö või tavatöö võimalused projektide raames oma koduriigis või välismaal ning peab tervitatavaks Euroopa humanitaarabi vabatahtlikke käsitlevat algatust, millega antakse Euroopa inimestele võimalus osaleda kogu maailma humanitaarabiprogrammides;

27.  on seisukohal, et kodanikel, kes liiguvad teise ELi liikmesriiki ja asuvad seal elama, peaks olema õigus kasutada enda hääleõigust oma päritolumaa riiklikel valimistel; palub liikmesriikidel, kes on pikemaks ajaks teise liikmesriiki elama kolinud kodanikud hääleõigusest ilma jätnud, kergendada nendele kodanikele määratud tingimusi ja säilitada nende õigus riiklikel valimistel hääletada;

28.  kinnitab oma seisukohta, et EL 27 kodanike, kes elavad või elasid Ühendkuningriigis, või Ühendkuningriigi kodanike, kes elavad või elasid EL 27 liikmesriigis, õiguste ja huvide kaitsmist tuleb väljaastumislepingu läbirääkimistel käsitada selge prioriteedina; leiab ühtlasi, et Ühendkuningriigi ja ELi vastavad kohustused peaksid põhinema vastastikkusel, võrdsusel, sümmeetrial, diskrimineerimiskeelul, õiglasel kohtlemisel ja liidu õiguse, sealhulgas põhiõiguste harta ja selle jõustamisraamistiku sõltumatuse täielikul austamisel.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	6.11.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	44 6 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Asim Ahmedov Ademov, Gerard Batten, Monika Beňová, Malin Björk, Michał Boni, Daniel Dalton, Rachida Dati, Raymond Finch, Kinga Gál, Ana Gomes, Sylvie Guillaume, Monika Hohlmeier, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Dietmar Köster, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Monica Macovei, Roberta Metsola, Claude Moraes, Péter Niedermüller, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Marie-Christine Vergiat, Udo Voigt, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Auke Zijlstra
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Pál Csáky, Miriam Dalli, Gérard Deprez, Marek Jurek, Jeroen Lenaers, Elly Schlein, Barbara Spinelli, Axel Voss
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Max Andersson, André Elissen, György Hölvényi, Karin Kadenbach, Peter Kouroumbashev, Julia Reda, Sofia Ribeiro, Bart Staes, Julie Ward, Wim van de Camp

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

44	+
ALDE	Gérard Deprez, Filiz Hyusmenova, Sophia in 't Veld, Cecilia Wikström
ECR	Helga Stevens
GUE/NGL	Malin Björk, Barbara Spinelli, Marie-Christine Vergiat
PPE	Asim Ahmedov Ademov, Michał Boni, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Pál Csáky, Rachida Dati, Kinga Gál, Monika Hohlmeier, György Hölvényi, Barbara Kudrycka, Jeroen Lenaers, Roberta Metsola, Sofia Ribeiro, Csaba Sógor, Traian Ungureanu, Wim van de Camp, Axel Voss
S&D	Monika Beňová, Miriam Dalli, Ana Gomes, Sylvie Guillaume, Karin Kadenbach, Dietmar Köster, Peter Kouroumbashev, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Claude Moraes, Péter Niedermüller, Elly Schlein, Birgit Sippel, Julie Ward, Josef Weidenholzer
Verts/ALE	Max Andersson, Julia Reda, Judith Sargentini, Bart Staes

6	–
EFDD	Gerard Batten, Raymond Finch, Kristina Winberg
ENF	André Elissen, Auke Zijlstra
NI	Udo Voigt

3	0
ECR	Daniel Dalton, Marek Jurek, Monica Macovei

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0102.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0409.

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (23.10.2017)

petitsioonikomisjonile

teemal „Kodanike õiguste tugevdamine demokraatlike muutuste liidus. 2017. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta“
(2017/2069(INI))

Arvamuse koostaja: Krystyna Łybacka

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval petitsioonikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab hariduse, koolituse, kultuuri ja spordi rolli ELi kodakondsusega kaasnevate õiguste, kodanikuaktiivsuse ja solidaarsuse edendamisel ning ühiste Euroopa väärtuste tugevdamisel, mis põhinevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 20 ning Euroopa Liidu lepingu artiklil 9; tunnistab, et nimetatud eesmärke toetatakse rahvusvahelise ja kultuuridevahelise koostöö ja suhtluse ning selliste ELi programmide kaudu, nagu programm „Erasmus+“, „Õigused, võrdõiguslikkus ja kodakondsus“, „Kodanike Euroopa“ ja „Loov Euroopa“;

2.  toonitab, et programmiga „Kodanike Euroopa“ edendatakse paremat arusaama kodanike õigustest ja kohustustest ELis; soovitab seepärast, et järgmise põlvkonna programm tuleks vastu võtta sellise õigusliku alusega, mis võimaldab parlamendil osaleda nõukoguga võrdse kaasseadusandjana, ja anda programmile rohkem inimressursse ja rahalisi vahendeid, et suurendada toetatavate projektide arvu;

3.  rõhutab, kui tähtis on edendada programmi „Erasmus+“ abil valdkonnaüleste oskuste arendamist, mis tõhustavad kultuuridevahelist mõistmist ja aktiivset osalemist mitmekesistes ühiskondades;

4.  tuletab meelde, et selleks, et suurendada ELi kodanike teadlikkust oma õigustest ja tagada, et neid õigusi kohaldatakse ühtselt kogu ELis, on vaja pidevalt pingutada, rõhutades võimalusi, mida ELi kuulumine pakub; rõhutab haridusasutuste tähtsust noorte teadlikkuse suurendamisel oma ELi õigustest ja kodanikuaktiivsuse edendamisel; kutsub sellega seoses komisjoni üles töötama välja ühise raamistiku ELi käsitleva õppe kohta koolides ning ergutab liikmesriike võtma asjakohaseid meetmeid selle tagamiseks, et selline raamistik oleks tõhusalt kaasatud koolide õppekavadesse; jagab komisjoni seisukohta, et teadlikkuse parandamine ELi kodakondsusega kaasnevatest õigustest nõuab koostööd üleeuroopalisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; rõhutab sellega seoses, et igal tasandil, eriti piirkondlikul ja kohalikul, tuleks pakkuda piisavat ja spetsiifilist koolitust;

5.  on arvamusel, et kõikidele ELi kodanikele võrdsete õiguste tõhusaks tagamiseks on oluline, et haridussüsteemid oleksid taskukohased ja kaasavad, eriti kõige ebasoodsamas olukorras olevate ja haavatavate rühmade jaoks, ning pakuksid kvaliteetset haridust, mis edendab kodanikuaktiivsust, ja elukestvat õpet, mis vastab majanduslikele ja ühiskondlikele nõudmistele;

6.  tuletab meelde vajadust toetada õpetajaid ja haridusala töötajaid, et nad käsitleksid teavet ELi õiguste ja kodakondsuse kohta nende õppetöö lahutamatu osana; toonitab sellega seoses vajadust edendada veelgi enam ja töötada välja veebiplatvorme, nagu School Education Gateway, Teacher Academy ja Open Education Europe, et haridustöötajatel oleks juurdepääs innovaatilistele mitmekeelsetele õppematerjalidele, k.a need, mis on kohandatud erivajadustega õpilastele, mis aitaks neil innustada ja motiveerida õppureid ELi käsitleva õppe puhul;

7.  rõhutab liikuvuse rolli noorte isiklikus arengus, sest see tõhustab õppimist ja kultuurivahetust ning parandab seega kodanikuaktiivsuse ja selle praktiseerimise mõistmist; innustab liikmesriike toetama ELi programme, mis edendavad liikuvust;

8.  hindab kultuuri, kunsti ja teadust kui aktiivseks ELi kodanikuks olemise lahutamatu osa; rõhutab nende rolli liitu kuuluvate kodanike ühistunde ja vastastikuse mõistmise tugevdamisel ning kultuuridevahelise dialoogi stimuleerimisel;

9.  ergutab suurendama igas vanuses õppurite seas teadlikkust Euroopa väärtustest ja kodanikuõigustest ELis koolihariduse, vabahariduse ja informaalse õppimise abil, et parandada kultuuridevahelist mõistmist ja solidaarsust Euroopas;

10.  on veendunud, et rändajate seas on oluline edendada Euroopa kultuuri ja väärtuste mõistmist, et hõlbustada nende integreerumist, ning soodustada kultuuridevahelist dialoogi, edendades rändajate päritolukultuure ja tõhustades nende peamisi kodanikuoskusi;

11.  peab tervitatavaks komisjoni kavatsust tõhustada kodanike poliitilist osalemist ELi demokraatlikus elus; ergutab demokraatliku osalemise edendamist, võimendades kodanike dialoogi, parandades kodanike arusaamist ELi õigusloome rollist nende igapäevaelus ja rõhutades nende aktiivset ja passiivset valimisõigust kohalikel ja Euroopa valimistel, kus nad ka Euroopas ei elaks; palub komisjonil kasutada sellega seoses ära suhtlusmeediat ja digivahendeid, pöörates erilist tähelepanu noorte ja puudega inimeste osalemise suurendamisele; nõuab selliste e-demokraatia vahendite nagu veebiplatvormide arendamist ja rakendamist, et kaasata kodanikud otsesemalt ELi demokraatlikku ellu, soodustades seeläbi nende osalemist;

12.  tuletab meelde, kui oluline on laiendada ja süvendada struktureeritud dialoogi kodanikega nende õiguste küsimustes, tehes nii kindlaks takistused, mis kodanikel esinevad nende õiguste kasutamisel, ja parandades selle valdkonna ELi programmide ja algatuste järelevalvet ja tõhusust;

13.  rõhutab meedia ja infoühiskonna teenuste olulist rolli ning kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike looma õigusraamistiku meedia mitmekesisuse ja sõltumatuse edendamiseks ning kodanike jaoks objektiivse teabe kättesaadavuse parandamiseks;

14.  palub komisjonil töötada välja konkreetsed kriteeriumid, pöörates erilist tähelepanu hariduslikele aspektidele, et hinnata kodanikuaktiivsust edendavate Euroopa programmide rakendamist ja toimivust;

15.  rõhutab vajadust tagada, et puudega ja haavatavamad kodanikud saaksid ELi kodakondsusega kaasnevaid õigusi ja võimalusi täielikult kasutada; ergutab kõiki ELi liikmesriike rakendama ELi puudega isiku kaarti, et hõlbustada puudega inimeste liikumist ELis; toonitab, et ELi veebisaitide juurdepääsetavust puudega inimestele on vaja parandada;

16.  toetab Euroopa kodanikualgatuse läbivaatamist, et parandada juurdepääsu ning kasutamise hõlpsust; rõhutab vajadust tugevdada Euroopa kodanikualgatuse toimimist ja suurendada üldsuse teadlikkust sellest, et saavutada selle täielik potentsiaal kodanike osalemise ja demokraatliku arutelu soodustamiseks;

17.  kutsub liikmesriike üles rakendama ELi noorte töökava (2016–2018), keskendudes kodanikuaktiivsuse soodustamisele, sotsiaalsele kaasamisele ning noorte osalemisele ELi demokraatlikus ja ühiskondlikus elus;

18.  toonitab asjaolu, et kõrge noorte töötuse määr ja ebakindlad tulevikuväljavaated tekitavad Euroopa noortele suurt muret; tuletab sellega seoses meelde Bratislava deklaratsioonis ja tegevuskavas seatud eesmärke „luua kõigi jaoks paljutõotav majanduslik tulevik, kaitsta meie eluviisi ning pakkuda noortele paremaid võimalusi“; palub komisjonil jätkuvalt pingutada noorte toetamise nimel, pakkudes neile uusi võimalusi hariduse, koolituse ja tööhõive valdkondades;

19.  toonitab praktika ja õpipoisiõppe rolli, mis aitab õppuritel ja koolilõpetajatel omandada praktilisi teadmisi ja töökogemust; toetab sellega seoses piiriülese praktika ja õpipoisiõppe ühtse keskplatvormi loomist, nagu on soovitatud avalikus konsultatsioonis;

20.  rõhutab, et vabatahtlik tegevus on nende programmide oluline komponent, mis edendavad kodanikuaktiivsust; julgustab töötama välja õppekavasid, mis hõlmavad hariduslikku sisu ja kodanike osalemist ühiskonnaelus ning vabatahtliku tegevuse tunnustamist ainepunkte andva tegevusena;

21.  toonitab, et vabatahtlik tegevus ei saa asendada tasustatud tööhõivet, ning rõhutab põhimõtet, et tasustatud töökohad tagavad kogukonda kuuluvuse tunde, kaasatuse ja osalemise avalikus elus ning lõppeks ka ühiskonnaelus;

22.  rõhutab eelkõige rohujuure tasandil tehtava spordi rolli kodanikuaktiivsuse toetamisel, sest see soodustab vastastikust austust ja mõistmist, edendades samas ELi väärtuseid ja põhimõtteid; ergutab komisjoni jätkama nende spordialgatuste toetamist, mis säilitavad kodanikuaktiivsust ja -väärtusi ning tekitavad seega ühise kuuluvustunde;

23.  ergutab komisjoni jätkama kodanike õigusi ja kodanikuaktiivsust edendavate meetmete ja algatuste toetamist; toonitab asjaolu, et selle valdkonna uued algatused peaksid täiendama olemasolevaid algatusi ega tohiks mõjutada programmi praegusi eelarveid;

24.  väljendab heameelt komisjoni algatuse üle anda käiku kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele mõeldud e-õppevahend, et hõlbustada vaba liikumise eeskirjade paremat mõistmist ja nõuetekohast rakendamist, ning ühtse digivärava loomise algatuse üle, et pakkuda ELi ühtsel turul tegutsevatele kodanikele ja ettevõtetele veebis teavet; märgib, et need vahendid peaksid andma sidusat ja kasutajasõbralikku teavet kodanike õiguste kohta ELis ja nende praktilise kasutamise kohta; osutab asjaolule, et need vahendid tuleks ühendada selle valdkonna olemasolevate vahenditega, nagu Europe Direct ja Your Europe;

25.  toonitab, kui oluline on parimate tavade vahetamine ja levitamine, et suurendada teadmisi ELi kodanike õigustest ja kodanike osalemist ühiskonna- ja poliitilises elus kogu ELis;

26.  rõhutab Euroopa Parlamendi liikmete ja teiste Euroopa väljapaistvate isikute rolli teadlikkuse suurendamisel ELi kodanike õigustest, eriti noorte seas;

27.  toetab selliste ajakirjandus- ja multimeediatoodete tootmist ja levitamist ELi kõigis ametlikes keeltes, mis keskenduvad sellele, et suurendada ELi kodanike teadlikkust nende õigustest ja nende võimet nimetatud õigusi tõhusalt jõustada;

28.  toetab ideed, et ELi kodakondsus aitab kaasa sidusama Euroopa ühiskonna loomisele, soodustades seeläbi vastastikust mõistmist, kultuuridevahelist dialoogi ja riikidevahelist koostööd.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	10.10.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	24 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Nikolaos Chountis, Silvia Costa, Mircea Diaconu, Damian Drăghici, Angel Dzhambazki, María Teresa Giménez Barbat, Svetoslav Hristov Malinov, Curzio Maltese, Rupert Matthews, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Michaela Šojdrová, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Krystyna Łybacka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Michel Reimon, Remo Sernagiotto
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Miltiadis Kyrkos, Jarosław Wałęsa, Patricija Šulin

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

24	+
ALDE	Mircea Diaconu, María Teresa Giménez Barbat
ECR	Angel Dzhambazki, Remo Sernagiotto
EFDD	Isabella Adinolfi
GUE/NGL	Nikolaos Chountis, Curzio Maltese
PPE	Andrea Bocskor, Svetoslav Hristov Malinov, Michaela Šojdrová, Patricija Šulin, Sabine Verheyen, Jarosław Wałęsa, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski
S&D	Silvia Costa, Damian Drăghici, Miltiadis Kyrkos, Krystyna Łybacka, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Julie Ward
Verts/ALE	Michel Reimon, Helga Trüpel

2	–
ECR	Rupert Matthews
ENF	Dominique Bilde

0	0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (16.11.2017)

petitsioonikomisjonile

ELi kodakondsuse 2017. aasta aruande ja kodanike õiguste tugevdamise kohta demokraatlike muutuste liidus
(2017/2069(INI))

Arvamuse koostaja: Cristian Dan Preda

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval petitsioonikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  peab tervitatavaks komisjoni pidevaid jõupingutusi, et tagada ELi kodakondsusega seotud õiguste austamine, ja innustab neid veelgi kaitsma Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja ELi aluslepingute asjakohaste sätete rakendamise abil; tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikli 9 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 20 kohaselt on isik ELi kodanik, kui tal on mõne liikmesriigi kodakondsus; on veendunud, et ELi kodanikud saavad ainult siis oma õigusi täielikult kasutada, kui nad on nendest teadlikud ning liikmesriigid ja ELi institutsioonid võtavad endale kindla kohustuse neid kaitsta; kutsub komisjoni üles edendama poliitikat ning korraldama kampaaniaid ja tegevust, mille eesmärk on tõsta teadlikkust kodanike õigustest ja nende kasutamise vahenditest;

2.  kohustub kaasa aitama Euroopa Parlamendi valimiste demokraatliku mõõtme süvendamisele, reformides praegust Euroopa valimisseadust, et suurendada kodanike osalemist ELi demokraatlikus süsteemis ja usaldust selle vastu; usub, et suurem läbipaistvus, teadlikkus, tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs teabele, samuti demokraatlike tavade uuendamine, uued hääletussüsteemid, sealhulgas e-demokraatia vahendid, ja väiksem digitaalne lõhe liikmesriikide vahel digitaalse taristu arendamisel soodustavad tõelise Euroopa avaliku ruumi arengut; on veendunud, et parem ja konkreetsem teave Euroopa poliitika ja ELi õigusaktide mõju kohta kodanike igapäevaelule tõstaks valimisaktiivsust Euroopa Parlamendi valimistel; tuletab meelde vajadust edendada osalemist Euroopa Parlamendi valimistel, suurendades erakondade nähtavust Euroopa tasandil, ning kordab tõsiasja, et Euroopa mõõtme suurendamine Euroopa Parlamendi valimistel on ELi ja selle liikmesriikide jagatud vastutus;

3.  hoiatab võimaliku õiguskindlusetuse eest seoses Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike ja ELis elavate Ühendkuningriigi kodanike õigustega, mis tuleneb Ühendkuningriigi EList väljaastumisest; on veendunud, et eeskätt peaksid kõik jagamatud õigused olema kaitstud Ühendkuningriigi väljaastumise lepinguga ning ELi ja Ühendkuningriigi edasiste suhete kokkuleppega ning et neid õigusi ja muid aspekte, nagu tervishoiu kättesaadavust käsitlevad kokkulepped tuleks sõlmida kiiresti; rõhutab, et iga leping peaks põhinema vastastikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõttel; tuletab sellega seoses meelde oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda[1];

4.  tuletab meelde, et ajavahemikus 1. jaanuar 2013 kuni 30. juuni 2016 käsitles enamik Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebusi läbipaistvuse väidetavat puudumist, nagu rõhutas komisjon oma 24. jaanuari 2017. aasta aruandes „ELi kodakondsuse tugevdamiseks aastatel 2013–2016 tehtud edusammud“[2]; on veendunud, et ELi institutsioonide tegevuse täielik läbipaistvus ja ausus on oluline tingimus usalduse ja kindlustunde loomiseks ELi kodanikes ning tagab neile võimaluse kasutada täielikult oma kodanikuõigusi; kutsub kõiki ELi institutsioone ja asutusi üles kõrvaldama jätkuvalt esinevad puudujäägid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 9 ja artikli 10 lõike 3, Euroopa Liidu lepingu artikli 15 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 41 ja 42 sätetega;

5.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku vaadata läbi Euroopa kodanikualgatuse määrus, et parandada selle toimimist; palub, et komisjon lisaks sellega seoses peale vajalike tehniliste muudatuste tegemist sätted, mille eesmärk on vaadata läbi õigusliku vastuvõetavuse tingimused ja Euroopa kodanikualgatuse registreerimise nõuded ning kodanikualgatuse läbivaatamise kord, võttes lähtepunktiks Üldkohtu otsused kohtuasjades Minority SafePack (T-646/13) ja Stop TTIP (T-754/14); toetab kindlalt kõnealust määrust kui olulist osalusdemokraatia vahendit, mis selle kogu potentsiaali kasutamise korral võib suurendada kodanike usaldust ELi institutsioonide vastu ning aidata kaasa kaasavama Euroopa Liidu ülesehitamisele;

6.  on seisukohal, et arvestades interneti ja sotsiaalmeedia kasvavat mõju kodanike elule, peaksid Euroopa institutsioonid jätkama tööd uute mehhanismide ja avaliku poliitika meetmetega, mille eesmärk on kaitsta üksikisikute põhiõigusi digitaalkeskkonnas, keskendudes väljendusvabadusele, õigusele eraelu puutumatusele ning hea nime, isikuandmete ja maine kaitsmisele, eelkõige alaealiste puhul;

7.  on seisukohal, et ELi kodanike julgeolek ja terrorismivastane võitlus peaksid olema ELi peamine prioriteet; kiidab heaks ELi võetud meetmed julgeolekuliidu tugevdamiseks; nõuab, et kiiresti saavutataks ELi infosüsteemide koostalitlusvõime julgeoleku, rände ja piirihalduse valdkonnas, mis kõik peaksid vastama ELi andmekaitse põhimõtetele; tuletab meelde, et tuleb leida õige tasakaal julgeoleku ja põhiõiguste kaitse vahel; rõhutab, et ELi sise- ja välistegevuse kooskõlastamine julgeoleku valdkonnas on äärmiselt oluline ELi kodanike tõhusaks kaitsmiseks ja nende usalduse kindlustamiseks ELi võime vastu olla julgeoleku tagaja; tuletab meelde konsulaarkaitse keskset tähtsust, et tagada kaitse välismaal, ning on veendunud, et kooskõlas komisjoni soovitustega tuleks astuda edasisi samme tagasipöördumistunnistusi käsitlevate normide ühtlustamiseks ja kaasajastamiseks;

8.  kordab oma üleskutset komisjonile tegutseda ennetavalt enne protsessi käivitamist, mille eesmärk on ELi ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga kooskõlas ELi lepingu artiklist 6 tulenevate kohustustega, uurides võimalusi võtta arvesse Euroopa Kohtu 18. detsembri 2014. aasta arvamuses esitatud vastuväiteid; usub, et ELi ühinemine konventsiooniga oleks märkimisväärne edasiminek ELi kodanike põhiõiguste kaitsel ja aitaks saavutada sidusa inimõiguste kaitse süsteemi Euroopas.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	28.9.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	14 5 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Michał Boni, Mercedes Bresso, Elmar Brok, Pascal Durand, Danuta Maria Hübner, Diane James, Ramón Jáuregui Atondo, Alain Lamassoure, Morten Messerschmidt, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Markus Pieper, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Barbara Spinelli, Claudia Țapardel
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Gerolf Annemans, Pervenche Berès, Jérôme Lavrilleux, Cristian Dan Preda, Jasenko Selimovic, Rainer Wieland

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

14	+
ALDE	Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Jasenko Selimovic
PPE	Michał Boni, Elmar Brok, Danuta Maria Hübner, Alain Lamassoure, Jérôme Lavrilleux, Markus Pieper, Cristian Dan Preda, György Schöpflin
S&D	Mercedes Bresso, Ramón Jáuregui Atondo, Pedro Silva Pereira, Claudia Țapardel

5	–
ECR	Morten Messerschmidt
ENF	Gerolf Annemans
GUE/NGL	Barbara Spinelli
NI	Diane James
Verts/ALE	Pascal Durand

0	0

Märkus: Pervenche Berès (S&D) andis teada, et ka tema andis hääle arvamuse projekti poolt.

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0102.
• [2]  COM(2017)0032.

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT (26.9.2017)

petitisioonikomisjonile

ELi kodakondsuse 2017. aasta aruande ja kodanike õiguste tugevdamise kohta demokraatlike muutuste liidus

(2017/2069(INI))

Arvamuse koostaja: Ángela Vallina

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval petitsioonikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1 Resolutsiooni ettepanek Volitus 6 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   – võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades otsuste tunnustamist ja täitmist, ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (COM(2016)0411),

Muudatusettepanek    2 Resolutsiooni ettepanek Põhjendus A a (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   A a. arvestades, et kodanike õiguste ja demokraatlike institutsioonide tugevdamine hõlmab võitlust soolise ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vastu kooskõlas säästva arengu eesmärkidega;

Muudatusettepanek    3 Resolutsiooni ettepanek Põhjendus H a (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   H a. arvestades, et naiste alaesindatus otsustustasandi ametikohtadel, eelkõige poliitilises sfääris ja ettevõtete juhatuse tasandil, takistab võimete arendamist ja vähendab naiste osalemist ELi demokraatlikus elus;

Muudatusettepanek    4 Resolutsiooni ettepanek Põhjendus H b (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   H b. arvestades, et naiste osalemist ja juhtpositsiooni poliitiliste otsuste tegemisel mõjutavad siiani mitmesugused takistused, näiteks sooliste stereotüüpide püsimine ning ka hiljutine majanduskriis ja selle negatiivne mõju soolise võrdõiguslikkuse küsimustele;

Muudatusettepanek    5 Resolutsiooni ettepanek Põhjendus H d (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   H d. arvestades, et ohvrite kaitsmisel soolise ja koduse vägivalla vastu püsivad piiriüleste perekonnasiseste vaidluste korral märkimisväärsed lõhed kogu ELis;

Muudatusettepanek    6 Resolutsiooni ettepanek Põhjendus J a (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   J a. arvestades, et naiste diskrimineerimine ELis takistab võrdsuse saavutamist; arvestades, et naised on jätkuvalt alaesindatud nii hääletajatena kui ka juhtivatel ametikohtadel nii valivates ametites, avalikus teenistuses, akadeemilistes ringkondades, meedias kui ka erasektoris; arvestades, et laialt levinud naiste mitmekordne diskrimineerimine ja nende naiste ebaproportsionaalselt suur arv, kes elavad vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses, takistavad naistel oma kodanikuõigusi täiel määral kasutada;

Muudatusettepanek    7 Resolutsiooni ettepanek Punkt 1

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek 1. võtab teadmiseks komisjoni 2017. aasta aruande ELi kodakondsuse kohta, milles on loetletud tegevusvaldkondade prioriteedid; väljendab kahtlust, kas need prioriteedid tõepoolest vastavad kodanike muredele; avaldab kahetsust asjaolu üle, et järgmise kolme aasta kohta ei ole konkreetseid kohustusi täpselt määratletud; 1. võtab teadmiseks komisjoni 2017. aasta aruande ELi kodakondsuse kohta, milles on loetletud tegevusvaldkondade prioriteedid; väljendab kahtlust, kas need prioriteedid tõepoolest vastavad kodanike muredele; avaldab kahetsust asjaolu üle, et järgmise kolme aasta kohta ei ole konkreetseid kohustusi täpselt määratletud; on seisukohal, et ei ole pööratud piisavat tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse muutmisele prioriteediks, kuna see on väljaande „Julgeoleku suurendamine ning võrdsuse edendamine“ lõplikus versioonis üksnes teisejärguline küsimus;

Muudatusettepanek    8 Resolutsiooni ettepanek Punkt 4

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek 4. avaldab kahetsust, et nüüd juba ligi kümne aasta jooksul on ELi diskrimineerimisvastase direktiivi vastuvõtmisel tehtud vähe edusamme; kutsub kõiki ELi institutsioone üles viima asjakohased läbirääkimised võimalikult kiiresti lõpule; 4. avaldab kahetsust, et nüüd juba ligi kümne aasta jooksul on ELi diskrimineerimisvastase direktiivi vastuvõtmisel tehtud vähe edusamme; kutsub kõiki ELi institutsioone üles viima asjakohased läbirääkimised võimalikult kiiresti lõpule ja pöörama vajalikku tähelepanu soolise mõõtme kaasamisele;

Muudatusettepanek    9 Resolutsiooni ettepanek Punkt 6 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   6 b. peab tervitatavaks komisjoni ettepanekut allkirjastada ja viia lõpule ELi ühinemine Istanbuli konventsiooniga ning kinnitab taas oma laialdast ja reservatsioonideta toetust ELi ühinemisele Istanbuli konventsiooniga; nõuab, et parandataks liigitatud statistiliste andmete kogumist konventsioonis sätestatud kõigi vägivalla vormide kohta ja seda koostöös Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga (EIGE), et töötada välja ühtne metoodika andmebaaside ja analüüside võrdlemiseks; palub kõigil liikmesriikidel, kes ei ole veel seda teinud, ratifitseerida kiiresti Istanbuli konventsioon; palub, et komisjon esitaks ettepaneku võtta vastu direktiiv naistevastase vägivalla kohta; võitlemisel;

Muudatusettepanek    10 Resolutsiooni ettepanek Punkt 6 c (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   6 c. palub, et nõukogu suurendaks jõupingutusi naiste osalemist ettevõtete juhtorganites käsitleva direktiivi blokeerimise lõpetamiseks;

Muudatusettepanek    11 Resolutsiooni ettepanek Punkt 6 d (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   6 d. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid, et tegeleda nende haavatavate kodanike vajadustega, kes puutuvad kokku valdkonnaülese mitmekordse diskrimineerimisega, et tegelda neil oma õigusi kasutada või ühiskonnas täiel määral osaleda takistava valdkonnaülese mitmekordse diskrimineerimise all kannatavate, selliste haavatavate kodanike vajadustega nagu näiteks puuetega naised, etnilistesse vähemustesse kuuluvad naised, sisserändajatest ja pagulastest naised või need, keda ähvardab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus;

Muudatusettepanek    12 Resolutsiooni ettepanek Punkt 6 e (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   6 e. rõhutab, et võimaluse tagamine valdkonnaülese mitmekordse diskrimineerimise all kannatavatele inimestele (näiteks puuetega naised ja tütarlapsed) kasutada oma kodanikuõigusi, nõuab terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab eesmärgipärast poliitikat alates valdkonnaüleste andmete kogumisest kuni haridusprogrammide ja sotsiaalse kaasamise meetmeteni; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles sõnastama ja avaldama strateegiaid võitluseks valdkonnaülese diskrimineerimise vastu;

Muudatusettepanek    13 Resolutsiooni ettepanek Punkt 6 f (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   6 f. rõhutab vajadust tegeleda naiste ja tütarlaste ning LGBTI-inimeste vastu suunatud soopõhise vägivallaga poliitikas ja laiemas avalikus sfääris, sh võidelda ahistamise ja hirmutamise vastu internetis;

Muudatusettepanek    14 Resolutsiooni ettepanek Punkt 6 g (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   6 g. kordab oma nõudmist, et komisjon võtaks dokumendi „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016-2019“ vastu teatisena; tuletab meelde, et Euroopa Liit rajaneb naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõttel ning et sellist põhimõtet saab saavutada üksnes strateegilise eesmärgi integreerimise kaudu kõigisse ELi poliitikavaldkondadesse;

Muudatusettepanek    15 Resolutsiooni ettepanek Punkt 6 h (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   6 h. peab tervitatavaks töö- ja eraelu tasakaalu paketi esitamist komisjoni poolt ja palub kõikidel institutsioonidel need meetmed võimalikult kiiresti ellu viia;

Muudatusettepanek    16 Resolutsiooni ettepanek Punkt 6 j (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   6 j. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles veelgi edendama koostööd olukordades, kus töötajad saavad hüvitisi ning tasuvad sotsiaalmakseid ELi eri liikmesriikides, tugevdades piiriülest teabevahetust erinevate sotsiaalkindlustusasutuste vahel, nii et kõik rahalised maksed oleks võimalik pensioniõiguste arvutamisel nõuetekohaselt arvesse võtta; juhib tähelepanu püsivale palga- ja pensionilõhele ELis, mis koos kokkuhoiumeetmete ja avaliku sektori kärbetega vähendavad miljonite naiste võimalust tagada endale tegelik majanduslik sõltumatus;

Muudatusettepanek    17 Resolutsiooni ettepanek Punkt 6 k (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   6 k. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles aktiivselt kasutama ELi vahendeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks; nõuab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohaldamist eelkõige ÜPP ja maapiirkondadele suunatud ühtekuuluvuspoliitika raames;

Muudatusettepanek    18 Resolutsiooni ettepanek Punkt 6 l (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   6 l. nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohaldamist ELi kõikides poliitikavaldkondades, pöörates erilist tähelepanu õigusaktide ja poliitikavaldkondade mõjuhindamistele ja järelhindamistele;

Muudatusettepanek    19 Resolutsiooni ettepanek Punkt 9 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   9 a. palub komisjonil ja liikmesriikidel jätkuvalt edendada naiste esindatust juhtivatel ametikohtadel, eelkõige poliitiliste otsuste tegemisel ja ettevõtete juhatustes, ning lihtsustada naiste liikumist juhtpositsioonidele, kaotades soolised stereotüübid ja julgustades naisi osalema töökohapõhisel õppel ning abistades muude poliitiliste vahenditega, nagu töö- ja eraelu tasakaal, nii et naistel oleks täielikult võimalik kasutada oma õigusi ELi kodanikena;

Muudatusettepanek    20 Resolutsiooni ettepanek Punkt 9 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   9 b. rõhutab, et igas vanuses kodanike kvaliteetne haridus, olgu see formaalne, informaalne või mitteformaalne, on oluline demokraatlike kodanikuõiguste kindlaks täitmiseks ja demokraatliku ühiskonna toimimiseks, samuti selleks, et teha lõpp diskrimineerimisele, eelarvamustele ning soolisele ebavõrdsusele; kordab vajadust investeerida kodakondsusesse ja kodanikuharidusse ning soolist võrdõiguslikkust käsitlevasse haridusse kogu Euroopas;

Muudatusettepanek    21 Resolutsiooni ettepanek Punkt 9 c (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   9 c. rõhutab, kui tähtis on laste ja noorte, eelkõige naiste ja tütarlaste osalemine poliitikas; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid rohkem meetmeid selleks, et tagada laste õigused ja edendada nende osalust;

Muudatusettepanek    22 Resolutsiooni ettepanek Punkt 10 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   10 a. palub komisonil ja liikmesriikidel võtta jätkuvalt tõhusaid meetmeid, et tagada naistele õiglane ja võrdne ligipääs kõikidele poliitilistele, kultuurilistele ja sotsiaalsetele sfääridele, mis on oluline tingimus kodanike õiguste tõhusaks teostamiseks ELis;

Muudatusettepanek    23 Resolutsiooni ettepanek Punkt 11

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek 11. on veendunud, et valimisseaduse reform Euroopa Parlamendi seadusandliku algatuse alusel on liidu demokraatlikumaks muutumise võimalus, mida ei tohi mööda lasta; toonitab asjaolu, et tuhanded eurooplased jagavad seda seisukohta, nagu näitab Euroopa kodanike algatus „Lubage mul hääletada“, mille eesmärk on võimaldada kodanikel hääletada nende elukohas; tunnustab komisjoni võimaluste uurimise eest, kuidas saaksid oma vaba liikumise õigust kasutanud ELi kodanikud hääletada riigisisestel valimistel riigis, kus nad elavad, kuid mille kodanikud nad ei ole; nõuab tungivalt, et komisjon koostaks konkreetse tegevuskava elektroonilise hääletamise kasutuselevõtuks, pidades silmas 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi; 11. on veendunud, et valimisseaduse reform Euroopa Parlamendi seadusandliku algatuse alusel on liidu demokraatlikumaks muutumise võimalus, mida ei tohi mööda lasta; toonitab asjaolu, et tuhanded eurooplased jagavad seda seisukohta, nagu näitab Euroopa kodanike algatus „Lubage mul hääletada“, mille eesmärk on võimaldada kodanikel hääletada nende elukohas; tunnustab komisjoni võimaluste uurimise eest, kuidas saaksid oma vaba liikumise õigust kasutanud ELi kodanikud hääletada riigisisestel valimistel riigis, kus nad elavad, kuid mille kodanikud nad ei ole; palub nõukogul lisada Euroopa Parlamendi valimise seaduse järgmisel läbivaatamisel sooliselt tasakaalustatud nimekirjad, milles on vaheldumisi nais- ja meeskandidaadid; nõuab tungivalt, et komisjon koostaks konkreetse tegevuskava elektroonilise hääletamise kasutuselevõtuks, pidades silmas 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi;

Muudatusettepanek    24 Resolutsiooni ettepanek Punkt 12

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek 12. väljendab veendumust, et vaba meedia ning eri seisukohtade esitamine ühiskonnas ja meedias on toimiva demokraatia jaoks möödapääsmatu; rõhutab vajadust kindlaksmääratud ELi poliitika järele, et võidelda Euroopa-vastase propaganda ja valeandmete esitamise vastu; teeb ettepaneku, et ELi institutsioonid jätkaksid Euroopa televisioonikanalite loomist kõigis liikmesriikides; 12. väljendab veendumust, et vaba meedia ning eri seisukohtade esitamine ühiskonnas ja meedias on toimiva demokraatia jaoks möödapääsmatu ja et meediapädevus on oluline ning seda tuleks arendada varajases eas; rõhutab vajadust kindlaksmääratud ELi poliitika järele, et võidelda Euroopa-vastase propaganda ja valeandmete esitamise vastu; teeb ettepaneku, et ELi institutsioonid jätkaksid Euroopa televisioonikanalite loomist kõigis liikmesriikides;

Muudatusettepanek    25 Resolutsiooni ettepanek Punkt 12 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   12 a.  palub, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid meetmeid, et võidelda naiste vastaste diskrimineerivate seisukohtade ning sooliste stereotüüpide vastu;

Muudatusettepanek    26 Resolutsiooni ettepanek Punkt 15 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   15 a. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja nõuetekohased soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise vahendid, tegema tihedat koostööd kohalike omavalitsuste ja kogukondadega, et ennetada ja uurida rikkumisi ning pakkuda vajalikku hoolitsust ja abi naistele, kes on langenud seksuaalse ärakasutamise ja diskrimineerimise ohvriks või keda tõrjutakse tööturul;

Muudatusettepanek    27 Resolutsiooni ettepanek Punkt 15 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   15 b. nõuab, et liikmesriigid teeksid tõhusamalt koostööd, et tagada soolise vägivalla ohvrite kaitse ning et piiriülestes perekonnavaidlustes võetaks arvesse laste parimad huvid;

Muudatusettepanek    28 Resolutsiooni ettepanek Punkt 15 c (uus)

Resolutsiooni ettepanek Muudatusettepanek   15 c. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma tõhusaid meetmeid, et suurendada naiste ja tütarlaste võimalusi osaleda ELi programmides, mis hõlmavad üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste piiriülest liikuvust;

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	25.9.2017

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	22.11.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	23 2 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marina Albiol Guzmán, Margrete Auken, Beatriz Becerra Basterrechea, Heinz K. Becker, Andrea Cozzolino, Pál Csáky, Eleonora Evi, Peter Jahr, Rikke Karlsson, Jude Kirton-Darling, Svetoslav Hristov Malinov, Notis Marias, Marlene Mizzi, Cristian Dan Preda, Gabriele Preuß, Laurenţiu Rebega, Virginie Rozière, Yana Toom, Jarosław Wałęsa, Cecilia Wikström, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Michela Giuffrida, Demetris Papadakis, Julia Pitera, Sven Schulze, Igor Šoltes, Ángela Vallina
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Martina Anderson, Inés Ayala Sender

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

23	+
ALDE ECR PPE   S&D   VERTS/ALE	Beatriz Becerra Basterrechea, Yana Toom, Cecilia Wikström Rikke Karlsson Heinz K. Becker, Pál Csáky, Peter Jahr, Svetoslav Hristov Malinov, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Sven Schulze, Jarosław Wałęsa Inés Ayala Sender, Andrea Cozzolino, Michela Giuffrida, Jude Kirton-Darling, Marlene Mizzi, Demetris Papadakis, Gabriele Preuß, Virginie Rozière Margrete Auken, Igor Šoltes, Tatjana Ždanoka

2	–
ECR ENF	Notis Marias Laurenţiu Rebega

4	0
EFDD GUE/NGL	Eleonora Evi Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Ángela Vallina

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu