RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades otsuste tunnustamist ja täitmist, ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud)
30.11.2017 - (COM(2016)0411 – C8-0322/2016 – 2016/0190(CNS)) - *
Õiguskomisjon
Raportöör: Tadeusz Zwiefka
(Uuesti sõnastamine – kodukorra artikkel 104)
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades otsuste tunnustamist ja täitmist, ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud)
(COM(2016)0411 – C8-0322/2016 – 2016/0190(CNS))
(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine – uuesti sõnastamine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2016)0411),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0322/2016),
– võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta[1],
– võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 78c,
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja petitsioonikomisjoni arvamust (A8-0388/2017),
A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;
1. kiidab allpool muudetud kujul heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele;
2. palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(1) Nõukogu määrust (EÜ) nr 2201/200334 on oluliselt muudetud35. Kuna määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada. |
(1) Nõukogu määrust (EÜ) nr 2201/200334 on oluliselt muudetud35. Kuna määrusesse on vaja teha uusi vältimatuid muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada. Sellised määruse muudatused aitavad tugevdada õiguskindlust ja suurendada paindlikkust, aitavad tagada parema juurdepääsu kohtumenetlustele ning et sellised menetlused on tõhusamad. Samal ajal aitavad käesoleva määruse muudatused tagada, et liikmesriigid säilitavad vanemlikku vastutust käsitleva materiaalõiguse suhtes täieliku sõltumatuse. |
__________________ |
__________________ |
34 Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, 27. november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1). |
34 Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, 27. november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1). |
35 Vt V lisa. |
35 Vt V lisa. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(3) Liidu õigusruumi sujuv ja nõuetekohane toimimine liikmesriikide erinevate õigussüsteemide ja -traditsioonide suhtes on liidu jaoks väga oluline. Sellega seoses tuleks vastastikust usaldust teineteise õigussüsteemide suhtes edasi arendada. Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks luua, säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine ja õiguskaitse kättesaadavus. Nende eesmärkide rakendamiseks tuleks tugevdada isikute ja eelkõige laste õigusi kohtumenetlustes, et lihtsustada õigus- ja haldusasutuste vahelist koostööd ning otsuste täitmist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud kohtuasjades. Parandada tuleks tsiviilasjades tehtavate otsuste vastastikust tunnustamist, lihtsustada tuleks õiguskaitse kättesaadavust ning tõhustada tuleks liikmesriikide ametiasutuste vahelist teabevahetust. |
(3) Liidu õigusruumi sujuv ja nõuetekohane toimimine liikmesriikide erinevate õigussüsteemide ja -traditsioonide suhtes on liidu jaoks väga oluline. Sellega seoses tuleks vastastikust usaldust teineteise õigussüsteemide suhtes edasi arendada. Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks luua, säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine ja õiguskaitse kättesaadavus. Nende eesmärkide rakendamiseks on väga tähtis tugevdada isikute ja eelkõige laste õigusi kohtumenetlustes, et lihtsustada õigus- ja haldusasutuste vahelist koostööd ning otsuste täitmist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud kohtuasjades. Parandada tuleks tsiviilasjades tehtavate otsuste vastastikust tunnustamist, lihtsustada tuleks õiguskaitse kättesaadavust ning tõhustada tuleks liikmesriikide ametiasutuste vahelist teabevahetust, tagades täpse kontrolli selle üle, et liikmesriikide pädevate asutuste poolt kasutatavad menetlused ja tavad on mittediskrimineerivad, et lapse huvid ja nendega seotud põhiõigused oleksid kaitstud. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(4) Sellise ala loomiseks peab liit muu hulgas piiriülest toimet omavates tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas vastu võtma siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmed. |
(4) Sellise ala loomiseks peab liit muu hulgas piiriülest toimet omavates tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas vastu võtma isikute vabaks liikumiseks ja siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmed. |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4 a) Selleks et tõhustada õigusalast koostööd piiriülese mõjuga tsiviilasjades, on vaja õigusalast koolitust, eelkõige piiriülese perekonnaõiguse valdkonnas. Nii liidu kui ka riiklikul tasandil on vaja korraldada koolitusi, näiteks seminare ja vahetusi, et suurendada teadlikkust käesolevast määrusest, selle sisust ja tagajärgedest ning suurendada liikmesriikide vastastikust usaldust nende õigussüsteemide suhtes. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(6) Kõigi laste võrdsuse tagamiseks peaks peaks käesolev määrus hõlmama kõiki vanemlikku vastutust reguleerivaid otsuseid, sealhulgas meetmeid laste kaitseks, sõltumatult nende seostest abieluõigusliku menetluse või muude menetlustega . |
(6) Kõigi laste võrdsuse tagamiseks peaks käesolev määrus hõlmama kõiki vanemlikku vastutust reguleerivaid otsuseid, sealhulgas meetmeid laste kaitseks, sõltumatult nende seostest abieluõigusliku menetlusega. |
Selgitus | |
Sõnastus ei ole kooskõlas sama määruse artikli 1 lõikega 3. | |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(6 a) Käesoleva määruse kohaselt tuleks kohtualluvuse eeskirju kohaldada ka kõigi laste suhtes, kes viibivad liidu territooriumil ja kelle alalist elukohta ei ole võimalik kindlaks teha. Selliste eeskirjade kohaldamisala peaks eelkõige hõlmama pagulastest lapsi ning lapsi, kes on rahvusvaheliselt ümber asustatud kas sotsiaal-majanduslikel põhjustel või nende riigis toimuvate rahutuste tõttu. |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(12 a) Käesolev määrus peaks täielikult austama Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud õigusi, eelkõige harta artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, harta artiklis 7 sätestatud õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning harta artiklis 24 sätestatud lapse õigusi. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(13) Kohtualluvuse alused vanemliku vastutuse küsimustes kujundatakse lapse huve silmas pidades, ning neid tuleks kohaldada vastavalt lapse huvidele. Viiteid lapse huvidele tuleks tõlgendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 24 ja ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsioonist lähtuvalt. |
(13) Kohtualluvuse alused vanemliku vastutuse küsimustes tuleks alati kujundada lapse huve silmas pidades, ning neid tuleks kohaldada neid huvisid arvesse võttes. Viiteid lapse huvidele tuleks tõlgendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitest 7, 14, 22 ja 24 ning ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsioonist lähtuvalt. On tingimata vajalik, et see liikmesriik, kelle asutused on käesoleva määruse tähenduses vanemliku vastutuse küsimuses pädevad, tagab pärast lapse tagasitoomise kohta lõpliku otsuse tegemist, et lapse huvid ja põhiõigused on pärast tema tagasitoomist kaitstud, eriti kui lapsel on kontakt mõlema vanemaga. |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(14 a) Mõiste „alaline elukoht“ tähendust tuleks tõlgendada ametiasutuste määratluste alusel iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(15) Kui lapse alaline elukoht muutub seadusliku kolimise tulemusena, peaks kohtualluvus lapsega läheduse säilitamiseks kaasa liikuma. Seda tuleks kohaldada juhul, kui menetlust ei ole veel algatatud, ning samuti poolelioleva menetluse puhul. Poolelioleva menetluse puhul võivad osapooled kohtupidamise tõhususe huvides otsustada, et kuni lõpliku otsuse tegemiseni kuulub pädevus selle liikmesriigi kohtule, kus menetlus pooleli on, tingimusel et see on lapse huvides. Selline võimalus on eriti oluline siis, kui menetlus on lõpule jõudmas ning üks vanem soovib lapsega teise liikmesriiki kolida. |
(15) Kui lapse alaline elukoht muutub seadusliku kolimise tulemusena, peaks kohtualluvus lapsega läheduse säilitamiseks kaasa liikuma. Poolelioleva menetluse puhul võivad osapooled kohtupidamise tõhususe huvides otsustada, et kuni lõpliku otsuse tegemiseni kuulub pädevus selle liikmesriigi kohtule, kus menetlus pooleli on, tingimusel et see on lapse huvides. Teisest küljest peaks hooldus- ja suhtlusõigust käsitlev pooleliolev menetlus lõppema lõpliku otsusega, et isikud, kellel on hooldusõigus, ei viiks last teise riiki, et vältida nii ametiasutuste ebasoodsat otsust, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad kokku, et pooleliolev menetlus tuleks lõpetada. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(17) Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriigi ametiasutusi, kelle pädevuses ei ole asja sisuline arutamine, kiireloomulistel juhtudel võtmast ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid kõnealuses liikmesriigis paikneva lapse isiku või vara suhtes. Neid meetmeid tuleks tunnustada ja täita kõigis teistes liikmesriikides, sealhulgas liikmesriikides, kellele kuulub käesoleva määruse alusel pädevus, nii kaua, kuni sellise liikmesriigi pädev ametiasutus on võtnud tema arvates asjakohaseid meetmeid. Ühe liikmesriigi kohtus võetud meetmeid tuleks muuta või asendada ainult meetmetega, mida on võtnud selle liikmesriigi kohus, kelle pädevuses on asja sisuline arutamine. Ametiasutus, mille pädevuses on ainult ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete kehtestamine, peaks asja sisulist arutamist käsitleva taotluse esitamise korral teatama omal algatusel, et tal puudub selleks pädevus. Niivõrd kui lapse huvide kaitse seda nõuab, peaks ametiasutus teavitama võetud meetmetest otse või keskasutuse kaudu selle liikmesriigi ametiasutust, kelle pädevuses on käesoleva määrusega seotud asja sisuline arutamine Suutmatus teise liikmesriigi ametiasutust teavitada ei peaks siiski olema meetme mittetunnustamise põhjuseks. |
(17) Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriigi ametiasutusi, kelle pädevuses ei ole asja sisuline arutamine, kiireloomulistel juhtudel, näiteks koduvägivalla või soolise vägivalla puhul, võtmast ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid kõnealuses liikmesriigis paikneva lapse isiku või vara suhtes. Neid meetmeid tuleks tunnustada ja täita kõigis teistes liikmesriikides, sealhulgas liikmesriikides, kellele kuulub käesoleva määruse alusel pädevus, nii kaua, kuni sellise liikmesriigi pädev ametiasutus on võtnud tema arvates asjakohaseid meetmeid. Ühe liikmesriigi kohtus võetud meetmeid tuleks muuta või asendada ainult meetmetega, mida on võtnud selle liikmesriigi kohus, kelle pädevuses on asja sisuline arutamine. Ametiasutus, mille pädevuses on ainult ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete kehtestamine, peaks asja sisulist arutamist käsitleva taotluse esitamise korral teatama omal algatusel, et tal puudub selleks pädevus. Niivõrd kui lapse huvide kaitse seda nõuab, peaks ametiasutus põhjendamatu viivituseta teavitama võetud meetmetest otse või keskasutuse kaudu selle liikmesriigi ametiasutust, kelle pädevuses on käesoleva määrusega seotud asja sisuline arutamine. Suutmatus teise liikmesriigi ametiasutust teavitada ei peaks siiski olema meetme mittetunnustamise põhjuseks. |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(18) Erandjuhtudel ei saa lapse alalise elukoha liikmesriigi asutused olla juhtumi käsitlemisel kõige asjakohasemaks asutuseks. Lapse huvides võib ametiasutus erandina ja teatavatel tingimustel anda oma pädevuse erandjuhul edasi teise liikmesriigi ametiasutusele , kui sellel ametiasutusel on asja arutamiseks paremad võimalused. Sel juhul ei tohiks teisel ametiasutusel lubada anda pädevust edasi kolmandale ametiasutusele. |
(18) Erilist tähelepanu tuleks pöörata tõsiasjale, et erandjuhtudel, näiteks koduvägivalla või soolise vägivalla puhul, ei pruugi lapse alalise elukoha liikmesriigi asutused olla juhtumi käsitlemisel kõige asjakohasemaks asutuseks. Ametiasutus võib erandina ja teatavatel tingimustel anda oma pädevuse edasi teise liikmesriigi ametiasutusele, kui sellel ametiasutusel on asja arutamiseks paremad võimalused. Sel juhul tuleks kõigepealt saada teise ametiasutuse nõusolek, sest pärast seda, kui ta on juhtumi vastu võtnud, ei saa ta anda pädevust edasi kolmandale ametiasutusele. Enne pädevuse üleandmist on tingimata vaja kaaluda ja täielikult arvesse võtta lapse huve. |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(23) Kõnealuse määruse raames arutatavate vanemliku vastutuse menetluste ning 1980. aasta Haagi konventsiooni raames arutatavate tagasitoomise menetluste puhul tuleks austada lapse õigust väljendada vabalt oma arvamust, ning lapse huve hinnates tuleks neid arvamusi asjakohaselt arvesse võtta. Käesoleva määruse kohaldamises on vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 24 lõikele 1 ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklile 12 oluline roll lapse ärakuulamisel. Käesolev määrus ei ole siiski kavandatud sätestama, kuidas last ära kuulata, näiteks, kas last peab ära kuulama kohtunik ise või erikoolitusega ekspert, kes esitab hiljem kohtule aruande, või kas laps kuulatakse ära kohtusaalis või kuskil mujal. |
(23) Kõnealuse määruse raames arutatavate vanemliku vastutuse menetluste ning 1980. aasta Haagi konventsiooni raames arutatavate tagasitoomise menetluste puhul tuleks austada lapse õigust väljendada vabalt oma arvamust, ning lapse huve hinnates tuleks neid arvamusi asjakohaselt arvesse võtta. Käesoleva määruse kohaldamises on vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 24 lõikele 1, ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklile 12 ning Euroopa Nõukogu soovitusel laste ja alla 18-aastaste noorte osalemise kohta 1 a oluline roll lapse ärakuulamisel. Käesolev määrus ei ole siiski kavandatud sätestama ühiseid miinimumstandardeid lapse ärakuulamise korra kohta, mida reguleeritakse jätkuvalt liikmesriikide siseriiklike sätetega. |
|
______________ |
|
1 a CM/Rec(2012)2, 28. märts 2012. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(26) Tagasitoomise menetluse 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel võimalikult kiiresti lõpule viimiseks peaksid liikmesriigid koondama kohtualluvuse kõnealuste menetluste puhul ühte või mitmesse kohtusse, võttes õigusemõistmisel arvesse nende sisemist struktuuri. Kohtualluvuse teatavas liikmesriigis piiratud arvul kohtutesse koondamine on oluline ja tõhus vahend lapseröövi asjade arutamise kiirendamiseks mitmes liikmesriigis, kuna kohtunikel, kes arutavad suuremal hulgal selliseid asju, tekivad sellega seoses eriteadmised. Sõltuvalt õigussüsteemi struktuurist võib lapseröövi käsitlevate asjade puhul koondada kohtualluvuse kogu riigi puhul ühte või piiratud arvul kohtutesse, kasutades selleks näiteks lähtepunktina apellatsioonikohtuid ning koondades rahvusvahelisi lapserööve käsitlevate asjade kohtualluvuse iga apellatsioonikohtu tööpiirkonna esimese astme kohtusse. Iga kohtuaste peaks tegema oma otsuse hiljemalt kuue nädala jooksul pärast taotluse või apellatsioonkaebuse esitamist. Liikmesriigid peaksid piirama 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel tehtud lapse tagasitoomist lubavate või sellest keelduvate otsuste suhtes esitatavate võimalike apellatsioonide arvu ühega. |
(26) Tagasitoomise menetluse 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel võimalikult kiiresti lõpule viimiseks peaksid liikmesriigid koondama kohtualluvuse kõnealuste menetluste puhul piiratud arvul kohtutesse, võttes õigusemõistmisel arvesse nende sisemist struktuuri. Kohtualluvuse teatavas liikmesriigis piiratud arvul kohtutesse koondamine on oluline ja tõhus vahend lapseröövi asjade arutamise kiirendamiseks mitmes liikmesriigis, kuna kohtunikel, kes arutavad suuremal hulgal selliseid asju, tekivad sellega seoses eriteadmised. Sõltuvalt õigussüsteemi struktuurist võib lapseröövi käsitlevate asjade puhul koondada kohtualluvuse piiratud arvul kohtutesse, kasutades selleks näiteks lähtepunktina apellatsioonikohtuid ning koondades rahvusvahelisi lapserööve käsitlevate asjade kohtualluvuse iga apellatsioonikohtu tööpiirkonna esimese astme kohtusse, piiramata siiski osapoolte kohtusse pöördumise õigust ja kahjustamata tagasitoomise menetluse õigeaegsust. Iga kohtuaste peaks tegema oma otsuse hiljemalt kuue nädala jooksul pärast taotluse või apellatsioonkaebuse esitamist. Liikmesriigid peaksid piirama 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel tehtud lapse tagasitoomist lubavate või sellest keelduvate otsuste suhtes esitatavate võimalike apellatsioonide arvu ühega. Peale selle tuleks tagada, et ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsuseid teises liikmesriigis tunnustatakse. Kui kohtuasjas on otsus langetatud, tuleks seda tingimata eelkõige laste huvides kogu Euroopa Liidus tunnustada. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(28) Kõigi lapsi käsitlevate asjade puhul ning eelkõige rahvusvahelisi lapserööve käsitlevate asjade puhul peaksid kohtu- ja haldusasutused kaaluma rahumeelse lahenduse saavutamise võimalusi, kasutades selleks lepitamist ja muid sobivaid vahendeid, mida toetavad võimaluse korral piiriüleseid vanemlikku vastutust käsitlevate vaidluste lepitamiseks mõeldud olemasolevad võrgustikud ja tugistruktuurid. Sellised jõupingutused ei peaks siiski 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel arutatavaid tagasitoomise menetlusi põhjendamatult pikendama. |
(28) Vahendamise kasutamine võib mängida väga olulist rolli konfliktide lõpetamisel, kõigi lapsi käsitlevate asjade puhul ning eelkõige vanemate piiriüleste konfliktide korral, mis puudutavad hooldus- ja suhtlusõigust, samuti rahvusvaheliste lapseröövi juhtumite puhul. Võttes lisaks arvesse hiljuti toimunud rändajate sissevoolu tõttu toimunud selliste piiriüleste hooldusõiguse vaidluste arvu kasvu kõikjal Euroopa Liidus, mille puhul ei ole võimalik kasutada rahvusvahelist raamistikku, on vahendamine sageli osutunud ainsaks õiguslikuks vahendiks, mis aitab peredel perevaidlustele rahumeelse ja kiire lahenduse leida. Selleks et edendada vahendamist selliste juhtumite puhul, peaksid kohtu- ja haldusasutused, keda toetavad vajaduse korral piiriüleseid vanemlikku vastutust käsitlevate vaidluste vahendamiseks mõeldud olemasolevad võrgustikud ja tugistruktuurid, aitama pooli enne kohtumenetluse alustamist või kohtumenetluse ajal sobivate vahendajate valimisel ja vahendamise korraldamisel. Pooltele tuleks anda rahalist abi vahendamismenetluse läbiviimiseks vähemalt sellises ulatuses, nagu neile on antud või neile oleks antud õigusabi. Sellised jõupingutused ei tohiks siiski 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel arutatavaid tagasitoomise menetlusi põhjendamatult pikendada ning ei tohiks kaasa tuua vägivalla, sealhulgas koduvägivalla ohvrite kohustuslikku osalemist vahendamismenetluses. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(28 a) Et pakkuda tõhusat alternatiivi siseriiklike või rahvusvaheliste perevaidluste lahendamisele kohtus, on väga oluline, et asjaomased vahendajad oleksid läbinud asjakohase erikoolituse. Koolitus peaks hõlmama eelkõige piiriüleste perevaidluste õigusraamistikku, kultuuridevahelist pädevust ja oskusi konfliktiolukordade lahendamiseks, võttes alati arvesse lapse huve. Kohtunike kui vahendamise poole pöördumise võimaliku peamise allika koolitus peaks käsitlema ka seda, kuidas julgustada osapooli kasutama vahendamist võimalikult varases etapis ja kuidas kaasata vahendamine kohtumenetlustesse ning Haagi konventsiooni lapseröövi käsitleva menetluse kindlaksmääratud ajakava, ilma et see põhjustaks tarbetuid viivitusi. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(30) Kui selle liikmesriigi kohus, kuhu laps on ebaseaduslikult ära viidud või kus teda ebaseaduslikult kinni peetakse, otsustab 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel lapse tagasitoomisest keelduda, peaks ta oma otsuses sõnaselgelt viitama 1980. aasta Haagi konventsiooni asjaomastele artiklitele, millega ta oma keeldumist põhjendab. Sellise eestkosteõigusega seotud menetlustes pärast lapse huvide põhjalikku läbivaatamist tehtud otsuse võib siiski asendada selle liikmesriigi kohtu hilisema otsusega, kus oli lapse alaline elukoht enne tema ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist. Kui see otsus sisaldab lapse tagasitoomist, peaks tagasitoomine toimuma, ilma et liikmesriigis, kuhu laps on ära viidud või kus teda kinni peetakse, oleks otsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks vaja erimenetlust. |
(30) Kui selle liikmesriigi kohus, kuhu laps on ebaseaduslikult ära viidud või kus teda ebaseaduslikult kinni peetakse, otsustab 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel lapse tagasitoomisest keelduda, peaks ta oma otsuses sõnaselgelt viitama 1980. aasta Haagi konventsiooni asjaomastele artiklitele, millega ta oma keeldumist põhjendab, ja esitama keeldumise põhjused. Sellise eestkosteõigusega seotud menetlustes pärast lapse huvide põhjalikku läbivaatamist tehtud otsuse võib siiski asendada selle liikmesriigi kohtu hilisema otsusega, kus oli lapse alaline elukoht enne tema ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist. Kui see otsus sisaldab lapse tagasitoomist, peaks tagasitoomine toimuma, ilma et liikmesriigis, kuhu laps on ära viidud või kus teda kinni peetakse, oleks otsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks vaja erimenetlust. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(33) Lapsi käsitlevate piiriüleste kohtumenetluste vähem aeganõudvateks ning vähemkulukateks muutmise eesmärk õigustab täitmisotsuse kaotamist enne otsuse täitmise liikmesriigis jõustamist kõigi vanemlikku vastutust käsitlevate otsuste puhul. Kui määrusega (EÜ) nr 2201/2003 kaotatakse kõnealune nõue ainult suhtlusõigust andvate otsuste ja teatavate lapse tagasitoomist käsitlevate otsuste puhul, siis käesolevas määruses sätestatakse kõigi vanemlikku vastutust käsitlevates asjades tehtavate otsuste piiriüleseks täitmiseks ühtne menetlus. Selle tulemusena peaks teatava liikmesriigi ametiasutuste tehtud otsust käesoleva määruse sätetest tulenevalt käsitlema nii, nagu oleks see otsus tehtud otsuse täitmise liikmesriigis. |
(33) Euroopa kodanike vaba liikumise hõlbustamise eesmärk õigustab täitmisotsuse kaotamist enne otsuse täitmise liikmesriigis jõustamist kõigi vanemlikku vastutust käsitlevate otsuste puhul, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse. See muudab lapsi käsitlevad piiriülesed kohtuvaidlused vähem aeganõudvaks ja odavamaks. Kui määrusega (EÜ) nr 2201/2003 kaotatakse kõnealune nõue ainult suhtlusõigust andvate otsuste ja teatavate lapse tagasitoomist käsitlevate otsuste puhul, siis käesolevas määruses sätestatakse kõigis käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates vanemlikku vastutust käsitlevates asjades tehtavate otsuste piiriüleseks täitmiseks ühtne menetlus. Selle tulemusena peaks teatava liikmesriigi ametiasutuste tehtud otsust käesoleva määruse sätetest tulenevalt käsitlema nii, nagu oleks see otsus tehtud otsuse täitmise liikmesriigis. |
Selgitus | |
Esildatud tekst läheb kaugemale käesolevas määruses sätestatud kohaldamisalast. | |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 37 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(37 a) Käesolevas määruses määratletud otsuse tunnustamisest keeldumine põhjusel, et tunnustamine oleks selgelt vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga, peaks olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 21. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 42 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(42) Käesoleva määruse kohaldusalasse jäävate vanemlikku vastutust käsitlevate erijuhtumite korral peaksid keskasutused liikmesriikide ametiasutustele ning vanemliku vastutuse kandjatele abi andmisel omavahel koostööd tegema. Selline abi peaks eelkõige hõlmama lapse ülesleidmist otse või teiste pädevate ametiasutuste kaudu, kui see on vajalik käesoleva määruse alusel esitatud taotluse täitmiseks, ning lapsega seotud teabe esitamist, mis on vajalik menetluse läbiviimiseks. |
(42) Käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate vanemlikku vastutust käsitlevate erijuhtumite korral peaksid keskasutused liikmesriikide ametiasutustele ning vanemliku vastutuse kandjatele abi andmisel omavahel koostööd tegema. Selline abi peaks eelkõige hõlmama lapse ülesleidmist otse või teiste pädevate ametiasutuste kaudu, kui see on vajalik käesoleva määruse alusel esitatud taotluse täitmiseks, ning lapsega seotud teabe esitamist, mis on vajalik menetluse läbiviimiseks. Juhul kui pädevus muul liikmesriigil, kui see liikmesriik, mille kodanik laps on, teavitavad pädeva liikmesriigi keskasutused põhjendamatu viivituseta selle liikmesriigi keskasutusi, mille kodanik laps on. |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 44 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(44) Ilma, et see piiraks liikmesriigi menetlusõigusest tulenevaid nõudeid, peaks taotleval keskasutusel olema õigus vajaliku teabe saamiseks valida vabalt erinevate kanalite vahel, näiteks kohtute puhul kohaldades nõukogu määrust (EÜ) nr 1206/2001, kasutades tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrku, eelkõige käesoleva määruse alusel loodud keskasutusi, kohtunike võrgustikku ja kontaktpunkte, või kohtu- ja haldusasutuste puhul taotledes teavet kõnealuse valdkonna spetsiaalse valitsusvälise organisatsiooni kaudu. |
(44) Ilma, et see piiraks liikmesriigi menetlusõigusest tulenevaid nõudeid, peaks taotleval keskasutusel olema õigus vajaliku teabe saamiseks valida vabalt erinevate kanalite vahel, näiteks kohtute puhul kohaldades nõukogu määrust (EÜ) nr 1206/2001, kasutades tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrku, eelkõige käesoleva määruse alusel loodud keskasutusi, kohtunike võrgustikku ja kontaktpunkte, või kohtu- ja haldusasutuste puhul taotledes teavet kõnealuse valdkonna spetsiaalse valitsusvälise organisatsiooni kaudu. Rahvusvahelist õigusalast koostööd ja teabevahetust peaks algatama ja/või lihtsustama spetsiaalne võrgustik või sidekohtunikud igas liikmesriigis. Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku roll peaks erinema keskasutuste omast. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 46 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(46) Vanemlikku vastutust käsitlevat otsust kavandava liikmesriigi ametiasutusel peaks olema õigus taotleda teise liikmesriigi ametiasutustelt lapse kaitsega seotud teavet, kui lapse huvid seda nõuavad. Sõltuvalt asjaoludest võib see teave käsitleda lapse vanema, õe või vennaga seotud menetlusi ja otsuseid, või vanema suutlikkust lapse eest hoolitseda või temaga suhelda. |
(46) Vanemlikku vastutust käsitlevat otsust kavandava liikmesriigi ametiasutusel peaks olema kohustus nõuda teise liikmesriigi ametiasutustelt lapse kaitsega seotud teavet, kui lapse huvid seda nõuavad. Sõltuvalt asjaoludest võib see teave käsitleda lapse vanema, õe või vennaga seotud menetlusi ja otsuseid, või vanema või pere suutlikkust lapse eest hoolitseda või temaga suhelda. Hinnangu andmisel suutlikkuse kohta lapse eest hoolitseda ei tohiks määravaks olla vanema kodakondsus, majanduslik ja sotsiaalne olukord ega kultuuriline või usuline taust. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 46 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(46 a) Kõikide vahenditega tuleks edendada kohtunike, avaliku sektori asutuste, keskasutuste, vanemaid abistavate spetsialistide ja vanemate endi vahelist suhtlust, võttes muu hulgas arvesse, et otsus, et last ei tohiks tagasi saata, võib rikkuda lapse põhiõigusi samal määral nagu otsus ta tagasi saata. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 48 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(48 a) Kui lapse huvid seda nõuavad, peaksid kohtunikud suhtlema otse teiste liikmesriikide keskasutuste või pädevate kohtutega. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 49 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(49) Kui liikmesriigi ametiasutus on vanemlikku vastutust käsitlevas asjas otsuse juba teinud või kaalub sellise otsuse tegemist ning selle täitmine peab toimuma teises liikmesriigis, võib ametiasutus taotleda, et selle teise liikmesriigi ametiasutused aitaksid otsust täita. See peaks kehtima näiteks otsuste puhul, millega antakse järelvalvega suhtlusõigus muus liikmesriigis kui suhtlusõiguse määranud ametiasutuse liikmesriik või millega kaasnevad kõrvalmeetmed, mille on kehtestanud selle liikmesriigi ametiasutused, kus otsust täitma hakatakse. |
(49) Kui liikmesriigi ametiasutus on vanemlikku vastutust käsitlevas asjas otsuse juba teinud või kaalub sellise otsuse tegemist ning selle täitmine peab toimuma teises liikmesriigis, peaks ametiasutus taotlema, et selle teise liikmesriigi ametiasutused aitaksid otsust täita. See peaks kehtima näiteks otsuste puhul, millega antakse järelvalvega suhtlusõigus muus liikmesriigis kui suhtlusõiguse määranud ametiasutuse liikmesriik või millega kaasnevad kõrvalmeetmed, mille on kehtestanud selle liikmesriigi ametiasutused, kus otsust täitma hakatakse. |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 50 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(50) Juhul kui liikmesriigi ametiasutus kaalub lapse paigutamist kasuperekonda või teises liikmesriigis asuvasse hooldeasutusse, tuleks enne sellist paigutamist korraldada mõlema liikmesriigi keskasutuste vaheline konsultatsioon. Lapse paigutamist kaaluv ametiasutus peaks enne paigutamise kinnitamist saama nõusoleku selle liikmesriigi pädevalt ametiasutuselt, kuhu laps paigutada tahetakse. Kuna paigutamine on sageli kiireloomuline meede, mis on vajalik lapse eemaldamiseks tema huve kahjustavast keskkonnast, on kiirus selliste otsuste puhul väga oluline. Konsulteerimise kiirendamiseks kehtestatakse käesoleva määrusega kõikehõlmavalt nõuded taotlusele ja tähtajale, mille jooksul liikmesriik, kuhu laps paigutada tahetakse, vastama peab. Nõusoleku andmist või sellest keeldumist käsitlevaid tingimusi reguleerivad siiski jätkuvalt taotluse saanud liikmesriigi õigusaktid. |
(50) Juhul kui liikmesriigi ametiasutus kaalub lapse paigutamist pereliikmete juurde, kasuperekonda või teises liikmesriigis asuvasse hooldeasutusse, tuleks enne sellist paigutamist korraldada mõlema liikmesriigi keskasutuste vaheline konsultatsioon. Lapse paigutamist kaaluv ametiasutus peaks enne paigutamise kinnitamist saama nõusoleku selle liikmesriigi pädevalt ametiasutuselt, kuhu laps paigutada tahetakse. Kuna paigutamine on sageli kiireloomuline meede, mis on vajalik lapse eemaldamiseks tema huve kahjustavast keskkonnast, on kiirus selliste otsuste puhul väga oluline. Konsulteerimise kiirendamiseks kehtestatakse käesoleva määrusega kõikehõlmavalt nõuded taotlusele ja tähtajale, mille jooksul liikmesriik, kuhu laps paigutada tahetakse, vastama peab. Nõusoleku andmist või sellest keeldumist käsitlevaid tingimusi reguleerivad siiski jätkuvalt taotluse saanud liikmesriigi õigusaktid. |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 51 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(51) Lapse pikaajaline paigutamine välismaale peaks toimuma kooskõlas ELi põhiõiguste harta artikli 24 lõikega 3 (õigus säilitada vanematega isiklik kontakt) ning ÜRO lapse õiguse konventsiooni sätete, eelkõige artiklitega 8, 9 ja 20. Lahendusi otsides tuleks vajalikku tähelepanu pöörata soovitavale lapse üleskasvatamise järjepidevusele ja lapse etnilisele, usulisele, kultuurilisele ja keelelisele päritolule. |
(51) Lapse ümberpaigutamist kaaluv riigiasutus peaks toimima kooskõlas ELi põhiõiguste harta artikli 24 lõikega 3 (õigus säilitada vanematega isiklik kontakt) ning ÜRO lapse õiguse konventsiooni sätete, eelkõige artiklitega 8, 9 ja 20. Lahendusi otsides tuleks vajalikku tähelepanu pöörata võimalusele paigutada õed-vennad samasse vastuvõtvasse perekonda või asutusse ning soovitavale lapse üleskasvatamise järjepidevusele ja lapse etnilisele, usulisele, kultuurilisele ja keelelisele päritolule. Eelkõige lapse pikaajalise välismaale paigutamise korral peaksid asjaomased ametiasutused alati enne kaaluma lapse paigutamist muus riigis elavate sugulaste juurde, kui laps on loonud nende pereliikmetega suhte, vastavalt lapse huvide individuaalsele hinnangule. Asjaomaseid pikaajalisi paigutamisi tuleks korrapäraselt üle vaadata, pidades silmas lapse vajadusi ja huve. |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmisi valdkondi käsitlevate tsiviilasjade suhtes igat liiki kohtu- ja haldusasutustes : |
1. Käesolevat määrust kohaldatakse igat liiki kohtu- ja haldusasutustes või muudes ametiasutustes, millel on pädevus käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes, järgmisi valdkondi käsitlevate tsiviilasjade suhtes: |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt b a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
b a) rahvusvaheline lapserööv; |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt d | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
d) lapse paigutamine kasuperekonda või hooldeasutusse; |
d) lapse paigutamine pereliikmete juurde, kasuperekonda või turvalisse hooldeasutusse välismaal; |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. „ametiasutus“ tähendab liikmesriikide kohtu- või haldusasutusi , mis on pädevad käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes; |
1. „ametiasutus“ tähendab liikmesriikide kohtu- või haldusasutusi või muid ametiasutusi, mis on pädevad käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes; |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. „liikmesriik“ tähendab kõiki liikmesriike, välja arvatud Taani; |
3. „liikmesriik“ tähendab kõiki Euroopa Liidu liikmesriike, välja arvatud Taani; |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. „otsus“ tähendab lahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist või vanemlikku vastutust käsitlevat liikmesriigi ametiasutuse dekreeti, korraldust või otsust;
|
4. „otsus“ tähendab lahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist või vanemlikku vastutust käsitlevat liikmesriigi ametiasutuse dekreeti, korraldust või otsust või liikmesriigis täitmisele pööratavat autentset dokumenti või poolte vahelist kokkulepet, mis on täitmisele pööratav liikmesriigis, kus see on sõlmitud; |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
12. „ebaseaduslik äraviimine või kinnipidamine“ tähendab lapse äraviimist või kinnipidamist juhul, kui: |
12. „rahvusvaheline lapserööv“ tähendab lapse äraviimist või kinnipidamist juhul, kui: |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liikmesriigi ametiasutustel on vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on selles liikmesriigis. Kui laps kolib seaduslikult ühest liikmesriigist teise ja saab seal uue alalise elukoha, läheb pädevus üle uue alalise elukoha liikmesriigi ametiasutustele. |
1. Liikmesriigi ametiasutustel on vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on selles liikmesriigis. Kui laps kolib seaduslikult ühest liikmesriigist teise ja saab seal uue alalise elukoha, läheb pädevus üle uue alalise elukoha liikmesriigi ametiasutustele, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad enne kolimist kokku, et pädev asutus peaks jätkuvalt olema selle liikmesriigi ametiasutus, kus oli seni lapse alaline elukoht. |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 a. Kui hooldus- ja suhtlusõiguse menetlus on pooleli, säilitab päritoluliikmesriigi ametiasutus pädevuse kuni menetluse lõpuni, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad kokku, et menetlus tuleks lõpetada. |
Selgitus | |
Kokkulepe peaks välistama võimaluse, et laps võidakse teise riiki viia, et vältida ametiasutuse võimalikku ebasoodsat otsust. | |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui lõikes 1 nimetatud suhtlusõiguse kasutaja on tunnustanud lapse uue alalise elukoha liikmesriigi ametiasutuste pädevust, osaledes sealsete ametiasutuste menetlustes nende pädevust vaidlustamata. |
2. Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui lõikes 1 nimetatud suhtlusõiguse kasutaja, keda varasema alalise elukoha ametiasutused on teavitanud õiguslikust mõjust, on tunnustanud lapse uue alalise elukoha liikmesriigi ametiasutuste pädevust, osaledes sellest teabest olenemata sealsete ametiasutuste menetlustes nende pädevust vaidlustamata. |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõik 1 – punkt b – alapunkt i | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
i) ühe aasta jooksul pärast seda, kui eestkosteõiguse kasutaja on saanud või peaks olema saanud teada lapse asukoha, ei ole esitatud tagasitoomise taotlust pädevatele asutustele liikmesriigis, kuhu laps on ära viidud või kus teda kinni peetakse; |
i) ühe aasta jooksul pärast seda, kui hooldusõiguse kasutaja on saanud või peaks olema saanud teada lapse asukoha, ning olenemata asjaolust, et ametiasutused on teda teavitanud õiguslikust nõudest esitada tagasitoomise taotlus, ei ole esitatud sellist taotlust pädevatele asutustele liikmesriigis, kuhu laps on ära viidud või kus teda kinni peetakse; |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 5 – lõik 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Amendment |
|
Määratud kohtunikud peavad olema praktiseerivad ja kogenud pereasjade kohtunikud, kellel on eelkõige kogemusi piiriülese mõõtmega küsimustes. |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Edasilükkamatutel juhtudel on pädevad võtma lapse või vara suhtes ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, selle liikmesriigi ametiasutused, kus asub laps või lapsele kuuluv vara. |
Edasilükkamatutel juhtudel on pädevad võtma lapse või vara suhtes ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, selle liikmesriigi ametiasutused, kus asub laps või lapsele kuuluv vara. Nende meetmete tõttu ei tohiks tekkida ülemäärast viivitust menetlusprotsessis ega lõppotsuse tegemisel hooldus- ja suhtlusõiguste kohta. |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Niivõrd kui lapse huvide kaitse seda nõuab, peaks kaitsemeetmeid võtnud ametiasutus teavitama otse või vastavalt artiklile 60 määratud keskasutuse kaudu selle liikmesriigi ametiasutust, kelle pädevuses on käesoleva määrusega seotud asja sisuline arutamine. |
Niivõrd kui lapse huvide kaitse seda nõuab, peaks kaitsemeetmeid võtnud ametiasutus teavitama otse või vastavalt artiklile 60 määratud keskasutuse kaudu selle liikmesriigi ametiasutust, kelle pädevuses on käesoleva määrusega seotud asja sisuline arutamine. Ametiasutus peab tagama menetluses osalevate vanemate võrdse kohtlemise ning selle, et nad saaksid kõikide asjaomaste meetmete kohta viivitamata kogu vajaliku teabe selles keeles, millest nad täielikult aru saavad. |
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Lõike 1 alusel võetud meetmete kohaldamine lõpetatakse kohe , kui liikmesriigi ametiasutus , kelle pädevuses on vastavalt käesolevale määrusele asja sisuline arutamine, on võtnud meetmed, mida ta sobivaks peab. |
2. Lõike 1 alusel võetud meetmete kohaldamine lõpetatakse kohe, kui liikmesriigi ametiasutus, kelle pädevuses on vastavalt käesolevale määrusele asja sisuline arutamine, on võtnud meetmed, mida ta sobivaks peab, ning alates hetkest, kui ta teavitab neist meetmetest seda liikmesriiki, kus esialgsed meetmed võeti. |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2 a. Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel selle ametiasutuse taotluse korral, kuhu vaidluse korral on pöördutud, peab mis tahes muu ametiasutus, kuhu on pöördutud, viivitamata teavitama taotlevat ametiasutust, mis kuupäeval tema poole pöörduti, kooskõlas artikliga 15. |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Artikkel 20 |
Artikkel 20 |
Lapse õigus oma arvamust avaldada |
Lapse õigus oma arvamust avaldada |
Käesoleva peatüki 2. jao alusel pädevust teostades tagavad liikmesriigi ametiasutused, et lapsele, kes on suuteline seisukohti omama, antakse tegelik ja tõhus võimalus neid seisukohti menetluse käigus avaldada. |
Käesoleva peatüki 2. jao alusel pädevust teostades tagavad liikmesriigi ametiasutused, et lapsele, kes on suuteline seisukohti omama, antakse tegelik ja tõhus võimalus neid seisukohti menetluse käigus avaldada vastavalt asjakohastele siseriiklikele menetluseeskirjadele, harta artikli 24 lõikele 1, ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklile 12 ja Euroopa Nõukogu soovitusele liikmesriikidele laste ja alla 18-aastaste noorte osalemise kohta1 a. Ametiasutused dokumenteerivad oma sellekohased kaalutlused otsuses. |
|
Kui laps kasutab õigust oma arvamust avaldada, viib tema ärakuulamise läbi kohtunik või erikoolituse saanud ekspert vastavalt siseriiklikele sätetele, ilma igasuguse surveta, eelkõige vanemapoolse surveta, lapsesõbralikus keskkonnas, mis sobib tema vanusega keele ja sisu poolest, ning ärakuulamine peab hõlmama kõiki tagatisi, mis võimaldavad kaitsta lapse emotsionaalset puutumatust ja huve. |
|
Lapse ärakuulamine ei toimu menetlusosaliste või nende esindajate juuresolekul, vaid see dokumenteeritakse ja lisatakse dokumentidele, nii et pooltel ja nende esindajatel on võimalus näha ärakuulamise protokolli. |
Ametiasutus kaalub lapse seisukohti nõuetekohaselt, võttes arvesse tema vanust ja küpsust, ning toob oma kaalutlused otsuses välja. |
Ametiasutus kaalub lapse seisukohti nõuetekohaselt, võttes arvesse tema vanust ja küpsust ning huve, ning toob oma kaalutlused otsuses välja. |
|
_______________ |
|
1 a CM/Rec(2012)2, 28. märts 2012. |
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Kohus teeb menetluse käigus nii kiiresti kui võimalik kindlaks, kas pooled soovivad vahendamist, et jõuda lapse huvidest lähtudes kokkuleppele, tingimusel et see ei põhjusta menetluses põhjendamatut viivitust. |
2. Kohus teeb menetluse käigus nii kiiresti kui võimalik kindlaks, kas pooled soovivad vahendamist, et jõuda lapse huvidest lähtudes kokkuleppele, tingimusel et see ei põhjusta menetluses põhjendamatut viivitust. Sellisel juhul palub kohus pooltel kasutada vahendamist. |
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Kohus võib tunnistada lapse tagasitoomise otsuse ajutiselt täitmisele pööratavaks, hoolimata selle võimalikust vaidlustamisest, isegi siis, kui liikmesriigi õiguses ei ole niisugust ajutist täitmist ette nähtud. |
3. Kohus võib tunnistada lapse tagasitoomise otsuse ajutiselt täitmisele pööratavaks, hoolimata selle võimalikust vaidlustamisest, isegi siis, kui liikmesriigi õiguses ei ole niisugust ajutist täitmist ette nähtud, võttes arvesse lapse huve. |
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 5 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5 a. Kui kohus on nõudnud lapse tagasitoomist, teavitab ta sellest otsusest ja otsuse jõustumise kuupäevast selle liikmesriigi keskasutust, kus oli lapse alaline elukoht enne ebaseaduslikku äraviimist. |
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – lõige 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Kui otsust ei ole täitmismenetluse algatamisest kuue nädala jooksul täitmisele pööratud, teatab otsuse täitmise liikmesriigi kohus sellest asjaolust ja selle põhjustest päritoluliikmesriigi keskasutusele, kes täitmisavalduse esitas, või täitmisavalduse esitajale, kui menetlus algatati ilma keskasutuse abita. |
4. Kui otsust ei ole täitmismenetluse algatamisest kuue nädala jooksul täitmisele pööratud, teatab otsuse täitmise liikmesriigi kohus nõuetekohaselt sellest asjaolust ja selle põhjustest päritoluliikmesriigi keskasutusele, kes täitmisavalduse esitas, või täitmisavalduse esitajale, kui menetlus algatati ilma keskasutuse abita, ning esitab eeldatava täitmise aja. |
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõik 1 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
a) kui selline tunnustamine on oluliselt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist; või |
a) kui selline tunnustamine on oluliselt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist, kuid keeldumine ei tohi kaasa tuua ühtegi harta artikli 21 alusel keelatud diskrimineerimise vormi; või |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 1 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Huvitatud isiku taotlusel keeldutakse vanemlikku vastutust käsitlevat otsust tunnustamast : |
1. Huvitatud isiku taotlusel ei tunnustata vanemlikku vastutust käsitlevat otsust: |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 1 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
b) kui see on tehtud tagaselja ja algatamist käsitlevat või samaväärset dokumenti ei ole kohale ilmumata jäänud isikule edastatud küllalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui on tõestatud, et selline isik on otsuse selgesõnaliselt heaks kiitnud; või |
b) kui otsus on tehtud tagaselja ja algatamist käsitlevat või samaväärset dokumenti ei ole kohale ilmumata jäänud isikule edastatud küllalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui on tõestatud, et selline isik on otsuse selgesõnaliselt heaks kiitnud; või |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 58 – lõik 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Taotlejal, kes on kohtuotsuse teinud liikmesriigis saanud täielikult või osaliselt tasuta õigusabi või kes on vabastatud kulude kandmisest, on artikli 27 lõikes 3 ja artiklites 32, 39 ja 42 sätestatud menetlustes õigus saada sellist kõige soodsamat õigusabi või sellist kõige ulatuslikumat vabastust kuludest, mis on kohtuotsuse täitmise liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud. |
Taotlejal, kes on kohtuotsuse teinud liikmesriigis saanud täielikult või osaliselt tasuta õigusabi või abi vahendamise kulude katmiseks või kes on vabastatud kulude kandmisest, on artikli 27 lõikes 3 ja artiklites 32, 39 ja 42 sätestatud menetlustes õigus saada sellist kõige soodsamat õigusabi või sellist kõige ulatuslikumat vabastust kuludest, mis on kohtuotsuse täitmise liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud. |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 63 – lõik 1 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
a) anda teise liikmesriigi keskasutuse taotlusel abi lapse asukoha kindlakstegemisel, kui näib, et laps võib asuda taotluse saanud liikmesriigi territooriumil ja lapse asukoha kindlakstegemine on vajalik taotluse täitmiseks käesoleva määruse alusel; |
a) anda teise liikmesriigi keskasutuse taotlusel abi lapse asukoha kindlakstegemisel, kui näib, et laps võib asuda taotluse saanud liikmesriigi territooriumil ja lapse asukoha kindlakstegemine on vajalik käesoleva määruse rakendamiseks; |
Selgitus | |
Selle muudatuse eesmärk on kohandada uuestisõnastamise ettepanekut ettepanekuga tühistada üldiselt välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamine. On vaieldav, kas automaatset täitmist saab lugeda taotluseks, ja see võib põhjustada tarbetut segadust. | |
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 63 – lõige 1 – punkt d | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
d) hõlbustada suhtlemist ametiasutuste vahel, eeskätt artikli 14, ; artikli 25 lõike 1 punkti a , artikli 26 lõike 2 ja artikli 26 lõike 4 teise lõigu kohaldamiseks; |
d) hõlbustada suhtlemist kohtuasutuste vahel, eeskätt artikli 14, artikli 19, artikli 25 lõike 1 punkti a, artikli 26 lõike 2 ja artikli 26 lõike 4 teise lõigu kohaldamiseks; |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 63 – lõige 1 – punkt e a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
e a) teavitada vanemliku vastutuse kandjaid õigusabist ja toetusest, näiteks kahte keelt oskavate spetsialiseerunud advokaatide pakutavast abist, et vältida olukorda, kus vanemliku vastutuse kandja annab nõusoleku, ilma et oleks nõusoleku ulatust mõistnud. |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 63 – lõige 1 – punkt g | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
g) tagada, et juhul, kui nad algatavad kohtumenetluse lapse tagasitoomiseks 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel või selle menetluse algatamist hõlbustavad, koostatakse menetluseks vajalik toimik kuu nädala jooksul, välja arvatud juhul, kui see on erakorraliste asjaolude tõttu võimatu. |
g) tagada, et juhul, kui nad algatavad kohtumenetluse lapse tagasitoomiseks 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel või selle menetluse algatamist hõlbustavad, koostatakse menetluseks vajalik toimik ja esitatakse see kohtule või muule pädevale ametiasutusele kuu nädala jooksul, välja arvatud juhul, kui see on erakorraliste asjaolude tõttu võimatu. |
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 64 – lõige 1 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Keskasutuse või sellise liikmesriigi asutuse, millega lapsel on oluline side, abil esitatud taotluse korral võib selle liikmesriigi keskasutus, kus on lapse alaline elu- ja viibimiskoht, otse või ametiasutuste või organite kaudu: |
1. Keskasutuse või sellise liikmesriigi asutuse, millega lapsel on oluline side, abil esitatud taotluse korral peab selle liikmesriigi keskasutus, kus on lapse alaline elu- ja viibimiskoht, otse või ametiasutuste või organite kaudu: |
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 64 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Kui kaalumisel on vanemlikku vastutust käsitleva otsuse tegemine, võib liikmesriigi ametiasutus juhul, kui lapse olukord seda nõuab, taotleda teise liikmesriigi ükskõik milliselt ametiasutuselt, kelle käsutuses on lapse kaitset käsitlev teave, see teave edastada. |
2. Kui kaalumisel on vanemlikku vastutust käsitleva otsuse tegemine, nõuab liikmesriigi ametiasutus juhul, kui lapse olukord seda nõuab, teise liikmesriigi ükskõik milliselt ametiasutuselt, kelle käsutuses on lapse kaitset käsitlev teave, selle teabe edastamist. |
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 64 – lõige 2 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2 а. Kui kaalumisel on vanemliku vastutuse küsimused, teavitab lapse alalise elukoha liikmesriigi keskasutus menetlusest põhjendamatu viivituseta selle liikmesriigi keskasutust, mille kodanik laps või üks lapse vanematest on. |
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 64 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Liikmesriigi ametiasutus võib taotleda teise liikmesriigi ametiasutuselt abi käesoleva määruse alusel tehtud vanemlikku vastutust käsitlevate otsuste täitmisel, eelkõige suhtlusõiguse ja õiguse olla regulaarselt otseses kontaktis tõhusa teostamise tagamisel. |
3. Liikmesriigi ametiasutus taotleb teise liikmesriigi ametiasutuselt abi käesoleva määruse alusel tehtud vanemlikku vastutust käsitlevate otsuste täitmisel, eelkõige suhtlusõiguse ja õiguse olla regulaarselt otseses kontaktis tõhusa teostamise tagamisel. |
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 64 – lõige 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Selle liikmesriigi ametiasutused, kus laps alaliselt ei ela, koguvad kõnealuses liikmesriigis elava isiku, kes soovib lapsega kontakti saada või säilitada, või teise liikmesriigi keskasutuse taotlusel teavet või tõendeid ning esitavad oma järeldused selle isiku sobivuse kohta suhtlusõigust teostada ning tingimused, mille kohaselt suhtlus peaks toimuma. |
5. Selle liikmesriigi ametiasutused, kus laps alaliselt ei ela, koguvad kõnealuses liikmesriigis elava vanema või pereliikme, kes soovib lapsega kontakti saada või säilitada, või teise liikmesriigi keskasutuse taotlusel teavet või tõendeid ning esitavad oma järeldused nende isikute sobivuse kohta suhtlusõigust teostada ning tingimused, mille kohaselt suhtlus peaks toimuma. |
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 64 – lõige 5 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5 a. Liikmesriigi ametiasutus võib paluda teise liikmesriigi keskasutusel esitada teavet asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohta seoses käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate küsimustega, mis on asjakohased juhtumi analüüsimiseks käesoleva määruse alusel. Selle liikmesriigi ametiasutus, kellele taotlus esitatakse, vastab võimalikult kiiresti. |
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 65 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Kui ametiasutus , kellel on pädevus käesoleva määruse alusel arutab lapse paigutamist hooldeasutusse või kasuperekonda, taotleb ta esmalt selle teise liikmesriigi pädeva asutuse nõusolekut . Selleks edastab ta oma liikmesriigi keskasutuse kaudu selle liikmesriigi keskasutusele, kus asub hooldeasutus või kasuperekond, kuhu laps soovitakse paigutada, taotluse nõusoleku saamiseks, mis sisaldab aruannet lapse kohta ning põhjuseid, miks ta soovitakse kasuperekonda või hooldeasutusse paigutada. |
1. Kui ametiasutus, kellel on pädevus käesoleva määruse alusel, arutab lapse paigutamist pereliikmete juurde, kasuperekonda või turvalisse hooldeasutusse mõnes teises liikmesriigis, taotleb ta esmalt selle teise liikmesriigi pädeva asutuse nõusolekut. Selleks edastab ta oma liikmesriigi keskasutuse kaudu selle liikmesriigi keskasutusele, kus asub hooldeasutus või kasuperekond, kuhu laps soovitakse paigutada, taotluse nõusoleku saamiseks, mis sisaldab aruannet lapse kohta ning põhjuseid, miks ta soovitakse kasuperekonda või hooldeasutusse paigutada. Liikmesriigid tagavad, et lapse vanematel ja sugulastel oleks nende elukohast olenemata regulaarne juurdepääs, välja arvatud juhul, kui see ohustaks lapse heaolu. |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 65 – lõige 4 – lõik 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Kui pädeval asutusel on kavas saata sotsiaaltöötaja teise liikmesriiki, et kindlaks teha, kas lapse hooldusasutusse paigutamine selles liikmesriigis on lapse heaoluga kooskõlas, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki. |
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 66 – lõige 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Iga keskasutus kannab oma kulud ise. |
4. Välja arvatud juhul, kui taotluse esitanud liikmesriik ja taotluse saanud liikmesriik on kokku leppinud teisiti, kannab iga keskasutus oma kulud ise. |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 79 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Komisjon esitab [10 aasta möödudes käesoleva määruse kohaldamiskuupäevast] Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele määruse järelhindamise aruande , millele on lisatud liikmesriikide antud teave. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud. |
Komisjon esitab [5 aasta möödudes käesoleva määruse kohaldamiskuupäevast] Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele määruse järelhindamise aruande, millele on lisatud liikmesriikide antud teave. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud. |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika jaoks. | |
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 79 – lõik 2 – punkt a a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
a a) vanemlikku vastutust käsitlevate juhtumite ja otsuste arv vahendamismenetlustes; |
- [1] EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.
SELETUSKIRI
I. Kohaldamisala
Käesolev ettepanek võtta vastu uuesti sõnastatud nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (Brüsseli IIa määrus)), kujutab endast õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames käivitatud algatust.
Kahe määruses hõlmatud valdkonna hulgast, st abieluasjad ja vanemliku vastutuse küsimused, leiti Euroopa Komisjoni sidusrühmadega konsulteerimise käigus ja mitmes tehtud uuringus, et vanemliku vastutuse küsimus on tekitanud teravaid probleeme ja et sellele tuleb viivitamatult lahendus leida. Erilist tähelepanu on seetõttu pööratud lastega seotud menetluste, sealhulgas vanemapoolse lapseröövi asjades, laste välismaale paigutamise, otsuste täitmise ja tunnustamise ning riiklike ametiasutuste koostöö teatud aspektide üldisele tõhususele.
II. Tagasitoomise menetlus
Määruse uuesti sõnastamisega püütakse parandada röövitud lapse tagasitoomise menetluse tõhusust. Esiteks nähakse ettepanekus ette, et kõikidele võimalikele menetlusetappidele kulub maksimaalselt 18 nädalat, nimelt eraldi kuus nädalat keskasutustes lapse tagasitoomise taotluse vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks (artikli 63 lõige 1), veel kuus nädalat esimese astme kohtu menetluse jaoks ning viimaks kuus nädalat apellatsioonikohtus (artikli 23 lõige 1). Teiseks jäetakse ainult üks edasikaebamise võimalus (artikli 25 lõige 4) ning kohustatakse liikmesriike, kus oli lapse alaline elukoht vahetult enne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist, teostama lapse huvide põhjaliku läbivaatamise enne, kui tehakse lõplikku eestkosteõigust käsitlev otsus, kuulates selleks laps ära, tingimusel, et ta on suuteline oma arvamust avaldama.
Ettepanekus sätestatakse ka lapseröövijuhtumite kohtualluvuse koondamine spetsialiseerunud kohtutesse (artikkel 22). Liikmesriigid peavad need kohtud kindlaks määrama ja teavitama neist komisjoni. Seda on peetud ettepaneku üheks kõige olulisemaks uuenduseks, mis võib aidata kaasa asjaomaste eeskirjade õigele kohaldamisele ettenähtud tähtaja jooksul. Kuid tuleb siiski märkida, et kohtualluvuse koondamine ei tohiks piirata kodanike õigust kohtusse pöörduda ja kahjustada tagasitoomise menetluse õigeaegsust, eriti suuremates liikmesriikides.
Peale selle püütakse ettepanekus parandada nn kohustava mehhanismi praktilist rakendamist artikli 26 lõigetes 2–4, kus kehtestatakse menetlus, mida tuleb järgida siis, kui vastuvõttev riik teeb 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 alusel tagasitoomisest keeldumise otsuse. See pakub selle liikmesriigi, kus oli lapse alaline elukoht vahetult enne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist, kohtule, kellel on endiselt õigus teha otsuseid vanemlikku vastutust käsitlevates asjades, võimaluse jätta kõrvale mis tahes kohtu otsus ning teha otsuse, millega nõutakse lapse tagasitoomist. Uuesti sõnastamise ettepanek kehtestab uue kohustuse tõlkida dokumendid selle riigi ametlikku keelde, kuhu need saadetakse, arvestades, et ka kohus peab lapse hooldusõiguse küsimust arutades pidama silmas lapse parimaid huvisid ning põhjendusi ja tõendeid lapse tagasisaatmisest keeldumise otsuse tegemiseks.
Viimaks antakse ettepanekus vastuvõtva liikmesriigi kohtule õigus kehtestada kiireloomulisi kaitsemeetmeid juhul, kui last ohustab tõsine oht või ta oleks muul viisil talumatus olukorras, kui ta toodaks tagasi oma alalisse elukohta ilma kaitsemeetmeid võtmata (artikli 25 lõike 1 punkt b).
III. Välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude kaotamine
Praeguses Brüsseli IIa määruse versioonist on juba kaotatud teises liikmesriigis tehtud otsuse täidetavaks tunnistamise menetlus suhtlusõiguse ja teatud tagasitoomist käsitlevate otsuste puhul. Uuesti sõnastatud ettepanek kaotab välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude kõikide määruse kohaldamisalasse kuuluvate otsuste puhul, sealhulgas seoses hooldusõiguse, lapse kaitse ja ümberpaigutamise korraldustega. Selle muudatusega kaasnevad menetluslikud tagatised, millega kindlustatakse kostjate õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ja tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on tagatud ELi põhiõiguste harta artikliga 41. Komisjoni ettepaneku kohaselt võimaldaks see ELi kodanikel säästa piiriüleste kohtumenetluste puhul keskmiselt 2200 eurot taotluse arutelu kuludelt ning vältida viivitusi.
IV. Lapse ärakuulamise kohustus
Lapse ärakuulamine on tundlik teema ja see õigus tuleneb 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklist 12, mida on ka korratud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 24 lõikes 1. Ei 1996. aasta ega 1980. aasta konventsioonis ei ole sätestatud üldist nõuet, et oma arvamust avaldada suutvale lapsele antaks tegelik ja tõhus võimalus neid seisukohti kohtu- või haldusmenetluse käigus avaldada nende konventsioonide alusel. Selline üldine nõue on nüüd lisatud uuestisõnastamise ettepanekusse. Kuid eristada tuleks ühelt poolt kohustust anda oma arvamust avaldada suutvale lapsele võimalus ära kuulatud saada (artikli 20 lõige 1) ning teiselt poolt seda, millise kaalu kohtunik lapse arvamusele annab (artikli 20 lõige 2).
Seda silmas pidades ja kuna lapse ärakuulamine võib aidata teha konkreetsel juhul kindlaks lapse huvid (eriti lapseröövijuhtumite puhul), toonitab raportöör, et on vaja eriliselt kaaluda võimalust anda lapsele võimalus oma arvamust avaldada. Sellised kaalutlused peaksid seetõttu olema kohtuotsustes nõuetekohaselt väljendatud.
Ettepanekus jäetakse muutmata lapse kohtus ärakuulamist käsitlevad liikmesriikide siseriiklikud eeskirjad ja tavad. Samas on vaja, et õigussüsteemid üksteist tunnustaksid, st et ühe riigi kohus ei keelduks teise riigi otsuse tunnustamisest ainult seetõttu, et lapse ärakuulamine toimus võrreldes kõnealuse kohtu kohaldatavate eeskirjadega teistel alustel (artikkel 38).
V. Otsuste täitmine
Uuesti sõnastamise ettepaneku eesmärk on lahendada ebatõhusate täitemenetluste probleem. Esiteks tuleb otsuse täitmist käsitlev taotlus esitada otsuse täitmise liikmesriigi kohtule, kasutades selleks asjaomase liikmesriigi menetlusi, täitmisviise ja tingimusi. Kui otsuse täitmist ei toimu kuue nädala jooksul alates täitemenetluse algatamisest, tuleb päritoluliikmesriigi taotlevat keskasutust või taotlejat teavitada sellest asjaolust ning põhjustest, miks ei ole otsust tähtaja jooksul täidetud. Viimaks kehtestatakse ettepanekus konkreetsed avaliku korraga seotud põhjused, mis piirduvad lapse huvide kaitsmisega (artikkel 40).
VI. Vahenduse roll
Uuesti sõnastamise ettepanekus kehtestatakse kohtutele sõnaselge kohustus otsida aktiivselt võimalusi vahendamise soodustamiseks, tehes selleks menetluse käigus nii kiiresti kui võimalik kindlaks, kas pooled soovivad vahendamist, et jõuda lapse huvidest lähtudes kokkuleppele (artikli 23 lõige 2). Need pingutused ei tohiks siiski põhjustada tagasisaatmise menetluses põhjendamatut viivitust.
VII. Keskasutuste ja muude taotluse saanud ametiasutuste roll
Uuesti sõnastamise ettepanekus suurendatakse ka keskasutuste rolli, sätestades, et liikmesriigid tagavad keskasutustele piisavad finants- ja inimressursid, et neil oleks võimalik täita käesoleva määrusega neile pandud kohustusi (artikkel 61). Need ametiasutused on saanud uusi pädevusi mitmete liidu ja rahvusvaheliste õigusaktide jõustumisega, mis on suurendanud nende töökoormust. Neile tuleb seetõttu tagada nende rolli täitmiseks piisavad finants- ja inimressursid. Eelkõige peavad mõlema lapseröövijuhtumisse kaasatud liikmesriigi keskasutused üksteist teavitama ja saama ajakohast teavet kohtutes käsitletavate asjade kohta. Uuesti sõnastamise ettepanek näeb seega ette, et keskasutusi kaasatakse rohkem tagasitoomise menetlustesse, juhtumite uurimisse, osapoolte toetamisse ja vahendamise soodustamisse.
VIII. Koolitusvajadused
Põhjenduste ja artiklite arv on uuesti sõnastamise ettepanekus oluliselt kasvanud – paljud neist on pikemaks muudetud, paljusid muudetakse oluliselt ning paljud põhjendused ja artiklid saavad uue numbri. Seetõttu tuleb luua lihtne koolitusvahend kõikide muudatuste ja uuenduste süstemaatilise juhendi näol, mis näitaks, kuidas need on omavahel seotud. Lisaks sellele tuleks edendada koolitusi liidu ja riiklikul tasandil, et püüda suurendada teadlikkust uuesti sõnastatud määrusest, selle sisust ja tagajärgedest rakendajatele, ning ka vahendina, millega aidata kaasa usalduse loomisele liikmesriikide kohtute vahel.
IX. Kokkuvõte
Kokkuvõtteks märgib raportöör, et käesolev ettepanek võtta vastu uuesti sõnastatud määrus, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, on selgelt ELi ja tema rahvusvaheliste perekondade huvides. Brüsseli IIa määrus on hädasti vaja uuesti sõnastada, kuna rahvusvaheliste paaride ja uute eluviiside hulk üha suureneb. Seetõttu tuleks suuremat tähelepanu pöörata lapse huvide kaitsmisele, mis ei ole oluline ainult lahuselu ja abielulahutuse korral, vaid ka siis, kui abielu on formaalselt olemas, kuid kahe osapoole vahel ei ole tegelikku suhet – see on olukord, kus toimub enamik rahvusvahelisi lapserööve.
Raportöör on teadlik asjaomaste küsimuste tundlikkusest ja keerukusest ning kasutab seetõttu ettevaatlikku, kuid selget lähenemisviisi, mis võib aidata leida iga liikmesriigi jaoks rahuldava kompromissi. Siiralt võib heameelt tunda täitmisest keeldumise põhjuste lihtsustamise, keskasutuste piisavate finantsressursside olemasolu, rahvusvahelisi lapserööve käsitlevate asjade kohtualluvuse koondamise ja laste osalemisõiguse üle, mille puhul ei sekkuta liikmesriikide siseriiklikesse sätetesse lapse ärakuulamise viiside kohta.
Üldiselt aitab uuesti sõnastamise ettepanek kaotada mitmed ebaselguse ja õiguskindlusetuse olukorrad ning ebavajalikud viivitused ja olukorda keerulisemaks muutvad asjaolud. See tagab ka, et lastest peetaks ülimalt lugu ja et neid ei peetaks oma vanemate, asjaomaste organisatsioonide või koguni riikide omandiks. Raportöör teeb seetõttu ettepaneku, et Euroopa Parlament esitaks selle ettepaneku kohta heakskiitva arvamuse koos teatud muudatusega, millega saab tutvuda eespool esitatud seadusandlikus resolutsioonis.
LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS
|
ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVNE TÖÖRÜHM
|
|
Brüssel, 24.11.2016
ARVAMUS
EUROOPA PARLAMENDILE
NÕUKOGULE
KOMISJONILE
Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades otsuste tunnustamist ja täitmist, ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud)
COM(2016) 411 final, 30.6.2016 – 2016/0190 (CNS)
Võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta ja eriti selle punkti 9, toimusid 29. septembril ja 27. oktoobril 2016. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma koosolekud, et muu hulgas läbi vaadata komisjoni esitatud eespool nimetatud ettepanek.
Nendel koosolekutel[1] vaadati läbi ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades otsuste tunnustamist ja täitmist, ning rahvusvahelisi lapserööve, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, ning selle tulemusena märkis konsultatiivne töörühm ühisel kokkuleppel, et alljärgnevad kohad oleks tulnud märgistada halli taustaga, mida tavaliselt kaustatakse sisuliste muudatuste tähistamiseks:
– põhjenduses 31 ettepanek lisada sõnad „Eelkõige juhul, kui taotluse saanud liikmesriigi pädevatele ametiasutustele esitatakse teises liikmesriigis tehtud abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlev otsus, mida ei ole päritolu liikmesriigis enam võimalik vaidlustada“ ja lõppu sõnad „ning nende perekonnaseisuregistrit vastavalt ajakohastama“;
– põhjenduses 41 ettepanek lisada sõnad „tuleks“ ja „määrata kõigis liikmesriikides“ ning „toetama vanemaid ja pädevaid ametiasutusi piiriülestes menetlustes“;
– artikli 2 punktis 9 ettepanek lisada sõna „isikut“;
– artikli 2 punktis 10 ettepanek lisada sõnad „või õigusliku toimega kokkuleppe põhjal liikmesriigi õiguse alusel, kus laps alaliselt elab“;
– artiklis 21 ettepanek asendada viide „lõikeid 2–8“ viitega „artikleid 22–26“;
– määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 27 lõike 2 kavandatav väljajätmine;
– kogu artikli 36 lõike 1 tekst;
– kogu artikli 38 lõike 2 tekst;
– määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 42 lõike 1 kavandatav väljajätmine;
– määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 51 punkti b kavandatav väljajätmine;
– artiklis 79 sõnade „aruande käesoleva“ ja „kohta“ kavandatav asendamine sõnadega „järelhindamise aruande“ ning ingliskeelses versioonis sõnade „on the basis of“ asendamine sõnadega „supported by“.
Ettepaneku läbivaatamine võimaldas konsultatiivsel töörühmal ühisel kokkuleppel järeldada, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on esile toodud. Töörühm märkis ka, et varasema õigusakti muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtiva õigusakti kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.
F. DREXLER H. LEGAL L. ROMERO REQUENA
õigusnõunik õigusnõunik peadirektor
- [1] Konsultatiivne töörühm töötas ettepaneku ingliskeelse versiooni põhjal, mis on läbivaadatava teksti originaalkeelne versioon.
PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (28.4.2017)
õiguskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades otsuste tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud)
(COM(2016)0411 – C8-0322/2016 – 2016/0190(CNS))
Arvamuse koostaja: Soledad Cabezón Ruiz
LÜHISELGITUS
Arvukate lapse heaolu käsitlevate petitsioonide hulgas on palju selliseid, mis viitavad määruse puudustele ja/või selle rakendamise probleemidele. Petitsioonikomisjon on tõsiselt huvitatud lapse õiguse kaitsmisest, seetõttu, võttes arvesse lapse haavatavust, püüab ta leida moodused, mis tagaksid lapse probleemide ja arvamuste ärakuulamise.
Kavandatava uuesti sõnastatud õigusakti eesmärk on lapse õiguste suurendamine, seetõttu lisatakse sellesse eraldi säte, millega nõutakse kohtutelt, et lastele tagataks võimalus arvamust avaldada. Samuti soovitakse õigusaktiga muuta tulemuslikumaks vanema sooritatud rahvusvahelisele lapseröövile järgnevad tagasisaatmismenetlused ning tühistada välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetlused kõikides vanemlikku vastutust käsitlevates kohtuasjades. Kõik need teemad on tõstatatud petitsioonides ja enamikus neist viidatakse olukordadele, kus pädev liikmesriik on praktiliselt diskrimineerinud vanemat, kes ei ole selle liikmesriigi kodanik.
Raportöör leiab, et üldiselt on ettepanek saavutanud oma eesmärgi ja selles pakutakse huvitavaid parandusi. Raportöör peab aga siiski vajalikuks mõnede muudatuste tegemist ettepaneku kohta, et muuta see veelgi tulemuslikumaks ja tagada lapse huvide ning ELi kodanike põhiõiguste ja -vabaduste üldine senisest parem kaitse. Selliselt toimimine aitab kaasa tulemusliku Euroopa ala edasisele arengule õigusküsimuste ja põhiõiguste valdkonnas.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Petitsioonikomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(3) Liidu õigusruumi sujuv ja nõuetekohane toimimine liikmesriikide erinevate õigussüsteemide ja -traditsioonide suhtes on liidu jaoks väga oluline. Sellega seoses tuleks vastastikust usaldust teineteise õigussüsteemide suhtes edasi arendada. Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks luua, säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine ja õiguskaitse kättesaadavus. Nende eesmärkide rakendamiseks tuleks tugevdada isikute ja eelkõige laste õigusi kohtumenetlustes, et lihtsustada õigus- ja haldusasutuste vahelist koostööd ning otsuste täitmist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud kohtuasjades. Parandada tuleks tsiviilasjades tehtavate otsuste vastastikust tunnustamist, lihtsustada tuleks õiguskaitse kättesaadavust ning tõhustada tuleks liikmesriikide ametiasutuste vahelist teabevahetust. |
(3) Liidu õigusruumi sujuv ja nõuetekohane toimimine liikmesriikide erinevate õigussüsteemide ja -traditsioonide suhtes on liidu jaoks väga oluline. Sellega seoses tuleks vastastikust usaldust teineteise õigussüsteemide suhtes edasi arendada. Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks luua, säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine ja õiguskaitse kättesaadavus. Nende eesmärkide rakendamiseks on oluline tugevdada isikute ja eelkõige laste õigusi kohtumenetlustes, et lihtsustada õigus- ja haldusasutuste vahelist koostööd ning otsuste täitmist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud kohtuasjades. Parandada tuleks tsiviilasjades tehtavate otsuste vastastikust tunnustamist, lihtsustada tuleks õiguskaitse kättesaadavust ning tõhustada tuleks liikmesriikide ametiasutuste vahelist teabevahetust, tagades täpse kontrolli selle üle, et liikmesriikide pädevate asutuste poolt kasutatavad menetlused ja tavad on mittediskrimineerivad, et alaealiste huvid ja nendega seotud põhiõigused oleksid kaitstud. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(10) Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada lapsevanema tuvastamise suhtes, sest see on vanemliku vastutuse tekkimisest eraldi küsimus, ega muude isiku seisundiga seotud küsimuste suhtes. |
(10) Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada lapsevanema tuvastamise suhtes, sest see on vanemliku vastutuse tekkimisest eraldi küsimus, ega muude isiku seisundiga seotud küsimuste suhtes. Siiski tuleks käesoleva määruse alusel tehtud vanemliku vastutusega seotud otsuste puhul täiel määral austada kõiki teistes liikmesriikides õiguslikult tunnustatud vanemluse vorme. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(13) Kohtualluvuse alused vanemliku vastutuse küsimustes kujundatakse lapse huve silmas pidades, ning neid tuleks kohaldada vastavalt lapse huvidele. Viiteid lapse huvidele tuleks tõlgendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 24 ja ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsioonist lähtuvalt. |
(13) Kohtualluvuse alused vanemliku vastutuse küsimustes tuleks alati kujundada lapse huve silmas pidades, ning neid tuleks kohaldada vastavalt lapse huvidele. Viiteid lapse huvidele tuleks tõlgendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitest 7, 14, 22 ja 24 ja ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsioonist lähtuvalt. On tingimata vajalik, et see liikmesriik, kelle asutused on käesoleva määruse tähenduses asjaomases küsimuses pädevad, tagab pärast lapse tagasitoomise kohta lõpliku otsuse tegemist, et lapse huvid ja põhiõigused on pärast tema tagasitoomist kaitstud, eriti kui lapsel on kontakt kummagi vanemaga. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(17) Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriigi ametiasutusi, kelle pädevuses ei ole asja sisuline arutamine, kiireloomulistel juhtudel võtmast ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid kõnealuses liikmesriigis paikneva lapse isiku või vara suhtes. Neid meetmeid tuleks tunnustada ja täita kõigis teistes liikmesriikides, sealhulgas liikmesriikides, kellele kuulub käesoleva määruse alusel pädevus, nii kaua, kuni sellise liikmesriigi pädev ametiasutus on võtnud tema arvates asjakohaseid meetmeid. Ühe liikmesriigi kohtus võetud meetmeid tuleks muuta või asendada ainult meetmetega, mida on võtnud selle liikmesriigi kohus, kelle pädevuses on asja sisuline arutamine. Ametiasutus, mille pädevuses on ainult ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete kehtestamine, peaks asja sisulist arutamist käsitleva taotluse esitamise korral teatama omal algatusel, et tal puudub selleks pädevus. Niivõrd kui lapse huvide kaitse seda nõuab, peaks ametiasutus teavitama võetud meetmetest otse või keskasutuse kaudu selle liikmesriigi ametiasutust, kelle pädevuses on käesoleva määrusega seotud asja sisuline arutamine. Suutmatus teise liikmesriigi ametiasutust teavitada ei peaks siiski olema meetme mittetunnustamise põhjuseks. Suutmatus teise liikmesriigi ametiasutust teavitada ei peaks siiski olema meetme mittetunnustamise põhjuseks. |
(17) Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriigi ametiasutusi, kelle pädevuses ei ole asja sisuline arutamine, kiireloomulistel juhtudel võtmast ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid kõnealuses liikmesriigis paikneva lapse isiku või vara kaitseks või soolise vägivalla vastu, nagu on määratletud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonis (Istanbuli konventsioon). Neid meetmeid tuleks tunnustada ja täita kõigis teistes liikmesriikides, sealhulgas liikmesriikides, kellele kuulub käesoleva määruse alusel pädevus, nii kaua, kuni sellise liikmesriigi pädev ametiasutus on võtnud tema arvates asjakohaseid meetmeid. Ühe liikmesriigi kohtus võetud meetmeid tuleks muuta või asendada ainult meetmetega, mida on võtnud selle liikmesriigi kohus, kelle pädevuses on asja sisuline arutamine. Ametiasutus, mille pädevuses on ainult ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete kehtestamine, peaks asja sisulist arutamist käsitleva taotluse esitamise korral teatama omal algatusel, et tal puudub selleks pädevus. Niivõrd kui lapse huvide kaitse seda nõuab, peaks ametiasutus teavitama võetud meetmetest otse või keskasutuse kaudu selle liikmesriigi ametiasutust, kelle pädevuses on käesoleva määrusega seotud asja sisuline arutamine. Suutmatus teise liikmesriigi ametiasutust teavitada ei peaks siiski olema meetme mittetunnustamise põhjuseks. Suutmatus teise liikmesriigi ametiasutust teavitada ei peaks siiski olema meetme mittetunnustamise põhjuseks. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(18) Erandjuhtudel ei saa lapse alalise elukoha liikmesriigi asutused olla juhtumi käsitlemisel kõige asjakohasemaks asutuseks. Lapse huvides võib ametiasutus erandina ja teatavatel tingimustel anda oma pädevuse erandjuhul edasi teise liikmesriigi ametiasutusele, kui sellel ametiasutusel on asja arutamiseks paremad võimalused. Sel juhul ei tohiks teisel ametiasutusel lubada anda pädevust edasi kolmandale ametiasutusele. |
(18) Erilist tähelepanu tuleb pöörata tõsiasjale, et erandjuhtudel, näiteks perevägivalla või soolise vägivalla puhul, ei pruugi lapse alalise elukoha liikmesriigi asutused olla juhtumi käsitlemisel kõige asjakohasemaks asutuseks. Lapse huvides võib ametiasutus erandina ja teatavatel tingimustel anda oma pädevuse erandjuhul edasi teise liikmesriigi ametiasutusele, kui sellel ametiasutusel on asja arutamiseks paremad võimalused. Sel juhul ei tohiks teisel ametiasutusel lubada anda pädevust edasi kolmandale ametiasutusele. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(23) Kõnealuse määruse raames arutatavate vanemliku vastutuse menetluste ning 1980. aasta Haagi konventsiooni raames arutatavate tagasitoomise menetluste puhul tuleks austada lapse õigust väljendada vabalt oma arvamust, ning lapse huve hinnates tuleks neid arvamusi asjakohaselt arvesse võtta. Käesoleva määruse kohaldamises on vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 24 lõikele 1 ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklile 12 oluline roll lapse ärakuulamisel. Käesolev määrus ei ole siiski kavandatud sätestama, kuidas last ära kuulata, näiteks, kas last peab ära kuulama kohtunik ise või erikoolitusega ekspert, kes esitab hiljem kohtule aruande, või kas laps kuulatakse ära kohtusaalis või kuskil mujal. |
(23) Kõnealuse määruse raames arutatavate vanemliku vastutuse menetluste ning 1980. aasta Haagi konventsiooni raames arutatavate tagasitoomise menetluste puhul tuleks austada lapse õigust väljendada vabalt oma arvamust, ning lapse huve hinnates tuleks neid arvamusi asjakohaselt arvesse võtta. Käesoleva määruse kohaldamises on vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 24 lõikele 1 ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklile 12 oluline roll lapse ärakuulamisel. Käesolev määrus ei ole kindlasti kavandatud sätestama, kuidas last ära kuulata, näiteks, kas last peab ära kuulama kohtunik ise või erikoolitusega ekspert, kes esitab hiljem kohtule aruande, või kas laps kuulatakse ära kohtusaalis või kuskil mujal, kuid asjaomaste põhiõiguste kaitseks tuleb igal juhul tuleb ette näha lapse ärakuulamise salvestamine. Tähtis on, et lapse ärakuulamisel tagataks kõik kaitsemeetmed, mis on vajalikud lapse emotsionaalse puutumatuse ja tema huvide kaitse võimaldamiseks, ning seetõttu peavad need kuulamised toimuma kutseliste vahendajate, psühholoogide ja/või sotsiaaltöötajate ning tõlkijate toel. See lihtsustaks ka mõlema vanema omavahelist koostööd ning edaspidist suhet vanemate ja laste vahel. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(26) Tagasitoomise menetluse 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel võimalikult kiiresti lõpule viimiseks peaksid liikmesriigid koondama kohtualluvuse kõnealuste menetluste puhul ühte või mitmesse kohtusse, võttes õigusemõistmisel arvesse nende sisemist struktuuri. Kohtualluvuse teatavas liikmesriigis piiratud arvul kohtutesse koondamine on oluline ja tõhus vahend lapseröövi asjade arutamise kiirendamiseks mitmes liikmesriigis, kuna kohtunikel, kes arutavad suuremal hulgal selliseid asju, tekivad sellega seoses eriteadmised. Sõltuvalt õigussüsteemi struktuurist võib lapseröövi käsitlevate asjade puhul koondada kohtualluvuse kogu riigi puhul ühte või piiratud arvul kohtutesse, kasutades selleks näiteks lähtepunktina apellatsioonikohtuid ning koondades rahvusvahelisi lapserööve käsitlevate asjade kohtualluvuse iga apellatsioonikohtu tööpiirkonna esimese astme kohtusse. Iga kohtuaste peaks tegema oma otsuse hiljemalt kuue nädala jooksul pärast taotluse või apellatsioonkaebuse esitamist. Liikmesriigid peaksid piirama 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel tehtud lapse tagasitoomist lubavate või sellest keelduvate otsuste suhtes esitatavate võimalike apellatsioonide arvu ühega. |
(26) Tagasitoomise menetluse 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel võimalikult kiiresti lõpule viimiseks peaksid liikmesriigid koondama kohtualluvuse kõnealuste menetluste puhul ühte või mitmesse kohtusse, võttes õigusemõistmisel arvesse nende sisemist struktuuri. Kohtualluvuse teatavas liikmesriigis piiratud arvul kohtutesse koondamine on oluline ja tõhus vahend lapseröövi asjade arutamise kiirendamiseks mitmes liikmesriigis, kuna kohtunikel, kes arutavad suuremal hulgal selliseid asju, tekivad sellega seoses eriteadmised. Sõltuvalt õigussüsteemi struktuurist võib lapseröövi käsitlevate asjade puhul koondada kohtualluvuse kogu riigi puhul ühte või piiratud arvul kohtutesse, kasutades selleks näiteks lähtepunktina apellatsioonikohtuid ning koondades rahvusvahelisi lapserööve käsitlevate asjade kohtualluvuse iga apellatsioonikohtu tööpiirkonna esimese astme kohtusse. Iga kohtuaste peaks tegema oma otsuse hiljemalt kuue nädala jooksul pärast taotluse või apellatsioonkaebuse esitamist. Liikmesriigid peaksid piirama 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel tehtud lapse tagasitoomist lubavate või sellest keelduvate otsuste suhtes esitatavate võimalike apellatsioonide arvu ühega. Peale selle tuleks tagada, et ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsuseid teises liikmesriigis tunnustatakse. Kui kohtuasjas on otsus langetatud, tuleks seda ka kogu liidus tunnustada, eriti kui kaalul on lapse huvid. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(28) Kõigi lapsi käsitlevate asjade puhul ning eelkõige rahvusvahelisi lapserööve käsitlevate asjade puhul peaksid kohtu- ja haldusasutused kaaluma rahumeelse lahenduse saavutamise võimalusi, kasutades selleks lepitamist ja muid sobivaid vahendeid, mida toetavad võimaluse korral piiriüleseid vanemlikku vastutust käsitlevate vaidluste lepitamiseks mõeldud olemasolevad võrgustikud ja tugistruktuurid. Sellised jõupingutused ei peaks siiski 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel arutatavaid tagasitoomise menetlusi põhjendamatult pikendama. |
(28) Kõigi lapsi käsitlevate asjade puhul ning eelkõige rahvusvahelisi lapserööve käsitlevate asjade puhul peaksid kohtu- ja haldusasutused kaaluma rahumeelse lahenduse saavutamise võimalusi, kasutades selleks lepitamist ja muid sobivaid vahendeid, et tagada lapse õiguste ja nendega seotud põhiõiguste täielik kaitse. Sellised jõupingutused ei peaks siiski 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel arutatavaid tagasitoomise menetlusi põhjendamatult pikendama. Lisaks tuleks paremini kasutada ja kaasata ombudsmanide eksperditeadmisi. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(30) Kui selle liikmesriigi kohus, kuhu laps on ebaseaduslikult ära viidud või kus teda ebaseaduslikult kinni peetakse, otsustab 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel lapse tagasitoomisest keelduda, peaks ta oma otsuses sõnaselgelt viitama 1980. aasta Haagi konventsiooni asjaomastele artiklitele, millega ta oma keeldumist põhjendab. Sellise eestkosteõigusega seotud menetlustes pärast lapse huvide põhjalikku läbivaatamist tehtud otsuse võib siiski asendada selle liikmesriigi kohtu hilisema otsusega, kus oli lapse alaline elukoht enne tema ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist. Kui see otsus sisaldab lapse tagasitoomist, peaks tagasitoomine toimuma, ilma et liikmesriigis, kuhu laps on ära viidud või kus teda kinni peetakse, oleks otsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks vaja erimenetlust. |
(30) Kui selle liikmesriigi kohus, kuhu laps on ebaseaduslikult ära viidud või kus teda ebaseaduslikult kinni peetakse, otsustab 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel lapse tagasitoomisest keelduda, peaks ta oma otsuses sõnaselgelt viitama 1980. aasta Haagi konventsiooni asjaomastele artiklitele, millega ta oma keeldumist põhjendab, ja esitama keeldumise põhjused. Sellise eestkosteõigusega seotud menetlustes pärast lapse huvide põhjalikku läbivaatamist tehtud otsuse võib siiski asendada selle liikmesriigi kohtu hilisema otsusega, kus oli lapse alaline elukoht enne tema ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist. Kui see otsus sisaldab lapse tagasitoomist, peaks tagasitoomine toimuma, ilma et liikmesriigis, kuhu laps on ära viidud või kus teda kinni peetakse, oleks otsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks vaja erimenetlust. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(38) Teavitamaks isikuid, kelle suhtes täitmist taotletakse, teises liikmesriigis tehtud otsuse täitmisest, tuleks käesoleva määruse alusel koostatud tõend esitada kõnealusele isikule mõistliku aja jooksul enne esimest täitemeedet, ning vajaduse korral koos otsusega. Sellega seoses peaks esimene täitemeede tähendama esimest täitemeedet pärast kõnealust kättetoimetamist. |
(38) Teavitamaks isikuid, kelle suhtes täitmist taotletakse, teises liikmesriigis tehtud otsuse täitmisest, tuleks käesoleva määruse alusel koostatud tõend esitada kõnealusele isikule kiiresti enne esimest täitemeedet, ning vajaduse korral koos otsusega. Sellega seoses peaks esimene täitemeede tähendama esimest täitemeedet pärast kõnealust kättetoimetamist. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 42 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(42) Käesoleva määruse kohaldusalasse jäävate vanemlikku vastutust käsitlevate erijuhtumite korral peaksid keskasutused liikmesriikide ametiasutustele ning vanemliku vastutuse kandjatele abi andmisel omavahel koostööd tegema. Selline abi peaks eelkõige hõlmama lapse ülesleidmist otse või teiste pädevate ametiasutuste kaudu, kui see on vajalik käesoleva määruse alusel esitatud taotluse täitmiseks, ning lapsega seotud teabe esitamist, mis on vajalik menetluse läbiviimiseks. |
(42) Käesoleva määruse kohaldusalasse jäävate vanemlikku vastutust käsitlevate erijuhtumite korral peaksid keskasutused liikmesriikide ametiasutustele ning vanemliku vastutuse kandjatele abi andmisel omavahel koostööd tegema. Selline abi peaks eelkõige hõlmama lapse ülesleidmist otse või teiste pädevate ametiasutuste kaudu, kui see on vajalik käesoleva määruse alusel esitatud taotluse täitmiseks, ning lapsega seotud teabe esitamist, mis on vajalik menetluse läbiviimiseks. Juhul kui pädevus on liikmesriigil, mis ei ole lapse kodakondsusliikmesriik, teavitavad pädeva liikmesriigi keskasutused põhjendamatu viivituseta selle liikmesriigi keskasutusi, mille kodanik laps on. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 46 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(46) Vanemlikku vastutust käsitlevat otsust kavandava liikmesriigi ametiasutusel peaks olema õigus taotleda teise liikmesriigi ametiasutustelt lapse kaitsega seotud teavet, kui lapse huvid seda nõuavad. Sõltuvalt asjaoludest võib see teave käsitleda lapse vanema, õe või vennaga seotud menetlusi ja otsuseid, või vanema suutlikkust lapse eest hoolitseda või temaga suhelda. |
(46) Erijuhtudel, kui lapse huvid seda nõuavad, tuleb vanemlikku vastutust käsitlevat otsust kavandava liikmesriigi ametiasutuselt nõuda, et see ametiasutus taotleks teise liikmesriigi ametiasutustelt lapse kaitsega seotud teavet. Sõltuvalt asjaoludest võib see teave käsitleda lapse vanemaga seotud menetlusi ja otsuseid, näiteks perevägivalla või soolise vägivalla juhtudel, või õe või vennaga seotud otsuseid, või vanema suutlikkust lapse eest hoolitseda või temaga suhelda. Hinnangu selle suutlikkuse kohta peaks andma spetsialist. Hinnangu andmisel vanema suutlikkuse kohta hoolitseda oma lapse eest ei tohiks määravaks olla vanema kodakondsus, majanduslik ja sotsiaalne olukord ega kultuuriline või usuline taust. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 48 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(48 a) Tuleks luua toetusplatvorm neile liidu kodanikele, kes teiste liikmesriikide kohtute kaudu lapse tagasitoomist taotlevad. Lisaks peaksid liidu kodanikud, kes elavad teises liikmesriigis, kus nad taotlevad lapse tagasitoomist, oma riigi esindustelt tuge saama. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liikmesriigi ametiasutustel on vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on selles liikmesriigis. Kui laps kolib seaduslikult ühest liikmesriigist teise ja saab seal uue alalise elukoha, läheb pädevus üle uue alalise elukoha liikmesriigi ametiasutustele. |
1. Liikmesriigi ametiasutustel on vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on selles liikmesriigis. Kui laps kolib seaduslikult ühest liikmesriigist teise ja saab seal Euroopa Kohtu määratluse kohase uue alalise elukoha, läheb pädevus üle uue alalise elukoha liikmesriigi ametiasutustele. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 a) Pädevusküsimuste lihtsustamiseks nimetavad liikmesriigid riigi tasandil ühe kohtu, mille ülesanne on käsitleda lastega seotud piiriüleseid juhtumeid. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Edasilükkamatutel juhtudel on pädevad võtma lapse või vara suhtes ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, selle liikmesriigi ametiasutused, kus asub laps või lapsele kuuluv vara. |
Edasilükkamatutel juhtudel on pädevad võtma lapse või vara suhtes ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, selle liikmesriigi ametiasutused, kus asub laps või lapsele kuuluv vara. Nende meetmete tõttu ei tohiks tekkida ülemäärast viivitust menetlusprotsessis ega lõppotsuse tegemisel isikuhooldus- ja suhtlusõiguste kohta. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 – lõik | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Niivõrd kui lapse huvide kaitse seda nõuab, peaks kaitsemeetmeid võtnud ametiasutus teavitama otse või vastavalt artiklile 60 määratud keskasutuse kaudu selle liikmesriigi ametiasutust, kelle pädevuses on käesoleva määrusega seotud asja sisuline arutamine. |
Niivõrd kui lapse huvide kaitse seda nõuab, peaks kaitsemeetmeid võtnud ametiasutus teavitama otse või vastavalt artiklile 60 määratud keskasutuse kaudu selle liikmesriigi ametiasutust, kelle pädevuses on käesoleva määrusega seotud asja sisuline arutamine. Ametiasutus peab tagama, et menetluses osalevad vanemad saaksid kõikide asjaomaste meetmete kohta viivitamatult kogu vajaliku teabe selles keeles, millest nad täiel määral aru saavad. Vastavalt sellele on rangelt keelatud tõlkekulusid sisse nõuda selle liikmesriigi vanemalt, mille ametiasutus on käesoleva määruse kohaselt pädev asja sisuliselt arutama. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Käesoleva peatüki 2. jao alusel pädevust teostades tagavad liikmesriigi ametiasutused, et lapsele, kes on suuteline seisukohti omama, antakse tegelik ja tõhus võimalus neid seisukohti menetluse käigus avaldada. |
Käesoleva peatüki 2. jao alusel pädevust teostades tagavad liikmesriigi ametiasutused, et lapsele antakse tegelik ja tõhus võimalus oma seisukohti menetluse käigus avaldada. |
Ametiasutus kaalub lapse seisukohti nõuetekohaselt, võttes arvesse tema vanust ja küpsust, ning toob oma kaalutlused otsuses välja. |
Ametiasutus kaalub lapse seisukohti nõuetekohaselt, võttes arvesse tema vanust ja küpsust, eriti kui laps on vanem kui 12-aastane, ning toob oma objektiivsed kaalutlused otsuses selgelt välja. Lapse soove loetakse alates tema 16. eluaastast määravaks. Ametiasutus loob optimaalsed tingimused, et laps saaks selgelt ja ammendavalt avaldada oma arvamuse, mida võetakse arvesse lõppotsuses. Lapse võimekuse ja küpsusastme määramisel kasutatakse laste- ja perekonnaküsimuste spetsialistide abi. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Kohus teeb menetluse käigus nii kiiresti kui võimalik kindlaks, kas pooled soovivad vahendamist, et jõuda lapse huvidest lähtudes kokkuleppele, tingimusel et see ei põhjusta menetluses põhjendamatut viivitust. |
2. Kohus teeb menetluse käigus nii kiiresti kui võimalik ettepaneku kasutada vahendusteenuseid, välja arvatud soolise vägivalla juhtudel, et jõuda lapse huvidest lähtudes kokkuleppele, tingimusel et see ei põhjusta menetluses põhjendamatut viivitust. Kui osapooled on vahendamisega nõus, peavad pädeva liikmesriigi ametiasutused tagama vahendusteenusele juurdepääsu. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Teises liikmesriigis tehtud otsuste täitmise menetlust reguleerib osas, milles seda ei reguleeri käesolev määrus, selle liikmesriigi õigus, kus kohtuotsuse täitmist taotletakse. Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, kuulub otsus, mida tuleb täita täitmise liikmesriigis, täitmisele samadel tingimustel nagu otsus, mis on tehtud otsuse täitmise liikmesriigis. |
1. Teises liikmesriigis tehtud otsuste täitmise menetlust reguleerib osas, milles seda ei reguleeri käesolev määrus, selle liikmesriigi õigus, kus kohtuotsuse täitmist taotletakse. |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Kohus võib vajaduse korral nõuda avalduse esitajalt, et ta esitaks artikli 60 kohaselt tõendi, kus on välja toodud täitmisele pööramise kohustus, asjakohase sisu tõlke või transliteratsiooni. |
2. Kohus nõuab avalduse esitajalt, et ta esitaks artikli 60 kohaselt tõendi, kus on välja toodud täitmisele pööramise kohustus, asjakohase sisu tõlke või transliteratsiooni. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 63 – lõige 1 – alapunkt e a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
e a) teavitada vanemliku vastutuse kandjaid õigusabist ja toetusest, näiteks kahte keelt oskavatest spetsialiseerunud advokaatidest, et vältida olukorda, kus vanemliku vastutuse kandja annab nõusoleku, ilma et oleks selle ulatust mõistnud. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 64 – lõige 2 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2 a) Kui kaalumisel on vanemlikku vastutust käsitleva otsuse tegemine, teavitab lapse alalise elukoha liikmesriigi keskasutus sellega seotud menetlusest põhjendamatu viivituseta selle liikmesriigi keskasutust, mille kodanik laps on. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 64 – lõige 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Selle liikmesriigi ametiasutused, kus laps alaliselt ei ela, koguvad kõnealuses liikmesriigis elava isiku, kes soovib lapsega kontakti saada või säilitada, või teise liikmesriigi keskasutuse taotlusel teavet või tõendeid ning esitavad oma järeldused selle isiku sobivuse kohta suhtlusõigust teostada ning tingimused, mille kohaselt suhtlus peaks toimuma. |
5. Selle liikmesriigi ametiasutused, kus laps alaliselt ei ela, koguvad kõnealuses liikmesriigis elava sugulase, kes soovib lapsega kontakti saada või säilitada, või teise liikmesriigi keskasutuse taotlusel teavet või tõendeid ning esitavad oma järeldused selle isiku sobivuse kohta suhtlusõigust teostada ning tingimused, mille kohaselt suhtlus peaks toimuma. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 65 – lõige 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 a) Sotsiaaltöötajad ja teised ametnikud, kes töötavad asutustes, mis tegelevad laste hooldusasutusse või kasuperesse paigutamisega, saavad teadlikkuse suurendamise koolitust. |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 65 – lõige 1 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 b) Liikmesriigid tagavad vanematele korrapärase külastusõiguse, välja arvatud juhul, kui see ohustab lapse heaolu. |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 65 – lõige 4 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4 a) Kui pädeval asutusel on kavas saata sotsiaaltöötaja teise liikmesriiki, et kindlaks teha, kas lapse hooldusasutusse paigutamine või lapsendamine selles liikmesriigis on lapse heaoluga kooskõlas, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki. |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 79 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Komisjon esitab [10 aasta möödudes käesoleva määruse kohaldamiskuupäevast] Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele määruse järelhindamise aruande, millele on lisatud liikmesriikide antud teave. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud. |
1. Komisjon esitab [5aasta möödudes käesoleva määruse kohaldamiskuupäevast] Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele määruse järelhindamise aruande, millele on lisatud liikmesriikide antud teave. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 79 – lõige 2 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
b) artikli 32 alusel esitatud täitmisavalduste osas nende juhtumite arv, mille puhul ei ole täitmist toimunud kuue nädala jooksul täitemenetluse algatamise hetkest; |
b) artikli 32 alusel esitatud täitmisavalduste osas nende juhtumite arv, mille puhul täitmine on peatatud, kui pikaks ajaks see on peatatud, ja nende juhtumite arv, mille puhul ei ole täitmist toimunud kuue nädala jooksul täitemenetluse algatamise hetkest; |
NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri |
Kohtualluvus, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades otsuste tunnustamine ja täitmine ning rahvusvahelised lapseröövid (uuesti sõnastatud) |
||||
Viited |
COM(2016)0411 – C8-0322/2016 – 2016/0190(CNS) |
||||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
JURI 12.9.2016 |
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
PETI 12.9.2016 |
||||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Soledad Cabezón Ruiz 16.11.2016 |
||||
Vastuvõtmise kuupäev |
24.4.2017 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
15 0 8 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Marina Albiol Guzmán, Margrete Auken, Beatriz Becerra Basterrechea, Soledad Cabezón Ruiz, Pál Csáky, Eleonora Evi, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Peter Jahr, Notis Marias, Marlene Mizzi, Cristian Dan Preda, Gabriele Preuß, Laurenţiu Rebega, Virginie Rozière, Josep-Maria Terricabras, Jarosław Wałęsa, Cecilia Wikström, Tatjana Ždanoka |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Miltiadis Kyrkos, Julia Pitera, Ángela Vallina, Axel Voss, Rainer Wieland |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
15 |
+ |
|
ALDE GUE/NGL ECR ENF S&D VERTS/ALE |
Beatriz Becerra Basterrechea, Cecilia Wikström Albiol Guzmán, Ángela Vallina, Notis Marias ,Laurenţiu Rebega, Soledad Cabezón Ruiz, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Miltiadis Kyrkos,Marlene Mizzi, Gabriele Preuß, Virginie Rozière, Margrete Auken, Josep-Maria Terricabras, Tatjana Ždanoka |
|
0 |
– |
|
|
|
|
8 |
0 |
|
EFDD PPE |
Eleonora Evi, Pál CsákyPeter Jahr, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Axel Voss, Jarosław Wałęsa, Rainer Wieland |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri |
Kohtualluvus, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades otsuste tunnustamine ja täitmine ning rahvusvahelised lapseröövid (uuesti sõnastatud) |
||||
Viited |
COM(2016)0411 – C8-0322/2016 – 2016/0190(CNS) |
||||
EPga konsulteerimise kuupäev |
15.7.2016 |
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
JURI 12.9.2016 |
|
|
|
|
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev |
LIBE 12.9.2016 |
FEMM 12.9.2016 |
PETI 12.9.2016 |
|
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
LIBE 11.7.2016 |
FEMM 1.9.2016 |
|
|
|
Raportöörid nimetamise kuupäev |
Tadeusz Zwiefka 11.7.2016 |
|
|
|
|
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
22.3.2017 |
30.5.2017 |
13.7.2017 |
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
21.11.2017 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
22 0 3 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, Laura Ferrara, Enrico Gasbarra, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Jiří Maštálka, Emil Radev, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Isabella Adinolfi, Daniel Buda, Angelika Niebler, Tiemo Wölken |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
John Flack, Emma McClarkin, Sabine Verheyen |
||||
Esitamise kuupäev |
1.12.2017 |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
22 |
+ |
|
ALDE EFDD ENF GUE/NGL PPE S&D VERTS/ALE |
Jean-Marie Cavada, António Marinho e Pinto Joëlle Bergeron Marie-Christine Boutonnet, Gilles Lebreton Kostas Chrysogonos, Jiří Maštálka Rosa Estaràs Ferragut, Angelika Niebler, Emil Radev, József Szájer, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka Mady Delvaux, Enrico Gasbarra, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Evelyn Regner, Tiemo Wölken Max Andersson, Julia Reda |
|
0 |
– |
|
|
|
|
3 |
0 |
|
ECR EFDD |
John Flack, Emma McClarkin Isabella Adinolfi |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu