Raport - A8-0180/2019Raport
A8-0180/2019
Euroopa parlament

RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kohta

22.3.2019 - (COM(2018)0339 – C8-0206/2018 – 2018/0171(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Jakob von Weizsäcker


Menetlus : 2018/0171(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0180/2019
Esitatud tekstid :
A8-0180/2019
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kohta

(COM(2018)0339 – C8-0206/2018 – 2018/0171(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0339),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0206/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga ... arvamust[1],

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust[2],

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0180/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[3]*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust[4],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[5],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitega võib olla võimalik vähendada mõningaid nõrkusi, mille põhjustas või tõi esile 2007.–2008. aasta finantskriis. Täpsemalt võivad riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid aidata pankadel ja teistel finantseerimisasutustel mitmekesistada riiginõudeid, veelgi nõrgendada pankade ja riikide seotust ning edendada eurodes nomineeritud väikese riskiga varade pakkumist, hõlbustades rahapoliitika elluviimist. Peale selle võiksid riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid muuta väikestel ja vähem likviidsetel riigisisestel turgudel emiteeritud võlakirjad atraktiivsemaks rahvusvahelistele investoritele, mis toetaks riskide jagamist erasektoriga ja riskide vähendamist ning jaotaks riske finantsettevõtjate vahel paremini.

(2)  Praeguse õigusraamistiku alusel käsitletaks riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid väärtpaberistamistena, mistõttu kohaldataks nende suhtes võrreldes alusportfelli kuuluvate euroala riigivõlakirjadega täiendavaid tasusid ja väärtuskärpeid. Need takistaksid riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite loomist ja kasutamist erasektori poolt hoolimata asjaolust, et riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid kannavad vähem riske kui muud väärtpaberistamise liigid. Teatavad riskid jäävad aga alles, näiteks hoidmisrisk ja eriotstarbelise üksuse töötajate pettuste risk. Et kõnealune toode saaks turul laiemalt levida, tuleks riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite suhtes kohaldada õigusraamistikku, mis võtab paremini arvesse nende tunnuseid ja omadusi.

(2 a)  Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid kui väärtpaberistamised on avatud teatavatele tooteriskidele, mis on seotud eriotstarbelise üksusega – juriidiliselt iseseisva üksusega, mis asutati riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emiteerimiseks. Esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria väljaspool pangandussüsteemi aitab vähendada pankade ja riikide vastastikust seotust. Seepärast tuleks riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusvara regulatiivset eeliskohtlemist laiendada pankade hoitavale kõrgeima nõudeõiguse järguga riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite seeriale.

(3)  Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite turupõhise arengu võimaldamine on osa komisjoni pingutustest, et vähendada ohtu finantsstabiilsusele ja viia lõpule pangandusliidu loomine. Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitega saaks toetada pangandussektoris portfellide mitmekesistamist, võttes kasutusele uue kvaliteetsete tagatiste allika, mis sobib eriti hästi piiriülestes finantstehingutes kasutamiseks, aga ka keskpankade tegevuseks eurosüsteemis ja kesksete vastaspoolte tegevuseks. Peale selle võiksid riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid suurendada piiriüleses investeerimises ja eraettevõtjate riskijagamises kasutatavate instrumentide arvu, mis omakorda toetab kapitaliturgude liidu kontekstis komisjoni jõupingutusi pangandusliidu lõpuleviimiseks ning Euroopa kapitaliturgude ulatuslikumaks süvendamiseks ja integreerimiseks.

(4)  Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite riske ja kahju liikmesriigid ei jaga, kuna liikmesriigid ei taga vastastikku oma vastavaid kohustusi riigivõlakirjade portfellis, mis on riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite aluseks. Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite tekkimise võimaldamisega ei kaasne ka mingit muutust riiginõuete praeguses õiguskäsitluses.

(5)  Et saavutada pangandusliidus ja siseturul riskide geograafilise hajutatuse eesmärk, peaksid riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfelli kuuluma nende liikmesriikide riigivõlakirjad, mille rahaühik on euro. Valuutariski vältimiseks peaks olema lubatud lisada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfelli ainult nende liikmesriikide eurodes nomineeritud riigivõlakirju, mille rahaühik on euro. Et euroala iga liikmesriigi riigivõlakirjade panus riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite loomisse vastaks osale, mis igal liikmesriigil on kogu euroala stabiilsuse tagamisel, peaks riigi võlakirjade suhteline osakaal riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfellis olema väga lähedane sellele, kui suur on vastavalt kapitali märkimise alusele tema keskpanga suhteline osakaal EKP kapitalis.

(6)  Et luua kvaliteetne madala riskiga vara ja samas arvestada investorite erineva riskivalmidusega, peaks riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioon sisaldama lisaks kõrgeima järgu seeriale ka üht või mitut allutatud seeriat. Kõrgeima järgu seeria, mis moodustab seitsekümmend protsenti riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni nimiväärtusest, peaks hoidma eeldatava kahjumäära samal tasemel turvalisimate euroala riigivõlakirjadega, võttes arvesse riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfellis olevate riigivõlakirjade riski ja korrelatsiooni. Allutatud seeriad peaksid looma kaitse kõrgeima järgu seeriale. ▌Madalaima järgu seeria (seeria, mis kannab kahju enne kõiki teisi seeriaid) riski piiramiseks peaks selle järgu seeria nimiväärtus olema siiski vähemalt viis protsenti kogu riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni lunastamata väärtpaberite nimiväärtusest. Toote erilist keerukust arvestades tuleks omandamist jaetarbijate poolt kaaluda üksnes kõrgeima järgu seeriate ja mitte madalaima järgu seeriate puhul.

(7)  Et tagada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni terviklikkus ja maksimaalselt piirata riske, mis on seotud riigivõlakirjadest koosneva alusportfelli hoidmise ja haldamisega, peaksid alusriigivõlakirjade lõpptähtajad olema tihedalt seotud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite lõpptähtaegadega ning riigivõlakirjadest koosnev alusportfell peaks olema fikseeritud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kogu kehtivusaja jaoks.

(8)  Kui ühe või mitme liikmesriigi riigivõlakirjad ei ole turul kättesaadavad, võib riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfelli standardkoosseis raskendada või takistada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni. Sel põhjusel peaks saama arvata mõne konkreetse liikmesriigi riigivõlakirjad tulevasest riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioonist välja, juhul kui ja seni kuni selle liikmesriigi riigivõlakirjade emissioon on märkimisväärselt piiratud riigi vähenenud laenuvajaduse või häiritud turulepääsu tõttu.

(9)  Et tagada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite piisav homogeensus, tuleks lubada riigivõlakirjadest koosnevast alusportfellist konkreetse liikmesriigi riigivõlakirju välja arvata või sinna uuesti lisada üksnes komisjoni otsuse alusel, millega tagatakse, et samal ajal emiteeritud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitel on sama riigi võlakirjadest koosnev alusportfell. Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid on uued tooted ja selleks, et tagada nende emiteerimise jätkumine turul, oleks õige kehtestada õigeaegne otsustamismehhanism, mille kaudu kohandada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfelli olukordades, kus liikmesriigil ei ole enam turule juurdepääsu. Kommentaatorid ja sidusrühmad on ka väljendanud muret võimaliku negatiivse mõju pärast alusvaraks olevate riigivõlakirjade turu likviidsusele ning seda muret tuleks võtta tõsiselt. Seetõttu määratakse käesoleva määrusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)[6] (edaspidi „ESMA“) ülesanne teha riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite ja alusvaraks olevate riigivõlakirjade turgude üle järelevalvet, et avastada häired.

(9 a)  Komisjonile tuleks ESMA tähelepanekute ja aruannete põhjal anda õigus esitada „turu likviidsuse“ selge määratlus ja meetod selle arvutamiseks ning määrata kindlaks kriteeriumid, mille järgi EMSA peaks hindama, kas liikmesriigil ei ole enam käesoleva määruse tähenduses juurdepääsu turule. Komisjonile tuleks anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. Delegeeritud õigusakti ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(10)  Iga riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni kõrgeima järgu seeria fikseeritud osakaalu võib vähendada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite tulevaste emissioonide puhul, kui riigivõlakirjaturu toimimist liikmesriigis või liidus tõsiselt häirivate negatiivsete turusuundumuste tõttu peab osakaal olema väiksem, et tagada jätkuvalt kõrge krediidikvaliteet ja kõrgeima järgu seeria väike risk. Kui sellist ebasoodsat turuarengut enam ei täheldata, tuleks suurendada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite tulevaste emissioonide puhul kõrgeima järgu seeria mahtu jälle algse tasemeni, st 70 protsendini. ▌

(11)  Investorid peaksid nii palju kui võimalik olema kaitstud selle asutuse maksejõuetuse eest, mis omandab riigivõlakirju (esmaostja), et koostada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfell. Seepärast tuleks lubada riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid emiteerida ainult eriotstarbelistel üksustel, mis on pühendunud ainult riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emiteerimisele ja haldamisele ega soorita muid tegevusi, näiteks ei anna krediiti. Samal põhjusel tuleks eriotstarbeliste üksuste suhtes kohaldada rangeid varade eraldamise nõudeid.

(12)  Et hallata mõningast lõpptähtaegade mittekattumist, mis esineb alusportfelli laenuteenuselt tulu saamise ja riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite investoritele väljamaksete tegemise kuupäevade vahel, peaks eriotstarbelisel üksusel olema lubatud hoida riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite riigivõlakirjadest koosneva alusportfelli laenuteeninduselt saadavat tulu ainult rahas ja investeerida seda väga likviidsetesse finantsinstrumentidesse, millel on madal turu- ja krediidirisk.

(12 a)  Liikmesriigid peaksid tagama, et eriotstarbelises üksuses hoitavatele riigivõlakirjadele saab osaks sama kohtlemine nagu mis tahes sama riigivõlakirja muule hoidmisele või samadel tingimustel emiteeritud riigivõlakirjadele.

(13)  Üksnes tooteid, mis täidavad käesolevas määruses sätestatud nõudeid alusportfelli koosseisu ja lõpptähtaja, kõrgeima järgu ja allutatud seeriate osakaalu kohta ning mille emissioon on kooskõlas järelevalve korraga, tuleks õiguslikult kohelda nii, nagu on sätestatud käesolevas määruses.

(14)  ESMA sertifitseerimissüsteem peaks tagama, et riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioon vastab käesoleva määruse nõuetele. Et investorid saaksid kontrollida, kas müügiks pakutav sertifitseeritud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaber on tõesti riigivõlakirjadega tagatud väärtpaber, peaks ESMA pidama nimekirja sertifitseeritud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitest. Samal põhjusel peaks ESMA selles nimekirjas märkima, kas seoses riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberiga on määratud mõni karistus, ja eemaldama nimekirjast need tooted, mille puhul avastatakse, et nendega rikutakse käesoleva määruse nõudeid.

(15)  Investorid peaksid saama tugineda riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite sertifitseerimisele ESMA poolt ja eriotstarbeliste üksuste esitatud teabele. Teave riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite ja nende alusportfelli kuuluvate riigivõlakirjade kohta peaks andma investoritele võimaluse ise mõista, hinnata ja võrrelda tehinguid riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitega ning mitte tugineda üksnes kolmandatele isikutele, sealhulgas reitinguagentuuridele. See võimalus peaks lubama investoritel tegutseda ettevaatlikult ja täita hoolsuskohustust tõhusalt. Seepärast peaks riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid käsitlev teave olema investoritele vabalt kättesaadav ja see tuleks esitada standardvormidel veebisaidil, mis tagab pideva juurdepääsu.

(16)  Et ennetada kuritarvitamist ja tagada usalduse säilimine riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite vastu, peaks ESMA kehtestama asjakohased halduskaristused ja parandusmeetmed juhuks, kui hooletusest või tahtlikult rikutakse riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitest teatamise või tootega seotud nõudeid.

(17)  Eri finantssektorite investorid peaksid saama investeerida riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitesse samadel tingimustel nagu aluseks olevatesse euroala riigivõlakirjadesse, välja arvatud pankade investeeringud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite allutatud seeriate hoidmisse. Seepärast tuleks muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ[7], Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013[8], Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ[9] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341[10], et tagada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite õiguslik kohtlemine erinevates reguleeritud finantssektorites samal viisil nende alusvaraga.

(18)  Finantsstabiilsuse kaitsmiseks, investorite usalduse tagamiseks ja likviidsuse edendamiseks on hädavajalik riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite turgude nõuetekohane ja tulemuslik järelevalve. Selleks tuleks ESMAt teavitada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioonist ja ta peaks saama eriotstarbelistelt üksustelt kogu teabe, mida tal on vaja oma järelevalveülesannete täitmiseks. Käesoleva määruse järgimise järelevalvet tuleks eelkõige teha investorite kaitse tagamiseks ja see peaks asjakohasel juhul hõlmama aspekte, mis võivad olla seotud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emiteerimise või hoidmisega reguleeritud finantssektori ettevõtjate poolt.

(19)  Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite koostamises või riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite turul osalevate üksuste riiklikud pädevad asutused ja ESMA peaksid tegema järelevalve käigus tihedat koostööd ja tagama oma otsuste kooskõla. ▌

(20)  Kuna riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid on uus toode, mille mõju alusvaraks olevate riigivõlakirjade turgudele on teadmata, on asjakohane, et riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite turu üle teevad järelevalvet Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, riiklikud pädevad asutused ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendite jaoks määratud riiklikud asutused. Selleks peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kasutama õigusi, mis talle on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1092/2010[11], ning andma vajaduse korral pädevatele asutustele hoiatusi ja esitama neile parandusmeetmete kohta soovitusi.

(21)  Kuna ESMA-l on põhjalikud eriteadmised väärtpaberituru valdkonnas, on asjakohane teha talle ülesandeks töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles sätestatakse, milliseid investeeringuid võivad eriotstarbelised üksused teha riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfelli põhiosalt või intressidelt saadud tuluga, millise teabe peab eriotstarbeline üksus ESMA-le esitama riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emiteerimisel teavitamiseks ja sertifitseerimiseks, milline teave tuleb esitada enne riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberi ülekandmist, millised on pädevate asutuste koostöö- ja teabevahetuskohustused. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu kõnealused standardid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 ning vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10 ja 14.

(22)  Samuti peaks komisjonil olema õigus võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ning vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15 rakendusaktidega vastu rakenduslikud tehnilised standardid, milles käsitletakse eriotstarbeliste üksuste teavitamisnõudeid enne riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni.

(23)  Et tagada käesoleva määruse rakendamisel ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused otsustamaks, kas liikmesriigi riigivõlakirjad tuleks riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfellist välja jätta või sinna lisada ning kas tulevase riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni kõrgeima järgu seeria osakaalu tuleks muuta. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011[12].

(24)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt kehtestada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite raamistik, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, kuna riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite turu tekkimine sõltub liidu õigusaktide kohaldamisest tulenevate takistuste kõrvaldamisest ning võrdsed tingimused kõigile institutsionaalsetele investoritele ja riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite haldamisega seotud üksustele saab luua ainult liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. peatükkReguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted

Artikkel 1Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite üldraamistik.

Artikkel 2Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse esmaostjate, eriotstarbeliste üksuste, investorite ja kõigi muude üksuste suhtes, mis on seotud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emiteerimise või hoidmisega.

Artikkel 3Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „pädev asutus“ – liikmesriigi õigusega ametlikult tunnustatud avaliku sektori asutus või organ, keda on liikmesriigi või liidu õigusega volitatud täitma käesolevas määruses sätestatud ülesandeid;

2)  „riigivõlakiri“ – liikmesriigi keskvalitsuse emiteeritud mis tahes võlainstrument, mis on nomineeritud ja väljastatud kõnealuse liikmesriigi omavääringus ning mille esialgne lõpptähtaeg on üks aasta või rohkem;

3)  „riigivõlakirjadega tagatud väärtpaber“ – eurodes nomineeritud finantsinstrument, mille krediidirisk on seotud positsioonidega riigivõlakirjaportfellis ja mis vastab käesoleva määruse nõuetele;

4)  „eriotstarbeline üksus“ – muu juriidiline isik kui esmaostja, kes emiteerib riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid ja sooritab seoses riigivõlakirjadest koosneva alusportfelliga käesoleva määruse artiklite 7 ja 8 kohaseid tegevusi;

5)  „esmaostja“ – juriidiline isik, kes ostab riigivõlakirju oma arvel ja seejärel kannab need riigivõlakirjad eriotstarbelisse üksusesse, et emiteerida riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid;

6)  „investor“ – füüsiline või juriidiline isik, kes hoiab riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid;

7)  „seeria“ – lepinguga kindlaks määratud krediidiriski segment, mis on seotud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite riigivõlakirjadest koosneva alusportfelliga ning mille krediidikahju risk on suurem või väiksem, kui on sama suurel positsioonil kõnealuse krediidiriski muus segmendis;

8)  „kõrgeima järgu seeria“ – riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni seeria, mis kannab kahju pärast kõiki asjaomase riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni allutatud seeriaid;

9)  „allutatud seeria“ – riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni mis tahes seeria, mis kannab kahju enne kõrgeima järgu seeriat;

10)  „madalaima järgu seeria“ – riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni seeria, mis kannab kahju enne kõiki teisi seeriaid.

2. peatükkRiigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni koosseis, lõpptähtaeg ja struktuur

Artikkel 4Alusportfelli koosseis

1.  Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfell tohib koosneda üksnes järgmisest:

a)  sellise liikmesriigi riigivõlakirjad, mille rahaühik on euro;

b)  nende riigivõlakirjade lunastamisest saadav tulu.

2.  Iga liikmesriigi riigivõlakirjade osakaal riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfellis („alusosakaal“) võrdub selle liikmesriigi keskpangale kapitali märkimise aluse põhjal määratud suhtelise osakaaluga Euroopa Keskpanga (EKP) kapitalis, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli artiklis 29.

Eriotstarbeline üksus võib siiski kalduda kõrvale iga liikmesriigi kohta alusosakaaluga kindlaks määratud riigivõlakirjade nimiväärtusest kuni kümne protsendi ulatuses.

3.  Kui esimesed riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid on sertifitseeritud, hakkab EMSA viivitamata järjepidevalt jälgima ja hindama. kas esineb mõni järgmistest olukordadest:

a)  viimase 12 kuu jooksul (nn vaatlusperiood) on liikmesriik emiteerinud alla poole riigivõlakirjadest, mille ta peaks emiteerima, lähtudes lõike 2 kohasest suhtelisest osakaalust, mis on korrutatud nende riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kogusummaga, mis on emiteeritud alusperioodile eelneva 12 kuu jooksul;

a a)  riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emiteerimisel on olnud märkimisväärne negatiivne mõju alusvaras osaleva liikmesriigi riigivõlakirjade turu likviidsusele;

b)  viimase 12 kuu jooksul on liikmesriik katnud vähemalt pool oma aastastest rahastamisvajadustest ametliku finantsabiga, millega toetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 472/2013[13] artiklis 7 sätestatud makromajandusliku kohandamisprogrammi rakendamist, või liikmesriigil ei ole enam mingil põhjusel turule juurdepääsu.

Esimese lõigu punkti a a tähenduses määratakse turu likviidsus nii, et miinimumkriteeriumidena võetakse arvesse viimase kolme kuu andmeid turu mahu ja sügavuse kohta, mida tõendavad väike ostu- ja müüginoteeringute vahe, suur kauplemismaht ning turuosaliste suur arv ja mitmekesisus.

Esimese lõike punkti a a kohaldamiseks võtab komisjon hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] kooskõlas artikliga 24 a vastu delegeeritud õigusakti, millega antakse „turu likviidsusele“ käesoleva määruse tähenduses selge määratlus ja arvutamismeetod.

Esimese lõike punkti b kohaldamiseks võtab komisjon hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] kooskõlas artikliga 24 a vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesolevat määrust kriteeriumidega, mille abil ESMA hindab, kas liikmesriigil ei ole enam turule juurdepääsu.

3 a.  ESMA jälgib ja hindab pidevalt, kas liikmesriigil, kelle riigivõlakirjad kuuluvad riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfelli, ei ole enam turule juurdepääsu või kas ta on alustanud makromajanduslikku kohandamisprogrammi, kui riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emiteerimisel on olnud märkimisväärselt negatiivne mõju turu likviidsusele, ning kas piiratud kättesaadavusega riigivõlakirjadega liikmesriikide alusosakaal takistab uute riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emiteerimist, või kas mõni nendest olukordadest on lakanud olemast.

Kui ESMA leiab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerides, et lõike 3 esimese lõigu punktides a või a a osutatud olukord kehtib, võib ta paluda, et komisjon kohandaks alusportfellis osalevate liikmesriikide võlakirjade alusosakaalu.

Kui ESMA leiab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerides, et lõike 3 esimese lõigu punktis b osutatud olukord kehtib, võib ta paluda, et komisjon kas jätaks selle liikmesriigi riigivõlakirjad riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfellist välja või kohandaks alusportfellis osalevate liikmesriikide võlakirjade alusosakaalu.

Kui ESMA leiab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerides, et lõike 3 esimese lõigu punktides a kuni b osutatud olukord enam ei kehti, võib ta paluda, et komisjon kas taastaks selle liikmesriigi riigivõlakirjad riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfellis või kohandaks alusportfellis osalevate liikmesriikide võlakirjade alusosakaalu.

Komisjon võtab 48 tunni jooksul pärast teises, kolmandas ja neljandas lõigus osutatud taotluse saamist ning ESMA esitatud põhjuste ja tõendite põhjal ühe järgmistest meetmetest:

a)  võtab vastu rakendusakti, millega kas jäetakse liikmesriigi riigivõlakirjad riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfellist välja või kohandatakse asjaomaste liikmesriikide alusosakaalu;

b)  võtab vastu rakendusakti, millega lükatakse taotletud väljajätmine või asjaomaste liikmesriikide alusosakaalu kohandamine tagasi või

c)  võtab vastu rakendusakti, millega taastatakse liikmesriigi riigivõlakirjad riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfellis, kohandades vajaduse korral alusportfellis osalevate liikmesriikide võlakirjade alusosakaalu.

3 b.  Käesoleva artikli lõike 3 a kohaselt vastuvõetav rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Kui liikmesriik jäetakse lõike 3 a kohase rakendusaktiga riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfellist välja, siis määratakse ülejäänud liikmesriikide riigivõlakirjade alusosakaal kindlaks, arvates välja lõikes 3 a osutatud liikmesriigi riigivõlakirjad ja kohaldades lõikes 2 osutatud arvutusmeetodit. Kui lõike 3 a kohast rakendusakti kohaldatakse ja alusosakaalu kohandatakse, siis kohaldatakse alusosakaalu kooskõlas rakendusaktiga.

Väljajätmine või kohandamine kehtib esialgu üks kuu. Komisjon võib pärast ESMAga konsulteerimist pikendada rakendusakti abil käesolevas artiklis viidatud alusosakaalu väljajätmist või kohandamist igakordselt veel ühe kuu võrra. Kui väljajätmise või kohandamise kestust ei pikendata enne esialgse tähtaja möödumist või mis tahes järgneva pikendatud tähtaja möödumist, lõpeb see automaatselt.

3 c.  EKPd teavitatakse lõigete 3 a ja 3 b kohaselt vastu võetud otsustest õigeaegselt.

Artikkel 5Alusvara lõpptähtaeg

1.  Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite ühe emissiooni eri seeriatel peab olema sama esialgne lõpptähtaeg. See langeb kokku alusportfelli kõige pikema järelejäänud lõpptähtajaga riigivõlakirja järelejäänud tähtajaga või on sellest maksimaalselt ühe päeva võrra pikem.

2.  Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfelli ühegi riigivõlakirja järelejäänud lõpptähtaeg ei tohi olla kõnealuse portfelli kõige pikema järelejäänud tähtajaga riigivõlakirja järelejäänud tähtajast üle kuue kuu lühem olla.

Artikkel 6Seeriate struktuur, maksed ja kahju

1.  Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioon koosneb kõrgeima järgu seeriast ja ühest või mitmest sellele allutatud seeriast. Kõrgeima järgu seeria lunastamata väärtpaberite nimiväärtus peab moodustama 70 protsenti kogu riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni lunastamata väärtpaberite nimiväärtusest. Allutatud seeriate arvu ja lunastamata väärtpaberite nimiväärtuse määrab kindlaks eriotstarbeline üksus, järgides reeglit, et madalaima järgu seeria nimiväärtus on vähemalt viis protsenti riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kogu emissiooni lunastamata väärtpaberite nimiväärtusest.

2.  Kui negatiivsed muutused häirivad liikmesriigis või liidus tõsiselt riigivõlakirjaturgude toimimist ja kui komisjon on seda kinnitanud vastavalt lõikele 4, langetavad eriotstarbelised üksused kõrgeima järgu seeria lunastamata väärtpaberite nimiväärtust 60 protsendini nende riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioonide puhul, mis korraldatakse pärast nimetatud kinnitamist.

Kui komisjon on vastavalt lõikele 4 kinnitanud, et kõnealune häirimine on lõppenud, kohaldatakse lõiget 1 kõigi riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioonide suhtes, mis on emiteeritud pärast kõnealust kinnitust.

3.  ESMA jälgib ja hindab, kas lõikes 2 osutatud olukord esineb või enam ei esine, ja teavitab sellest komisjoni.

4.  Komisjon võib vastu võtta rakendusakti, milles ta kinnitab, et lõikes 2 osutatud olukord esineb või enam ei esine. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.  Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kohased maksed sõltuvad riigivõlakirjadest koosneva alusportfelli maksetest.

6.  Kahjude jaotus ja maksete tegemise järjekord tuleneb riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni seeriatest ja see määratakse kindlaks riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni kogu kehtivusajaks.

Kahjud kajastatakse ja määratakse nende materialiseerumisel.

Artikkel 7Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emiteerimine ja eriotstarbeliste üksuste kohustused

1.  Eriotstarbelised üksused peavad vastama kõigile järgmistele nõuetele:

a)  nad on asutatud liidus;

b)  nende tegevus piirdub riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emiteerimise ja teenindamise ning kõnealuste emissioonide alusportfelli haldamisega vastavalt artiklitele 4, 5, 6 ja 8;

c)  eriotstarbelised üksused tegelevad üksnes punktis b osutatud teenuste osutamise ja tegevustega.

2.  Eriotstarbelistel üksustel on täielik omandiõigus riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni alusportfellile.

Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni alusportfell kujutab endast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ[14] artikli 2 punkti c kohast pandiõigusel põhinevat finantstagatiskokkulepet, millega tagatakse eriotstarbelise üksuse finantskohustusi asjaomase riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni investorite ees.

Teatava riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni käigus emiteeritud väärtpaberi hoidmine ei anna õigust ega tekita nõuet riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid emiteeriva eriotstarbelise üksuse varadele, mis ei kuulu selle emissiooni alusportfelli, ega kõnealuse riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberi hoidmiselt teenitult tulule.

Riigivõlakirjade alusportfelli väärtuse või tulu ükski vähendamine ei anna investoritele õigust vastutusnõudele.

3.  Eriotstarbeline üksus säilitab andmed ja peab arvestust nii, et ta:

a)  eraldab oma varad ja finantsressursid riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni alusportfelli omadest ja sellega seotud tulust;

b)  eraldab riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite eri emissioonide alusportfellid ja tulud;

c)  eraldab eri investorite või vahendajate hoitavad positsioonid;

d)  kontrollib, et igal ajahetkel vastab ühe emissiooni riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite arv selle emissiooni käigus emiteeritud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite koguarvule, mida hoiavad investorid või vahendajad;

e)  kontrollib, et ühe emissiooni riigivõlakirjadega tagatud lunastamata väärtpaberite nimiväärtus võrdub kõnealuse emissiooni aluseks oleva riigivõlakirjaportfelli lunastamata võlakirjade nimiväärtusega.

4.  Eriotstarbeline üksus hoiab artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud riigivõlakirju hoiul, nagu ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL[15] I lisa B jao lõikega 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014[16] lisa A jao lõikega 2, ainult keskpankades, väärtpaberite keskdepositooriumides, tegevusloaga krediidiasutustes või tegevusloaga investeerimisühingutes.

4 a.   Liikmesriigid tagavad, et eriotstarbelise üksuse hoitavatele riigivõlakirjadele saab osaks sama kohtlemine nagu mis tahes sama riigivõlakirja muule hoidmisele või samadel tingimustel emiteeritud riigivõlakirjadele.

Artikkel 8Investeerimispoliitika

1.  Eriotstarbeline üksus hoiab artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud riigivõlakirjade põhiosa- või intressimaksed, mis kuuluvad tasumisele enne riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitega seotud põhiosa- või intressimakseid, ainult rahas või eurodes nomineeritud raha ekvivalentides, mida saab realiseerida ühe päeva jooksul minimaalse negatiivse mõjuga hinnale.

Eriotstarbeline üksus hoiab esimeses lõigus osutatud makseid hoiul, nagu ette nähtud direktiivi 2014/65/EL I lisa B jao punktiga 1 ning määruse (EL) nr 909/2014 lisa A jao punktiga 2, ainult keskpankades, väärtpaberite keskdepositooriumides, tegevusloaga krediidiasutustes või tegevusloaga investeerimisühingutes.

2.  Eriotstarbeline üksus ei muuda riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberi alusportfelli kuni asjaomase väärtpaberi lõpptähtajani.

3.  ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles ta täpsustab, milliseid finantsinstrumente võib lõike 1 kohaselt pidada väga likviidseteks ning minimaalse turu- ja krediidiriskiga instrumentideks. ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

3. peatükkRiigivõlakirjadega tagatud väärtpaberi nimetuse kasutamine ning teavitamis-, läbipaistvus- ja teabenõuded

Artikkel 9Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberi nimetuse kasutamine

Nimetust „riigivõlakirjadega tagatud väärtpaber“ võib kasutada ainult finantstoodete puhul, mis vastavad mõlemale järgmisele tingimusele:

a)  finantstoode on pidevalt kooskõlas artiklitega 4, 5 ja 6;

a a)  eriotstarbeline üksus on pidevalt kooskõlas artiklitega 7 ja 8;

b)  ESMA on sertifitseerinud kõnealuse finantstoote vastavalt artikli 10 lõikele 1 ja finantstoode on kantud artikli 10 lõikes 2 osutatud nimekirja.

Artikkel 10Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberist teatamise nõuded

1.  Eriotstarbeline üksus esitab riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni sertifitseerimise taotluse, teavitades ESMAt vähemalt nädal enne riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emiteerimist käesoleva artikli lõikes 5 osutatud vormiga, et riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioon vastab artiklite 4, 5 ja 6 nõuetele. ESMA teavitab eriotstarbelise üksuse pädevat asutust sellest viivitamata.

1 a.  Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud teade peab sisaldama eriotstarbelise üksuse selgitust selle kohta, kuidas ta on täitnud iga artiklites 4, 5, 6, 7 ja 8 sätestatud nõuet.

1 b.  ESMA sertifitseerib riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni ainult siis, kui ta on täiesti veendunud, et taotluse esitanud eriotstarbeline üksus ja riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioon vastavad kõikidele käesolevas määruses sätestatud nõuetele. ESMA teavitab taotluse esitanud eriotstarbelist üksust põhjendamatu viivituseta sellest, kas emissioon sertifitseeriti või sellest keelduti.

2.  ESMA hoiab oma ametlikul veebisaidil nimekirja kõigist riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioonidest, mille ESMA on sertifitseerinud. ESMA ajakohastab seda nimekirja koheselt ja arvab sellest välja kõik riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioonid, mida ei käsitata enam artikli 15 kohase ESMA otsuse alusel riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioonina.

3.  ▌ESMA märgib käesoleva artikli lõikes 2 osutatud nimekirjas viivitamata, kui ta on seoses asjaomase riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberiga määranud halduskaristusi, millele on viidatud artiklis 16 ja mida ei saa enam edasi kaevata.

3 a.  ESMA tunnistab riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni sertifitseerimise kehtetuks, kui täidetud on ükskõik milline järgmistest tingimustest:

a)  eriotstarbeline üksus on sertifitseerimisest selge sõnaga loobunud või ei ole kasutanud seda kuue kuu jooksul pärast sertifitseerimist;

b)  eriotstarbeline üksus on sertifitseeritud seetõttu, et ta on esitanud valeandmeid või kasutanud mõnd muud ebaausat viisi;

c)  riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberi emissioon ei vasta enam tingimustele, mille alusel ta sertifitseeriti.

Sertifitseerimise kehtetuks tunnistamine jõustub kohe kogu liidus.

4.  ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõikes 1 osutatud teavet.

ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

5.  ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et koostada vormid, mida kasutatakse lõikes 1 osutatud teabe esitamiseks.

ESMA esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

Artikkel 11Läbipaistvusnõuded

1.  Eriotstarbeline üksus esitab asjatult viivitamata investoritele ja ESMA-le järgmise teabe:

a)  alusportfelli käsitlev teave, mida on vaja selle hindamiseks, kas finantstoode vastab artiklitele 4, 5 ja 6;

b)  riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni eri seeriate maksete tegemise järjestuse üksikasjalik kirjeldus;

c)  kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1129[17] artikli 1 lõigetes 4 ja 5 või artikli 3 lõikes 2 sätestatud juhtudel prospekti ei ole koostatud, ülevaade riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite põhitunnustest, sealhulgas vajaduse korral üksikasjad, mis puudutavad riskipositsiooni tunnuseid, rahavooge ja kahjukaskaadi;

d)  vastavalt artikli 10 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 1 b osutatud teade ja sertifitseerimine.

Käesoleva lõike punktis a osutatud teave tuleb teha kättesaadavaks hiljemalt üks kuu pärast riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberi intressimakse tähtaega.

2.  Eriotstarbeline üksus teeb lõikes 1 osutatud teabe kättesaadavaks veebisaidil:

a)  millel on hästi toimiv andmekvaliteedi kontrolli süsteem;

b)  mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid juhtimisstandardeid ning mille haldus ja toimimine tugineb organisatsioonistruktuurile, mis tagab veebisaidi järjepideva ja tõrgeteta toimimise;

c)  mille suhtes kohaldatakse süsteeme, kontrolle ja menetlusi, mille abil tehakse kindlaks kõik asjakohased tegevusriskiallikad;

d)  mis hõlmab süsteeme, mis tagavad saadud teabe kaitse ja tervikluse ning asjaomase teabe viivitamatu salvestamise;

e)  mis võimaldab säilitada teavet vähemalt viis aastat pärast riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni lõpptähtaega.

Lõikes 1 osutatud teabe ning selle avaldamise koha peab eriotstarbeline üksus esitama investoritele riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitega seoses esitatavates dokumentides.

Artikkel 12Teabega seotud nõuded

1.  Enne riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberi ülekandmist peab ülekande tegija esitama selle saajale järgmise teabe:

a)  menetlus, mille alusel jaotatakse riigivõlakirjadest koosneva alusportfelli tulud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni eri seeriate vahel, sealhulgas alusvarade eest maksmata jätmise või sellise eelduse korral;

b)  kuidas alusportfelli mis tahes riigivõlakirja eest maksmata jätmise või sellise eelduse korral jagunevad vahetuspakkumisega seotud hääleõigused investorite vahel ja kuidas võla maksmata jätmisest tulenevad kahjud jaotatakse riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni eri seeriate vahel.

2.  ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõikes 1 osutatud teavet.

ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

4. peatükkToote järelevalve

Artikkel 13

ESMA-poolne järelevalve

1.  ESMA on pädev asutus, kes teeb järelevalvet selle üle, kas eriotstarbelised üksused järgivad käesoleva määruse nõudeid.

2.  ESMA-l on käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve-, uurimis- ja karistuste määramise volitused.

ESMA-l on õigus teha vähemalt järgmist:

a)  küsida juurdepääsu kõigile mis tahes vormis dokumentidele, mis on seotud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitega, ja saada või teha neist koopiaid;

b)  nõuda, et eriotstarbeline üksus esitaks teabe viivitamata;

c)  nõuda teavet kõigilt isikutelt, kes on seotud eriotstarbelise üksuse tegevusega;

d)  teha kohapeal etteteatatud või etteteatamata kontrolle;

e)  võtta sobivaid meetmeid selle tagamiseks, et eriotstarbeline üksus pidevalt järgib käesolevat määrust;

f)  anda korraldus tagamaks, et eriotstarbeline üksus järgib käesolevat määrust ja hoidub kordamast tegusid, millega rikutakse käesolevat määrust.

▌

Artikkel 14Koostöö pädevate asutuste ja ESMA vahel

1.  Pädevad asutused, kes vastutavad riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid koostavate või muul viisil riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite turul osalevate asutuste järelevalve eest, ja ESMA teevad oma ülesannete täitmisel tihedat koostööd ja vahetavad teavet. Eelkõige kooskõlastavad nad tihedalt oma järelevalvetegevust, et teha kindlaks ja heastada käesoleva määruse rikkumised, töötada välja ja edendada parimaid tavasid, hõlbustada koostööd, edendada tõlgendamise järjepidevust ning anda jurisdiktsiooniüleseid hinnanguid lahkhelide korral.

Et lihtsustada pädevate asutuste volituste kasutamist ja tagada käesolevas määruses sätestatud kohustuste ühtne kohaldamine ja täitmine, tegutseb ESMA määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud volituste raames.

2.  Kui pädeval asutusel on selge ja tõendatav alus arvata, et eriotstarbeline üksus on rikkunud käesolevat määrust, teavitab ta koheselt ESMAt. ESMA võtab sobivad meetmed, sealhulgas teeb artiklis 15 osutatud otsuse.

3.  Kui eriotstarbeline üksus jätkab tegutsemist viisil, millega ta ilmselgelt rikub käesolevat määrust ESMA võetud meetmetest hoolimata, võib ▌ESMA ▌võtta investorite kaitsmiseks kõik vajalikud meetmed, muu hulgas keelata eriotstarbelisel üksusel jätkata riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite turustamist oma territooriumil ning teha artiklis 15 osutatud otsuse.

Artikkel 15Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberi nimetuse väärkasutamine

1.  Kui on põhjust uskuda, et eriotstarbeline üksus on artiklit 9 rikkudes kasutanud nimetust „riigivõlakirjadega tagatud väärtpaber“, et turustada toodet, mis ei vasta kõnealuse artikli nõuetele, järgib ESMA lõikega 2 kehtestatud menetlust.

2.  15 päeva jooksul pärast võimalikust lõikes 1 osutatud rikkumisest teadasaamist otsustab ESMA, kas artiklit 9 on rikutud, ning teavitab sellest teisi asjaomaseid pädevaid asutusi, sealhulgas investorite (kui need on teada) pädevaid asutusi. ▌

▌

Kui ESMA leiab, et rikkumine on seotud heauskse mittevastavusega artiklile 9, võib ta otsustada anda eriotstarbelisele üksusele tuvastatud rikkumise heastamiseks kuni ühe kuu, mida arvestatakse alates päevast, mil ESMA eriotstarbelisele üksusele rikkumisest teatas. Kõnealusel ajal käsitatakse artikli 10 lõike 2 kohaselt ESMA peetavasse nimekirja kantud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberit jätkuvalt riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberina ning seda hoitakse sel ajal nimetatud nimekirjas.

3.  ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada koostöökohustusi ja teavet, mida tuleb lõigete 1 ja 2 alusel vahetada.

ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 16Parandusmeetmed ja halduskaristused

1.  Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kehtestada kriminaalkaristusi vastavalt artiklile 17, kehtestab ESMA eriotstarbelisele üksusele või eriotstarbelist üksust juhtivale füüsilisele isikule asjakohased parandusmeetmed, sealhulgas teeb artiklis 15 osutatud otsuse, ja lõikes 3 osutatud asjakohased halduskaristused, kui eriotstarbeline üksus:

a)  ei ole täitnud artiklites 7 ja 8 sätestatud kohustusi;

b)  ei ole täitnud artikli 9 nõudeid, sealhulgas juhul, kui ta ei ole teavitanud ESMAt vastavalt artikli 10 lõikele 1 või on esitanud eksitava teate;

c)  ei ole täitnud artikli 11 läbipaistvusnõudeid.

2.  Lõikes 1 osutatud halduskaristused hõlmavad vähemalt järgmist:

a)  avalik teadaanne, milles on märgitud rikkumise sooritanud füüsilise või juriidilise isiku nimi ja rikkumise laad;

b)  korraldus, millega nõutakse, et rikkumise sooritanud füüsiline või juriidiline isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;

c)  eriotstarbelise üksuse juhtorgani liikmele või muule rikkumise eest vastutavale füüsilisele isikule kehtestatud ajutine keeld täita eriotstarbelistes üksustes juhtimisülesandeid;

d)  lõike 1 punktis b osutatud rikkumise korral eriotstarbelisele üksusele kehtestatud ajutine keeld esitada artikli 10 lõikes 1 osutatud teade;

e)  maksimaalselt 5 000 000 euro suurune rahaline halduskaristus või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa selle riigi vääringus [käesoleva määruse jõustumise kuupäeva seisuga], või kuni 10 % eriotstarbelise üksuse kogu aastasest netokäibest, mis on näidatud viimases kättesaadavas ja eriotstarbelise üksuse juhtorgani kinnitatud raamatupidamisaruandes;

f)  rahaline halduskaristus, mis on maksimaalselt kaks korda nii suur kui rikkumisest saadud kasu, kui selle kasu suurust on võimalik kindlaks teha, isegi kui see ületab punktis e sätestatud maksimumsummasid.

3.  ESMA võtab halduskaristuste liigi ja suuruse kindlaksmääramisel arvesse, mil määral on rikkumine tahtlik või tuleneb hooletusest, ja kõiki muid asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral järgmist:

a)  rikkumise olulisus, raskus ja kestus;

b)  rikkumise toime pannud füüsilise või juriidilise isiku vastutuse ulatus;

c)  vastutava füüsilise või juriidilise isiku finantsseisundi tugevus;

d)  vastutava füüsilise või juriidilise isiku saadud kasu või välditud kahju suurus, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha;

e)  rikkumisega kolmandatele isikutele tekitatud kahju;

f)  vastutava füüsilise või juriidilise isiku ja pädeva asutuse koostöö tase;

g)  vastutava füüsilise või juriidilise isiku varasemad rikkumised.

4.  ESMA tagab, et kõik parandusmeetmete või halduskaristuste kehtestamise otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja et need võib edasi kaevata.

Artikkel 17Koostoime kriminaalkaristustega

Kui liikmesriigid on artikli 16 lõikes 1 osutatud rikkumiste eest kehtestanud kriminaalkaristused, võimaldavad nad ESMA-l suhelda oma jurisdiktsiooni piires kohtute, prokuratuuri või kriminaalõigusasutustega ja saada asjaomastelt asutustelt konkreetset teavet artikli 16 lõikes 1 osutatud rikkumiste asjus algatatud kriminaaluurimiste või menetluste kohta ning neile sellist teavet anda.

Artikkel 18Halduskaristuste avaldamine

1.  ESMA avaldab oma veebisaidil ilma põhjendamatu viivituseta kõik otsused, millega määratakse halduskaristus, mida ei saa enam edasi kaevata ja mis määratakse artikli 16 lõikes 1 osutatud rikkumise eest, pärast seda, kui karistusalusele isikule on sellest otsusest teatatud.

Lõikes 1 osutatud avaldamine sisaldab teavet rikkumise liigi ja laadi kohta ning selle füüsilise või juriidilise isiku nime, kellele halduskaristus määrati.

2.  ESMA avaldab halduskaristused anonüümselt järgmistel juhtudel:

a)  kui halduskaristus on määratud füüsilisele isikule ning pärast eelnevat hindamist leitakse, et isikuandmete avaldamine on ebaproportsionaalne;

b)  kui avalikustamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või käimasolevat kriminaaluurimist;

c)  kui avalikustamine põhjustaks asjaomasele eriotstarbelisele üksusele või füüsilisele isikule ebaproportsionaalset kahju.

Kui esimeses lõigus osutatud asjaolusid mõistliku aja möödudes tõenäoliselt enam ei esine, võib lõike 1 alusel ettenähtud avaldamise selle ajavahemiku võrra edasi lükata.

3.  ESMA tagab, et lõike 1 või 2 alusel avaldatud teave jääb tema ametlikule veebisaidile viieks aastaks. Isikuandmeid hoitakse ESMA ametlikul veebisaidil ainult nii kaua, kui see on vajalik.

Artikkel 18 a Järelevalvetasud

1.  ESMA võtab eriotstarbeliselt üksuselt tasu vastavalt käesolevale määrusele ja vastavalt käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele. Need tasud on proportsionaalsed asjaomase eriotstarbelise üksuse käibega ja katavad täielikult ESMA kulutused, mida ta peab tegema seoses riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitele loa andmise ja eriotstarbeliste üksuste järelevalvega.

2.  Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24 a, et täpsustada tasu liike ja seda, mille eest tasu tuleb maksta, samuti tasude summasid ja nende maksmise viisi.

Artikkel 19Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite turu makrotasandi usaldatavusjärelevalve

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab määruses (EL) nr 1092/2010 sätestatud volituste piires liidu riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite turu makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest ja tegutseb vastavalt kõnealuses määruses sätestatud volitustele. Kui ta leiab, et riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite turud kujutavad endast suurt riski nende liikmesriikide riigivõlakirjade turgude nõuetekohasele toimimisele, kelle vääring on euro, kasutab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vajaduse korral määruse (EL) nr 1092/2010 artiklitega 16, 17 ja 18 antud volitusi.

▌

4. peatükkRakendusvolitused ja lõppsätted

Artikkel 21Direktiivi 2009/65/EÜ muutmine

Direktiivile 2009/65/EÜ lisatakse artikkel 54a:

„Artikkel 54a

1.  Kui liikmesriigid kohaldavad artiklis 54 osutatud erandit või teevad artikli 56 lõikes 3 osutatud erandi, peavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused:

a)  kohaldama sama erandit või lubama sama erandina eurofondidel investeerida kuni 100 % oma varadest määruse [lisada viide riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite määrusele] artikli 3 lõikes 3 määratletud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitesse vastavalt riskihajutamise põhimõttele, kui kõnealused pädevad asutused leiavad, et eurofondide osakuomanike kaitse on samaväärne sellega, mis on selliste eurofondide osakuomanikel, mis järgivad artiklis 52 sätestatud piirmäärasid;

b)  loobuma artikli 56 lõigete 1 ja 2 kohaldamisest.

2.  Liikmesriigid võtavad [hiljemalt kuus kuud pärast riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite määruse jõustumist] vastu, avaldavad ning teatavad komisjonile ja ESMA-le lõike 1 sätete järgmiseks vajalikud meetmed.“

Artikkel 22Direktiivi 2009/138/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 104 lisatakse lõige 8:

„8.  Põhisolventsuskapitalinõude arvutamisel käsitletakse määruse [lisada viide riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite määrusele] artikli 3 lõikes 3 määratletud riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid selliste nõuetena liikmesriikide keskvalitsuste või keskpankade vastu, mis on nomineeritud ja väljastatud liikmesriikide enda valuutas.

Liikmesriigid võtavad hiljemalt [kuus kuud pärast riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite määruse] jõustumist vastu, avaldavad ning teatavad komisjonile ja ESMA-le esimese lõigu järgmiseks vajalikud meetmed.“

Artikkel 23Määruse (EL) nr 575/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 575/2013 muudetakse järgmiselt:

1)  artiklisse 268 lisatakse lõige 5:

„5.  Erandina lõikest 1 võib määruse [lisada viide riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite määrusele] artikli 3 lõikes 8 määratletud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kõrgeima järgu seeriat alati käsitleda vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.“;

2)  artiklisse 325 lisatakse lõige 4:

„4.  Käesoleva jaotise kohaldamisel käsitlevad krediidiasutused positsioone, mis esinevad määruse [lisada viide riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite määrusele] artikli 3 lõikes 8 määratletud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kõrgeima järgu seeria kujul, nõuetena liikmesriigi keskvalitsuse vastu.“;

3)  artikli 390 lõikesse 7 lisatakse järgmine lõik:

„Esimest lõiku kohaldatakse positsioonide suhtes, mis esinevad määruse [lisada viide riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite määrusele] artikli 3 lõikes 3 määratletud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite suhtes.“

Artikkel 24Direktiivi (EL) 2016/2341 muutmine

Direktiivi (EL) 2016/2341 lisatakse artikkel 18a:

„Artikkel 18aRiigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid

1. Liikmesriigid käsitlevad oma siseriiklikes õigusnormides pensioniasutuste varade hindamise, omavahendite ja solventsusmarginaali arvutamise kohta määruse [lisada viide riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite määrusele] artikli 3 lõikes 3 määratletud riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid samal viisil euroala riigivõlainstrumentidega.

2. Liikmesriigid võtavad hiljemalt [kuus kuud pärast riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite määruse] jõustumist vastu, avaldavad ning teatavad komisjonile ja ESMA-le lõike 1 sätete järgmiseks vajalikud meetmed.“

Artikkel 24 aDelegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 4 lõike 3 kolmandas ja neljandas lõigus ja artikli 18 a lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 4 lõike 3 kolmandas ja neljandas lõigus ja artikli 18 a lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 4 lõike 3 kolmanda või neljanda lõigu või artikli 18 a lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra.

Artikkel 25Hindamisklausel

Mitte enne viit aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja pärast piisavate andmete saamist hindab komisjon, kas käesolev määrus on saavutanud oma eesmärgi kõrvaldada põhjendamatud õiguslikud tõkked riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite tekkimiselt.

Artikkel 26

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab Euroopa väärtpaberikomitee, mis on loodud komisjoni otsusega 2001/528/EÜ[18]. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 27Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

  • [1]    [ELT C 0, 0.0.0000, lk 0. / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata].
  • [2]   [ELT C 0, 0.0.0000, lk 0. / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata].
  • [3] * Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
  • [4]   ELT C ..., ..., lk ...
  • [5]   ELT C ..., ..., lk ...
  • [6]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
  • [7]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).
  • [8]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
  • [9]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
  • [10]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).
  • [11]    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).
  • [12]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
  • [13]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1).
  • [14]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43).
  • [15]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
  • [16]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).
  • [17]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).
  • [18]   Komisjoni 6. juuni 2001. aasta otsus 2001/528/EÜ Euroopa väärtpaberikomitee loomise kohta (EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45).

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid

Viited

COM(2018)0339 – C8-0206/2018 – 2018/0171(COD)

EP-le esitamise kuupäev

24.5.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

5.7.2018

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Jonás Fernández

31.5.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

12.11.2018

10.12.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.3.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

12

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pervenche Berès, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Stefan Gehrold, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Danuta Maria Hübner, Wolf Klinz, Werner Langen, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Marisa Matias, Bernard Monot, Caroline Nagtegaal, Stanisław Ożóg, Ralph Packet, Sirpa Pietikäinen, Anne Sander, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Ernest Urtasun, Marco Valli, Babette Winter

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Enrique Calvet Chambon, Manuel dos Santos, Ramón Jáuregui Atondo, Danuta Jazłowiecka, Verónica Lope Fontagné, Aleksejs Loskutovs, Thomas Mann, Joachim Starbatty, Lieve Wierinck

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

José Blanco López, Eider Gardiazabal Rubial, Sylvie Guillaume, Bernd Kölmel, Ulrike Trebesius

Esitamise kuupäev

22.3.2019

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

28

+

ALDE

Enrique Calvet Chambon, Lieve Wierinck

PPE

Markus Ferber, Stefan Gehrold, Danuta Maria Hübner, Danuta Jazłowiecka, Werner Langen, Verónica Lope Fontagné, Aleksejs Loskutovs, Ivana Maletić, Thomas Mann, Sirpa Pietikäinen, Anne Sander

S&D

Pervenche Berès, José Blanco López, Jonás Fernández, Eider Gardiazabal Rubial, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Sylvie Guillaume, Ramón Jáuregui Atondo, Olle Ludvigsson, Manuel dos Santos, Pedro Silva Pereira, Babette Winter

VERTS/ALE

Sven Giegold, Molly Scott Cato, Ernest Urtasun

12

–

ALDE

Wolf Klinz, Caroline Nagtegaal

ECR

Bernd Kölmel, Bernd Lucke, Stanisław Ożóg, Ralph Packet, Joachim Starbatty, Ulrike Trebesius

EFDD

Bernard Monot, Marco Valli

GUE/NGL

Marisa Matias

PPE

Esther de Lange

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 8. aprill 2019
Õigusteave - Privaatsuspoliitika