Euroopa Parlament (1) ja Euroopa Ühenduste Komisjon (edaspidi "institutsioonid"),

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut (edaspidi "asutamislepingud");

võttes arvesse institutsioonidevahelisi kokkuleppeid ning institutsioonide vahelisi suhteid reguleerivaid tekste;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorda (2) , eriti artikleid 105, 106 ja 127 ning VIII lisa (3),

A.    arvestades, et asutamislepingud tugevdavad Euroopa Liidu otsustusprotsessi demokraatlikku õiguspärasust;

B.    arvestades, et institutsioonid omistavad suurimat tähtsust ühenduse õiguse tõhusale ülevõtmisele ja rakendamisele;

C.    arvestades, et käesolev raamkokkulepe ei mõjuta Euroopa Parlamendi, komisjoni ega Euroopa Liidu ühegi muu institutsiooni ega organi volitusi ega õigusi, vaid püüab tagada nende õiguste võimalikult tõhusa teostamise;

D.    arvestades, et on vajalik ajakohastada 2000. aasta juulis sõlmitud raamkokkulepe (4) , mis tuleb asendada järgmise tekstiga,

lepivad kokku järgmises:

I. KOHALDAMISALA

1.    Institutsioonid lepivad kokku järgmistes meetmetes, et tugevdada komisjoni poliitilist vastutust ja õiguspärasust, laiendada konstruktiivset dialoogi, parandada teabevoogu institutsioonide vahel ning parandada menetluste ja planeerimise kooskõlastamist.

Samuti lepivad nad kokku konkreetsetes rakendusmeetmetes komisjoni konfidentsiaalsete dokumentide ja teabe edastamiseks vastavalt 1. lisas sätestatule ning komisjoni õigusloome- ja töökava ajakavas vastavalt 2. lisas sätestatule.

II. POLIITILINE VASTUTUS

2.    Komisjoni iga liige võtab poliitilise vastutuse tegevuse eest oma vastutusalas, ilma et see piiraks komisjoni kollegiaalsuse põhimõtet.

Komisjoni president vastutab täielikult mis tahes sellise huvide konflikti kindlakstegemise eest, mille tõttu komisjoni liige ei ole võimeline oma ülesandeid täitma.

Samuti vastutab komisjoni president mis tahes järgnevate sellises olukorras võetavate meetmete eest; kui konkreetne juhtum on kindlaks tehtud, teavitab president viivitamata kirjalikult Euroopa Parlamendi presidenti.

3.    Kui Euroopa Parlament avaldab komisjoni liikme suhtes umbusaldust, nõuab komisjoni president pärast otsuse hoolikat kaalumist kas selle liikme tagasiastumist või selgitab oma otsust Euroopa Parlamendile.

4.    Kui komisjoni ametiaja jooksul on vaja vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 215 asendada mõni komisjoni liige, võtab komisjoni president otsekohe ühendust Euroopa Parlamendi presidendiga, et leppida kokku viisis, kuidas komisjoni president kavatseb tagada tulevase komisjoni liikme esitlemise Euroopa Parlamendile nii kiiresti kui võimalik, järgides täiel määral institutsioonide eesõigusi.

Euroopa Parlament tagab, et need menetlused kulgevad nii kiiresti kui vaja, et komisjoni president saaks tutvuda Euroopa Parlamendi seisukohaga õigeaegselt, enne kui komisjoni liikmel palutakse asuda täitma komisjoni esindamise ülesandeid.

5.    Komisjoni president teatab viivitamata Euroopa Parlamendile kõigist otsustest komisjoni mis tahes liikme kohustuste jaotuse kohta. Komisjoni konkreetset liiget puudutavate oluliste muutuste korral ilmub ta Euroopa Parlamendi nõudmisel asjaomase parlamendikomisjoni ette.

6.    Komisjoni liikmete käitumiskoodeksi mis tahes muudatused, mis on seotud huvide konflikti või eetilise käitumisega, saadetakse viivitamata Euroopa Parlamendile.

Komisjon võtab selles küsimuses arvesse Euroopa Parlamendi poolt väljendatud seisukohti.

7.    Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 106 kohaselt võtab Euroopa Parlament komisjoni ametisseastuva presidendiga ühendust aegsasti enne uue komisjoni heakskiitmisega seotud menetluste algust. Euroopa Parlament võtab arvesse ametisseastuva presidendi märkusi.

Menetlused korraldatakse sellisel viisil, et oleks tagatud kogu ametisseastuva komisjoni avatud, õiglane ja järjepidev hindamine.

Ametisseastuva komisjoni liikmed tagavad kogu asjaomase teabe avalikustamise vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 213 sätestatud sõltumatusekohustusele.

III. KONSTRUKTIIVNE DIALOOG JA INFOVOOG

i) Üldsätted

8.    Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti igati ja operatiivselt kursis oma ettepanekute ja algatustega õigusloome ja eelarve valdkonnas.

Kõikides valdkondades, milles Euroopa Parlament tegutseb seadusandlikus pädevuses või eelarvepädeva institutsioonina, teavitatakse teda nõukoguga võrdselt kõigist seadusandliku ja eelarveprotsessi etappidest.

9.    Ühise välis- ja julgeolekupoliitika, politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas võtab komisjon meetmeid Euroopa Parlamendi osalemise parandamiseks, võttes võimalikult suures ulatuses arvesse Euroopa Parlamendi seisukohti.

10.    Komisjoni president ja/või institutsioonidevaheliste suhete eest vastutav asepresident kohtuvad iga kolme kuu tagant esimeeste konverentsil, et tagada kahe institutsiooni vahel kõrgeimal tasandil pidev dialoog. Komisjoni president osaleb esimeeste konverentsil vähemalt kaks korda aastas.

11.    Iga komisjoni liige tagab pideva ja otsese infovoo komisjoni liikme ja asjaomase parlamendikomisjoni esimehe vahel.

12.    Komisjon ei avalikusta ühtki õigusloomega seotud ettepanekut ega ühtki olulist algatust või otsust Euroopa Parlamenti sellest eelnevalt kirjalikult teavitamata.

Komisjoni õigusloome- ja töökava ning mitmeaastase programmi alusel määratlevad institutsioonid ühisel kokkuleppel juba aegsasti eriti olulised ettepanekud ja algatused, et esitada need Euroopa Parlamendi täiskogu istungil.

Sama moodi määratlevad nad ettepanekud ja algatused, mille kohta esitatakse teave esimeeste konverentsil või teavitades asjakohasel viisil asjaomast parlamendikomisjoni või selle esimeest.

Need otsused võetakse vastu institutsioonide vahel punktis 10 ette nähtud pideva dialoogi käigus ning neid ajakohastatakse pidevalt, võttes igati arvesse mis tahes poliitilisi arenguid.

13.    Kui komisjoni sisedokumenti - millest Euroopa Parlamenti ei ole vastavalt punktidele 8, 9 ja 12 teavitatud - levitatakse väljaspool institutsioone, võib Euroopa Parlamendi president nõuda, et asjaomane dokument edastataks viivitamata Euroopa Parlamendile, et teatada sellest igale parlamendiliikmele, kes seda nõuab.

14.    Komisjon esitab pidevalt kirjalikku teavet meetmete kohta, mida on võetud vastuseks konkreetsetele Euroopa Parlamendi resolutsioonides esitatud nõudmistele, sealhulgas teatades Euroopa Parlamendile juhtudest, mil komisjon ei ole suutnud Euroopa Parlamendi seisukohti järgida.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse puhul kohaldatakse punktis 26 sätestatud erisätteid.

Komisjon võtab arvesse kõiki Euroopa Parlamendi vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 192 komisjonile esitatud taotlusi esitada õigusloomega seotud ettepanekuid ning vastab kõigile sellistele taotlustele viivitamatult ja piisavalt üksikasjalikult.

Euroopa Parlamendi oluliste taotluste järelmeetmetega seoses esitatakse teave Euroopa Parlamendi või komisjoni nõudmisel ka asjaomastes parlamendikomisjonides ja vajadusel Euroopa Parlamendi täiskogu istungil.

15.    Kui liikmesriik esitab õigusloomega seotud algatuse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 34, teatab komisjon Euroopa Parlamendile taotluse korral oma seisukoha algatuse suhtes asjaomase parlamendikomisjoni ees.

16.    Komisjon edastab Euroopa Parlamendile nimekirja eksperdigruppidest, mis on moodustatud, abistamaks komisjoni tema algatusõiguse teostamisel. Nimekirja ajakohastatakse pidevalt ja see avalikustatakse.

Selles raamistikus teavitab komisjon sobilikul viisil pädevat parlamendikomisjoni tema esimehe konkreetsel ja põhjendatud nõudmisel selliste gruppide tegevusest ja koosseisust.

17.    Asjakohaste mehhanismide kaudu peavad institutsioonid konstruktiivset dialoogi olulistes haldusküsimustes, eelkõige küsimustes, mis mõjutavad otseselt Euroopa Parlamendi enda haldust.

18.    Kui vastavalt käesolevale raamkokkuleppele edastatud teave on konfidentsiaalne, kohaldatakse 1. lisa sätteid.

ii) Välissuhted, laienemine ja rahvusvahelised lepingud

19.    Rahvusvaheliste lepingute, sealhulgas kaubanduskokkulepete puhul edastab komisjon Euroopa Parlamendile aegsasti selget teavet nii lepingute ettevalmistusetapis kui ka rahvusvaheliste läbirääkimiste jooksul ja nende lõpetamisel. Teave hõlmab läbirääkimisdirektiivide eelnõusid, vastu võetud läbirääkimisdirektiive, järgnevate läbirääkimiste käiku ja läbirääkimiste lõpetamist.

Esimeses alalõigus osutatud teave esitatakse Euroopa Parlamendile piisava ajavaruga, et võimaldada tal asjakohastel puhkudel oma seisukohta avaldada ning et võimaldada komisjonil võtta võimalikult suures ulatuses arvesse Euroopa Parlamendi seisukohti. See teave esitatakse asjaomaste parlamendikomisjonide kaudu ja asjakohastel puhkudel täiskogu istungil.

Euroopa Parlament omalt poolt kohustub seoses konfidentsiaalsusega seadma vastavalt 1. lisa sätetele sisse asjakohased menetlused ja tagatised.

20    Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et Euroopa Parlamendile teatatakse viivitamata ja täielikult:

(i)    lepingute esialgse kohaldamise või nende peatamise otsustest ning

(ii)    ühenduse seisukoht lepinguga moodustatud organis.

21.    Kui komisjon esindab Euroopa Ühendust, soodustab komisjon Euroopa Parlamendi taotlusel parlamendiliikmete lisamist vaatlejatena mitmepoolsete lepingute üle läbirääkimisi pidavatesse ühenduse delegatsioonidesse. Parlamendiliikmed ei või läbirääkimiste istungitel otseselt osaleda.

Komisjon kohustub mitmepoolsete lepingute üle läbirääkimisi pidavates delegatsioonides vaatlejatena osalevaid parlamendiliikmeid süstemaatiliselt teavitama.

22.    Enne rahastajate kohtumisel uutele finantskohustustele viitavate ja eelarvepädevate institutsioonide nõusolekut nõudvate finantslubaduste andmist teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ja vaatab läbi nende märkused.

23.    Institutsioonid lepivad kokku teha koostööd valimiste vaatlemise valdkonnas. Komisjon teeb Euroopa Parlamendiga koostööd ühenduse valimisvaatluste lähetustel osalevatele parlamendidelegatsioonidele vajaliku abi osutamisel.

24.    Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti igati kursis ühinemisläbirääkimiste käiguga ning eelkõige põhiaspektide ja edusammudega, et võimaldada Euroopa Parlamendil õigeaegselt asjaomaste Euroopa Parlamendi menetluste kaudu oma seisukohti väljendada.

25.    Kui Euroopa Parlament võtab punktis 24 osutatud küsimustes vastu soovituse vastavalt oma kodukorra artiklile 89 ja kui komisjon otsustab mõjuvatel põhjustel, et ta ei saa sellist soovitust toetada, selgitab ta põhjuseid Euroopa Parlamendi ees täiskogu istungil või asjaomase parlamendikomisjoni järgmisel koosolekul.

iii) Eelarve täitmine

26.    Seoses Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 276 käsitletud eelarve täitmise iga-aastase heakskiitmisega edastab komisjon kogu vajaliku teabe kõnealuse aasta eelarve täitmise kontrollimiseks, mida vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra VII lisale eelarve täitmise heakskiitmise menetluse eest vastutava parlamendikomisjoni esimees komisjonilt sellel eesmärgil nõuab.

Kui ilmnevad uued aspektid seoses eelmiste aastatega, mille puhul heakskiit on juba antud, edastab komisjon kogu vajaliku teabe asja kohta, selleks et leida mõlemale poolele vastuvõetav lahendus.

IV. KOOSTÖÖ ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD MENETLUSTE JA PLANEERIMISE ALAL

i) Komisjoni poliitilised ja õigusloomega seotud programmid ning Euroopa Liidu mitmeaastane kavandamine

27.    Komisjon esitab liidu mitmeaastase kavandamise ettepanekud, et saavutada asjaomaste institutsioonide vahel institutsioonidevahelise kavandamise asjus üksmeel.

28.    Tööd alustav komisjon esitab võimalikult kiiresti oma poliitilise ja õigusloomega seotud programmi.

29.    Kui komisjon koostab oma õigusloome- ja töökava, teevad institutsioonid koostööd vastavalt 2. lisas sätestatud ajakavale.

Komisjon võtab arvesse Euroopa Parlamendi poolt väljendatud prioriteete.

Komisjon esitab piisavad üksikasjad selle kohta, mis on õigusloome- ja töökava igas punktis ette nähtud.

30.    Institutsioonidevaheliste suhete eest vastutav komisjoni asepresident kohustub komisjonide esimeeste konverentsil iga kolme kuu tagant aru andma, andes ülevaate õigusloome- ja töökava poliitilisest rakendamisest kõnealusel aastal ja mis tahes ajakohastamisest, mis on vajalik päevakohaste ja oluliste poliitiliste sündmuste tõttu.

ii) Üldised õigusloomega seotud menetlused

31.    Komisjon kohustub hoolega läbi vaatama Euroopa Parlamendis vastu võetud õigusloomega seotud ettepanekute muudatused, et võtta need kõigis muudetud ettepanekutes arvesse.

Esitades oma arvamuse Euroopa Parlamendi muudatuste kohta vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 251, kohustub komisjon igati arvestama teisel lugemisel vastu võetud muudatusi; kui ta otsustab olulistel põhjustel ja pärast kolleegiumi poolt läbivaatamist selliseid muudatusi mitte vastu võtta või toetada, selgitab ta Euroopa Parlamendile oma otsust ja igal juhul oma arvamust Euroopa Parlamendi muudatuste kohta, nagu nõutud artikli 251 lõike 2 kolmanda alalõigu punktis c.

32.    Komisjon teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma ettepanekute tagasivõtmisest ette.

33    Õigusloomega seotud menetluste puhul, mis ei hõlma kaasotsustamist, teeb komisjon järgmist:

    (i) tagab, et nõukogu organitele meenutatakse õigeaegselt, et nad ei sõlmiks ettepanekute suhtes poliitilist kokkulepet enne, kui Euroopa Parlament on oma arvamuse vastu võtnud. Ta palub lõpetada arutelu ministrite tasemel pärast seda, kui nõukogu liikmetele on antud mõistlikult aega Euroopa Parlamendi arvamuse läbivaatamiseks;

    (ii) tagab, et nõukogu järgib Euroopa Ühenduste Kohtu poolt väljatöötatud eeskirju, mille kohaselt tuleb Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu teeb komisjoni ettepanekusse olulisi muudatusi. Komisjon teatab Euroopa Parlamendile kõigist nõukogule esitatud meeldetuletustest vajaduse kohta uuesti konsulteerida;

    (iii) kohustub asjakohastel puhkudel Euroopa Parlamendis tagasi lükatud õigusloomega seotud ettepaneku tagasi võtma. Kui mõjuvatel põhjustel ja pärast kolleegiumis arutamist otsustab komisjon oma ettepaneku juurde jääda, selgitab ta Euroopa Parlamendi ees tehtavas avalduses selle otsuse põhjuseid.

34    Õigusloomega seotud kavandamise parandamiseks kohustub Euroopa Parlament tegema omalt poolt järgmist:

    (i) kavandama oma päevakorra õigusloomega seotud osi, viies need kooskõlla kehtiva õigusloomega seotud programmiga ja selle programmi kohta vastu võetud resolutsioonidega;

    (ii) kui see on menetlusele kasulik, pidama koostöö- ja kaasotsustamismenetluse puhul esimesel lugemisel oma arvamust vastu võttes ja konsulteerimismenetlusel kinni mõistlikest tähtaegadest;

    (iii) võimalusel määrama edasiste ettepanekute tarvis raportöörid niipea, kui õigusloomega seotud programm on vastu võetud;

    (iv) kaaluma absoluutses eelisjärjekorras uuesti konsulteerimise taotlusi, tingimusel et talle on edastatud kogu vajalik teave.

iii) Komisjoni erilised õigusloomega seotud ja rakendusvolitused

35.    Komisjon kohustub Euroopa Parlamenti teavitama täielikult ja õigeaegselt kõikidest komisjoni poolt tema õigusloomega seotud volituste alusel vastu võetavatest õigusaktidest.

Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5) rakendamist reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelise kokkuleppega selle otsuse rakendusmenetluste kohta (6).

Seoses väärtpaberite, pangandus- ja kindlustussektori rakendusmeetmetega kinnitab komisjon oma kohustused, mille ta võttis 5. veebruari 2002. aasta täiskogu istungil ja mis kinnitati 31. märtsil 2004. Eelkõige kohustub komisjon võtma igati arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta ja kõiki resolutsioone, mida ta võib vastu võtta seoses rakendusmeetmetega, mis ületavad põhidokumendis ette nähtud rakendusmeetmed; sellistel juhtudel püüab ta saavutada tasakaalustatud lahenduse.

iv) Ühenduse õiguse rakendamise jälgimine

36.    Lisaks eriaruannetele ja aastaaruandele ühenduse õiguse rakendamise kohta hoiab komisjon vastutava parlamendikomisjoni nõudmisel Euroopa Parlamenti suuliselt kursis sellega, millisesse menetluse etappi on alates põhjendatud arvamuse esitamisest jõutud, ning juhtudel, kui on alustatud menetlust direktiivi rakendamise meetmete teatamata jätmise või Euroopa Kohtu otsuse täitmatajätmise kohta, siis alates märgukirja esitamisest.

V. KOMISJONI OSALEMINE EUROOPA PARLAMENDI MENETLUSTES

37.    Euroopa Parlament püüab reeglina tagada, et komisjoni liikme vastutusalasse kuuluvad küsimused kogutakse kokku.

Komisjon püüab reeglina tagada, et komisjoni liikmed on kohal, kui Euroopa Parlament seda nõuab, täiskogu istungitel, kus arutatakse nende vastutusalasse kuuluvaid päevakorra punkte.

38.    Tagamaks komisjoniliikmete kohalolu, kohustub Euroopa Parlament tegema oma parima, et järgida oma lõplikke päevakorra projekte.

Kui Euroopa Parlament muudab oma lõplikku päevakorra projekti või kui ta paigutab punkte päevakorras istungi jooksul ümber, teatab Euroopa Parlament viivitamata komisjonile. Komisjon teeb oma parimad jõupingutused, et tagada vastutava komisjoni liikme kohalolu.

39.    Komisjon võib teha ettepaneku lisada punktid päevakorda hiljemalt esimeeste konverentsi kohtumisel, kus otsustatakse istungi lõpliku päevakorra projekt. Euroopa Parlament võtab selliseid ettepanekuid täielikult arvesse.

40.    Reeglina osaleb parlamendikomisjonis arutlusel oleva küsimuse eest vastutav komisjoni liige asjaomase komisjoni koosolekul, kui ta sinna kutsutakse.

Komisjoni liige kuulatakse tema taotlusel ära.

Parlamendikomisjon püüab järgida oma päevakorra projekti ja päevakorda.

Iga kord, kui parlamendikomisjon oma päevakorra projekti või päevakorda muudab, teatatakse sellest viivitamata komisjonile.

Kui komisjoniliikme kohalolekut parlamendikomisjoni koosolekul selgesõnaliselt ei nõuta, tagab komisjon, et teda esindab sobiliku tasandi pädev ametnik.

VI. LÕPPSÄTTED

41.    Institutsioonid kohustuvad tugevdama oma koostööd teabe ja suhtlemise valdkonnas.

42.    Institutsioonid hindavad perioodiliselt käesoleva raamkokkuleppe ja selle lisade rakendamist ning ükskõik kumma poole taotlusel kaalutakse nende läbivaatamist, võttes arvesse praktilist kogemust.

43.    Pärast Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumist vaadatakse käesolev raamkokkulepe läbi.

1. lisa    Konfidentsiaalse teabe edastamine Euroopa Parlamendile

1. Kohaldamisala

1.1    Käesolev lisa reguleerib konfidentsiaalse teabe edastamist komisjonilt Euroopa Parlamendile ja selle käsitlemist seoses Euroopa Parlamendi õiguste teostamisega õigusloomega seotud ja eelarvemenetlustel, eelarve täitmisele heakskiidu andmisel ning Euroopa Parlamendi kontrollivolituste üldise teostamisega. Institutsioonid tegutsevad kooskõlas oma vastastikuse siira koostöö kohustustega ning täieliku vastastikuse usalduse vaimus, täites rangelt asjaomaseid asutamislepingu sätteid, eelkõige Euroopa Liidu lepingu artikleid 6 ja 46 ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 276.

1.2    Teave - mis tahes kirjalik või suuline teave, olenemata selle kandjast ja autorist.

1.3    Komisjon tagab, et Euroopa Parlamendile antakse juurdepääs teabele vastavalt käesoleva lisa sätetele alati, kui ta saab ühelt Euroopa Parlamendi punktis 1.4 sätestatud organilt taotluse konfidentsiaalse teabe edastamise kohta.

1.4    Käesoleva lisaga seoses võivad komisjonilt nõuda konfidentsiaalset teavet järgmised isikud: Euroopa Parlamendi president, asjaomaste parlamendikomisjonide esimees, büroo ja esimeeste konverents.

1.5    Käesolevast lisast jäetakse välja teave rikkumismenetluste ja konkurentsimenetluste kohta, kuivõrd neid ei käsitleta komisjoni lõppotsuses Euroopa Parlamendi organi taotluse laekumise kuupäeval.

1.6    Käesolevaid sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. aprilli 1995. aasta otsuse 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ (üksikasjalike sätete kohta, mis reguleerivad Euroopa Parlamendi uurimisõiguse täitmist) (7) kohaldamist ning komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsuse 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)) (8) asjakohaste sätete kohaldamist.

2. Üldreeglid

2.1    Punktis 1.4 osutatud organi taotlusel edastab komisjon sellele organile nõutava kiirusega kogu konfidentsiaalse teabe, mis on vajalik Euroopa Parlamendi kontrollivolituste teostamiseks. Vastavalt oma volitustele ja kohustustele järgivad institutsioonid:

-    põhilisi inimõigusi, sealhulgas õigust õiglasele kohtumõistmisele ja eraelu puutumatuse kaitsele;

-    kohtu- ja distsiplinaarmenetlusi reguleerivaid sätteid;

-    ärisaladuste ja majandussuhete kaitset;

-    ärisaladuste ja majandussuhete kaitset;liidu huvide kaitset, eelkõige seoses avaliku julgeoleku, rahvusvaheliste suhete, rahandusliku stabiilsuse ja finantshuvidega.

Vaidluste puhul esitatakse küsimus institutsioonide presidentidele lahendamiseks. Riigi, institutsiooni või rahvusvahelise organisatsiooni konfidentsiaalne teave edastatakse ainult tema nõusolekul.

2.2    Kui teabe konfidentsiaalsuse suhtes on kahtlusi või kui selle edastamiseks vastavalt ühele punktis 3.2 osutatud võimalusele on vaja sätestada nõuetekohane kord, konsulteerib asjaomase parlamendikomisjoni esimees, vajadusel koos raportööriga, viivitamata komisjoniliikmega, kes vastutab selle valdkonna eest. Vaidluste puhul esitatakse küsimus institutsioonide presidentidele lahendamiseks.

2.3    Kui punktis 2.2 osutatud menetluse lõpul ei ole kokkuleppele jõutud, kutsub Euroopa Parlamendi president vastuseks asjaomase parlamendikomisjoni põhjendatud taotlusele komisjoni edastama nõuetekohaselt osutatud asjakohase tähtaja jooksul kõnealuse konfidentsiaalse teabe, valides selleks korra käesoleva lisa 3. osas sätestatud võimaluste hulgast. Enne selle tähtaja lõppu teatab komisjon kirjalikult Euroopa Parlamendile oma lõppseisukoha, mille puhul jääb Euroopa Parlamendile õigus kohtusse pöörduda, kui see on asjakohane.

3. Konfidentsiaalsele teabele juurdepääsu ja selle käsitlemise kord

3.1    Kooskõlas punktis 2.2 ja asjakohastel puhkusel punktis 2.3 sätestatud menetlustega edastatav konfidentsiaalne teave edastatakse komisjoni presidendi või liikme vastutusel Euroopa Parlamendi taotluse esitanud organile.

3.2    Ilma et see piiraks punkti 2.3 sätete kohaldamist, sätestatakse juurdepääs ja teabe konfidentsiaalsuse säilitamise kord asjaomase valdkonna eest vastutava komisjoniliikme ja Euroopa Parlamendi asjaomase organi, mida esindab esimees, ühisel kokkuleppel, kusjuures nad valivad ühe järgmistest võimalustest:

-    asjaomase parlamendikomisjoni esimehele ja raportöörile mõeldud teave;

-    kõigil asjaomase parlamendikomisjoni liikmetel on teabele piiratud juurdepääs vastavalt asjakohasele korrale, näiteks korjatakse dokumendid pärast nendega tutvumist kokku ja koopiate valmistamine on keelatud;

-    arutelu asjaomases parlamendikomisjonis kinnisel istungil vastavalt korrale, mis võib olla erinev, olenevalt konfidentsiaalsuse astmest ja vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra VIII lisas sätestatud põhimõtetele;

-    edastatakse dokumendid, millest on kustutatud kõik isikuandmed;

-    absoluutselt erandlikel põhjustel õigustatud juhtudel ainult Euroopa Parlamendi presidendile mõeldud teave.

Kõnealust teavet ei tohi avaldada ega edastada ühelegi teisele isikule.

3.3    Selle korra rikkumisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi kodukorra VIII lisas sätestatud sanktsioone käsitlevaid sätteid.

3.4    Eespool sätestatud sätete rakendamiseks tagab Euroopa Parlament, et järgmised nõuded on täidetud:

-    konfidentsiaalseks loetud dokumentide turvaline arhiivisüsteem;

-    turvaline lugemissaal (ilma koopiamasinate, telefonide, fakside, skannerite või muude dokumentide paljundamiseks või edastamiseks jms ette nähtud tehniliste seadmeteta);

-    turvasätted, mis reguleerivad juurdepääsu lugemissaalile, sealhulgas juurdepääsuregistri allkirjanõuded ja pühalik tõotus läbi vaadatud konfidentsiaalset teavet mitte levitada.

3.5    Komisjon võtab kõik käesoleva lisa sätete rakendamiseks vajalikud meetmed.

2. lisa    Komisjoni õigusloome- ja töökava ajakava

1.    Veebruaris esitavad komisjoni president ja/või institutsioonidevaheliste suhete eest vastutav asepresident järgmise aasta iga-aastase poliitikastrateegia otsuse esimeeste konverentsile.

2.    Veebruari-märtsi istungil osalevad asjaomased institutsioonid järgmise aasta iga-aastasele poliitikastrateegia otsusele tugineval poliitiliste prioriteetide põhijoonte arutelul.

3.    Pärast seda arutelu osalevad pädevad parlamendikomisjonid ja asjaomased komisjoni liikmed aasta jooksul pidevalt kahepoolses dialoogis, et hinnata kehtiva komisjoni õigusloome- ja töökava rakendamist ning arutada tulevase programmi koostamist igas vastavas valdkonnas. Iga parlamendikomisjon annab nende koosolekute tulemustest pidevalt aru komisjonide esimeeste konverentsile.

4.    Komisjonide esimeeste konverents vahetab pidevalt seisukohti institutsioonidevaheliste suhete eest vastutava komisjoni asepresidendiga, et hinnata kehtiva komisjoni õigusloome- ja töökava rakendamist, arutada tulevase kava koostamist ning hinnata asjaomaste parlamendikomisjonide ja komisjoni liikmete vahel käimas oleva kahepoolse dialoogi tulemusi.

5.    Septembris esitab komisjonide esimeeste konverents kokkuvõtva aruande esimeeste konverentsile, kes omakorda teavitab komisjoni.

6.    Novembri istungil esitab komisjoni president Euroopa Parlamendile kolleegiumi osalusel komisjoni õigusloome- ja töökava järgmiseks aastaks. Ettekanne hõlmab kehtiva kava rakendamise hindamist. Pärast esitlust võtab Euroopa Parlament detsembri istungil vastu resolutsiooni.

Komisjoni õigusloome- ja töökavale on lisatud järgmise aasta õigusloomega seotud ja õigusloomega mitte seotud ettepanekute nimekiri edaspidi kindlaks määratavas vormis (9) Programm edastatakse Euroopa Parlamendile aegsasti enne istungit, millel seda arutama hakatakse.

7.    Ajakava kohaldatakse igale regulaarsele programmitsüklile, välja arvatud Euroopa Parlamendi valimise aastatel, mis langevad kokku komisjoni ametiaja lõpuga.

8.    Käesolev ajakava ei piira järgnevate otsuste vastuvõtmist institutsioonidevahelise programmi kohta.