Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 13. märts 2007 - Strasbourg
Sekkumise finantseerimine Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust *
 Eestis toodetud joogipiim *
 Määruse (EÜ) nr 2040/2000 eelarvedistsipliini kohta kehtetuks tunnistamine *
 Omandatud vara usaldusväärne hindamine ja osaluse suurendamine finantssektoris ***I
 Ettevõtete sotsiaalne vastutus – uus partnerlus
 Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised 2006-2010
 Autoriõiguse ühine piiriülene haldamine

Sekkumise finantseerimine Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust *
PDF 188kWORD 31k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud 13. märtsi 2007. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1883/78, millega kehtestatakse üldeeskirjad sekkumise finantseerimiseks Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust (KOM(2007)0012 – C6-0057/2007 – 2007/0005(CNS))
P6_TA(2007)0058A6-0038/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0012)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0057/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0038/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.


Eestis toodetud joogipiim *
PDF 185kWORD 32k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud 13. märtsi 2007. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse erand määrusest (EÜ) nr 2597/97 Eestis toodetud joogipiima suhtes (KOM(2007)0048 – C6-0076/2007 –2007/0021 (CNS))
P6_TA(2007)0059A6-0051/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM (2007)0048)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0076/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0051/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.


Määruse (EÜ) nr 2040/2000 eelarvedistsipliini kohta kehtetuks tunnistamine *
PDF 185kWORD 32k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2040/2000 eelarvedistsipliini kohta (KOM(2006)0448 – C6-0277/2006 – 2006/0151(CNS))
P6_TA(2007)0060A6-0056/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0448)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 37, 279 ja 308, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0277/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0056/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.


Omandatud vara usaldusväärne hindamine ja osaluse suurendamine finantssektoris ***I
PDF 191kWORD 28k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud 13. märtsi 2007. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris vara omandamise ja osaluse suurendamise tehingute suhtes rakendatavate usaldatavusnormatiivide täitmise hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega (KOM(2006)0507 – C6-0298/2006 - 2006/0166(COD))
P6_TA(2007)0061A6-0027/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0507)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 47 lõiget 2 ning artiklit 55, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0298/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0027/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. märtsil 2007 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/.../EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega

P6_TC1-COD(2006)0166


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2007/44/EÜ) lõplikule kujule.)

(1) ELTs seni avaldamata.


Ettevõtete sotsiaalne vastutus – uus partnerlus
PDF 306kWORD 111k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2007. aasta resolutsioon ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta – uus partnerlus (2006/2133(INI))
P6_TA(2007)0062A6-0471/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Majanduskasvu- ja tööhõivepartnerluse rakendamine, muutes Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse eeskujuks" (KOM(2006)0136) (edaspidi "komisjoni teatis ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta");

–   võttes arvesse kaht kõige autoriteetsemat rahvusvaheliselt kokkulepitud ettevõtete käitumise standardit: Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta (viimati muudetud 2001. aastal) ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniseid hargmaistele ettevõtetele (viimati muudetud 2000. aastal) ning võttes arvesse selliste rahvusvaheliste organisatsioonide nagu ÜRO Toitlustus- ja Põllumajandusorganisatsioon, Maailma Terviseorganisatsioon ja Maailmapank egiidi all kokku lepitud toimimisjuhendeid ning ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi egiidi all tehtud jõupingutusi arenguriikide ettevõtete tegevuste osas;

–   võttes arvesse ILO 1998. aasta töö põhimõtete ja õiguste deklaratsiooni ning ILO konventsioone, mis kehtestavad üldised põhilised tööalased standardid sunniviisilise töö kaotamise kohta (konventsioonid C29 (1930) ja C105 (1957)), ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta (konventsioonid C87 (1948) ja C98 (1949)), lapsele sobimatu töö keelustamise kohta (konventsioonid C138 (1973) ja C182 (1999)) ja mittediskrimineerimise kohta töö saamisel (konventsioonid C100 (1951) ja C111 (1958));

–   võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni, eriti selle üleskutset, et iga inimene ja iga ühiskondlik organ täidaks oma osa inimõiguste üldise täitmise tagamisel, 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, 1966. aasta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni ja 1994. aasta põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni projekti;

–   võttes arvesse OECD 1997. aasta altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooni;

–   võttes arvesse globaalse aruandluse algatuse (Global Reporting Initiative) 2006. aasta G3 säästva arengu aruandluse suuniseid;

–   võttes arvesse 2000. aasta juulis käivitatud ÜRO globaalset kokkulepet (Global Compact);

–   võttes arvesse 6. oktoobri 2006. aasta teadaannet, et globaalne kokkulepe ja globaalse aruandluse algatus on moodustanud "strateegilise liidu";

–   võttes arvesse ÜRO 2003. aasta norme hargmaiste ettevõtete ja teiste äriühingute vastutuse standardite kohta inimõiguste küsimuses;

–   võttes arvesse 2002. aasta Johannesburgi ÜRO säästva arengu tippkohtumise tulemusi, eriti üleskutset valitsustevaheliste algatuste kohta ühisvastutuse küsimuses ja nõukogu 3. detsembri 2002. aasta lõppjäreldusi tippkohtumise järelkaja kohta;

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri 10. augusti 2005. aasta aruannet "Üleilmsete partnerluste suunas – tõhusam koostöö ÜRO ja kõigi asjaomaste, eelkõige erasektori, partnerite vahel";

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri ettevõtluse ja inimõiguste eriesindaja määramist 22. veebruari 2006. aasta vahearuande juurde inimõiguste ja hargmaiste ettevõtete ning teiste äriühingute küsimuses ning Johannesburgis 27. ja 28. märtsil 2006 ning Bangkokis 26. ja 27. juunil 2006 peetud piirkondlikke konsultatsioone;

–   võttes arvesse oma 15. jaanuari 1999. aasta resolutsiooni "Euroopa toimimisjuhendi suunas – ELi standardid arenguriikides tegutsevatele Euroopa ettevõtetele"(1), milles soovitatakse luua Euroopa toimimisjuhendi mudel, mida toetaks Euroopa järelevalve platvorm;

–   võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades(2), mis asendas 1968. aasta Brüsseli konventsiooni, välja arvatud Taani ja teiste liikmesriikide omavaheliste suhete osas;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrust (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)(3);

–   võttes arvesse nõukogu 3. detsembri 2001. aasta resolutsiooni(4) ettevõtete sotsiaalse vastutuse Euroopa raamistikku propageeriva rohelise raamatu järelkontrolli kohta;

–   võttes arvesse oma 30. mai 2002. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse Euroopa raamistikku propageeriva komisjoni rohelise raamatu kohta(5);

–   võttes arvesse oma 13. mai 2003. aasta resolutsiooni komisjoni teatise "Ettevõtete sotsiaalne vastutus – ettevõtluse panus jätkusuutlikusse arengusse" kohta(6);

–   võttes arvesse komisjoni 30. mai 2001. aasta soovitust 2001/453/EÜ keskkonnaalaste aspektide tunnistamise, hindamise ja avaldamise kohta ühingute aastaaruannetes(7);

–   võttes arvesse oma 4. juuli 2002. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele pealkirjaga "Peamiste töönormide edendamine ja sotsiaalse juhtimise parandamine üleilmastumise kontekstis"(8);

–   võttes arvesse nõukogu 6. veebruari 2003. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta(9);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Juhtimine ja areng" (KOM(2003)0615);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/51/EÜ teatud tüüpi äriühingute, pankade ning teiste finantsasutuste ja kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete kohta(10);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta(11);

–   võttes arvesse multilateraalse Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse foorumi 29. juuni 2004. aasta lõpparuannet, eriti seitsmendat soovitust, mis toetab ettevõtete sotsiaalse vastutuse jaoks õigusliku raamistiku loomist;

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Globaliseerumise sotsiaalne mõõde – ELi poliitiline panus hüvede loomiseks kõigile" (KOM(2004)0383);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv)(12);

–   võttes arvesse 22. ja 23. märtsi 2005. aasta kevadist Euroopa Ülemkogu, millel käivitati uuesti Lissaboni strateegia, pöörates tähelepanu ELi institutsioonide, liikmesriikide ja kodanikuühiskonna vahelisele partnerlusele "Koostöö, majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel";

–   võttes arvesse oma 5. juuli 2005. aasta resolutsiooni laste, eriti laste töö ärakasutamise kohta arengumaades(13);

–   võttes arvesse komisjoni teatist säästva arengu strateegia läbivaatamisest: tegevusprogramm (KOM(2005)0658) ja Euroopa Ülemkogu poolt 15. ja 16. juunil 2006 vastu võetud ELi uuendatud säästva arengu strateegiat;

–   võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni 20. detsembri 2005. aasta ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: "Euroopa konsensus"(14);

–   võttes arvesse esimest korda nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 980/2005 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta)(15) rakendatud ja alates 1. jaanuarist 2006 kehtivat uut üldist soodustuste režiimi (GSP+), millega võimaldatakse tollimaksuvaba juurdepääs või tollitariifide vähendamine suuremale hulgale kaupadele ja mis sisaldab ka uut soodustust eriliste kaubanduslike, finants- või arenguvajadustega silmitsi seisvatele haavatavatele riikidele;

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Inimväärse töö tagamine kõigi jaoks – ühenduse panus inimväärse töö tagamise suuniste rakendamiseks kogu maailmas" (KOM(2006)0249) (edaspidi "komisjoni teatis inimväärse töö kohta");

–   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut "Euroopa läbipaistvuse algatus" (KOM(2006)0194);

–   võttes arvesse oma 6. juuli 2006. aasta resolutsiooni õiglase kaubanduse ja arengu kohta(16);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Äriühinguõiguse ajakohastamine ja äriühingute juhtimise parandamine Euroopa Liidus – plaan liikuda edasi" (KOM(2003)0284) (edaspidi "ühingujuhtimise tegevuskava");

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni poolt 5. oktoobril 2006. aastal korraldatud kuulamist "Ettevõtete sotsiaalne vastutus – kas on olemas Euroopa lähenemine?";

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0471/2006),

A.   arvestades, et ettevõtteid ei tuleks pidada ametiasutuste asendajateks kui ametiasutused ei suuda kontrollida sotsiaal- ja keskkonnanormide järgimist;

1.   on veendunud, et sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutustunde tõstmine koos korporatiivse vastutavuse printsiibiga on Euroopa sotsiaalmudeli, Euroopa säästva arengu strateegia ja majandusliku üleilmastumise sotsiaalsetele väljakutsetele vastamise keskne element;

2.   tervitab asjaolu, et komisjoni teatis ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta annab uue tõuke ettevõtete sotsiaalse vastutuse alasele arutelule ELis, kuid märgib mõnede põhiliste sidusrühmade muret läbipaistvuse ja tasakaalu puudumise pärast enne vastu võtmist peetud konsultatsioonides;

3.   tunnistab, et erinevate sidusrühmade vahel jätkub arutelu ettevõtete sotsiaalse vastutuse asjakohase määratluse üle ning et mõiste "rohkem kui vastavus" võib mõnedel ettevõtetel lubada väita, et nad on võtnud sotsiaalse vastutuse, kuid samas rikuvad need ettevõtted kohalikke või rahvusvahelisi seadusi; usub, et ELi abi kolmandate riikide valitsustele sotsiaal- ja keskkonnanõuete rakendamisel vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele koos tõhusate järelevalvesüsteemidega on vajalik täiendus Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamiseks üle maailma;

4.   tunnustab komisjoni määratlust, mille kohaselt on ettevõtete sotsiaalne vastutus keskkonna- ja sotsiaalkaalutluste vabatahtlik integreerimine äritegevusse väljaspool õiguslikke nõudeid ning lepingujärgseid kohustusi; usub, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse poliitikat tuleks edendada objektiivsete näitajate alusel ning see ei peaks asendama kohase regulatsiooni puudumist asjassepuutuvas valdkonnas ega kujutama endast asendustegevust selliste õigusaktide kehtestamisel;

5.   märgib, et ettevõtete vabatahtlike sotsiaalse vastutuse algatuste mitmekesisust võib vaadelda kui takistust ettevõtete sotsiaalse vastutuse poliitika kohaldamisel ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse usaldusväärsemate tegevuste või ettevõtete sotsiaalse vastutuse ambitsioonikama poliitika taotlemisel, kuigi võib väita, et selline mitmekesisus inspireerib äriühinguid täiendavalt; kutsub komisjoni üles edendama ettevõtete vabatahtlikest sotsiaalse vastutuse algatustest tulenevate heade tavade levitamist; usub, et komisjon peaks kaaluma ka selliste kriteeriumide loendi koostamist, mida sotsiaalset vastutust rakendavad ettevõtted peaksid järgima;

6.   usub, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse vabatahtlike algatuste usaldusväärsus sõltub ka olemasolevate rahvusvaheliselt kokkulepitud normide ja põhimõtete elluviimise kohustuse täitmisest ning multilateraalsel foorumil soovitatud üldisest lähenemisest, aga ka sõltumatu järelevalve ja kontrolli rakendamisest;

7.   usub, et ELi arutelu ettevõtete sotsiaalse vastutuse üle on jõudnud punkti, kus rõhuasetus tuleb protsessilt viia tulemustele, mis võimaldab ettevõtetel anda mõõdetava ja läbipaistva panuse sotsiaalse tõrjutusega võitlemisse ning keskkonna halvenemise vältimisse nii Euroopas kui kogu maailmas;

8.   tunnustab, et paljud ettevõtted teevad juba praegu ulatuslikke ja üha tugevamaid pingutusi oma sotsiaalsete kohustuste täitmisel;

9.   märgib, et Euroopa turud ja ettevõtted on erinevates arenguetappides; arvab seetõttu, et meetod "kõigile ühe mõõduga", millega püütakse juurutada ühtainust ettevõtete käitumismudelit, ei ole asjakohane ega vii ettevõtete poolse kaalutletud sotsiaalse vastutuse võtmiseni; arvab lisaks, et rõhk tuleb asetada kodanikuühiskonna arengule ning eelkõige tarbijate teadlikkusele vastutustundlikust tootmisest, edendamaks ettevõtete püsivat vastutustundlikkust, mis on väga oluline asjaomases riiklikus või piirkondlikus kontekstis;

10.   juhib tähelepanu sellele, et ettevõtete sotsiaalne vastutus võiks toimida ka tööstuse muutuste ja ümberkorraldamise juhtimise täiendava vahendina nii, et sellesse lisatakse uusi valdkondi, nagu elukestev õpe, töökorraldus, võrdsed võimalused, sotsiaalne kaasatus, säästev areng ja eetika;

Ettevõtete sotsiaalse vastuse alane arutelu ELis

11.   märgib komisjoni otsust asutada koostöös mitmete ärivõrgustikega Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse liit (edaspidi "liit"); soovitab komisjonil endal liidu liikmelisuse ja tegevustega kursis olemiseks määrata üks kontaktpunkt ning leppida kokku kindlad eesmärgid, ajakavad ja strateegiline kava liidu tööst teavitamiseks; julgustab selles algatuses osalema kõiki Euroopa ettevõtteid ja Euroopas tegutsevaid kolmandate riikide ettevõtteid, nii suuri kui väikeseid, ning liidu laiendamist muude sidusrühmade osalemise kaudu;

12.   usub, et sotsiaaldialoog on ettevõtete sotsiaalse vastutuse algatuste edendamisel olnud tulemuslik vahend ja et Euroopa töönõukogud on ettevõtete sotsiaalse vastutusega seotud heade tavade väljatöötamisel samuti asendamatut rolli mänginud;

13.   soovitab, et liidu edu põhinäitajateks võiksid olla ettevõtete sotsiaalse vastutuse tavade laiem rakendamine ELi ettevõtetes, heade tavade uute mudelite väljatöötamine ettevõtete sotsiaalse vastutuse erinevate valdkondade tegelike liidrite ja ettevõtete ametiühinguorganite poolt, ettevõtete sotsiaalset vastutust toetavate konkreetsete ELi tegevuste ja õigusloome väljaselgitamine ja edendamine ning nende algatuste mõju hindamine keskkonna ning inim- ja sotsiaalsete õiguste seisukohast; soovitab samuti, et Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse egiidi all moodustatud "laborite" töö lõpuleviimiseks kehtestataks kaheaastane lõplik tähtaeg;

14.   märgib, et multilateraalse ELi foorumi kokkukutsumine lisati komisjoni teatisesse ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta hilises staadiumis ning et tõelise arutelu jaoks, mis avaldaks tegelikku mõju ELi poliitikale ja programmidele ettevõtete sotsiaalse vastutuse stimuleerimiseks ja kohaldamiseks ELi äriühingutes, tuleb võtta meetmeid erinevate sidusrühmade usaldusväärsuse ärateenimiseks; usub, et multilateraalse foorumi kahest varasemast tegutsemisaastast on mõndagi õppida, mis olid positiivsed "ei ole kuulsust, ei ole piinlikkust" reegli ja eriti sõltumatute raportööride kasutamise poolest; juhib siiski tähelepanu vajadusele edusammude järele konsensuse leidmisel; samuti õhutab komisjoni esindajaid arutelus aktiivselt osalema;

15.   palub komisjonil kutsuda nende erinevate riiklike ja piirkondlike valitsuste ning kohalike omavalitsuste esindajaid, kes on kohustunud ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamiseks kasutama riigihankemenetlusi ja muid avaliku korra vahendeid, moodustama omaenda "laborit" liidu egiidi all ning integreerima oma saavutusi selle edaspidisesse töösse;

16.   toetab komisjoni pingutusi laiendada multilateraalse foorumi liikmeskonda ning kaasata investoreid, haridussektorit ja ametiasutusi, nõudes samas, et säilitataks võimalus pidada järjepidevat dialoogi ühiste eesmärkide saavutamiseks;

17.   kutsub komisjoni üles julgustama ettevõtete sotsiaalse vastutuse edusammude kontrollimise raames naiste suuremat osalemist soolise võrdõiguslikkuse valdkonna multilateraalsel foorumitel ning teabe ja heade tavade vahetamisel;

18.   toetab üleskutseid ettevõtete ja teiste lobistide kohustuslikuks avalikustamiseks ning ELi poliitikaloomes tasakaalustatud juurdepääsu loomiseks ärirühmitustele ja muudele sidusrühmadele;

Ettevõtete sotsiaalse vastutuse ja konkurentsivõime vaheline seos

19.   tervitab komisjoni teatise ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta eesmärki seostada ettevõtete sotsiaalne vastutus Lissaboni strateegia majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaeesmärkidega, eelkõige kuna arvab, et ettevõtete tõsine lähenemine ettevõtete sotsiaalsele vastutusele võib suurendada nii töökohtade arvu kui ka parandada töötingimusi ja tagada töötajate õiguste järgimine ning edendada tehnoloogilise innovatsiooni teadus- ja arendustegevust; toetab vastutustundliku konkurentsi põhimõtet komisjoni innovatsiooni ja konkurentsivõime programmi lahutamatu osana; kutsub Euroopa ettevõtteid üles hõlmama oma aruannetes ka viise, kuidas nad aitavad kaasa Lissaboni eesmärkide saavutamisele;

20.   tunnistab, et tõhusad konkurentsieeskirjad on vastutustundliku äritegevuse tagamisel oluline tegur nii Euroopas kui väljaspool seda, eeskätt võimaldades kohalike väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võrdset kohtlemist;

21.   kordab, et vastutustundlike ja mittediskrimineerivate ehk naiste ja puuetega inimeste tööhõivet edendavate värbamistavade juurutamine ettevõtete sotsiaalse vastutuse raames aitab kaasa Lissaboni eesmärkide saavutamisele;

22.   märgib vasturääkivust ühelt poolt järjest paremat paindlikkust ja väiksemaid kulusid püüdlevate ettevõtete konkureerivate hankestrateegiate vahel ja teiselt poolt vabatahtlikult võetud ettevõtte sotsiaalse vastutuse kohustuse vahel vältida sunniviisilisi töötavasid ja edendada pikaajalisi suhteid tarnijatega; tervitab sellealast edasist dialoogi;

23.   soovitab sellega seoses laiendada vastutustundlikena tuntud Euroopa ettevõtete hindamist ja järelevalvet nende tegevusele väljaspool Euroopa Liitu ja nende väljaspool Euroopa Liitu tegutsevate töövõtjate tegevusele, tagamaks seega ettevõtete sotsiaalse vastutuse kasu ka kolmandatele riikidele ning eeskätt arengumaadele, vastavalt eelkõige ILO ametiühingute moodustamise vabadust ning laste tööjõu ja sunniviisilise töö keelustamist, aga ka konkreetselt naisi, sisserändajaid, põlisrahvaid ja vähemusgruppe käsitlevatele konventsioonidele;

24.   tunnistab, et ettevõtete sotsiaalne vastutus kujutab endast olulist ettevõtluse käimalükkajat, ning nõuab sotsiaalpoliitika – töötajate õiguste järgimine, õiglaste palkade poliitika, mittediskrimineerimine ja elukestev õpe jne – ning keskkonnaküsimuste, eelkõige säästva arengu jõulise edendamise integreerimist nii uute toodete ja protsesside toetamise osas ELi innovatsiooni- ja kaubanduspoliitika kaudu kui sektoripõhiste, allpiirkondlike ja linnapõhiste konkurentsistrateegiate väljatöötamisel;

25.   rõhutab, et ettevõtted, kes käituvad sotsiaalselt vastutustundlikult, annavad olulise panuse eelkõige naiste ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste, sealhulgas puuetega inimeste ebavõrdse olukorra leevendamisse tööturul, eriti mis puudutab juurdepääsu tööhõivele, sotsiaaltoetusi, koolitust, kutsealast arengut ning õiglast palgapoliitikat; rõhutab, et ettevõtted peaksid viima oma töölevõtupoliitika vastavusse nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiiviga 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega(17);

Ettevõtete sotsiaalse vastutuse vahendid

26.   tervitab suuremate ettevõtete viimaste aastate suundumust avaldada vabatahtlikult sotsiaal- ja keskkonnaalaseid aruandeid; märgib, et kõnealuste aruannete arv on alates 1993. aastast pidevalt suurenenud, kuid on tänaseks jäänud enam-vähem püsima ning et vaid vähesed järgivad rahvusvaheliselt aktsepteeritud standardeid ja põhimõtteid, näitavad ettevõtte kogu tarneahelat või kasutavad sõltumatut järelevalvet ja kontrolli;

27.   tuletab komisjonile meelde Euroopa Parlamendi palvet esitada ettepanek nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljanda direktiivi 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid (neljas äriõiguse direktiiv),(18) muutmiseks, nii et see hõlmaks lisaks finantsaruandluse nõuetele ka sotsiaal- ja keskkonnaaruandlust; peab oluliseks suurendada teadlikkust sotsiaal- ja keskkonnaaruandlust puudutavatest sätetest komisjoni soovituses 2001/453/EÜ keskkonnaküsimuste avalikustamise kohta, direktiivis 2003/51/EÜ raamatupidamisaruannete ajakohastamise kohta ja direktiivis 2003/71/EÜ(19) prospektide kohta, toetab nende õigeaegset ülevõtmist kõigis liikmesriikides liikmesriikides ning nõuab uuringuid nende tõhusa rakendamise kohta, et nimetatud teadlikkust edendada;

28.   tunnistab, et praegused piirangud ettevõtete sotsiaalse vastutuse vallas on seotud ettevõtete käitumise mõõtmisega, sotsiaalse auditi ja sertifitseerimisega, eelkõige seoses kulude, võrreldavuse ja sõltumatusega, ning usub, et on vaja töötada välja selle valdkonna konkreetseid kvalifikatsioone hõlmav ametialane raamistik;

29.   soovitab komisjonil laiendada rohkem kui 1000 töötajaga ettevõtete direktorite kohustusi nii, et need hõlmaksid ka direktorite endi kohustust minimeerida ettevõtete tegevuste nii ühiskonna- kui keskkonnakahjulikku mõju;

30.   kordab oma toetust ELi keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemile, eelkõige selle väliskontrolli nõudele ja liikmesriikide kohustusele seda süsteemi edendada, ning usub, et on piisavalt ruumi töötada sarnased süsteemid välja ka seoses töötajate, sotsiaalsete ja inimõigustega;

31.   toetab Rahvusvahelise Sotsiaalse ja Keskkondliku Akrediteerimise ja Märgistuse Liidu tegevusnormistikku kui parimat näidet olemasolevate märgistusalgatuste koostöö edendamisest, andes eelise uute sotsiaalmärgistuste loomisele riiklikul või Euroopa tasandil;

32.   kutsub komisjoni üles juurutama süsteemi, mille abil saavad ohvrid, sealhulgas kolmandate riikide kodanikud, otsida liikmesriikide kohtutest abi seoses Euroopa ettevõtetega;

33.   võtab teadmiseks sotsiaalselt vastutustundliku investeeringu küsimuse väljajätmise komisjoni teatisest ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta; toetab täielikult investorite kui sidusrühma osalemist ettevõtete sotsiaalse vastutuse arutelus ELi tasandil, seahulgas multilateraalse foorumi raames; toetab tööstusharu nõudmist läbipaistvusele mitte ettekirjutusele investeerimisfondide jaoks ELi "investeerimispõhimõtete deklaratsiooni" juurutamise läbi;

34.   pöörab tähelepanu asjaolule, et stiimulite loomisel vastutustundliku tootmise ja vastutustundlike äritavade jaoks mängivad olulist rolli tarbijad; usub siiski, et praegune olukord ei võimalda tarbijatel saada täit selgust erinevate riiklike tootestandardite ja tootemärgistussüsteemide asjus ning see kõik halvendab olemasolevat sotsiaalset tootemärgistust; juhib tähelepanu asjaolule, et samal ajal tekitab paljude erinevate riiklike nõuete ja standardite vaheldumisi järgimine ettevõtetele märkimisväärseid kulusid; samuti juhib tähelepanu, et sotsiaalse tootemärgistuse järelevalvesüsteemide loomine on eelkõige väikestele riikidele kulukas;

35.   toetab Eurostati pingutusi näitajate väljatöötamisel ettevõtete sotsiaalse vastutuse tulemuste mõõtmiseks ELi säästva arengu strateegia kontekstis ning komisjoni plaani töötada välja uued näitajad, eesmärgiga mõõta teadlikkust ELi ökomärgistusega toodetest ja nende toodete tarbimist ning Euroopa Ühenduse keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) liikmeks registreeritud ettevõtete toodete osatähtsust;

36.   tuletab meelde eelnevat arutelu, milles käsitleti ettevõtete sotsiaalse vastutuse ELi ombudsmani määramist, kes saaks korraldada sõltumatuid uuringuid ettevõtete sotsiaalse vastutuse küsimuses kas ettevõtete või mis tahes sidusrühma nõudmisel; palub tulevikus edasisi arutelusid samal teemal ja sarnaste ettepanekute üle;

Parem reguleerimine ja ettevõtete sotsiaalne vastutus

37.   usub, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse poliitikat saab edendada olemasolevate õigusvahendite parema teatavakstegemise ja rakendamise kaudu; kutsub komisjoni üles korraldama ja edendama teavitamiskampaaniaid ning teostama konkreetseid teadusuuringuid otsese välisvastutuse kohaldamise rakendamise kohta kooskõlas Brüsseli konventsiooniga ning direktiivi 84/450/EMÜ(20) (eksitava reklaami kohta) ja direktiivi 2005/29/EÜ (ebaausate kaubandustavade kohta) kohaldamise osas ettevõtete vabatahtlikes sotsiaalse vastutuse toimimisjuhendites;

38.   kordab, et ettevõtteid tuleb lihtsas ja hõlpsasti arusaadavas keeles julgustada ettevõtete sotsiaalset vastutuset edendama;

39.   kinnitab veel kord, et komisjonil ning liikmesriikide riiklikel ja piirkondlikel valitsustel ning kohalikel omavalitsustel tuleb teha suuri jõupingutusi, et kasutada 2004. aastal riigihankedirektiivide läbivaatamisega loodud võimalusi ettevõtete sotsiaalse vastutuse toetamiseks, edendades kriteeriumeid võimalike tarnijate seas ning tunnustades samal ajal vajadust vältida täiendava halduskoormuse panemist väikestele ettevõtetele, mis võiks kallutada neid pakkumist mitte esitama, ning diskvalifitseerida vajadusel ettevõtteid, sealhulgas korruptsioonijuhtudel; kutsub komisjoni, Euroopa Investeerimispanka ning Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupanka üles kohaldama kõigile erasektori ettevõtetele eraldatud toetuste ja laenude puhul rangeid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kriteeriume, mis on tagatud selgete kaebemehhanismidega; tuginedes näitele, kuidas riigihanked on Madalmaades seostatud ILO põhikonventsioonidega ja OECD suunistega hargmaistele ettevõtetele ning järgivad neid ja mitmes Itaalia provintsis seostatud ettevõtete sotsiaalse vastutuse standardiga SA8000 ja järgivad seda; tuletab meelde, et liikmesriigid peavad astuma samme mis tahes ekspordikrediidi garantiide vastavuse tagamiseks rangeimatele keskkonna- ja sotsiaalsetele kriteeriumidele ning et neid ei kasutata ELi kokkulepitud poliitikaeesmärkide, näiteks energia- või relvastuspoliitika eesmärkidega vastuollu sattuvate projektide puhul;

Ettevõtete sotsiaalse vastutuse süvalaiendamine ELi poliitikatesse ja programmidesse

40.   tervitab komisjoni teatises ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta korratud komisjoni kohustust toetada ja edendada ettevõtete sotsiaalset vastutust kõigis komisjoni tegevusvaldkondades ning nõuab suuremaid pingutusi nende kohustuste täitmisel konkreetsete tegude näol kõigis valdkondades;

41.   usub, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse arutelu ei tohi eraldada ühisvastutuse küsimustest ning et komisjoni üldjuhtimise tegevuskavasse peaks täielikult lisama ettevõtluse sotsiaalse ja keskkonnamõju, sidusrühmade suhete, vähemusosaluse õiguste kaitse ja ettevõtte juhatuse kohustuste küsimuste kõnealused aspektid; juhib tähelepanu asjaolule, et need küsimused peaksid moodustama osa ettevõtete sotsiaalse vastutuse teemalisest arutelust; palub, et komisjon kaaluks neid väljatoodud punkte ning teeks konkreetseid ettepanekuid nendega tegelemiseks;

42.   tervitab komisjonipoolset ettevõtete sotsiaalse vastutuse algatuste otsest rahalist toetamist, eriti innovatsiooni julgustamiseks, sidusrühmade kaasamise võimaldamiseks ja võimalike ohvrite rühmade abistamiseks seoses väidetavate pettustega, sealhulgas surmajuhtumitega ettevõttes; julgustab eelkõige komisjoni töötama välja süsteeme, millega tagada Euroopa ettevõtetest mõjutatud kogukondadele õigus õiglasele ja juurdepääsetavale kohtumenetlusele; rõhutab ELi eelarverea B3-4000 (punkt 04 03 03 01) olulisust katseprojektidele, näiteks töövõtjate kogukonda kaasavatele projektidele, komisjoni konkurentsivõime- ja innovatsiooniprogrammi raames ettevõtete sotsiaalset vastutust toetavatele hüpoteekfondidele ning 3%-le sotsiaal- ja humanitaarteadustest, mis eraldatakse teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogrammis ettevõtluse uurimisele ühiskonnas; nõuab komisjonilt märksa suuremaid pingutusi ettevõtete sotsiaalse vastutuse toetamisel oma välisabiprogrammide kaudu seoses kolmandates riikides tegutsevate Euroopa ettevõtetega;

43.   tervitab kohustust muuta haridus üheks kaheksast prioriteetsest meetmest, nõuab ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhjalikumat integreerimist programmi Socrates, suurema valiku ettevõtete sotsiaalse vastutuse materjalide kättesaadavaks tegemist tulevases Euroopa õppealases uurimiskeskuses (European Teaching Resource Centre) ning ettevõtete sotsiaalsele vastutusele ja säästvale arengule keskenduvate majanduskoolide ja -ülikoolide Euroopa kataloogi loomist Internetis;

44.   julgustab ELi ja liikmesriikide tasandi algatusi vastutustundliku juhtimise ja tootmise õppe täiustamiseks Euroopa majanduskoolides;

45.   juhib tähelepanu asjaolule, et sotsiaalne ja keskkonnaalane vastutus kehtib valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide kohta samavõrd kui ettevõtete kohta, ja kutsub komisjoni üles täitma kohustust avaldada iga-aastane aruanne enda otseste tegevuste sotsiaalse ja keskkonnamõju kohta, aga ka töötama välja poliitikat, kuidas julgustada ELi institutsioonide töötajaid vabatahtlikult kogukonda kaasama;

46.   on seisukohal, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse raames võiksid ettevõtted olla patrooniks kultuuri- ja üldharidustegevusele, mis annaks lisaväärtust Euroopa poliitikale kultuuri ja elukestva õppe valdkonnas;

47.   kutsub komisjoni üles kaasama ettevõtete sotsiaalset vastutust paremini ka kaubanduspoliitikasse, tagades samal ajal, et järgitakse WTO eeskirju ja ei looda põhjendamata kaubandustõkkeid, eesmärgiga lisada vastavad sätted kõigi kahepoolsete, piirkondlike ja mitmepoolsete lepingute siduvatesse artiklitesse kooskõlas rahvusvaheliselt kokkulepitud ettevõtete sotsiaalse vastutuse standarditega, nagu näiteks OECD suunistega hargmaistele ettevõtetele, ILO kolmepoolse deklaratsiooniga ja Rio de Janeiro põhimõtetega, samuti regulatiivse võimu teostamisega inimõiguste, sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse küsimustes; tervitab komisjoni teatises inimväärse töö kohta nendele eesmärkidele osutatud toetust; kordab oma üleskutset komisjoni delegatsioonidele kolmandates riikides propageerida OECD suuniseid ja toimida nende kontaktpunktidena; palub komisjonil ja liikmesriikidel muuta OECD riiklikud kontaktpunktid tõhusamaks, eelkõige seoses teatud õigusrikkumise ja säästva arengu põhimõtete rikkumise juhtudega Euroopa ettevõtetes kõigi nende toimingute ja kõigi nendega seotud tootmisahelate puhul üle kogu maailma;

48.   võtab teadmiseks rahvusvahelise õiglase kaubanduse liikumise panuse vastutustundlikesse äritavadesse kuuekümne aasta jooksul, tõestades seega, et kõnealused tavad on teostatavad ja jätkusuutlikud kogu tarneahelas; kutsub komisjoni üles võtma õiglase kaubanduse liikumise kogemusi arvesse ning uurima süsteemselt, kuidas kasutada neid kogemusi seoses ettevõtete sotsiaalse vastutusega;

49.   palub komisjonil tagada, et ELis asutatud hargmaised ettevõtted, millel on tootmisüksused kolmandates riikides, eriti üldiste soodustuste süsteemis GSP+ osalevates riikides, järgivad ILO standardeid, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid pakte ning rahvusvahelisi kokkuleppeid, võimaldades seega saavutada kogu maailmas kooskõla ja tasakaalu majanduskasvu ning kõrgete sotsiaal- ja keskkonnanormide vahel;

50.   tervitab arengupoliitika Euroopa konsensusega võetud kohustust ettevõtete sotsiaalse vastutuse kui prioriteettegevuse toetamise kohta; nõuab, et komisjoni arengu peadirektoraat esitaks konkreetseid ettepanekuid kuritarvitustega ja eeskirjade eiramisega võitlemiseks tarneahelate juhtimise ja alltöövõtupraktikate puhul arengumaades, töötades nii riiklike ettevõtete kui ka ELi ettevõtete ülemeretoimingute ja nende arengumaades asuvate sidusrühmadega, et võidelda vaesusega ja luua võrdväärsed kasvutingimused;

51.   soovitab komisjonil kaasata väikeettevõtteid osalema ettevõtete sotsiaalses vastutuses koostöö kaudu vahendusisikutega, pakkudes kooperatiividele/sotsiaal-majanduslikele ettevõtetele konkreetset toetust nende erialaliitude kaudu, kasutab Euroopa infokeskuste võrgustikku ettevõtete sotsiaalse vastutuse algatuste otseseks propageerimiseks ning kaalub ettevõtete sotsiaalse vastutuse saadiku määramist sarnaselt komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate saadiku määramisega;

52.   soovitab komisjonil korraldada põhjalik üle-euroopaline uuring viiside kohta, kuidas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad saaksid osaleda ettevõtete sotsiaalses vastutuses ja kuidas stimuleerida neid vabatahtlikult järgima ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtteid, ning et see võtaks asjakohaselt õppust kõnealuses valdkonnas omandatud kogemustest ja headest tavadest;

53.   tervitab komisjoni teatises ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta võetud kohustust töötajate ja nende ametiühingute osaluse suurendamiseks ettevõtete sotsiaalses vastutuses ning kordab oma üleskutset komisjonile ja sotsiaalpartneritele tugineda tulemuslikele läbirääkimistele praeguseks 50 rahvusvahelise raamkokkuleppe ja 30 Euroopa raamkokkuleppe üle, milles käsitletakse nii üksikute ettevõtete kui sektorite põhilisi töönorme kui ühist lähenemist ettevõtete sotsiaalse vastutuse arendamisele Euroopas ja maailmas; viitab Euroopa töönõukogudele, mis on eriti kohased ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamiseks ning eelkõige töötajate põhiõiguste täiustamiseks hargmaistes ettevõtetes;

54.   rõhutab sotsiaalpartnerite rolli olulisust naiste tööhõive edendamises ning võitluses diskrimineerimise vastu; julgustab sotsiaalpartnereid tegema ettevõtete sotsiaalse vastutuse raames algatusi, et soodustada naiste suuremat osalust ettevõtete juhatustes, töönõukogudes ja sotsiaalse dialoogi organites;

55.   soovitab ettevõtete sotsiaalse vastutuse teadusuuringud suunata tulevikus kaugemale lihtsalt ettevõtete sotsiaalse vastutuse "äriplaanist" ning pöörata tähelepanu konkurentsivõime ja säästva arengu vahelisele seosele makrotasandil (EL ja liikmesriigid), kesktasandil (tööstussektorid ja tarneahelad) ja mikrotasandil (väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) ning nendevahelistele seostele, samuti ettevõtete praeguste sotsiaalse vastutuse algatuste mõjule ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtete võimalikele rikkumistele; toetab sellega seoses ühiskonna ettevõtluse Euroopa akadeemia (European Academy of Business in Society) juhtrolli; kutsub komisjoni üles avaldama kord aastas usaldusväärse dokumendi "Ettevõtete sotsiaalse vastutuse hetkeseis", mille on koostanud sõltumatud eksperdid ja teadlased ning kuhu on kogutud olemasolev teave, mis kirjeldab uusi suundumusi ja annab soovitusi tulevasteks tegevusteks;

Euroopa panus üleilmsesse ettevõtete sotsiaalsesse vastutusse

56.   usub, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse poliitikal on võimalik suurim mõju ettevõtete üleilmsetele tarneahelatele, andes ettevõtetele võimaluse aidata vastutustundliku investeerimise kaudu kaasa vaesusevastasele võitlusele arengumaades, inimväärsete töötingimuste edendamisele, õiglase kaubanduse ja heade valitsemistavade põhimõtte toetamisele, samuti rahvusvaheliste standardite, sealhulgas töönormide rikkumise juhtude vähendamisele nõrga või olematu reguleeriva süsteemiga riikides asuvates ettevõtetes;

57.   kutsub komisjoni üles alustama konkreetseid uuringuid ettevõtete sotsiaalse vastutuse poliitikate mõju kohta ning tegema ettepanekuid ettevõtete vastutustundlike investeeringute ja nende vastutuse suurendamiseks;

58.   tunnistab, et paljud rahvusvahelised ettevõtete sotsiaalse vastutuse algatused on pikkade traditsioonidega ja saavutanud uue küpsuse, sealhulgas globaalse aruandluse algatuse G3 säästva arengu aruandluse suuniseid, 200 ettevõtte eemaldamine ÜRO globaalse kokkuleppe poolt ning ÜRO peasekretäri ettevõtluse ja inimõiguste eriesindaja määramine;

59.   avaldab pettumust, et komisjon ei ole oma teatises ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta andnud suuremat prioriteeti üleilmsete algatuste propageerimisele ja kutsub liikmesriikide ja sidusrühmadega koostööd tegevat komisjoni üles koostama ettevõtete sotsiaalse vastutuse üleilmse tasandi algatuste strateegiline visioon ja arendamise ettepanekud ning tegema suuri jõupingutusi ELi ettevõtete suuremaks osalemiseks kõnealustes algatustes;

60.   kutsub liikmesriike ja komisjoni üles toetama ja edendama austust ILO põhiliste normide vastu ettevõtete sotsiaalse vastutuse osana ettevõtjate tegevusvaldkondades;

61.   usub, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse rahvusvaheline mõõde peaks kiirendama suuniste väljatöötamist ettevõtete sotsiaalse vastutusega seotud tegevuspõhimõtete edendamiseks kogu maailmas;

62.   kutsub komisjoni koos teiste asjaomaste partneritega üles märkima 2007. aastat suure rahvusvahelise algatusega, et tähistada säästva arengu tippkohtumisel saavutatud ühisvastutuse valitsustevaheliste algatuste kohustuse kokkuleppe viiendat aastapäeva;

63.   kutsub komisjoni üles tuginema edule, mida Atlandi-ülene ettevõtlusalane dialoog 1990ndatel avaldas ettevõtete sotsiaalsele vastutusele, ning kordama samalaadset ettevõtmist ELi ja Jaapani vahel;

64.   julgustab rahvusvaheliste algatuste edasist väljatöötamist, et muuta ettevõtete poolt kolmandates riikides saadud tulud täiesti läbipaistvaks, et täielikult järgida inimõigusi konfliktipiirkondades tehtavate toimingute puhul ning loobuda propageerimast muuhulgas "võõrustajariigi lepinguid", mida ettevõtted koostavad tagamõttega eirata või vältida kõnealuste riikide õigusnorme;

65.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma oma panus OECD suuniste toetamisse ja tugevdamisse, vaadates eelkõige läbi Euroopa riiklike kontaktpunktide tulemuslikkuse ning nende rolli tõhususe sidusrühmade vahendamisel konfliktide lahendamise puhul; nõuab Euroopa riiklike kontaktpunktide mudeli väljatöötamist koos institutsioonilise sisseseadmise, nähtavuse, kõigile sidusrühmadele juurdepääsetavuse ning kaebuste käsitlemiste heade tavadega; nõuab investeeringu määratluse laiemat tõlgendamist OECD suuniste kohaldamisel, et tagada tarneahelaga seotud küsimuste käsitlemine rakendamistoimingute puhul;

66.   nõuab globaalse aruandluse algatuse arendamise toetamist, kutsudes juhtivaid ELi ettevõtteid osalema uutes sektoripõhistes lähenemistes sellistes valdkondades nagu ehitus, keemiatööstus ja põllumajandus; hoogustama uurimusi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemise teemal, võimaldama abistavat tööd eeskätt Kesk- ja Ida-Euroopas ning töötama välja järjepidevusindekseid seoses tekkivate turgude väärtpaberibörsidega;

67.   kutsub komisjoni üles kaasama tulevastesse arengumaadega sõlmitavatesse koostöölepetesse ka peatükid uurimise ja järelevalve ning sotsiaal-, humanitaar- ja keskkonnaprobleemide leevendamise kohta seoses ELis asutatud ettevõtete kolmandates riikides tehtavate toimingute ja nende tarneahelatega;

68.   tervitab põhimõtteliselt Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni plaani luua sotsiaalse vastutuse standard ning kutsub Euroopa esindajaid üles tagama mis tahes tulemuse vastavuse rahvusvahelistele standarditele ja kokkulepetele ning võimaldab kindlustada välise hindamise ja sertifitseerimise paralleelmeetodid;

o
o   o

69.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning kõigile resolutsioonis nimetatud institutsioonidele ja organisatsioonidele.

(1) EÜT C 104, 14.4.1999, lk 180.
(2) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.
(3) EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1.
(4) EÜT C 86, 10.4.2002, lk 3.
(5) ELT C 187 E, 7.8.2003, lk 180.
(6) ELT C 67 E, 17.3.2004, lk 73.
(7) EÜT L 156, 13.6.2001, lk 33.
(8) ELT C 271 E, 12.11.2003, lk 598.
(9) ELT C 39, 18.2.2003, lk 3.
(10) ELT L 178, 17.7.2003, lk 16.
(11) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.
(12) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.
(13) ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 84.
(14) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
(15) ELT L 169, 30.6.2005, lk 1.
(16) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0320.
(17) EÜT L 39, 14.2.1976, lk 40. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2002/73/EÜ (EÜT L 269, 5.10.2002, lk 15).
(18) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/46/EÜ (ELT L 224, 16.8.2006, lk 1).
(19) ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.
(20) EÜT L 250, 19.9.1984, lk 17.


Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised 2006-2010
PDF 242kWORD 74k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2007. aasta resolutsioon naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiste 2006–2010 kohta (2006/2132(INI))
P6_TA(2007)0063A6-0033/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga "Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised 2006–2010" (KOM(2006)0092);

–   võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsust 2001/51/EÜ, millega kehtestatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse strateegiaga seotud tegevusprogramm (2001–2005)(1) ja Euroopa Parlamendi 15. novembri 2000. aasta seisukohta(2) sama küsimuse kohta;

–   võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni humanitaarõiguste ja eelkõige naiste õiguste alaseid õigusakte ja eriti konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise kohta ning teisi naistevastase vägivalla alaseid ÜRO õigusakte, nagu 14.-25 juunil 1993. aastal Viinis toimunud inimõiguste maailmakonverentsil vastu võetud Viini deklaratsiooni ja tegevusprogrammi, ÜRO Peaassamblee 20. detsembri 1993. aasta resolutsiooni naistevastase vägivalla kaotamise kohta(3), 19. veebruari 2004. aasta resolutsiooni naistevastase koduvägivalla kaotamise kohta(4), 20. detsembri 2004. aasta resolutsiooni naistevastaste aukuritegude kaotamise kohta(5), 2. veebruari 1998. aasta resolutsiooni kuritegevuse ennetamise ja kriminaalõiguse meetmete kohta naistevastase vägivalla kaotamiseks(6);

–   võttes arvesse Pekingis 15. septembril 1995. aastal korraldatud neljandal ülemaailmsel naisteteemalisel konverentsil vastu võetud deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning Euroopa Parlamendi 18. mai 2000. aasta resolutsiooni Pekingi tegevusprogrammi järelmeetmete kohta(7) ja 10. märtsi 2005. aasta resolutsiooni neljanda ülemaailmse naisteteemalise konverentsi tegevusprogrammi järelmeetmete kohta (Peking+10)(8);

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri 6. juuli 2006. aasta aruannet kõikide naistevastaste vägivallavormide kohta(9);

–   võttes arvesse 2005. aasta märtsi lõplikku aruannet ÜRO Peaassamblee naiste staatuse komisjoni 49. istungjärgu kohta;

–   võttes arvesse, et 25. novembril 2005 jõustus inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika naiste õiguste protokoll, tuntud ka kui Maputo protokoll, mis muu hulgas keelab kõik suguelundite moonutamise vormid;

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. oktoobri 2000. aasta resolutsiooni nr 1325 naiste, rahu ja julgeoleku kohta(10), mille nähakse ette naiste suurem osalemine relvastatud konfliktide ennetamisel ja rahu ülesehitamisel;

–   võttes arvesse komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse nõuandekomitee 2003. aasta mai aruannet soolise mõõtme eelarvesse kaasamise kohta;

–   võttes arvesse 23. ja 24. märtsil 2000. aastal Lissaboni erakorralise Euroopa Ülemkogu, 23. ja 24. märtsil 2001. aastal Stockholmis, 15. ja 16. märtsil 2002. aastal Barcelonas ning 20. ja 21. märtsil 2003. aastal ja 25. ja 26. märtsil 2004. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu eesistujate järeldusi;

–   võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2005. aasta otsust 2005/600/EÜ liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(11);

–   võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni Lissaboni strateegia tuleviku kohta sooküsimuste vaatenurgast(12);

–   võttes arvesse oma 9. märtsi 2004. aasta resolutsiooni töö-, pere- ja eraelu ühitamise kohta(13);

–   võttes arvesse oma 11. veebruari 2004. aasta resolutsiooni tööaja korralduse kohta (direktiivi 93/104/EÜ muutmine)(14);

–   võttes arvesse oma 2. veebruari 2006. aasta resolutsiooni naistevastase vägivallaga võitlemise praeguse olukorra ja kavandatavate meetmete kohta(15);

–   võttes arvesse oma 17. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni seksuaalse kuritarvitamise suhtes kaitsetute naiste ja lastega kaubitsemise ennetusstrateegiate kohta(16);

–   võttes arvesse oma 24. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni naissoost sisserändajate rolli ja koha kohta ELis(17);

–   võttes arvesse 4. veebruaril 2005. aastal Luksemburgis soolise võrdõiguslikkuse poliitika eest vastutavate ministrite konverentsil vastu võetud deklaratsiooni;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23.-24. märtsi 2006. aasta Brüsseli kohtumisel vastu võetud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse Euroopa pakti;

–   võttes arvesse Rahvaste Ühenduse poolt vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse 2005.–2015. aastate tegevuskava;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning arengukomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A6-0033/2007),

A.   arvestades, et ÜRO inimõiguste maailmakoverentsil 25. juunil 1993. aastal vastu võetud Viini deklaratsioonis sätestatakse, et naiste ja tütarlaste inimõigused on üldiste inimõiguste võõrandamatu, lahutamatu ja jagamatu osa, ning arvestades, et naiste ja meeste vaheline võrdõiguslikkus on Euroopa Ühenduse asutamislepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud Euroopa Liidu põhiõigus ja põhimõte; arvestades, et vaatamata märkimisväärsele edule kõnealuses valdkonnas püsib naiste ja meeste vahel palju ebavõrdsust;

B.   arvestades, et naistevastane vägivald on kõige levinum inimõiguste rikkumine, mis ei tunne geograafilisi, majanduslikke ega sotsiaalseid piire, ning et riikide, ühenduse ja rahvusvahelisel tasandil tehtud jõupingutustele vaatamata on vägivalla ohvriks langenud naiste arv murettekitav(18);

C.   arvestades, et mõiste "naistevastane vägivald" tähendab igasugust naiste vastu suunatud vägivallaakti, mille tulemuseks on või võib tõenäoliselt olla füüsiline, seksuaalne või psühholoogiline vägivald naiste vastu, sealhulgas nendega ähvardamine, ning sundimine ja omavoliline vabadusevõtmine avalikus või eraelus;

D.   arvestades, et pideva soolise diskrimineerimise ning ebavõrdsuse tõttu koolituses, isikuteenustes, töökohtadele juurdepääsul, perekondlikes kohustustes, õiguses pensionile ning õiguskaitses lahkumineku või abielulahutuse korral, eelkõige majanduslikus sõltuvuses naiste puhul ohustab vaesus üha rohkem naisi, sealhulgas töötavaid naisi(19), ning eelkõige eakaid, üksikvanematest naisi, teismelisi emasid ja pereettevõtetes töötavaid naisi;

E.   arvestades, et ELi ja tema liikmesriikide kõik kultuurilised ning sotsiaalsed põhimõtted ja väärtused, näiteks inimõiguste austamine, inimese väärikus, võrdõiguslikkus, dialoog, solidaarsus ja osalemine kujutavad endast kõikide ELi kodanike ja elanike pärandit ning nende väärtuste tagamine on ELi prioriteet ning emantsipeerumisele ja integreerimisele kaasaaitamise tegur, eelkõige keeleliste, kultuuriliste või usuliste barjääride tõttu eraldatuses asuvate naiste ja tütarlaste puhul;

F.   arvestades, et tuleks pöörata rohkem tähelepanu soolise mõõtme kaasamisele eelarvetesse, et tagada võrdsete võimaluste poliitika tõhus juhtimine, ning arvestades, et sellealased teadmised ja kogemused Euroopa, riiklikul või piirkondlikul tasandil võimaldaksid seda mõõdet juba praegu ühenduse eelarve ja programmide koostamisel, rakendamisel ning hindamisel rakendada(20);

G.   arvestades, et EÜ asutamislepingu artikli 3 lõikes 2 ning artiklites 13 ja 152 kirjeldatakse ühenduse rolli soolise võrdõiguslikkuse kehtestamisel inimeste tervise kaitse poliitikas;

H.   arvestades, et Lissaboni eesmärkide saavutamiseks naiste tööhõive osas on vaja edasisi meetmeid avatud koordineerimismeetodi raames, mis põhinevad riiklikul või piirkondlikul tasandil eksisteerivatel headel tavadel, ning arvestades eelkõige koolitus- ja tööhõivepoliitika, töö ja isikliku elu tasakaalustamise poliitika, teenuste ning naiste otsustusprotsessis osalemise edendamise vastastikust sõltuvust; arvestades, et seoses sellega tuleks teha erilisi jõupingutusi tagamaks sotsiaalmajanduslik ühtekuuluvus, kaotada sooline digitaallõhe ja edendada naiste rolli teaduses;

I.   arvestades, et vaatamata ühenduse õigusaktidele ja siseriiklikele sätetele võrdse tasu kohta, püsib meeste ja naiste vahel endiselt suur palgaerinevus; naised teenivad ELis keskmiselt 15% vähem kui mehed ning palgaerinevus väheneb palju aeglasemalt kui sugudevaheline lahknevus tööhõivemäärades;

J.   arvestades, et naistel on tihti õigus väiksemale pensionile kui meestel, kas madalama palga või suurematest perekondlikest kohustustest tingitud lühema ja katkenud ametialase karjääri tõttu;

K.   arvestades, et pere- ja tööelu ühitamise poliitika peab olema suunatud nii naistele kui ka meestele, ning et selles poliitikas tuleb juhinduda terviklikust lähenemisviisist, milles võetakse arvesse naiste diskrimineerimist ja tunnustatakse uute põlvkondade väärtust kogu ühiskonna jaoks;

L.   arvestades, et naised moodustavad 52% Euroopa rahvastikust, kuid see osakaal ei kajastu võimupositsioonides, nendele juurdepääsu ega nendes osalemise tasemes; arvestades, et ühiskonna esindatus tervikuna on element, mis tugevdab juhtimist ja poliitika vastavust elanikkonna ootustele; arvestades ühtlasi, et riiklikul tasandil on olemas erinevaid lahendusi (seadused, lepingud või eraalgatused) naiste esindatuse tagamiseks otsuseid tegevates ametikohtades;

M.   arvestades, et komisjoni teatises (KOM(2005)0229) esitatud strateegilise raamistiku "i2010" (Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest 2010) eesmärk on muu hulgas elukvaliteedi parandamine tänu kõikide osalemisele infoühiskonnas,

1.   võtab teadmiseks komisjoni otsuse jätkata võrdsete võimaluste strateegiat mitmeaastases perspektiivis, kuna see võimaldab püüelda pikaajalise strateegia suunas, et edendada võrdõiguslikkust ELi tasandil, aga juhib tähelepanu asjaolule, et juhistes ei täpsustata komisjoni ja liikmesriikide kohustusi seoses rakendamise ja kodanike teavitamisega, ega ei täpsustata vahendeid, mis eraldatakse soovituste rakendamiseks;

2.   tunnustab kahetahulist lähenemisviisi võrdõiguslikkuse edendamises, mille abil tuleks kõikides poliitikavaldkondades rakendada süvalaiendamisega samal ajal erimeetmeid võrdõiguslikkuse edendamiseks;

3.   kutsub komisjoni üles koostama soolise võrdõiguslikkuse, sealhulgas seonduvate riiklike poliitikavaldkondade edendamise poliitika ja programmide hindamise üldraamistiku; nõuab eelkõige soolise võrdõiguslikkuse alase ühenduse raamstrateegia 2001–2005(21) põhjalikku hindamist ning võrdseid võimalusi käsitlevate direktiivide, eelkõige direktiivide 86/613/EMÜ(22), 89/391/EMÜ(23), 92/85/EMÜ(24) ja 2003/41/EÜ(25) rakendamise analüüsimist, et koostada nimetatud juhiste jaoks usaldusväärseid andmeid ja statistikat kasutades ühtne programmide väljatöötamis-, rakendus-, järelevalve- ja hindamistsükkel; on sellega seoses veendunud, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi kiire loomine on juhiste alal tehtavate edusammude pidevaks järelevalveks hädavajalik;

4.   palub komisjonil suhtuda soolise võrdõiguslikkuse poliitikasse mitte üksnes kui ELi prioriteeti, vaid ka ja eelkõige kui inimese õiguste austamise põhinõudesse; on seisukohal, et nimetatud lähenemisviis peaks väljenduma jõupingutustes naiste ja laste õiguskaitset tagavate Euroopa ning siseriiklike meetmete kooskõlastamiseks ja tugevdamiseks, eelkõige:

   naiste orjastamise, au või traditsiooni nimel sooritatud kuritegude, vägivalla, inimkaubanduse, naissuguelundite moonutamise, sundabielude, polügaamia või isiku identiteedi ohustamise korral (näiteks burka, niqabi või maski kandmise kohustus), milles seatakse eesmärgiks nulltolerants;
  

ja kutsub komisjoni üles

   viima läbi teadusuuringuid soolise vägivalla põhjuste uurimiseks, töötades välja näitajaid ohvrite arvu kohta ja esitlema naistevastase vägivallaga võitlemist käsitleva direktiivi ettepaneku tingimusel, et õiguslik alus on kindlaksmääratud;
   koguma võimalikult kiiresti võrreldavaid ja usaldusväärseid andmeid inimkaubanduse kohta, et ohvrite arvu vähendada, ning teostama uurimuse prostitutsiooni käsitlevate õigusaktide ja seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toimuva inimkaubanduse põhjusliku seose kohta ning levitama parimaid tavasid, sealhulgas meetmed, mis võetakse seoses nimetatud tegevuse nõudluse poolega
  

ja kutsub liikmesriike üles

   viima sisse tervishoiutöötajate poolt naiste suguelundite moonutamise juhtumite kohustuslik registreerimine ja tühistama suguelundite moonutamist teostavate arstide tegutsemisload;

5.   kutsub üles liikmesriike, kes seda veel teinud ei ole, ratifitseerima viivitamatult rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni täiendava naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokolli (üks Palermo protokollidest) ning Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastaste meetmete konventsiooni ning rakendada nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/81/EÜ elamisloa väljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele, kes on inimkaubanduse ohvrid või kes on olnud seotud ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamisega, kuid teevad pädevate asutustega koostööd(26);

6.   leiab, et naiste õiguste austamine on samaväärselt teiste inimõigustega põhinõue kandidaatriikide liitumisläbirääkimiste raames; palub seega komisjonil teostada järelevalvet nendes riikides aset leidnud diskrimineerimise ja vägivallategude juhtusid käsitlevate andmete üle, kus ohvriks on naised ning edastada need andmed Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning soodustada aktiivselt liitumisläbirääkimisi pidavate riikide osalemist ühenduse programmides PROGRESS ja DAPHNE;

7.   rõhutab, et naiste õiguste austamine peab olema ELi naabrus-, välis- ja arengupoliitika peamine tingimus; antud kontekstis

   soovitab kõnealuse poliitika raames, et EL võtaks suuremad kohustused kolmandate riikidega peetava poliitilise dialoogi osas ja arenguga seotud rahalise toetuse andmise osas eesmärgiga edendada soolist võrdõiguslikkust;
   rõhutab vaesuse feminiseerumise eripära ja on kindlal seisukohal, et aastatuhande arengueesmärkide täitmine sõltub soolise võrdõiguslikkuse edendamisest kõigis vanuserühmades;
   palub pöörata erilist tähelepanu aastatuhande arengueesmärkidele 2 ja 3 ning edendada tütarlaste haridust kõigil tasanditel ja tagada võrdne juurdepääs koolitusprogrammidele, edendades naisettevõtlust, eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, et vähendada vaesust, parandada tervist ja heaolu ning edendada tõelist ja jätkuvat arengut;
   nõuab meetmete võtmist, et vältida naiste marginaliseerumist seoses arenguprogrammidega, tagades neile võrdsed võimalused tööturule pääsemiseks, alalise ja parema töökoha leidmiseks ning tootmisvahendite, nagu maa, laenu ja tehnoloogia omandamiseks;
   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid nende arengualase koostöötegevuse raames sobivaid meetmeid, soodustamaks naiste paremat esindatust, pidades silmas seda, et neil oleksid samasugused võimalused kui meestel, ning soodustades nende osavõttu ametialastes ühingutes ning poliitilise kavandamisega seotud ja otsuseid tegevates organites;
   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma oma arenguprogrammides ennetusmeetmeid seksuaalvägivalla ning seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toimuva inimkaubanduse vastu võitlemiseks, piirama naistevastast vägivalda ja seda ära hoidma ning tagama meditsiinilist, sotsiaalset, õigusalast ja psühholoogilist abi konfliktide tõttu ümber asunud ning teistele sisserännanud naistele;
   kutsub komisjoni üles teostama kolmandatele riikidele mõeldud arenguabikulutuste ja -programmide kvalitatiivset ja kvantitatiivset hindamist;

8.   palub komisjonil võtta meetmeid, tagamaks naistele nende õigused tervisele, sealhulgas seksuaal- ning soojätkamistervisele; kinnitab veelkord, et eelkõige seoses HIVi ja AIDSi vastase võitlusega on oluline suurendada ligipääsu seksuaal- ja soojätkamistervise alasele teabele ning tervishoiuteenustele;

9.   tunnistab, et tütarlapsed on vägivallast ja diskrimineerimisest eriti ohustatud, ning nõuab, et tütarlaste kaitsmiseks igasuguste vägivallavormide, sealhulgas vägistamise, seksuaalse ärakasutamise ning sunniviisilise relvajõududesse värbamise eest tehtaks suuremaid pingutusi ning toetataks poliitikat ja programme, mille eesmärk on tütarlaste õiguste kaitse nii konfliktiolukorras kui konfliktijärgses olukorras;

10.   palub komisjonil kinni pidada oma kohustusest esitada teatis Euroopa nägemuse kohta soolisest võrdõiguslikkusest arengukoostöös;

11.   palub komisjonil tagada ELi ja ÜRO võrdsete võimaluste poliitika ja tütarlaste õiguste kooskõlastamise; kinnitab veelkord vajadust edendada tihedat koostööd Euroopa ja rahvusvaheliste, piirkondlike ja/või kahepoolsete institutsioonidega, sealhulgas ÜRO organitega, et ühtlustada sooalaseid lähenemisviise arengu- ja humanitaarabialase koostöö valdkonnas, eelkõige tugevdades sidet Pekingi tegevusplatvormi, Kairo tegevuskava, naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni ja selle vabatahtliku protokolli, ning aastatuhande arengueesmärkide vahel;

12.   kutsub komisjoni üles tagama, et Aafrika-suunaline poliitika ja Aafrika riikide riiklikud arengustrateegiad edendaks Maputo protokolli ratifitseerimist ja rakendamist kõigis Aafrika riikides, pöörates erilist tähelepanu artiklile 5, millega mõistetakse hukka ja keelatakse igasugune suguelundite moonutamine;

13.   väljendab heameelt selle üle, et komisjon on võtnud kohustuse edendada ÜRO Julgeolekunõukogu ülalmainitud resolutsiooni 1325 rakendamist ning koostada juhised soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks kriisijuhtimisalases koolitustegevuses;

14.   palub liikmesriikidel ja komisjonil vastu võtta konkreetsed algatused sisserändajate hulka kuuluvate naiste emantsipeerumise ning naiste majandusliku ja sotsiaalse integreerimise edendamiseks, eelkõige kolmandate riikide kodanike integreerimise, keeleõppe tugimeetmete, vastuvõtvas riigis kehtivatest ühenduse õigustikust, rahvusvahelistest lepingutest, põhimõtetest ja õigusaktidest tulenevate õiguste ja kohustuste (näiteks polügaamiakeeld perekonna taasühinemise raames) ühise raamprogrammi ja ELi põhiväärtuste raames, luues võrdsete võimaluste, soolise mittediskrimineerimise ja soolisest perspektiivist sekkumise alase spetsiifilise koolituspoliitika, töökohtadele juurdepääsemisel ja töökohas toimuva diskrimineerimise vastu võitlemise programmide kaudu, toetades sisserändajatest naiste äriplaane, mis edendavad nende päritolumaade kultuurilise rikkuse säilitamist ja levitamist ning luues ja toetades avalikku foorumit, kus sisserändajatest naised on aktiivselt esindatud;

15.   teeb liikmesriikidele ja komisjonile ülesandeks näha ette rahastamine programmidele, mille eesmärgiks on levitada päritolumaades teavet ELi asuda soovivatele sisserändajatele kehtivate nõuete, aga samuti ebaseadusliku sisserändega seotud ohtude kohta;

16.   palub komisjonil algatada esimesed katseprojektid soolise mõõtme kaasamise kohta ELi üldeelarvesse ja ühenduse programmidesse, eelkõige struktuurifondidesse, ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendasse raamprogrammi (2007–2013), tervise- ja tarbijakaitsealasesse ühenduse tegevusprogrammi (2007–2013) ja rahvatervisealasesse ühenduse tegevusprogrammi (2003–2008); on seisukohal, et need katseprojektid peaksid käsitlema ELi üldeelarve mõju soolisele võrdõiguslikkusele (läbiv lähenemisviis) ning erireservide tõhusust naistele või naiste ettepanekul tehtud projektidele ja sisaldama naistel programmides osalemisel esinevate raskuste analüüsi (erilähenemisviis);

17.   palub liikmesriikidel lisada riiklikesse tööhõive- ja sotsiaalse integratsiooni tegevuskavadesse meetmed naiste juurdepääsu soodustamiseks tööturule võrdse väärikuse ja võrdse tasu alusel võrdse töö eest ning naisettevõtluse soodustamiseks, või olemasolevaid meetmeid tõhustada, ning tuvastada ja toetada uusi tööhõivevõimalusi sotsiaal- ja tervishoiusektoris ning isiku- ja perekonnateenuste sektoris, kus peamine tööjõud on naised, rõhutades nende tööde majanduslikku ja sotsiaalset väärtust ning nähes ette õigusliku raamistiku, mis võimaldab tagada teenuste kvaliteedi, töötajate sotsiaalsete õiguste ja väärikuse tunnustamise, aidates samas vähendada vaesumisohtu; on arvamusel, et naiste ebasoodsa positsiooni tõttu sotsiaal- ja majandusvaldkonnas, mida iseloomustavad kõrgem töötuse määr ja madalam töötasu kui meestel, on ärakasutamise oht naiste puhul suurem;

18.   palub liikmesriikidel rakendada konkreetsed strateegiad naisettevõtluse tugevdamiseks (kasutades näiteks info- ja sidetehnoloogia pakutavaid võimalusi) ning meetmeid, mis võimaldavad naisettevõtjaile hõlpsamat juurdepääsu pangalaenudele ja -teenustele, eelkõige väikerahastamise ning naiste ettevõtlusvõrgustike toetusmeetmete osas;

19.   märgib, et liikmesriikide ja ELi ees seisvad väljakutsed soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas suurenevad, mis tuleneb maailmamajanduse tihenenud konkurentsist ning sellest tingitud nõudlusest üha paindlikuma ja mobiilsema tööjõu järele; rõhutab, et naised on jätkuvalt sotsiaalse, tööalase ja muude diskrimineerimisvormide ohvrid ning et need nõuded mõjutavad tõenäoliselt naisi tugevamalt kui mehi; on seisukohal, et kõnealusel olukorral ei tohiks lubada kahjustada soolist võrdõiguslikkust ega naiste soojätkamisõigust;

20.   palub liikmesriikidel nimetada Lissaboni strateegia elluviimise raames riiklik soolise võrdõiguslikkuse eest vastutav isik, kelle ülesanne on osaleda erinevate siseriiklike kavade koostamises ja läbivaatamises ning kontrollida nende rakendamist, et soodustada soolise mõõtme integreerimist nende kavade põhimõtetesse ja neis seatud eesmärkidesse;

21.   kahetseb asjaolu, et meeste ja naiste palgaerinevus on endiselt kuni 15%; palub komisjonil esmajärjekorras läbi vaadata direktiiv 75/117/EMÜ(27), eelkõige tööinspektsioonidega ja diskrimineerimise korral kättesaadavate õiguskaitsevahenditega seotud aspektides; kutsub ka komisjoni üles tagama, et nimetatud direktiivi kohaldatakse nii, et naised ei kannataks diskrimineerimise all laste kasvatamisest tuleneva lühema tööelu kogemuse pärast;

22.   palub komisjonil julgustada koostöös liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega pere- ja tööelu ühitamise poliitika loomist

   tagades, et emaduse ja isaduse kulusid kannaks ühiskond tervikuna, et kaotada diskrimineeriv käitumine töökohal ning aidata tõsta sündimust ja lihtsustada naiste värbamist;
   viies läbi teadlikkuse tõstmise kampaania ja juurutades katseprojekte, mis hõlbustavad naiste ja meeste tasakaalustatud osalemist töö- ja pereelus;
   parandades Barcelona eesmärkide raamistikus abivajavatele inimestele (lapsed, puuetega või krooniliste haigustega inimesed ja vanurid) mõeldud hoolekande- ja abiteenuste kättesaadavust ning nende teenuste paindlikkust, kehtestades hoolekande ja abi minimaalsed nõuded, hõlmates öösiti lahti olevaid struktuure, et vastata töö- ja pereelu nõuetele;
   julgustades aktiivselt isasid kasutama olemasolevaid paindliku tööaja võimalusi ning osalema majapidamistöödes ja pereülesannetes, näiteks kehtestades esialgsel kujul isapuhkus ja alustades nõukogu direktiivi 96/34/EÜ(28) kavandatud läbivaatamist;
   määratledes alternatiivsed meetodid naistele pensionide tagamiseks, kui nende ametialane karjäär ei võimalda piisavat pensioni, kuna see oli seoses suurenevate perekondlike kohustustega liiga lühike või katkendlik;

23.   palub komisjonil tagada, et soolist mõju võetakse nõuetekohaselt arvesse EÜ õigusaktide, näiteks direktiivi 93/104/EÜ läbivaatamisel või väljatöötamisel ja et komisjon tegutseb asjakohaselt seal, kus negatiivne sooline mõju on tõenäoline, nagu nimetatud direktiivi puhul; palub nõukogul kaotada võimalus mitte kohaldada kõnealust direktiivi, sest see kahjustab rohkem naisi kui mehi ning teeb raskemaks töö- ja pereelu ühitamise;

24.   kutsub komisjoni üles võtma arvesse Soome eesistumise ajal organiseeritud meeste ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse alase konverentsi tulemusi ning meeste rolli soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel;

25.   palub komisjonil Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi tööde ja andmebaasides otsuste kohta registreeritud andmete alusel(29) hinnata heade tavade olemasolu rahvusvahelisel, riiklikul või piirkondlikul tasandil, mis võimaldaks naistel osaleda otsustusprotsessides ning edendada nende otsuste levitamist ja vastuvõtmist, eelkõige toetades otsustusprotsessides osalevate naiste võrgustikku;

26.   kutsub liikmesriike üles kehtestama ja rakendama selgeid sihte ja ajakavasid suurendamaks naiste osalust igasugustes otsuste langetamise vormides ja tagamaks, et naised oleks poliitilises elus arvukamalt esindatud;

27.   peab oluliseks edendada naiste ametialast karjääri teadus- ja uurimistöö valdkonnas; nimetatud eesmärgiks on vaja poliitikat ja vahendeid, mis koos tagavad kõnealustes ametites soolise tasakaalu ja tipptaseme;

28.   on seisukohal, et naiste esindatust teadusalastes ametites tuleb soodustada lepinguliste lahenduste, näiteks õppetoetuste ja osalise tööajaga töötamise võimaluste pakkumise kaudu, mis aitaksid ühitada pere- ja tööelu;

29.   on seisukohal, et massiteabevahendite abil positiivsete näidete levitamine naiste rollist ühiskonnas ja nende saavutustest kõigis sektorites, mida tuleks esile tuua naistest positiivse maine loomiseks ning teiste naiste ja meeste julgustamiseks soolise võrdõiguslikkuse taotlemisel ning pere- ja tööelu ühitamisel, on tõhus vahend naistega seotud negatiivsete stereotüüpide vastu võitlemiseks; palub seetõttu komisjonil näiteks programmi Media 2007 raames edendada algatusi, et tõsta näiteks kõnealuse sektori liikmete osalusel toimuvate alaliste nõuandvate foorumite kaudu teadlikkust massiteabevahendites kajastatavate stereotüüpide kohta ning edendada võrdseid võimalusi, eriti noorte meeste ja naiste teavitamiseks ning nende teadlikkuse tõstmiseks;

30.   julgustab liikmesriike võtma meetmeid eelkõige tööturul sooliste stereotüüpide kõrvaldamiseks ning edendama meeste esindatust valdavalt naiste poolt hõivatud sektorites ja ametites, näiteks algkoolides ja hooldusasutustes;

31.   kutsub komisjoni üles viima juhistesse sisse transseksuaalide õigused ja probleemid, arvestades Euroopa Ühenduste Kohtu hiljutisi lahendeid;

32.   kutsub komisjoni üles kehtestama soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse suurendamise koolitust kõigile volinikele, kõrgema astme ametnikele ja kogu ELi ametnike juhtimiskoolituses;

33.   palub komisjonil edendada kõikides ELi ametlikes dokumentides ja kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse tehtaval suulisel tõlkel sellist terminoloogiat, mis on sootundlik ja suudab kajastada kõiki asjaomaseid kultuure;

34.   kutsub Euroopa institutsioone ja asutusi üles edendama haldustasandil soolist võrdõiguslikkust ning seadma eesmärgiks naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse värbamisel ja ametikohale määramisel, eriti kõrgete ametikohtade puhul;

35.   kutsub komisjoni üles pühendama ELis naiste ja meeste võrdseid võimalusi käsitlevas aastaaruandes eraldi peatükki naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistele ja andma peatükis aru juhiste valdkonnas tehtud edusammudest;

36.   palub komisjonil teavitada regulaarselt Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni või pädevaid komisjone juhiste alal tehtud edusammude järelevalvest, muu hulgas avalike riik riigi haaval koostatud aruannete abil;

37.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning võrdsete võimaluste alal pädevatele kohalikele, piirkondlikele ja riiklikele täitev- ja valitud organitele.

(1) EÜT L 17, 19.1.2001, lk 22.
(2) EÜT C 223, 8.8.2001, lk 149.
(3) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/48/104.
(4) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/58/147.
(5) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/59/165.
(6) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/52/86.
(7) EÜT C 59, 23.2.2001, lk 258.
(8) ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 247.
(9) A/61/122/Add.1.
(10) ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1325(2000).
(11) ELT L 205, 6.8.2005, lk 21.
(12) ELT C 287 E, 24.11.2006, lk 323.
(13) ELT C 102 E, 28.4.2004, lk 492.
(14) ELT C 97 E, 22.4.2004, lk 566.
(15) ELT C 288 E, 25.11.2006, lk 66.
(16) ELT C 287 E, 24.11.2006, lk 75.
(17) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0437.
(18) ÜRO Naiste Arengu Fondi (UNIFEM) andmetel on vähemalt iga kolmas naine kannatanud oma elus ühte vägivallavormi.
(19) Pidades silmas ka asjaolu, et 85% ühe vanemaga perekondade puhul on toitja naine.
(20) Vt muu hulgas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), UNIFEMi, Maailmapanga, Rahvaste Ühenduse sekretariaadi võrdsete võimaluste alaseid töid ning Euroopa Nõukogu, Põhjamaade Ministrite Nõukogu või Madalmaade tööhõive- ja sotsiaalministeeriumi teostatud uuringuid ja projekte.
(21) Nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus 2001/51/EÜ, millega kehtestatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse raamstrateegiaga seotud tegevusprogramm (2001–2005) (EÜT L 17, 19.1.2001, lk 22).
(22) Nõukogu 11. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/613/EMÜ füüsilisest isikust ettevõtjatena, kaasa arvatud põllumajanduses füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta ja füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste kaitse kohta seoses raseduse ning sünnitusega (EÜT L 359, 19.12.1986, lk 56).
(23) Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate tööohutust ja töötervishoidu parandavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).
(24) Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud või rinnaga toitvate töötajate tööohutust ja töötervishoidu parandavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 348, 28.11.1992, lk 1).
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).
(26) ELT L 261, 6.8.2004, lk 19.
(27) Nõukogu 10. veebruari 1975. aasta direktiiv 75/117/EMÜ meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides (EÜT L 45, 19.12.1975, lk 19).
(28) Nõukogu 3. juuni 1996. aasta direktiiv 96/34/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt lapsehoolduspuhkuse kohta sõlmitud raamkokkuleppe kohta (ELT L 145, 19.6.1996, lk 4).
(29) Komisjoni tööhõive ja sotsiaalküsimuste peadirektoraadi juhitav projekt, milles eesmärgiks on koguda andmeid ja analüüsida naiste osalust otsuste tegemise protsessis (poliitilised institutsioonid, avalik teenistus, juhtimis- ja tööorganisatsioonid ning juhtivad valitsusvälised organisatsioonid). url: http://ec.europa.eu/employment_social/women_men_stats/index_en.htm


Autoriõiguse ühine piiriülene haldamine
PDF 142kWORD 71k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2007. aasta resolutsioon komisjoni 18. oktoobri 2005. aasta soovituse 2005/737/EÜ kohta, mis käsitleb seaduslike sidusmuusikateenuste autoriõiguse ja sellega seotud õiguste ühist piiriülest haldamist (2006/2008(INI))
P6_TA(2007)0064A6-0053/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 18. oktoobri 2005. aasta soovitust 2005/737/EÜ, mis käsitleb seaduslike sidusmuusikateenuste autoriõiguse ja sellega seotud õiguste ühist piiriülest haldamist(1) (edaspidi "soovitus");

–   võttes arvesse võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95 ja artiklit 151;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit II-77 ja artiklit II-82;

–   võttes arvesse Euroopa põhiseaduse lepingu artiklit III-181;

–   võttes arvesse muusikateoste esitamisele kohaldatavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, täpsemalt 26.oktoobri 1961. aasta esitajate, fonogrammitootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide kaitse Rooma konventsiooni, kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsiooni, 20. detsembri 1996. aasta WIPO autoriõiguse lepingut, 20. detsembri 1996. aasta WIPO esituse ja fonogrammide lepingut ning WTO 15. aprilli 1994. aasta intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS);

–   võttes arvesse muusikateoste esitamisele kohaldatavat EÜ õigusaktide kogumit ("ühenduse õigustikku") autoriõiguse ja sellega seotud õiguste valdkonnas, täpsemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas(2), nõukogu 27. septembri 1993. aasta direktiivi 93/83/EMÜ teatavate satelliitlevile ja kaabli kaudu taasedastamisele kohaldatavaid autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta(3), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/116/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja ühtlustamise kohta(4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas(5);

–   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kohta infoühiskonnas (KOM(1995)0382);

–   võttes arvesse oma 15. mai 2003. aasta resolutsiooni audiovisuaalsete teoste esitajate kaitse kohta(6);

–   võttes arvesse oma 15. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni autoriõiguse ja sellega seotud õiguste vallas ühise haldusteenuse pakkujate ühenduse raamistiku kohta(7);

–   võttes arvesse komisjoni 16. aprilli 2004. aasta teatist, mis käsitleb autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste haldamist siseturul (KOM(2004)0261);

–   võttes arvesse oma 5. juuli 2006. aasta resolutsiooni ühenduse Lissaboni kava rakendamise kohta: rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni – investeerimine kasvu ja tööhõivesse: ühtne lähenemisviis(8);

–   võttes arvesse oma 6. juuli 2006. aasta resolutsiooni sõnavabaduse kohta internetis(9);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A6-0053/2007),

A.   arvestades, et komisjon ei suutnud enne soovituse vastuvõtmist viia läbi laialdast ja põhjalikku konsulteerimisprotsessi huvitatud osapoolte ja Euroopa Parlamendiga; arvestades, et kõigi õiguste valdajate kategooriatega tuleb enne igasugust valdkonda reguleerivate meetmete võtmist konsulteerida, tagamaks huvide õiglane ja tasakaalustatud esindatus;

B.   arvestades, et komisjonipoolne tegevusetus Euroopa Parlamendi ametlikuks kaasamiseks on vastuvõetamatu, eriti arvestades Euroopa Parlamendi eespool mainitud 15. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni, ning arvestades, et soovitus läheb selgelt kaugemale olemasolevate õigusnormide tõlgendamisest või täiendamisest;

C.   arvestades, et mittesiduva õigusakti valimine ilma eelneva konsulteerimise ning nõukogu ja Euroopa Parlamendi ametliku kaasamiseta on vastuvõetamatu ning kujutab endast demokraatlikust protsessist kõrvalehoidmist, eriti kui käivitatud algatus on juba mõjutanud turul langetatavaid otsuseid, mis võib potentsiaalselt kahjustada konkurentsi ja kultuurilist mitmekesisust;

D.   arvestades, et soovitusega taotletakse ainult muusikasalvestiste müügi reguleerimist võrgus, kuid tänu selle ebatäpsele sõnastusele võib seda kohaldada ka teistele muusikasalvestisi sisaldavatele sidusteenustele (nt ringhäälinguteenustele); arvestades, et ebaselgus erinevate litsentsisüsteemide kohaldamises toob kaasa õiguskindlusetust ning tekitab kahju eriti sidusringhäälinguteenustele;

E.   arvestades ohtu, et soovitust järgivad õiguste valdajad jätavad seoses interaktiivsete sidusõigustega kohalikud õiguste ühishaldajad ilma muudest õigustest (nt ringhäälinguga seotud õigustest), takistades sellega nende õiguste kasutajaid saamast ühelt ja samalt ühishaldajalt kasutajaõigusi mitmekesiseks repertuaariks;

F.   arvestades, et komisjoni kavatsus võtta vastu soovitus isiklikuks otstarbeks kopeerimise õiglase hüvitamise praeguse süsteemi kohta, nagu sellele viidatakse direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 2 punktis b, on vastuvõetamatu, kuna see kujutab endast järjekordselt autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste suhtes kohaldatavast demokraatlikust protsessist kõrvalehoidmist;

G.   arvestades, et oluline on hoida ära võimalikke ohte ja saavutada mõistlik tasakaal erinevate sidusrühmade õiguste ja huvide vahel;

H.   arvestades, et muusika ei ole tarbekaup ja et õiguste ühishaldajad on peamiselt mittetulunduslikud organisatsioonid, ning arvestades, et kontrollitud konkurentsil põhineva süsteemi sisseviimine on kõigi õiguste valdajate ning kultuurilise mitmekesisuse ja loovuse edendamise huvides;

I.   arvestades, et riiklikel õiguste ühishaldajatel peaks säilima jätkuvalt tähtis roll uute ja vähemuses olevate õiguste valdajate, kultuurilise mitmekesisuse, loovuse ja kohaliku repertuaari edendamise toetamises, mis eeldab, et riiklikel õiguste ühishaldajatel peaks säilima õigus teha kultuurialaseid mahaarvamisi;

J.   arvestades, et kehtival riiklike õiguste ühishaldajate süsteemil on oluline osa rahalise toetuse andmisel Euroopa uute ja vähemusrepertuaaride edendamiseks ning et seda ei tohiks kaotada;

K.   arvestades, et suurem, aga kontrollitud konkurents sidusmuusikasektoris autoriõiguse ja sellega seotud õiguste ühishaldamises võib olla kasulik kõigile pooltele ja toetada kultuurilist mitmekesisust, juhul kui konkurents on õiglane ja läbipaistev ning puudutab üksnes asjaomase teenuse osutamise kvaliteeti ja hinda, mõjutamata õiguste väärtust;

L.   arvestades, et mõned soovituse sätted tekitavad muret oma kultuurilist mitmekesisust ja kohalikku repertuaari potentsiaalselt kahjustava mõju tõttu, sest on olemas potentsiaalne oht, et õigused koonduvad suuremate õiguste ühishaldajate kätte, ja arvestades, et õigustehaldajate vahel kõige tulutoovamate õiguste valdajate ligimeelitamiseks konkurentsi loomise mõju peab uurima ja vaagima kahjulike tagajärgede suhtes, mida niisugune lähenemine väiksematele õiguste valdajatele, väikese ja keskmise suurusega õiguste valdajatele ning kultuurilisele mitmekesisusele tekitab;

M.   arvestades, et õiguste valdajate ja kasutajate võimalusega valida õiguste ühisvaldaja olenemata oma asukoha liikmesriigist:

   peavad kaasnema asjakohased meetmed kultuuriliste väljendusviiside mitmekesisuse tagamiseks ja edendamiseks, pakkudes eelkõige kasutajatele ühe ja sama õiguste ühishaldaja kaudu laia, mitmekesist repertuaari, sealhulgas kohalikku ja niširepertuaari ning eriti ülemaailmset repertuaari ringhäälinguorganisatsioonide teenusteks;
   peab olema tagatud, et kõik õiguste valdajad, olenemata nende kodakondsusest, asukohast või ärimudelist saavad õiglase osa kasutustasust nii otse ja õiglaselt kui võimalik ning täielikud demokraatlikud õigused osaleda asjaomaste õiguste ühishaldajate töö korraldamises;
   ei tohi kaasneda kõige tulutoovamate õiguste valdajate domineeriva positsiooni tugevnemine vähem teenivate õiguste valdajate arvel või õiguste valdajate arvel, kes avaldavad oma teoseid vaba ja avatud sisuga litsentside alusel;
   ei tohi kahjustada kõikide õiguste valdajate õiglast kohtlemist;
  

ning arvestades, et uute tehnoloogiate esilekerkimine on rikastanud ühiskonda, pakkudes uusi võimalusi tarbida ja levitada muusikateoseid ja muid materjale võrgus ning arvestades, et seetõttu on vaja luua olukord, kus kõigi asjaomaste poolte, sealhulgas lõppkasutaja huve, kajastatakse ja võetakse arvesse;

N.   arvestades, et olemasolevat vastastikuse esindamise kokkulepete ja kasutustasude vastastikuse sissenõudmise süsteemi tuleks säilitada, nii et konkurents kehtestataks õiguste ühishaldajate pakutavate teenuste tõhususe ja kvaliteedi ning halduskulude protsentuaalse osa alusel, ning muusikasalvestuste võrgus müügiga tegelevad kasutajaid litsentseeritakse tariifi alusel, mida kohaldatakse riigis, kus üksikkasutaja autoriõigust kasutab, ning arvestades, et liikmesriigid peaksid täielikus kooskõlas satelliit- ja kaabeledastuse direktiivis 93/83/EMÜ sätestatud piiriülese edastuse eeskirjadega looma muusikamüügist võrgus erinevate sidusteenuste pakkujatele õiguskindlust ning tagama, et taolised teised kasutajad taotlevad vajalikku nõusolekut ja maksavad ettenähtud korra kohaselt õiglasi kasutustasusid kõigile õiguste valdajate kategooriatele ausatel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel;

O.   arvestades, et vastastikuse esindamise kokkulepete süsteem tuleks säilitada, kuna see võimaldab diskrimineerimata kõikidele kommerts- ja individuaalkasutajatele võrdse juurdepääsu ülemaailmsele repertuaarile, tagab õiguste valdajate parema kaitse, tagab tõelise kultuurilise mitmekesisuse ja stimuleerib siseturul ausat konkurentsi;

P.   arvestades, et õiguste ühishaldajatel peaksid olema vabad käed varustada kõikjal ELis paiknevaid kommertstarbijaid üleeuroopaliste ja multirepertuaari litsentsidega piiriüleseks, võrgus ja mobiiltelefonides ning muudes digitaalsetes võrkudes kasutamiseks, kui nad on olukorras, mis võimaldab litsentseeritud õigusi kohaselt hallata, ja arvestades, et multiterritoriaalseid litsentse tuleb anda õiglastel läbi räägitud tingimustel, ilma kasutajaid diskrimineerimata, tagades erinevate tehnoloogiliste platvormide koostalitlusvõime, nii et õiguste ühishaldajate litsentseerimistavadega ei kaasne konkurentsimoonutusi erinevate õigusekasutajate ja erinevate tehnoloogiliste edastusvahendite vahel;

Q.   arvestades, et õiguste ühishaldajate tiheda koostöö keskmes peaks olema koondsüsteem, kust kommertstarbijatel on võimalik saada litsents ülemaailmse repertuaari jaoks piirkondadele, millele nad seda vajavad, koos suurema kaitse tasemega õiguste valdajate jaoks, vältides kõige kasulikuma haldaja valimist (kasutajad püüavad leida õiguste ühishaldaja, kes pakub odavaimaid litsentse); arvestades, et koondsüsteemi säilitamiseks, tuleks alles jätta olemasolev kasutustasude vastastikuse kogumise süsteem koos õiguste valdajate kõrgetasemelise kaitsega, vältimaks sissetulekute vähendamise survet ja tagades, et ei antaks õiglase konkurentsiga vastuolus olevaid ebasoovitavaid ainuõiguste lubasid;

R.   arvestades, et eelkõige seoses monopolide võimaliku kuritarvitamisega on vajadus mõnede õiguste ühishaldajate tööd paremini korraldada parandatud solidaarsuse, läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, kõikide õiguste valdajate kategooriate õiglase ja tasakaalustatud esindatuse ning aruandekohustuse eeskirjade kaudu koos asjakohaste kontrollimehhanismidega liikmesriikides; arvestades, et õiguste ühishaldajad peaksid osutama teenuseid kolme peamise põhimõtte – tõhususe, õigluse ja läbipaistvuse alusel;

S.   arvestades, et kui õigusi hallatakse ühiselt, tuleb liikmesriikides rakendada vaidluste lahendamise meetmeid, mis tagavad nii õiguste valdajatele kui ka kasutajatele juurdepääsu õiglasele ja tõhusale vaidluste lahendamisele, ilma et see piiraks igaühe õigust lõplikule kohtulikule läbivaatamisele, ning arvestades, et seega tuleb liikmesriikides kõigi sidusrühmade jaoks luua selgete ja asjakohaste kriteeriumide alusel õiglased, erapooletud ja tõhusad vaidluste lahendamise mehhanismid;

T.   arvestades, et komisjonil tuleks koostada täpsetel ja täielikel andmetel põhinev põhjalik mõjuhinnang kokkulepete arengu ja rakendamise ja ning meetmete kohta võimalike tagajärgede parandamiseks, ning hinnata sidusmuusikateenuste multiterritoriaalsete ja multirepertuaari litsentside ohte, võttes täiel määral arvesse kultuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset mõõdet;

U.   arvestades, et vaja on ühiseid töövahendeid ja võrreldavaid parameetreid ning õiguste ühishaldajate tegevusvaldkondade koordineerimist, mis hõlbustaks õiguste ühishaldajate koostööd ja võtaks arvesse infoühiskonna arengut;

V.   arvestades, et tervitatavad on igasugused jõupingutused, mis ergutavad konkurentsi siseturul ja edendavad Euroopa päritolu muusikateoste rahvusvahelist levitamist, olenemata sellest, missugune õiguste ühishaldaja autoriõigusi haldab, ning pidades meeles, et igasugust, nii laialdaselt tuntud kui ka vähemtuntud repertuaari, tuleb kohelda võrdselt;

W.   arvestades, et ehkki soovitusega taotletakse ainult muusikasalvestiste müügi reguleerimist võrgus, hõlmab selle ebatäpne sõnastus ka teisi sidusteenuseid (nt ringhäälinguorganisatsioonide teenuseid), mis võivad sisaldada muusikat taolistest salvestistest, kuid mida ohustab õiguskindlusetus, mida soovitus tekitab selles suhtes, millist litsentsisüsteemi taoliste teenuste puhul kohaldada, ning arvestades, et siseturule kohaldatavad tehnoloogilised lahendused peavad tooma kaasa avatust ja koostalitlusvõimet viisil, mis kaitseb nii tarbijaid kui ka õiguste valdajaid;

X.   arvestades, et suurem konkurents autoriõiguste ja sellega seotud õiguste ühishaldamises võib – juhul, kui see on õiglane ja läbipaistev – õigete asjaolude korral kaitsta Euroopa autorite positsioone (sealhulgas kohalikud autorid ja vähemuse repertuaar) muusikatööstuses ning toetada Euroopa kultuurilist mitmekesisust;

Y.   arvestades, et komisjon peaks hindama sobivaid algatusi üldsuse jätkuva laialdase juurdepääsu tagamiseks repertuaaridele, kaasa arvatud väiksemad või kohalikud, vastavalt UNESCO konventsioonile kultuuriliste väljendusviiside mitmekesisuse kaitsmise ja edendamise kohta, arvestades digitaalse ajastu omapära, kuid võttes arvesse ka selle otsest ja kaudset mõju autorite ja kultuurilise mitmekesisuse üldisele positsioonile,

1.   kutsub komisjoni üles selgitama, et 2005. aasta soovitust kohaldatakse üksnes muusikasalvestiste müügile võrgus ning nii pea kui võimalik esitama – pärast tihedat konsulteerimist huvitatud pooltega – ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt kaasotsustamismenetluses paindliku sisuga raamdirektiiv, mille eesmärgiks oleks muusikatööstuses autoriõiguse ja sellega seotud õiguste ühishaldamise reguleerimine, võttes seejuures arvesse digitaalajastu iseärasusi ja toetades õiglase kohtlemise põhimõtte alusel Euroopa kultuurilist mitmekesisust, väikesi sidusrühmi ja kohalikku repertuaari;

2.   rõhutab, et komisjoni huvitatud pooltega konsulteerimise alus peaks olema võimalikult lai, hõlmates arutellu kõiki teisi võimalusi, mitte ainult neid, mis on sätestatud soovituses ja komisjoni talituste 7. juuli 2005. aasta töödokumendis "Uurimus autoriõiguste ühist piiriülest haldamist käsitleva ühenduse algatuse kohta";

   3. mõistab ja toetab sätteid õiguste valdajate olemasoleva võimaluse kohta valida õiguste ühishaldajaid, määratleda haldamiseks loovutatavad sidusõigused ja nende territoriaalne kohaldamisala ning õigus sidusõigused tühistada või anda need üle teisele ühishaldajale ning rõhutab, et oluline on võtta arvesse ühishaldajate vahelise koostöö tõhusust, et säilitada ka väiksemate ja kohalike õiguste valdajate huve ja kaitsta nõnda kultuurilist mitmekesisust;
   4. on lisaks seisukohal, et autorite ja seega ka Euroopa kultuurilise mitmekesisuse huve saab kõige paremini teenida ausa ja läbipaistva konkurentsisüsteemi kehtestamisega, mis hoiab ära autorite sissetulekute vähendamise surve;
   5. kutsub liikmesriike ja õiguste ühishaldajaid üles tagama, et kõik õiguste valdajate kategooriad oleksid õiguste ühishaldajate hulgas õiglaselt esindatud ja seega oleks tasakaalus nende osalus sisemises otsustusprotsessis;
  6. rõhutab, et direktiivi ettepanek ei tohiks mitte mingil viisil kahjustada loometööstuste konkurentsivõimet, õiguste ühishaldajate pakutavate teenuste tõhusust ja tarbivate tööstuste konkurentsivõimet – eriti väikeseid õiguste valdajaid ja kasutajaid – ning peaks:
   tagama õiguste valdajate kaitse kõrge taseme ja võrdse kohtlemise;
   tagama, et intellektuaalomandi õigusi puudutavad Euroopa õigusliku raamistiku või ühenduse õigustiku sätted, mida tuleks regulaarselt hinnata ning vajadusel üle vaadata, omavad tõelist, märkimisväärset ja piisavat mõju kõikide õiguste valdajate kategooriate tulemuslikule kaitsele;
   põhinema solidaarsusel ja piisaval ning õiglasel tasakaalul õiguste ühishaldajate poolt hõlmatud õiguste valdajate vahel;
   rõhutama vaidluste lahendamise alternatiivsete meetodite kasutamist, et anda kõigile osapooltele võimalus vältida pikaajalisi ja kulukaid kohtumenetlusi, tagades samal ajal omanikele ja kasutajatele õiglase kohtlemise;
   tagama õiguste ühishaldajate demokraatliku, läbipaistva ja aruandluskohustust sisaldava halduskorra, kehtestades muuhulgas organisatoorsete struktuuride, läbipaistvuse, esindatuse, autoriõiguse levitamise eeskirjade, aruandluskohustuse ja õiguskaitsevahendite miinimumstandardid;
   tagama õiguste ühishaldajate tegevuse kõikehõlmavat läbipaistvust, eelkõige mis puudutab baastariifide arvutamist, halduskulusid ja tarnestruktuuri, ning vajadusel kehtestama õiguste ühishaldajate tegevuse reguleerimiseks ja järelevalveks reeglid;
   edendama loovust ja kultuurilist mitmekesisust;
   lubama üksnes ausat ja kontrollitud konkurentsi, ilma territoriaalsete piiranguteta, kuid vajalike ja kohaste kvaliteedikriteeriumidega autoriõiguse ühishaldamiseks ning õiguste väärtuse säilitamiseks;
   vältima kasutustasude määrade vähendamise survet, tagades kasutajate litsentseerimise tariifi alusel, mida kohaldatakse riigis (nn sihtriigis), kus autoriõiguse kasutamine aset leiab ning aitama saavutada õiguste valdajatele asjakohane kasutustasude määr;
   säilitama õiguste ühishaldajate kultuurilist ja sotsiaalset rolli ning samal ajal tagama, et nad haldavad õiguste valdajate vahendeid ja pakuvad õiguste kasutajatele ja õiguste valdajatele teenuseid viisil, mis tagaks võimalikult ulatuslikult nende kaitse;
   tõhususe eesmärgil edendama teabevahetust ning kehtestama kommertskasutajatele ja tootjatele kohustuse esitada õiguste ühishaldajatele vaba juurdepääsu alusel täielik ja korrektne teave, mis on vajalik õiguste valdajate kindlaks määramiseks ja nende õiguste asjakohaseks haldamiseks;
   tagama kasutajatele kõrgetasemelise õiguskindluse ning säilitama ülemaailmse repertuaari kättesaadavust ükskõik millise õiguste ühishaldaja poolt ELis väljastatavate litsentside kaudu ja tehnoloogiliste platvormide abil;
   võtma arvesse kasutajate ja turu huvisid ning tagama eelkõige väikese ja keskmise suurusega kasutajatele õigusliku kaitse, ning et vaidluste korral oleksid olemas tulemuslikud ja odavad vaidluste lahendamise meetmed, mis ei koorma lõpptarbijat asjatute õigusabi- ja kohtukuludega;
   soodustama vastastikuse esindamise kokkulepete ja kasutustasude vastastikuse sissenõudmise süsteemi alusel õiguste valdajate võimet töötada sidusmuusikateenuste valdkonnas välja uue põlvkonna ühislitsentsimise üleeuroopalised mudelid, mis on võrgukeskkonnaga paremini kohandatud, tagades samal ajal, et õiguste valdajad ei kuritarvita oma positsiooni, mis takistaks koondsüsteemset ülemaailmse repertuaari ühislitsentsimist;
   kasutama ära avatud, koostalitusvõimeliste tehnoloogiliste meetmete ning platvormide tururakendusi, mis on võimelised kaitsma õiguste valdajaid, lubades tarbijatel kasutada normaalselt nende poolt seaduslikult omandatu sisu ning arendama uusi ärimudeleid infoühiskonnas;
   piisaval määral vastama sujuvalt toimiva võrguturu tulevikuvajadustele, ohustamata ausat konkurentsi, kultuurilist mitmekesisust ega muusika väärtust;
   võtma arvesse seaduslike sidusmuusikateenuste erinevaid vorme ja kehtestama erieeskirjad nende väljaarendamise toetamiseks;
   tagama litsentseerimissüsteemide tõhususe ja sidususe (nt võimaldades ringhäälinguorganisatsioonidel omandada õigusi vastavalt selle liikmesriigi autoriõigussätetele, kust kõnealune saade pärineb) ja lihtsustama olemasolevate kollektiivlepingute pikendamist, hõlmamaks ka olemasoleva sisu siduslevitamist (nt podcasting);
   vältima turuvõimsuste ja repertuaaride ületsentraliseerimist, hoolitsedes, et suured õiguste valdajad ei annaks ainumandaati ühele või väga väikesele rühmale ühishaldajatele, tagades sellega, et ülemaailmne repertuaar jääb kõigile ühishaldajatele kättesaadavaks, võimaldades neil kasutajatele litsentse anda;
   võimaldama kasutajatel saada üleeuroopalisi litsentse igalt ülemaailmset repertuaari hõlmavalt ühishaldajalt;
   säilitama süsteemi, kus ühishaldajad oma liikmete jaoks vastastikku kasutustasusid koguvad;
   rajama konkurentsi ühishaldajate tõhususele ja pakutavate teenuste kvaliteedile, mitte õiguste valdajaile makstava tasu suurusele;
   7. on seisukohal, et vastastikkuse süsteemi täieliku toimimise tagamiseks kõigi õiguste valdajate huvides on oluline keelata kõigis liikmesriikides kasutustasude otsekogumist võimaldava ainumandaadi kõik vormid suurte õiguste valdajate ja ühishaldajate vahel, kuna see viiks riiklike õiguste ühishaldajate kiire kadumiseni ja õõnestaks vähemusrepertuaaride seisundit ning Euroopa kultuurilist mitmekesisust;
   8. toetab seisukohta, et õiguste ühishaldajal peaks olema õigus anda kus tahes Euroopa Liidus asuvatele kommertstarbijatele üleeuroopalisi ja multirepertuaari litsentse siduskasutamiseks (sealhulgas mobiiltelefonil kasutamine) õiglastel ja individuaalselt kooskõlastatud tingimustel, ühtki kasutajat diskrimineerimata; kutsub komisjoni üles koostama hinnangut sidusteenuste ülemaailmse litsentsi mõju ja tagajärgede kohta autorite majanduslikule ning sotsiaalsele olukorrale;
   9. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 276, 21.10.2005, lk 54.
(2) ELT L 376, 27.12.2006, lk 28.
(3) EÜT L 248, 6.10.1993, lk 15.
(4) ELT L 372, 27.12.2006, lk 12.
(5) EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10.
(6) ELT C 67 E, 17.3.2004, lk 293.
(7) ELT C 92 E, 16.4.2004, lk 425.
(8) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0301.
(9) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0324.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika