Euroopa Parlamendi 26. septembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Tehnoloogiainstituut (KOM(2006)0604 – C6-0355/2006 – 2006/0197(COD))

P6_TA(2007)0409 A6-0293/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0604);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 157 lõiget 3, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0355/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni, eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A6-0293/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   arvab, et komisjoni ettepaneku vastavust mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradele ei saa tagada;

3.   kutsub nõukogu üles alustama Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi nii Euroopa Tehnoloogiainstituudi (ETI) rahastamise osas, vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelisele kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1) (institutsioonidevaheline kokkulepe) punktile 47, kui ka teadmis- ja innovaatikakogukondade rahastamise osas, kasutades kõiki institutsioonidevahelise kokkuleppe pakutavaid võimalusi;

4.   tuletab meelde, et käesolev seisukoht ei piira institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 47 sätestatud menetluse tulemust, mida kohaldatakse ETI asutamise osas;

5.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. septembril 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2007, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 157 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut ║,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(3),

toimides ║ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive tegevuskavas rõhutatakse vajadust kujundada välja tingimused, mis soodustavad investeerimist teadmistesse ja innovatsiooni, et anda Euroopa Liidus konkurentsivõimele, majanduskasvule ja tööhõivele uut kasvuhoogu.

(2)  Tugeva tööstus-, konkurentsi- ja innovatsioonibaasi säilitamine Euroopas on eeskätt liikmesriikide ülesanne. Innovatsiooni kui meie ees seisva väljakutse laad ja ulatus Euroopa Liidus nõuab siiski meetmete võtmist ka ühenduse tasandil.

(3)  Ühendus peaks toetama innovatsiooni edendamist, eelkõige teadusuuringute, ║ tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi, ║elukestva õppe programmi ja struktuurifondide kaudu.

(4)  Täiendusena senisele ühenduse ja liikmesriikide poliitikale ja algatustele tuleks luua uus algatus ühenduse tasandil, mida edaspidi nimetatakse "Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiks" ("EITI"), edendades teadmiste kolmnurga – innovatsiooni, teadusuuringute ja hariduse – lõimimist üle kogu Euroopa Liidu, hõlbustades seeläbi koostööd ja teabevahetust ning tekitades eelkõige tippkeskuste ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahelist koostoimet.

5)   15. ja 16. juuni 2006. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu kutsus komisjoni valmistama ette EITI asutamise ametlikku ettepanekut, et esitada see 2006. aasta sügisel.

(6)  EITI peamiseks eesmärgiks peaks olema aidata kaasa ühenduse ja liikmesriikide innovatsioonivõime arendamisele, hõlmates kõrgete standardite kohaselt haridus-, teadusuuringute- ja innovatsioonitegevust eesmärgiga hõlbustada ja edendada võrgustike rajamist ja koostööd ning koostoime loomist innovaatikakogukondade vahel Euroopas.

(7)  Et tugevdada tõhusalt innovatsiooni, teadusuuringute ja kõrghariduse vahelisi sidemeid ning ühendusi, tuleb seada esikohale kõnealuse kolme komponendi ülekandmine tööstuslikku konteksti ja nende rakendamine ning EITI tegevus peab keskenduma peamiselt sellele.

(8)  Oma juhatuse kaudu peaks EITI määrama kindlaks Euroopas innovatsiooni ees seisvad pikaajalised strateegilised ülesanded, eelkõige trans- ja interdistsiplinaarsetes valdkondades, sealhulgas need, mis on juba Euroopa tasandil Euroopa tehnoloogiaplatvormide ja ühiste tehnoloogiaalgatuste strateegilises teadusuuringute kavas ning samuti valitsustevahelise algatuse EUREKA lähituru ühisprojektides kindlaks määratud, ning peaks pakkuma välja teadmis- ja innovaatikakogukondade (edaspidi "TIK") läbipaistva ja tippsaavutustele tugineva valikuprotsessi nendes valdkondades; juhatuse liikmeskonnas peaks olema tasakaalus äri- ning teadus-/akadeemiliste ringkondade kogemused.

(9)  EITI-le ja TIKidele tuleks tagada akadeemiline ning ettevõtlusvabadus, et neil oleks võimalik arendada välja oma ettevõtlus- ja uuendusmeelne kultuur.

(10)  Selleks, et hinnata nõuetekohaselt EITI ja TIKide tegevust ning vajaduse korral viia sisse parendusi, oleks vajalik katsejärk piiratud arvu TIKidega. Selle katsejärgu jooksul peaks EITI juhatus valima välja TIKid valdkondades, mis aitavad Euroopa Liidul tulla toime tänapäeva ja tuleviku väljakutsetega, nagu kliimamuutus, säästev liiklus, energiakasutuse tõhusus või järgmise põlvkonna info- ja sidetehnoloogia.

(11)  Et aidata kaasa konkurentsivõime suurendamisele ja tõsta Euroopa majanduse atraktiivsust ja muuta Euroopa innovatsioonivõime nähtavamaks, peaks EITI suutma tõmmata ligi partnerorganisatsioone, teadlasi ja üliõpilasi üle kogu maailma ning teha koostööd kolmandate riikide organisatsioonidega, stimuleerides teadlaste ja üliõpilaste liikuvust.

(12)  Kuna EITI on kavandatud Euroopa innovatsiooni ja teadusuuringute lipulaevaks, peaks see paiknema olemasolevate Euroopa tippkeskuste ja akadeemilise mainega keskuste lähedal, et olemasolevat infrastruktuuri parimal viisil ära kasutada.

(13)  Et tõsta oma atraktiivsust, peaks EITI koos partnerinstitutsioonidega looma asjakohase struktuuri, mis võimaldab õppijatel ja lõpetanutel saada väljaõpet ja/või tööd TIKide juhtivates partnerorganisatsioonides.

(14)  EITI peaks eelkõige toimima tippsaavutustele tuginevate pikaajaliste partnerluste kaudu inter- ja transdistsiplinaarsetes valdkondades, mis pakuvad Euroopa jaoks potentsiaalselt majanduslikku või ühiskondlikku huvi. Need partnerlused peaks välja valima EITI juhatus ja need nimetatakse TIKideks. Kuigi nad peaks olema juriidiliselt iseseisvad, peaks EITI ja TIKide vahelised suhted põhinema lepingutel, milles sätestatakse TIKide õigused ja kohustused, tagatakse piisav koordineerimise tase ning visandatakse TIKi tegevuse ja tulemuste seire- ja hindamismehhanism.

(15)  Vaja on toetada haridust kui kõikehõlmava innovatsioonistrateegia lahutamatut, kuid sageli puuduvat osa. EITI ja TIKide vahelise lepinguga tuleks ette näha, et TIKide partnerorganisatsioonideks olevate kõrgharidusasutuste kaudu antavad kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid peaksid kandma EITI märki. EITI peaks aitama kaasa oma tipptaseme märki kandvate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamisele liikmesriikides ja väljaspool Euroopa Liitu. Kõik see tegevus peab toimuma ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta)(5) kohaldamist.

(16)  EITI peaks kehtestama selged ja läbipaistvad intellektuaal- ja tööstusomandi haldamise suunised, mis peaks võtma nõuetekohaselt arvesse TIKide erinevate partnerorganisatsioonide poolt tehtud sissemakseid ning soodustama intellektuaal- ja tööstusomandi kasutamist sobivatel tingimustel, sealhulgas litsentseerimise kaudu, ning peaks pakkuma kohaseid stiimuleid EITI-le ja selle partneritele (sealhulgas asjaomastele üksikisikutele), TIKidele ja partnerorganisatsioonidele, samuti kõrvalettevõtetele ja äriotstarbelisele kasutusele. Kui tegevust rahastatakse ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogia arengu raamprogrammide alusel, tuleks kohaldada nimetatud programmide eeskirju.

(17)  Struktureeritud koostöö ja regulaarse arvamuste vahetuse kindlustamise nimel peaks EITI tagama korrapärase dialoogi TIKide ja kodanikuühiskonna vahel.

(18)  Kohased sätted, EITI vastutuse ja läbipaistvuse tagamiseks tuleks vastu võtta tema põhikirjas.

(19)  Et tagada EITI funktsionaalset autonoomiat ja sõltumatust, peaks EITI olema juriidiline isik ja haldama ise oma eelarvet, mille tulude pool peaks sisaldama ühenduse toetust ning samuti sissemakseid liikmesriikidelt ja eraorganisatsioonidelt, riiklikelt või rahvusvahelistelt organitelt ja institutsioonidelt, EITI oma intellektuaal- ja tööstusomandi haldamisega seotud tegevusest saadavat tulu ja annetusi. EITI peaks püüdma ligi tõmmata eraorganisatsioonide üha suuremat rahalist toetust.

(20)  Ühenduse subsiidiumide ja muude toetuste osas, mis tulevad Euroopa Liidu üldeelarvest, tuleks kohaldada ühenduse eelarvemenetlust.

(21)  Käesoleva määrusega kehtestatakse aastateks 2008–2013 finantsraamistik. Sellegipoolest, Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)(6) punkti 14 tähenduses ei tohiks rahastamise mõistes rakendada mitte ühtegi õigusakti, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu kaasotsustamismenetlusel ega mitte ühtegi õigusakti, mille on vastu võtnud nõukogu ja millega kaasneb Euroopa Liidu üldeelarves või finantsraamistikus sisalduvate assigneeringute ületamine, enne Euroopa Liidu üldeelarve muutmist ja vajadusel enne finantsraamistiku asjakohast läbivaatamist kooskõlas kõikidele nimetatud juhtumitele vastava menetlusega.

(22)  EITI on ühenduste asutatud asutus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(7) (edaspidi "finantsmäärus") artikli 185 lõike 1 ja institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 tähenduses ja peaks sellest tulenevalt asjakohased finantseeskirjad ise vastu võtma.

(23)  EITI juhatus peaks vastu võtma kolmeaastase jooksva tööprogrammi, mille komisjon peaks läbi vaatama, et kontrollida selle vastavust ühenduse poliitikale ja vahenditele, ning aastaaruande, sealhulgas täieliku raamatupidamisaruande, mis tuleks edastada komisjonile █, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

(24)  On kohane, et Euroopa Parlamendil, nõukogul ja komisjonil peaks olema õigus esitada arvamusi EITI tööprogrammi ning aastaaruande, sealhulgas raamatupidamisaruande kohta.

(25)  Kuna EITI asutamine on uus algatus, mille mõjud ei ole täpselt teada ning neid on raske ennustada, peaks komisjon EITI tegevuse ja mõjud ulatuslikult ja korrapäraselt läbi vaatama, võttes arvesse EITI alternatiivsed kujundamisvõimalused ja vajaduse korral tegema ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks.

(26)  Kuna ettepanek asutada EITI esitati pärast mitmeaastase finantsraamistiku ning ühenduse mitmeaastaste programmide hariduse, teadusuuringute või innovatsiooni valdkonnas vastuvõtmist kaasotsustamismenetluse teel, ei tohiks nimetatud ühenduse programmideks eraldatud rahalisi vahendeid kasutada EITI rahastamiseks ning tuleb uurida kõiki institutsioonidevahelises kokkuleppes pakutud võimalusi.

(27)  Kuna liikmesriigid eraldi ei suuda selle tegevuse eesmärke täielikult saavutada, vaid nende eesmärkide ulatuse ja riikidevahelise iseloomu tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt meetmeid kehtestada. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mida on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesolevaga asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (edaspidi "EITI"). ETI on asutus artikli 185 lõike 1 ja institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 tähenduses.

Artikkel 2

Mõisted

3)  "Osalisriik" – liikmesriik või iga riik, mis on sõlminud ühendusega EITI-ga seotud lepingu.

Artikkel 3

Eesmärk

EITI eesmärk on edendada Euroopa konkurentsivõimet ja panustada jätkusuutlikule majanduskasvule, tugevdades liikmesriikide ja ühenduse innovatsioonivõimet. Sel eesmärgil edendab ja kooskõlastab ta innovatsiooni, teadusuuringute ja kõrghariduse kõige kõrgemate astmete kohaselt.

Artikkel 4

Ülesanded

1.  Oma eesmärgi saavutamiseks teeb EITI järgmist:

2.  EITI saab volituse asutada sihtasutuse (edaspidi "EITI sihtasutus"), mille konkreetseks eesmärgiks on edendada ja toetada EITI tegevust.

█

Artikkel 5

Teadmis- ja innovaatikakogukonnad

1.  TIKid tegelevad eelkõige järgmisega:

2.  TIKidele jääb märkimisväärne üldine autonoomia oma sisekorralduse ja koosseisu ning ka täpse tegevuskava ja töömeetodite määratlemiseks.

3.  TIKide eesmärk on olla avatud uutele partnerorganisatsioonidele igal võimalusel, kui need võivad pakkuda partnerlusele lisandväärtust.

4.  TIKid on EITI suhtes juriidiliselt iseseisvad. Suhet EITI ja iga TIKi vahel reguleeritakse lepinguga.

5.  Iga TIK peab esitama EITI juhatusele kinnitamiseks äriplaani.

6.  TIKisse võivad kuuluda kolmandate riikide partnerorganisatsioonid, mis suudavad anda positiivse panuse tema eesmärgi täitmiseks.

Artikkel 6

TIKide valik

1.  EITI valib välja ja määrab partnerluse, millest saab TIK, konkurentsivõimelise, avatud ja läbipaistva protseduuri alusel. EITI võtab vastu ja avaldab TIKide valiku üksikasjalikud kriteeriumid, mis põhinevad tipptasene ja innovatsioonivõime põhimõtetel, ning valiku tegemisel osalevad välised ja sõltumatud eksperdid.

2.  Kooskõlas lõikes 1 nimetatud tipptaseme kriteeriumidega võetakse TIKide valikul eelkõige arvesse:

3.  Kooskõlas lõikes 1 nimetatud tipptaseme kriteeriumiga on igal TIKil vähemalt kolm üksteisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1906/2006 (millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad)(8) artikli 6 mõistes sõltumatut partnerorganisatsiooni, mis asuvad vähemalt kahes erinevas osalisriigis.

4.  TIK võib hõlmata EITI juhatuse heakskiidul partnerorganisatsioone, mis pole asutatud osalisriigis.

Artikkel 7

Katsejärk

1.  Hiljemalt ...(9) valib ja määrab EITI vastavuses artikli 6 sätetega kaks või kolm TIKi.

2.  EITI võib valida täiendavad TIKid pärast esimese strateegilise innovatsioonikava vastuvõtmist vastavalt artiklile 28.

Artikkel 8

Kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid

1.  EITI ja TIKi vahelises kokkuleppes nähakse ette, et kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mis antakse TIKi kaudu valdkondades, milles tegeldakse TIKi kaudu kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooniga, kannavad EITI märki.

2.  EITI julgustab TIKide partneriks olevaid kõrgharidusasutusi andma ühiseid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis peegeldavad TIKide ühendiseloomu. Need võivad siiski olla ka ühe kõrgharidusasutuse antud kraadid või siis topelt või ühised kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid.

3.  Liikmesriigid teevad TIKi-siseste ja EITI märki kandvate kõrgharidusasutuste antavate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamisel koostööd, ilma et see piiraks direktiivi 2005/36/EÜ kohaldamist.

4.  Kõik ühe TIKi partnerorganisatsioonid aitavad kaasa õppe- ja teaduspoliitikale EITI juhatuse strateegiates hõlmatud ainetes ja sektorites.

Artikkel 9

Teadlaste ja üliõpilaste liikuvus

1.  Oma tegevuste aitab EITI edendada liikuvust Euroopa kõrghariduspiirkonnas vastavalt Bologna protsessi raames sõlmitud kokkulepetele.

2.  Tagatakse TIKi tegevustele antud toetuste, eelkõige teadlastele ja üliõpilastele antud toetuste ülekantavus.

Artikkel 10

EITI sõltumatus ja kooskõla ühenduse, liikmesriikide ja valitsustevahelise tegevusega

1.  EITI tegutseb riiklikest ametiasutustest ja välistest mõjudest sõltumatult. █

2.  EITI ja TIKide tegevus peab olema kooskõlas muu ühenduse tasandil toimuva tegevusega ja vahenditega, eelkõige innovatsiooni, teadusuuringute ja kõrghariduse valdkonnas.

3.  EITI võtab asjakohaselt arvesse ka piirkondliku, riikliku ja valitsustevahelise tasandi poliitikasuundi ja algatusi, et kasutada ära parimaid lahendusi, toimivaid ideid ja olemasolevaid ressursse.

Artikkel 11

EITI organid

1.  EITI organid on:

2.  Komisjon võib määrata vaatlejad, kes võtavad osa juhatuse ja täitevkomitee █koosolekutest.

Artikkel 12

Juhatuse koosseis

1.  Juhatus koosneb määratud liikmetest, kelle hulgas on nii ärikogemusega kui ka akadeemilise ja teadusliku taustaga inimesi (edaspidi "määratud liikmed"), ja liikmetest, keda valivad ennast esindama EITI ja TIKide innovatsiooni, teadusuuringute, akadeemilise, tehnilise ja haldustöö tegijad ning üliõpilased ja doktorandid (edaspidi "valitavad liikmed").

2.  Juhatuse määratud liikmeid on 21. Nende ametiaeg on - välja arvatud lõikes 4 nimetatud juhul - kuus aastat, mida ei saa pikendada. Liikmed määrab komisjon vastavalt läbipaistvale menetlusele, mille käigus esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule valikuprotsessi kohta aruanne.

3.  Määratud liikmeid määrates võtab komisjon arvesse akadeemilise, teadusliku ja ärikogemusega inimeste tasakaalustatuse põhimõtet ning samuti soolise tasakaalu põhimõtet ja Euroopa Liidu erinevate innovatsiooni-, teadus- ja hariduskeskkondade esindatust.

4.  Kolmandik määratud liikmetest vahetatakse välja iga kahe aasta järel. Liikmed, kelle ametiaeg lõpeb pärast teist või neljandat aastat esimese juhatuse ametisse nimetamisest, määratakse loosi teel.

5.  Juhatuse valitavaid liikmeid on neli. Nende ametiaeg on kolm aastat, mida saab pikendada ühe korra. EITIst või TIKist lahkumise korral nende ametiaeg lõpeb ja nad asendatakse järelejäänud ametiaja lõpuni, kasutades sama menetlust, mida kasutati asendatava liikme puhul.

6.  Valitavate liikmete valimise ja asendamise tingimused ja korra võtab direktori ettepanekul vastu juhatus enne esimese TIKi asutamist. Nad tagavad EITI ja TIKide mitmekesise esindatuse ning võtavad arvesse EITI ja TIKide arengut.

7.  Juhul kui juhatuse liige ei saa oma ametiaega lõpuni täita, määratakse või valitakse järelejäänud ametiaega lõpule viima asendusliige, kasutades sama menetlust, mida kasutati asendatava liikme puhul.

Artikkel 13

Juhatuse ülesanded

1.  Juhatuse liikmed tegutsevad täielikus sõltumatuses EITI huvides, kaitstes selle eesmärke ja missiooni, identiteeti ja sidusust.

2.  Eelkõige on juhatusel järgmised ülesanded:

3.  Juhatus võib delegeerida konkreetsed ülesanded täitevkomiteele.

4.  Juhatus valib esimehe määratud liikmete hulgast. Esimehe ametiaeg on kolm aastat ning seda võib pikendada ühe korra.

Artikkel 14

Juhatuse toimimine

1.  Juhatus võtab reeglina otsuseid vastu kõigi liikmete lihthäälteenamusega.

Artikli 13 lõike 2 punktide a, b, c, d, e ja j ning lõike 4 alusel vastuvõetavate otsuste puhul on siiski vaja kõigi liikmete kahekolmandikulist häälteenamust.

2.  Juhatuse korralised koosolekud toimuvad vähemalt kolm korda aastas, erakorralise koosoleku saab kokku kutsuda esimees või kutsutakse see kokku vähemalt kolmandiku liikmete nõudmisel.

3.  Üleminekuperioodil koosneb juhatus ainult määratud liikmetest, kuni saab korraldada valitavate liikmete valimise pärast esimese TIKi asutamist.

Artikkel 15

Täitevkomitee

1.  Täitevkomitee koosneb viiest liikmest, kaasa arvatud juhatuse esimees, kes juhatab ka täitevkomiteed.

Neli muud liiget juhatuse esimehe kõrval valib juhatus oma määratud liikmete hulgast.

2.  Täitevkomitee koguneb regulaarselt juhatuse esimehe kutsel või direktori nõudel.

3.  Täitevkomitee võtab otsuseid vastu kõigi liikmete lihthäälteenamusega.

4.  Täitevkomitee täidab järgmisi ülesandeid:

Artikkel 16

Direktor

1.  Direktoril peavad olema EITI tegevuse valdkonnas laialdased teadmised ja hea maine. Direktori nimetab ametisse juhatus neljaks aastaks. Juhatus võib seda perioodi ühe korra nelja aasta võrra pikendada, kui seda peetakse EITI huve silmas pidades parimaks.

2.  Direktor on EITI igapäevase juhtimise eest vastutav tegevjuht ning selle seaduslik esindaja. Direktor vastutab juhatuse ees, kellele ta annab pidevalt aru EITI tegevuse arengu kohta.

3.  Eelkõige on direktoril järgmised ülesanded:

Artikkel 17

EITI töötajad

1.  EITI personal koosneb tähtajalise lepinguga otseselt EITI poolt tööle võetud töötajatest. EITI direktori ja töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi.

2.  Liikmesriigid või muud tööandjad võivad EITIsse piiratud ajaks lähetada eksperte.

Juhatus võtab vastu sätted, mis võimaldavad liikmesriikide või muude tööandjate lähetatud ekspertidel töötada EITIs ning kus määratletakse nende õigused ja kohustused.

3.  EITIs kohaldatakse töötajate suhtes õigust, mille on pädev asutus andnud töötajatega lepingute sõlmimiseks.

4.  Töötajalt võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt kahju, mida on EITI-le tekitanud tema raske eksimus oma kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega.

Artikkel 18

TIKide korraldamise ja haldamise põhimõtted

1.  Juhatus võtab vastu juhendite raamistiku, mille alusel määratakse TIKi lepingute tingimused ning nende tegevuse rahastamine, järelevalve ja hindamine. Juhend avaldatakse enne TIKide valimisprotsessi algust.

2.  Eelkõige võtab juhatus vastu järgmised juhendid:

3.  EITIga sõlmitud lepingu tingimuste raames jääb TIKidele märkimisväärne autonoomia oma sisekorralduse ning ka täpse tegevuskava ja töömeetodite määratlemiseks.

Artikkel 19

TIKide hindamise ja järelevalve põhimõtted

EITI korraldab iga TIKi tulemuste pideva järelevalve ja perioodilise sõltumatu hindamise. Hindamine peab põhinema heal haldustaval ja tulemusele orienteeritud parameetritel ning selle käigus tuleb vältida mittevajalikke formaalsusi ja menetlusega seotud aspekte.

Artikkel 20

TIKide tegevuse kestus, jätkamine ja lõpetamine

1.  Vastavalt perioodiliste hindamiste tulemustele ja teatavate valdkondade spetsiifilisusele on TIKide tavaline tegevusaeg 7 kuni 15 aastat.

2.  Juhatus võib erandkorras otsustada pikendada TIKi algselt sätestatud tegevuse kestust, kui see on kõige asjakohasem viis EITI eesmärkide saavutamiseks.

3.  Juhul kui TIKi hindamine näitab, et tulemused pole ootuspärased, võtab juhatus asjakohased meetmed, mille hulka kuuluvad TIKile antava toetuse vähendamine, muutmine või katkestamine või TIKiga lepingu lõpetamine.

Artikkel 21

EITI likvideerimine

Kui EITI otsustatakse likvideerida, siis toimub see komisjoni järelevalve all vastavalt kohaldatavatele seadustele. Lepingutes TIKidega ja EITI sihtasutuse asutamislepingus sätestatakse asjakohased reeglid sellise olukorra puhuks.

Artikkel 22

Intellektuaal- ja tööstusomandi haldamine

1.  EITI võtab vastu intellektuaal- ja tööstusomandi õiguste haldamise █juhised, mis põhinevad muu hulgas määruse (EÜ) nr 1906/2006 II peatüki 2. jaos sätestatud põhimõtetel.

2.  Nende juhiste põhjal sõlmivad iga TIKi partnerorganisatsioonid omavahel intellektuaal- ja tööstusomandi õiguste haldamise ja kasutamise lepingu, mis peavad saama juhatuse heakskiidu.

Artikkel 23

Õiguslik seisund

1.  EITI on juriidiline isik. Tal on igas liikmesriikides kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele juriidilistele isikutele antakse. Eelkõige võib ta omandada või võõrandada materiaalset või immateriaalset vara ning oma nimel kohtus esineda.

2.  EITI suhtes kohaldatakse Euroopa Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 24

Vastutus

1.  EITI kannab ainuvastutust kõikide oma kohustuste täitmise eest.

2.  EITI lepingulist vastutust reguleeritakse asjaomase lepingu sätetega ning selle lepingu suhtes kohaldatavate seadustega.

EITI sõlmitavates lepingutes peab olema sätestatud, et kohtumõistmine kuulub Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse.

3.  Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab EITI kõik kahjud, mida EITI või selle teenistujad oma kohustuste täitmisel on tekitanud, vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldpõhimõtetele.

Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse.

4.  Kõiki EITI makseid seoses lõigetes 2 ja 3 osutatud vastutusega ning nendega kaasnevaid kulusid ja väljaminekuid käsitatakse EITI kuludena ning need kaetakse EITI rahalistest vahenditest.

Artikkel 25

Läbipaistvus ja juurdepääs dokumentidele

1.  EITI tagab oma tegevuse, kaasa arvatud TIKide tegevuse, läbipaistvuse kõrge taseme. Eelkõige loob EITI kättesaadava tasuta mitmekeelse veebisaidi, kus esitatakse teavet EITI tegevuse ja üksikute TIKide tegevuste kohta.

2.  EITI avalikustab ja edastab eelarvepädevatele institutsioonidele:

3.  Piiramata lõigete 4 ja 5 kohaldamist, ei levita EITI ega TIKid kolmandatele isikutele saadud konfidentsiaalset teavet, mida on põhjendatult palutud käsitleda konfidentsiaalsena.

4.  EITI organite liikmete suhtes kehtib EÜ asutamislepingu artiklis 287 sätestatud konfidentsiaalsuskohustus.

EITI poolt käesoleva määrusega kooskõlas kogutud teabe suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)(11).

5.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele)(12) kohaldatakse EITI valduses olevate dokumentide suhtes. Juhatus võtab vastu nimetatud määruse praktilise rakendamise korra hiljemalt kuue kuu jooksul EITI asutamisest.

Artikkel 26

Vahendid

1.  EITI-t ja TIKisid rahastatakse █järgmistest allikatest:

Osalus võib olla ka mitterahaline.

2.  Kui TIK või tema partnerorganisatsioonid taotlevad toetust otse ühenduse programmidest (kaasa arvatud riskijagamisrahastu), tagab komisjon, et neid taotlusi ei eelistataks mingil moel teistele taotlustele. Selliseid toetusi ei anta tegevustele, mida ühenduse eelarvest juba rahastatakse.

3.  Vahendeid ei tohi eraldada ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendast raamprogrammist, konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammist ning elukestva õppe programmist nendeks sisseseadmis- ja/või halduskuludeks, mis on otseselt seotud EITI või TIKidega.

Artikkel 27

Tegevuse kavandamine ja aruandekohustus

1.  EITI võtab vastu:

2.  EITI esitab jooksva kolmeaastase tööprogrammi ja aastaaruande komisjonile, █Euroopa Parlamendile █, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele teadmiseks.

█

3.  EITI raamatupidamisaruandlus ja raamatupidamisarvestus vastavad üldeeskirjadele, mis on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002.

Artikkel 28

Strateegiline innovatsioonikava

1.  Hiljemalt 31. detsembriks 2011. aastal ja edaspidi iga seitsme aasta järel koostab EITI seitsmeaastase strateegilise innovatsioonikava (edaspidi "SIK") ja esitab selle komisjonile.

2.  SIK rõhutab EITI potentsiaalset majanduslikku ja ühiskondliku huvi pakkuvaid pikaajalisi strateegilisi valdkondi, mis võivad luua Euroopa Liidu tasandil parimat innovatsioonialast lisandväärtust. Konkreetsem ja üksikasjalikum strateegia koostatakse kolmeaastastes töökavades, nagu on määratletud artiklis 27, võimaldades EITI-l reageerida sisemistele ja välistele arengutele teadus-, tehnoloogia-, innovatsioonivaldkondades ja muudes asjaomastes valdkondades.

3.  SIKis võetakse arvesse EITI ja TIKide hindamise tulemused, nagu on ette nähtud artiklis 29.

4.  SIKis sisaldub ka EITI pikaajalise arengu ja rahastamise rahaliste vajaduste ja ressursside prognoos.

5.  Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad SIKi vastu komisjoni ettepanekul vastavalt asutamislepingu artiklile 251.

Artikkel 29

EITI hindamine

1.  Tulemuste kõrge kvaliteedi ja vahendite tõhusa kasutamise saavutamiseks tagab EITI, et tema tegevus, kaasa arvatud TIKide kaudu hallatav tegevus, on pideva järelevalve ja perioodilise sõltumatu hindamise all. EITI edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu hindamise tulemuste seisukohalt asjakohase teabe.

2.  Hiljemalt 31. detsembriks 2010. aastal sealt edasi iga seitsme aasta tagant korraldab komisjon EITI hindamise tulemused. Hinnang põhineb sõltumatul välishindamisel ning selles uuritakse, kuidas EITI täidab oma eesmärki. Selles käsitletakse EITI ja TIKide kõiki tegevusi ning kontrollitakse nende mõju, tõhusust, jätkusuutlikkust, tulemuslikkust ning kooskõla ühenduse poliitikaga. Hinnangus võetakse arvesse huvirühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riigi tasandil.

3.  Komisjon edastab hindamise tulemused koos kõikide ettepanekutega käesoleva määruse muutmiseks Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

4.  Juhatus võtab hindamise tulemusi asjakohaselt arvesse EITI programmides ja tegevuses.

Artikkel 30

Eelarvelised kulukohustused

Käesoleva määruse rakendamiseks ühenduse rahastamise suunavaks finantsraamistikuks kuueaastaseks perioodiks alates 1. jaanuarist 2008 määratakse 308 700 000 eurot, millele mõlemad eelarvepädevad institutsioonid peavad andma oma nõusoleku vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele, eelkõige vastavalt selle osale C ja artiklile 47. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.

Artikkel 31

Aastaeelarve ettevalmistamine ja vastuvõtmine

1.  EITI kuludeks on personalikulud, haldus- ja infrastruktuurikulud ning tegevuskulud. Halduskulud hoitakse võimalikult madalal.

2.  Eelarveaasta vastab kalendriaastale.

3.  Direktor koostab EITI järgmise aasta tulude ja kulude prognoosi ning edastab selle juhatusele.

4.  Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5.  Juhatus võtab vastu esialgse prognoosi koos esialgse kolmeaastase tööprogrammi ning asutamiskava projektiga ja edastab need 31. märtsiks komisjonile.

6.  Komisjon esitab prognoosi eelarvepädevatele institutsioonidele koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga.

7.  Komisjon sisestab vastavalt prognoosile Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse eelarveprojekti prognoosid, mida ta peab asutamiskava ja üldeelarvest antava toetuse seisukohast vajalikuks ning esitab selle mõlemale eelarvepädevale institutsioonile kooskõlas asutamislepingu artikliga 272.

8.  Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad EITI toetuseks kasutatavad assigneeringud. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu asutamiskava.

9.  Juhatus võtab vastu EITI eelarve, mis muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku kinnitamist. Vajaduse korral kohandatakse eelarvet vastavalt.

10.  Juhatus teatab mõlemale eelarvepädevale institutsioonile nii kiiresti kui võimalik oma kavatsusest läbi viia mis tahes projekt, mis oluliselt mõjutab EITI eelarve rahastamist, eelkõige mis tahes projekt seoses kinnisvaraga, näiteks hoonete ostu või rentimisega. Juhatus teatab sellest komisjonile.

11.  Iga oluline EITI eelarve muudatus vajab eelarvepädevate institutsioonide heakskiitu.

Artikkel 32

Eelarve täitmine ja kontroll

1.  Juhatus võtab vastu EITI suhtes kohaldatavad finantseeskirjad pärast konsulteerimist komisjoniga. Need ei tohi lahkneda määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 sätetest.

2.  Direktor vastutab EITI eelarve täitmise eest.

3.  EITI raamatupidamine konsolideeritakse komisjoni raamatupidamisega.

4.  EITI allub teiste Euroopa Liidu asutustega samadele eelarvekontrolli eeskirjadele.

5.  Kontrollikoda teostab kontrolli kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 2343/2002.

6.  Nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse direktori tegevusele EITI aasta n eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2 █.

Artikkel 33

Ühenduse finantshuvide kaitse

1.  Et võidelda pettuste, korruptsiooni ja ebaseadusliku tegevuse vastu, kohaldatakse EITI suhtes täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta)(13).

2.  EITI liitub 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust.(14) Juhatus vormistab selle liitumise ametlikult ja võtab vastu vajalikud meetmed, et hõlbustada sisejuurdluste läbiviimist OLAFi poolt.

3.  Kõigis EITI vastuvõetud otsustes ja sõlmitud lepingutes tuleb selgesõnaliselt sätestada, et OLAF ja kontrollikoda võivad kontrollida kõikide ühenduse raha saanud töövõtjate ja alltöövõtjate dokumente kohapeal, sealhulgas lõplike abisaajate tööruumides.

4.  Lõigete 1, 2 ja 3 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis EITI sihtasutuse suhtes.

Artikkel 34

Läbivaatamisklausel

Hiljemalt 31. detsembriks 2010. aastal ning sealt edasi iga seitsme aasta tagant annab komisjon aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse rakendamise ja EITI tegevuse kohta. Aruandes sisaldub hinnang EITI lisandväärtuse kohta, selle vastastikuse täiendavuse kohta olemasolevate riiklike ja ühenduse vahenditega, millega toetatakse innovatsiooni, teadusuuringuid ja kõrgharidust, ning oma eesmärkide täitmise kohta vastavalt artiklis 3 sätestatule. Selle aruande põhjal teeb asjakohased ettepanekud määruse muutmiseks.

Komisjoni aruandes võetakse arvesse artiklis 27 sätestatud juhatuse iga-aastaseid aruandeid ja artiklis 29 sätestatud välishindamisi.

█

Artikkel 35

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

║ ,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

█

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (2) ELT C 161, 13.7.2007, lk 28. (3) ELT C 146, 30.6.2007, lk 27. (4) Euroopa Parlamendi 26. septembri 2007. aasta seisukoht. (5) ║ ELT L 255, 30.9.2005, lk 22. Direktiivi on muudetud nõukogu direktiiviga 2006/100/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141). (6) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (7) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1). (8) ELT L 391, 30.12.2006, lk 1. (9) * 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist. (10) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72. Parandus EÜT L 2, 7.1.2003, lk 39. (11) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1. (12) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43. (13) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1. (14) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

Euroopa Parlamendi 26. septembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu 6. detsembri 1993. aasta direktiivi 93/109/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel (KOM(2006)0791 – C6-0066/2007 – 2006/0277(CNS))

P6_TA(2007)0410 A6-0267/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0791);

–   võttes arvesse komisjoni teatist (KOM(2006)0790)(1);

–   võttes arvesse otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitlevat 20. septembri 1976. aasta akti(2);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta(3);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta(4) artiklit 39;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 19 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0066/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0267/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud Muudatusettepanek 1 PÕHJENDUS 1 (1)  Pidades silmas komisjoni aruannet nõukogu direktiivi 93/109/EÜ (millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel) kohaldamise kohta 2004. aasta valimistel, tuleks muuta kõnealuse direktiivi teatavaid sätteid. (1)  Pidades silmas komisjoni aruannet nõukogu direktiivi 93/109/EÜ (millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel) kohaldamise kohta 2004. aasta valimistel, tuleks muuta kõnealuse direktiivi teatavaid sätteid. Liidu kodakondsus tagab samad õigused kõikidele ELi kodanikele, hoolimata sellest, kas nad on sündinud või elavad Euroopa Liidus või kolmandas riigis. Ühenduse institutsioonid peavad seega tagama, et teises liikmesriigis elavatel liidu kodanikel oleks võimalik Euroopa Parlamendi valimistel oma õigusi kasutada. Muudatusettepanek 2 PÕHJENDUS 1 A (uus) (1 a)  Inimeste järjest kasvav liikuvus üle liidu sisepiiride kinnitab vajadust kindlustada nii Euroopa Parlamendi kui ka kohalike valimiste korral täielikult ülekantavad demokraatlikud õigused ning vajadust tagada, et kodanikud ei kaota oma demokraatlikke õigusi seepärast, et nad ei ela oma liikmesriigis. Muudatusettepanek 3 PÕHJENDUS 2 A (uus) (2 a)  Viimane keeld on rangem kui vaja, et tagada liidu kodanikele kaitse kodakondsuse alusel diskrimineerimise eest, kui nad kasutavad õigust kandideerida. Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, kas lubada kandidaatidel kandideerida samadel valimistel rohkem kui ühes riigis, ja poliitilistele erakondadele peaks jääma õigus otsustada, kas soodustada sellist mitmekordset kandideerimist. Muudatusettepanek 4 PÕHJENDUS 2 B (uus) (2 b)  Otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitlevas 20. septembri 1976. aasta aktis1 sätestatakse, et kui esmastes õigusaktides ei öelda teisiti, lähtutakse valimisseaduse puhul siseriiklikest õigusnormidest; lisaks sellele keelatakse esmastes õigusaktides selgesõnaliselt mitmekordne hääletamine, kuid mitmekordse kandideerimise probleemi ei käsitleta. ––  –––– 1 EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5. Akti on viimati muudetud nõukogu otsusega 2002/772/EÜ, Euratom (EÜT L 283, 21.10.2002, lk 1.). Muudatusettepanek 5 PÕHJENDUS 3 A (uus) (3 a)  Kandideerimisõiguse äravõtmise kohustuslik tunnustamine elukohaliikmesriigi poolt on lisatingimus selle õiguse kasutamiseks, mida ei ole ette nähtud EÜ asutamislepingu artikli 19 lõike 2 sätte ega mõttega. Elukohaliikmesriigil peaks olema õigus tuvastada, kas isikult oleks siseriiklike õigusnormide alusel samadel asjaoludel ja samal viisil kandideerimisõigus ära võetud, ja otsustada ise, kas tunnustada päritoluliikmesriigis kehtivat õiguste äravõtmist. Muudatusettepanek 6 PÕHJENDUS 3 B (uus) (3 b)  Nõukogu ei tohiks minna esmaste õigusaktide sätetes esitatud kavatsusest kaugemale ning üksikasjalik kord, mis nähakse ette direktiivis 93/109/EÜ vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 19 lõikele 2, peaks olema vajalik vaid selleks, et kasutada kahte ettenähtud õigust (õigust hääletada ja kandideerida teises liikmesriigis) ja sellega ei tohiks kehtestada tingimusi nende õiguste kasutamiseks lisaks neile, mis on sätestatud elukohariigi seaduses. Muudatusettepanek 7 PÕHJENDUS 5 (5)  Seepärast tuleks tühistada kandidaatide kohustus esitada kõnealune tõend ning asendada see asjakohase märkega ametlikus avalduses, mille nad peavad esitama. (5)  Seepärast tuleks tühistada kandidaatide kohustus esitada kõnealune tõend ning asendada see asjakohase valikulise märkega ametlikus avalduses, mille nad peavad esitama. Muudatusettepanek 8 PÕHJENDUS 6 (6) elukohaliikmesriigid peaksid olema kohustatud teavitama avaldusest päritoluliikmesriiki tagamaks, et kandidaatidelt ei ole selles liikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud; välja jäetud Muudatusettepanek 9 PÕHJENDUS 9 (9)  Seepärast tuleks teabevahetuse nõue tühistada, kuid säilitada kohustus esitada avaldus, milles valija või kandidaat kohustuks hääletama või kandideerima ainult elukohaliikmesriigis. (9)  Seepärast tuleks teabevahetuse nõue tühistada, kuid säilitada kohustus esitada avaldus, milles valija kohustuks hääletama ainult elukohaliikmesriigis. Muudatusettepanek 10 PÕHJENDUS 10 (10)  Selleks et vähendada topelthääletamist või -kandideerimist ja et isikud, kellelt on hääletamis- või kandideerimisõigus ära võetud, ei saaks neid õiguseid kasutada, peavad elukohaliikmesriigid võtma vajalikud meetmed ja määrama käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste rikkumise korral kohaldatava asjakohase karistuse. (10)  Selleks et tagada liidu kodanike poolt esitatud ja direktiiviga ette nähtud ametlikes avaldustes esinevate ebatäpsuste korral asjakohaste sanktsioonide kehtestamine, peavad elukohaliikmesriigid võtma vajalikud meetmed. Muudatusettepanek 11 PÕHJENDUS 10 A (uus) (10 a)  Liikmesriigil on lähtuvalt direktiivi nr 93/109/EÜ artiklist 12 kohustus teavitada liidu kodanikke täielikult nende õigusest hääletada ja kandideerida oma elukohaliikmesriigis aegsasti enne Euroopa Parlamendi valimisi; Euroopa Parlament ja komisjon ning poliitilised erakonnad nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil peaksid toetama liikmesriike selleks parima meetodi valikul, et aidata tõsta valimistel osalemise aktiivsust. Muudatusettepanek 12 PÕHJENDUS 11 (11)  Oma aruandes muudetud direktiivi 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kohaldamise kohta peab komisjon liikmesriikide edastatud teabest lähtudes hindama topelthääletamise ja -kandideerimise juhtude esinemissagedust, võttes eelkõige aluseks liikmesriikides pärast valimisi tehtud kontrollide tulemusi. (11)  Oma aruandes muudetud direktiivi 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kohaldamise kohta peab komisjon liikmesriikide edastatud teabest lähtudes hindama mitmekordse hääletamise juhtude esinemissagedust, võttes eelkõige aluseks liikmesriikides pärast valimisi tehtud kontrollide tulemusi. Muudatusettepanek 13 PÕHJENDUS 12 (12) kõikide häälte ja kandidatuuride süstemaatiline kontrollimine oleks tuvastatud probleemide suhtes ebaproportsionaalne ja küsimusi tekiks ka seoses kontrolli teostamisega, sest liikmesriikidel puudub ühtne elektrooniline meetod tegelikku valimisaktiivsust ning esitatud kandideerimistaotlusi käsitlevate andmete registreerimiseks ja säilitamiseks; seepärast peaksid liikmesriigid keskenduma ainult nende juhtude kontrollimisele, mille puhul topelthääletamise või -kandideerimise tõenäosus on suurem, (12)  Kõikide häälte süstemaatiline kontrollimine oleks tuvastatud probleemide suhtes ebaproportsionaalne ja küsimusi tekiks ka seoses kontrolli teostamisega, sest liikmesriikidel puudub ühtne elektrooniline meetod tegelikku valimisaktiivsust käsitlevate andmete registreerimiseks ja säilitamiseks; seepärast peaksid liikmesriigid keskenduma ainult nende juhtude kontrollimisele, mille puhul mitmekordse hääletamise tõenäosus on suurem, Muudatusettepanek 14 ARTIKLI 1 PUNKT 1 A (uus) Artikkel 3 (direktiiv 93/109/EÜ) 1 a)  Artikkel 3 asendatakse järgmisega: "Artikkel 3 Isikul, kes kontrollpäeval: a) on liidu kodanik asutamislepingu artikli 17 lõike 1 tähenduses; b) ei ole elukohaliikmesriigi kodanik, aga vastab seoses valimis- ja kandideerimisõigusega samadele tingimustele, mida see riik seadusega kehtestab oma kodanike suhtes, on õigus elukohaliikmesriigis valida ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel, kui vastavalt artiklitele 6 ja 7 ei ole elukohaliikmesriik temal nende õiguste kasutamist takistanud. Kui elukohaliikmesriigi kodanike kandideerimise puhul eeldatakse, et nad on olnud kodanikud teatava miinimumperioodi jooksul, loetakse liidu kodanikud, kes sama pika perioodi jooksul on olnud ühe liikmesriigi kodanikud, sellele tingimusele vastavateks." Muudatusettepanek 15 ARTIKLI 1 PUNKT 1 B (uus) Artikli 4 lõige 2 (direktiiv 93/109/EÜ) 1 b)  Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega: "2. Ühenduse valijad võivad kandideerida samadel valimistel enam kui ühes liikmesriigis, kui elukohaliikmesriigi seadus seda võimalust oma kodanike puhul ei välista ja ühenduse valija vastab teise asjaomase liikmesriigi seaduses ette nähtud kandideerimisõigusega seotud tingimustele." Muudatusettepanek 16 ARTIKLI 1 PUNKTI 2 ALAPUNKT -A (uus) Artikli 6 lõige 1 (direktiiv 93/109/EÜ) -a) lõige 1 asendatakse järgmisega: "1. Elukohaliikmesriik võib sätestada, et liidu kodanikel, kellelt on kandideerimisõigus päritoluliikmesriigi siseriikliku seaduse alusel mõne tsiviil- või kriminaalõigusliku üksikotsusega ära võetud, takistatakse selle õiguse kasutamist elukohaliikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel, kui nimetatud riigi siseriikliku seaduse alusel oleks neilt see õigus ära võetud sama väärteo eest ja samal viisil." Muudatusettepanek 17 ARTIKLI 1 PUNKTI 2 ALAPUNKT A Artikli 6 lõige 2 (direktiiv 93/109/EÜ) 2.  Elukohaliikmesriik kontrollib, kas liidu kodanikelt, kes on avaldanud soovi kasutada seal oma kandideerimisõigust, ei ole kõnealust õigust päritoluliikmesriigis mõne tsiviil- või kriminaalõigusliku üksikotsusega ära võetud.. 2.  Elukohaliikmesriik võib kontrollida, kas liidu kodanikelt, kes on avaldanud soovi kasutada seal oma kandideerimisõigust, ei ole kõnealust õigust päritoluliikmesriigis mõne tsiviil- või kriminaalõigusliku üksikotsusega ära võetud. Muudatusettepanek 18 ARTIKLI 1 PUNKTI 2 ALAPUNKT B Artikli 6 lõige 3 (direktiiv 93/109/EÜ) 3.  Käesoleva artikli lõike 2 rakendamiseks teavitab elukohaliikmesriik päritoluliikmesriiki artikli 10 lõikes 1 nimetatud avaldusest. Sel eesmärgil antakse päritoluliikmesriigist asjakohane ja tavaliselt kättesaadav teave õigeaegselt ja sobival viisil; niisugune teave võib sisaldada üksnes üksikasju, mis on tingimata vajalikud käesoleva artikli rakendamiseks ja mida võib kasutada ainult sellel eesmärgil. Kui antud teave lükkab avalduse sisu ümber, võtab elukohaliikmesriik asjakohased meetmed, et mitte lubada kõnealusel isikul kandideerida. 3.  Käesoleva artikli lõike 2 rakendamiseks võib elukohaliikmesriik päritoluliikmesriiki teavitada artikli 10 lõikes 1 nimetatud avaldusest. Sel eesmärgil antakse päritoluliikmesriigist asjakohane ja tavaliselt kättesaadav teave õigeaegselt ja sobival viisil; niisugune teave võib sisaldada üksnes üksikasju, mis on tingimata vajalikud käesoleva artikli rakendamiseks ja mida võib kasutada ainult sellel eesmärgil. Muudatusettepanek 19 ARTIKLI 1 PUNKT 2 A (uus) Artikkel 7 (direktiiv 93/109/EÜ) 2 a)  Artikkel 7 asendatakse järgmisega: "Artikkel 7 1.  Elukohaliikmesriik võib sätestada, et liidu kodanikel, kellelt on õigus hääletada päritoluliikmesriigi siseriikliku seaduse alusel mõne tsiviil- või kriminaalõigusliku üksikotsusega ära võetud, takistatakse selle õiguse kasutamist elukohaliikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel, kui neilt oleks see õigus võetud ära selle riigi siseriikliku seaduse alusel sama väärteo eest ja samal viisil. 2.  Käesoleva artikli lõike 1 rakendamiseks võib elukohaliikmesriik päritoluliikmesriiki teavitada artikli 9 lõikes 2 nimetatud avaldusest. Sel eesmärgil antakse päritoluliikmesriigist asjakohane ja tavaliselt kättesaadav teave õigeaegselt ja sobival viisil; niisugune teave võib sisaldada üksnes üksikasju, mis on tingimata vajalikud käesoleva artikli rakendamiseks ja mida võib kasutada ainult sellel eesmärgil. 3.  Päritoluliikmesriik võib õigeaegselt ja sobival viisil esitada elukohaliikmesriigile igasugust käesoleva artikli rakendamiseks vajalikku teavet." Muudatusettepanek 20 ARTIKLI 1 PUNKTI 3 ALAPUNKT -A (uus) Artikli 10 lõike 1 punkt b (direktiiv 93/109/EÜ) -a) lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega: "b)vajaduse korral, et ta kandideerib Euroopa Parlamenti mõnes teises liikmesriigis, ja" Muudatusettepanek 21 ARTIKLI 1 PUNKTI 3 ALAPUNKT A Artikli 10 lõike 1 punkt d (direktiiv 93/109/EÜ) (d) et temalt ei ole päritoluliikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud. välja jäetud Muudatusettepanek 22 ARTIKLI 1 PUNKTI 3 ALAPUNKT C Artikli 10 lõige 3 (direktiiv 93/109/EÜ) (c) senisest lõikest 3 saab lõige 2; c) senisest lõikest 3 saab lõige 2 ja seda muudetakse järgmiselt: "Elukohaliikmesriik võib ühenduse kandideerimisõigusega kodanikelt nõuda ka kehtiva isikut tõendava dokumendi esitamist. Ta võib lisaks nõuda, et ühenduse kodanik nimetaks kuupäeva, millest alates ta on liikmesriigi kodanik, ja teataks, kas temalt on ära võetud kandideerimisõigus päritoluliikmesriigis." Muudatusettepanek 23 ARTIKLI 1 PUNKT 4 Artikli 13 lõige 1(direktiiv 93/109/EÜ) 1.  Elukohaliikmesriik võtab asjakohased meetmed tagamaks, et artikli 9 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 1 viidatud ametlikus avalduses esinevate ebatäpsuste suhtes, mille tagajärjel rikutakse käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, rakendatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi. 1.  Elukohaliikmesriik võtab asjakohased meetmed tagamaks, et artikli 9 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 1 viidatud ametlikus avalduses esinevate ebatäpsuste suhtes rakendatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

(1) 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised: komisjoni aruanne Euroopa Liidu kodanike elukohaliikmesriigis valimistel osalemise (direktiiv 93/109/EÜ) ja valimiskorra kohta (otsus 76/787/EMÜ, mida on muudetud otsusega 2002/772/EÜ, Euratom). (2) EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5. (3) ELT L 297, 15.11.2003, lk 1. (4) EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.

Euroopa Parlamendi 26. septembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse erand määrusest (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskaavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) seoses maa tootmisest kõrvaldamisega 2008. aastal (KOM(2007)0523 - C6-0302/2007 - 2007/0194(CNS))

P6_TA(2007)0411 RC-B6-0036/2005

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0523);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0302/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 134;

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui ta kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Parlamendi muudatusettepanekud Muudatusettepanek 7 Põhjendus 3 (3)  Seetõttu on asjakohane võimaldada 2008. aastal kasutada tootmisest kõrvaldatud maad põllumajanduslikul otstarbel, (3)  Seetõttu on asjakohane võimaldada 2008. ja 2009. aastal kasutada tootmisest kõrvaldatud maad põllumajanduslikul otstarbel, Muudatusettepanek 10 Põhjendus 3 a (uus) (3 a)  Maa tootmisest kõrvaldamine mõjub positiivselt pinnase kvaliteedile ja bioloogilisele mitmekesisusele. Seetõttu tuleb analüüsida maa tootmisest kõrvaldamise kaotamise tagajärgi ja nimetatud positiivse mõju säilitamise vahendeid. Muudatusettepanek 9 Artikkel 1 Erandina määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 54 lõikest 3 ei ole põllumajandustootjad maa tootmisest kõrvaldamise õigustega kindlaksmääratud summa saamiseks kohustatud 2008. aastal jätma tootmisest kõrvale maad, mis vastab kõnealustele õigustele. Erandina määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 54 lõikest 3 ei ole põllumajandustootjad maa tootmisest kõrvaldamise õigustega kindlaksmääratud summa saamiseks kohustatud 2008. ja 2009. aastal jätma tootmisest kõrvale maad, mis vastab kõnealustele õigustele. Muudatusettepanek 11 Artikkel 1 a (uus) Artikkel 1 a Eesmärgiga valmistada ette ühise põllumajanduspoliitika tulevikku, viib komisjon läbi maa tootmisest kõrvaldamise kaotamise keskkonnamõju hindamise.

Euroopa Parlamendi 26. septembri 2007. aasta resolutsioon toodete, eelkõige mänguasjade ohutuse kohta

P6_TA(2007)0412 RC-B6-0351/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu 3. mai 1988. aasta direktiivi 88/378/EMÜ mänguasjade ohutust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(1) (mänguasjade direktiiv);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta(2);

–   võttes arvesse komisjoni teaduskomiteede arvamusi ja komisjoni tehtud uurimusi mänguasjade ohutuse kohta;

–   võttes arvesse kehtivaid rahvusvahelisi kokkuleppeid kolmandate riikidega tooteohutuse ja eriti mänguasjade ohutuse valdkonnas;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et ELi avalikkuses on tekitanud muret rida ohtlike ja tervist kahjustavate mänguasjadega seotud ulatuslikke vabatahtlikke toodete tagasivõtmisi 2007. aasta augustis ja septembris;

B.   arvestades, et kõnealused tagasivõtmised on tõstnud teadlikkust probleemist, et toodete ühtlustamisele ja ELi turujärelevalve süsteemile vaatamata toodetakse, imporditakse ja turustatakse ELis siiski ohtlikke tooteid;

C.   arvestades, et vastutus kõrgetasemelise tarbijakaitse eest on poliitiline ja sotsiaalne prioriteet, mis lasub seadusandjal, kes peab tagama tooteohutuse kogu ettevõtjate ahela (tarnijad, tootjad ja importijad) ulatuses;

D.   arvestades, et need vabatahtlikud turult tagasivõtmised on tingitud osalt vigastustest, osalt asjassepuutuvate ettevõtjate järelevalvest, kuid mitte tõhusast turujärelevalvest; arvestades tõsist muret, et mitte kõik tootjad ja importijad ei käitu vastavalt eeskirjadele;

E.   arvestades, et 48 % 2006. aastal tuvastatud ohtlikest toodetest on pärit Hiinast, 21 % EL25st ja 17 % on tundmatu päritoluga; arvestades, et 24 % kõikidest tuvastatud ohtlikest toodetest on laste mänguasjad; arvestades, et väga suur osa ELis turustatavatest mänguasjadest on pärit Hiinast;

F.   arvestades, et ohtlike mänguasjade turult tagasivõtmine on täiesti õigustatud, kuid see on üksnes viimane abinõu, mis ei taga tõhusat tarbijakaitset, sest lisaks asjaolule, et tihti toimub tagasivõtmine liiga hilja, on mänguasjade keskmine tagastamismäär väga väike, mis tähendab, et valdav osa ohtlikest mänguasjadest jääb tavaliselt tarbijate kätte;

G.   arvestades, et järelevalve turgude ja ELi importimise üle ning puudusega toodete turustamise keelustamine kuuluvad liikmesriikide vastutusalasse;

H.   arvestades, et komisjon on esitanud ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega sätestatakse toodete turustamise ühine raamistik (KOM(2007)0053), ja ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega (KOM(2007)0037),

1.   palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta kõik vajalikud õigus- ja haldusmeetmed tagamaks, et ELis turustatavad tarbekaubad vastavad täielikult olemasolevatele ELi standarditele ega kujuta endast ohtu tarbijate tervisele ja turvalisusele;

Mänguasjade direktiivi läbivaatamine

2.   palub komisjonil esitada mänguasjade direktiivi kavandatav läbivaadatud versioon 2007. aasta lõpuks ning kanda hoolt, et läbivaadatud direktiiv sisaldab tõhusaid ja tulemuslikke tooteohutuse nõudeid; kuna mänguasjade direktiivi juures on oluline osa rahvatervise ja tarbijakaitsega seotud kaalutlustel, on arvamusel, et on vaja senisest palju selgemaid sätteid tooteohutuse tagamiseks ning selleks, et anda tarbijatele kindlust toodete kasutamise ohutuse osas;

3.   palub komisjonil järgida mänguasjade direktiivi läbivaatamisel lähenemisviisi, mille puhul konkreetsed põhinõuete rakendusmeetmed tuleb vastu võtta komiteemenetluse kontrolliga regulatiivmenetluse abil, võimaldades Euroopa Parlamendil teataval määral kontrollida mänguasjade ohutust reguleerivate sätete rakendamist;

4.   palub komisjonil mänguasjade direktiivi uue versiooni ettepanekus keelustada tingimusteta teatavad ohtlikud kemikaalid, näiteks 1., 2. või 3. kategooria kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised ained, samuti muud samavõrd ohtlikud mürgised ained, näiteks sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad, sensibiliseerijad ja lõhnaained;

5.   palub komisjonil parandada mänguasjade direktiivi jõustamismeetmeid, muu hulgas sätestades tulemuslikud karistused mittetäitmise eest;

CE-vastavusmärgise ja muude märgiste kontroll

6.   palub komisjonil tagada, et CE-vastavusmärgis on ELi tehniliste õigusaktide täitmise tagatis, ning rõhutab, et CE-vastavusmärgise isereguleerivat olemust arvestades ei olnud märgis kunagi mõeldud kogu ELi hõlmava ohutusmärgisena;

7.   nõuab tungivalt, et komisjon hindaks lisandväärtust, mida annaks ettevõtjatele CE-vastavusmärgist täiendava Euroopa ühise tarbijaohutusmärgise loomine, mis aitaks tarbijatel teha kaupade vahel teabel põhinevaid valikuid;

8.   rõhutab, et see Euroopa tarbijaohutusmärgis peab olema vabatahtlik ning peaks asendama kõiki riiklikke ohutusmärgiseid, juhul kui tootja selle kasutusele võtab;

9.   ergutab komisjoni koos liikmesriikidega jõuliselt sekkuma, et kaitsta tarbijate õigusi, kui on tõendeid välistootjate või importijate poolse pettuse ja/või petliku või eksitava päritolumärgistuse kasutamise kohta;

10.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tugevdaksid CE-vastavusmärgise usaldatavust, võttes kiiresti vastu esitatud õigusloome ettepanekud, millega nähakse ette senisest tugevam kontroll ja turujärelevalve, mida toetavad asjakohased tollijärelevalve- ja jõustamismehhanismid;

11.   palub komisjonil muuta selgemaks tootjate ja importijate vastutus CE-vastavusmärgise kuritarvitamise korral; on seisukohal, et tuleks kehtestada asjakohased karistused, mida kohaldatakse kuritarvitamise korral; nõuab, et karistused peaksid kehtima ka muude vabatahtlike märgiste kuritarvitamise suhtes;

RAPEX süsteem

12.   palub komisjonil suurendada ühenduse kiire teabevahetuse süsteemi (RAPEX süsteem) tõhusust, mis võimaldaks liikmesriikidel tuvastada võimalikult suure hulga ohtlikke tooteid, et lasta need turult eemaldada või tagasi võtta;

13.   palub komisjonil lisada RAPEX süsteemi järelevalve ja aruandlus, et oleks võimalik mõõta toodete turult tagasivõtmiste tulemuslikkust;

Toodete jälgitavus ja võltsimisvastased meetmed

14.   on seisukohal, et tarbijatel on õigus teada ELi imporditud toodete päritolu ning et järelevalveasutustel peab olema piisavalt teavet, mille abil toodete päritolu kindlaks teha;

15.   palub nõukogul viivitamatult nõustuda komisjoni ettepanekuga võtta vastu nõukogu määrus teatavate kolmandatest riikidest Euroopa Liitu imporditud kaupade päritoluriigi märkimise kohta (KOM(2005)0661);

16.   märgib, et võltsitud tooted kujutavad tarbijate turvalisusele üha suuremat ohtu, ning palub nõukogul ja komisjonil tõhustada teabevahetust ja piiriülest koostööd, et kontrollida võltsitud toodete importi ja need hävitada;

Ohtlike tarbekaupade impordi keelustamine

17.   palub, et komisjon selgitaks üksikjuhtude kaupa impordikeelu menetlust ohutusnõuete regulaarse eiramise korral;

18.   nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks oma volitusi keelustada ohtlikuks osutunud tarbekaubad turul;

Koostöö Hiina ja muude kolmandate riikidega

19.   palub komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada koostööd peamiste tarbekaupu ELi eksportivate kolmandate riikide vastavate ametiasutustega, eelkõige Hiina kvaliteedikontrolli, inspekteerimise ja karantiini peavalitsusega (AQSIQ), eelkõige andes tehnilist abi tervishoiu- ja ohutuseeskirjade rakendamiseks ja tollikoostöö parandamiseks;

20.   palub komisjonil osutada kolmandate riikide ametiasutustele tehnilist abi tervishoiu- ja ohutuseeskirjade rakendamiseks kogu tootmisahela ulatuses ning kontrolli- ja tollialase koostöö parandamiseks;

21.   palub komisjonil selgitada, milline on tema praegune kaubanduspoliitika potentsiaalsete ohtlike toodete osas üldiselt ja eelkõige mänguasjade ning tekstiilitoodete osas, ja kuidas komisjon kavatseb kehtivate eeskirjade piiravat kohaldamist kooskõlastada mõjuva vajadusega kaitsta Euroopa kodanike õigust tervislikele toodetele;

22.   palub komisjonil lisada ühtsed tervishoiu- ja ohutusstandardid uue põlvkonna partnerlus- ja koostöölepingute ja vabakaubanduslepingute üle peetavate läbirääkimiste päevakorda ning luua järelevalvemehhanismid, et jälgida kõnealuste standardite täitmist;

23.   kutsub liikmesriike üles tegema turujärelevalve ja tooteohutuse valdkonnas aktiivselt koostööd kõikide kaubanduspartneritega; palub Atlandi-ülesel majandusnõukogul lisada need küsimused käsitletavate teemade loetellu;

Liikmesriikide roll

24.   palub liikmesriikidel tagada toodete, eriti mänguasjade ohutuse valdkonna õigusaktide range jõustamine ning suurendada jõupingutusi parandamaks turujärelevalvet ja eelkõige riiklikku kontrolli;

25.   palub liikmesriikidel teha kättesaadavaks piisavad vahendid põhjalike ja tõhusate kontrollide tegemise võimaldamiseks; palub liikmesriikidel jälgida aktiivselt kõiki märke, mis viitavad puudusega toodetele, muu hulgas katsetada kahtlaseid tarbekaupu;

26.   palub liikmesriikidel kooskõlas ühenduse õigusega kasutada kõiki neile kättesaadavaid õiguslikke võimalusi tagamaks, et nõuetele mittevastavad või ohtlikud mänguasjad ei jõua turule või eemaldatakse turult või võetakse turult tagasi;

27.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) EÜT L 187, 16.7.1988, lk 1. (2) EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.

Euroopa Parlamendi 26. septembri 2007. aasta resolutsioon Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas liikumise kohta (2007/2000(INI))

P6_TA(2007)0413 A6-0312/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut "Euroopa strateegia säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks" (KOM (2006)0105);

–   võttes arvesse ELi energiavarustuskindluse korrespondentvõrgustiku (NESCO) esimest kohtumist, mis toimus 10. mail 2007. aastal Brüsselis;

–   võttes arvesse komisjoni ja nõukogu peasekretäri/kõrge esindaja ühisdokumenti pealkirjaga "Välispoliitika, mis teenib Euroopa energiahuve", mis esitati 15. ja 16. juunil 2006 toimunud Euroopa Ülemkogule;

–   võttes arvesse oma 18. mai 2006. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus energiaühenduse lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt(1);

–   võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu energiavarustuse kindluse kohta(2);

–   võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni energiatõhususe rohelise raamatu kohta ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem(3);

–   võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatist Euroopa Ülemkogule "Energiaalased välissuhted – põhimõtetest tegudeni" (KOM(2006)0590);

–   võttes arvesse oma 14. detsembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa strateegia kohta säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks(4);

–   võttes arvesse oma 16. novembri 2006. aasta resolutsiooni Põhjamõõtme Läänemere piirkonna strateegia kohta(5), eelkõige selle II osa;

–   võttes arvesse 23. ja 24. märtsi 2006. aasta Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi seoses Euroopa energiapoliitikat käsitleva rohelise raamatu kinnitamisega Euroopa Ülemkogu poolt ning 15. ja 16. juuni 2006. aasta eesistujariigi järeldusi seoses komisjoni ja nõukogu peasekretäri/kõrge esindaja ühisdokumendiga energiavarustuskindluse välisaspektide kohta;

–   võttes arvesse 21. ja 22. juuni 2007. aasta Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi valitsustevahelise konverentsi volituse kohta koostada reformleping, millega muudetakse olemasolevaid asutamislepinguid;

–   võttes arvesse Euroopa põhiseaduse lepingut, mille kohaselt energiapoliitika on valdkond, kus liikmesriikidega on jagatud pädevus;

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Ülemkogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "Euroopa energiapoliitika" (KOM(2007)0001);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "Euroopa naabruspoliitika arendamine" (KOM(2006)0726);

–   võttes arvesse 8. ja 9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi ja Euroopa Ülemkogu Euroopa energiapoliitika tegevuskava aastateks 2007–2009;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "Musta mere sünergia – uus piirkondlik koostööalgatus" (KOM (2007)0160);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A6–0312/2007),

A.   arvestades, et energiavarustuskindlust tuleb pidada terve Euroopa Liidu turvalisuse põhielemendiks, samuti oluliseks elemendiks Euroopa majandus- ja sotsiaalarengu saavutamises, milleks asutamislepingutes puudub siiani õiguslik alus;

B.   arvestades, et praegu sõltutakse energiavarustuse osas üha enam üsna ebastabiilsetest ja ebademokraatlikest riikidest ning sellest tulenevalt on üksnes riigi tasandil tehtavad jõupingutused energiavarustuskindluse tagamiseks osutunud ebapiisavaks ja need ei taga kõigi ELi liikmesriikide pikaajalisi huve; arvestades, et ELi energiaalane välispoliitika on tihedalt seotud energiaalase sisepoliitikaga ning tuleb luua ühine energiapoliitika nii siseturu korralduse kui ka väliste aspektide suhtes, mis arvestaks kõikide liikmesriikide poliitiliste ja majanduslike huvidega;

C.   arvestades, et ELi praegune haavatavus ja suur energiasõltuvus autoritaarsete riigikordadega riikidest kahjustavad tõsiselt usaldusväärse, tõhusa ja järjekindla ühise välis- ja julgeolekupoliitika arendamist, pidades eelkõige silmas nende väärtuste austamist ning toetamist ja edendamist, millele EL rajatud on;

D.   arvestades, et ELi sisese energiaturu põhimõtted võiksid olla aluseks konstruktiivsele poliitikale ELi välismaiste energiapartneritega, võttes arvesse asjaomaste kolmandate riikide eripära, eriti säästva energeetika arendamiseks, kaasa arvatud energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate arendamine;

E.   arvestades, et taskukohaste ja prognoositavate hindadega varustuskindlus tuleb tagada ELi tasandil, tehes jõuliselt poliitilist koostööd ning kujundades energia siseturu välja energiasektori edasise liberaliseerimise teel;

F.   arvestades, et energiaga varustamist on kasutatud poliitilise surve avaldamiseks transiidi- ja saajariikidele;

G.   arvestades, et gaasisektor on käesoleval ajal väga aldis välisohtudele; arvestades, et gaasi eksportivad riigid arendavad välja tihedama koostöö uusi vorme, mis võib ohustada energiavarustuskindlust Euroopas;

H.   arvestades, et solidaarsusel, mitmekesistamisel ja säästvuse edendamisel rajanev Euroopa ühine energiaalane välispoliitika looks sünergiat, tagades varustuskindluse Euroopa Liidus, ning tõhustaks ELi tugevust, suutlikkust tegutseda välispoliitikas ja usaldusväärsust globaalse osalejana;

I.   arvestades, et on vaja tagada säästev, usaldusväärne ja taskukohane energiavarustus; arvestades, et rahvusvahelised nafta- ja gaasihinnad on väga muutlikud ning sidus ELi energiaalane välispoliitika on seetõttu ELi kodanike huvides;

J.   arvestades, et energiavarustuse alane tihe koostöö on üks tõhusamaid ja hädavajalikumaid usaldust suurendavaid meetmeid Euroopa Liidu ja naaberriikide vahelistes suhetes,

K.   arvestades, et solidaarsuse alusest energiapoliitika valdkonnas võib saada pretsedendiks tulevasele solidaarsusele muudes valdkondades ning aidata nii tugevdada ELi rolli välissuhetes;

L.   arvestades, et energiavarustuskindluse usaldusväärne riskianalüüs peaks olema osa ELi ühisest energiaalasest välispoliitikast, ja arvestades, et sellega seoses peaks hiljuti loodud NESCO mängima otsustavat rolli, mille hulka kuulub ka varajase hoiatamise süsteemiks vajaliku järelevalvesuutlikkuse tagamine;

M.   arvestades, et taastuvate energiaallikate uurimise ja kasutamise valdkonnas ja energiatõhususe valdkonnas tehtavaid ühiseid jõupingutusi tuleb kahekordistada nii ELis kui koostöös välispartnerite ja kolmandate riikidega,

1.   nõuab Euroopa ühise energiaalase välispoliitika väljatöötamist, mis aitaks oluliselt kaasa kogu ELi energiajulgeoleku tagamisele, järgides samal ajal rahvusvahelisel tasandil jätkusuutlikkuse eesmärki, andes seega ELi kodanike jaoks riiklikul tasandil tehtavatele jõupingutustele olulist lisaväärtust;

2.   on seisukohal, et energiapoliitika peab olema ühise välispoliitika integreeritud ja silmapaistev osa ning et energiapoliitikat tuleks võtta arvesse kõikides välispoliitikakontekstides;

3.   rõhutab, et ehkki liikmesriigid peaksid säilitama suveräänse õiguse teha strateegilisi valikuid energiaallikate osas, ekspluateerida oma energiavarusid ja otsustada tarnestruktuuride üle, on siiski vaja välja töötada sellised konkreetsed sätted ja lisada need asutamislepingutesse, mis viiks varustuskindlust, transiiti ja investeeringuid hõlmava Euroopa ühise energiaalase välispoliitika loomiseni ning energiatõhususe ja energia kokkuhoiu, nagu ka puhaste ja taastuvate energiaallikate edendamiseni, eelkõige suhetes nende riikidega, kelle energiatarbimine kasvab hoogsalt;

4.   nõuab energeetikale ja energiajulgeolekule sobivat asutamislepingulist alust;

5.   rõhutab, et ulatuslik Euroopa energiaalane välispoliitika peab kaasa aitama edendada ja rakendada Euroopa Liidu väärtusi ja huve ning välispoliitika põhieesmärke, eelkõige rahu tagamist ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete esmaseks pidamist; tunnistab, et ELi sõltuvus imporditud energiast mõjutab oluliselt tema sõltumatust otsuste tegemisel muudes poliitikavaldkondades;

6.   on seisukohal, et ELi jaoks on ülimalt oluline ka edaspidi juhtida võitlust ülemaailmse kliimamuutuse vastu, mis lisaks muudele riskidele võib põhjustada suurt rännet ning ohustada julgeolekut; ja täita ÜRO Kliimamuutuste Raamkonventsiooni Kyoto protokolli eesmärgid; selles kontekstis toetab täielikult jätkuvaid püüdeid koostada 2012. aasta järgne mitmepoolne raamistik, vähendamaks kasvuhoonegaaside heitmeid; on arvamusel, et ELi püüdluseid taastuvate ja puhaste energiaallikate ning energiasäästliku tehnoloogia arendamisel, sh süsiniku kogumine ja ladustamine tuleb arvestada kõikides välissuhetes;

7.   väljendab rahuolu NESCO loomise üle; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles oma tegevust ühendama, et arendada täielikult välja operatiivne tegutsemisvõime ning kasutada seda tõhusa varajase hoiatamise süsteemina energiavarustuskindlust ähvardavate ohtude puhul, samuti energiaalase teabevahetussüsteemina;

8.   toetab Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas liikumisel järkjärgulist lähenemist;

9.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles koostama 2007. aasta lõpuks sellise poliitika väljatöötamise konkreetset tegevuskava, milles oleks näidatud lühiajalised, keskmise tähtajaga ja pikaajalised eesmärgid, sihid ja sammud koos nende rakendamise konkreetse ajakavaga;

10.   kutsub komisjoni üles esitama igaaastaseid eduaruandeid eespool nimetatud eesmärkide saavutamise kohta, selleks et Euroopa Parlament saaks Euroopa ühist energiaalast välispoliitikat teraselt jälgida;

11.   kutsub komisjoni üles koostama aastaaruandeid energiasektori siseturu eeskirjade järgimise kohta, eriti seoses läbipaistvuse ja ELi konkurentsiõiguse järgimisega kolmandate riikide äriühingute, eriti peamiste tarnijate ja kõigi nende tütarettevõtete poolt; tervitab Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. märtsi 2007. aasta kohtumisel laiendatud üleskutset komisjonile hinnata kolmandatest riikidest pärit vertikaalselt integreeritud energiaettevõtete mõju siseturule, ja seda, kuidas rakendada vastastikkuse põhimõtet;

12.   toetab komisjoni kavatsust võtta asjakohased meetmed, et välistada välismaa riiklike äriühingute kontrollimatud investeeringud ELi energiasektorisse, eelkõige gaasi- ja elektri põhivõrkudesse;

13.   nõuab tihedamat koordineerimist eesistujariigi, komisjoni ja nõukogu peasekretäri/kõrge esindaja vahel, et nad saaksid ühise energiaalase välipoliitika küsimustes ühel häälel rääkida ja ühiselt tegutseda; peab vajalikuks tugevdada komisjoni ja Euroopa Parlamendi rolli energiaalase välispoliitika kujundamises eelseisval asutamislepingute läbivaatamisel; teeb ettepaneku uue reformlepingu jõustudes ning nõukogu ja komisjoni nõusolekul määrata ametisse energiaalase välispoliitika kõrge ametnik, kes kaksikfunktsioonis tegutseks liidu välis- ja julgeolekupoliitika hiljuti loodud ja tugevdatud kõrge esindaja, komisjoni asepresidendi volitusel, olles seega seotud nii nõukogu kui ka komisjoniga, ja kes peaks vastutama Euroopa ühise energiaalase välispoliitikaga seotud poliitikasuuniste koordineerimise eest, seega parandades ELi võimet kaitsta oma energiavarustuskindluse alaseid huve läbirääkimistel ELi välispartneritega;

14.   on veendunud, et energiaharta leping peaks olema Euroopa ühise energiaalase välispoliitika nurgakivi, kuna see on rahvusvahelise üldsuse energiasektori koostöö edendamise kõige olulisem vahend, mis paneb aluse õiglasele ja võrdsele kohtlemisele, tagab investeeringute turvalisuse ja garanteerib eksproprieerimise ja/või riigistamise korral õiguse kompensatsioonile; kutsub komisjoni ja nõukogu üles jõuliselt nõudma energiaharta lepingu kohaldamist ja transiidiprotokolli sisu lisamist kõikide oma energiapartneritega sõlmitavatesse lepingutesse ja kokkulepetesse;

15.   ergutab liikmesriike ja komisjoni jätkama püüdeid edendada koostöös kolmandate riikidega ELi naabruses siseturu põhimõtete ja normide laiendamist; nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks seepärast ELi ja Kagu-Euroopa riikide vahelise energiaühenduse laiendamist muudele asjakohastele kolmandatele riikidele ning selle eeskujul uute piirkondlike energiaturgude (nagu nt Euroopa-Vahemere piirkonna energiaühendus) loomist, et tagada varustuskindlus;

Aluspõhimõtted ja soovitused tegevuseks Euroopa ühise energiaalase välispoliitika raames
A.Mitmekesistamine

16.   on seisukohal, et võttes arvesse ELi kasvavat sõltuvust piiratud arvust energiaallikatest, tarnijatest ja veoteedest, on väga oluline toetada prioriteetseid algatusi, mille eesmärgiks on nende mitmekesistamine nii geograafiliselt kui ka säästvate alternatiivide väljatöötamise teel; usub, et esmajärjekorras tuleks pöörata tähelepanu keskkonnaohututele ja taastuvatele energiaallikatele; arvab, et ELi üks tähtsamaid eesmärke peaks olema taskukohaste ja prognoositavate hindadega varustuskindlus;

17.   toetab kõigi ELi naabruses teostatavate energiaalaste mitmekesistamisprojektide (eelkõige nende, mille eesmärgiks on uute, tarnijate ja marsruutide valikut mitmekesistavate transpordikoridoride loomine, nt Kaspia merd ja Musta merd läbiv energiakoridor) esmatähtsustamist, eriti Nabucco torujuhtme, veeldatud maagaasi infrastruktuuri, elektrivõrkude vastastikuse sidumise ning Euroopa-Vahemere piirkonna elektri- ja gaasi infrastruktuuri loomise lõpuleviimist ning selliste uute Euroopa jaoks huvi pakkuvate naftainfrastruktuuri projektide realiseerimist nagu Odessa-Gdanski ja Constanta-Trieste projektid, mis tuleks lisada Euroopa jaoks ühist huvi pakkuvate projektide nimistusse;

18.   väljendab rahulolu ELi koordinaatorite ametissenimetamise üle ELi huvidele vastavate prioriteetsete projektide jaoks, nagu määratleti Euroopa Ülemkogu poolt 2007. aasta märtsi eesistujariigi järeldustes, eelkõige Nabucco projekti ning Saksamaa, Poola ja Leedu vahelise kõrgepingeühenduse jaoks;

19.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama aktiivset poliitikat kõrgeimal poliitilisel tasandil, et võimaldada ühendusel oma maagaasiallikaid mitmekesistada; eeldab, et gaasi ekspordimaade vahelises koostöös järgitakse avatud, läbipaistva ja konkurentsile rajatud turu põhimõtet; peab Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) gaasi versiooni algatust nimetatud eesmärgi vastaseks;

20.   märgib, et on hädavajalik liikuda deklaratsioonidest edasi ning kuulutada välja pakkumiskutsed konkreetsete prioriteetsete projektide osas, ja nõuab, et ELi energiaalase välispoliitika kõrge ametnik vastutaks ametisse astudes ka välismaise energia infrastruktuuri (nagu Nabucco ja Odessa-Gdanski projektid) arendamise koordineerimise eest; seni aga kutsub komisjoni, nõukogu eesistujariiki ja nõukogu peasekretäri/kõrget esindajat üles tugevdama kohustust arendada välismaiseid energia infrastruktuure koos Euroopa koordinaatoritega;

21.   on arvamusel, et energiatarnete mitmekesistamise projektide elluviimine peaks olema üks tugevdatud Euroopa naabruspoliitika prioriteete, ja nõuab tootja- ja transiidiriikide energiasektori investeerimiskliima ja regulatiivse raamistiku parandamise suuremat toetamist, tuginedes energiaharta lepingu põhimõtetele;

22.   nõuab, et tunnistataks liikmesriikide erinevat olukorda energiaallikate valiku, impordist sõltuvuse ja infrastruktuuri osas ning toetab kõiki jõupingutusi, mille eesmärgiks on praeguse liikmesriikide sõltuvuse vähendamine valitsevatest tarnijatest, infrastruktuuri piirangutest, kivisöerikastest energiaallikatest ja energia impordist riikidest, kes rikuvad süstemaatiliselt ÜRO harta sätteid ja mõtet, ;

23.   toetab kõiki jõupingutusi, mille eesmärgiks on kõigi oluliste ettevõtmiste jaoks uute rahastamisvõimaluste leidmine, sealhulgas erilaenud Euroopa Investeerimispangalt, samuti sel eesmärgil ELi eelarves eelarveridade eraldamine, tingimusel, et see ei kahjusta ühegi liikmesriigi julgeolekut;

24.   nõuab, pidades silmas rahastamisvahendite kasutamist prioriteetsete projektide toetamiseks, koostöö parandamist Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) vahel;

25.   peab võimalikku sõltuvust biokütuste impordist niisama murettekitavaks kui sõltuvust välisriikide nafta- ja gaasitarnetest; kutsub komisjoni üles töötama koos ELi partneritega välja globaalse sertifitseerimissüsteemi, mis tagaks bioloogilist mitmekesisust mitteohustavate biokütuste säästva tootmise ja kasutamise, ning standardid kasvatus- ja töötlemisetappide ning kasvuhoonegaaside üldise tasakaalu kohta olelustsükli jooksul;

26.  ELis biokütuste või biomassi kasutamise stiimulite loomisega seoses peab ELile vajalikuks kindlustada, et selline kasutamine ei ohustaks ülemaailmset toiduainetega kindlustatust, ei suurendaks survet looduslikele metsadele, ei laiendaks monokultuuride ja võõrliikide istanduste kasvupinda ega kiirendaks troopiliste metsade kadumise kaudu kliimamuutust;

B.Ühtsus ELi huvide kaitsmisel

27.   peab möödapääsmatuks, et EL töötab välja pikaajalise strateegia ja raamistiku, mis viib ühise energiaalase välispoliitika loomiseni, et asuda dialoogis peamiste tarnijariikidega tugevale positsioonile ja tugevdada võimet rääkida ühel häälel ELi, liikmesriikide ja tööstussektori tasandil peetavates aruteludes, mis panevad aluse solidaarsusele teistes poliitikavaldkondades ja Euroopa Liidu välisrolli tugevdamisele;

28.   lühiajalises perspektiivis kutsub liikmesriike üles üksteist ja komisjoni oma strateegilistest otsustest teavitama ja üksteisega nõu pidama enne oluliste kahepoolsete lepingute sõlmimist kolmandate riikidega energiaprojektide osas, mis võiksid mõjutada muude liikmesriikide ja ELi kui terviku huve, nagu seda tuleks teha kõikides ühist huvi pakkuvates välispoliitikaküsimustes; ning juhul, kui on jõutud kahepoolsete lepinguteni, mis on vastuolus kas ELi kui terviku või liikmesriikide huvidega, kutsub liikmesriike ja vajaduse korral ka komisjoni üles tegema koostööd saavutamaks kokkulepe, et tagada kooskõlas solidaarsuse põhimõttega mis tahes negatiivsete, ja eriti keskkonnamõjude neutraliseerimise;

29.   kutsub liikmesriike ja komisjoni tagama, et enne uute suuremahuliste infrastruktuuri investeeringute otsuseid viidaks läbi ulatuslik keskkonnaekspertiis; eelkõige nõuab tungivalt, et kaalutaks kavandatava Põhja-Euroopa gaasijuhtme (Nord Stream) ohtlikkust ökosüsteemidele ja inimeste elule, mis on tingitud merre heidetud laskemoonast ja relvadest, mis paiknevad torujuhtme kavandatava asukoha ääres Läänemere põhjas; juhib tähelepanu sellele, et suure keskkonnakatastroofi puhul langeb finantsvastutus osalistele;

30.   keskpikas perspektiivis nõuab, et komisjonile antaks institutsioonilised volitused kolmandate riikidega energiatarnete osas ELi raamlepingute üle läbirääkimiste pidamiseks;

C.Solidaarsus kriisiolukordades

31.   arvestades, et solidaarsus ja energiavarustuskindlus on vajalikud siseturu sujuvaks toimimiseks, sealhulgas kõigi ettevõtjate võrdseks juurdepääsuks energiale, kutsub nõukogu ja liikmesriike üles looma sellist solidaarsusmehhanismi vastavalt Euroopa Ülemkogu poolt 2007. aasta juunis kokkulepitud uues reformlepingus viidatud liikmesriikide vahelisele solidaarsusele, mis võimaldaks ELil kas tarnehäiretest, elutähtsa infrastruktuuri kahjustamisest või muudest sündmustest põhjustatud kriisiolukordades tõhusalt, kiiresti ja sidusalt tegutseda;

32.   kutsub komisjoni üles toetama nn energiavarustuskindluse klausli lisamist tootja- ja transiidiriikidega sõlmitavatesse kaubandus-, assotsiatsiooni- ning partnerlus- ja koostöölepingutesse, milles sätestataks käitumisreeglid ja selgesõnalised meetmed juhuks, kui üks partneritest põhjustab tarnekatkestusi või mis tahes ühepoolseid muudatusi lepingu- või tarnetingimustes;

33.   toetab tarnehäiretele reageerimiseks tõhusa mehhanismi loomist, mis hõlmaks NESCOt, sealhulgas meetmed hoiatussüsteemide tõhusaks kasutamiseks, samuti vastastikuselt seotud ELi infrastruktuuri loomist energiakriisi puhuks, eriti gaasi- ja elektrisektoris, millega abivajavaid liikmesriike aidata, võttes arvesse kõnealuste liikmesriikide geoloogilisi ja geograafilisi iseärasusi, eelkõige nende ladustamisvõimsuse ning läheduse osas energiavarustuse allikatele;

D.Tihedam koostöö suuremate tootja-, transiidi- ja tarbijariikidega

34.   kutsub ELi ja liikmesriike üles pidama ka edaspidi aktiivselt tihedat dialoogi kõigi suuremate tootja-, transiidi- ja tarbijariikidega ning eelkõige edendama suhteid energiasektoris Alžeeria, Egiptuse ja teiste tootjariikidega Mašriki/Magribi piirkonnas; ergutab nimetatud riike täitma oma rahvusvahelisi kohustusi ning järgima rahvusvahelist õigust;

35.   toetab kõiki samme, mille sihiks on edendada läbipaistvust, õigusriigi põhimõtteid ja parendatud energiasektori juhtimist läbi energiapartnerluse kolmandate riikidega, ja eesmärgiks luua vastastikuselt kasulikud, avatud, läbipaistvad, mittediskrimineerivad, stabiilsed ja seaduslikud tingimused vastastikkuse põhimõttel ning õiglasel ja läbipaistval konkurentsil rajanevaks juurdepääsuks energiavarudele ning investeeringuteks energiasektorisse ja kaubandusse, tagamaks, et energiakaubandusest saadavat tulu ei kasutataks vääriti ega terrorismi rahastamiseks;

36.   rõhutab, et ülemaailmse soojenemise probleemi leevendamiseks ning alternatiivsete ja taastuvate energiaallikate väljatöötamiseks on vaja arendada uurimis- ja arendustegevuse alast partnerlust suuremate ELi mittekuuluvate tarbija- ja transiidiriikidega; rõhutab, et tõhustatud energiaalane koostöö niisuguste kolmandate riikidega, kaasa arvatud Ameerika Ühendriikidega, peaks toimuma eelkõige energiatõhususe tehnoloogiate osas, edendades taastuva ja säästva biomassi tootmisel ja kasutamisel tekkiva soojuse ja elektri koostootmist;

37.   kutsub ELi üles arendama energiaküsimusi käsitlevat dialoogi arengumaadega, et toetada taastuvate energiaallikate detsentraliseerimist, energiale juurdepääsu ja säästvust ning ka ühist huvi pakkuvat energia infrastruktuuri;

38.   rõhutab eriti Ameerika Ühendriikide ja teiste ELi väärtusi jagavate võtmetähtsusega energiapartneritega peetava tihedama energiaalase dialoogi tähtsust; kutsub ühenduse institutsioone üles seadma sihiks Ameerika Ühendriikidega energiajulgeoleku alase partnerluse loomist;

39.   nõuab Euroopa riikide, kes ei ole ELi liikmesriigid – nagu nt Norra, maailma suuruselt kolmanda naftaeksportija– aktiivset osalemist ELi ühises energiaalases välispoliitikas;

40.   nõuab järjekindlat energiapoliitikat kõikides välispoliitika valdkondades, nagu Põhjamõõde, Musta mere sünergia ja Euroopa-Vahemere partnerlus;

41.   toetab komisjoni algatusi tihedama energiaalase dialoogi arendamiseks Taga-Kaukaasia, Kaspia mere ja Kesk-Aasia piirkondade riikide ning samuti Vahemere piirkonna ja Lähis-Ida riikidega; tervitab ELi liikumist nn kriitilise ja konstruktiivse dialoogi lähenemise suunas seoses selle piirkonna riikidega, milles on tasakaalus ELi huvi oma nafta ja gaasitarnete mitmekesistamiseks ja kõnealustes riikides poliitiliste reformide saavutamise eesmärk;

42.   nõuab Euroopa naabruspoliitika ja Musta mere sünergia olemasolevate mehhanismide arendamist ja uute loomist, mis viiksid tihedamale koostööle transiidiriikidega – Ukraina, Valgevene, Moldova, Lõuna-Kaukaasia riikide, Mašriki ja Magribi piirkonnaga – selleks, et soodustada turu toimimise suuremat läbipaistvust ning tagada stabiilsed tarned ja transiit;

43.   rõhutab Türgi kui transiidikeskuse tähtsust ELi suunatavate gaasitarnete mitmekesistamisel; loodab, et Türgi teeb ELiga transiidi hõlbustamisel täielikku koostööd;

44.   julgustab Türgit ühinema täisliikmena Euroopa Energiaühendusega, mis laieneb praegu Kagu-Euroopa riikidele ja annab süveneva piirkondliku energiaalase koostöö jaoks struktureeritud regulatiivse raamistiku, parandades nõnda energiajulgeolekut ja toetades investeeringuid; toetab Ukraina, Norra ja Moldova avaldust Euroopa Energiaühenduse liikmeks saamiseks;

45.   kutsub komisjoni üles lisaks NESCOle töötama välja vahendid ja mehhanismid, mis võimaldaksid naaberriikidega transiidi jälgimisel ja analüüsimisel paremini koostööd teha, suurendades seega ELi võimet kriisiolukordi vältida ning kriisi korral tõhusamalt ja kiiremini reageerida;

46.   rõhutab ELi ja Venemaa vahelise energiapartnerluse tähtsust, osutades samas, et Venemaa sõltub energiaekspordis endiselt peaaegu täielikult ELi turust ning Euroopa suurtest üksiktarbijatest; nõuab tungivalt, et EL rõhutaks vastastikuse sõltuvuse aspekti ELi ja Venemaa vahelises energiaalases dialoogis; juhib tähelepanu asjaolule, et energiaalane partnerlus ELi ja Venemaa vahel saab põhineda ainult mittediskrimineerimise ja õiglase kohtlemise põhimõttel ning võrdsetel turulepääsu tingimustel;

47.   rõhutab, et energiaharta leping on vastavalt selle artiklile 45 Venemaa jaoks siduv(6); on veendunud, et lisaks vajadusele, et Venemaa ratifitseeriks energiaharta, peaks EL tulevase partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimiste kontekstis töötama välja ametliku raamdokumendi, mis käsitleb energiaalaseid suhteid Venemaaga; peab energiaharta lepingu põhimõtete ületõstmist tulevasse partnerlus- ja koostöölepingusse liigseks, tunnistades samaaegselt energiaharta lepingus sisalduvaid kohustusi selgitavate või täiendavate ja eelkõige selle transiidiprotokolli sätete lisaväärtust;

48.   kutsub Venemaad üles ratifitseerima energiaharta lepingut; rõhutab, et selline ratifitseerimine oleks nähtav ja käegakatsutav tõestus Venemaa kohustuse kohta ühistel põhimõtetel ja väärtustel põhineva usaldusväärse energiatarnimise ja energiaalase koostöö suhtes;

49.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles kasutama oma mõjujõudu, et veenda Venemaad võtma kohustusi energia tootmise ja sellega varustamise õiglase ja läbipaistva turu osas; on seisukohal, et Venemaa poolt energiaharta lepingu ja selle transiidiprotokolli ratifitseerimine mõjutaks positiivselt Euroopa Liidu toetust Venemaa ühinemisele Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO);

50.   väljendab muret seoses Venemaa energiasüsteemi üldise ebatõhususega nii uurimise kui transpordi mõttes ning tööstuslikus ja kodukasutuses, millel võivad olla tõsised mõjud Venemaa tarnekohustustele; kutsub komisjoni üles tegelema kõnealuse küsimusega Venemaaga tehtavas tehnilises koostöös;

51.   rõhutab, et uude ELi ja Venemaa vahelisse lepingusse tuleks lisada keskkonnasõbralike ja energiasäästlike tehnoloogiate arendamise põhimõte; rõhutab ELi ja Venemaa vahelise keskkonnaalase koostöö suurendamise tähtsust Põhjamõõtme raames, eelkõige Arktika piirkonnas;

52.   kutsub komisjoni üles nõudma ELile süsivesinike peamiste tarnijatega peetava dialoogi raames Euroopa äriühingute võrdset kohtlemist, mis põhineb ainult majanduslikel kriteeriumidel ja ilma igasuguse poliitiliste tegurite sekkumiseta soetushindade kehtestamisel;

53.   kutsub komisjoni üles koostama aruannet gaasitarnete sihtkohta puudutavate klauslite kohta, mis de facto takistavad siseturul gaasi reeksporti, ja kutsub komisjoni üles jõustama maagaasi käsitlevates lepingutes niisuguste klauslite tühistamist, kuivõrd need on EÜ õigusega keelatud;

54.   nõuab tugevamat dialoogi Hiina, India, Brasiilia ja muude ülemineku- ja arengumaadega stabiilse ja prognoositava, õiglastel ja läbipaistvatel eeskirjadel põhineva globaalse energiaturu loomiseks, mis lisaks püüdleks ühendatud jõupingutuse poole ülemaailmse soojenemise vastases võitluses ja säästva arengu säilitamisel;

55.   nõuab intevsiivsemaid suhteid Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika energiasektoriga; kujutab eelseisva ELi-Aafrika energiapartnerluse olulisust, mille algus ELi ja Aafrika ühisstrateegia ühe põhialgatusena on kavandatud 7.–8. detsembril 2007 Lissabonis asetleidvaks ELi-Aafrika tippkohtumiseks; on seisukohal, et energiapartnerlus peaks aitama tugevdada Aafrika ja ELi vahelist dialoogi energiale juurdepääsu ja energiavarustuskindluse kohta, suurendades investeeringuid energia infrastruktuuri, taastuvenergiasse ja energiatõhususse, laiendades nafta- ja gaasitulude arengupõhist kasutamist, edendades läbipaistvust ning suunates kliimamuutuse küsimused energiaalase ja arengukoostöö alla;

56.   kutsub komisjoni üles edendama õiglast konkurentsi rahvusvahelisel tasandil, astudes WTOs samme energiaturu läbipaistvust ja eelkõige kaubandust moonutavaid meetmeid käsitlevate erieeskirjade toetuseks;

57.   soovitab komisjonil hinnata WTO raames võimalust pidada läbirääkimisi mitmepoolsete lepingute üle konkreetsetel energiaturgudel, näiteks biokütuste osas, ja esitada Euroopa Parlamendile võimalikult kiiresti aruanne;

58.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles aktiivselt ja resoluutselt vastu seisma mis tahes oligopoolse turu suundumustele, näiteks gaasikartelli loomise ohule;

59.   julgustab G8 liikmeteks olevaid liikmesriike ja komisjoni kasutama kõnealust foorumit ELi energiaalaste huvide edendamiseks, sealhulgas formaadis G8+5, mis toob kokku võtmetähtsusega tootjad ja tarbijad;

60.   rõhutab, kui oluline on ELi poolt Gleneagles'i tegevuskava raames esitatud ettepanek toetada keskkonnasäästlike tehnoloogiate väljatöötamist uue ülemaailmse foorumiga, kus toimub süstemaatiline koostöö ja parimate tavade vahetus riikide, piirkondade, suurlinnade ja muude avalik-õiguslike üksuste vahel, kes tarbivad märgatavalt energiat;

61.   toetab kõiki mitmepoolsete tehniliste algatuste, näiteks ülemaailmse jääkgaaside põletamise vähendamise partnerluse, mäetööstuse läbipaistvuse algatuse, rahapesuvastase töökonna, Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni nn ekvaatori põhimõtete ja Inogate`i programmi tugevdamise meetmeid;

62.   rõhutab, et Euroopa ühine energiaalane välispoliitika ei ole iseenesest sõltumatu ja et tuleb arendada ühist Euroopa energiapoliitikat, mis peaks sisaldama ühist Euroopa poliitikat, mis käsitleb energeetikat puudutavat teadustegevust ja energeetikaalaseid tehnoloogiaid;

63.   kutsub nõukogu üles ELi sees ja ELi lähinaabruses paikneva elutähtsa energiainfrastruktuuri terrorirünnakute vastase kaitse strateegia loomisele;

64.   kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid õigusloomereformi läbiviimiseks, võttes aluseks igas liikmesriigis kindlaks tehtud parimad tavad, ning eelkõige energia tootmise, edastamise ja jaotamise omandisuhete täielikuks lahtisidumiseks, tugevama sõltumatuma riikliku õigusliku järelevalve ja parema õigusloojate tegevuse kooskõlastamiseks ELi tasandil, et ergutada uute ja taastuvate energiaallikate väljatöötamist, ning selge raamistiku loomiseks investeeringute suurendamiseks energia edastamise infrastruktuuridesse;

65.   rõhutab, et koostalitlevate energiavõrkude loomine hästi kooskõlastatud üleeuroopaliste energiavõrkude kaudu aitab kaasa elektri- ja gaasituru konkurentsivõimele, tugevdab varustuskindlust ja edendab keskkonnakaitset, samuti tugevdab see ELi positsiooni tarnija- ja transiidiriikide suhtes;

66.   rõhutab, et energiaallikate, eriti nafta kasutamisest tulenev saaste ei põhjusta mitte ainult tõsist ja pöördumatut keskkonnakahju, vaid tekitab ka piirkondlikke ja ülemaailmseid julgeolekuriske, nagu näiteks Lähis-Idas; nõuab uusi kaitsemeetmeid ja investeeringuid suuremasse julgeolekusse ja tulemuslikkusse energiaressursside kasutamisel;

67.   nõuab teavituskampaania abil avaliku arutelu käivitamist, et tõsta ELi kodanike seas teadlikkust Euroopa ühise energiaalase välispoliitika kohta ja rõhutada sellise poliitika kasulikke aspekte;

68.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 340. (2) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 112. (3) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 273. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0603. (5) ELT C 314 E, 21.12.2006, lk 330. (6) Energiaharta lepingu artikli 45 lõikes 1 sätestatakse, et harta on allkirjastamise ja ratifitseerimise vahepeal ajutiselt siduv riikidele, kes on selle allkirjastanud, kuid pole veel ratifitseerinud, välja arvatud juhul, kui nad on lähtuvalt artiklist 45 sellest loobunud.

Euroopa Parlamendi 26. septembri 2007. aasta resolutsioon seaduslikku rännet käsitleva poliitikakava kohta (2006/2251(INI))

P6_TA(2007)0414 A6-0322/2007

Euroopa Parlament,

−   võttes arvesse komisjoni teatist "Poliitikakava seadusliku rände" kohta (KOM(2005)0669) ("poliitikakava");

−   võttes arvesse komisjoni teatist kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku sisserände vastase võitluse poliitiliste prioriteetide kohta (KOM(2006)0402);

−   võttes arvesse Regioonide Komitee 13. veebruari 2007. aasta arvamust pealkirjaga "Poliitikakava seadusliku rände kohta, ebaseadusliku sisserände vastane võitlus ja Euroopa rändevõrgustiku tulevik"(1);

−   võttes arvesse 4. ja 5. novembri 2004. aasta Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldusi ning nendele lisatud Haagi programmi(2);

−   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Üldine lähenemisviis migratsioonile üks aasta hiljem: Euroopa tervikliku rändepoliitika poole" (KOM(2006)0735);

−   võttes arvesse oma 9. juuni 2005. aasta resolutsiooni seadusliku ja ebaseadusliku sisserände vahelise seose ja ümberasujate lõimimise kohta(3);

−   võttes arvesse rohelist raamatut Euroopa Liidu lähenemisviisi kohta majandusmigratsiooni juhtimisele (KOM(2004)0811) ja oma 26. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni sellel teemal(4);

−   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: "Ühine integratsioonikava – Raamistik kolmandate riikide kodanike integreerimiseks Euroopa Liidus" (KOM(2005)0389) ja oma 6. juuli 2006. aasta resolutsiooni strateegiate ja vahendite kohta sisserändajate integreerimiseks Euroopa Liidus(5);

−   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat(6);

−   võttes arvesse 10. ja 11. juulil 2006 Rabatis toimunud rände- ja arenguteemalise ELi ja Aafrika ministrite konverentsi tulemusi;

−   võttes arvesse ELi ja Aafrika ühisdeklaratsiooni rände ja arengu kohta, mis võeti vastu 22. ja 23. novembril 2006 Tripolis peetud ELi ja Aafrika ministrite konverentsil;

−   võttes arvesse globaalset lähenemisviisi, mida kinnitati 14. ja 15. detsembril 2006 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistuja järeldustes;

−   võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee resolutsiooni kvalifitseeritud töötajate rände ja selle mõju kohta riiklikule arengule, mis võeti vastu 28. juunil 2007;

−   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "Üldise lähenemisviisi kohaldamine rändele Euroopa Liidust idas ja kagus asuvate naaberpiirkondade puhul" (KOM(2007)0247);

−   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelise korduvrände ja liikuvuspartnerluse kohta (KOM(2007)0248);

−   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele (KOM(2007)0249);

−   võttes arvesse Amsterdami lepingut, mis annab ühendusele pädevuse ja vastutuse sisserände ja varjupaiga küsimuste eest, ning EÜ asutamislepingu artiklit 63;

−   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning arengukomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0322/2007),

A.   arvestades, et Eurostati andmetel on kolmandatest riikidest pärit ja seaduslikult Euroopa Liidu 27 liikmesriigis asuvate inimeste arv ligikaudu 18,5 miljonit, samas kui umbes 9 miljoni ELi kodaniku alaline elukoht on muus liikmesriigis kui nende päritoluliikmesriik;

B.   arvestades, et ränne on rahvusvaheline nähtus, milles ka ELi kodanikud rändajatena osalevad;

C.   arvestades, et praeguste aluslepingute ja uue lepingu eelnõu raames vastutavad liikmesriigid de jure ja de facto ELi töötamise eesmärgil lubatud majanduslike sisserändajate arvu kindlaksmääramise eest;

D.   arvestades, et Euroopa tasandil on sisserände puhul vajalik üldine ja ühtne lähenemisviis, sest sisserändepoliitika muutmine ühes liikmesriigis mõjutab rändevooge ja arengut teistes liikmesriikides;

E.   arvestades, et elanikkonna vananemine ja demograafilised muutused tekitavad vajaduse mõtestada ümber sisserändepoliitikad, sest praegust ja tulevast olukorda ELi tööjõuturul võib üldjoontes kirjeldada kui hästijuhitud seaduslikku sisserännet vajavat olukorda (Eurostati andmetel peaks 2050. aastaks tööealise elanikkonna osa kogu rahvastikus vähenema rohkem kui 50 miljoni võrra);

F.   arvestades, et valitsustevahelise konverentsi mandaat, nagu määratleti 2007. aasta juuni Euroopa Ülemkogul, näeb ette ühenduse meetodi laiendamise kõikidele seaduslikku sisserännet puudutavatele küsimustele, välistades seega erinevused ja tõstes otsustusprotsessi tulemuslikkust;

G.   arvestades, et rändevoogude osas toimuvate arengute paremaks kajastamiseks on vaja põhjalikumat ja kõikehõlmavamat sisserändajate määratlust, mis hõlmaks nende inimeste staatust, kes ei ole pagulased, kuid keda sellest hoolimata ei saa nende päritoluriiki tagasi saata;

H.   arvestades, et poliitikakava jaotises "Teadmiste kogumine ja teave" on kinnitatud, täiendavate uuringute läbiviimise vajadust tööotsijatele väljastatavate lubade kohta;

I.   arvestades, et oluline on tunnistada, et rändevoogude suurenemist tuleb vaadelda globaalse nähtusena, millel on arvukalt põhjusi ja tagajärgi;

J.   arvestades, et selles valdkonnas on esmatähtis Euroopa Liidu ja liikmesriikide vaheline koostöö kolmandate päritolu- või transiitriikidega;

K.   arvestades, et seadusliku sisserände kontrollimine on pidevalt rangemaks muutunud; arvestades, et mitmed riigid on kehtestanud erinevad seadusliku sisserände süsteemid, mis põhinevad kvootidel või punktidel; arvestades, et seega on vale luua muljet, et sisserännet ei kontrollita;

L.   arvestades, et liiga ranged Euroopa Liitu seaduslikult sisenemise võimalused soodustavad kaudselt ebaseaduslikku sisserännet ning seadusliku sisserände kanalite avamine aitab kaasa ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse vastu võitlemisele;

M.   arvestades, et ühenduse kodanike eelistamise põhimõtet kohaldatakse majandusrände valdkonna suhtes ning arvestades, et üleminekumeetmed puudutavad uute liikmesriikide kodanike vaba liikumist;

N.   arvestades, et võitlus ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse vastu on lahutamatult seotud nii majanduslikel põhjustel sisserändajate vastuvõtmise poliitikatega kui ka integratsioonimeetmetega;

O.   arvestades, et seadusliku sisserändega peab kaasnema tõhus integratsioonipoliitika; arvestades, et integratsioon on kahesuunaline protsess, mis puudutab nii kolmandatest riikidest sisserändajaid kui ka Euroopa rahvastikku; arvestades, et tuleb hõlbustada üksikisiku võimalust elada koos oma elukaaslase ja lastega;

P.   arvestades, et sisseränne on muutunud mõne kümnendi jooksul avalikes aruteludes keskseks teemaks kogu Euroopa Liidus, samuti väga tundlikuks poliitiliseks teemaks, mida võib kergesti kasutada demagoogilistel ja populistlikel eesmärkidel;

Q.   arvestades, et poliitikud ja meediategelased peaksid olema teadlikud sellest, kui oluline on selles küsimuses korrektne arutelu;

R.   arvestades, et nii sisserände põhjused kui ka selle positiivsed tagajärjed peaksid selle küsimuse avalikul arutelul rohkem tähelepanu saama;

S.   arvestades sisserände rolli majandusarengus, -kasvus ja seega Euroopa tööhõives, oleks vajalik, et ametiühingute, tööandjate ja kodanikuühiskonna esindajad võtaksid rohkem osa avalikust arutelust nende küsimuste üle;

T.   arvestades, et majandus- ja sotsiaalpoliitika eest vastutajad peavad samuti teavitama üldsust seadusliku sisserände rollist majanduskasvus ja tööhõives;

Üldine lähenemisviis

1.   väljendab heameelt komisjoni vastuse üle Euroopa Ülemkogu taotlusele koostada seadusliku rände poliitikakava, mis hõlmab vastuvõtmismenetlusi, mille abil on võimalik viivitamata vastata tööjõuturu kõikuvatele nõudmistele;

2.   toetab poliitikakavaga ettenähtud lähenemisviisi, et ületada nõukogus 2001. aastal esinenud takistused seoses ettepanekuga võtta vastu nõukogu direktiiv, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike sissesõidu ja elamise tingimusi palgatöötajatena või füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsemise eesmärgil (KOM(2001)0386);

3.   väljendab heameelt eespool nimetatud komisjoni teatise üle üldise lähenemisviisi kohaldamise kohta rändele Euroopa Liidust idas ja kagus asuvate naaberpiirkondade puhul; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tagama, et rände osas kõikehõlmava lähenemisviisi nõuetekohase rakendamise jaoks eraldatakse piisavad inimressursid ja rahalised vahendid; rõhutab vajadust tugevdatud piirkondliku dialoogi ja koostöö järele seadusliku rände valdkonnas ning väljendab heameelt mõtte üle luua rändealased piirkondliku koostöö platvormid, mis koondaksid kõiki asjakohaseid osapooli ELis ja asjaomases piirkonnas;

4.   on jätkuvalt seisukohal, et ebaseaduslikku sisserännet saab tõkestada üksnes siis, kui samaaegselt luuakse seadusliku sisserände vahendid ja kanalid, sest kaks kõnealust nähtust on omavahel tihedalt seotud;

5.   peab oluliseks rännet käsitlevate järjekindlate ja usaldusväärsete statistiliste andmete kogumist; loodab, et määrust (EÜ) nr 862/2007 rakendatakse viivitamatult ja tõhusalt kõigis liikmesriikides; kutsub komisjoni üles esitama koostöös liikmesriikidega hinnangut nende inimeste arvu kohta, keda neli spetsiifilist direktiivi võivad mõjutada; loodab, et Euroopa rändevõrgustik (EMN) annab kõnealuses valdkonnas kiire ja olulise panuse (koos Eurostatiga); soovib, et erilist tähelepanu pöörataks naiste positsioonile, kes moodustavad rändajatest poole;

6.   väljendab heameelt valitsustevahelise konverentsi mandaadiga sätestatud reformilepingu eelnõu institutsioonilise tähenduse üle, millega laiendatakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise ja kaasotsustamismenetluse kohaldamist kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas ning laiendatakse pädevust ELi varjupaiga- ja sisserändepoliitika valdkonnas; väljendab eriti heameelt asjaolu üle, et tavapärast õigusloomega seotud menetlust on laiendatud seadusliku rände valdkonna osas, ja peab mõistlikuks, et liikmesriigid säilitavad suveräänse õiguse määratleda majanduslike sisserändajate arv, keda nad on valmis oma territooriumil vastu võtma;

7.   kutsub nõukogu mitmesuguseid kõnealuses küsimuses vastutavaid üksusi (justiits- ja siseministrite nõukogu, tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoiu ja tarbijakaitse nõukogu) suurendama jõupingutusi poliitikakava alaste arutelude kooskõlastamisel;

8.   toetab komisjoni kavatsust määratleda riiki sisenemise ja riigis viibimise nõuded ka teiste majanduslike sisserändajate valitud kategooriate osas, sealhulgas kvalifitseerimata või madala kvalifikatsiooniga töötajad;

9.   kutsub komisjoni üles tegelema eri liikmesriikide lisatööjõu vajaduste prognoosimisega lühemaks ja keskpikaks ajaks; palub liikmesriikidel edastada komisjonile statistiline hinnang, et komisjon saaks ELi tööjõuvajadusi nõuetekohaselt prognoosida; rõhutab, et nendes prognoosides tuleb arvesse võtta ka neid rändajaid, kes pole majanduslikel põhjustel rändajad, pagulasi ja inimesi, kes vajavad täiendavat kaitset, samuti perekondade taasühinemist;

10.   on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata alaealiste olukorrale, kes võivad sattuda oma vanemate rände tõttu ebasoodsasse olukorda, ja esitada ettepanekuid kõnealuste negatiivsete tagajärgede leevendamiseks;

11.   on seisukohal, et hetkel väljatöötamisel olevate direktiividega seotud majanduslike sisserändajate kõikide kategooriate kohta tuleb vastu võtta selge määratlus; kutsub liikmesriike üles tegema koostööd ja vahetama häid tavasid, kasutades nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta otsusega 2006/688/EÜ (vastastikuse teabesüsteemi loomise kohta seoses liikmesriikide meetmetega varjupaiga ja sisserände valdkondades)(7) ette nähtud vastastikuse teavitamise mehhanismi varjupaiga ja rände küsimuses;

12.   on veendunud, et uute liikmesriikide töötajate vaba liikumist piiravad sisetõkked tuleb viivitamata kõrvaldada;

13.   toetab ELi sisserändeportaali loomist; väljendab sellega seoses heameelt Euroopa tööturuasutuste süsteemi EURES teenuste laienemise üle, et toetada kolmandate riikide kodanike majandusrände haldamist;

Ettepanek võtta vastu üldine raamdirektiiv

14.   peab hädavajalikuks direktiivi koostamist, mis tagaks ELis seaduslikult tööle võetud kolmandate riikide kodanikele teatud hulga kohustuste täitmisega seotud ühtse õiguste raamistiku, ning rõhutab, et ettepanek raamdirektiivi vastuvõtmiseks tuleb esitada enne poliitikakavas kavandatud nelja spetsiifilise direktiivi ettepanekute esitamist;

15.   tuletab meelde vajadust vältida töötajate erinevate kategooriate vahel õiguste topeltstandardeid ja kaitsta eelkõige hooajatööliste ja tasustatud praktikantide õigusi, kuna neil on suurem oht sattuda kuritarvituste ohvriks;

16.   toetab kombineeritud elamis- ja tööloa ühise taotlemise ideed;

17.   on samuti seisukohal, et direktiiv peaks sisaldama ettepanekuid, mis võimaldaksid sisserändajatel ELi jäädes oma staatust või tööd vahetada;

18.   nõustub, et diplomite ja muude kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise süsteem on vajalik, et vältida sissetuleku ja oskuste väärtustamise vähenemist nii sisserändaja kui ka elukoha- ja päritoluriikide jaoks;

19.   on seisukohal, et tuleks uurida meetmeid, mis võimaldaksid sisserändajatel päritoluriiki naasmisel tehtud tööga ja tehtud osamaksetega seotud pensioni- ja kogutud sotsiaalsete õiguste ülekandmist;

20.   tõstatab küsimuse poliitikakavas mainitud kõrgetasemeliste biomeetriliste andmete kogumise kohta; on seisukohal, et isikuandmete kaitsmise põhimõtet, eriti proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtet tuleb austada kõigil juhtudel;

21.   toetab sisserännanud töötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelise konventsiooni ratifitseerimist kõigi liikmesriikide poolt;

Ringränne, tagasiränne ning liikuvuspartnerlus

22.   tervitab eespool nimetatud komisjoni teatist Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelise ringrände ja liikuvuspartnerluse kohta; nõustub, et ajude äravoolu kahjulikku mõju tuleb vältida ja soodustada selle asemel "ajude ringlust";

23.   nõuab lisaks, et komisjon selgitaks seost ringrände ja integratsiooni vahel; juhib tähelepanu sellele, et komisjoni väitel "võib ringränne muutuda kiirelt alaliseks ja seega ei täida see oma eesmärki";

24.   rõhutab veelkord, et on oluline luua ettevõtete ja töötajate vahel püsivad ja seaduslikud töösuhted, et parandada tootlikkust ja ELi konkurentsivõimet; kutsub seega komisjoni üles kaaluma ringrände mõjusid kõnealuses kontekstis;

25.   toetab pikaajaliste ja mitmekordsete viisade ideed ning võimalust endiste sisserändajate jaoks saada eelisjärjekorras uus elamisluba järgmiseks ajutiseks tööperioodiks;

26.   kutsub komisjoni üles võtma arvesse nii Euroopa Parlamendi kui ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee poolt tõstatatud võimalusi ning esitama põhjalikku uuringut sinise kaardi süsteemi ja tööotsija viisa võimaliku rakendamise kohta;

27.   märgib oma huvi kavandatava rändealase teabe- ja juhtimiskeskuse suhtes, mis loodaks Malis; nõuab, et komisjon teavitaks asjaomaseid Euroopa Parlamendi komisjone üksikasjalikult projekti õigusliku aluse ja eelarvesätete osas ning esitaks korrapäraselt kõnealuse projekti ja mõnes muus kolmandas riigis ette nähtud sama liiki tegevuste ajakohastamised; toetab ideed kohaldada samasugust lähenemisviisi Euroopa Liidust idas asuvate naaberpiirkondade suhtes;

Ettepanek võtta vastu direktiiv kõrgkvalifitseeritud töötajate liikmesriikide territooriumile sisenemise ja seal viibimise kohta

28.   toetab kõiki meetmeid, mille eesmärk on suurendada ELi ligitõmbavust kõrgkvalifitseeritud töötajate jaoks, et vastata ELi tööturu vajadustele ning tagada Euroopa õitseng ja Lissaboni strateegia eesmärkide täitmine; sel eesmärgil kutsub komisjoni ja liikmesriike üles:

29.   toetab seetõttu kõiki lihtsustamismeetmeid, mis muudavad nende töötajate ELi sisenemise hõlpsamaks, jättes liikmesriikide pädevusse määratleda majanduslikke sisserändajaid puudutavad täpsemad vajadused ja kvoodid;

30.   peab ELi seadusliku sisserände meetmete määratlemisel oluliseks võtta arvesse ajude väljavooluga kaasnevaid ohte; viitab eespool nimetatud AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee aruandele kvalifitseeritud töötajate sisserände ja selle mõju kohta riiklikule arengule; kutsub komisjoni koostöös päritoluriikidega üles läbi viima statistilisi uuringuid, et teha kindlaks oskusvaldkonnad, kus valitseb selge ajude äravoolu oht;

31.   toetab ELi tööloa (nn "sinine kaart") loomist, et lihtsustada "ajude" vaba liikumist Euroopas ja töötajate üleminekut rahvusvaheliste ettevõtete siseselt;

Ettepanek võtta vastu direktiiv hooajatööliste liikmesriikide territooriumile sisenemise ja seal viibimise kohta

32.   rõhutab, et kolmandate riikide hooajatöölised on väga olulised sellistes valdkondades nagu põllumajandus, ehitus ja turism; rõhutab selles küsimuses ebaseadusliku tööhõive suurenevat tähtsust nendes sektorites mitmetes liikmesriikides ning peab seetõttu esitatud kava oluliseks; tervitab sellega seoses komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele (KOM(2007)0249);

33.   juhib samal ajal tähelepanu, et hooajatöö valdkonnas on värbamise menetluste paindlikkus ja kiirus keskse tähtsusega; rõhutab kohalike kogemuste tähtsust, eriti põllumajanduse valdkonnas; rõhutab seega vajadust seda arvesse võtta;

34.   on seisukohal, et hooajatöölistel, kes peavad kinni niisuguse rände jaoks kehtestatud eeskirjadest, tuleks anda eelisjärjekorras juurdepääs teistele seadusliku sisserände vormidele;

Ettepanek võtta vastu direktiiv ettevõttesiseselt üleviidud töötajate ELi sisenemise, seal viibimise ja elamisega seotud menetluste kohta

35.   kiidab heaks komisjoni idee tugevdada õiguslikku raamistikku, et soodustada liikuvust Euroopas; juhib tähelepanu, et kõnealuste isikute olukorda reguleeritakse GATSi raames;

Ettepanek võtta vastu direktiiv tasustatud praktikantide liikmesriikide territooriumile sisenemise ja seal viibimise kohta

36.   peab vajalikuks tasustatud praktikantide kategooria täpset määratlust (vanusepiirang, keeleoskus, katseaja maksimaalne kestus, võimalus muuta see staatus teist liiki elamisloaks jne) ning kontrollide kehtestamist, et vältida kõnealuse staatuse kuritarvitamist;

37.   teeb ettepaneku väljastada tasustatud praktikantidele Euroopa elamisluba 6–12 kuuks; toetab partnerlusprogrammide väljatöötamist kolmandate riikide ülikoolidega;

Integratsioon

38.   tuletab meelde oma eespool nimetatud 9. juuni 2005. aasta ning 6. juuli 2006. aasta resolutsioone;

39.   väljendab heameelt Potsdamis 10. ja 11. mail 2007 aset leidnud integratsiooni küsimustega tegelevate ministrite mitteametliku kohtumise üle; juhib tähelepanu sellele, et ELi sisserändepoliitika peab põhinema üldisel lähenemisviisil, ühitades tööturu nõudmised liikmesriikides ning vastuvõtu- ja integratsioonipoliitika; on seisukohal, et tuleks koostada sisserändajatest töötajate õiguste ja kohustuste kokkuvõte, et lihtsustada selliste töötajate osalemist majanduslikus, sotsiaalses ja poliitilises elus integratsiooni saavutamise nimel; peab koole oluliseks kultuuridevahelise dialoogi ja integratsiooni foorumiks;

40.   kordab, et 2008. aasta tähistamine kultuuridevahelise dialoogi aastana peab andma panuse sisserändajate paremale integreerimisele vastuvõtvasse ühiskonda ja naabruskonda ja vastastikusele mõistmisele ning seega usaldamatuse, rassismi ja ksenofoobia puhangute vähendamisele; soovitab tungivalt, et komisjon edendaks kodanikuühiskonna organisatsioonide tööd kultuuridevahelise kooseksisteerimise ja vastastikuse austuse hüvanguks ning haridust rahu ja vägivallatuse teenistuses; juhib tähelepanu sellele, et kõikide tasandite poliitikud peaksid olema teadlikud sellest, kui oluline on selles küsimuses korrektne arutelu;

41.   kutsub liikmesriike üles kohaldama nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta(8); kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles andma perekonna taasühinemise kokkulepete raames ELi saabuvatele sisserändajatest naistele oma abikaasast sõltumatu õiguslik staatus;

Teavitamine

42.   rõhutab meedia, eelkõige Euroopa avaliku raadio- ja teleringhäälingu vastutust õige arusaama levitamisel sisserände kohta ja stereotüüpide vastu võitlemisel;

43.   leiab, et on ülioluline teavitada huvitatud isikuid, võimalusel enne nende lahkumist, seadusliku sisserände tingimuste ja võimaluste kohta ELis; leiab, et kõnealust teavet tuleb laialdaselt levitada kolmandates riikides avalike organite poolt (kas liikmesriikide saatkonnad või konsulaadid või kohalik komisjoni delegatsioon); kutsub sellega seoses üles looma viivitamata Internetis Euroopa sisserändeportaal;

44.   toetab projekte, mille eesmärk on koolitus ja keelekursused päritoluriigis, et aidata sisserändajatel arendada oma oskusi ja kohanduda paremini ELi tööjõuvajadustega;

Koostöö päritoluriikidega

45.   tuletab meelde aktiivse kaasarendamispoliitika vajadust; toetab kolmandate riikidega lepingute sõlmimise eesmärki, et võimaldada nii seadusliku kui ebaseadusliku sisserände tõhusat juhtimist; leiab siiski, et selliste lepingute puhul tuleb kindlasti austada inimõigusi; sellega seonduvalt suhtub kriitiliselt projektide rahastamisse nendes riikides, kus ei tagata inimõigusi;

46.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima võimalusi, kuidas võimaldada rändajate vaba liikumist asukohariigi ja päritoluriigi vahel;

47.   juhib tähelepanu sellele, et rahalised vahendid, mis sisserändajad viivad üle oma päritoluliikmesriiki, aitavad kaasa nende riikide arengule; on seisukohal, et arengu soodustamise nimel on vajalik kulude vähendamine rahaliste vahendite päritoluriiki üleviimisel, tagades samas vajalikul tasemel selliste tehingute kontrolli ja turvalisuse; rõhutab, et ehkki peaks igati soodustama rahaülekandeid ja vähendama nende ülekandekulusid, on tegu erakapitaliga, millest võidavad peamiselt need perekonnad, kes selliseid ülekandeid saavad, ning mida ei tohiks pidada ametliku arenguabi asendajaks;

48.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma Euroopa Parlamendis osa iga-aastasest arutelust ELi sisserändepoliitika kohta; palub komisjonil esitada selleks puhuks täieliku tabeli rände olukorra kohta Euroopas;

49.   kutsub oma pädevat komisjoni looma tihedat dialoogi oma riiklike parlamentide kolleegidega sisserändega seotud küsimustes ning jätkama koostööd Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee rände-, põgenike- ja rahvastikuküsimuste eest vastutava komisjoniga;

50.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, ÜRO pagulaste ülemkomissarile ja Rahvusvahelisele Migratsiooniorganisatsioonile.

(1) ELT C 146, 30.6.2007, lk 1. (2) Euroopa Ülemkogu järelduste I lisa punkt III (3) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 535. (4) ELT C 272 E, 9.11.2006, lk 442. (5) ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 845. (6) ELT L 199, 31.7.2007, lk. 23. (7) ELT L 283, 14.10.2006, lk 40. (8) ELT L 251, 3.10.2003, lk 12.

Euroopa Parlamendi 26. septembri 2007. aasta resolutsioon kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku sisserände vastase võitluse poliitiliste prioriteetide kohta (2006/2250(INI))

P6_TA(2007)0415 A6-0323/2007

Euroopa Parlament,

−   võttes arvesse komisjoni teatist kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku sisserände vastase võitluse poliitiliste prioriteetide kohta (KOM(2006)0402);

−   võttes arvesse komisjoni teatist "Poliitikakava seadusliku rände kohta" (KOM(2005)0669) ja oma selleteemalist 26. septembri 2007. aasta resolutsiooni(1);

−   võttes arvesse Regioonide Komitee 13. veebruari 2007. aasta arvamust pealkirjaga "Poliitikakava seadusliku rände kohta, ebaseadusliku sisserände vastane võitlus ja Euroopa rändevõrgustiku tulevik"(2);

−   võttes arvesse 4. ja 5. novembril 2004. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldusi ning nendele lisatud Haagi programmi(3);

−   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Üldine lähenemisviis migratsioonile üks aasta hiljem: Euroopa tervikliku rändepoliitika poole" (KOM(2006)0735);

−   võttes arvesse 15. ja 16. detsembril 2005. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldusi "Üldine lähenemisviis migratsioonile: Aafrikale ja Vahemere piirkonna riikidele suunatud esmatähtsad meetmed", nagu seda taaskinnitati 14. ja 15. detsembril 2006. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldustes;

−   võttes arvesse 21. ja 22. juunil 2007. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu järeldusi ning valitsustevahelise konverentsi mandaati justiits- ja siseküsimuste valdkonnas;

−   võttes arvesse oma 9. juuni 2005. aasta resolutsiooni seadusliku ja ebaseadusliku ümberasumise vaheliste seoste ja ümberasujate lõimimise kohta(4);

−   võttes arvesse oma 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni ELi ühise sisserändepoliitika kohta(5), milles ta avaldas kahetsust, et seitsme aasta jooksul pärast Tampere programmi ei ole ELil sidusat sisserändepoliitikat;

−   võttes arvesse oma 15. veebruari 2007. aasta resolutsiooni Iraagi pagulaste kohta(6);

−   võttes arvesse nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta otsust 2006/688/EÜ vastastikuse teabesüsteemi loomise kohta seoses liikmesriikide meetmetega varjupaiga ja sisserände valdkondades(7);

−   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 862/2007 ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse alase statistika kohta(8);

−   võttes arvesse 10.–11. juulil 2006. aastal Rabatis toimunud rände- ja arenguteemalise Euroopa ja Aafrika ministrite konverentsi tulemusi;

−   võttes arvesse 22.–23. novembril 2006. aastal Tripolis toimunud Euroopa ja Aafrika ministrite konverentsi raames vastu võetud Aafrika ja Euroopa Liidu ühisdeklaratsiooni rände ja arengu kohta;

−   võttes arvesse nõukogu 1.–2. detsembril 2005. aastal vastu võetud inimkaubandusevastast tegevuskava;

−   võttes arvesse oma 16. novembri 2006. aasta soovitust nõukogule(9), milles nõutakse inimkaubanduse vastase võitluse uue ELi strateegia väljatöötamist;

−   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele "Üldise lähenemisviisi kohaldamine rändele Euroopa Liidust idas ja kagus asuvate naaberpiirkondade puhul" (KOM(2007)0247);

−   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele "Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vaheline korduvränne ja liikuvuspartnerlus" (KOM(2007)0248);

−   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele (KOM(2007)0249);

−   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 863/2007, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks(10);

−   võttes arvesse Amsterdami lepingut, mis annab ühendusele pädevuse ja vastutused sisserände ja varjupaiga küsimuste eest, ning EÜ asutamislepingu artiklit 63;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja väliskomisjoni ning arengukomisjoni arvamusi (A6-0323/2007),

A.   arvestades, et ränne on kiiresti kasvav globaalne nähtus ja mõjutab seepärast ka Euroopa Liitu;

B.   arvestades, et hinnangute kohaselt, mis on küll üsna lahknevad, varieerub ebaseaduslikult Euroopa Liidus viibivate kolmandate riikide kodanike arv 4,5 miljonist kuni 8 miljoni inimeseni; arvestades, et olemasoleva statistilise teabe kvaliteeti ja ühtivust on vaja tõsta;

C.   arvestades, et rände ulatus on praegu niisugune, et liikmesriigid ei ole suutelised sellega omal käel toime tulema, ning seepärast on vaja Euroopa tasandil kõikehõlmavat ja sidusat lähenemist sisserändele; arvestades, et kohase reageeringu puudumine ebaseaduslike sisserändajate saabumisele Euroopa Liidu piiridele viitab nii vähesele solidaarsusele liikmesriikide vahel kui ka suutmatusele poliitikat koordineerida, vaatamata olemasolevatele deklaratsioonidele ja lubadustele;

D.   arvestades, et ELi ühine sisserändepoliitika nõuab liikmesriikidelt solidaarsuspõhimõtte järgimist, jagatud vastutust, vastastikust usaldust ning läbipaistvust;

E.   arvestades, et sisserändepoliitika peab olema kõikehõlmav ning võtma arvesse tervet hulka aspekte, eriti: võitlust salajase sisserände ja inimkaubandusega, vajadust täiustada ja kooskõlastada seadusliku sisserände kanaleid, kolmandatest riikidest väljarände põhjuseid (tõuketegureid, nagu mahajäämus, vaesus, sõjad, diktatuurid, riiklike institutsioonide jõuetus, kliimamuutuse ja keskkonnakatastroofide tagajärjed jne), tegureid, mis muudavad Euroopa Liidu ligitõmbavaks (tõmbetegurid, nagu elatustase, demokraatia, rahu, töövõimalused, sealhulgas eeskirjadevastane töötamine jne); liikmesriikide demograafilisi ja majanduslikke vajadusi; kohalikul, riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil võetavate meetmete sidusust; integratsiooni ja kultuurilise segunemise küsimusi; põhiõiguste, eriti varjupaigaõiguse ja mitteväljasaatmise õiguse tagamist; samuti võitlust rassismi ja ksenofoobia vastu;

F.   arvestades, et inimkaubandusevastane võitlus on liidu üks prioriteete, mille peamine eesmärk on vähendada kauplemist kõige haavatavamate isikutega, nagu naised ja lapsed, ning kaotada sellest kasu saavad kuritegelikud võrgustikud ja ühendused;

G.   arvestades, et paljud ebaseaduslikult Euroopa Liidus viibivad inimesed sisenevad siia seaduslikult, kuid rikuvad hiljem neile sisenemisel seatud tingimusi;

H.   arvestades, et ebaseaduslik ja seaduslik sisseränne on omavahel tihedasti seotud, ning et ebaseadusliku sisserände vastane võitlus on ülioluline seadusliku sisserände poliitika kehtestamiseks;

I.   arvestades, et seadusliku sisserände võimaluste laiendamine vähendaks ebaseaduslikku sisserännet;

J.   arvestades, et teatavate valitsuste vastumeelsus tunnistada võõrtööjõu vajaduse ulatust võib panna tööandjad raskesse olukorda, kui nad püüavad ettevõtte vajadusi täita dokumentatsiooni puudutavate seaduslike nõuete piires;

K.   arvestades, et käesolevas valdkonnas on ELi ja selle liikmesriikide koostöö päritolu- ja transiidiriikidega esmatähtis ning et tuleb edendada tulemuslikku ja praktilist kaasarengu poliitikat, et tegelda sisserände algpõhjustega kolmandates riikides varajases staadiumis;

L.   arvestades, et nii sisserände põhjuseid kui ka selle positiivseid aspekte (eriti majanduse ja demograafia ning ühiskondade kultuurilise rikastumise seisukohalt) käsitletakse avalikes aruteludes äärmiselt vähe, keskendudes selle asemel raskustele ja probleemidele, mida sisseränne võib põhjustada;

M.   arvestades, et sisseränne kui poliitiliselt väga tundlik teema, mida saab hõlpsasti ära kasutada demagoogilistel ja populistlikel eesmärkidel, on viimaste aastakümnete jooksul muutunud avaliku arutelu keskseks teemaks kogu Euroopa Liidus, ning arvestades, et iga poliitik, ajakirjanik ja meediakanali esindaja vastutab oma märkuste eest kõnealusel teemal;

Üldine lähenemisviis

1.  Tervitab komisjoni lähenemisviisi, mis etendab olulist rolli liikmesriikide innustamisel ühtsemale ja tõhusamale tegutsemisele;

2.   väljendab heameelt eelnimetatud algatuse üle "Üldise lähenemisviisi kohaldamine rändele Euroopa Liidust idas ja kagus asuvate naaberpiirkondade puhul"; palub liikmesriikidel ja komisjonil tagada, et rändele üldise lähenemisviisi nõuetekohaseks rakendamiseks eraldatakse piisavad inim- ja rahalised ressursid;

3.   tervitab valitsustevahelise konverentsi mandaadiga sätestatud reformilepingu projekti institutsioonilisi sätteid, eriti kaasotsustamismenetluse ja kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamist kogu sisserändepoliitikale, ELi kompetentsi selgitamist viisade ja piirikontrolli osas, ELi kompetentsi laiendamist varjupaiga küsimustes ning seadusliku ja ebaseadusliku sisserände küsimustes;

4.   on veendunud, et rännet puudutavate statistiliste andmete kogumine ja ühtlustamine on ülioluline; kutsub liikmesriike ja komisjoni ning Eurostati üles parandama koostöös Euroopa rändevõrgustiku ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu OECD, olukorda seoses ühtsete ja usaldusväärsete andmete nappusega; väljendab heameelt selle üle, et võeti vastu eelnimetatud määrus (EÜ) nr 862/2007; kutsub kõiki liikmesriike üles esitama statistikat, mis on kooskõlas ühtlustatud mõistetega, ning kogu nõutud teavet esitatud statistika tõlgendamiseks;

5.   usub, et sisseränne on Euroopa ja globaalse tasandi väljakutse, mis nõuab samamõõtmelist vastust ning et liidu ülesanne on eraldada vahendid, mis võimaldaksid ära kasutada kolmekordset – majanduslikku, demograafilist ja sotsiaalset – võimalust, mida sisseränne võiks ühiskonnale tähendada;

6.   peab vääraks rutakate sammude astumist rändevoogudega tegelemisel, arvestades, et pidev sisserände voog on kestnud juba mitu aastat, järelikult tuleb sellele küsimusele läheneda keskmises ja pikas perspektiivis;

7.   on veendunud, et osana oma sisserändepoliitikast peab liit tegutsema ühtselt nii sees- kui ka väljaspool oma piire (kahekordne mõõde – sise- ja välismõõde);

8.   rõhutab, et rahvusvahelise mõõtmega konfliktid terves maailmas põhjustavad rändajate tulvasid;

9.   ootab komisjonilt koostöös ÜROga uurimust kliimamuutuse mõju kohta rändele;

10.   rõhutab, et veoettevõtjate ja päritoluriikide ametiasutuste vastutus, nagu ka õigusliku kriminaalraamistiku tugevdamine, et võidelda kauplemisvõrgustike vastu, ebaseadusliku tööhõive ja inimkaubanduse vastu võitlemine ning haldusalase korruptsiooni paljastamine moodustavad ebaseadusliku sisserände vastase võitluse olulise osa, mis lisaks peab põhinema kõrgetasemelisel politsei- ja õigusalasel koostööl;

11.   peab oluliseks arengukoostööd kui võimalust tegeleda rände algpõhjustega ja kui vahendit, mis mitte ei asenda Euroopa Liidu integratsiooni- ja rändepoliitikat, vaid täiendab seda;

12.   tuletab meelde, et just ELi Vahemere-äärsed ja idapoolsed naabrid võtavad vastu suurema osa Euroopasse suunduvatest immigrantidest; peab ülioluliseks tagada, et austataks nende immigrantide põhiinimõigusi, pöörates erilist tähelepanu saatjata alaealiste õigustele; rõhutab, et ELil on vaja tugevdada koostööd kõikide Vahemere-äärsete partnerriikidega rändevoogude haldamise alal ning toetada neid ebaseadusliku sisserände vastases võitluses; juhib tähelepanu sellele, et on tähtis tugevdada sidemeid Põhja-Aafrika ja Sahaara kõrbest lõuna poole jääva Aafrika osa riikide vahel ning Aasia päritoluriikidega;

13.   rõhutab, et ebaseaduslikke sisserändajaid ei tohi kohelda kurjategijatena; tuletab meelde, et paljud neist riskivad Euroopast vabadust või elatusvõimalusi otsides oma eluga; peab poliitikute kohuseks rakendada sidusat ja tõhusat poliitikat võitluseks ebaseadusliku sisserände vastu, tagades samas isikute kaitse ja põhiõigused, meenutades samal ajal avalikkusele seadusliku sisserände panust Euroopa majanduskasvu ja demograafilistesse suundumustesse;

14.   rõhutab, et kõik salajase sisserände vastased meetmed ja kontroll välispiiridel peavad tagama kehtivad garantiid ja isikute põhiõigused, olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga (ECHR), eriti varjupaiga õiguse ja mitteväljasaatmise õiguse osas;

15.   rõhutab, et ebaseaduslike sisserändajate ajutised vastuvõtukeskused nii liidus kui ka väljaspool seda peavad tegutsema põhiõiguste kaitsega kooskõlas ning selles küsimuses tuleks jagada parimaid tavasid, eriti majutuse, koolituse, tervishoiule ligipääsu, rahaliste vahendite ja seaduste teemal kõikide tasandite ja asjaomaste organisatsioonide vahel, nagu kohalikud ja riiklikud ametivõimud, Euroopa institutsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid;

16.   on šokeeritud ebainimlikest tingimustest mitmetes sisserändajate ja varjupaiga taotlejate kinnipidamisasutustes, mida kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon on külastanud;

17.   kordab oma kindlat vastuseisu ideele rajada ebaseaduslike sisserändajate või varjupaigataotlejate vastuvõtu- või kinnipidamiskeskused väljapoole liidu piire sisserändajate päritolupiirkondadesse;

18.   võtab teadmiseks komisjoni ülevaate määrusest (EÜ) nr 343/2003 (II Dublini määrus); tuletab meelde vajadust see määrus uuesti läbi vaadata ning kordab, et kõnealuse läbivaatamise raames tuleks tegelda ka määruse aluspõhimõttega – nimelt, et varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutab esimene liikmesriik, kuhu taotluse esitaja sisenes –, arvestades, et see asetab ebaproportsionaalse ja tasakaalustamata koormuse teatavatele liikmesriikidele;

19.   rõhutab vajadust kehtestada spetsiaalsed ettevaatusabinõud naiste ja laste suhtes, eriti ilma saatjata alaealiste suhtes, tõsiste terviseprobleemidega inimeste suhtes ning puuetega inimeste suhtes, kes vajavad abi ja kohandatud kaitsemeetmeid, eriti tagasisaatmismeetmete puhul;

20.   kutsub liikmesriike üles lisama oma rändepoliitikasse kõrge tasemega tervisekaitse sisserändajatele, pakkudes ennetavaid meditsiiniteenuseid ja ravi.

21.   nõuab tihedamat koostööd piirkondlike ja kohalike ametivõimude ning sotsiaalpartnerite vahel, et vahetada parimaid tavasid eelkõige majutuse, koolituse ja tervishoiule ligipääsu küsimustes;

22.   rõhutab vajadust pöörata enam tähelepanu keelekasutusele ebaseadusliku sisserände kirjeldamisel, et parandada ühiskonnas esinevaid arusaamu; usub, et hariduse ja meediakanalite pakutud teabe valdkonnas tuleb teha jõupingutusi, et edastada selliseid liidu põhiväärtusi nagu sallivus, solidaarsus, vastastikune austus ja vajadus võidelda diskrimineerimise ja ksenofoobia vastu;

Komisjoni prioriteedid
Koostöö kolmandate riikidega

23.   usub, et sisserände mitmemõõtmeline olemus nõuab tihedamat koostööd kõikide asjaomaste kolmandate riikidega; on seisukohal, et 2006. aastal Rabatis ja Tripolis toimunud ministrite konverentsid ja 2007. aasta juulis Brüsselis peetud ÜRO rändeteemaline maailmafoorum (millel oli esindatud ka Euroopa Parlament) märkisid väga vajaliku dialoogi algust rändajate päritoluriikide, transiidiriikide ja sisserändajaid vastuvõtvate Euroopa riikide vahel, ning et see dialoog peab looma aluse täieulatuslikule partnerlusele kaasarengus; usub, et ebaseadusliku sisserände osas peab taotlema tagasivõtulepingute sõlmimist või täiustama selliste lepingute toimimist;

24.   märgib hea tava näitena asjaolu, et teatavad liikmesriigid on allkirjastanud sisserändealased koostöölepingud mitmete Aafrika riikidega, määratledes rände ja arengu vahelised seosed; ergutab liikmesriike ja komisjoni suurendama koostööd ning jätkama seesuguste programmide arendamist;

25.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles jätkama piirkondlike kaitseprogrammide arendamist koostöös päritolu- ja transiidiriikidega ning teavitama parlamenti seni elluviidud pilootprojektidest saadud kogemustest; tervitab ELi programmi "Ränne ja areng Aafrikas" käivitamist esialgses summas 40 miljonit eurot eesmärgiga luua Aafrikas uusi töökohti ja palub komisjonil anda rohkem teavet praktiliste üksikasjade kohta; tervitab sellega seoses komisjoni poolt Hispaania ja Prantsusmaa toetusel koostöölepingu allkirjastamise Maliga, eesmärgiga avada selle programmi vahenditest esimene rändealase teabe ja rände juhtimise keskus;

26.   kutsub komisjoni üles võtma kõiki vajalikke meetmeid, et laiendada päritoluriikides olevaid infoallikaid Euroopa Liitu seadusliku sisserände võimaluste ja tingimuste kohta;

27.   kutsub Euroopa Liitu, AKV riikide valitsusi ja teiste päritoluriikide valitsusi rakendama poliitikat ülekannete positiivse mõju maksimeerimiseks, tagades, et need toimuvad ametlike ülekandesüsteemide kaudu, nii et need oleksid kindlamad, sujuvamad, vähem kulukad ja paremini suunatud; peab oluliseks sisserändajate kaasamist oma päritoluriigi arendamisse;

28.   kutsub komisjoni uurima võimalusi toetada mikrokrediidi kasutamist ja arendamist;

29.   kutsub Euroopa Liitu üles teostama ühtset välispoliitikat, tagades eelkõige ühise kaubanduspoliitika ja arengupoliitika eesmärkide vastavuse ja lähenemise; olukorras, kus rahaline toetus ja kaubanduslepingud on ühendatud demokraatia, inimõiguste arendamise ja rändega, tuleks kaaluda ELi Aafrika arenguplaani väljatöötamist, et pakkuda välja alternatiiv oma päritoluriigist lahkuvatele inimestele;

30.   nõuab, et ebaseadusliku sisserände küsimused oleksid Euroopa Liidu suhetes kolmandate riikidega, eriti ebaseaduslike sisserändajate päritolu- ja/või transiidiriikidega, prioriteetsed;

31.   kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile aastaaruandeid olukorra kohta seoses ebaseadusliku sisserände vastases võitluses kasutatavate rahaliste vahenditega ning kehtivate õigusaktide, nende liikmesriikide poolse rakendamise ja ettevalmistatavate õigusaktidega;

32.   tuletab meelde, et erilist rõhku tuleks panna Cotonou lepingu artikli 13 rakendamisele, nii tagasivõtmise osas kui ka dialoogimenetluste tugevdamiseks lepingu kohaselt; rõhutab vajadust toetada päritolu- ja transiidiriikides suutlikkuse tõstmist rände haldamiseks, et tugevdada selle kontrolliks olemasolevaid vahendeid ja institutsioone (avalik haldus ja õiguslik raamistik, koolitus, piirikontrollimeeskonnad, inimkaubandusevastane julgeolekukorpus jne); juhib tähelepanu, et kõik AKV riigid peavad nõustuma tagasi võtma oma kodanikke, kes viibivad ebaseaduslikult ELi liikmesriigi territooriumil, kui liikmesriik seda taotleb; tuletab meelde, et päritolu- ja transiidiriigid peavad võtma endale vastutuse ja täitma oma kohustusi ebaseadusliku sisserände kontrollimisel, ning et on vaja reklaamikampaaniaid, mis käsitleksid kaasnevaid riske, ELi liikmesriikide tagasisaatmispoliitikat ja olemasolevaid lepinguid seadusliku sisserände kohta ning nende pakutavaid võimalusi;

33.   on seisukohal, et kolmandatele riikidele abi andmine, mida nad on palunud Euroopa Liidult, et võidelda nende oma territooriumil tegutsevate ebaseaduslikke sisserändajaid üle piiri toimetavate võrgustike vastu, tuleks muuta sõltuvaks nende riikide koostööst ja püüdlustest, mida nad teevad kõnealuses valdkonnas;

Välispiiride turvalisus ja integreeritud haldamine

34.   rõhutab piirikontrolli olulisust ebaseadusliku sisserände vastases võitluses; kinnitab veelkord, et liikmesriigid peavad korraldama piirikontrolli jagatud vastutuse ja solidaarsuse vaimus, sisserändajaid tuleb hoida vastuvõetavates tingimustes, austades täielikult varjupaiga ja rahvusvahelise kaitse seadusi, muu hulgas ka mitteväljasaatmise põhimõtet;

35.   usub, et FRONTEXil peavad olema oma tegevuseks vajalikud vahendid, nagu on rõhutatud määruse (EÜ) nr 2007/2004 artiklis 7 (tehnilise varustuse juhtimine); kahetseb sügavalt asjaolu, et mõned liikmesriigid ei ole täitnud oma kohustust varustada oma operatsioone logistika ja inimestega; usub, et olemasoleval tehnilise varustuse keskregistril (CRATE) ehk nn "töövahendil" on mõtet ainult siis, kui liikmesriigid täidavad oma kohustusi tehnilise varustuse osas; julgustab FRONTEXit sõlmima koostöölepinguid naabruspoliitika riikide ja muude kolmandate riikidega;

36.   tervitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelnimetatud määruse vastuvõtmist, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõtte alusel; märgib, et RABITi õigusloomega seotud algatus on esmakordselt muutnud solidaarsuse sisserände valdkonnas kohustuslikuks, mitte vaid võimalikuks; kutsub komisjoni üles esitama uut õigusloomega seotud ettepanekut, et muuta solidaarsuspõhimõte samamoodi kohustuslikuks ka seoses liikmesriikide poolt CRATE osas antud lubadustega; tuletab meelde, et iga liikmesriik peab tagama kvalifitseeritud personali reservi olemasolu ning kutsub seega liikmesriike üles võimaldama tõeliste Euroopa piirivalve kiirreageerimisrühmade loomist;

37.   kutsub liikmesriike üles rajama kõigis ohtlikes piirkondades ja eelkõige merepiiridel alalised järelevalvet teostavad ühispatrullid, mis töötavad aasta läbi ja mille tööd koordineerib FRONTEX;

38.   kutsub nõukogu üles võtma meetmeid Euroopa patrullivõrgustiku kiireks loomiseks ja Euroopa järelevalvesüsteemi rakendamiseks lõunapoolsetel merepiiridel;

39.   usub, et FRONTEXi ja kiirreageerimisjõudude põhiülesanne ELi merepiiridel peaks olema sisserändajate ja varjupaigataotlejate päästmine hädaolukorras, kus nende elu on ohus;

40.   kutsub liikmesriike ja kolmandaid riike üles austama rahvusvahelist õigust ja rahvusvahelist kohustust seoses inimeste otsimise ja päästmisega merel; on seisukohal, et liikmesriigid vastutavad ühiselt elude päästmise eest merel; toetab Malta poolt justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil tehtud ettepanekut sõlmida ELi liikmesriikide vahel leping, mille kohaselt ELis registreeritud laevade poolt vastutusest keelduva mitteliikmesriigi otsingu- ja päästepiirkonnas päästetud ebaseaduslikud sisserändajad jagatakse ELi liikmesriikide vahel proportsionaalselt ja vastavalt eelnevalt kokkulepitud süsteemile;

41.   on seisukohal, et seistes vastamisi Aafrika kontinendilt Euroopa suunas toimuvate rändevoogudega on Euroopa Liidu lõunapoolsetel välispiiriga liikmesriikidel, eriti väiksematel liikmesriikidel nagu Malta ja Küpros, praegu kanda ebaproportsionaalselt suur koormus, mis nõuab meetmete tugevdamist liidu välispiiride ühiseks haldamiseks;

42.   palub komisjonil Euroopa naabruspoliitika raames suurendada konkreetsete meetmete arvu, mille eesmärk on anda naaberriikidele tehnilist ja rahalist abi, et tagada nende nii ELiga piirnevate kui ka teiste piiride turvalisus;

43.   soovitab piirikontrolli töös kasutada tehnoloogiat, süstemaatilist juurdepääsu viisainfosüsteemile ning rakendada tulevikus automaatset riiki sisenemiste ja riigist väljumiste registreerimise süsteemi;

Turvaline reisimine ja isikut tõendavad dokumendid

44.   rõhutab vajadust edendada isikut tõendavate dokumentide turvalisuse küsimust päritoluriikides, et hõlbustada liidu territooriumile sisenevate ebaseaduslike sisserändajate kindlakstegemist;

45.   väljendab heameelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud viisainfosüsteemi kokkuleppe üle, mis hõlbustab ühenduse viisapoliitika tõhusat rakendamist ning peaks aitama tugevdada ebaseadusliku sisserände vastast võitlust;

46.   tuletab meelde, et esimese samba alla kuuluva tegevuse puhul muudab dokumentide turvalisuse ja ehtsuse tugevdamiseks toimuv biomeetriliste vahendite arendamine, mis on pettuse, ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse vastu võitlemisel ülioluline, heausksete reisijate jaoks piiriületuse lihtsamaks, ning et seejuures tuleb austada andmekaitse põhimõtteid vastavalt direktiivile 95/46/EÜ; kolmanda samba alla kuuluva tegevuse osas ootab konkreetse raamotsuse vastuvõtmist ning toetab selles kontekstis Saksamaa kui nõukogu eesistujamaa poolt tehtut;

47.   kinnitab veel kord, et ilma piisava isikuandmete kaitseta ei saa kavandada automaatse haldussüsteemi kasutuselevõttu liidu territooriumile sisenemiste ja sealt väljumiste suhtes; on arvamusel, et selline süsteem lihtsustaks Euroopa Liidu territooriumile sisenevate kolmandate riikide kodanike staatuse tõendamist ning tõstaks liikmesriikide suutlikkust kontrollida, kas kolmanda riigi kodanik on ületanud lubatud elamisperioodi;

Inimkaubandusevastane võitlus

48.   on veendunud, et erilist tähelepanu tuleb pöörata inimkaubandusevastasele võitlusele ja selle ohvriks langenud inimestele, eriti haavatavatele inimrühmadele, nagu naised ja alaealised, muutes haavatavate inimrühmade olukorra parandamise üheks liidu prioriteediks; väljendab heameelt komisjoni asjaomase tegevuskava üle ning rõhutab, et kõnealuse kava puhul tuleks arvestada vajadusega teha koostööd päritolu- ja transiidiriikidega;

49.   juhib tähelepanu sellele, et inimkaubanduse, eriti naiste ja lastega kauplemise vastane võitlus on ELi prioriteet, mis teeb vajalikuks piisavate rahaliste vahendite eraldamise sellele valdkonnale;

50.   tuletab meelde, et on ülim aeg kehtestada selged ja konkreetsed sihid, näiteks inimkaubanduse ohvrite arvu vähendamine poole võrra järgmise kümne aasta jooksul; on siiski seisukohal, et põhieesmärk peab kindlasti olema selle kuriteovormi täielik kõrvaldamine niipea kui võimalik;

51.   on teadlik, et paljud inimkaubanduse ohvriks langenud naised elavad Euroopa Liidus ebaseaduslike sisserändajatena, enamikul juhtudel ilma juurdepääsuta õiguslikule või sotsiaalsele kaitsele; kutsub liikmesriike üles võtma arvesse nende inimeste olukorda ning parandama kooskõlas riigi seadustega nende olukorda või aitama neil koju naasta;

52.   rõhutab, et käesolevad meetmed peavad ära hoidma inimkaubanduse ohvrite sihtmärgiks langemise või nende huvide kahjustamise;

53.   tuletab meelde, et ebaseadusliku sisserändega kaasneb suurte rahasummade ülekandumine kurjategijate ühendustele, kes kontrollivad inimkaubanduse võrgustikke ning soodustavad korruptsiooni, pettust ja võõrtööjõu ekspluateerimist, ning et see takistab ebaseadusliku sisserände vastast võitlust;

54.   on rabatud Aafrikast Euroopasse toimuvate paadiga ületoomiste eest vastutavate kuritegelike võrgustike organiseerituse tasemest ja Euroopa suutmatusest neid peatada; Euroopasse suunduvad paadid on samasuurused, tavaliselt koormatud kolmekümne inimesega, sama värvi, töötavad sama kütusega ning on varustatud sama tootja toodetud ja sama sorti toidu, joogi ja muude varudega, mis kõik kokku demonstreerib piisavalt, kuidas kuritegevus on senini osutunud Euroopa ühistegevusest tõhusamaks; on veendunud, et kõnealune jultunud võrgustik vastutab sadade inimeste surma eest, kes kaotavad oma elu merel; kutsub komisjoni ja nõukogu üles mitmekordistama nende jõupingutusi inimkaubanduse vastases võitluses;

55.   kutsub institutsioone, liikmesriike ja Europoli üles mobiliseeruma inimkaubandusevastase keskmise tähtajaga tegevusprogrammi rakendamiseks, keskendudes äritsejatele, inimkaubitsejatele ja maffiatele;

56.   arvestab nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/81/EÜ, mis käsitleb elamisloa väljastamist pädevate asutustega koostööd tegevatele kolmandate riikide kodanikele, kes on inimkaubanduse ohvrid või kelle ebaseaduslikule sisserändele on kaasa aidatud(11), 2005. aasta detsembris vastu võetud ELi inimkaubanduse tõkestamise ja selle vastase võitluse heade tavade, standardite ning meetmete kava(12) ja tervitab ülalmainitud Aafrika ja ELi ühisdeklaratsiooni rände ja arengu kohta;

57.   tuletab meelde 2003. aastal komisjoni poolt loodud inimkaubanduse ekspertrühma panust järelevalve ja poliitiliste soovituste valdkonnas, ning eeldab ekspertrühma töö jätkumist;

Seadustamine

58.   tuletab meelde, et paljud liikmesriigid on viinud läbi või lubanud läbi viia seadustamisi, ning et need otsused on praeguses olukorras liikmesriikide endi äranägemise küsimus, kuid sageli ka märk sellest, et puuduvad kohased meetmed tegelemaks nähtusega, mis on ühiskonna osaks enamikes liikmesriikides, ning usub, et ebaseaduslike sisserändajate seadustamine en masse peaks olema ühekordne tegu, kuna sellise meetmega ei saa lahendada nähtuse taga olevaid tegelikke probleeme;

59.   on teadlik sellest, et sisserändepoliitika muutmine ühes liikmesriigis võib mõjutada rändeliikumisi ja suundumusi teistes riikides; usub, et liikmesriigid peaksid vastavalt lojaalse koostöö ja vastastikuse solidaarsuse põhimõttele kasutama vastastikust infosüsteemi (riiklike migratsiooni ja varjupaiga meetmete jaoks, mis võivad mõjutada teisi liikmesriike või ühendust), ning märgib, et selline süsteem info ja parimate tavade ning kogemuste vahetamiseks on hakanud 2007. aastal tekkima, nagu võis tõdeda viimastel JSK nõukogudel;

Peamine tõmbetegur: ebaseaduslik töötamine

60.   väljendab heameelt komisjoni esitatud eelnimetatud ettepaneku üle võtta vastu direktiiv, millega sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele, eelkõige halduskaristused, riigihankelepingutest väljajätmine ning kõige suuremate õigusrikkumiste puhul kriminaalkaristused;

61.   kutsub Euroopa Liitu ja selle liikmesriike üles võtma kindlaid meetmeid, et võidelda sisserändajate ebaseadusliku töötamise vastu, aktiveerides hulgaliselt tööandjatele suunatud karistusi, suurendades ebaseadusliku töölevärbamise vastu võitlemiseks vajalike inim- ja materiaalsete ressursside kasutamise alusel töökoha kontrolle ning edendades meetmeid, et kaitsta sisserändajaid;

62.   rõhutab, et ebaseadusliku tööhõive vastastel meetmetel on mitte ainult majanduslik ja sotsiaalne, vaid ka psühholoogiline mõõde; kõrvaldades mõned tegurid, mis teevad Euroopa ligitõmbavaks (võimalus tööd leida, isegi häbematult põhiõigusi eiravatel tingimustel), püüavad need vähendada ahvatlust emigreeruda ELi ning aitavad piirata varimajandust;

63.   usub, et ebaseadusliku töötamise vastaste meetmete võtmisega on hiljaks jäädud, kuigi tegemist on ühe peamise ebaseadusliku sisserände ligitõmbavuse teguriga;

64.   nõuab tungivalt, et erinevad kõnealuses valdkonnas pädevad nõukogud mitmekordistaksid oma koordineerimispüüdlusi kõnealuse direktiivi ettepaneku üle peetavas arutelus;

65.   kutsub liikmesriike üles kohaldama registreerimata töö suhtes rangelt oma riiklikke sätteid, mis peavad varsti olema kooskõlas tulevase direktiiviga;

66.   on seisukohal, et liikmesriigid peavad pingutama ebaseadusliku tööhõive uurimiseks, eriti nendes sektorites, mis annavad tööd sisserändajatele; kustub komisjoni ja liikmesriike tööjõu sellise rakendamise küsimusega jõuliselt tegelema; märgib, et üheks osaks selles töös võiks olla tööandjatele ja töötajatele suunatud infokampaaniad, et juhtida tähelepanu salajase tööhõive kahjulikule mõjule riiklikule sotsiaalkindlustussüsteemile, riigi rahandusele, ausale konkurentsile, majandustulemustele ja töötajatele endile; tuletab meelde, kui tähtis on kaasata sellesse protsessi tööstuse mõlema poole esindajaid;

Tagasisaatmispoliitika

67.   tuletab meelde päritolu- ja transiidiriikide kohustusi tagasivõtmisel ning usub, et oleks vaja üleeuroopalist tagasisaatmispoliitikat, mis oleks tõhus, kuid arvestaks samas ka inimese väärikuse ja füüsilise puutumatusega vastavalt Euroopa inimõiguste konventsioonile ning Genfi konventsioonile;

68.   soovitab Portugali eesistumise ajal vastu võtta ettepanek tagasivõtmist käsitleva direktiivi kohta, et tagasivõtmispoliitika eeskirjad ja tingimused oleksid määratletud Euroopa tasandil; rõhutab tõhusa tagasivõtmispoliitika kui ühe ebaseaduslikku sisserännet ärahoidva teguri tähtsust;

69.   kutsub komisjoni üles hindama tagasisaatmispoliitikat (kõikides liikmesriikides kehtivate lepingute tõhusus, kolmandate riikidega sõlmitavate partnerluslepingute kõneluste viivituste põhjuste analüüs, tegevus päritolu- ja transiidiriikides, tagasivõtulepingute praktiline rakendamine, kaasa arvatud nende kooskõla põhiõigustega jne);

70.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles töötama ebaseaduslike sisserändajate tagasivõtmise küsimuses välja Euroopa lepingud kõikide asjaomaste kolmandate riikidega;

Teabevahetuse parandamine olemasolevate vahendite abil

71.   kutsub kõiki osalisi tõhustama infovahetust, vajaduse korral ka FRONTEXi ja Europoliga; usub, et koostöö sisserände kontaktametnike vahel peaks olema prioriteet; on seisukohal, et parlamenti tuleks regulaarselt teavitada ICONeti võrgustiku arengust ja tulemustest;

Veoettevõtjate vastutus

72.   peab vajalikuks hinnata selles valdkonnas võetud meetmeid, eriti 28. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/51/EÜ rakendamist, millega täiendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni(13) artikli 26 sätteid, ning 2001. aastal liikmesriikide, transpordisektori ja humanitaarorganisatsioonide esindajatest asutatud foorumit;

73.   kutsub komisjoni ja nõukogu osalema Euroopa Parlamendi iga-aastasel debatil Euroopa Liidu sisserändepoliitika kohta; palub komisjonil esitada sel puhul täpne statistiline ülevaade sisserände olukorrast Euroopas;

74.   palub oma vastutaval komisjonil pidada tihedat ja korrapärast dialoogi oma kolleegidega rahvusparlamentides, kes vastutavad sisserännet puudutavate küsimuste eest, ning jätkata koostööd Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee migratsiooni, pagulaste ja rahvastiku komiteega;

75.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO Pagulaste Ülemkomissarile ja Rahvusvahelisele Rändeorganisatsioonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0414. (2) ELT C 146, 30.6.2007, lk 1. (3) Euroopa Ülemkogu järelduste I lisa punkt III. (4) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 535. (5) ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 394. (6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0056. (7) ELT L 283, 14.10.2006, lk 40. (8) ELT L 199, 31.7.2007, lk 23. (9) ELT C 314 E, 21.12.2006, lk. 355. (10) ELT L 199, 31.7.2007, lk 30. (11) ELT L 261, 6.8.2004, lk 19. (12) ELT C 311, 9.12.2005, lk 1. (13) EÜT L 187, 10.7.2001, lk 45.