Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta resolutsioon Euroopa ohustatud keelte ja keelelise mitmekesisuse kohta Euroopa Liidus (2013/2007(INI))

P7_TA(2013)0350 A7-0239/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3,

–  võttes arvesse põhiõiguste harta artikli 21 lõiget 1 ja artiklit 22,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni uuringut Euromosaic, mille kohaselt on keeled Euroopas ohustatud, kuna kehtivate meetmetega ei ole neid võimalik kaitsta,

–  võttes arvesse 17. oktoobril 2003. aastal vastu võetud Unesco vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni, mille kohaselt on suulised traditsioonid ja väljendusvormid, kaasa arvatud keel, vaimse kultuuripärandi edasiandmise vahend,

–  võttes arvesse Unesco 20. oktoobri 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

–  võttes arvesse Unesco maailma ohustatud keelte atlast,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kongressi 18. märtsi 2010. aasta resolutsiooni „Vähemuskeelte panus piirkondlikku arengusse”(301/2010)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu raportit 12423/2010, resolutsiooni 1769/2010 ja soovitust 1944/2010,

–  võttes arvesse komisjoni 18. septembri 2008. aasta teatist „Mitmekeelsus: Euroopa rikkus ja ühine kohustus” (COM(2008)0566),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes(2),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust teemal „Ajalooliselt väljakujunenud keeleliste vähemuste kaitse ja areng Lissaboni lepingu raames”(3),

–  võttes arvesse nõukogu 21. novembri 2008. aasta resolutsiooni mitmekeelsust edendava Euroopa strateegia kohta(4),

–  arvestades Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartat, mis võeti Euroopa Nõukogus vastu 5. novembril 1992. aastal,

–  võttes arvesse keeleõiguste ülddeklaratsiooni (1996),

–  võttes arvesse rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni (1995),

–  võttes arvesse oma 14. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni kultuurilise mitmekesisuse säilitamise ja edendamise ning Euroopa regioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Unesco ja Euroopa Nõukogu rolli kohta(5) ning oma 4. septembri 2003. aasta resolutsiooni Euroopa piirkondlike ja vähemkasutatavate keelte (ELi vähemuskeelte) kohta laienemise ja kultuurilise mitmekesisuse kontekstis(6),

–  võttes arvesse oma 14. jaanuari 2003. aasta resolutsiooni piirkondlike ja kohalike omavalitsuste rolli kohta Euroopa integratsioonis(7) ja selles sisalduvat viidet keelelisele mitmekesisusele Euroopas,

–  võttes arvesse oma 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni mitmekeelsuse kui Euroopa rikkuse ja ühise kohustuse kohta(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 25. septembri 2008. aasta resolutsiooni kogukonnameedia kohta Euroopas(9),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A7-0239/2013),

A.  arvestades, et Lissaboni lepingus on varasemast enam rõhutatud eesmärki kaitsta ja edendada Euroopa Liidu kultuuri- ja keelepärandit kogu selle mitmekesisuses;

B.  arvestades, et keeleline ja kultuuriline mitmekesisus kuuluvad Euroopa Liidu aluspõhimõtete hulka ning on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 22: „Liit austab kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust”;

C.  arvestades, et põhiõiguste harta artiklites 21 ja 22 tunnustatakse keelelist mitmekesisust kodaniku õigusena, mis tähendab, et püüd kehtestada ühe keele ainuõigust on liidu põhiväärtuste piiramine ja rikkumine;

D.  arvestades, et ohustatud keeli tuleks käsitada Euroopa kultuuripärandina, mitte poliitiliste, etniliste ja territoriaalsete püüdluste vahendina;

E.  arvestades, et kõik Euroopa keeled on võrdselt väärtuslikud ja väärikad ning moodustavad oma kultuuride ja tsivilisatsioonide lahutamatu osa ning rikastavad inimkonda;

F.  arvestades, et sidusad mitmekeelsed ühiskonnad, kes haldavad oma keelelist mitmekesisust demokraatlikult ja jätkusuutlikult, aitavad edendada pluralismi, on avatumad ja panustavad rohkem keelelisest mitmekesisusest tulenevasse rikkusesse;

G.  arvestades, et igas keeles, kaasa arvatud ohustatud keeles, kajastuvad ajaloolised, sotsiaalsed ja kultuurilised teadmised ja oskused ning vaimulaad ja loovus, mis moodustavad Euroopa Liidu rikkuse ja mitmekesisuse ning Euroopa identiteedi aluse; seepärast tuleks keelelist mitmekesisust ja ohustatud keelte olemasolu riigis pidada väärtuseks, mitte koormaks, ning neid tuleks toetada ja edendada;

H.  arvestades, et Unesco rõhutab maailma ohustatud keelte atlases, et keelt ähvardab väljasuremine, kui ta ei täida ühte või mitut järgmistest kriteeriumidest: keele edasiandmine järgmisele põlvkonnale, keele rääkijate absoluutne arv, keele rääkijate osakaal kogu elanikkonna hulgas, keele kasutamine avaliku ja eraelu erinevates sfäärides, kohandumine uute massiteabevahenditega, keeleõppe ja õpetamise materjalide olemasolu, valitsuse ja ametkondade hoiakud ja keelepoliitika, sealhulgas keele ametlik kasutamine ja staatus, kogukonna liikmete suhtumine oma keelde, eri liiki kvaliteetse kirjasõna olemasolu;

I.  arvestades, et Unesco 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni kohaselt võib osalisriik võtta asjakohaseid meetmeid kultuuritegevuse, -kaupade ja -teenuste kaitseks, sealhulgas meetmeid, mis on seotud nimetatud tegevuse, kaupade ja teenuste jaoks kasutatava keelega, et edendada kultuuri väljendusvormide mitmekesisust oma territooriumil ja rahvusvaheliste lepingute alusel;

J.  arvestades, et Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta, mille on vastu võtnud Euroopa Nõukogu ja ratifitseerinud 16 ELi liikmesriiki, näeb ette nii väljasuremisohus keelte kaitsmise kui ka rahvusvähemuste kaitse, need nõuded on kirjas ka Kopenhaageni kriteeriumides, mida riigid peavad ELiga ühinemiseks täitma;

K.  arvestades, et Unesco andmetel on kõigis Euroopa maades, Euroopa ülemerepiirkondades ja ELi rändrahvastel keeli, mida põlvest põlve antakse edasi vaid suuliselt ja mida tuleks pidada ohustatuks; arvestades, et mõnedel Euroopa ohustatud keeltel, mida räägitakse piiriülestes kogukondades, on väga erinev kaitsetase olenevalt liikmesriigist või piirkonnast, kus asjaomase keele kõnelejad elavad;

L.  arvestades, et seetõttu on mõnedes riikides ja piirkondades selliseid vähemuskeeli või piirkondlikke keeli, mis on ohustatud või väljasuremisohus, kuid mis teistes naaberriikides on ametlikuks keeleks ja enamuskeeleks;

M.  arvestades, et Euroopa keeleline ja kultuuriline mitmekesisus on nagu bioloogiline mitmekesisuski osa elavast pärandist, mida on vaja meie ühiskondade jätkusuutlikuks arenguks, ning arvestades, et neid tuleks seetõttu säilitada ning kaitsta igasuguse väljasuremisohu eest;

N.  arvestades, et keelelise mitmekesisuse austamine aitab kaasa sotsiaalsele ühtekuuluvusele, parandades vastastikust mõistmist, enesehinnangut ja avatust, ning arvestades, et keeleline mitmekesisus edendab juurdepääsu kultuurile ning toetab loovust ja kultuuridevaheliste pädevuste omandamist ning ühtlasi edendab rahvaste- ja riikidevahelist koostööd;

O.  arvestades, et Lissaboni lepingu artiklis 167 märgitakse selgelt, et „liit aitab kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule, ühtlasi respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust”, ning seepärast julgustab liikmesriikide poliitikameetmetele lisaks võtma meetmeid, mille eesmärk on mitte üksnes säilitada ja tagada liidu keelepärandi rikkus osana liidu mitmekesisusest, vaid ka minna edasi selle pärandi suurendamisel ja edendamisel;

P.  arvestades, et Euroopa Liidu keelelise mitmekesisuse kontseptsioon ei hõlma ainult ametlikke keeli, vaid ka teise ametliku keele staatuses olevaid ja piirkondlikke keeli ning neid keeli, mida liikmesriikides ametlikult ei tunnustata;

Q.  arvestades, et ohustatud keelte kategooria hõlmab ka selliseid keeli, mis on ohustatud ainult kindlal territooriumil, kus kõnelejate arv kogukonnas on oluliselt vähenemas, ning ka neid juhtumeid, kus järjestikuste loenduste statistika näitab konkreetse keele kõnelejate arvu olulist vähenemist;

R.  arvestades, et ka liikmesriikide ametlikud keeled võivad liidu teatud aladel olla ohustatud keeled;

S.  arvestades, et kiiret reageerimist nõudva olukorra tõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata väljasuremisohus keeltele, selleks tuleks tunnustada mitmekultuurilisust ja mitmekeelsust, rakendada poliitikameetmeid, millega võidelda ohustatud keelte suhtes kehtivate eelarvamuste vastu, ning võtta riiklikul ja Euroopa tasandil assimilatsioonivastane hoiak;

T.  arvestades, et emakeelne õpe on kõige tõhusam õppimisviis;

U.  arvestades, et lastel, kes on algusest peale õppinud emakeelt ja sellele lisaks omandanud ametliku keele, on loomulik oskus õppida hiljem mitmeid keeli, ning et mitme keele valdamine annab noortele eurooplastele eelise;

V.  arvestades, et Euroopa ohustatud keeltele olukorda saab parandada, kui tagatakse põhimõte, et asjaomast keelt koheldakse avalikus halduses ja õigusemõistmises proportsionaalselt võrdsetel alustel ja mitmekeelsuse huvides;

W.  arvestades, et keele säilitamine ja edastamine toimub sageli informaalse ja mitteformaalse hariduse raames ning et oluline on tunnustada vabatahtlike organisatsioonide, kunsti ja kunstnike rolli selles kontekstis;

X.  arvestades, et ohustatud keelte küsimusele ei pöörata Euroopa Komisjoni mitmekeelsuse poliitika raames piisavalt konkreetset tähelepanu; arvestades, et viimase kahe mitmeaastase finantsraamistiku ajal (2000–2007 ja 2007–2013) on nendele keeltele eraldatavaid Euroopa vahendeid oluliselt vähendatud, mis on nende probleeme süvendanud, ning arvestades, et sellisel olukorral ei tohi lubada jätkuda järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020);

1.  kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike üles pöörama rohkem tähelepanu asjaolule, et paljud Euroopa keeled, mida peetakse ohustatud keelteks, on tõsises väljasuremisohus, seepärast kutsub üles aktiivselt pühenduma liidu keele- ja kultuuripärandi erakordse mitmekesisuse kaitsele ja edendamisele ning kasutama nende keelte taaselustamiseks kaugeleulatuvat ennetuspoliitikat ja eraldama selle tarvis vajaliku eelarve; soovitab, et nende poliitikameetmetega püütaks ühtlasi suurendada ELi kodanike laiemat teadlikkust sellest keelelisest ja kultuurilisest rikkusest, mida need kogukonnad esindavad; julgustab liikmesriike koostama ohustatud keelte edendamise tegevuskavasid, mis põhinevad paljudes Euroopa keelekogukondades juba rakendatavatel ühistel parimatel tavadel;

2.  kutsub liikmesriikide valitsusi üles mõistma hukka tavasid, mis keele diskrimineerimise või pealesunnitud või varjatud assimileerimise kaudu on varasemalt või praegu suunatud ohustatud keele kogukondade identiteedi ja keelekasutuse või nende kultuuriasutuste vastu;

3.  kutsub üles kõiki liikmesriike, kes ei ole veel ratifitseerinud ega rakendanud Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartat, seda tegema; juhib tähelepanu sellele, et harta on ohustatud keelte kaitsmise mõõdupuuks ning vähemuste kaitse üheks mehhanismiks, mis on sätestatud Kopenhaageni kriteeriumides, mida riigid peavad ELiga ühinemiseks täitma;

4.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles järgima oma territooriumil ja rahvusvaheliste lepingutega seoses kohustusi, mis nad on võtnud Unesco 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga ühinemisel;

5.  palub liidu asutustel seada keelelise mitmekesisuse tegelik austamine ja eriti kõige haavatavamate Euroopa keelte kaitse tingimuseks, mida peavad täitma kõik ELi liikmesriigiks saada soovivad riigid;

6.  kutsub komisjoni, liikmesriikide valitsusi ja piirkondlikke omavalitsusi üles algatama programme, mis edendavad tolerantsust ohustatud keele- või rahvuskogukonna suhtes, nende keeleliste ja kultuuriliste väärtuste austamist ning nende ühiskondlikku hindamist;

7.  juhib liikmesriikide valitsuste ja piirkondlike omavalitsuste tähelepanu tõsiasjale, et ohustatud keele säilimine võrdub seda keelt kasutava kogukonna säilimise ja arenguga ning seepärast tuleb sellist kogukonda kaitsva poliitika kujundamisel arvesse võtta mitte üksnes kultuurilisi ja hariduslikke aspekte, vaid ka majanduslikku ja sotsiaalset mõõdet;

8.  kutsub komisjoni üles esitama konkreetseid poliitikameetmeid ohustatud keelte kaitseks; kutsub komisjoni ja nõukogu üles asutamiselepingus sätestatud pädevuste raames kohandama ELi poliitikameetmeid ja programme sel moel, et toetada ohustatud keelte ja keelelise mitmekesisuse säilimist, ning kasutama selleks ELi rahalisi toetusvahendeid ajavahemikul 2014–2020, toetust võiksid sealhulgas saada järgmised valdkonnad: programmid nende keelte dokumenteerimiseks, haridus- ja koolitusprogrammid, sotsiaalse kaasamise, noorte ja spordiprogrammid, teadus- ja arendustegevuse, kultuuri- ja meediaprogrammid, struktuurifondid (Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa territoriaalne koostöö, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond) ning kõik vahendid ja teabevahetusplatvormid, mis on mõeldud uute tehnoloogiate, sotsiaalmeedia ja multimeediaplatvormide edendamiseks, kusjuures toetus hõlmaks nii sisu kui ka rakendusi; on seisukohal, et need vahendid peaksid keskenduma programmidele ja meetmetele, millel on kas kultuurilises või majanduslikus mõttes positiivne laiem tegevuskava, mis ulatub kaugemale asjaomasest kogukonnast ja piirkonnast; kutsub komisjoni üles tegelema haldus- ja õiguslike tõketega, mis takistavad ohustatud keeltega seotud projekte, kuna tegemist on arvuliselt väikeste keelekogukondadega;

9.  arvestades, et olukord ei võimalda viivitamist, nõuab, et ennetavateks meetmeteks ettenähtud vahendid oleksid võimalikult kergesti kättesaadavad ja kindlaks määratud, nii et neid vahendeid kasutada soovijad saaksid ettenähtud ajavahemikul ohustatud keeli tõeliselt aidata;

10.  on arvamusel, et Euroopa Liit peaks toetama ja julgustama liikmesriike rakendama keelepoliitikat, mis võimaldab lastel omandada väga varases eas ohustatud keele emakeelena; juhib tähelepanu tõsiasjale, et nagu teaduslikult on kinnitust leidnud, aitab selline poliitika, millega toetatakse kahte või enamat keelt, õppida lastel hiljem juurde teisi keeli, nii soodustatakse ka keele edasiandmist järgmisele põlvkonnale, ühtlasi pakuks see ohustatud keelte rääkijatele praktilist tuge, et taaselustada keele edasiandmine järgmisele põlvkonnale piirkondades, kus see on kadumas;

11.  toetab kava parandada kohast metoodikat kasutades ohustatud keelte õpetamist igas vanuses õpilastele, sh kaugõppe vormis, et arendada mitmekultuurilisusel ja keelelisel mitmekesisusel põhinevat tõelist Euroopa kodakondsust;

12.  võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni mitmekeelsuse programmid; on seisukohal, et projektide edendajatel peab olema võimalik kasutada pakutavaid võimalusi, ning arvestades, et ohustatud keelte kaitsmise nimel võitlevad kogukonnad on sageli arvuliselt väikesed, nõuab tungivalt, et komisjon ei peaks neid kogukondi hõlmavaid programme abikõlbmatuks põhjustel, et nad ei saa võtta suuri rahalisi kohustusi, et abisaajaid on vähe või et asjaomane piirkond on väike, komisjon peaks hoopis hõlbustama juurdepääsu neile programmidele ja neid tutvustama ning andma juhiseid abikõlblikkuse kohta; nõuab tungivalt, et liikmesriigid toimiksid nende väikeste ohustatud keelerühmade ja kogukondade vahendajate ja toetajatena Euroopa fondidest raha saamisel, samas tuletab meelde, et keelelise mitmekesisuse edendamiseks ette nähtud ELi vahendeid ei tohiks mujale suunata ega kasutada selliste meetmete toetuseks, mis kasutavad ohustatud keeli laiemate poliitiliste plaanide elluviimise vahendina;

13.  on seisukohal, et keele taaselustamise poliitika on pikaajaline töö, mis peab põhinema mitmekesiste ja kooskõlastatud meetmete kavandamisel paljudes valdkondades, mille hulka kuuluvad eeskätt haridus (kusjuures tähtsal kohal on eelkooliharidus ja algharidus koos lapsevanemate keeleõppega), haldus, meediaprogrammid (sealhulgas võimalus luua ja arendada raadio- ja telejaamu), kaunid kunstid ja kõik avaliku elu valdkonnad, mistõttu vahendid on vaja kättesaadavaks teha pikaajaliselt; on seisukohal, et toetada tuleks selliste programmide koostamist, heade tavade vahetamist keelekogukondade vahel ning hindamismenetluste kasutuselevõttu;

14.  tuletab meelde, et on oluline on jätkata tööd peamiselt suuliselt kasutatavate keelte normimiseks;

15.  kutsub liikmesriike üles pöörama suuremat tähelepanu ja andma rohkem toetust kõrgharidusele ja teadustegevusele, mis keskendub ohustatud keeltele;

16.  on seisukohal, et uued tehnoloogialahendused saavad kaasa aidata sellele, et edendada Euroopa ohustatud keelte oskamist, levikut, õpetamist ja säilitamist;

17.  rõhutab, kui oluline on ohustatud keele edasiandmine peresiseselt ühelt põlvkonnalt teisele ning ohustatud keelte õppimise soodustamine vajaduse korral eraldi haridussüsteemis; innustab liikmesriike ja piirkondlikke omavalitsusi töötama selle tarvis välja hariduspoliitika ja õppematerjalid;

18.  on seisukohal, et keele elustamiseks on oluline ka see aspekt, et marginaliseerunud ja enamasti vaid pereringis kasutatavaid keeli tohiks ühiskonnas avalikult kasutada;

19.  kutsub komisjoni üles tegema koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Unesco ja Euroopa Nõukoguga, kes on ellu kutsunud programme ja algatusi, et kaitsta ja edendada ohustatud keeli;

20.  soovitab, et liikmesriigid jälgiksid kõige haavatavamate keelte arengut, järelevalvega peaksid tegelema nii riigiasutused kui ka nende territooriumide ametiasutused, kus on oma keel, olenemata sellest, kas tegu on ametliku keelega;

21.  on seisukohal, et meedia, eeskätt uus meedia, võib tulevaste põlvkondade jaoks täita olulist rolli ohustatud keelte kaitsmisel; lisaks rõhutab tõsiasja, et uut tehnoloogiat saaks kasutada ka nende eesmärkide saavutamiseks;

22.  silmas pidades tõsiasja, et keele viimase kõneleja surm tähendab enamasti ka selle keele väljasuremist, nõuab eeskätt kohalikelt omavalitsustelt, et nad võtaksid taaselustamise meetmeid, mille abil olukorda muuta;

23.  leiab, et üks keelte väljasuremise takistamise viis on digitaliseerimine; kutsub seepärast kohalikke omavalitsusi üles koguma ja internetti üles panema nendes keeltes raamatuid ja salvestisi ning keelepärandi kõiki muid väljendusvorme;

24.  soovitab rahvusvahelisel üldsusel ja liikmesriikidel toetada ohustatud keelte kogukondi selle teadvustamisel, et oma keele kasutamine ja säilitamine on väärtus nii oma kogukonna kui ka Euroopa jaoks;

25.  kutsub komisjoni üles toetama järjepidevalt oma erinevate programmide kaudu riikidevahelisi võrgustikke ning Euroopa tasandi algatusi ja meetmeid, mille eesmärk on edendada ohustatud keeli, ning rõhutab, et vaja on aktiivset osalust, et tagada Unesco maailma ohustatud keelte atlase edasine täiendamine ning selle ajakohastamine, samuti on vaja välja töötada ühtsed näitajad, mis võimaldaksid jälgida iga keele olukorda ja nende poliitikameetmete tulemusi, mida rakendatakse keele kadumise vältimiseks;

26.  kutsub komisjoni üles jätkama teadusuuringuid, millega alustati Euromosaic uuringu käigus, ning kindlaks tegema riigi tasandi ennetava tegevuse näited, mille tulemusena on märkimisväärselt vähenenud mõne Euroopa keele väljasuremisoht; toetamaks teadmiste, oskusteabe ja parimate tavade vahetamist eri keelekogukondade vahel, soovitab Euroopa keelevõrgustikel läbi viia hindamise, kuidas on liikmesriikides kehtestatud poliitikameetmed toetanud ohustatud keelte säilimist, kaitset ja edendamist, ning teeb ettepaneku, et komisjon esitaks vastavad soovitused;

27.  kutsub komisjoni üles toetama teadusuuringuid, mis käsitlevad ohustatud keelte omandamist ja taaselustamist ning kaks- ja mitmekeelsete Euroopa kodanike kognitiivseid ja sotsiaalseid eeliseid;

28.  kutsub üles liikmesriike, kes ei ole seda veel teinud, allkirjastama ja ratifitseerima Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta (1992) ning rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni (1995);

29.  kutsub komisjoni üles kavandama võimalikke meetmeid ohustatud keelte kaitseks liidus;

30.  kutsub komisjoni üles toetama katseprojekte, millega aidatakse edendada ohustatud keelte kasutamist, ning tegevuskavu, mille on koostanud konkreetne keelekogukond ise;

31.  leiab, et liit peaks suhetes kolmandate riikidega toetama keelelist mitmekesisust, seda eriti riikide puhul, kes soovivad ühineda Euroopa Liiduga;

32.  kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust kehtestada Euroopa erimeetmed ohustatud keelte säilitamiseks, kaitseks ja edendamiseks;

33.  on seisukohal, et mitmekeelsuse edendamisega seotud programmid on üliolulised ELi naaber- ja kandidaatriikide ning võimalike kandidaatriikidega seotud poliitiliste strateegiate jaoks;

34.  on seisukohal, et komisjoni toetus keele taaselustamiseks peaks eelkõige keskenduma algatustele digitaalmeedia, sh sotsiaalmeedia valdkonnas, tagamaks seda, et nooremad põlvkonnad tegeleksid Euroopa ohustatud keeltega;

35.  on seisukohal, et komisjon peaks pöörama tähelepanu asjaolule, et mõned liikmesriigid ja piirkonnad seavad oma poliitikaga ohtu keelte püsimajäämise oma territooriumil, isegi kui need keeled ei ole Euroopa kontekstis ohus;

36.  juhib tähelepanu kasulikele veebisaitidele, kus antakse teavet ELi programmide kohta, mille raames on võimalik rahastada ohustatud keeli edendavaid projekte, ning palub komisjoni, et ta algataks nende veebisaitide ajakohastamise uute, ajavahemikuks 2014–2020 planeeritud programmidega, et anda selle teema kohta rohkem teavet, eriti asjaomastele keelekogukondadele;

37.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?id=1671947&Site=DC (2) ELT L 394, 30.12.2006, lk 10. (3) ELT C 259, 2.9.2011, lk 31. (4) ELT C 320, 16.12.2008, lk 1. (5) ELT C 92 E, 16.4.2004, lk 322. (6) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 374. (7) ELT C 38 E, 12.2.2004, lk 167. (8) ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 59. (9) ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 75.

Euroopa Parlamendi 11 septembri 2013. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile parlamendi õiguste kohta Euroopa Keskkonnaameti edasiste tegevdirektorite ametisse nimetamise menetluses – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 401/2009 (Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta) artikli 9 muutmine (2013/2089(INL))

P7_TA(2013)0351 A7-0264/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 401/2009 (Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta)(1) artiklit 9,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldust detsentraliseeritud ametite kohta,

–  võttes arvesse 19. juuli 2012. aasta ühisavalduse lisas esitatud Euroopa Liidu detsentraliseeritud ameteid käsitlevat ühist lähenemisviisi,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 42 ja 48,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A7-0264/2013),

A.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 401/2009 puudub säte, mis annaks Euroopa Parlamendile formaalselt õiguse Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektori kohale nimetamiseks valitud kandidaadi kuulamiseks;

1.  palub komisjonil esitada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõikele 1 niipea kui võimalik ettepanek võtta vastu õigusakt, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 401/2009 seoses Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektori ametisse nimetamise menetlusega, järgides lisas toodud üksikasjalikke soovitusi;

2.  kinnitab, et nimetatud soovitused on kooskõlas põhiõigustega ja subsidiaarsuse põhimõttega;

3.  on seisukohal, et taotletaval ettepanekul puudub finantsmõju;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule ning Euroopa Keskkonnaametile.

RESOLUTSIOONI LISA

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED EESMÄRGIGA TÖÖTADA VÄLJA EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, MILLEGA MUUDETAKSE MÄÄRUST (EÜ) NR 401/2009 EUROOPA KESKKONNAAMETI JA EUROOPA KESKKONNATEABE- JA VAATLUSVÕRGU KOHTA SEOSES TEGEVDIREKTORI AMETISSE NIMETAMISE MENETLUSEGA

A.  TAOTLETAVA ETTEPANEKU PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID

1.  Käesoleva ettepaneku eesmärk on ühtlustada Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektori ametisse nimetamise menetlus menetlustega, mis on tegevdirektorite puhul kasutusel teistes ametites, nagu Euroopa Kemikaaliametis, Euroopa Ravimiametis ja Euroopa Toiduohutusametis, et anda eelkõige Euroopa Parlamendile formaalne õigus Euroopa Keskkonnaameti haldusnõukogu poolt ametikohale valitud kandidaadi kuulamiseks enne tema ametisse nimetamist.

B.  TAOTLETAVA ETTEPANEKU TEKST

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta seoses tegevdirektori ametisse nimetamise menetlusega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi taotlust Euroopa Komisjonile(2),

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Määruse (EÜ) nr 401/2009 (Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta)(5) artikli 9 lõike 1 esimeses lõigus puudub säte, mis annaks Euroopa Parlamendile ametliku õiguse Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektori kohale nimetamiseks valitud kandidaadi kuulamiseks enne tema ametisse nimetamist.

(2)  Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppega(6) peaksid reguleerivate ametite tegevdirektori koha kandidaadid osalema kuulamistel parlamendikomisjonides.

(3)  Määrus (EÜ) nr 401/2009 on nõukogu 7. mai 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 1210/90 (Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu asutamise kohta)(7) kodifitseeritud versioon. Nimetatud õigusakti jõustumisest saadik on teistesse määrustesse, millega asutatakse teised ametid, näiteks määrusesse (EÜ) nr 1907/2006(8) Euroopa Kemikaaliameti kohta, määrusesse (EÜ) nr 726/2004(9) Euroopa Ravimiameti kohta ja määrusesse (EÜ) nr 178/2002(10) Euroopa Toiduohutusameti kohta, lisatud säte selle kohta, et ameti haldusnõukogu poolt valitud kandidaat kutsutakse Euroopa Parlamendi ette avaldusega esinema ja parlamendiliikmete küsimustele vastama.

(4)  Väljakujunenud tava kohaselt kutsutakse Euroopa Keskkonnaameti haldusnõukogu poolt tegevdirektori kohale valitud kandidaat viivitamatult kuulamiseks Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette.

(5)  Vastupidiselt hilisematele määrustele, millega asutatakse teised ametid, nagu Euroopa Kemikaaliamet, Euroopa Ravimiamet ja Euroopa Toiduohutusamet, ei ole määruse (EÜ) nr 401/2009 artiklis 9 ka täpsustatud nõuet, et komisjon valib Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektori kohale sobiva kandidaadi pärast konkursiteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja muudes perioodikaväljaannetes või veebilehtedel.

(6)  Seetõttu on asjakohane kohandada Euroopa Keskkonnaameti edasiste tegevdirektorite ametisse nimetamise menetlust teiste menetlustega, mida rakendatakse teiste ametite tegevdirektorite ametisse nimetamisel, eelkõige selles osas, mis on seotud Euroopa Parlamendi õigustega.

(7)  Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 401/2009 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 401/2009 muutmine

Määruse (EÜ) nr 401/2009 artikli 9 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Ametit juhib tegevdirektor, kelle haldusnõukogu määrab ametisse komisjoni esitatud kandidaatide nimekirja põhjal, mis on koostatud pärast konkursiteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja muudes perioodikaväljaannetes või veebilehtedel. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat ja teda saab ühe korra ametisse tagasi nimetada.

Enne ametisse nimetamist kutsutakse haldusnõukogu valitud kandidaat võimalikult kiiresti esinema avaldusega Euroopa Parlamendi ees ja vastama parlamendiliikmete küsimustele.

Enne kõnealust keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis toimuvat kuulamist esitab kandidaat kirjaliku tegevuskava, mis sisaldab tema viieaastase ametiaja strateegiat.”

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT L 126, 21.5.2009, lk 13. (2) ELT … (3) ELT … (4) ELT … (5) ELT L 126, 21.5.2009, lk 13. (6) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47. (7) EÜT L 120, 11.5.1990, lk 1. (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1). (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1). (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta paranduseelarve projekti nr 2/2013 kohta, III jagu – Komisjon (11693/2013 – C7-0245/2013 – 2013/2056(BUD))

P7_TA(2013)0352 A7-0287/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(1)),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 12. detsembril 2012. aastal(2),

–  võttes arvesse 2012. ja 2013. aasta makseid käsitlevaid ühisdeklaratsioone, mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon allkirjastasid 2012. aasta detsembris,

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(4),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 2/2013, mille komisjon esitas 27. märtsil 2013. aastal (COM(2013)0183),

–  võttes arvesse 9. juulil 2013. aastal vastu võetud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 2/2013 kohta (11693/2013 – C7-0245/2013),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2013. aasta resolutsiooni 7.–8. veebruaril kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järelduste kohta mitmeaastase finantsraamistiku kohta(5),

–  võttes arvesse oma 3. juuli 2013. aasta resolutsiooni mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) käsitleva poliitilise kokkuleppe kohta(6),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 75b ja 75e,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0287/2013),

A.  arvestades, et 2013. aasta üldeelarve paranduseelarves nr 2/2013 tehakse ettepanek suurendada trahvidest ja rahalistest karistustest laekuva tulu prognoosi 290 miljoni euro võrra ja mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1a, 1b, 2, 3a, 3b ja 4 maksete assigneeringuid 11,2 miljardi euro võrra, et katta maksevajadused aasta lõpuni ning täita varasemad ja praegused kohustused;

B.  arvestades, et 2012. aasta lõpuks välja maksmata ühtekuuluvuspoliitika (2007–2013) valdkonna maksenõuded kogusummas 16,2 miljardi eurot tuli lükata edasi 2013. aastasse, mis omakorda vähendab käesoleva aasta maksevajaduste katmiseks kasutada olevate maksete summat;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtsid endale 2012. aasta detsembri ühisdeklaratsiooniga kohustuse katta kõik 2012. aastal maksmata jäänud nõuded paranduseelarve kaudu 2013. aasta alguses;

D.  arvestades, et 27. juunil 2013. aastal kõrgeimal poliitilisel tasandil saavutatud poliitiline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu eesistuja ja komisjoni vahel mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 kohta hõlmas nõukogu poliitilist kohustust võtta kõik vajalikud meetmed, millega tagada liidu 2013. aasta kohustuste täielik täitmine, võtta ametlikult vastu 7,3 miljardi euro suurune paranduseelarve projekt 2/2013 ning võtta põhjendatud maksete assigneeringute nappuse vältimiseks viivitamata vastu veel üks paranduseelarve projekt, mille komisjon esitab varasügisel;

E.  arvestades, et nõukogu võttis 9. juulil 2013. aastal ametlikult vastu seisukoha paranduseelarve projekti 2/2013 kohta 7,3 miljardi euro suuruses summas, millega kaetakse rubriikide 1a, 1b, 2, 3a, 3b ja 4 täitmata maksevajadused;

F.  arvestades, et Euroopa Parlament seab oma 3. juuli 2013. aasta resolutsioonis mitmeaastase finantsraamistiku määruse või 2014. aasta eelarve heakskiitmise sõltuvaks täiendava paranduseelarve projekti vastuvõtmisest nõukogu poolt varasügisel;

1.  võtab teadmiseks komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 2/2013 ja nõukogu seisukoha selle suhtes, mis on kooskõlas mitmeaastast finantsraamistikku 2014–2020 käsitlevate läbirääkimiste käigus saavutatud poliitilise kokkuleppega;

2.  mõistab, et komisjon tegi algselt ettepaneku suurendada makseid kokku 11,2 miljardi euro võrra, et mitte ohustada mitmeaastase finantsraamistiku kohast 2013. aasta maksete ülemmäära ja hoida sellega ära praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku muutmine; väljendab sellegipoolest kartust, et see ei pruugi olla piisav kõigi kuni 2013. aasta lõpuni esitatavate maksenõuete katmiseks; tuletab eelkõige meelde, et liikmesriigid esitavad enamiku rubriigi 1b alla kuluvaid arveid tavaliselt iga eelarveaasta lõpupoole, et hoiduda võimalikest kulukohustustest vabastamistest n+2 ja n+3 eeskirjade kohaldamisest tulenevalt;

3.  toonitab asjaolu, et 2012. aasta detsembri ühisdeklaratsioonid olid 2013. aasta eelarve suhtes saavutatud kokkuleppe lahutamatu osa ja esindavad kolme institutsiooni ametlikku kohustust, mis tuleb vastastikuse usalduse ja lojaalse koostöö märgina täielikult täita; mõistab siiski liikmesriikide finantspiiranguid ja on seetõttu nõus sellega, et täitmata maksevajadused kuni 2013. aasta lõpuni (komisjoni hinnangul 11,2 miljardit eurot) täidetakse kahes järjestikuses etapis;

4.  tuletab nõukogule meelde, millise ametliku kohustuse ta võttis poliitilises kokkuleppes mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 kohta Euroopa Parlamendi sõnaselgel nõudmisel tagada täitmata maksete teisele osale rahaline kate, mis tagaks maksete küsimuse lahendamise enne uue mitmeaastase finantsraamistiku perioodi algust; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks varasügisel ainult sellele küsimusele pühendatud paranduseelarve projekti;

5.  kordab seisukohta, mille ta esitas oma 3. juuli 2013. aasta resolutsioonis mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) käsitleva poliitilise kokkuleppe kohta ja mille kohaselt ei anna Euroopa Parlament nõusolekut mitmeaastase finantsraamistiku määrusele ega kiida 2014. aasta eelarvet heaks enne, kui nõukogu on nimetatud paranduseelarve, millega katta komisjoni poolt kindlaks tehtud 2013. aasta maksete puudujääk, terves mahus heaks kiitnud;

6.  on seisukohal, et summa 11,2 miljardit eurot on absoluutne miinimum, mis on vajalik tegelike vajaduste katmiseks 2013. aasta lõpuni; kutsub kolme institutsiooni üles jõudma konkreetse siduva lahenduseni, kui paranduseelarve projektis nr 2/2013 soovitatud kahes osas tehtavatest maksetest ei piisa ja ei ole võimalik täielikult ära hoida maksete ülekandmist järgmisse mitmeaastasesse finantsraamistikku;

7.  on seisukohal, et komisjon on ainus institutsioon, kes saab eelarvepädevatele institutsioonidele anda täpsed andmed eelseisvate maksevajaduste kohta, mis põhinevad liikmesriikide nõuetel aastast N ja nende prognoosidel aastaks N+1; juhib tähelepanu asjaolule, et nõukogul puudub igasugune objektiivne alus seada kahtluse alla komisjoni esitatud arvnäitajad, mille aluseks on 27 liikmesriigi koondnäitajad; tuletab meelde, et iga liikmesriik vastutab ainult oma andmete eest ja ainult neid võib nõukogu kahtluse alla seada;

8.  tuletab meelde, et paranduseelarve nr 3/2013 vastuvõtmine vähendaks liikmesriikide kogurahvatulu põhist osamakset liidu eelarvesse, mis kompenseerib seega osaliselt nende osamaksed paranduseelarve nr 2/2013 rahastamiseks; toonitab seetõttu, et nende kahe dokumendi suhtes kohaldatakse ühist vastuvõtmise ajakava, kuna nad on poliitiliselt tihedalt seotud;

9.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 2/2013 kohta heaks;

10.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 2/2013 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (2) ELT L 66, 8.3.2013. (3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (4) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0078. (6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0304.

Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta paranduseelarve projekti nr 3/2013 kohta, III jagu – Komisjon (11694/2013 – C7-0246/2013 – 2013/2070(BUD))

P7_TA(2013)0353 A7-0284/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(1)) ning eriti selle artiklit 18,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 12. detsembril 2012(2),

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(4),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 3/2013, mille komisjon esitas 15. aprilli 2013. aastal (COM(2013)0224),

–  võttes arvesse 9. juulil 2013. aastal vastu võetud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 3/2013 kohta (11694/2013 – C7-0246/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 75b ja 75e,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0284/2013),

A.  arvestades, et paranduseelarve projekti nr 3/2013 eesmärk on kanda 2013. aasta eelarvesse 2012. aasta eelarve ülejääk summas 1,0233 miljardit eurot;

B.  arvestades, et ülejääk tekkis peamiselt seetõttu, et kulutusi tehti 244,3 miljoni euro eest vähem, tulud osutusid üle 719,1 miljoni euro võrra suuremaks ning vahetuskursi erinevusest saadi 59,9 miljonit eurot tulu;

C.  arvestades, et tulude suurenemine tulenes peamiselt tagasimaksetest ning liidu lepingute ja programmidega seotud rahalistest osalustest (350 miljonit eurot), tegelikult kogutud omavahendite suuremast summast eelarvestatud omavahenditega võrreldes (231 miljonit eurot) ja trahvidest ning hilinenud maksete eest võetud viivistest (159 miljonit eurot);

D.  arvestades, et summa, mille võrra kulutusi vähem tehti, oli 244 miljonit eurot ja sellest 168 miljonit eurot moodustasid 2012. aasta eelarveassigneeringud ja 76 miljonit eurot 2011. aastast üle kantud vahendid;

1.  võtab teadmiseks paranduseelarve projekti nr 3/2013, mille ainus eesmärk on kanda 2012. aasta ülejääk summas 1,0233 miljardit eurot eelarvesse vastavalt finantsmääruse artiklile 18 ja nõukogu sellekohasele seisukohale;

2.  tuletab meelde, et selle paranduseelarve projekti vastuvõtmisega väheneb liikmesriikide kogurahvatulu põhine osamakse liidu eelarvesse, mis kompenseerib seega osaliselt nende osamakseid paranduseelarve nr 2/2013 rahastamiseks; toonitab seetõttu, et nende kahe dokumendi suhtes kohaldatakse ühist vastuvõtmise ajakava, kuna nad on poliitiliselt tihedalt seotud;

3.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 3/2013 kohta heaks;

4.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 3/2013 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (2) ELT L 66, 8.3.2013. (3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (4) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.

Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta paranduseelarve projekti nr 4/2013 kohta, III jagu – Komisjon ja IV jagu – Euroopa Liidu Kohus (11696/2013 – C7-0247/2013 – 2013/2084(BUD))

P7_TA(2013)0354 A7-0285/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 12. detsembril 2012. aastal(2),

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(4),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 4/2013, mille komisjon esitas 29. aprillil 2013. aastal (COM(2013)0254),

–  võttes arvesse nõukogu 15. juuli 2013. aasta seisukohta paranduseelarve projekti nr 4/2013 kohta (11696/2013 – C7-0247/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 75b ja 75e,

–  võttes arvesse kultuurikomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0285/2013),

A.  arvestades, et paranduseelarve projekti nr 4/2013 eesmärk on muuta Euroopa GNSSi agentuuri ametikohtade loetelu, lisades sellele 20 ametikohta seoses agentuurile delegeeritud uute ülesannetega, muuta Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse (EACEA) ametikohtade loetelu, lisades 2 ajutist töötajat ja 13 lepingulist töötajat seoses täitevasutuse volituste laiendamisega, ning muuta Euroopa Liidu Kohtu ametikohtade loetelu, lisades 7 ametikohta seoses Euroopa Liidu Kohtu kohtujuristi ametikohtade lisandumisega;

B.  arvestades, et kavandatavad lisavahendid esitatakse eelarveneutraalsetena, kuna kavakohaselt tasakaalustavad neid täielikult vastavad vähendamised komisjoni eelarvejaos ja Euroopa Liidu Kohtu puhul olemasolevad assigneeringud kohtu eelarvejaos;

C.  arvestades, et Euroopa GNSSi agentuuri 20 uue ametikoha täitmine on kiireloomuline küsimus, et agentuuril oleks võimalik valmistuda oma uute ülesannete täitmiseks alates 2014. aasta jaanuarist;

D.  arvestades, et käesolev paranduseelarve projekt sisaldab vaid osaliselt deklaratsioonil nr 38 (mis on lisatud Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile) põhinevat Euroopa Liidu Kohtu esialgset taotlust ja sellest on jäetud välja Euroopa Liidu Kohtu taotletud 9 kohtuametniku ametikohta;

E.  arvestades, et täiendavad kohtuametnikud võiksid leevendada Euroopa Lidu Kohtu halduskoormust, mis on põhjustatud sellest, et nõukogu ei ole kuni tänaseni jõudnud kokkuleppele süsteemis, kuidas luua täiendavaid kohtuniku ametikohti Üldkohtus (vaatamata sellele, et sellise reformi vajadust pole kahtluse alla seatud), ning arvestades, et sellised ametikohad sisalduvad ka juba komisjoni esitatud 2014. aasta eelarveprojektis;

1.  võtab teadmiseks komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 4/2013 ja nõukogu seisukoha selle suhtes;

2.  märgib seoses töökohtade arvu suurendamisega Euroopa GNSSi agentuuris, et tasakaalustavad töökohtade vähendused komisjonis ei toimu kohe 2013. aastal, vaid viiakse täielikult läbi alles järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul;

3.  tunneb muret personalikulude kokkuhoiu eksitava esitamise üle komisjoni ametikohtade loeteluga seoses; märgib, et komisjoni otsestest talitustest vabastatakse 13 lepingulist töötajat ja 2 ametikohta, kuid need lisatakse EACEA ametikohtade loetellu; kuna kõik rakendusametid kuuluvad komisjoni haldusaparaadi hulka, ei ole võimalik täheldada mingit komisjoni eelarve vähenemist; on teadlik, et rakendusametite personalile makstakse täies ulatuses rakendusfondidest;

4.  väljendab kavatsust toetada 2014. aasta eelarvemenetluse raames nende täiendavate ametikohtade eraldamist Euroopa Liidu Kohtule, mille komisjon on käesolevast projektist välja jätnud;

5.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 4/2013 kohta heaks;

6.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 4/2013 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (2) ELT L 66, 8.3.2013. (3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (4) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.

Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 26 (COM(2013)0259 – C7-0116/2013 – 2013/2085(BUD))

P7_TA(2013)0355 A7-0283/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0259 – C7–0116/2013),

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1), eriti selle punkti 26,

–  võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsiooni solidaarsusfondi kohta, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0283/2013),

1.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 26

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega 2013/714/EL).

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (2) EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.

Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta paranduseelarve projekti nr 5/2013 kohta, III jagu – Komisjon (11697/2013 – C7-0248/2013 – 2013/2086(BUD))

P7_TA(2013)0356 A7-0286/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 12. detsembril 2012. aastal(2),

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3), eriti selle punkti 26,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2013. aasta otsust, millega muudetakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta seoses mitmeaastase finantsraamistikuga, et võtta arvesse Horvaatia Euroopa Liiduga ühinemisest tingitud kulusid(4),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta paranduseelarve projekti nr 5/2013, mille komisjon võttis vastu 2. mail 2013. aastal (COM(2013)0258),

–  võttes arvesse nõukogu 15. juuli 2013. aasta seisukohta paranduseelarve projekti nr 5/2013 kohta (11697/2013 – C7-0248/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 75b ja 75e,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0286/2013),

A.  arvestades, et paranduseelarve projekt nr 5/2013 puudutab Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmist kulukohustuste ja maksete assigneeringute summas 14 607 942 eurot seoses ohtrate vihmadega ja nende tagajärjel tekkinud üleujutustega, mis tabasid 2012. aasta sügisel Sloveeniat, Horvaatiat ja Austriat;

B.  arvestades, et paranduseelarve projekti nr 5/2013 eesmärk on ametlikult korrigeerida 2013. aasta eelarvet;

1.  võtab teadmiseks paranduseelarve projekti nr 5/2013, mille esitas komisjon, ja nõukogu seisukoha selle kohta;

2.  rõhutab, et selle loodusõnnetuse tagajärjel kannatanud riikidele tuleb Euroopa Liidu Solidaarsusfondist rahalist abi anda kiiresti; peab kahetsusväärseks, et ka see kord otsustas nõukogu mitte kasutada enne paranduseelarve kohta seisukoha võtmist aluslepingu protokolli nr 1 artiklis 4 ette nähtud võimalust liikmesriikide parlamentide teavitamiseks mõeldud 8-nädalast ajavahemikku kiireloomulisuse tõttu lühendada;

3.  tunneb heameelt nõukogu seisukoha üle, mis kinnitab komisjoni ettepaneku muutmata kujul, tagades sellega paranduseelarve nr 5/2013 katmise uute assigneeringutega; rõhutab asjaolu, et juba 2013. aastal tekkinud maksete assigneeringute puudujäägi tõttu, mis oli ka paranduseelarve projekti nr 2/2013 esitamise põhjuseks, oli välistatud, et paranduseelarvet nr 5/2013 võiks rahastada ümberpaigutamise teel;

4.  kiidab seetõttu nõukogu seisukoha paranduseelarve nr 5/2013 projekti kohta heaks;

5.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 5/2013 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (2) ELT L 66, 8.3.2013. (3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (4) ELT L 209, 3.8.2013, lk 14.

Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (COM(2012)0595 – C7-0337/2012 – 2012/0288(COD))

P7_TA(2013)0357 A7-0279/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0595),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 192 lõiget 1 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0337/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. aprilli 2013. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A7-0279/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. septembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/.../EU, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 192 lõiget 1, koostoimes sama lepingu artikliga 114 seoses käesoleva direktiivi artikli 1 lõigetega 2 kuni 9 ja artikli 2 lõigetega 5 kuni 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ(4) artikli 3 lõikega 4 nõutakse liikmesriigilt, et ta tagaks kõikides transpordiliikides taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu vähemalt 10 % energia lõpptarbimisest 2020. aastal. Biokütuste juurdesegamine kütustesse on liikmesriikidele selle eesmärgi saavutamiseks üks kättesaadavatest meetoditest ja eelduste kohaselt neist peamine. Muudeks kõnealuse eesmärgi saavutamiseks kasutatavateks meetoditeks on energiatarbimise vähendamine, mis on tingimata vajalik, sest taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kohustusliku protsendimäära eesmärki on tõenäoliselt järjest raskem püsivalt saavutada, kui transpordisektori üldine energianõudlus jätkuvalt kasvab, ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamine. [ME 123]

(2)  Võttes arvesse ELi eesmärki vähendada veelgi kasvuhoonegaaside heidet ja maanteetranspordi kütuste olulist panust heitesse, nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ(5) artikli 7a lõikega 2, et kütusetarnijad vähendaksid 31. detsembriks 2020 olelusringi jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heidet (kasvuhoonegaaside heitemahukust) vähemalt 6 % kütuste puhul, mida kasutatakse ELis maanteesõidukites, väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, põllumajandus- ja metsatraktorites ning väikelaevades mujal kui merel. Kasvuhoonegaaside heiteta või vähese kasvuhoonegaasideheitega biokütuste ning vältimatutest heitgaasidest süsinikdioksiidi kogumise teel saadud muude kütuste juurdesegamine ja nende transpordi eesmärgil kasutamine on üks fossiilkütuste tarnijatele kättesaadavaid meetodeid kättesaadavatest meetoditest tarnitavate fossiilkütuste kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamiseks. [ME 2]

(3)  Direktiivi 2009/28/EÜ artikliga 17 on kehtestatud säästlikkuse kriteeriumid, millele biokütused ja vedelad biokütused peavad vastama, et neid võetakse arvesse direktiivi eesmärkide saavutamisel ja et neid saaks hõlmata riiklike toetuskavadega. Kriteeriumidega on kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise miinimumtaseme nõuded, mida biokütused ja vedelad biokütused peavad võrreldes fossiilkütustega rahuldama. Samasugused säästlikkuse kriteeriumid on kehtestatud biokütuste jaoks direktiivi 98/70/EÜ artikliga 7b.

(3a)  Kuigi direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ viidatakse biokütustele ja vedelatele biokütustele, kohaldatakse nende sätteid, sealhulgas asjaomaseid säästlikkuse kriteeriume, kõikide neis määratletud taastuvkütuste suhtes. [ME 4]

(4)  Kui varem toiduainete, loomasööda ja tekstiilikiudude tootmiseks kasutatud karja- või põllumaa võetakse biokütuste tootmise alla, tuleb muu kui kütustega seotud nõudlus siiski rahuldada kas senise tootmise intensiivistamisega või mittepõllumajandusmaa tootmisse võtmisega mujal. Viimane juhtum kujutab endast maakasutuse kaudset muutust ja kui seejuures muudetakse suure süsinikuvaruga maa põllumaaks, võib sellega kaasneda suur kasvuhoonegaaside heide. Direktiivid 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ peaksid seepärast sisaldama sätted, milles käsitletakse maakasutuse kaudset muutust, arvestades, et praegusi biokütuseid toodetakse peamiselt juba olemasoleval põllumajandusmaal kasvatatavatest põllukultuuridest. [ME 124]

(4a)  Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 19 lõikes 7 ja direktiivi 98/70/EÜ artikli 7d lõikes 6 nõutakse asjakohaste meetmete võtmist, et tegeleda mõjuga, mida maakasutuse kaudne muutus avaldab kasvuhoonegaaside heitele, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse vajadust kaitsta juba tehtud investeeringuid. [ME 126]

(5)  Kui toetuda liikmesriikide esitatud biokütusevajaduse prognoosidele ja maakasutuse kaudsest muutusest tingitud hinnangulist heidet biokütuste mitmesuguste lähteainete puhul, näib olevat tõenäoline, et on maakasutuse kaudsest muutusest tingitud kasvuhoonegaaside heide on oluline ja võib tühistab osaliselt või täielikult tühistada kasvuhoonegaaside heite vähendamise üksikute biokütuste puhul. Põhjuseks on see, et maakasutusega seotud biokütused on saanud suures mahus riiklikke toetusi (10 miljardit eurot aastas) ning seetõttu saadakse 2020. aastal peaaegu kogu biokütusetoodang põllukultuuridest, mida kasvatatakse toiduainete ja loomasööda tootmiseks kõlblikul maal. Peale selle suurendab toidukultuuridest biokütuse tootmine toiduhindade kõikumist ja see võib avaldada märkimisväärset negatiivset sotsiaalset mõju liitu mittekuuluvates riikides vaesuses elavate kohalike kogukondade elatisele ja võimele kasutada inimõigusi, sh õigus toidule ja maale juurdepääsu õigus. Sellise heite ja sellise negatiivse sotsiaalse mõju vähendamiseks ning toiduga kindlustatusele avalduva sellise negatiivse mõju leevendamiseks on kohane teha vahet selliste põllukultuurirühmade vahel nagu õlikultuurid, teravili, suhkrukultuurid ja tärklist sisaldavad kultuurid keskenduda eelkõige maapinnal kasvatatavate biokütuste prognoositud kasutamise vähendamisele ja võtta direktiivides 2009/28/EÜ ning 98/70/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumide kohaselt nõutava kasvuhoonegaaside heite vähendamise arvutamisel arvesse maakasutuse kaudsest muutusest tulenevat heidet. Lisaks on keskpika ja pika perspektiiviga lahenduste leidmiseks vaja soodustada teadus- ja arendustegevust uutes täiustatud biokütuste sektorites, mis ei konkureeri toidukultuuridega, ning uurida täpsemalt erinevate põllukultuuride rühmade mõju nii maakasutuse otsesele kui ka kaudsele muutusele. [ME 8]

(6)  Vedelaid taastuvkütuseid vajatakse tõenäoliselt transpordisektoris, et vähendada selle sektori kasvuhoonegaaside heidet. Täiustatud biokütused (nt jäätmetest ja vetikatest saadud biokütused) võimaldavad kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada, nendega kaasnev maakasutuse kaudse muutuse oht on väike ning nad ei konkureeri otse toiduainete ja loomasööda tootmiseks kõlbliku maa pärast. Seepärast on kohane edendada selliste täiustatud biokütuste laialdasemat tootmist, kuna need ei ole praegu suurtes kogustes turul kättesaadavad; osaliselt on põhjuseks see, et kõnealused kütused konkureerivad avaliku sektori toetuste saamisel toidukultuuripõhise biokütuse tootmise tehnoloogiaga. Tuleks ette näha täiendavaid stiimuleid ja tavaliste biokütustega võrreldes suurendada täiustatud biokütuste kaalu direktiivis 2009/28/EÜ seatud eesmärgi 10 % saavutamisel. Seda arvestades tuleks 2020. aasta järgses taastuvenergiapoliitika raamistikus toetada ainult täiustatud biokütuseid, mille hinnanguline maakasutuse kaudsest muutusest tingitud mõju on väike ja mis võimaldavad üldist kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada.

(6a)  Selleks et tagada stimuleerivate meetmete tõhusus, eriti nende meetmete puhul, mille eesmärk on edendada täiustatud biokütuseid, on oluline, et liikmesriikide kehtestatud toetavad poliitikameetmed ja mehhanismid näeksid ette biokütuste koguste kindlakstegemise, autentimise ja kvaliteedikontrolli, et vältida pettuslikke või eksitavaid väiteid biokütusetoote päritolu kohta ning hoida ära biokütuste koguste mitmekordset deklareerimist kahes või enamas riiklikus süsteemis või rahvusvahelises akrediteerimissüsteemis. [ME 11]

(6b)  Kuna jäätmetest ja jääkidest saadud biokütuste ja vedelate biokütuste abil on võimalik kasvuhoonegaaside heidet olulisel määral vähendada, tekitades samal ajal vaid vähest kahjulikku mõju keskkonnale, ühiskonnale ja majandusele, siis on asjakohane põhjalikumalt hinnata nende kättesaadavust, hüvesid ja riske muu hulgas ka 2020. aasta järgse poliitika kujundamiseks. Samal ajal on vaja lisateavet nii tavaliste kui ka täiustatud biokütuste energiajulgeolekualaste hüvede kohta, seda eelkõige seoses sellega, et nende tootmiseks kasutatakse otseselt või kaudselt fossiilkütuseid. Komisjonile tuleks anda volitus kõnealustes küsimustes aruande esitamiseks ja vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekute tegemiseks. Aruandes tuleks võtta arvesse seda, milline oleks keskkonnaalane, sotsiaalne ja majanduslik alternatiivkulu, kui toorainet kasutataks muul otstarbel kui biokütuse ja vedela biokütuse tootmiseks, et tagada üldiste positiivsete ja negatiivsete mõjude kajastamine aruandes. [ME 12]

(6c)  Kõikides liikmesriikides peavad turul olema kättesaadavad ühtse ja kõrge kvaliteediga tavalised ja täiustatud biokütused. Selle eesmärgi saavutamisele kaasaaitamiseks peaks komisjon kiiremas korras andma selged volitused Euroopa Standardikomiteele (CEN), et valmistada ette täiustatud biokütuste ja lõplike kütusesegude tehnilised normid ning vajaduse korral vaadata läbi tavalise biokütuse normid, et kütuse lõpptoote kvaliteet ei muudaks kehvemaks sõidukite CO2-heite näitajaid või üldisi jõudlusnäitajaid. [ME 13]

(7)  Biotootmissektorite pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks ja kooskõlas 2012. aasta teatisega „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus” ning ressursitõhusa Euroopa tegevuskavaga, millega edendatakse integreeritud ja mitmekesiseid biorafineerimisseadmeid kogu Euroopas, tuleks direktiiviga 2009/28/EÜ kehtestada täiustatud stiimulid, millega antaks eelised sellise biomassi kasutamiseks toorainena, millel ei ole suurt majanduslikku väärtust muul alal kui biokütusena või mis ei põhjusta sellist keskkonnamõju, mis seaks ohtu kohalikud ökosüsteemid toidukultuuride kasvatamiseks vajaliku pinnase äravõtmise ja vee ärajuhtimisega. [ME 129]

(7a)  Tuleks parandada kooskõla direktiiviga 98/70/EÜ, direktiiviga 2009/28/EÜ ja õigusaktidega liidu poliitika muudes valdkondades, et kasutada sünergilist toimet ja parandada õiguskindlust. Direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ kasutatavaid jäätmete ja jääkide määratlusi tuleks ühtlustada määratlustega, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ(6). Direktiivis 98/70/EÜ ja direktiivis 2009/28/EÜ loetletud jäätme- ja jääkide vood tuleks paremini kindaks määrata, kasutades jäätmete koode Euroopa jäätmekataloogis, mis on kehtestatud komisjoni otsusega 2000/532/EÜ(7), et liikmesriikide pädevatel asutustel oleks lihtsam neid direktiive kohaldada. Biokütuste ja vedelate biokütuste edendamine vastavalt direktiivile 98/70/EÜ ja direktiivile 2009/28/EÜ peaks olema kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ eesmärkidega. Direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiat tuleks täielikult rakendada, et jõuda liidu eesmärgiks seatud taaskasutusühiskonnani. Selle hõlbustamiseks peaks jäätmete ja jääkide kasutamine biokütuste ja vedelate biokütuste tootmiseks saama osaks jäätmekavadest ja jäätmetekke vältimise programmidest, mis liikmesriigid on kehtestanud kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ V peatükiga. Direktiivi 98/70/EÜ ja direktiivi 2009/28/EÜ kohaldamine ei tohiks takistada direktiivi 2008/98/EÜ täielikku rakendamist. [ME 16]

(8)  Uutes käitistes toodetavate biokütuste ja vedelate biokütuste puhul tuleks alates 1. juulist 2014 tõsta kasvuhoonegaaside heite vähendamise miinimumläve, et parandada nende üldist kasvuhoonegaaside bilanssi ning piirata edasist investeerimist kasvuhoonegaaside heite väikest vähendamist võimaldavatesse käitistesse. Selle tõstmisega nähakse ette biokütuste ja vedelate biokütuste tootmisvõimsustesse tehtud investeeringute kaitse vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 19 lõike 6 teisele lõigule.

(8a)  Taastuvate energiakandjate ja taastuvkütuste turu arendamise edendamisel tuleks arvestada nende mõju nii kliimale kui ka piirkondliku ja kohaliku tasandi arenguvõimalustele ja tööhõivele. Teise põlvkonna ja täiustatud biokütuste tootmine võimaldab luua töökohti ja tekitada majanduskasvu, eriti maapiirkondades. Taastuvenergia ja taastuvkütuste turgude edendamise oluline eesmärk on ka liidu piirkondade energiasõltumatus ja varustuskindlus. [ME 17]

(9)  Täiustatud biokütustele ülemineku ettevalmistamiseks ja maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva üldmõju vähendamiseks on kohane kuni aastani 2020 piirata toidukultuuridest saadavate biokütuste ja vedelate biokütuste kogust, mida võib arvestada direktiivis 2009/28/EÜ püstitatud eesmärkide saavutamisel ning mis on esitatud direktiivi 2009/28/EÜ VIII lisa A osas ja direktiivi 98/70/EÜ V lisa A osas. Piiramata selliste biokütuste üldist kasutamist, tuleks direktiivi 2009/28/EÜ eesmärkide saavutamisel arvestatavate teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest valmistatud biokütuste ja vedelate biokütuste osa piirata kõnealuste biokütuste ja vedelate biokütuste osaga 2011. aasta tarbimises.

(10)  Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 4 punktis d sätestatud 5 % 6 % piir ei mõjuta seda, kuidas liikmesriigid saavutavad üldise 10 % eesmärgi raames tavaliste biokütuste jaoks ettenähtud osa. Seega jääb enne 2013. aasta lõppu töötanud käitiste toodetud biokütuste jaoks turulepääs täielikult avatuks. Seepärast ei mõjuta käesolev muutmisdirektiiv selliste käitiste käitajate õigustatud ootusi. [ME 183]

(10a)  Tuleks pakkuda stiimuleid, et ergutada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamist transpordisektoris. Lisaks tuleks kaasa aidata meetmete võtmisele energiatõhususe ja energiasäästu suurendamiseks transpordisektoris. [ME 133]

(11)  Hinnanguline maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heide tuleks lisada biokütuste kasvuhoonegaaside heite aruandlusse vastavalt direktiividele 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ. Heitetegur 0 tuleks omistada biokütustele, mis on valmistatud lähteainest, mille tootmine ei suurenda nõudlust maa järele, näiteks jäätmetest valmistatud biokütus.

(11a)  Liikmesriikidel peaks olema õigus suunata oma rahalisi vahendeid, mis praegu on kas täielikult või osaliselt suunatud teravilja ja muude tärkliserikaste kultuuride, suhkru- ja õlikultuuride ning muude maakasutusega seotud energiakultuuride baasil toodetud biokütustest saadava energia osakaalu saavutamisele, ümber sellisesse taastuvenergiasse (eriti tuule-, päikese-, lainete ja geotermilise energia), mille taastuvus ja säästlikkus on tõestatud. [ME 22]

(11b)  Ettevõtjad kasutavad peamiselt komisjoni tunnustatud vabatahtlikke kavasid, et näidata vastavust direktiivi 98/70/EÜ artiklis 7b ja direktiivi 2009/28/EÜ artiklis 17 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele. Siiski puuduvad kriteeriumid, millele eelnimetatud kavad peavad tunnustuse saamiseks vastama. Seetõttu tuleks kehtestada selgemad eeskirjad. Käesoleva direktiivi nõuetele vastavaks tuleks pidada üksnes kavasid, millega luuakse tulemuslikud mehhanismid auditite sõltumatuse ja usaldusväärsuse ning kohalike ja põliselanike kogukondade kaasamise tagamiseks. Need kavad peaksid hõlmama ka selgeid ja täpseid eeskirju biokütuste ja vedelate biokütuste saadetiste väljajätmiseks kavast juhul, kui direktiivi sätteid ei ole järgitud. Kavade tulemusliku toimimise kontrollimiseks ja jõustamiseks peaks komisjonil olema juurdepääs kõikidele asjaomastele dokumentidele, mille puhul on põhjust oletada, et need viitavad rikkumistele, ja õigus neid avaldada. [ME 23]

(11c)  Direktiiv 98/70/EÜ ja direktiiv 2009/28/EÜ ei sisalda sätteid eelnimetatud vabatahtlike kavade tunnustamisprotsessi kohta, mistõttu ei ole nad tulemuslikud säästlikkuse kriteeriumide järgimise ja läbipaistvuse tagamisel. Seetõttu on asjakohane, et komisjon kehtestaks kõnealuste kavade kohustuslikud miinimumnõuded, mille järgimisel võib kavasid pidada säästlikkuse kriteeriumidele vastavateks. [ME 24]

(11d)  Biokütuse lähteaine kasvatamisele suunatud maakasutus ei tohiks põhjustada kohalike ja põliskogukondade ümberasustamist. Seetõttu tuleb kasutusele võtta erimeetmed põliskogukondade maa kaitsmiseks. [ME 25]

(11e)  Direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatakse erinevad lähteainete käitlusviisid vastavalt sellele, kas neid liigitatakse jäätmeteks, jääkideks või kaassaadusteks. Sellele vaatamata tekitab nende kategooriate määratluste praegune puudumine ebakindlust, mis võib takistada nõuetekohast rakendamist ja vastavaust. Seetõttu tuleks koostada soovituslik nimetatud eri kategooriatesse kuuluvate lähteainete loetelu. [ME 27]

(12)  Komisjon peaks läbi vaatama maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heitetegurite hindamise meetodi direktiivi 2009/28/EÜ VIII lisas ja direktiivi 98/70/EÜ V lisas, et kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga. Selleks peaks komisjon, kui see on uusimate teaduslike andmete kohaselt põhjendatud, kaaluma võimalust vaadata läbi põllukultuurirühmapõhised maakasutuse kaudse muutuse tegurid, samuti lisama üksikasjalikuma kirjeldamise tasandite tegurid ning lisama täiendavaid väärtusi biokütuste uute lähteainete turule jõudmisel.

(13)  Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 19 lõike 8 ja direktiivi 98/70/EÜ artikli 7d lõike 8 sätetega soovitatakse biokütuste tootmist tugevasti degradeerunud ja saastatud pinnasel kui ajutist meedet maakasutuse kaudse muutuse mõju leevendamiseks. Osutatud sätted ei ole oma praegusel kujul enam kohased ja need tuleb lisada käesolevas direktiivis esitatud lähenemisviisile, et tagada maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heite vähendamiseks võetavate kõigi meetmete omavaheline kooskõla.

(14)  Vaikeväärtuste kasutamise eeskirjad tuleks viia kooskõlla, et tagada tootjate võrdne kohtlemine, olenemata tootmiskohast. Samas kui kolmandatel riikidel on lubatud kasutada vaikeväärtusi, nõutakse ELi tootjatelt tegelike väärtuste kasutamist, kui need on vaikeväärtustest suuremad või kui asjaomane liikmesriik ei ole aruannet esitanud, mis suurendab nende halduskoormust. Seepärast tuleks praegusi eeskirju lihtsustada, nii et vaikeväärtuste kasutamine ei oleks piiratud ELi aladega, millele on osutatud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 19 lõikes 2 ja direktiivi 98/70/EÜ artikli 7d lõikes 2.

(14a)  Selleks et täita transpordisektoris taastuvenergia eesmärk ning minimeerida samal ajal maakasutuse muutuse negatiivset mõju, tuleks ergutada elektri tootmist taastuvatest energiaallikatest, transpordi ümbersuunamist, suuremat ühistranspordi kasutamist ning energiatõhusust. Kooskõlas transporti käsitleva valge raamatuga peaksid liikmesriigid seetõttu püüdma saavutada suuremat energiatõhusust ja vähendada üldist energiatarbimist transpordisektoris ning samal ajal suurendama elektrisõidukite turuosa ja taastuvelektri kasutamist transpordisüsteemides. [ME-d 29 ja 139]

(15)  Käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt tagada maanteesõidukite ja väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate kütuse ühtne turg ning järgida nimetatud kütuse eesmärgid peaksid tagama transpordisektoris kasutatava kütuse ühtse turu ning tagama, et niisuguse kütuse tootmisel ja kasutamisel järgitakse keskkonnakaitse miinimumnõudeid, ning välditakse kahjulikku mõju toiduga kindlustatusele ja maakasutusõigustele. Kuna liikmesriigid ei suuda kõnealuseid eesmärke piisavalt saavutada ning kuna neid on parem saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas ELi toimimise Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. [ME 30]

(16)  Seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumisega tuleb direktiivide 2009/28/EÜ ja 98/70/EÜ kohaselt komisjonile antud volitused viia kooskõlla kõnealuse lepingu artikliga 290.

(17)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011(8), millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.

(18)  Selleks et kohandada direktiivi 98/70/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohane volitus võtta vastu õigusakte, millega nähakse ette kasvuhoonegaaside heite seire ja vähendamise meetodid, biokütuste säästlikkuskriteeriumidele vastavuse hindamiseks vajalikud metodoloogilised põhimõtted ja väärtused, kriteeriumid ja geograafiline ulatus väga suure mitmekesisusega rohumaade kindlakstegemiseks, olelusringipõhise kasvuhoonegaaside heite arvutamise ja heitest aruandmise meetodid, maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heite arvutamise meetodid, kütustes kasutatavate metallilisandite lubatav tase, kütuste spetsifikatsioonidega seotud lubatavad analüüsimeetodid ning bioetanooli sisaldava bensiini aururõhu puhul lubatud erand.

(19)  Selleks et kohandada direktiivi 2009/28/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohane volitus võtta vastu õigusakte, millega nähakse ette artikli 3 lõike 4 kohase eesmärgi saavutamiseks mitmekordselt arvestatavate biokütuste lähteainete loetelu, transpordikütuste energiasisaldus, kriteeriumid ja geograafiline ulatus väga suure mitmekesisusega rohumaade kindlakstegemiseks, maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heite arvutamise meetod ning biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuskriteeriumidele vastavuse hindamiseks vajalikud meetodid ja väärtused.

(20)  Komisjon peaks parimatele ja uusimatele teaduslikele andmetele toetudes uurima, kui tõhusad on käesolevas direktiivis esitatud meetmed maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate kasvuhoonegaaside heite piiramisel, ning kaaluma mõju vähendamiseks võimalusi, mis võivad hõlmata maakasutuse kaudsest muutusest tingitud hinnangulise heite tegurite lisamist säästlikkuskavasse alates 1. jaanuarist 2021.

(21)  On eriti oluline, et komisjon viiks käesoleva direktiivi kohaldamist ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(22)  Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud,

(23)  Direktiive 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/70/EÜ muutmine

Direktiivi 98/70/EÜ muudetakse järgmiselt.

-1. Artiklile 2 lisatakse järgmised punktid:"

„9a. „toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal” – maakasutusega seotud toiduks mittekasutatavad energiakultuurid, mida kasvatatakse bioenergia tootmise eesmärgil, sealhulgas siidpööris, muu energiahein, teatavat liiki sorgo ja tööstuslik kanep, kuid välja arvatud suure ligniinisisaldusega kultuurid, näiteks puud; [ME 34]

9b.  „toiduks mittekasutatav lignotselluloosmaterjal” – maakasutusega seotud energeetilised puitkultuurid, näiteks lühikese raieringiga madalmets ja lühikese raieringiga metsakultuurid; [ME 35]

9c.  „maakasutuse otsene muutus” – mis tahes muutus maatüki kasutamises, st muutus ühest valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) maakatte kuuest kategooriast teise (metsamaa, põllumaa, karjamaa, märgala, asula, muu maa), millele lisandub seitsmes pikaajaliste taimekultuuride kategooria, mis hõlmab eelkõige mitmeaastaseid kultuure, mille tüve tavaliselt igal aastal ei koguta, näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm; [ME 36]

9d.  „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütused” – gaas- või vedelkütused, mis ei ole biokütused ja mille energiasisaldus tuleneb taastuvatest energiaallikatest, välja arvatud biomassist, ning mida kasutatakse transpordis.”

[ME 37]

-1a. Artikli 3 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Liikmesriigid nõuavad tarnijatelt maksimaalselt 2,7 % hapnikusisaldusega ja maksimaalselt 5 % etanoolisisaldusega bensiini turuleviimist kuni 2018. aasta lõpuni ja võivad nõuda sellise bensiini turuleviimist pikemaks ajavahemikuks, kui nad peavad seda vajalikuks. Nad tagavad asjakohase teabe andmise tarbijatele bensiini biokütusesisalduse ning eriti eri bensiinisegude sobiva kasutamise kohta otse tankla kütusepumba juures. Sellega seoses järgitakse kõikides kütusetanklates üle kogu liidu märgistamissoovitusi EN228:2012.”

[ME 38]

-1b. Artikli 4 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:"

„Kui diislikütusesse segatud FAME protsent ületab 7 mahuprotsenti, tagavad liikmesriigid asjakohase teabe andmise tarbijatele FAME sisalduse kohta otse kütusepumba juures.”

[ME 39]

1.  Artiklit 7a muudetakse järgmiselt:

—a)  lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:"

„Liikmesriik lubab lennunduses kasutatava biokütuse tarnijatel aidata vabatahtlikult saavutada lõikes 2 sätestatud heitkoguste vähendamise alaseid eesmärke tingimusel, et tarnitav biokütus vastab artiklis 7b kehtestatud säästlikkuse kriteeriumidele.”

[ME 40]

—aa)  lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:"

“Liikmesriigid tagavad, et teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest või konkreetsetest energiakultuuridest valmistatud biokütuste maksimaalne osakaal ei ületa esimeses lõigus osutatud eesmärkide saavutamise eesmärgil direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 4 punktis d kehtestatud maksimaalset osakaalu.”

[ME 184/REV]

a)  lõike 5 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:"

„5. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad eelkõige järgmist:”;

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„6. Kütusetarnijad esitavad iga aasta 31. märtsiks liikmesriigi määratud asutusele aruande biokütuse tootmisviiside ja mahtude kohta ning selle kohta, milline on kogu olelusringi arvestav kasvuhoonegaaside heide energiaühiku kohta, kaasa arvatud maakasutuse kaudsest muutusest tulenev hinnanguline heide, nagu on esitatud V lisas. Liikmesriigid teatavad need andmed komisjonile.”

2.  Artiklit 7b muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvessevõetav biokütuste kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on vähemalt 60 % pärast 1. juulit 2014 tööd alustavates käitistes toodetavate biokütuste puhul. Käitis on alustanud tööd, kui selles on reaalselt toimunud biokütuse tootmine.

Käitiste puhul, mis alustavad tööd 1. juulil 2014 või on tööd alustanud varem, on lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvessevõetav biokütuste kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 35 % kuni 31. detsembrini 2017 ja vähemalt 50 % alates 1. jaanuarist 2018.

Biokütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist arvutatakse vastavalt artikli 7d lõikele 1.”

b)  lõikes 3 asendatakse teine lõik järgmisega:"

„Komisjon on volitatud vastavalt artiklile 10a vastu võtma delegeeritud õigusakte, milles ta kehtestab kriteeriumid ja geograafilise ulatuse, et määrata kindlaks, milline rohumaa kuulub esimese lõigu punkti c alla.”

ba)  lisatakse järgmine lõige:"

„4a. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid ja vedelaid biokütuseid ei valmistata maakasutusega seotud toorainest, välja arvatud juhul, kui seejuures järgitakse kolmandate isikute juriidilisi õigusi seoses maa kasutamise ja omandiõigusega, mis hõlmab muu hulgas kolmandate isikute eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku saamist nende esindusinstitutsioonide osalusel.”

[ME 49]

bb)  Lõike 7 teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:"

„Komisjon esitab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande mõju kohta, mida kasvav nõudlus biokütuste järele avaldab sotsiaalsele säästlikkusele liidus ja kolmandates riikides, biokütuste tootmise panuse kohta taimsete valkude puudujäägi vähendamisse liidus ja liidu biokütusepoliitika mõju kohta toiduainete taskukohase hinnaga kättesaadavusele, eelkõige arengumaade elanikele, ning üldisemate arenguküsimuste kohta.”

[ME 50]

2a.  Artiklit 7c muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:"

„Vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusele koostab komisjon nimekirja esimeses kahes lõigus nimetatud asjakohasest ja piisavast teabest. Komisjon püüab tagada käesolevas lõikes sätestatud oluliste kohustuste maksimaalse täitmise, kuid samas hoida ettevõtjatele, eelkõige väiksematele ettevõtjatele tekitatava halduskoormuse võimalikult väiksena.”

[ME 53]

b)  lõike 3 viies lõik asendatakse järgmisega:"

„Liikmesriigid esitavad käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud teabe kokkuvõtlikul kujul komisjonile, sh sõltumatute audiitorite koostatud aruanded. Komisjon avaldab selle teabe direktiivi 2009/28/EÜ artiklis 24 osutatud läbipaistvusplatvormis.”

[ME 54]

c)  lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„1. Liit püüab sõlmida kolmandate riikidega kahe- või mitmepoolseid lepinguid, mis sisaldavad siduvat kohustust täita sätteid käesoleva direktiivi säästlikkuse kriteeriumidele vastavate säästlikkuse kriteeriumide kohta. Niisugustes lepingutes tuleks ka näha ette eeskirjad, mis tagaksid, et kolmandate riikide tolliprotseduurid ei tooks kaasa biokütuste ja vedelate biokütuste importimise ja eksportimisega seotud pettust, ning kaubanduse lihtsustamist käsitlevad sätted. Liit püüab ühtlasi sõlmida kolmandate riikidega lepinguid, mis sisaldavad kohustust ratifitseerida ja jõustada artikli 7b lõikes 7 osutatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid ja mitmepoolsed keskkonnalepingud. Kui liit on sõlminud lepingud, mis sisaldavad siduvat kohustust täita sätteid artikli 7b lõigetes 2 kuni 5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumide kohta, võib komisjon otsustada, et nimetatud lepingutega on tõestatud, et kõnealustes riikides kasvatatud toorainest toodetud biokütused ja vedelad biokütused vastavad kõnealustele säästlikkuse kriteeriumidele. Nimetatud lepingute sõlmimisel tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta meetmeid niisuguste alade säilitamiseks, mis pakuvad kriitilistes olukordades peamisi ökosüsteemi teenuseid (näiteks valgalade kaitse ja kaitse erosiooni eest), meetmeid pinnase, vee ja õhu kaitseks, kaudseid maakasutuse muudatusi ja rikutud maa taastamist, veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmist ning artikli 7b lõike 7 teises lõigus osutatud küsimusi.”

[ME 55]

d)  lisatakse järgmised lõiked:"

„9a. Hiljemalt [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande niisuguste lepingute või vabatahtlike kavade toimimise läbivaatamise kohta, mille kohta on vastu võetud lõike 4 kohane otsus, tuues selles esile parimad tavad. Aruanne põhineb parimal olemasoleval teabel, sh sidusrühmadega peetud konsultatsioonidel, ning lepingute ja kavade kohaldamisel saadud kogemustel. Aruandes võetakse arvesse asjaomaseid rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid ja suuniseid, sh neid, mille on koostanud Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ning Rahvusvahelise Sotsiaalse ja Keskkondliku Akrediteerimise ja Märgistuse Liit. Iga lepingu ja kava puhul analüüsitakse aruandes muu hulgas järgmist:

–  auditite sõltumatus, meetod ja sagedus;

–  mittevastavuste tuvastamis- ja kõrvaldamismeetodite olemasolu ja nende kohaldamise kogemused;

–  läbipaistvus, eelkõige seoses kava kättesaadavusega, toorainete päritoluriikide või -piirkondade ametlikesse keeltesse tõlgitud tekstide olemasolu, sertifitseeritud ettevõtjate loetelu ja sellega seotud sertifikaatide kättesaadavus, auditiaruannete kättesaadavus;

–  sidusrühmade osalemine, eelkõige põlis- ja kohalike kogukondadega konsulteerimine kava koostamise ja läbivaatamise ning auditite läbiviimise ajal;

–  kava üldine töökindlus, eelkõige seoses eeskirjadega, mida kohaldatakse audiitorite ja asjaomase kavaga seotud asutuste akrediteerimise, kvalifitseerimise ja sõltumatuse suhtes;

–  kava ajakohastamine seoses turuga.

Komisjon esitab juhul, kui see on aruande valguses kohane, Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku muuta käesoleva direktiivi vabatahtlikke kavasid puudutavaid sätteid, et edendada parimaid tavasid.

[ME 58]

9b.  Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ* artiklis 4 kehtestatud jäätmehierarhiale vastavuse sõltumatu kontrollimise ja sertifitseerimise üksikasjalike eeskirjade kohta. Nimetatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu 30. juuniks 2016.”

______________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3). ”

[ME 59]

3.  Artiklit 7d muudetakse järgmiselt:

—a)  lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:"

„Artikli 7a kohaldamisel arvutatakse alates 2020. aastast biokütuste kasutamisest elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid nii, et esimese lõigu kohaselt saavutatud tulemusele lisatakse V lisas esitatud vastav väärtus.”

[ME 60]

—aa)  lisatakse järgmine lõige:"

„1a. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte IV lisasse niisuguse menetluse lisamise kohta, mida kasutatakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütuste kasutamisest tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks, et kontrollida nende vastavust artiklile 7b. Nimetatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu 31. detsembriks 2015.”

[ME 61]

a)  lõiked 3–6 asendatakse järgmistega:"

„3. Artikli 7d lõikes 2 viidatud aruannetes liikmesriikide puhul ja samaväärsetes aruannetes väljaspool ELi asuvate territooriumide puhul võidakse komisjonile esitada tüüpiline põllumajandusliku tooraine kasvatamisest tulenev kasvuhoonegaaside heide.

4.  Komisjon võib otsustada, kasutades artikli 11 lõike 3 kohast nõuandemenetlusega vastuvõetavat rakendusakti, et lõikes 3 osutatud aruanded sisaldavad täpseid andmeid, mida saab kasutada biokütuste lähteainete kasvatamisega kõnealustes piirkondades seotud kasvuhoonegaaside heite kindlaksmääramiseks artikli 7b lõike 2 kohaldamisel.

5.  Komisjon koostab ja avaldab hiljemalt 31. detsembriks 2012 ning pärast seda iga kahe aasta järel aruande IV lisa B ja E osa hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste kohta, pöörates erilist tähelepanu transpordist ja töötlemisest tulenevatele heitkogustele. [ME 62]

Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte IV lisa B ja E osa hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste parandamiseks.

6.  Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada V lisa teaduse ja tehnika arenguga, sealhulgas selleks, et vaadata läbi põllukultuurirühma jaoks esitatud maakasutuse kaudsest muutusest tulenev väärtus;. Niisuguste maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate väärtuste prognoosimiseks kasutatavate majanduslike mudelite hindamise eesmärgil kaasab komisjon oma läbivaatusesse uusima kättesaadava teabe peamiste eelduste kohta, mis mõjutavad modelleerimise tulemusi, sealhulgas mõõdetud suundumused põllumajanduse saagikuses ja tootlikkuses, kaassaaduste jaotamine ning täheldatud üleilmne maakasutuse muutus ja raadamise määr. Komisjon tagab sidusrühmade kaasamise sellisesse läbivaatamisprotsessi. Esimene niisugune läbivaatamine viiakse lõpule hiljemalt 30. juunil 2016. aastal.

Komisjon teeb vajaduse korral ettepaneku lisada uusi maakasutuse kaudsest muutusest tulenevaid väärtusi üksikasjalikuma kirjeldamise tasanditel; lisada vajaduse korral täiendavaid väärtusi biokütuste uute toorainete turule jõudmisel; vaadata läbi biokütuste kategooriad, mille puhul maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva heite väärtus on null; ning töötada välja tegurid toiduks mittekasutatavate tselluloosmaterjalide ja lignotselluloosi lignotselluloosmaterjalide kui toorainete lähteainete jaoks.”

[ME 189]

b)  lõike 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„7. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada IV lisa teaduse ja tehnika arenguga, sealhulgas selleks, et lisada väärtusi samadest või muudest toormaterjalidest biokütuste tootmise uute viiside jaoks ning muuta C osas esitatud meetodeid.”

c)  lõige 8 jäetakse välja.

ca)  lisatakse järgmine lõige:"

„8a. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse IV lisa C osa punktis 9 sätestatud kategooriate puhul nõutavate üksikasjalike määratluste, sealhulgas tehniliste spetsifikatsioonide koostamist”.

[ME 65]

4.  Artiklit 8 muudetakse järgmiselt.

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Liikmesriigid jälgivad bensiini ja diislikütuse puhul vastavust artiklite 3 ja 4 nõuetele, kasutades Euroopa standardite EN 228 ja EN 590 kehtivates versioonides osutatud analüüsimeetodeid.”

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Iga aasta 30. juuniks esitavad liikmesriigid aruande riigi kütusekvaliteedi andmete kohta eelmisel kalendriaastal. Komisjon kehtestab riigi kütusekvaliteedi kokkuvõtliku aruande esitamise ühtse vormi rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusega. Esimene aruanne esitatakse 30. juuniks 2002. Alates 1. jaanuarist 2004 peab kõnealuse aruande vorm vastama asjakohases Euroopa standardis kirjeldatule. Lisaks esitab liikmesriik aruande oma territooriumil turustatud bensiini ja diislikütuse üldkoguse ning maksimaalse väävlisisaldusega 10 mg/kg pliivaba bensiini ja diislikütuse turustatud kogused. Lisaks esitab liikmesriik igal aastal aruande oma territooriumil turustatud maksimaalse väävlisisaldusega 10 mg/kg bensiini ja diislikütuse kättesaadavuse kohta asjakohaselt tasakaalustatud geograafilisel alusel.”.

5.  Artikli 8a lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, et vaadata läbi lõikes 2 täpsustatud MMT-sisalduse piirang kütuses. Läbivaatamine toimub lõikes 1 osutatud katsemeetodiga läbiviidud hindamise tulemuste põhjal. Kui riskianalüüs seda õigustab, võib sisaldust vähendada nullini. Sisaldust ei saa suurendada, välja arvatud juhul, kui riskianalüüs seda õigustab.”

5a.  Artiklile 9 lisatakse järgmine lõige:"

„2a. Komisjon peaks jälgima biokütuste kasutamise tulemusi kõigis liidus esinevates hooajalistes tingimustes, et tagada, et sõidukites kasutatavate biokütuste kvaliteet ei põhjustaks saasteainete või CO2-heitkoguste suurenemist või sõiduki tulemusnäitajate halvenemist.

Komisjonil õigus vajaduse korral võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi I või II lisa kohandamiseks vastavalt teaduse ja tehnika arengule, et kehtestada konkreetseid parameetreid, analüüside piirväärtusi ja analüüsimeetodeid.”

[ME 66]

6.  Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte I, II ja III lisas osutatud lubatud analüüsimeetodite kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.”

7.  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 7a lõikes 5, artikli 7b lõike 3 teises lõigus, artikli 7d lõigetes 5, 6 ja 7 7 ja 8a, artikli 8a lõikes 3 ning artikli 10 lõikes 1 osutatud volitus antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7a lõikes 5, artikli 7b lõike 3 teises lõigus, artikli 7d lõigetes 5, 6 ja 7 7 ja 8a, artikli 8a lõikes 3 ning artikli 10 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud vastavalt artikli 7a lõikele 5, artikli 7b lõike 3 teisele lõigule, artikli 7d lõigetele 5, 6 ja 7 7 ja 8a, artikli 8a lõikele 3 ning artikli 10 lõikele 1, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei esita vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast seda, kui kõnealusest õigusaktist on Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatatud, või kui Euroopa Parlament ja nõukogu mõlemad teatavad komisjonile enne nimetatud ajavahemiku lõppemist, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra pikendada.”

[ME 149]

8.  Artikli 11 lõige 4 jäetakse välja.

9.  Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.

Artikkel 2

Direktiivi 2009/28/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/28/EÜ muudetakse järgmiselt.

1.  Artiklile 2 lisatakse järgmised punktid:"

„p) „jäätmed” – määratletud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ* artikli 3 punktile 1. Ained, mida on kavatsuslikult muudetud või saastatud kõnealusele määratlusele vastamiseks, ei kuulu selle kategooria alla.

q)  „toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal” – maakasutusega seotud toiduks mittekasutatavad energiakultuurid, mida kasvatatakse bioenergia tootmise eesmärgil, sealhulgas siidpööris, muu energiahein, teatavat liiki sorgo ja tööstuslik kanep, kuid välja arvatud suure ligniinisisaldusega kultuurid, näiteks puud; [ME 69]

r)  „toiduks mittekasutatav lignotselluloosmaterjal” – maakasutusega seotud energeetilised puitkultuurid, näiteks lühikese raieringiga madalmets ja lühikese raieringiga metsakultuurid; [ME 70]

s)  „kaassaadused” – toorained, millel on turuväärtus või alternatiivsed kasutusvõimalused, ning materjalid, mis kujutavad endast majandusliku väärtuse seisukohast teatava protsessi märkimisväärset tulemust või mille puhul on põhiprotsessi teadlikult muudetud, et toota seda materjali suuremas koguses või muu kvaliteediga põhitoote arvelt; [ME 71]

t)  „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütused” – gaas- või vedelkütused, mis ei ole biokütused ja mis on valmistatud taastuvatest energiaallikatest ning mida kasutatakse transpordis; [ME 72]

u)  „maakasutuse otsene muutus” – mis tahes muutus maatüki kasutamises, st muutus ühest valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) maakatte kuuest kategooriast teise (metsamaa, põllumaa, karjamaa, märgala, asula, muu maa), millele lisandub seitsmes pikaajaliste taimekultuuride kategooria, mis hõlmab eelkõige mitmeaastaseid kultuure, mille tüve tavaliselt igal aastal ei koguta, näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm; [ME 74]

v)  „süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine transpordi eesmärgil” – protsess, mille käigus kogutakse kokku taastumatutest energiaallikatest tekkivad süsinikurikkad (CO/CO2) jäätmed ja heitgaasid ning muudetakse need transpordisektoris kasutatavateks kütusteks; [ME 75]

w)  „töötlemisjääk” – ained, mis ei ole vahetult toodetavad lõpptooted. Selliste ainete tootmine ei ole tootmisprotsessi esmane eesmärk ja protsessi ei ole nende tootmiseks teadlikult muudetud. [ME 76]

______________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).”

2.  Artiklit 3 muudetakse järgmiselt.

a)  pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohustuslikud riiklikud eesmärgid ja meetmed”

b)  lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:"

„Esimeses lõigus osutatud eesmärgile vastavuse saavutamisel võib teraviljast ja muust tärkliserikkast toorainest, suhkru- ja õlitaimedest valmistatud biokütuse või vedela biokütuse suurim ühendatud panus olla mitte suurem kui energiakogus, mis vastab artikli 3 lõike 4 punktis d osutatud suurimale panusele.”

c)  lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

—i)  esimesele lõigule lisatakse järgmine lause:"

„Iga liikmesriik tagab, et bensiini puhul on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal 2020. aastal vähemalt 7,5% bensiinienergia lõpptarbimisest selles liikmesriigis.”

—ii)  esimese lõigu järele lisatakse järgmised lõigud:"

„2016. aastal moodustab täiustatud biokütustest saadav energia vähemalt 0,5% energia lõpptarbimisest transpordisektoris.

2020. aastal moodustab täiustatud biokütustest saadav energia vähemalt 2,5% energia lõpptarbimisest transpordisektoris."

[ME 152/REV]

i)  teise lõigu punktile b lisatakse järgmine lause:"

„Käesoleva punkti kohaldamine ei piira artikli 17 lõike 1 punkti a ega käesoleva lõike punkti d kohaldamist;”

ii)  teise lõiku lisatakse järgmised punktid:"

„d) biokütuste arvutamisel võib lugejas teraviljast ja muust tärkliserikkast toorainest, suhkru- ja õlitaimedest, õli- ja muudest maakasutusega seotud energiakultuuridest valmistatud biokütuse või vedela biokütuse suurim ühendatud panus olla mitte suurem kui 5 % 6 % (hinnanguline osa 2011. aasta lõpul) energia lõpptarbimisest transpordisektoris aastal 2020.

IX lisa A ja C osas loetletud täiustatud biokütustest saadava energia osakaal ei ole väiksem kui 2,5 % energia lõpptarbimisest transpordisektoris aastal 2020.

[ME 181]

e)  biokütuste panuse osakaalu arvutamisel korrutatakse:

i)  IX lisa A osas loetletud lähteainetest valmistatud biokütuste energiasisaldus neljaga ühega;

ii)  IX lisa B osas loetletud lähteainetest valmistatud biokütuste energiasisaldus kahega;

iii)  muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest IX lisa C osas loetletud lähteainetest valmistatud vedel- ja gaaskütuste biokütuste energiasisaldus neljaga.

Liikmesriigid tagavad, et tooraineid ei muudeta kavatsuslikult, et see mahuks kategooriate i–iii alla.

Minimeerimaks ohtu, et üksiksaadetisi esitatakse liidus rohkem kui üks kord, püüavad liikmesriigid ja komisjon tugevdada koostööd riiklike süsteemide hulgas ning riiklike süsteemide ja vabatahtlike kavade vahel, mis on koostatud artikli 18 kohaselt, sealhulgas vajaduse korral teabevahetust. Selleks et vältida materjalide kavatsuslikku muutmist, et need kuuluksid IX lisasse, edendavad liikmesriigid niisuguste süsteemide väljatöötamist ja kasutamist, mis võimaldavad lähteainete ja nendest saadavate biokütuste kindlakstegemist ja jälgimist kogu väärtusahelas. Liikmesriigid tagavad, et pettuse avastamise korral võetakse asjakohaseid meetmeid.

IX lisas esitatud lähteainete loetelu võidakse kohandada teaduse ja tehnika arenguga, et tagada käesolevas direktiivis esitatud arvestamiseeskirjade korrektne rakendamine. Komisjonile antakse volitus võtta vastavalt artikli 25 punktile b artiklile 25b vastu delegeeritud õigusakte, et muuta IX lisas esitatud lähteainete loetelu.”

[ME 185]

ca)  lisatakse järgmine lõige:"

„4a. Hiljemalt [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist] esitab komisjon soovitused täiendavate meetmete kohta, mida liikmesriigid võivad võtta, et edendada ja soodustada energiatõhusust ja energiasäästu transpordisektoris. Soovitused sisaldavad hinnanguid energiakoguse kohta, mida saab säästa neist meetmetest igaühe rakendamise korral. Energiakogust, mis vastab liikmesriigi rakendatud meetmetele, võetakse arvesse punktis b osutatud arvutuse juures.”

[ME 153]

2a.  Artiklile 4 lisatakse järgmine lõige:"

„3a. Iga liikmesriik avaldab ja edastab komisjonile hiljemalt [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist] prognoosidokumendi, milles näidatakse ära täiendavad meetmed, mida ta kavatseb võtta kooskõlas artikli 3 lõikega 4a.”

[ME 154]

3.  Artikli 5 lõikes 5 asendatakse viimane lause järgmisega:"

„Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 25b vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada III lisas sätestatud transpordikütuste energiasisaldust teaduse ja tehnika arenguga.”

4.  Artikli 6 lõike 1 teine lõige jäetakse välja.

4a.  Artikli 15 lõike 2 neljas lõik asendatakse järgmisega:"

„Päritolutagatist ei kasutata tõendamaks liikmesriigi poolt artikli 3 lõike 1 sätete järgimist. Päritolutagatise ülekandmine, kas eraldi või koos energia füüsilise ülekandmisega, ei mõjuta liikmesriikide otsust kasutada statistilisi ülekandeid, ühisprojekte või ühiseid toetuskavasid eesmärkide saavutamiseks, või taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamist vastavalt artiklile 5.”

[ME 88]

5.  Artiklit 17 muudetakse järgmiselt.

—a)  lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„1. Sõltumata sellest, kas tooraine on viljeletud ühenduse territooriumil või väljaspool seda, võetakse biokütustest ja vedelatest biokütustest toodetud energiat arvesse punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel üksnes siis, kui need vastavad lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja ei ületa artikli 3 lõike 4 punktis d sätestatud panuseid:”

[ME 89]

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvessevõetav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine tänu biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisele on vähemalt 60 % pärast 1. juulit 2014 tööd alustavates käitistes toodetavate biokütuste ja vedelate biokütuste puhul. Käitis on alustanud tööd, kui selles on reaalselt toimunud biokütuse või vedela biokütuse tootmine.

Käitiste puhul, mis alustavad tööd 1. juulil 2014 või on tööd alustanud varem, on lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvessevõetav biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 35 % kuni 31. detsembrini 2017 ja vähemalt 50 % alates 1. jaanuarist 2018.

Biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisega saavutatavat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist arvutatakse vastavalt artikli 19 lõikele 1.”

b)  lõikes 3 asendatakse teine lõik järgmisega:"

„Komisjonile antakse volitus vastavalt artiklile 25b võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada kriteeriumid ja geograafiline ulatus, et määrata kindlaks, milline rohumaa kuulub esimese lõigu punkti c alla.”

ba)  lisatakse järgmine lõige:"

„4a. Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid ja vedelaid biokütuseid ei valmistata maakasutusega seotud toorainest, välja arvatud juhul, kui seejuures järgitakse kolmandate isikute juriidilisi õigusi seoses maa kasutamise ja omandiõigusega, mis hõlmab muu hulgas kolmandate isikute eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku saamist nende esindusinstitutsioonide osalusel.”

[ME 96]

bb)  lisatakse järgmine lõige:"

„5a. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid ja vedelaid biokütuseid valmistatakse toorainest, mis on toodetud maa säästva majandamise tavade kohaselt.”

[ME 97]

6.  Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

a)  lisatakse järgmised lõiked:"

„2a Eurostat kogub üksikasjalikku kaubandusteavet toidukultuuridest, näiteks teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest valmistatud biokütuste kohta ja avaldab selle. Eristatakse etanooli ja biodiisli kohta saadud kaubandusandmed, sest praegustes koondkujul avaldatud andmetes on etanooli ja biodiisli import ja eksport paigutatud ühe biokütustena märgistatud andmekogumi alla. Impordi- ja ekspordiandmetes tuuakse välja liikmesriikidesse imporditud ja neis tarbitud biokütuste tüüp ja kogus. Andmed sisaldavad ka päritoluriiki või riiki, kes neid tooteid liitu ekspordib. Mahepõllumajanduslike või pooltöödeldud toodete impordi- ja ekspordiandmeid tõhustatakse sel teel, et Eurostat kogub andmeid lähteainete impordi ja ekspordi, tüübi ja päritoluriigi, sh siseselt kaubeldavate lähteainete või osaliselt kaubeldavate lähteainete kohta, ja avaldab need. [ME 98]

„2b. Eurostat kogub ja avaldab üksikasjalikke tööhõiveandmeid arvude, kestuse ja palkade kohta, mis on seotud liidu biokütusetööstuse loodud otsese, kaudse ja indutseeritud tööhõivega. Komisjon peaks töötama välja töökohtade mõõtmiseks kooskõlastatud metoodika, mille abil süsteemselt hinnata ja jälgida tööhõivetaset liikmesriikides ja liidu tasandil. Tööhõive arvandmed peaksid olema esitatud etanooli ja biodiisli sektorite puhul eraldi ning näitama selgelt ära töökoha asukoha biokütuse tarneahelas. Praegu ei ole biokütuste tööhõiveandmed lisatud ametlikku statistikasse ja poliitikakujundajatele kättesaadavad tööhõivehinnangud erinevad vastavalt alusmääratlusele või metoodikale, mida kasutatakse konkreetses uuringus, töökohtade loendamiseks kasutatavale lähenemisviisile ja ulatusele, mil määral seostatakse uuringutes põllumajanduslikku tegevust biokütusetööstusega. Ametlik menetlus, mille kohaselt nõutaks, et tööhõivealaseid arvandmeid toetataks alusandmete ja läbipaistvate eeldustega, parandaks teabe kättesaadavust.”

[ME 99]

b)  Lõigu 4 esimene ja teine lõige asendatakse järgmisega:"

„4. Liit püüab sõlmida kolmandate riikidega kahe- või mitmepoolseid lepinguid, mis sisaldavad siduvat kohustust täita sätteid käesoleva direktiivi säästlikkuse kriteeriumidele vastavate säästlikkuse kriteeriumide kohta. Niisugustes lepingutes tuleks ka näha ette eeskirjad, mis tagaksid, et kolmandate riikide tolliprotseduurid ei tooks kaasa biokütuste ja vedelate biokütuste importimise ja eksportimisega seotud pettust, ning kaubanduse lihtsustamist käsitlevad sätted. Liit püüab ühtlasi sõlmida kolmandate riikidega lepinguid, mis sisaldavad kohustust ratifitseerida ja jõustada artikli 17 lõikes 7 osutatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid ja mitmepoolsed keskkonnalepingud. Kui liit on sõlminud lepingud, mis sisaldavad siduvat kohustust täita sätteid artikli 17 lõigetes 2 kuni 7 sätestatud säästlikkuse kriteeriumide kohta, võib komisjon otsustada, et nimetatud lepingutega on tõestatud, et kõnealustes riikides kasvatatud toorainest toodetud biokütused ja vedelad biokütused vastavad kõnealustele säästlikkuse kriteeriumidele. Nimetatud lepingute sõlmimisel tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta meetmeid niisuguste alade säilitamiseks, mis pakuvad kriitilistes olukordades peamisi ökosüsteemi teenuseid (näiteks valgalade kaitse ja kaitse erosiooni eest), meetmeid pinnase, vee ja õhu kaitseks, kaudseid maakasutuse muudatusi ja rikutud maa taastamist, veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmist ning artikli 17 lõike 7 teises lõigus osutatud küsimusi. [ME 100]

Komisjon võib otsustada, et otsustab, kas vabatahtlikud riiklikud või rahvusvahelised kavad, millega kehtestatakse standardid biomassist toodete tootmisele, sisaldavad täpseid andmeid artikli 17 lõike 2 kohaldamise eesmärgil või et kõnealuste kavadega tõendatakse, et biokütuste või vedelate biokütuste saadetised vastavad artikli 17 lõigetes 3 kuni 5 5a sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele, ning kas materjale ei ole kavatsuslikult muudetud, et nad kuuluksid artikli 3 lõike 4 punkti e alapunktide i–iii kohaldamisalasse. Komisjon võib otsustada, et nimetatud kavad sisaldavad täpseid andmeid, mis annavad teavet selliste meetmete kohta, mida on võetud kriitilistes olukordades peamisi ökosüsteemi teenuseid pakkuvate alade säilitamiseks (näiteks valgalade kaitse ja kaitse erosiooni eest), pinnase, vee ja õhu kaitseks, rikutud maa taastamiseks ning veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmiseks ning artikli 17 lõike 7 teises lõigus osutatud küsimuste kohta.

Samuti võib komisjon haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitsmiseks tunnustada artikli 17 lõike 3 punkti b alapunktis ii nimetatud eesmärkidel maa-alasid, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Loodusvarade ja Looduskaitse Ühingu poolt koostatud loeteludesse. [ME 101]

Komisjon ja liikmesriigid tagavad niisuguste kontrollikavade vastastikuse tunnustamise, millega tagatakse biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumide järgimine, kui kõnealused asjaomased kavad on koostatud käesoleva direktiivi kohaselt.”

[ME 102]

c)  Lisatakse järgmine lõige:"

„9a. Hiljemalt [kolme aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande niisuguste vabatahtlike kavade toimimise läbivaatamise kohta, mille kohta on vastu võetud lõike 4 kohane otsus, tuues selles esile parimad tavad. Aruanne põhineb parimal olemasoleval teabel, sh sidusrühmadega peetud konsultatsioonidel, ja kavade kohaldamisel saadud kogemustel. Aruandes võetakse arvesse suundumusi, mis on seotud asjaomaste rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja suunistega, sh nendega, mille on koostanud Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ning Rahvusvahelise Sotsiaalse ja Keskkondliku Akrediteerimise ja Märgistuse Liit. Iga kava puhul analüüsitakse aruandes muu hulgas järgmist:

–  auditite sõltumatus, meetod ja sagedus;

–  mittevastavuste tuvastamis- ja kõrvaldamismeetodite olemasolu ja nende kohaldamise kogemused;

–  läbipaistvus, eelkõige seoses kava kättesaadavusega, toorainete päritoluriikide või -piirkondade ametlikesse keeltesse tõlgitud tekstide olemasolu, sertifitseeritud ettevõtjate loetelu ja sellega seotud sertifikaatide kättesaadavus, auditiaruannete kättesaadavus;ˇ

–  sidusrühmade osalemine, eelkõige põlis- ja kohalike kogukondadega konsulteerimine kava koostamise ja läbivaatamise ning auditite läbiviimise ajal;

–  kava üldine töökindlus, eelkõige seoses eeskirjadega, mida kohaldatakse audiitorite ja asjaomase kavaga seotud asutuste akrediteerimise, kvalifitseerimise ja sõltumatuse suhtes;

–  kava ajakohastamine seoses turuga.

Komisjon esitab juhul, kui see on aruande valguses kohane, Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku artikli 18 lõikes 5 loetletud kriteeriumide muutmiseks.”

[ME 103]

7.  Artiklit 19 muudetakse järgmiselt.

—a)  lisatakse järgmine lõige: "

„1a. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 25b vastu delegeeritud õigusakte V lisasse niisuguse menetluse lisamise kohta, mida kasutatakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütuste kasutamisest tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks, et kontrollida nende vastavust artiklile 17. Nimetatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu 31. detsembriks 2015.”

[ME 106]

a)  lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:"

„3. Artikli 19 lõikes 2 viidatud aruannetes liikmesriikide puhul ja samaväärsetes aruannetes väljaspool ELi asuvate territooriumide puhul võidakse komisjonile esitada tüüpiline põllumajandusliku tooraine kasvatamisest tulenev kasvuhoonegaaside heide.

4.  Komisjon võib otsustada, kasutades artikli 25 lõike 3 kohast nõuandemenetlusega vastuvõetavat rakendusakti, et lõikes 3 osutatud aruanded sisaldavad täpseid andmeid, mida saab kasutada biokütuste ja vedelate biokütuste lähteainete kasvatamisega kõnealustes piirkondades seotud kasvuhoonegaaside heite kindlaksmääramiseks artikli 17 lõike 2 kohaldamisel.”

b)  lõike 5 viimane lause asendatakse järgmisega:"

„Selleks antakse komisjonil kooskõlas artikliga 25b volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte.”

c)  lõige 6 asendatakse järgmisega:"

„6. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 25b vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada VIII lisa teaduse ja tehnika arenguga, sealhulgas selleks, et vaadata läbi põllukultuurirühma jaoks kavandatud maakasutuse kaudsest muutusest tulenev väärtus;. Niisuguste maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate väärtuste prognoosimiseks kasutatavate majanduslike mudelite hindamise eesmärgil kaasab komisjon oma läbivaatusesse uusima kättesaadava teabe peamiste eelduste kohta, mis mõjutavad modelleerimise tulemusi, sealhulgas mõõdetud suundumused põllumajanduse saagikuses ja tootlikkuses, kaassaaduste jaotamine ning täheldatud üleilmne maakasutuse muutus ja raadamise määr. Komisjon tagab sidusrühmade kaasamise sellisesse läbivaatamisprotsessi. Esimene niisugune läbivaatamine viiakse lõpule hiljemalt 30. juunil 2016. aastal.

Komisjon teeb vajaduse korral ettepaneku lisada uusi maakasutuse kaudsest muutusest tulenevaid väärtusi üksikasjalikuma kirjeldamise tasanditel (see tähendab lähteaine tasandil); lisada vajaduse korral täiendavaid väärtusi biokütuste uute lähteainete turule tulemisel; ja töötada välja tegurid toiduks mittekasutatavate tselluloosmaterjalide ja lignotselluloosi lignotselluloosmaterjalide kui toorainete lähteainete jaoks.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 25b vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada VIII lisas toiduks mittekasutatavate tselluloosmaterjalide ja lignotselluloosmaterjalide kui lähteainete puhul maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva heite väärtused, ning ta lisab need väärtused meetodisse, mida kasutatakse käesolevas artiklis sätestatud biokütustest ja vedelatest biokütustest tulenevate kasvuhoonegaaside mõju arvutamiseks. Nimetatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu 30. juuniks 2016.”

[ME-d 107 ja 190]

d)  lõike 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„7. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 25b vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada V lisa teaduse ja tehnika arenguga, sealhulgas selleks, et lisada väärtusi samadest või muudest toormaterjalidest biokütuste tootmise uute viiside jaoks ning muuta C osas esitatud meetodeid.”

e)  lõige 8 jäetakse välja.

8.  Artikkel 21 jäetakse välja.

9.  Artikli 22 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Biokütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste netovähendamist hinnates võib liikmesriik lõikes 1 osutatud aruannete jaoks kasutada V lisa A ja B osas esitatud tüüpilisi väärtusi ja lisab maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad heite hinnangulised väärtused, mis sätestatakse VIII lisas.”

9a.  Artiklile 23 lisatakse järgmine lõige: "

„8a. Komisjon esitab 31. detsembriks 2015 aruande jäätmetest, jääkidest, kaassaadustest või muudest kui maakasutusega seotud lähteainetest toodetud biokütuste positiivse ja negatiivse majandusliku ja keskkonnamõju kohta. Hinnatav keskkonnamõju hõlmab kasvuhoonegaaside heidet, bioloogilist mitmekesisust, vett ja mulla viljakust. Arvesse võetakse ka võimalikku või kaotatavat kasu, mis tuleneb kõnealuste lähteainete kasutamisest muul otstarbel, näiteks toodete tootmiseks. Hinnatav majanduslik mõju hõlmab tootmiskulusid, kõnealuste lähteainete muul otstarbel kasutamise alternatiivkulusid ning energiainvesteeringu tasuvust, mis võib tuleneda nimetatud lähteainete kasutamisest täiustatud biokütuste või vedelate biokütuste tootmiseks kogu elustsükli jooksul.”

[ME 109]

10.  Artikli 25 lõige 4 jäetakse välja.

11.  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 25b

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 3 lõike 4 punktis d, artikli 5 lõikes 5, artikli 17 lõike 3 punkti c kolmandas lõigus ja artikli 19 lõigetes 1, 5, 6 ja 7 osutatud volitus antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõike 4 punktis d, artikli 5 lõikes 5, artikli 17 lõike 3 punkti c kolmandas lõigus, artikli 19 lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 3 lõike 4 punkti d, artikli 5 lõike 5, artikli 17 lõike 3 punkti c kolmanda lõigu, artikli 19 lõigete 5, 6 ja 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse kõnealust ajavahemikku kahe kuu võrra.”

12.  Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisale.

Artikkel 3

Läbivaatamine

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2017 aruande, milles vaatab parimate ja uusimate teaduslike tõendite alusel läbi käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmete tõhususe biokütuste ja vedelate biokütuste tootmisega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite piiramisel. Vajaduse korral lisatakse aruandele parimatel olemasolevatel teaduslikel tõenditel põhinev õigusakti eelnõu, millega lisatakse sobivatele säästlikkuskriteeriumidele maakasutuse kaudsest muutusest tingitud hinnangulist heidet arvestavad tegurid, mida hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2021, ning ülevaade.

Aruanne hõlmab ka ülevaadet selliste stiimulite tõhususe kohta, mida vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 4 punktile d kohaldatakse biokütuste tootmisele muudest kui maakasutusega seotud toorainetest lähteainetest ja muudest kui toiduks kasutatavatest põllukultuuridest. See hõlmab niisuguste biokütuste kättesaadavuse ning nende keskkonna-, majandusliku ja sotsiaalse mõju hindamist. Selles hinnatakse muu hulgas biokütuste tootmise mõju puidu kui ressursi kättesaadavusele ja biomassi kasutavatele sektoritele.

Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek, et kehtestada sobivad säästlikkuse kriteeriumid niisugustele biokütustele, mis on toodetud muudest kui maakasutusega seotud lähteainetest ja muudest kui toiduks kasutatavatest põllukultuuridest.

Investorid võtavad arvesse asjaolu, et biokütuste tootmise tehnoloogiad on alles arengujärgus ja negatiivse mõju leevendamise täiendavate meetmete vastuvõtmine võib toimuda alles hilisemas etapis. [ME 111]

Artikkel 4

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt [12 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Nad edastavad nimetatud normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Direktiivi 98/70/EÜ lisasid muudetakse järgmiselt.

1)  IV lisa C osa muudetakse järgmiselt:

a)  punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7. Maakasutuse muutusest tuleneva süsinikuvaru muutusega seotud aastapõhise heitkoguse (el) arvutamiseks jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuse heite arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

el = (CSR – CSA) × 3,664 × 1/20 × 1/P,

kus

el = maakasutuse muutusest tulenev süsinikuvaru muutusega seotud kasvuhoonegaaside aastapõhine heitkogus (mõõdetakse CO2-ekvivalentmassina (grammides) biokütuse energia ühiku (megadžaul) kohta);

CSR = süsinikuvaru (nii pinnases kui ka taimestikus) ühiku pindala kohta seoses maa võrdluskasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Maa võrdluskasutus on maakasutus 2008. aasta jaanuaris või 20 aastat enne tooraine saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem;

CSA = süsinikuvaru (nii pinnases kui ka taimestikus) ühiku pindala kohta seoses maa tegeliku kasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Juhul kui süsinikuvaru koguneb rohkem kui ühe aasta jooksul, võrdub CSA-le antav väärtus hinnatava varuga pindalaühiku kohta kahekümne aasta pärast või kultuuri koristusküpseks saamisel olenevalt sellest, kumb on varasem; ning

P = põllukultuuri tootlikkus (mõõdetakse biokütuse või energiana maaühiku pindala kohta aastas).”

b)  punktid 8 ja 9 jäetakse välja.

2)  Lisatakse järgmine lisa:

"V lisa

A osa. Biokütustega seotud maakasutuse kaudsest muutusest tulenev hinnanguline heide

B osa. Biokütused, mille puhul maakasutuse kaudsest muutusest tulenev hinnanguline heide loetakse võrdseks nulliga

Järgmistest lähteainerühmadest valmistatud biokütuste puhul loetakse maakasutuse kaudsest muutusest tulenev hinnanguline heide võrdseks nulliga:

(a)  lähteained, mida ei ole kantud käesoleva lisa A osasse;

(b)  lähteained, mille tootmine on põhjustanud maakasutuse otsese muutuse, see tähendab muutuse ühest valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) maakatte kategooriast teise: metsamaast, rohumaast, märgalast, asula või muust maast põllumaaks või pikaajalise taimekultuuri all olevaks maaks(9). Sellisel juhul tuleks „maakasutuse otsesest muutusest tingitud heite väärtus (el)" arvutada vastavalt IV lisa C osa punktile 7."

II LISA

Direktiivi 2009/28/EÜ lisasid muudetakse järgmiselt.

1)  V lisa C osa muudetakse järgmiselt:

a)  punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7. Maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tuleneva aastapõhise heitkoguse (el) arvutamiseks jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuse heite arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

el = (CSR – CSA) × 3,664 × 1/20 × 1/P,

kus

el = maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tulenevate kasvuhoonegaaside aastapõhised heitkogused (mõõdetakse CO2-ekvivalentmassina (grammides) biokütuse energia ühiku (megadžaul) kohta);

CSR = nii pinnases kui ka taimestikus sisalduv süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses maa võrdluskasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Maa võrdluskasutus on maakasutus 2008. aasta jaanuaris või 20 aastat enne tooraine saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem;

CSA = nii pinnases kui ka taimestikus sisalduv süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses maa tegeliku kasutusega (mõõdetakse süsiniku massina (tonnides) ühiku pindala kohta). Juhul kui süsinikuvaru koguneb rohkem kui ühe aasta jooksul, võrdub CSA-le antav väärtus hinnatava varuga pindalaühiku kohta kahekümne aasta pärast või kultuuri koristusküpseks saamisel, olenevalt sellest, kumb on varasem; ning

P = põllukultuuri tootlikkus (mõõdetakse biokütuse või vedela biokütuse energiana maaühiku pindala kohta aastas).”

b)  punktid 8 ja 9 jäetakse välja.

2)  Lisatakse järgmine VIII lisa:

„VIII lisa

A osa. Biokütuste ja vedelate biokütustega seotud hinnangulised maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heited

B osa. Biokütused ja vedelad biokütused, mille puhul hinnangulised maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heited loetakse võrdseks nulliga

Järgmiste kategooriate lähteainetest valmistatud biokütuste ja vedelate biokütuste puhul loetakse hinnangulised maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad heited võrdseks nulliga:

(a)  lähteained, mida ei ole kantud käesoleva lisa A osasse;

(b)  lähteained, mille tootmine on põhjustanud maakasutuse otsese muutuse, see tähendab muutuse ühest valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) maakatte kategooriast teise: metsamaast, rohumaast, märgalast, asula või muust maast põllumaaks või pikaajalise taimekultuuri all olevaks maaks(10). Sellisel juhul tuleks „maakasutuse otsesest muutusest tuleneva heite väärtus (el) arvutada vastavalt V lisa C osa punktile 7."

[ME 164]

3)  Lisatakse järgmine IX lisa:

„IX lisa

A osa. Jäätmetest ja jääkidest saadud lähteained, mille artikli 3 lõikes 4 osutatud eesmärgi saavutamisse antud panuse arvutamisel loetakse nende energiasisalduse poolest võrdseks neljaga ning mis annavad panuse artikli 3 lõigu 4 teise lõike punktis d osutatud 2,5 % eesmärgi saavutamisse [ME 186]

(a)  Vetikad

(b)  Biomassi osa segaolmejäätmetes, kuid mitte eraldi kogutud majapidamisjäätmetes, mis on kogutud vastavalt kodumajapidamisjäätmetes, mille suhtes kehtivad direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 1 ja artikli 11 lõike 2 punktile a lõike 2 punkti a kohased ringlussevõtu või liigiti kogumise eesmärgid; liikmesriigid võivad teha erandi eraldi biojäätmetele, kui protsessid võimaldavad nii komposti kui ka biokütuste tootmist..

(c)  Tööstusjäätmete biomassi osa Eeldusel et järgitakse jäätmehierarhia ja kasutamise kaskaadi põhimõtet, biolagunev osa tööstusjäätmetest, jae- ja hulgikaubanduse jäätmetest, kuid mitte jäätmetest, mille suhtes kohaldatakse liigiti kogumist direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 1 alusel.

(d)  Õled.

(e)  Loomasõnnik ja reoveesete.

(f)  Palmiõli tootmiskäitise heitvesi ja tühjad palmiviljade kobarad.

(g)  Tallõli pigi.

(h)  Toorglütserool.

(i)  Suhkruroo pressimise jäätmed.

(j)  Viinamarjade pressimisjäägid ja veinisete.

(k)  Pähklikoored.

(l)  Teravilja kestad.

(m)  Maisitõlvikud.

(n)  Puukoor, oksad, lehed, saepuru ja puitlaastud.

na)  Lignotselluloosmaterjal, välja arvatud saepalgid ja vineeripakud.

B osa. Jäätmetest ja jääkidest saadud lähteained, mille artikli 3 lõikes 4 osutatud eesmärgi saavutamisse antud panuse arvutamisel korrutatakse nende energiasisaldus kahega

a)  Kasutatud toiduõli.

(b)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1774/2002 I või II kategooriasse klassifitseeritud loomarasv.

(c)  Toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal.

(d)  Lignotselluloosmaterjal, välja arvatud saepalgid ja vineeripakud.

C osa. Lähteained, mille artikli 3 lõikes 4 osutatud eesmärgi saavutamisse antud panuse arvutamisel korrutatakse nende energiasisaldus neljaga ning mis annavad panuse artikli 3 lõike 4 punkti d teises lõigus osutatud 2,5 % eesmärgi saavutamisse

a)  Vetikad (autotroofsed).

b)  Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütused.

c)  Süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine transpordi eesmärgil.

d)  Bakterid.

––––––––––––––––––––––––––––––

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (ELT L 273, 10.10.2002, lk 1).”

[ME 186]

(1) ELT C 198, 10.7.2013, lk 56. (2) ELT C 198, 10.7.2013, lk 56. (3) Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta seisukoht. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3). (7) Komisjoni 3. mai 2000. aasta otsus 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu (ELT L 226, 6.9.2000, lk 3). (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13) (9) Pikaajalised taimekultuurid on mitmeaastased kultuurid, mille tüve igal aastal ei koguta (näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm, vt definitsioon 2010/K 160/02). (10) Pikaajalised taimekultuurid on mitmeaastased kultuurid, mille tüve igal aastal ei koguta (näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm, vt definitsioon 2010/K 160/02).

Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (COM(2012)0413 – C7-0202/2012 – 2012/0201(COD))

P7_TA(2013)0358 A7-0242/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0413),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0202/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. novembri 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A7-0242/2013),

1.  võtab vastu esimese lugemise seisukoha alljärgnevas sõnastuses;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. septembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2013, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(-1) Komisjon peaks liikmesriikidelt saadud teabe alusel esitama aruande angerjavarude majandamiskavade rakendamise tulemuse kohta ja tegema vajaduse korral kiireloomulise ettepaneku vajalike meetmete kohta, et saavutada suure tõenäosusega euroopa angerja taastumine. [ME 1]

(1)  Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1100/2007(4) on komisjonile antud volitused rakendada kõnealuse määruse teatavaid sätteid.

(2)  Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena on vaja komisjonile määrusega (EÜ) nr 1100/2007 antud volitused viia vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artiklitega 290 ja artikliga 291. [ME 2]

(3)  Määruse (EÜ) nr 1100/2007 teatavate sätete kohaldamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, et komisjon saaks võtta meetmeid, mis aitaksid lahendada probleemi, et varude uuendamiseks kasutatavate angerjate keskmine turuhind on tunduvalt langenud, võrreldes muuks otstarbeks kasutatavate angerjate hinnaga. Eriti tähtis on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid, viimastel teaduslikel nõuannetel ja teaduslikel soovitustel põhinevaid konsultatsioone, eelkõige ekspertide tasandil, tagamaks, et talle kättesaadav teave oleks erapooletu, täpne, täielik ja ajakohane. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 3]

(4)  On eriti oluline, et delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ette valmistades konsulteeriks komisjon asjaomaste isikutega, sealhulgas ekspertidega.

(5)  Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 4]

(6)  Selleks et tagada ühesugused tingimused määruse (EÜ) nr 1100/2007 rakendamiseks seoses angerjavarude majandamiskavade heakskiitmisega komisjoni poolt parima ja värskeima kättesaadava tehnilise ja teadusliku hinnangu teabe põhjal, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(5). [ME 5]

(6a)  ICES peaks andma uusi ja laiahaardelisemaid nõuandeid angerja varude seisundi kohta 2013. aastal. Nõuandeid koostades peaks ICES pöörama tähelepanu kõikidele angerjavarude vähenemise põhjustele, sealhulgas ka seoses koelmutega. Juhul kui ICES kinnitab, et angerjavarude seisund on jätkuvalt kriitiline, peaks komisjon esitama võimalikult kiiresti ettepaneku võtta vastu uus määrus euroopa angerja varude taastamise kohta. Nimetatud määrus peaks samuti hõlmama pikaajalisi lahendusi, nagu näiteks rändevõimaluste avamise viise. [ME 6]

(7)  Komisjonil ei ole võimalik esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. juuliks 2011 aruannet kalavarude taasasustamist käsitlevate meetmete kohta, sealhulgas turuhindade muutuse kohta, kuna mõned liikmesriigid viivitasid asjakohase teabe edastamisega. Seepärast tuleks kõnealuse aruande esitamise tähtaeg edasi lükata kuni 31. detsembrini 2012.

(7a)  On oluline, et komisjon karistaks liikmesriike, kes ei ole edastanud või analüüsinud kogu neile kättesaadavat teavet, et euroopa angerja olukorrast oleks võimalik teha põhjaliku ja teaduslikult põhjendatud ülevaate. [ME 7]

(8)  Määruse (EÜ) nr 1100/2007säte, milles käsitletakse õigust võtta alternatiivseid meetmeid angerjamaimude merre jõudmise sihttaseme saavutamiseks, annab nõukogule õiguse muuta nimetatud määruse kõnealust vähemolulist osa. Kuna selline otsustamismenetlus ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt enam võimalik, tuleks kõnealune säte välja jätta.

(9)  Komisjoni otsuses 2008/292/EÜ(6) on sätestatud, et Must meri ja sellega seotud jõgikonnad ei ole euroopa angerja looduslik elupaik määruse (EÜ) nr 1100/2007 tähenduses. Seepärast tuleks kõnealuse määruse artikli 1 lõige 2 välja jätta.

(10)  Komisjoni otsusega 2009/310/EÜ(7) rahuldati Küprose, Malta, Austria, Rumeenia ja Slovakkia taotlus angerjavarude majandamiskava koostamise kohustusest vabastamiseks. Menetluses ei ole lahendamata taotlusi kõnealusest kohustusest vabastamiseks. Seepärast on määruse (EÜ) nr 1100/2007 artikkel 3 vananenud ja tuleks välja jätta.

(11)  Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1100/2007 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1100/2007 muudetakse järgmiselt.

1.  Artikli 1 lõige 2 jäetakse välja.

1a.  Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Liikmesriigid määravad kindlaks ja piiritlevad nende riigi territooriumil asuvad eraldi vesikonnad, mis on euroopa angerja looduslikuks elupaigaks („angerjate vesikonnad”) ning mis võivad hõlmata mereakvatooriumi.”

[ME 9]

1b.  Artikli 2 lõige 10 asendatakse järgmisega:"

„10. Iga liikmesriik rakendab angerjavarude majandamiskavas kohaseid meetmeid võimalikult kiiresti, et vähendada kalapüügivälistest teguritest, sealhulgas hüdroelektrijaamade turbiinide ja pumpade põhjustatud angerjate suremust. Vajaduse korral võetakse täiendavaid meetmeid muudest teguritest põhjustatud suremuse vähendamiseks, et täita kava eesmärgid.”

[ME 10]

2.  Artikkel 3 jäetakse välja.

3.  Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Komisjon kiidab angerjavarude majandamiskavad heaks rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 12b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

3a.  Artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Liikmesriik, kes on 31. detsembriks 2008 esitanud komisjonile heakskiitmiseks angerjavarude majandamiskava, mida komisjon ei saa lõike 1 kohaselt heaks kiita, või kes ei täida artiklis 9 sätestatud aruandluse ja hindamise tingimusi, peab kas vähendama oma püügikoormust vähemalt 50 %, võrreldes keskmise püügikoormusega aastatel 2004–2006, või vähendama püügikoormust, et tagada angerjapüügi vähendamine vähemalt 50 %, võrreldes keskmise püügikoormusega aastatel 2004–2006, lühendades selleks angerjapüügihooaega või kasutades muid meetodeid. Sellist vähendamist rakendatakse kolme kuu jooksul alates kava heaks kiitmata jätmise otsusest või kolme kuu jooksul alates aruande esitamise tähtaja möödalaskmisest.”

[ME 11]

3b.  Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:"

„7. Alates 1. jaanuarist 2014 vaadatakse kõik angerjavarude majandamiskavad üle ja neid ajakohastatakse iga kahe aasta tagant, võttes arvesse viimaseid teaduslikke nõuandeid.”

[ME 12]

4.  Artikli 7 lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmisega:"

„6. Kui taasasustamiseks kasutatavate angerjate keskmine turuhind on oluliselt langenud, võrreldes muudel eesmärkidel kasutatavate angerjate hindadega, teavitavad asjaomased liikmesriigid sellest komisjoni. Olukorra parandamiseks võib komisjon artikli 12a kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega ajutiselt vähendada lõike 2 kohast taasasustamiseks kasutatavate angerjate protsendimäära, kui angerjavarude majandamiskava on kooskõlas artikli 2 lõikega 4.

7.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembril 2012 2013 aruande ning annab hinnangu taasasustamist käsitlevatele meetmetele, sealhulgas võttes arvesse uusimaid teaduslikke nõuandeid tingimuste kohta, mille korral on tõenäoline, et taasasustamine aitab kaasa kudekarja biomassi suurenemisele. Komisjon vaatab nimetatud aruandes läbi turuhindade muutustele muutused.”

[ME 13]

4a.  Artikli 7 lõige 8 asendatakse järgmisega:"

[ME 14]

5.  Artikli 9 lõige 3 jäetakse välja. Artikkel 9 asendatakse järgnevaga:"

„Artikkel 9

Aruandlus ja hindamine

1.  Liikmesriigid koguvad uuringuandmeid, et teha kindlaks angerjavarude suhtes võetud abinõude mõju, leida leevendusmeetmeid ja soovitada majandamisalaseid eesmärke. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande algselt iga kolme aasta järel, kusjuures esimene aruanne tuleb esitada 30. juuniks 2012, ja teevad teabe kättesaadavaks määratud teadusasutustele. Seejärel aruannete esitamise sagedus suureneb kuni korrani iga kahe aasta järel pärast esimest kolmeaastase perioodi kohta esitatud aruannet. Aruannetes kirjeldatakse järelevalvet, rakendamist, tõhusust ja tulemusi ning antakse eelkõige parimad olemasolevad hinnangud järgmise kohta:

2.  Komisjon esitab parlamendile ja nõukogule 31. oktoobriks 2013 aruande, mis koosneb statistilisest ja teaduslikust hinnangust angerjavarude majandamiskavade rakendamise tulemuste kohta, ning sellega koos ka STECFi arvamuse. Komisjon võib nimetatud aruande järeldustele tuginedes esitada ettepanekuid, et laiendada määruse reguleerimisala ja hõlmata lisaks kalapüügile ka muid angerjate suremuse tegureid.

3.  Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2013 hinnangu euroopa angerjaga kauplemise kohta liidus ja rahvusvaheliselt, keskendudes eelkõige CITESi kohaselt liidule seatud kohustuste järgimisele, ning hinnangu euroopa angerjaga ebaseadusliku kauplemise kohta liikmesriikides. Sellises aruandes selgitatakse välja erinevate olemasolevate andmekogumite vastuolud ja soovitatakse kaubavahetuse järelevalvet parandavaid meetmeid, sealhulgas olemasoleva tolliseadustiku muutmist nii, et see võimaldaks tõhusamat järelevalvet.”

[ME 15]

5a.  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 9a

Järelmeetmed

Võttes arvesse artikli 7 lõikes 7 ning artikli 9 lõigetes 2 ja 3 osutatud aruannete järeldusi ning samuti kõiki uusi ja laiahaardelisemaid ICESilt saadud nõuandeid euroopa angerja varude seisundi kohta 2013. aastal, esitab komisjon hiljemalt 31. märtsil 2014 parlamendile ja nõukogule uue seadusandliku ettepaneku, mille eesmärk on saavutada euroopa angerja varude suure tõenäosusega taastumine. Komisjon võib seda tehes kaaluda võimalusi nimetatud määruse reguleerimisala laiendamiseks, et hõlmata ka kalapüügiväliseid suremuse tegureid.”

[ME 16]

6.  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 12a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 7 lõikes 6 osutatud volitused õigus võtta vastu delegeeritud akte antakse määramata ajaks komisjonile kolmeks aastaks alates ...(8). Komisjon koostab hiljemalt üheksa kuud enne kolmeaastase ajavahemiku lõppu aruande volituste delegeerimise kohta. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt sama kestvusega ajavahemikeks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab hiljemalt kolm kuud enne vastava ajavahemiku lõppu pikendamise kohta vastuväite.

[ME 17]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 7 lõike 6 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti neile teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse kõnealust ajavahemikku kahe kuu võrra.

Artikkel 12b

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 alusel loodud kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee. Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011* tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

______________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk.13).”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 11, 15.1.2013, lk 86. (2) ELT C 11, 15.1.2013, lk 86. (3) Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta seisukoht. (4) Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk.13). (6) Komisjoni 4. aprilli 2008. aasta otsus 2008/292/EÜ, milles sätestatakse, et Must meri ja sellega seotud jõgikonnad ei ole euroopa angerja looduslik elupaik nõukogu määruse (EÜ) nr 1100/2007 tähenduses (ELT L 98, 10.4.2008, lk 14). (7) Komisjoni 2. aprilli 2009. aasta otsus 2009/310/EÜ, millega kiidetakse heaks Küprose, Malta, Austria, Rumeenia ja Slovakkia taotlused angerjavarude majandamiskava koostamise kohustusest vabastamiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1100/2007 (ELT L 91, 3.4.2009, lk 23). (8) * Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (uuesti sõnastatud) (COM(2012)0064 – C7-0045/2012 – 2012/0027(COD))

P7_TA(2013)0359 A7-0006/2013

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0064),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 33, 114 ja 207, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0045/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(2),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 12. juuli 2012. aasta kirja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 22. mai 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A7-0006/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. septembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu nõukogu määrus (EL) nr …/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 952/2013) lõplikule kujule).

(1) ELT C 229, 31.7.2012, lk 68. (2) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1217/2009, millega luuakse Euroopa Ühenduse põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (COM(2011)0855 – C7-0468/2011 – 2011/0416(COD))

P7_TA(2013)0360 A7-0179/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0855),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7–0468/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. veebruari 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 27. mai 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A7-0179/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. septembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2013, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1217/2009, millega luuakse Euroopa Ühenduse põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 1318/2013) lõplikule kujule).

(1) ELT C 143, 22.5.2012, lk 149.

Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse direktiive 1999/4/EÜ, 2000/36/EÜ, 2001/111/EÜ, 2001/113/EÜ ja 2001/114/EÜ seoses komisjonile antavate volitustega (COM(2012)0150 – C7-0089/2012 – 2012/0075(COD))

P7_TA(2013)0361 A7-0045/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0150),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2 ning artikli 114 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0089/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Austria Liidunõukogu poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 28. mai 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A7-0045/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. septembril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 1999/4/EÜ ja 2000/36/EÜ ning nõukogu direktiive 2001/111/EÜ, 2001/113/EÜ ja 2001/114/EÜ seoses komisjonile antavate volitustega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 1021/2013) lõplikule kujule).

(1) ELT C 229, 31.7.2012, lk 143.

Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Cabo Verde ja Euroopa Liidu kodanikele lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vahel (05674/2013 – C7-0110/2013 – 2012/0271(NLE))

P7_TA(2013)0362 A7-0266/2013

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05674/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vahelist Cabo Verde ja Euroopa Liidu kodanikele lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu eelnõu (14203/2012),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0110/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A7-0266/2013),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Cabo Verde Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Cabo Verde vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtu lepingu sõlmimist (14546/2012 – C7-0109/2013 – 2012/0268(NLE))

P7_TA(2013)0363 A7-0267/2013

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14546/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtu lepingu eelnõu (14759/2012);

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõikele 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0109/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A7-0267/2013),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Cabo Verde Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta resolutsioon ELi noorsoostrateegia rakendamise kohta 2010–2012 (2013/2073(INI))

P7_TA(2013)0364 A7-0238/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 10. septembri 2012. aasta teatist „Nõukogu ja komisjoni 2012. aasta ühisaruande kavand, milles käsitletakse Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (ELi noorsoostrateegia aastateks 2010–2018) rakendamist” (COM(2012)0495) ja vastavat komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2012)0256),

–  võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni „ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine”(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „Erasmus kõigi jaoks” (COM(2011)0788),

–  võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2012. aasta teatist „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel” (COM(2012)0669),

–  võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2010. aasta teatist „„Noorte liikuvus”. Algatus noorte potentsiaali vallandamiseks eesmärgiga saavutada Euroopa Liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv” (COM(2010)0477),

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2009. aasta komisjoni teatist „ELi noorsoostrateegia – investeerimine ja mobiliseerimine”, Uuendatud avatud koordineerimismeetod noortega seotud väljakutsete ja võimaluste tarvis ” (COM(2009)0200) ja vastavat komisjoni talituste töödokumenti (SEC(2009)0549),

–   võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2012. aasta teatist „Ametipraktika kvaliteediraamistiku loomine – Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 kohaselt tööturu osapooltega korraldatava üleeuroopalise konsulteerimise teine etapp” (COM(2012)0728),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa Liit 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (COM(2010)0758),

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”)(2),

–  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni noorte liikuvuse kohta – raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0238/2013),

A.  arvestades, et Euroopa tulevik peitub tema võimes päästa valla noorte potentsiaal;

B.  arvestades, et majanduskriis on suurendanud noorte inimeste ebakindlate töösuhete hulka, mis tähendab, et olemasolevad töökohad asendatakse liiga sageli lühiajaliste ja osaajaliste töölepingute ja tasustamata praktikakohtadega;

C.  arvestades, et ELi noorte töötuse määr oli 2013. aasta veebruaris 23,5%; arvestades, et 2011. aastal 7,5 miljonit noort vanuses 15–24 aastat ja 6,5 miljonit noort vanuses 25–29 aastat ei töötanud, õppinud ega omandanud kutset (nn NEET-noored);

D.  arvestades, et 2011. aastal oli noorte tööturult kõrvalejäämisest põhjustatud majanduslik kahju hinnanguliselt 153 miljardit eurot, mis vastab 1,2% ELi SKPst(4);

E.  arvestades, et kõik noored on ühiskonna lahutamatu osa ning seda peaks ka tunnistama; arvestades, et veel esineb ebavõrdsust ja igasugust diskrimineerimist ning et sellel on noorte elule ja nende hilisemale arengule ühiskonnas suur mõju;

F.  arvestades, et kestev majanduskriis mõjutab tõsiselt noorte elu nende heaolu ja sotsiaalse kaasatuse, tööhõive, eluaseme leidmise, tervise, hariduse ja koolituse, kultuuritegevuste, vaba aja veetmise ja sportimise mõttes ning selle tagajärg on seniolematu võimaluste puudus ELi noorte jaoks; arvestades, et on tõsine oht, et märkimisväärses osas Euroopast tekib „kadunud sugupõlv”; arvestades, et murettekitav olukord vajab kiireloomulisi meetmeid, poliitikat ja tegevust, samuti ka struktuurseid reforme; arvestades, et halvenevad majandustingimused võivad põhjustada noorte sundrännet eelkõige sellistes riikides, mida kriis tabas valusasti, see ilmneb massilises „ajude väljavoolus”, mis omakorda vähendab keskpikas kuni pikas perspektiivis päritoluriigi kasvu-, arengu- ja innovatsioonipotentsiaali;

G.  arvestades, et vastusena majanduskriisile on mitu liikmesriiki rakendanud karme kokkuhoiumeetmeid, sealhulgas teinus suuri kärpeid kulutustes haridusele, koolitusele ja elukestva õppe programmidele; arvestades, et neil meetmetel on kahjulik mõju noorte tööhõivele teatud liikmesriikides, eelkõige Lõuna-Euroopa liikmesriikides, tekitades enamikul juhtudel märkimisväärset ajude väljavoolu neist piirkondadest ning seega süvendades ebavõrdsust ELis;

H.  arvestades, et olemasolevaid vahendeid ELi tasandil tuleb edasi arendada, et nende kaudu tegeleda uue põlvkonna probleemidega, kuid selleks on siiani vähe ära tehtud ilma, et see piiraks nende vahendite edasist täiustamist; arvestades, et ELi noorsoostrateegia on terviklik raamistik ja liikmesriigid peavad seda täielikult ära kasutama;

I.  arvestades, et mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) arv on kasvanud ohtlikult suureks kogu ELis; arvestades, et mitmes liikmesriigis on noorte töötuse määr lubamatult kõrge, samal ajal kui kogu ELi keskmine töötuse määr on jõudmas rekordtasemele ja selle tõelist määra võib varjata noorte märgatavalt suurenenud väljaränne, ning see on veelgi murettekitavam, kui võtta arvesse ebakindlad töötingimused või registreerimata tööhõive ning asjaolu, et samas kasvab töötusperioodi kestus pidevalt;

J.  arvestades, et noorte naiste tööturu tingimused on ikka veel kohutavad ja nad moodustavad selgelt suurema osa osalise tööajaga või ajutistest töötajatest;

K.  arvestades, et nende noorte majandusmõju, kes ei tööta, ei omanda haridust ega kutset, hinnati 2011. aastal 153 miljardi euro suuruseks kahjuks, mis vastab 1,2% ELi SKPst(5); arvestades, et see on tõsine sotsiaalne ja majanduslik koormus;

L.  arvestades, et majanduskriis ELis suurendab vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, mis eelkõige mõjutab nooremaid põlvkondi; arvestades, et kriisi mõju noortele takistab noortel iseseisva elu elamist ja toob äärmuslikel juhtudel kaasa alatoitumise või vaimse tervise probleemid;

M.  arvestades, et kuni 25-aastaste noorte töötuse määr kasvas 2013. aasta märtsis 23,5%ni ja et Euroopas jääb oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse tõttu täitmata rohkem kui 2 miljonit töökohta, eelkõige IKT- ja tervishoiusektoris; tervitab komisjoni algatust „Ülevaade oskuste kohta Euroopa Liidus”;

N.  arvestades, et töö ja oskuste pakkumise ning nõudluse vahelist geograafilist mittevastavust võib täheldada nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel;

O.  arvestades, et paljudel noortel on mitteametlikud, ajutised ja ebakindlad töökohad, mis ei ole seotud nende kvalifikatsiooni või karjääri eesmärkidega ning millel puuduvad selged pikaajalised väljavaated; arvestades, et paljudel puudub võimalus omandada oskusi ja enesekindlust, mis on vajalik karjääriredelil edenemiseks;

P.  arvestades, et haridusest tööle üleminekul seisavad noored silmitsi järjest suuremate raskustega, mis on tingitud haridusprogrammide ja tööturu vahelistest ebakõladest; arvestades, et elukestva õppe algatused ja põlvkondadevahelised projektid on kasulikud vahendid selleks, et noortel üle kogu ELi oleks võimalik omandada tööturule sisenemiseks vajalikke oskusi;

Q.  arvestades, et ettevõtliku elanikkonna seas, eelkõige idufirmade asutajate hulgas, on noorte, naiste, puuetega inimeste ning immigrantide demograafilised rühmad alaesindatud;

R.  arvestades, et noorte isiklik ja sotsiaalne areng on sama tähtis kui nende akadeemiline ja professionaalne areng; arvestades, et noortel on aktiivne roll liikmesriikide sotsiaalses infrastruktuuris ning nad on kesksel kohal jätkusuutlikes ja elujõulistes kogukondades;

S.  arvestades, et liikmesriikides tuleb edendada lairibaühenduse kasutuselevõttu, et varustada koolid digiseadmetega;

T.  arvestades, et avatud haridusressursid parandavad hariduse kvaliteeti, kättesaadavust ja võrdseid võimalusi ning lihtsustavad interaktiivset, loomingulist, paindlikku ja isikustatud õppeprotsessi IKT ja uute tehnoloogiate kasutuse kaudu; arvestades, et avatud haridus parandab jätkusuutlikku tööalast konkurentsivõimet, toetades elukestvat õpet;

U.  arvestades, et uue tehnoloogia ja sotsiaalmeedia platvormide kasutamine on tähtis vahend noorteni jõudmiseks ja ühiskonnas osalemise ning poliitiliste ja sotsiaalsete protsesside mõjutamise võime parandamiseks;

V.  arvestades, et majandus- ja sotsiaalprobleemid, mida süvendab ELi kokkuhoiumeetmetest lähtuv kriisile reageerimine, suurendavad kodanike seas euroskeptitsismi; arvestades, et noored on kõige haavatavam ühiskonna osa;

W.  arvestades, et tõhus noorsoopoliitika võib kaasa aidata kodanikuteadlikkuse kasvule noorte hulgas, mis on olulise tähtsusega nende individuaalse emantsipatsiooni jaoks ning nende osalemiseks ühiskonnas aktiivsete kodanikena;

X.  arvestades, et struktureeritud dialoog peaks olema esimeseks sammuks tõhusa ja tulemusliku dialoogi algatamiseks noorte, noorte organisatsioonide ning ELi ja riiklike institutsioonide vahel ning seda peaks pidevalt parandama ja arendama;

ELi noorsoostrateegia tulemuslikkuse hindamine

1.  tunneb heameelt komisjoni teatise üle Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (ELi noorsoostrateegia aastateks 2010–2018) rakendamise kohta;

2.  tuletab komisjonile seoses tema teatisega meelde, et uue mitmeaastase finantsraamistiku üle käimasolevate läbirääkimiste kontekstis tuleks praeguste ja tulevaste probleemidega tegelemiseks suurendada noorsoo- ja hariduspoliitika rahastamist; rõhutab, et noortevaldkonna rakkerühmade vaheline teabe vahetamine on oluline ning seda peaks edendama, samuti ka teabe edastamist senise tegevuse ja saavutatud tulemuste kohta;

3.  on seisukohal, et tulevases mitmeaastases finantsraamistikus noorte töötuse vastaseks võitluseks eraldatud 6 miljardit eurot ei ole piisav ning seda summat peaks läbirääkimiste käigus märkimisväärselt suurendama;

4.  kutsub nõukogu üles noortele veelgi rohkem tähelepanu pöörama, arvestades, et noored on mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt süvalaiendatud noorsoo prioriteediks kõikides ELi programmides;

5.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu suured lubadused seoses kohustustega noorte vastu ei peegeldu võrdväärsetes rahalistes kohustustes; märgib, et suure osa 2012. aastal välja kuulutatud majanduskasvu paketist moodustab struktuurfondide juba lubatud vahendite osaline ümberpaigutamine;

6.  peab kahetsusväärseks nõukogu kaksipidist tegutsemist – ühelt poolt toetab nõukogu lisavahendite eraldamist noortele, kuid teiselt poolt viivitab läbirääkimistega maksete üle seoses 2013. aasta paranduseelarvega, mis ohustab Eramus stipendiumite maksmist; kutsub nõukogu üles rakendama konstruktiivsemat lähenemisviisi ja lõpetada maksete assigneeringute ja kulukohustuste assigneeringute vahelise lõhe suurendamine igas aastaeelarves;

7.  peab avatud koordinatsiooni meetodit sobivaks vahendiks otsuste langetamiseks noorsoopoliitikas; kordab oma üleskutset ELi institutsioonide tihedamale koostööle noorsoo küsimustes; nõuab Euroopa Parlamendi laialdasemat kaasamist; rõhutab, et maksimaalsete tulemuste saavutamiseks peab avatud koordinatsiooni meetodit kandma liikmesriikide tugev poliitiline tahe;

8.  on pettunud selles, et kuigi liikmesriikidel paluti võtta ELi noorsoostrateegia esimeses tsüklis konkreetseid meetmeid, on tehtud väga vähe edusamme; märgib, et paljudel juhtudel on olukord halvenenud ja paljudes liikmesriikides ei ole paigas konkreetset noortestrateegiat;

9.  võtab teadmiseks noortestrateegia esimese tsükli (2010–2012) mõju; rõhutab, et komisjoni, liikmesriike ja asjaomaseid sidusrühmi valdkonnaüleselt kaasav raamistik oli alustuseks sobiv, kuid et seda tuleks edaspidi tugevdada, parandades juurdepääsu tööhõivele, haridusele ja koolitusele, seega võideldes ühtlasi vaesuse ja tõrjutusega, ja kasutada samaaegselt sektoriülest lähenemisviisi, et levitada tavasid asjaomastes sektorites;

10.  rõhutab struktureeritud dialoogi tähtsust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kontseptsiooni arendama ning tagama noorte poolt koostöös ministeeriumide ja institutsioonidega ettevalmistatud soovituste mõtestatud ja järjepideva järelkontrolli olemasolu; lisaks soovitab jõuda otse noorteorganisatsioonide ja organiseerumata üksikisikuteni kohalikul ja piirkondlikul tasandil, tagades, et nende arvamused ei lähe kaotsi ja et poliitika rakendamine toob noorte jaoks kaasa positiivse arengu ja nende mõjuvõimu kasvu;

11.  on seisukohal, et noorte ja noortepoliitika olukorra hindamiseks saaks välja töötada veelgi selgemaid ja kasutajasõbralikke näitajaid, eriti seoses autonoomia ja noorte osalusega, selleks et paremini hinnata ELi noorsoostrateegia kohaste meetmete mõju;

12.  kutsub liikmesriike üles avaldama noorte sotsiaalse olukorra ja elamistingimuste kohta teadmis- ja tõendipõhiseid aruandeid ning koostama riiklikke tegevuskavasid ja neid järjepidevalt rakendama;

13.  rõhutab, et varasest lapsepõlvest alates tuleks erilist tähelepanu pöörata haavatavatele elanikerühmadele, kellel on suur risk jääda sotsiaalselt tõrjutuks, sealhulgas mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele ning ebasoodsas olukorras olevatele noortele, pakkudes neile tõelisi ja käegakatsutavaid tööhõivevõimalusi ning ergutades nende aktiivset ühiskonda kaasatust ja selles osalemist;

14.  tunnistab vajadust sektoriülese ja tasakaalustatud lähenemisviisi järele ELi noorsoostrateegia kaheksas tegevusvaldkonnas; nõuab kriisiaegadel sellise noortepoliitika tähtsustamist, mis võtab arvesse ning mida on kujundanud noorte oma arvamused ja eesmärgid;

Järgmise tsükli ülesanded:

Haridus, koolitus, innovatsioon ja rahastamine

15.  Tunneb heameelt ELi uue haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogrammi üle; rõhutab vajadust selle programmi jõulise rahastamise järele ning nii eraldi peatüki kui ka eelarveeraldiste järele noori käsitlevas osas;

16.  rõhutab, et liikmesriigid ja ettevõtted peaksid investeerima rohkem õigete oskuste omandamisse, mitmekesistama saadaolevate töökohtade jaoks koolituse liike, eelkõige tehnoloogiaaladel, arendades ettevõtlus- ja üldoskusi, et paremini kohanduda tööturu tulevaste arengutega; rõhutab noorte liikuvuse suurendamise tähtsust, eelkõige võõrkeeleõpet varases eas; kutsub liikmesriike üles sisse seadma duaalset kutseõpet ning koolitust kui tõhusat viisi hariduse sidumiseks tööturu nõudlusega ja noorte tööpuuduse vähendamiseks;

17.  kutsub liikmesriike üles tagama saadud sotsiaalkindlustushüvitiste täielik ülekandmine, et mitte seada ohtu nende noorte heaolu, kes on valinud liikuvuse;

18.  rõhutab teadmiste kolmnurga eeliseid ja nõuab, et liikmesriigid käivitaksid rohkem algatusi ja suurendaksid teadmiste kolmnurga kolme külje vahelist suhtlust, samal ajal tagades, et teadusuuringute, hariduse ja innovatsiooni vaheline koostoime aitab arendada töökohti ning kasvu;

19.  tunnistab, et uus programm „Horisont 2020” on asjakohane raamistik teadusuuringute, innovatsiooni ja tipptaseme tõstmiseks teaduses, hoiatab, et hariduskulutuste kärpimine mõningates liikmesriikides seab ohtu nende eesmärkide saavutamise; kutsub liikmesriike üles kehtestama programmi põhiprioriteedid ja kasutama programmi ära nii palju kui võimalik;

20.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima ja tegema ettepanekuid meetodite kohta, mis suurendaksid koolitasandil innovatsiooni riiklikus õppekavas;

21.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaotaksid praegused piiriülesed takistused kutseõppelt, -nõustamiselt, õpipoisiõppelt ja praktikalt, selleks et seda õppevormi hinnataks võrdselt teistega, tihendada selle sidemeid muude õppeviisidega elukestva õppe vaatenurgast, paremini sobitada noortele suunatud tööalaste koolitusvõimaluste pakkumist ja nõudlust, parandades niimoodi liikuvust ja tööalast konkurentsivõimet, eriti piirialadel;

22.  rõhutab, et on oluline lahendada nii liikmesriikide sisene kui liikmesriikide vaheline geograafiline mittevastavus tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel, eriti Euroopa tööalase liikuvuse portaali (EURESi) muutmise teel, et parandada noorte tööhõivevõimalusi;

23.  rõhutab, kui olulised on strateegilised investeeringud ELi struktuurifondidest regionaalarengusse, konkurentsivõime suurendamisse ja kvaliteetsete õpipoisiõppe ning praktikakohtade loomisse, samuti kestlike ja kindlate töökohtade loomisse, mis pakuksid noortele võimalikult avaraid tööhõivevõimalusi, austades töötajate õigusi kõikides liikmesriikides, et oleks võimalik oluliselt vähendada ebakindlust ja vaesusriski; peab väga oluliseks võimaluse korral majandustegevuse mitmekesistamist kõrge lisandväärtusega sektorites ning rõhu asetamist maapiirkondadele ja ebasoodsates tingimustes piirkondadele;

24.  on veendunud, et noorte töötusega võitlemiseks on oluline kaasata piirkondlikud ja kohalikud asutused õige poliitikameetmestiku arendamisse ja rakendamisse;

25.  on seisukohal, et praegust kõrget tööpuudust teatud liikmesriikides oleks saanud vältida intensiivsete riiklike ja piirkondlike strateegiate rakendamise abil, mis ergutaksid ettevõtteid noori inimesi palkama;

26.  märgib, et lisaks ELi tööhõivestrateegiatele on linnadel ja piirkondadel tähtis roll kohaliku tööturu hindamisel, nähes ette selle vajadusi ja kohandades noorteprogramme, ning rõhutab, et noored on oma kogukonnas olulised, ka saartel ja äärepoolseimates piirkondades; kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles julgustama kodanikuaktiivsust ning tagama noorte ja noorteorganisatsioonide esindajate osalemine mitmesugustes ELi algatustes;

27.  rõhutab avatud hariduse positiivset rolli ja avatud ülikoolide mõju protsessile, mille käigus kursuste kuulajad, sh noored täiskasvanud, omandavad teadmisi ja oskusi, mida on vaja võitluses tööpuudusega; rõhutab, et pidevõpe on dünaamiline teadmiste omandamise vorm, mis arvestab osalejate tegelikke vajadusi ja huvisid;

28.  rõhutab üldoskuste, nagu IKT oskuste, juhtimisoskuste, kriitilise mõtlemise ja keeleoskuste omandamise olulisust, seda ka välismaal õppides, et parandada noorte väljavaateid tööturul ning nende kohanemisvõimet tööturu tulevaste arengutega;

29.  rõhutab informaalse õppimise ja mitteformaalse õppimise olulisust noorte väärtuste, võimete ja oskuste arendamisel, samuti ka kodakondsuse ja demokraatliku kaasatuse tundmaõppimisel; palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja süsteemid mitteformaalse ja informaalse õppimise, vabatahtliku töö, praktika ja ühiskondliku töö kaudu omandatud pädevuste vastastikkuseks tunnustamiseks ning selliste tegevuste toetamist uute haridus-, noorsoo- ja kodakondsusprogrammide raamistikus;

30.  on seisukohal, et haridus- ja koolitusvaldkonna vastastikust õpet saab veel arendada, lihtsustades heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel;

31.  tunneb heameelt liikmesriikide ja nõukogu hiljutiste tegevuste üle uute noortealgatuste loomisel täpsete rahastamismeetmetega; kutsub nõukogu üles algatama sarnaseid poliitikasuundi kõikides liikmesriikides egiidi all „Uus kurss” noortele;

32.  rõhutab vajadust julgustada naisi valima ameteid, mida tavaliselt on peetud „meeste töödeks”, eelkõige infotehnoloogia valdkonnas;

33.  on veendunud, et varane sekkumine ja ennetav tööturupoliitika on tunnistus sellest, et mitme põlvkonna jooksul toimunud allakäigu sümptomitega tegelemise asemel asutakse riske tuvastama ja ohjama varases elujärgus, selleks et ära hoida töötuks jäämist ja lihtsustada taasintegreerumist; juhib erilist tähelepanu kõige rohkem kõrvale jäetud inimestele, kellel on kõige kõrgem risk jääda töötuks;

34.  juhib tähelepanu koolide ebavõrdsuse ja põhjuseta koolist puudumise probleemile, ning vajadusele vähendada kogu ELis koolist välja langenute osakaalu; rõhutab riiklikest vahenditest rahastamise olulisust, selleks et tagada võrdne juurdepääs haridusele ning vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist; osutab vajadusele parandada hariduses, kutsekoolituses ja noorsootöös osalejate vahelist sidet ning koostööd; nõuab paindlikke õppevõimalusi ELi ja riikide tasandil;

35.  märgib, et üleminek haridussüsteemist tööellu on eriti oluline hetk noore inimese elus, arvestades, et karjääri algus avaldab olulist mõju nende tulevasele arengule; rõhutab seoses sellega, kui olulist rolli võib areng varases lapsepõlves mängida puudust kannatavate laste väljapääsemisel põlvkondi kestnud madala inimarengu nõiaringist; kutsub liikmesriike üles tõhustama nõuande- ja tugiteenuste pakkumist varases etapis, et parandada noorte suutlikkust teha oma tulevase karjääri kohta piisavalt teadlikke otsuseid, mis võimaldab neil hõlpsamini omandada vajalikke oskusi ning leida tööd, mis on kooskõlas tööturu vajadustega; rõhutab töökohtade loomise potentsiaali sellistes sektorites nagu roheline majandus, tervishoid, sotsiaalteenused ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia;

36.  rõhutab selliste poliitikasuundade parandamise olulisust, mille eesmärgiks on haridussüsteemist tööhõivesse üleminekut lihtsustada, tagades kvaliteetse õpipoisiõppe ja praktika;

37.  palub liikmesriikidel keskenduda mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, selleks et pakkuda neile kvaliteetset õpet ja koolitust, et neil oleks võimalik omandad oskusi ja kogemusi, mis on vajalikud tööhõivesse sisenemisel, sealhulgas mõningate noorte jaoks, lihtsustades nende taassisenemist haridussüsteemi;

38.  kutsub üles pöörama erilist tähelepanu noortele kinnipeetavatele, selleks et lihtsustada nende taasühiskonnastamist;

39.  palub komisjonil täiustada olemasolevat juhtalgatust „Noorte liikuvus” uute loosungitega, nagu „Ükski noor ei jää hariduseta” ja „Ükski noor ei jää tööta”;

40.  tuletab meelde ohtu, mis kaasneb mitme liikmesriigi ilmajätmisega oma andekatest noortest ning tekitades sellega võimaliku ajude väljavoolu; rõhutab, et see võib takistada nende liikmesriikide majanduse elavdamist ja elujõulist kasvu; kutsub komisjoni ja nõukogu üles seda tulevikus poliitika kavandamisel ja rakendamisel täielikult arvesse võtma;

41.  rõhutab, et loomesektor võib noortele pakkuda edasisi ja uusi võimalusi oma ande ja oskuste arendamiseks; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et uus tehnoloogia arendab noorte loovust;

42.  rõhutab, et Euroopas moodustab kultuur SKPst märkimisväärse osa, ning kutsub liikmesriike üles toetama algatusi, mis edendavad selles sektoris noortele jätkusuutlike töökohtade loomist;

Noorte tööhõive ja ettevõtlus

43.  rõhutab, et ELi toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud Euroopa Liidu sotsiaal-majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus on oluline ELi noorsoostrateegia eesmärkide saavutamisel, nimelt kõigile noortele arvukamate võrdsete võimaluste loomisel, kõigi noorte sotsiaalse kaasatuse ja solidaarsuse edendamisel, vaesusriski vähendamisel ning tööhõive suurendamisel praeguses olukorras, kus kohaldatakse võlgade vähendamise meetmeid, suureneb noorte tööpuudus ning õpitulemuste ja koolituste tasemed on erinevad;

44.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid täiel määral ära ajavahemiku 2007–2013 ELi struktuurifonde, eelkõige ESFi; palub komisjonil hoida parlamenti korrapäraselt kursis liikmesriikide tehtud edusammudega;

45.  palub komisjonil ja liikmesriikidel suunata kõik kättesaadavad rahalised vahendid (eriti need, mis on seotud struktuurifondidega) programmi, mis ergutab investeerima koolitusse ja töökohtadesse, et võidelda noorte töötuse vastuvõetamatult kõrge määraga, sealhulgas toetades noorte ärialast arengut ettevõtluse kaudu; tunneb heameelt noorte tööhõive algatuse üle ja nõuab tungivalt, et asjassepuutuvad liikmesriigid ja piirkonnad kasutaks täielikult Euroopa Sotsiaalfondi rahalisi vahendeid ja eritoetust;

46.  peab tervitatavaks ELi uut algatust, mille kohaselt noortegarantiid laiendatakse ka alla 30 aasta vanustele noortele, mis peaks andma neile tööturul vaja minevad oskused, mis tagaks kvaliteetsed, sisukad ja asjakohased võimalused; kutsub liikmesriike üles kohustuma seda kava õigeaegselt ja tõhusalt rakendama ja võimalikult palju ära kasutama mitmeaastase finantsraamistiku raames uue noorte tööhõive fondi võimalusi; rõhutab vajadust algatuse piisava rahastamise järele Euroopa Sotsiaalfondi ja ELi muude eelmiste ja tulevaste struktuurifondide kaudu; peab nõukogu poolt osutatud 7-aastase perioodi eelarvet ebapiisavaks;

47.  rõhutab siiski, et noortegarantii ei saa asendada strukturaalseid jõupingutusi ja reforme, mida on vaja, et muuta mõningate liikmesriikide haridussüsteemid ja tööturud sobivaks tulevikuprobleemidega toimetulekuks;

48.  kutsub komisjoni üles pakkuma noortele stiimuleid ja tehnilist abi, et nad saaksid luua oma ettevõtted loosungi „kui töökohta ei leia, loo see” all;

49.  teeb ettepaneku suurendada noorte ettevõtlikkust, lihtsustades juurdepääsu mikrokrediidi ja mikrofinantseerimise vahenditele;

50.  on arvamusel, et eelarvet ei tohiks konsolideerida viisil, mis kahjustab noortele mõeldud töökohti; palub liikmesriikidel pakkuda noorte kvaliteetse tööhõive toetamiseks rohkem stiimuleid, näiteks maksu- ja sotsiaalmaksesoodustused, ning kehtestada asjakohased tööturu õigusaktid;

51.  tunnistab, et sotsiaalsetel ettevõtetel võib olla tähtis roll kvaliteetsete töökohtade edendamisel ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel, kui nad investeerivad noorte eurooplaste haridusse ja koolitusse;

52.  rõhutab, et liikmesriikidel tuleb tagada läbikukkunud idufirmadele turvaabinõud; kutsub neid üles kaotama liigse bürokraatia;

Uus tehnoloogia ja sotsiaalmeedia

53.  palub komisjonil viia läbi uuring, et jälgida uue tehnoloogia ja sotsiaalmeedia mõju noorte elule;

54.  rõhutab, et liikmesriikidel tuleb rakendada strateegiaid, mis toetavad noorte juurdepääsu IKT-le;

55.  kutsub komisjoni üles kasutama ära sotsiaalmeedia dünaamilisust hariduses, koolituses ja noorte osalemises selleks, et suurendada tööalast konkurentsivõimet ning edendada ettevõtlust, innovatsiooni ja kultuuri;

56.  toonitab vajadust kaitsta noori kuritarvitamise kõikide vormide eest, sealhulgas internetirünnakud ning isikuandmete ja tervisega seotud kuritarvitamine;

57.  rõhutab vajadust edendada sotsiaalvõrgustikes teavitustööd komisjoni noortealgatuste (näiteks Euroopa Noorteportaal) teemal ja nende kasutuselevõttu ning suurendada noorteorganisatsioonide ja noorte esindajate kaasatust;

58.  peab tervitatavaks komisjoni teatist „Avatud haridusruum”, mille eesmärgiks on hariduse, koolitus- ja õppesüsteemide tõhususe, juurdepääsu ja võrdväärsuse parandamine IKT ning uue tehnoloogia tugevdamise ja haridusse ning koolitusse integreerimise kaudu; kutsub kõiki liikmesriike üles toetama algatusi hariduse avanemiseks, näiteks mahukate avatud internetikursuste kaudu;

Noorte osalemine ja Euroopa kodakondsus

59.  tunneb heameelt asjaolu üle, et aasta 2013 on kuulutatud Euroopa kodanike aastaks; rõhutab vajadust kaasata noori paremini, julgustades neid jagama oma visiooni ELi tuleviku kohta;

60.  kutsub komisjoni üles jätkama ja suurendama toetust Euroopa noorte kaardile, et lihtsustada noorte juurdepääsu kultuurile kogu ELis;

61.  rõhutab spordi, liikumise ja ühiskondliku tegevuse tähtsust noorte osaluse soodustamiseks vahendina, mis võib suurel määral mõjutada kohalikke kogukondi ning võib aidata lahendada mitmeid noorte ühiskondlikke probleeme, nagu sotsiaalne tõrjutus, ning anda noortele uhkuse ja eneseväärikuse; rõhutab lisaks, et liikumisega kaasnev füüsiline ja vaimne kasu aitab muuta noored töövõimeliseks;

62.  rõhutab, võttes arvesse 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, ELi noortele suunatud usaldusväärsete sõnumite, mida toetab tegelik poliitika, edastamise olulisust;

63.  palub komisjonil välja töötada veel algatusi ELi integratsiooni tugevdamiseks; nõuab tungivalt, et liikmeriigid kaasaksid Euroopa uuringute kursused hariduse õppekavadesse;

64.  rõhutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate, sealhulgas sotsiaalvõrgustike kasutamise olulisust kindla eesmärgiga süvendada osalust;

65.  rõhutab vajadust töötada välja rohkem teavitusprogramme marginaliseerunud rühmadele ja pakkuda toetust noortesektorile, et arendada nende struktuure ja sidekanaleid, selleks et jõuda rohkemate noorteni, eelkõige nendeni, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus;

66.  rõhutab programmi „Aktiivsed noored” olulisust, see programm edendab noorte kodanikuaktiivsust, arendab solidaarsust ning edendab sallivust noorte hulgas;

67.  rõhutab noorteorganisatsioonide, kui esimese osaluskanali, ja vabatahtlike rolli, ning et seda peab veelgi tugevdama nii toetusmehhanismide kui ka sobivate õigusraamistike ning vabatahtlike õiguste ja kohustuse selge määratlemise kaudu, nagu on määratletud Euroopa vabatahtliku teenistuse hartas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama noortetööle, eelkõige ELi projektidega seotud noorteorganisatsioonidele, rahalise ja poliitilise toetuse;

68.  peab noorte võimalust elada autonoomset elu ülekaalukaks prioriteediks, mida peaks noortestrateegia tulevasel perioodil käsitlema; sel eesmärgil, kutsub komisjoni ja liikmesriike üles keskenduma noortevaldkonna koostöös noorte autonoomsusele ning kõigi noorte ühiskonnas osalemisele;

Üldpõhimõtted

69.  rõhutab, kui oluline on kõrvaldada kõik noortevahelise diskrimineerimise viisid, nagu diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usu, puude, vanuse ja soolise sättumuse alusel;

70.  rõhutab, et soolise ebavõrdsuse ja stereotüüpidevastane võitlus peaks olema tõhusa noorsoopoliitika lahutamatu osa, selleks et vältida ja ära hoida eelkõige naistevastast vägivalda;

71.  rõhutab, et noori tuleb ELi sotsiaalses visioonis käsitada esmatähtsa rühmana ja neid otseselt kaasata, suurendades seeläbi nende mõju, arengut, heaolu ja sotsiaalset kaasatust;

72.  toonitab, et tähtis on pakkuda tõhusat ja personaalset abi puuetega noortele;

o
o   o

73.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 21. (2) ELT C 119, 28.5.2009, lk 2. (3) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 77. (4) Eurofound (2012). „NEET-noored – mittetöötavad ja mitteõppivad noored: tunnused, kulud ja poliitilised lahendused Euroopas” (Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luksemburg). (5) Eurofound (2012). „NEET-noored – mittetöötavad ja mitteõppivad noored: omadused, kulud ja poliitilised reaktsioonid Euroopas” (Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luksemburg).

Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta resolutsioon noorte tööpuuduse vastase võitluse ja võimalike väljapääsuteede kohta (2013/2045(INI))

P7_TA(2013)0365 A7-0275/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta,(1)

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Noortele pakutavate võimaluste algatus” (COM(2011)0933) ning oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta(2) ja oma komisjonile esitatud suuliselt vastatavat küsimust noortele pakutavate võimaluste algatuste kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni teatist noortele pakutavate võimaluste algatuse rakendamise kohta (COM(2012)0727),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Noorte liikuvus” (COM(2010)0478),

–  võttes arvesse Luxembourgis 17. juunil 2011. aastal vastu võetud nõukogu järeldusi noorte tööhõive edendamise kohta strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 7. veebruari 2013. aasta järeldusi noorte tööhõive algatuse kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2012. aasta ettepanekut „Ametipraktika kvaliteediraamistiku loomine. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 kohaselt tööturu osapooltega korraldatava üleeuroopalise konsulteerimise teine etapp ”(COM(2012)0728),

–  võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2012. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus noortegarantii loomise kohta (COM(2012)0729),

–  võttes arvesse Eurofoundi 13. juuni 2012. aasta aruannet „Youth Guarantee: Experiences from Finland and Sweden” („Noortegarantii: Soome ja Rootsi kogemused”),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni noortegarantii kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogus 28. veebruaril 2013. aastal saavutatud poliitilist kokkulepet nõukogu soovituse kohta noortegarantii loomiseks,

–  võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2009. aasta teatist „ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine. Uuendatud avatud koordineerimismeetod noortega seotud väljakutsete ja võimaluste tarvis” (COM(2009)0200),

–  võttes arvesse ettepanekut muuta komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (COM(2011)0607),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu liikmete 30. jaanuari 2012. aasta avaldust „Majanduskasvu soodustava konsolideerimise ja töökohtade loomist edendava majanduskasvu suunas”,

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Noortefoorumi poolt koos sotsiaalpartnerite ja teiste sidusrühmadega välja töötatud Euroopa ametipraktika ja õpipoisiõppe kvaliteedihartat,

–  võttes arvesse Eurofoundi 22. oktoobri 2012. avaldatud aruannet „NEETs: young people not in employment, education or training: Characteristics, costs and policy responses in Europe”(6),

–  võttes arvesse Eurofoundi 21. detsembri 2012. aasta aruannet „Effectiveness of policy measures to increase the employment participation of young people”(7),

–  võttes arvesse Eurofoundi 29. aprilli 2011. aasta aruannet „Helping young workers during the crisis: contributions by social partners and public authorities”(8),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni, mis käsitleb rändajate integreerimist, selle mõju tööturule ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise välispoliitilist mõõdet ELis(9),

–  võttes arvesse Eurofoundi 7. veebruari 2012. aasta aruannet „Recent policy developments related to those not in employment, education and training (NEETs)”(10),

–  võttes arvesse Eurofoundi 15. jaanuari 2013. aasta aruannet „Active inclusion of young people with disabilities or health problems”(11),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0275/2013),

A.  arvestades, et 2013. aasta juunis oli aktiivsete noorte hulgas 23,5% töötuid ning nende töötuse määr ulatus 10%-st või veelgi madalamalt (Austria ja Saksamaa) kuni 64,2%-ni (Kreeka), mis näitab märkimisväärseid geograafilisi erinevusi nii eri liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikides; arvestades, et kõige uuemad uuringud ja prognoosid näitavad, et mitmes liikmesriigis halveneb noorte olukord veelgi;

B.  arvestades, et alla 25-aastaste naiste töötus kasvab jätkuvalt ning on tõusnud 18,8%-lt 2009. aastal 22,1%-ni 2012. aastal ja viimaste kättesaadavate andmete kohaselt on see praegu 22,9%; arvestades, et üha laiemalt levivad sellised seisundid nagu lootusetus, enda isoleerimine ja töötamise vastu huvi kaotamine; arvestades, et noored naised on noorte meestega võrreldes tööturul endiselt kehvemas olukorras, ning arvestades, et see kahjustab märkimisväärselt Euroopa majanduskasvu potentsiaali, sest kõrge kvalifikatsiooniga naiste oskusi ei kasutata piisavalt;

C.  arvestades, et 2011. aastal oli 7,5 miljonit 15–24-aastat ning 6,5 miljonit 25–29-aastast noort, kes ei õppinud, käinud tööl ega olnud koolitusel (nn NEET-noored), nende hulgas ka vähem kaitstud rühmade esindajaid; arvestades, et sellel võivad olla rasked isiklikud ja sotsiaalsed tagajärjed, näiteks ebakindlad tööalased tulevikuväljavaated, vaesus, sotsiaalne tõrjutus või koguni vaimsed ja kehalised häired; arvestades, et lähitulevikus sellised probleemid tõenäoliselt suurenevad, ning arvestades, et nendel on raske finantsmõju liikmesriikide sotsiaalsüsteemidele;

D.  arvestades, et 14 miljoni mitteõppiva või mittetöötava noore olemasolu nõuab liikmesriikidelt ja ELi institutsioonidelt suuremaid jõupingutusi, et noori uuesti tööturule integreerida; arvestades, et Euroopa noortel on väga mitmesuguseid vajadusi ning seetõttu peavad noorte tööturule integreerimise meetmed olema sobitatud iga konkreetse rühma vajadustega ning võimaluse korral peaksid need hõlmama ka individuaalse hindamise meetmeid;

E.  arvestades, et 2011. aastal oli noorte tööturult kõrvalejäämisest põhjustatud majanduslik kahju liikmesriikides hinnanguliselt 153 miljardit eurot, mis vastab 1,2%-le ELi SKP-st(12); arvestades, et see summa on tunduvalt suurem kui need hinnanguliselt 10 miljardit eurot, mida oleks vaja noortele kahe miljoni töökoha loomiseks(13); arvestades, et see kujutab endast pikaajalist rasket sotsiaalset ja majanduslikku koormat ELile tervikuna;

F.  arvestades, et praegu mitmest liikmesriigist järsult suureneva inimeste väljarände puhul on noorte tööpuudus oluline väljarännet soodustav tegur; arvestades, et vaid väga väike osa nendest, kes otsustab liikumise ja väljarände kasuks, teeb seda vabatahtlikult – pigem on see reaktsioon majanduslikule sundvajadusele;

G.  arvestades, et EL vajab majanduskasvu ja tööhõive kasvu saavutamiseks ning sisenõudluse suurendamiseks suuri investeeringuid; arvestades, et liikmesriikides lühiperioodi majandusolukorra ja tööturgude olukorra märgatavaks parandamiseks on vaja investeeringute paketti, mille maht on 2% ELi SKP-st; arvestades, et selline meede aitaks eelkõige noori kui kriisist enim mõjutatud rühma;

H.  arvestades, et noored on enamiku muude rühmadega võrreldes majanduskriiside ajal eriti ebasoodsas olukorras; arvestades, et paljude noorte jaoks võib praegune töötus kujuneda pikaajaliseks töötuseks, mis suurendab märgatavalt sotsiaalse tõrjutuse ohtu; arvestades, et sellel on murettekitavad tagajärjed noortele, kuna see alandab nende enesehinnangut, takistab ambitsioonide teostamist, kahandab sissetulekut ja karjääriväljavaateid ning lükkab edasi võimalused alustada iseseisvat elu, sealhulgas võimaluse luua perekond, ning järelikult on sellel murettekitavad tagajärjed ka ühiskonnale, kuna see mõjutab nii lühiajaliselt kui ka pikas perspektiivis negatiivselt Euroopa sotsiaalset, majanduslikku ja demograafilist olukorda ning suurendab tõenäosust, et tänased noored on vanas eas vaesed, sest nad ei suuda töötamise ajal teha pensionimakseid;

I.  arvestades, et EÜ asutamislepingu artikkel 13 annab ühenduse eraldi volituse võidelda soo, rassilise või etnilise kuuluvuse, usundi või uskumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu; arvestades, et hoolimata 27. novembri 2000. aasta direktiivist 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, kannatavad noored naised tööturule sisenemisel endiselt vanusest ja soost tingitud diskrimineerimise all;

J.  arvestades, et vaatamata noorte üldisele suurele tööpuudusele on ELis täitmata umbes neli miljonit töökohta(14), sest töötute oskused ei vasta vabadel töökohtadel nõutavatele oskustele; arvestades, et teatavates valdkondades, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning teadus- ja arendustegevus, on püsiv ja üha suurenev nõudmine kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele, mida ei suudeta rahuldada;

K.  arvestades, et Rahvusvaheline Tööorganisatsioon soovitas ELis noortegarantii täielikuks rakendamiseks 21 miljardi euro suurust eelarvet, mis võrdub 0,5%-ga euroala kulutustest;

L.  arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” raames on EL otsustanud tõsta haridustaset, vähendada koolist väljalangemise määra aastaks 2020, nii et see langeks alla 10%, tõsta 30–34-aastaste kolmanda taseme hariduse või samaväärse hariduse omandamise määra vähemalt 40%-ni ning suurendada 20–64-aastaste tööhõive määra 75%-ni;

M.  arvestades, et kriisi tõttu on suurenenud ebakindla töökohaga inimeste, eriti noorte hulk ning paljud täisajaga töökohad on asendatud töötamisega lühiajalise lepingu alusel, osalise tööaja ja tasustamata tööga;

N.  arvestades, et üha rohkem noori on sunnitud tasustatud praktika asemel tegema tasuta praktikat, mis on diskrimineeriv nende suhtes, kelle rahaline olukord on kehvem; arvestades, et praktikantide odava tööjõuna ärakasutamise probleemi tuleb tunnistada ning seetõttu on vaja luua praktika kvaliteediraamistik;

O.  arvestades, et VKEd ja mikroettevõtjad, kes on majanduskasvu kindlustamisel ja töökohtade loomisel ning strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmisel kandvaks jõuks, on majanduskriisi tõttu kaotanud enam kui 3,5 miljonit töökohta ja vähendanud märgatavalt uute töötajate värbamist, ning et töökohtade sulgemine on mõjutanud kõiki töötajaid ja kõige rängemalt noori;

P.  arvestades, et noortel on õigus oma oskustele vastavale kvaliteetsele tööhõivele; arvestades, et kvaliteetne tööhõive on Euroopa noorte väärikuse ja iseseisvuse seisukohast ülimalt tähtis;

Q.  arvestades, et 2008. aastal ilmnenud majanduskriis on tööturul negatiivselt mõjutanud nii nõudlust kui ka pakkumist, mille tõttu väljavaated tööd leida on muutunud tunduvalt ebakindlamaks ning kõikide töötute inimeste jaoks on oluline saada rohkem teavet töö leidmise võimalustest; arvestades, et haridus, koolitus ja oskuste arendamine on sageli kättesaamatu kõige halvemas olukorras olevatele rühmadele, sealhulgas puuetega noortele;

R.  arvestades, et mõnedes liikmesriikides käibivad duaalsed haridussüsteemid, kus klassis toimuv õppetöö on ühendatud kutseõppega ning kus on kombineeritud akadeemilise ja kutseõppe kraadikursused, on praktilise suunitluse tõttu osutunud kriisi ajal eriti väärtuslikuks; arvestades, et Euroopa Komisjon on korduvalt märkinud, et hästi toimivad duaalsed haridussüsteemid suudavad tagada pideva kvalifitseeritud töötajate ettevalmistamise ning noorte töötuse püsimise madalal tasemel;

S.  arvestades, et täisajaga õppest tööturule üleminek on noorte elus pöördepunkt, millel on otsustav mõju nende karjääriväljavaadetele, kogu võimalikule tulevase töötasule ja sotsiaalsele olukorrale pikas perspektiivis; arvestades, et selles seoses on hariduspoliitika lahutamatu tööturupoliitikast;

T.  arvestades, et 2008. aastal alanud majanduskriis on negatiivselt mõjutanud nõudlust ja pakkumist tööturul, mille tõttu väljavaated tööd leida on muutunud tunduvalt ebakindlamaks ning oluline on silmas pidada liikmesriikide investeeringuid töökohtade loomisse, koolitusse ja haridusse; arvestades, et kriisi tagajärgede hulka võib kuuluda sotsiaalsete konfliktide ja rahutuste suurenemine;

U.  arvestades, et tööhõivebüroodel on tööturul täita väga tähtis osa ja seetõttu peavad nad järgima kõrgeid kvaliteedinõudeid, mille täitmist pädevatel asutustel tuleb kontrollida; arvestades, et need kvaliteedinõuded ja nende kontrollimise nõue peavad kehtima ühtviisi nii riiklike kui ka eratööhõivebüroode kohta;

V.  arvestades, et osaliselt võib tööpuuduse probleemi olla võimalik lahendada kvaliteetsete kutseharidus- ja koolitussüsteemide väljaarendamisega, kus oleksid kõrge kvalifikatsiooniga õpetajad ja koolitajad, uuenduslikud õppemeetodid, kvaliteetne infrastruktuur ja rajatised, tugev seostatus tööturuga ning mis avaksid võimaluse õppimist ja koolituse saamist jätkata;

W.  arvestades, et noored moodustavad 40% ajutiste lepingutega töötajatest, kuid vaid 13% kogu töötajaskonnast, ning iga viies noor kardab töökohta kaotada;

X.  arvestades, et mõnes liikmesriigis võib täheldada lõhe suurenemist koolilõpetajate oskuste ja tööturul nõutavate oskuste vahel;

Y.  arvestades, et tööturu nõuete arvessevõtmine ei tohiks takistada lapsi omandamast võimalikult laialdasi alusteadmisi, sest see on parim viis tagada, et nad suudavad tööturul ja elus raskustega kohaneda; arvestades, et enamik uuringuid näitab, kui tähtis on anda esimestest kooliaastatest alates kvaliteetset haridust, et vältida varajast koolist väljalangemist ja tagada, et ka kõige ebasoodsama sotsiaalse taustaga lapsed täielikult kooliellu kaasataks;

Z.  arvestades, et haridusressursside avatus parandab hariduse kvaliteeti, kättesaadavust ja võrdsust ning soodustab infotehnoloogia ja uue tehnoloogia kasutamise abil interaktiivset, loovat, paindlikku ja personaliseeritud õppeprotsessi; arvestades, et elukestvat õpet toetav avatud haridus suurendab pikaajalise tööhõive võimalusi;

AA.  arvestades, et nii kooliõpetajad kui ka ülikoolide õppejõud peavad tegelema ennenägematute probleemidega, mida tekitab kiiresti muutuv ülemaailmne majanduskeskkond, kus noortele hea hariduse ja tööhõive tagamiseks on oluline arendada uusi oskusi ja pädevusi, võtta omaks innovatiivne lähenemisviis ja kaasaegsed õpetusmeetodid;

AB.  arvestades, et 60% ülikoolilõpetanutest on naised, kellele antakse sageli madalamat kvalifikatsiooni eeldavad või alatasustatud töökohad; arvestades, et sooline vahetegemine mõjutab naiste olukorda nii väljaspool tööd kui ka töötingimuste osas, mille tulemuseks on erinevus palga suuruses (praegu 16,2% vähem) ja pensioni suuruses;

AC.  arvestades, et paindlikkuse nõue ja töösuhete ebakindlus mõjutavad rohkem naiste kui meeste tööhõivet: 2012. aasta kolmandas kvartalis moodustasid naised 15–24-aastaste vanuserühmas ligikaudu 60% kõikidest osalise tööajaga töötajatest ning samas vanuserühmas moodustasid naised 64% kõikidest ajutistest töötajatest, kellel on kolmanda taseme haridus (kõrgkoolidiplom ja kraadiõpe);

AD.  arvestades, et hoolimata ELi toimimise lepingu artiklist 19, 27. novembri 2000. aasta direktiivist 2000/78/EÜ ja 5. juuli 2006. aasta direktiivist 2006/54/EÜ kannatavad noored naised tööturule sisenemisel endiselt vanusest ja soost tingitud diskrimineerimise all; arvestades, et vähem kaitstud ühiskonnarühmadesse, sealhulgas etniliste vähemuste hulka kuuluvatel naistel on raskem ametlikule tööturule pääseda;

AE.  arvestades, et emadus takistab sageli noorte emade pääsemist tööturule ning suurendab seega soolist ebavõrdsust tööhõives;

AF.  arvestades, et noorte tööhõivemeetmed tuleb siduda kooskõlastatud ning tulevikule ja investeeringutele orienteeritud makromajanduse strateegiaga, mis võimaldab tagada tingimusi jätkusuutlike 21. sajandi töökohtade loomiseks ning tõhusaks üleminekuks hariduse omandamiselt tööturule;

1.  rõhutab, et riiklikud ja EL poliitilised meetmed noorte tööhõive parandamiseks peaksid olema omavahel seostatud ja üksteist vastastikku võimendavad ning nendes tuleks erilist rõhku panna kvaliteetsele (kutse-) haridusele, koolitusele ja töökogemuste andmisele, võimaldades noortel sellega saada püsivat heatasemelist tööd; rõhutab, et võimaluste loomine õiglaselt tasustatud praktika sooritamiseks ja üldkasulikuks vabatahtlikuks tööks aitab noortel osaleda ühiskonnale olulises tegevuses ja omandada töökogemusi;

2.  peab kahetsusväärseks, et olemasolevad kriisimeetmed, mis on suunatud avalike kulutuste vähendamisele kriisiriikides, on näidanud juba otsest negatiivset mõju noortele kärbete tõttu, mida on tehtud hariduse, töökohtade loomise ja tugiteenuste alal;

3.  rõhutab, et noored töötud on pärit väga mitmesugustest rühmadest ja seetõttu on vaja neid liigitada nende vajaduste ja võimete järgi, et võetavaid meetmeid saaks tulemuslikumalt rakendada; on seisukohal, et tuleb kindlaks teha põhioskused, mis võimaldaksid nendel noortel pääseda kiiremini tööturule ning saada stabiilsemat ja püsivamat tööd. on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleb pöörata nendele noortele, kellel ei ole kvalifikatsiooni ja kes ei õpi ega tööta ega osale koolitusel;

4.  palub, et komisjon ja need liikmesriigid, kus noorte tööpuudus ületab piirkonniti 25%, leevendaksid noorte tööpuudust, luues töökohad vähemalt 10%-le töötutele noortele;

5.  rõhutab vajadust aktiivse, tervikliku ja seostatud tööturupoliitika järele, mis oleks suunatud töökohtade loomisele ja hõlmaks erimeetmeid noorte jaoks, et ühelt poolt vältida olemasolevate ressursside raiskamist ja teiselt poolt vähendada noorte tööpuudust, mitte seda n-ö ringlusse panna; kutsub liikmesriike üles uurima teiste liikmesriikide üksikute parimate tavade rakendatavust oma tööturul ning võtma asjakohaseid meetmeid noorte töötuse vastu võitlemiseks; tõstab esile kutseharidus- ja kutsekoolitussüsteeme ning duaalseid haridussüsteeme kasutavate riikide häid kogemusi koolist tööellu ülemineku toetamisel, mille abil saab tasandada lõhet koolis omandatud oskuste ja tööturu nõudmiste vahel; rõhutab, et komisjoni ülesanne on sedalaadi jõupingutusi aktiivselt toetada, ning palub komisjonil regulaarselt aru anda liikmesriikide tegevusest kutseõppesüsteemide reformimisel; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata suures sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele haavatavatele rühmadele, sealhulgas noortele, kes ei tööta ega õpi (NEET-noored);

6.  palub komisjonil koguda noorte koolitamisega seotud edulugusid ja avaldada need käsiraamatuna teistes liikmesriikides kasutamiseks;

7.  palub komisjonil koostada aastaaruande liikmesriikide kutseõppesüsteemide reformimise kohta, andes sellega pikaajalise struktuurilise panuse noorte tööalase konkurentsivõime tõstmiseks;

8.  kutsub komisjoni üles koostama kvalitatiivseid suuniseid kaasaegse duaalse haridussüsteemi loomiseks, lisades sellele nimekirja, mis sisaldab üldiselt määratletud olulisemaid mitteakadeemilisi kutsealasid Euroopas;

9.  rõhutab kõrghariduse ning kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedistandardite ja juurdepääsetavuse parandamise tähtsust; rõhutab samuti keeleõppe tähtsust koolides ning kutsehariduses ja -koolituses;

10.  rõhutab, et kõikide kohaliku, piirkondliku, riikliku ja ELi tasandi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas sotsiaalpartnerite, tööhõivetalituste, koolitus- ja haridusasutuste, üksikute tööandjate, valitsusväliste organisatsioonide ning eriti ka üliõpilas- ja noorteorganisatsioonide kaasamine on oluline nende paljude meetmete edukaks väljatöötamiseks, rakendamiseks ja kontrollimiseks, millega edendatakse terviklikul viisil noorte tööhõivet ja tööalast konkurentsivõimet; toonitab, et tööturu pidevalt muutuvatele vajadustele vastamiseks peavad noortele kestva ja kvaliteetse töö tagamise meetmed olema paindlikud; juhib tähelepanu vajadusele paindlike ja samal ajal kindlate lepinguliste suhete, tulemuslike taasintegreerimismeetmete ning ajakohaste sotsiaalkindlustussüsteemide järele; rõhutab, et noorte varajane ametialane suunamine juba enne põhikooli lõpetamist on eriti oluline, kuna see eeldab, et lastevanemad ja kool parandavad oma suutlikkust õpilasi nende haridustee ja hilisema karjääri valikul abistada ja nõustada;

11.  kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et teha loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika valdkonnad oma haridusprogrammides prioriteetseks, et olla valmis vastama eeldatavatele tulevikusuundumustele tööturul;

12.  rõhutab kollektiivläbirääkimiste tähtsat osa noorte töötajate töötingimuste edendamisel ja parandamisel;

13.  tunnistab, et õigetesse oskustesse investeerimine on oluline tegur, mis aitab liikmesriikidel uuendusi teha ning taastada oma konkurentsivõime;

14.  kutsub liikmesriike üles tunnistama kiirelt muutuvast globaalsest majanduskeskkonnast tulenevaid ennenägematuid probleeme, mille lahendamisega nii kooli- kui ka ülikooliõpetajad peavad tegelema; märgib, et noorte eduka harimise ja nende tööväljavaadete seisukohast on määrava tähtsusega uute oskuste ja pädevuskogumite, innovatiivsete lähenemisviiside ning kaasaegsete õpetamis- ja õppimismeetodite arendamine;

15.  kutsub liikmesriike üles hariduse, kodanikuühiskonna ja kvaliteetsete noortealgatuste kaudu innustama ja toetama noorte, eriti noorte naiste osalemist demokraatlikus elus ning nende poolt nii olemasolevate kui ka uute vahendite kasutamist poliitikakujundamisele kaasaaitamiseks, soodustades sellega noorte arengut, heaolu ja sotsiaalset kaasamist;

16.  on tõsiselt mures liikmesriikide eelarvekärbete pärast hariduse, koolituse ja noorsoopoliitika valdkonnas, mis võivad viia selleni, et noored jäävad kõrvale nii haridusest kui ka tööturult, ning tuletab meelde, et eelarveeraldised haridusele ja koolitusele kujutavad endast vajalikku ja väga väärtuslikku investeeringut tulevikku;

17.  nõuab laialdasemat kutseharidust- ja koolitust õpetajatele, eelkõige kaasaegsete õppemeetodite ning uue tehnoloogia kasutamise osas; juhib tähelepanu sellele, et elukestev õpe algab väikelaste haridusest, ja rõhutab, et eelkõige tuleks mängulisel viisil edendada keeleoskusi;

18.  tõstab esile komisjoni koostatud, ELis ja kolmandates riikides õppivatele täisõppeajaga magistriõppes üliõpilastele mõeldud ELi laenutagatiskava tähtsust, kuna see aitab veelgi hõlbustada noorte liikuvust ja ülikoolide mitmemõõtelist järjestamist;

19.  on arvamusel, et arvestada tuleks kohalikke vajadusi ja territoriaalset eripära, et võimaldada integreeritud territoriaalsete arengustrateegiate raames töökohtade kindlaksmääramist, eelkõige innovatiivsetes sektorites, näiteks nn rohelistes valdkondades ja sotsiaalettevõtetes;

20.  palub liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel asutustel koostada integreeritud territoriaalse arengu strateegiad, mis hõlmaksid koolituse ja tööhõive osa, alustades meetmetest haridussüsteemist varakult lahkumise vältimiseks, ning luua noortele tööhõivevõimalusi;

21.  tunnistab teatavate piirkondade erakordselt keerulist olukorda, kus noorte töötuse määr on üle 25%; tervitab asjaolu, et ELi toetust noorte tööhõivele suurendatakse välja pakutud ELi noorte tööhõive algatusega, mille maksimaalne eelarve seitsmeaastaseks perioodiks (2014–2020) on 8 miljardit eurot; rõhutab samas, et ILO andmetel on Euroopa noortegarantii tõhusaks rakendamiseks on ainuüksi euroalal vaja 21 miljardi euro ulatuses vahendeid; peab õigeks, et selle noorte tööhõive algatuse jaoks tuleks erivahendid ning Euroopa Sotsiaalfondi asjaomased vahendid eraldada võimalikult varakult;

22.  rõhutab kohese tegutsemise tähtsust noorte töötuse ja pikaajalise töötusega võitlemisel; rõhutab lisaks noortele pikaajaliste, püsivate ja kvaliteetsete töökohtade tagamise vajadust;

23.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et noori mõjutavaid riiklikke õigusakte ja eriti tööhõivealase võrdõiguslikkuse direktiivil (2000/78/EÜ) põhinevaid riiklikke õigusakte ei kasutataks noorte töötajate sotsiaaltoetustele juurdepääsu takistavaks diskrimineerimiseks; on veendunud, et noorte töötajate ja ka tööandjate teadlikkuse tagamiseks õigustest ja kohustustest, mis neile sellistest õigusaktidest tulenevad, on vaja palju rohkem ära teha;

24.  kutsub liikmesriike üles ajakohastama oma piirkondlikke arengustrateegiaid, kajastades neis meetmeid tööhõive, sealhulgas noorte tööhõive edendamiseks;

25.  tervitab nõukogu (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused) 28. veebruari 2013. aasta otsust nõustuda nõukogu soovitusega luua noortegarantii ning kutsub liikmesriike üle rakendama meetmeid noortegarantii süsteemi ambitsioonikaks rakendamiseks riigi tasandil; nõuab, et sihtrühmi laiendataks nii, et need hõlmaksid alla 30-aastasi noori, sealhulgas kõrgkooli lõpetanuid ja neid, kes lahkuvad õppesüsteemidest kutsetunnistuseta; õhutab, et kõnealuse meetme edu sõltub paljuski väga erinevatest poliitilistest teguritest ja raamtingimustest, nagu asjakohane haridusse ja koolitusse investeerimine, infrastruktuur, tööhõivetalituste suutlikkus, üliõpilaskohtade ja ülikooli lõpetanute õppekohtade olemasolu, väljaõppe- ja praktikakohtade kvaliteet ning töökohtade loomist soodustav üldine poliitika; nõuab asjakohaste järelmeetmete rakendamist liikmesriikide riiklike reformiprogrammide kaudu ja Euroopa poolaasta raames, et hõlbustada riikide noortegarantii süsteemide jälgimist, hindamist ja järjekindlat parandamist; rõhutab, et noortegarantii süsteemid tuleb siduda riikliku tööturupoliitika laiema raamistikuga;

26.  annab liikmesriikidele teada, et Euroopa Parlament kavatseb jälgida tähelepanelikult kõiki liikmesriikide samme noortegarantii rakendamisel, ning kutsub noorteorganisatsioone üles andma parlamendile ajakohastatud teavet oma analüüside kohta liikmesriikide meetmetest;

27.  kutsub riikide parlamente koos noorteorganisatsioonidega üles panema oma riigi valitsust noortegarantii elluviimise eest vastutama ning tagama, et astutaks tõsiseid samme kindlustamaks, et iga noor (töötu või formaalsest haridusest lahkunu) saaks nelja kuu jooksul kvaliteetse töö, jätkuõppe, väljaõppekoha või praktikakoha pakkumise;

28.  rõhutab, et töö ja vahendid, mis on suunatud noortegarantii rakendamisele, ei tohiks pärssida struktuurimuudatusi ja reforme, mis on vajalikud, et seada mõnes liikmesriigis haridussüsteem ja tööturg vastavusse tulevaste ülesannetega;

29.  palub komisjonil näha oma programmides ette spetsiaalsed meetmed noorte tööpuuduse vähendamiseks, järgides integreeritud üldist tegevuskava, mis on kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatusega „Noorte liikuvus”;

30.  tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde nende kohustust täita strateegia „Euroopa 2020” eesmärk tagada nii naiste kui meeste puhul 75% tööhõive, ning hoiatab, et praegune noorte töötuse määr võib jätta terve põlvkonna naisi tööturult eemale, mis suurendab nende „nähtamatust” ja kaitsetust;

31.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jälgima kõiki noorte tööpuudusega võitlemise meetmetega (sealhulgas noortegarantii elluviimine) seotud andmeid ja need avalikustama, koostama eri liikmesriikide kohta piirkondlikku statistikat ja pöörama erilist tähelepanu soolisele mõõtmele;

32.  soovitab komisjonil ja liikmesriikidel välja töötada täpsed kvaliteedistandardid ja indikaatorid riikide noortegarantii süsteemide väljakujundamise kohta ning tõhustada toetust kõikidele noortegarantii rakendamise seisukohast olulistele osalistele, nagu riigisisesed sotsiaalpartnerid, kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, tööhõivetalitused ning haridus- ja koolitusasutused; nõuab, et noortegarantii süsteeme toetataks finantsstiimulitega, sealhulgas soodustustega riigihangetes, ning et rahastataks kohapeal toimuvat koolitust, mis aitab ettevõtetel pakkuda kvaliteetset püsivat tööd ja koolitust, sealjuures on tegemist efektiivse ja kindlasuunalise investeeringuga noorte inimeste potentsiaali arendamisse; rõhutab, et ettevõtetel on eriline vastutus selliste pakkumiste võimaldamise eest;

33.  kutsub komisjoni ja liikmesriike koostöös noorte sidusrühmadega ja Euroopa Parlamendiga töötama välja noorte tööhõive tegevuskava, milles määratletakse lühikese, keskmise ja pika aja meetmed; kahetseb, et käimasolevas debatis esitatakse pikaajalisi meetmeid lühiajaliste lahendustena; rõhutab, et lühikeses perspektiivis tuleks keskenduda kriisi vahetule leevendamisele nii tööturul kui ka väljaspool seda olevate noorte jaoks, pannes rõhku elatise kindlustamisele ja tööturul valikuvõimaluste loomisele; rõhutab, et investeeringud haridusse ja koolitusse, töökohtade loomisse, väljaõppeprogrammidesse ning tööandjatele suunatud algatustesse on peamiselt keskmise, aga ka pika perspektiivi meetmed, mis tuleb kõigi osapoolte vahel kindlalt kokku leppida ning mida tuleb käigus hoida vähemalt viis aastat; rõhutab, et eriti duaalse haridussüsteemi rajamine, väljaõppekohad, koolitus töökohal ning noorte integreerimine tööturule on pikaajalised meetmed, mida on vaja rakendada senisest pikema aja jooksul;

34.  soovitab duaalse koolitussüsteemiga liikmesriikides peaks olema n-ö alternatiivsete väljaõppekohtade süsteem – üks noortegarantii süsteem, mis toimib kutsekoolituse vormis rohkem kui ühe tööandja osalusel, olles mõeldud nendele kuni 18-aastastele noortele, kes ei leia endale väljaõppekohta; märgib, et duaalse koolitussüsteemita riikides tuleks võtta meetmeid asjakohaselt kohandatud süsteemi rakendamiseks;

35.  rõhutab, et eri vanuserühmadele tuleb tööhõive küsimuste lahendamiseks erinevalt läheneda, keskendudes nooremate rühmade puhul tööturule sisenemisele ning vanemate puhul töökohakindluse ja sotsiaalkindlustuse parandamisele;

36.  kutsub komisjoni ja liikmesriike soodustama töö ja hariduse valdkonna lähendamist, et oleks võimalik kujundada selliseid koolitusvorme nagu duaalne koolitus, kus teoreetilised teadmised seotakse praktiliste kogemustega, et anda noortele vajalikud üldoskused ja praktiline asjatundlikkus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima ka kutseharidust ja -koolitust ning tehnika- ja ettevõtlusalaseid õpinguid tutvustavate kampaaniate toetamisse;

37.  kutsub Euroopa institutsioone näitama head eeskuju ja kõrvaldama oma veebilehtedelt tasuta praktikakohtade reklaamid ning maksma praktikandile miinimumtoetust vastavalt selle piirkonna elukallidusele, kus praktika toimub;

38.  kutsub liikmesriike üles võtma kasutusele uusi kaasavaid ja kindlasuunalisi tööturumeetmeid, mis kindlustaksid noortele lugupidava kaasamise ning mõtestatud hõive, luues näiteks inspireerivaid võrgustikke ja rahalist abi hõlmavaid praktikavõimalusi, mis annavad praktikandile võimaluse ümber asuda ja elada praktikakoha lähedal, rahvusvahelisi karjäärikeskusi ning noortekeskusi individuaalseks juhendamiseks, kus käsitletaks eelkõige selliseid küsimusi nagu praktikaga seotud juriidiliste aspektide ühine korraldamine ja teadlikkus neist;

39.  kutsub liikmesriike üles koostama koos kõikide asjaomaste toimijate ja sidusrühmadega uusi NEET-noortele suunatud konkreetseid teavitusstrateegiaid, milles oleksid kood tõhusad moodused koolist väljalangenud noorte tagasitoomiseks kooli või tööle; kutsub liikmesriike sellega seoses üles esitama Euroopa poolaasta raames ettepanekuid selle kohta, mil moel nad saavad NEET-noori noortegarantii ja muude vahendite abil paremini integreerida; rõhutab vajadust suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja osalemist, soodustades elukestvat õpet ning muutes sotsiaalkindlustussüsteeme kaasavamaks ja aktiveerivamaks; nõuab, et kõrvaldataks praktilised ja logistilised takistused, millega puutuvad tööturule sisenemisel kokku need noored, kellel on keerukamad vajadused või puuded;

40.  kutsub liikmesriike üles tugevdama jõupingutusi koolist väljalangemise vähendamiseks, et saavutada 2012. aastaks strateegia „Euroopa 2020” eesmärk, et väljalangejaid ei oleks üle 10%; kutsub liikmesriike üles kasutama eri meetmeid, et võidelda koolitee katkestamise ja kirjaoskamatuse vastu, näiteks järgmisi meetmeid: õpilaste arvu vähendamine klassis, abi pakkumine õpilastele, kes ei saa rahalistel põhjustel kohustuslikku haridust omandada, suurema rõhu asetamine õppekava praktilistele aspektidele, juhendajate ametikohtade sisseseadmine kõikides koolides, kooli pooleli jätnute kohese jälgimise sisseseadmine; toob näitena Soome, kus on saavutanud väljalangejate arvu vähendamisel edu sellega, et õpilastega uuritakse ühiselt uue suuna valimise võimalusi; kutsub komisjoni üles koordineerima parimate tavade projekti;

41.  märgib, et juba väikelaste hariduses saab panna aluse edukale koolis õppimisele, ning rõhutab just sellega seoses õpetajate pedagoogilise väljaõppe ja erialase täienduskoolituse suurt tähtsust;

42.  arvestades kriisist tingitud erandlikke sotsiaalseid tingimusi, kutsub liikmesriike üles edendama vähem kaitstud ühiskonnarühmadesse kuuluvate õpilaste jaoks strateegiliste, muu hulgas ka majanduslike stiimulite väljatöötamist, mis toetaksid keskhariduse omandamist;

43.  rõhutab, et oluline on üliõpilaste ühiselamute kvaliteetse avaliku võrgustiku olemasolu;

44.  toetab programmi „Erasmus kõigile” loomist ning noori käsitleva eraldi peatüki ja vastava eelarverea loomist, mis hõlmaks suuremat toetust neile, kes on noorsootöös aktiivsed nii institutsioonide tasandil kui ka väljaspool institutsioone; on arvamusel, et oskuste, eriti valdkondadevaheliste oskuste (nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja keelte valdkond) omandamine näiteks välismaal õppides, töötades või vabatahtlikuna tööd tehes, võib soodustada noorte inimeste aktiivset osalemist ühiskonnas ja seega Euroopa integratsiooni ning võib parandada noorte väljavaateid tööturul, samuti suurendada töötajate üldist liikuvust kogu liidu ulatuses;

45.  rõhutab tähtsat osa, mida peaks noorte tööpuuduse vastu võitlemise etendama Euroopa Sotsiaalfond, ning kutsub liikmesriike ja kõigi rakenduskavade korraldusasutusi tagama selle eesmärgi saavutamisele suunatud meetmete kavva võtmise;

46.  kutsub liikmesriike üles rakendama riiklikes noortegarantii süsteemides ette nähtud meetmeid, võttes nende meetmete ettevalmistamise, kavandamise ja rakendamise kõikides etappides arvesse ka soolist mõõdet; kutsub liikmesriike üles looma asjakohaselt koolitatud töötajatega tööhõivekeskusi, mis suudaksid tulemuslikult ellu viia teadlikkuse tõstmise poliitikat ja pakkuda erimeetmeid naistele ning ühtlasi vältida pikaajalist töötust ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu;

47.  rõhutab, et noortegarantii rakendamine nõuab palgateemaliste kollektiivläbirääkimiste respekteerimist ja võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte järgimist;

48.  rõhutab, kui tähtis on, et noored omandaksid üldisi oskusi, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, juhtimisoskused, kriitiline mõtlemine, keelteoskus ja ettevõtlusega seotud oskused, muuhulgas välisriikides õppimise teel, et parandada nende väljavaateid tööturul ja kohanemisvõimet tööturu tulevaste muutustega; kutsub liikmesriike üles niisuguseid oskusi õppekavades rohkem tähtsustama;

49.  tunnistab raskusi, mida noored kogevad oma ettevõtte loomisel ja arendamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama noori ettevõtjaid ja noori füüsilisest isikust ettevõtjaid, soodustades ja lihtsustades nende juurdepääsu rahastamisvahenditele, vähendades nende halduskoormust, revideerides pankrotiseadusi ning luues üldisi soodustingimusi, mis peaksid hõlmama tõhusat nõustamist, juhendamist ja ettevõtlusinkubaatorite võimaldamist;

50.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid, et ergutada, edendada ja toetada noorte naiste idufirmasid ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, pakkudes neile koolitust ja nõustamist ning muutes kergemini kättesaadavaks soodsate tingimustega laenud ja mikrolaenud ning maksusoodustused, eelkõige VKEde puhul;

51.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid, et võidelda stereotüübi vastu, et ettevõtlus on riskantne tegevus, kus valitsevad mehed; rõhutab, et naiste tööturupositsiooni üldiseks tugevdamiseks ja ettevõtluse tulemuslikumaks edendamiseks tuleks võtta meetmeid naisettevõtjate piirkondliku ja rahvusvahelise koostöö toetamiseks ning soodustada platvormide võrgustiku loomist parimate tavade ja kogemuste vahetamiseks;

52.  toetab noorte hulgas füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise edendamise raames Euroopa mikrokrediidirahastule „Progress” välja pakutud järeltulijat, mis kaasatakse sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi (2014–2020), et paremini vastata nõudlusele, kaasa arvatud nende noorte puhul, kes loovad väikeettevõtteid, sealhulgas üliõpilaste puhul, kes asutavad idufirmasid; tunnustab Euroopa Investeerimispanga kindlat lubadust pöörata erilist tähelepanu investeeringutele, millega parandatakse produktiivsete töökohtade kättesaadavust noortele; rõhutab, et tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi kõik kolm allprogrammi pakuvad mooduseid noorte tööpuudusega võitlemiseks;

53.  toonitab, et kuigi internetimajandus loob 2,6 töökohta iga „võrguvälise” töökoha kohta, on oluline, et noored looksid oma programmeerimise, kujundamise või sotsiaalturunduse alastest e-oskustest lähtudes töökohti, kasutades olemasolevaid Euroopa ja riiklikke rahastamisvahendeid;

54.  nõuab nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil ambitsioonikat terviklikku poliitilist lähenemisviisi hariduse, väljaõppe, tööhõive ja füüsilisest isikust ettevõtjana töötamisega ning tööalase liikuvusega seotud algatustele, mis puudutab terviklikul viisil kõiki noori kõikidel erinevatel tasanditel; kutsub liikmesriike üles konsulteerima laialdaselt õppeasutuste ja muude haridusasutustega, et kohandada nende õppe- ja koolituskavasid paremini tööturu nõuetega; tulevast programmitöö perioodi (2014–2020) silmas pidades soovitab komisjonil teha põhjalik analüüs 2007.–2013. aasta programmitöö perioodil hariduse, koolituse ning noorte töötuse vastu võitlemise alal rakendatud ELi programmidest ja rahastamisallikatest ning teavitada sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu; toonitab, et noorte tööpuudus on seotud nõrga majanduskasvuga enamikus liikmesriikides; rõhutab seetõttu kiireloomulist vajadust tähtsustada töökohtade loomist soodustavat majanduskasvu, millest oleks kasu ka noortele, ning võidelda struktuursete takistustega noorte sisenemisel tööturule;

55.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut Euroopa Noortekorpuse programmi kohta eesmärgiga anda alla 30-aastastele noortele kogu Euroopas võimalus teha mõnes teises liikmesriigis kuni kolme kuu jooksul vabatahtlikku tööd; märgib, et Euroopa Noortekorpuse mõte on anda noortele võimalus kasutada ja uuendada oma hariduslikke ja sotsiaalseid oskusi ning suurendada noorte teadmisi teisest liikmesriigist ja edendada ELis sõprust ja integratsiooni; rõhutab, et noortekorpuse öö peab olema vabatahtlik ja tasustamata ega tohi asendada külastatavas riigis olemasolevaid töökohti; usub, et Euroopa Noortekorpus tuleks luua avaliku ja erasektori partnerlusena, eesmärgiga luua programm, mille kaudu noortel on võimalik saada individuaalset toetust, mis katab maksimaalselt kolme kuu jooksul reisi- ja elamiskulud;

56.  on seisukohal, et haridus- ja/või õppeasutused peavad tagama oma (üli)õpilastele haridust täiendava õppepraktika valitud valdkonnas kogemuste omandamiseks, et kinnistada nende teadmisi ja soodustada kohanemist tööga;

57.  kutsub liikmesriike üles parandama ettevõtjate ja haridussektori koostööd ning tugevdama nende partnerlust kõigil tasanditel, et õppekavasid paremini tööturu nõudmistega seostada, näiteks laiendades valdkondlikke oskusühendusi ja teadmusühendusi;

58.  rõhutab kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi parandamise olulisust selleks, et leida õige tasakaal hariduse ja tööturu nõudmiste vahel; on seisukohal, et kutsehariduse ja -koolituse edendamine ei tohiks toimuda kõrghariduse arvel; rõhutab, et tuleb parandada kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse vahelist suhtlust ja kutseharidusest kõrgharidusse suundumise võimalusi; rõhutab, et õppekavad tuleb muuta paindlikumaks, et hõlbustada noorte juurdepääsu tööturule ning et tööturu muutustega saaks tulevikus paremini kohanduda;

59.  kutsub komisjoni üles esitama oma varasema ettepaneku põhjal Euroopa ametipraktika ja õpipoisiõppe kvaliteediharta kohta(15) ametipraktika kvaliteediraamistikku, mis sisaldaks kvaliteetse praktikakoha määratlust koos kriteeriumidega sobiva tasu, töötingimuste ning tervisekaitse- ja ohutusstandardite kohta; kutsub liikmesriike ja sotsiaalpartnereid üles tagama ametipraktika piisavad kvaliteedistandardid ja kindlustama, et ametipraktika kujundatakse noorte inimeste vajadustest lähtuvalt, et nad saaksid vajalikke oskusi arendada, koos kohustusliku järelevalvega, ning tagama töölesuunamise kvaliteedistandardid, muu hulgas selleks, et ära hoida noorte inimeste ärakasutamist odava asendustööjõuna; rõhutab, et kõnealuseid standardeid tuleb aktiivselt edendada ja teadlikkust nende kohta tuleb tõsta;

60.  kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu noorte suurele töötusele rändajate seas ning seadma tööturule integreerimise ja integratsioonipoliitika süvalaiendamise teema esmatähtsale kohale, sest tööhõive on eduka integratsiooni alus; rõhutab, et arvesse tuleks võtta noorte rändajate raskusi seoses ametialase suunamisega ning noorte rändajate integreerimise üle ühiskonda tuleks teha järelevalvet ja seda tuleks hinnata;

61.  palub komisjonil, liikmesriikidel ja Euroopa sotsiaalpartneritel lähtuda 2013. aasta juulis käivitatava Õpipoisiõppe Liidu arendamisel tulevikku vaatavast käsitusest ning toetada ka Euroopa, riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke kampaaniaid, mille eesmärk on muuta kutseharidusega seotud ettekujutusi; on veendunud, et see liit peaks korrapäraselt korraldama arutlusi kõikide asjakohaste Euroopa, riiklike, piirkondlike ja kohalike sidusrühmadega, et arutada Euroopa õpipoisistrateegia järelevalvet; rõhutab, et tuleks ette näha juurdepääs rahastamisele piiriülese väljaõppe lihtsustamiseks, mis võimaldab ettevõtetel ja sotsiaalpartnerite organisatsioonidel olla kaasatud duaalsete haridussüsteemide loomisse;

62.  kutsub liikmesriike kokkuleppel komisjoniga üles võtma meetmeid ja tegema soodustusi praktikalepingute osas ja alla 35-aastaste noorte asutatud idufirmade puhul;

63.  rõhutab vajadust tugevdada sotsiaalpartnerluse raamistikku ning äriühingute ja ettevõtete sotsiaalset vastutust, et nad saaksid paremini arvesse võtta kvaliteetse ametipraktika ja õpipoisiõppe hartat ning noortegarantiid;

64.  palub komisjonil ja liikmesriikidel näha programmitöö perioodi 2014–2020 kohta otsuste tegemisel ette rangemad ja mõõdetavad kriteeriumid struktuurifondide eesmärkide seadmiseks, jälgimiseks ja hindamiseks ning püstitada noorte tööpuudusega võitlemiseks konkreetsed eesmärgid, mis peaksid olema mõõdetavad ka soolist mõõdet arvestades (ajavahemikul 2007–2011 oli struktuurifondidest toetuse saajate seas naisi 52 %);

65.  kutsub komisjoni üles kaaluma Euroopa struktuurifondide edasist kohandamist, et pakkuda täiendavat toetust noorte naiste koolituse, nende tööle juurdepääsu ja lastehoiu kättesaadavuse valdkondades;

66.  on veendunud, et Euroopa ühtekuuluvuspoliitika, mis tugevdab ja täiendab liikmesriikide jõupingutusi majandustegevuse taaselustamiseks ja tööhõive edendamiseks nende territooriumil, on üks ELi tähtsaid vahendeid selleks, et aidata liidul praegusest olukorrast välja tulla, kuna see poliitika juhib ja suunab vajalike struktuurireformide elluviimist, koondab investeeringuid kõige tähtsamatesse meetmetesse, et maksimeerida investeeringute mõju piirkondade või liikmesriigi sotsiaalmajanduslikule olukorrale, stimuleerib majandust ja aitab luua uusi töökohti noortele; kutsub seepärast liikmesriike üles kasutama täielikult ja koordineeritult ära kättesaadavat ELi rahastamist (ERF, ESF, Ühtekuuluvusfond, EAFRD ja EMKF), mis võimaldab noortele aktiivset osalemist majanduses ja ühiskonnas; toonitab, et tuleb arvestada piirkondlike eripäradega, sest need võivad suunata noorte algatuste edu või läbikukkumist kogu ELis ja eriti kõige ebasoodsamas olukorras olevates ja äärepoolseimates piirkondades, kus investeeringud on vajalikud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks;

67.  innustab liikmesriike toetama noorte tööhõivevõimalusi kohalikul tasandil ja täiendama seda vastavat soovi omavate noorte töötajate liikuvuse hõlbustamisega teistesse ELi riikidesse ja mujale maailma(16); nõuab meetmeid, mis parandaksid nende koolitust ja kogemusi, sh piiriülese õpipoisiõppe, ametipraktika ja internatuuri ees praegu seisvate takistuste kõrvaldamist; soovib näha täiendavaid edusamme kvalifikatsioonide ja oskuste vastastikuse tunnustamise ning riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide, eriti pensionisüsteemide tõhustatud kooskõlastamise suunas ning märkimisväärsete investeeringute tegemise jätkamist keeleõppesse juba varasest east;

68.  kutsub liikmesriike üles riikide noortegarantii strateegiate olulise osana jätkama mõjusate avalike tööhõivetalituste reformimise ja arendamise protsessi, et tõhustada noortega seotud tegevust ja käsitusi; rõhutab vajadust juurutada EURESi reformid, et viia tööotsijad ja töökoha vahetajad hõlpsalt kokku olemasolevate vabade töökohtadega, tõsta teadlikkust EURESist, sh selle nõustamisvõrgustikust, ning suurendada selle nähtavust ja kättesaadavust karjäärinõustamissüsteemina, mis aitab tudengitel saada olemasolevatest töövõimalustest rohkem teadlikumaks; toonitab vajadust tugevama kooskõlastamise järele EURESi ning muude kodanikele ja ettevõtjatele mõeldud portaalide ja teenuste vahel (näiteks „Minu esimene EURESi abil saadud töö”, Europe Directi teabepunktid või Euroopa VKE ettevõtlusvõrgustik), et saavutada pakutavate teenuste suurem tõhusus ja mõju; väljendab heameelt avalike tööhõivetalituste juhtide töö üle ja toetab selle institutsionaliseerimist;

69.  noorte rändevooge käsitlevate konkreetsete arvude puudumisel kutsub liikmesriike üles looma sellise liikumise uurimise, seire ja hindamise mehhanisme, mida oleks võimalik EURESisse üle kanda, et selle nähtusega paremini tegeleda;

70.  rõhutab samuti, et on tähtis tõsta noorte inimeste teadlikkust avalike tööhõivetalituste raames pakutava nõustamise kasutamise suhtes, tugevdada partnerlust koolide ja ülikoolide vahel ning teha tööd selle nimel, et saavutada parem integreeritus EURESi võrgustikuga;

71.  kutsub liikmesriike üles tunnustama vabaharidust ja mitteformaalset õpet ning haridust ja omandatud pädevusi koos muude kutsealaste kogemustega, et väärtustada oskusi, et noored saaksid tööturule edukaks sisenemiseks vastavalt nõudmistele paremini tõendada oma haridust ja pädevust;

72.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama kvalifikatsioonide tunnustamises liidu piires läbipaistvust ja ühtlustamist, eeskätt Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi, Europassi ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku abil, et täielikult rakendada nõukogu soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe tõendamise kohta ning eelkõige selleks, et tagada mitteformaalse ja informaalse õppe piiriülene tunnustamine; rõhutab, kui tähtis on nende algatuste õigeaegne rakendamine ja rakendamise kohta aruandmine;

73.  rõhutab, et tuleb tegeleda nn ajude raiskamise probleemiga, sest kui kõrgelt kvalifitseeritud ja oskustega noored töötavad kohtadel, kus nad ei saa oma potentsiaali kasutada, siis tähendab see nende tegelike oskuste ja kvalifikatsiooni kasutamata jätmist, mis samal ajal avaldab neile sotsiaalses ja psühholoogilises mõttes negatiivset mõju;

74.  tõdeb, et piiriülene tööjõu liikuvus võib osaliselt olla tõhus lahendus tööjõu nõudluse ja pakkumise kokkuviimiseks kogu liidus; palub liikmesriikidel samal ajal võtta kõik vajalikud meetmed, et ära hoida nn ajude äravoolu nähtust, ja kasutada selleks jätkusuutlikke meetmeid, mis tagavad tööhõivevõimalused suurte oskustega töötajatele nende oma liikmesriigis või piirkonnas;

75.  näeb haridusest tööellu üleminekut üliolulise hetkena noore elus; rõhutab turvalist üleminekut soodustavate meetmete tähtsust; kutsub seepärast liikmesriike üles arendama välja personaalse karjäärinõustamise teenuseid ning tugevdama individuaalsetele vajadustele kohandatud suunamis- ja nõustamismeetmeid ning vahendusteenuseid juba keskkooli esimestest aastatest peale, et võimaldada noortel teha oma tulevase hariduse või kutsekoolituse suhtes teadlikke otsuseid, ning looma mehhanismid tehtud tööpakkumiste jälgimiseks ning nende noorte edasise töölemineku edukuse määra hindamiseks;

76.  rõhutab vajadust ergutada kõiki teatud suurusega ettevõtjaid pakkuma duaalse koolitussüsteemi raames koolituskohti, välja arvatud juhul, kui ta on tõsistes majanduslikes raskustes, ning koolitatava koolituse lõppedes tööle võtma;

77.  palub liikmesriikidel tagada, et noored inimesed saavad soovi korral tõhusat abi karjääri valikul, oma õiguste tundmaõppimisel ja minimaalse sissetuleku teadasaamisel;

78.  palub liikmesriikidel tagada, et ülikooli õppekursused sisaldaksid tööotsimisoskuste arendamise baaskoolitust;

79.  on veendunud, et ELi haridussüsteemides tuleks edendada õiglaste ja võrdsete võimaluste põhimõtet; nõuab kõigi vajalike oskuste edendamist, et hõlbustada juurdepääsu elukestvale õppele, mis on teadmistepõhises ühiskonnas hädavajalik;

80.  toonitab, et kõiki noorte töötusega aktiivseks võitlemiseks investeeritud vahendeid tuleb kasutada tulemuslikult; kutsub liikmesriike üles käitama rakendatud tööhõivemeetmete järelevalve- ja hindamissüsteemi, mis peaks olema avalik ja kodanikele lihtsalt jälgitav, ning kõnealuste meetmete tulemuslikkuse kontrollimise süsteemi, et liikuda üha enam tõenditel põhineva poliitika suunas, mida saaks kasutada ka ELi tasandil; märgib seoses sellega, et tulemuse ja mõju näitajate ühise süsteemi loomine aitaks kaasa eri programmide raames saavutatud kvantitatiivse ja kvalitatiivse edu hindamisele;

81.  rõhutab, et noorteorganisatsioonidel peaks olema noorte tööpuudusega võitlemisele suunatud poliitika ja algatuste järelevalves ning vajaduse korral rakendamisel tunnustatud roll;

82.  rõhutab vajadust investeerida stabiilsete ja kvaliteetsete keskkonnasõbralike töökohtade loomisesse kui noortele inimväärse elu võimaldamise viisi; palub lisaks komisjonil ja liikmesriikidel võtta kasutusele kõik kättesaadavad rahalised vahendid, et stimuleerida investeeringuid eelkõige keskkonnasõbralikesse töökohtadesse, pidades silmas noorte tööpuuduse vastuvõetamatult kõrget taset;

83.  on seisukohal, et vaja on köitvamaid õpetamisstrateegiaid ja nende paremat piirkondlikku rakendamist ning piirkondade ja liikmesriikide vahel kogemuste ja parimate tavade vahetamise platvormide võrgustiku loomist, milles võetaks arvesse erinevaid olukordi ja mis võimaldaksid paindlikkust kooskõlas iga piirkonna erivajaduste ja -omadustega ning milles määrataks kindlaks iga piirkonna arengu jaoks esmatähtsad valdkonnad;

84.  kutsub liikmesriike üles võtma soolise ebavõrdsuse vähendamiseks meetmeid, mille puhul on võimalik võtta arvesse kaitsetumaid ühiskonnarühmi, sealhulgas puudega inimesi, sisserännanuid ja üksikemasid;

85.  kutsub liikmesriike üles kohaldama poliitikameetmeid, mis suurendaksid naiste osakaalu sektorites ja erialadel, kus nad on alaesindatud, näiteks teaduse ja tehnoloogia valdkonnas (2009. aastal oli ELi teadurite seas ainult 33 % naisi) ning majandus- ja finantssektoris, sest selline valik muudaks naised tööturul konkurentsivõimelisemaks;

86.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võitlema soolise segregatsiooni vastu nii hariduses kui ka tööturul, määrates kindlaks pideval järelevalvel põhinevad konkreetsed haridus- ja koolitusprogrammid, järgides komisjoni 28. novembri 2012. aasta teatises „Hariduse ümbermõtestamine”(COM(2012)0669) esitatud järeldusi, ühendades haridus- ja koolituspoliitika ja noortele naistele suunatud tööhõivepoliitika ning edendades naiste töölevõtmist arengu seisukohalt strateegilise tähtsusega sektoritesse ja luues selleks stiimuleid;

87.  kutsub liikmesriike üles edendama noorte naiste tööturule pääsu, võtma meetmeid, mis võimaldavad neil tööturule jääda ja keskenduda kvaliteetsetele töökohtadele ja tööalastele arenguvõimalustele, ning kaotama lõhed töökohtadele juurdepääsu, karjäärivõimaluste ja palkade vahel, mis on meeste ja naiste suhtele tööturul alati iseloomulikud olnud;

88.  on seisukohal, et naiste tööturule tagasipöördumise soodustamiseks on vaja mitmetahulist poliitikat, mis hõlmab elukestvat õpet ja võitlust ebakindlate töösuhete vastu ning edendab õigustega tööd ja naise soovil diferentseeritud töökorraldust, et naised ei peaks karjäärist loobuma või seda katkestama;

89.  kutsub liikmesriike üles töötama välja asjakohaseid poliitikaid, mis on täielikus kooskõlas ELi ja riigisiseste õigusaktidega, ning võtma konkreetseid meetmeid, muu hulgas tööst lähtuvate koolitus- ja tööhõiveprogrammide näol, et tagada noortele meestele ja naistele võrdsed võimalused saada tegelik töökogemus;

90.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja ja viima ellu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja järelevalve poliitikat, mis muudab töövahendusteenused ja sotsiaalsed tugiteenused töötute kodanike jaoks kättesaadavaks;

91.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 29. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0224. (3) O-000106/2012; B7-0113/2012. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0016. (5) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 9. (6) Eurofound (2012), NEETs: young people not in employment, education or training: characteristics, costs and policy responses in Europe, Publications Office of the European Union, Luxembourg. (7) Eurofound (2012), Effectiveness of policy measures to increase the employment participation of young people, Publications Office of the European Union, Luxembourg. (8) Eurofound (2011), Helping young workers during the crisis: contributions by social partners and public authorities, Publications Office of the European Union, Luxembourg. (9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0092. (10) Eurofound (2012), Recent policy developments related to those not in employment, education and training (NEETs), Publications Office of the European Union, Luxembourg (http://www.eurofound.europa.eu/docs/erm/tn1109042s/tn1109042s.pdf). (11) Eurofound (2013), Active inclusion of young people with disabilities or health problems, Publications Office of the European Union, Luxembourg (http://www.eurofound.europa.eu/publications/htmlfiles/ef1226.htm). (12) Eurofound (2012), ‘NEETs – Young people not in employment, education or training: Characteristics, costs and policy responses in Europe’. Publications Office of the European Union, Luxembourg. (13) Austria töö-, sotsiaalküsimuste ja tarbijakaitse ministeerium, jaanuar 2012. (14) http://europa.eu/rapid/press-release_IP-12-380_en.htm?locale=fr (15) COM(2012)0728. (16) Selliste algatustega nagu MobiPro programm.

Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta resolutsioon teenuste siseturu olukorra ülevaate ja edasiste sammude kohta (2012/2144(INI))

P7_TA(2013)0366 A7-0273/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 9, 49 ja 56,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Teenuste direktiivi rakendamine – Teenindussektori majanduskasvu edendamise partnerlus 2012–2015” (COM(2012)0261) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente,

–  võttes arvesse komisjoni uuringut „The Economic Impact of the Services Directive: a first assessment following implementation” („Teenuste direktiivi majanduslik mõju – rakendamisjärgne esimene hinnang”) (Economic Papers nr 456),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse teenusteturu toimivuse parandamine, tuginedes teenuste direktiiviga ette nähtud vastastikuse hindamise tulemustele” (COM(2011)0020) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SEC(2011)0102) teenuste direktiiviga ette nähtud vastastikuse hindamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt II – Üheskoos uue majanduskasvu eest” (COM(2012)0573),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu parem juhtimine” (COM(2012)0259),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt – Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks“ (COM(2011)0206),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt” (COM(2010)0608),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14.–15. märtsi 2013. aasta järeldusi Euroopa poliitikameetmete panuse kohta majanduskasvu ja tööhõivesse,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28.–29. juuni 2012. aasta järeldusi majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 10. märtsi 2011. aasta järeldusi „Ühtse teenusteturu parem toimimine – teenuste direktiiviga ette nähtud vastastikune hindamine”,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul(1),

–  võttes arvesse oma 7. veebruari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ühtse turu juhtimise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni Euroopa kodanike ja ettevõtete 20 peamise ühisturu toimimisega seotud mureküsimuse kohta(3),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni teenuste direktiiviga ette nähtud vastastikuse hindamise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni juhtimise ja partnerluse kohta ühtsel turul(5),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2011. aasta resolutsiooni tõhusama ja õiglasema jaekaubandusturu kohta(6),

–  võttes arvesse oma 15. veebruari 2011. aasta resolutsiooni teenuste direktiivi 2006/123/EÜ rakendamise kohta(7),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0273/2013),

A.  arvestades, et ühtne turg on Euroopa ülesehitamise nurgakivi ning selle tõhus toimimine on äärmiselt oluline ELi poliitika asjakohaseks teostamiseks ning see on majanduse taastamise alus;

B.  arvestades, et teenuste sektor moodustab rohkem kui 65% ELi sisemajanduse koguproduktist ja kogu tööhõivest ning on ELi majanduse tugisammas; arvestades, et teenuste direktiiviga hõlmatud teenused moodustavad 45% ELi SKPst;

C.  arvestades, et direktiivi täielik rakendamine parandab oluliselt teenuste ühtse turu toimivust, edendades eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu turule, laiendades tarbijate valikuvõimalusi ning toetades samal ajal konkurentsivõime tugevdamist, majanduskasvu ja tööhõivet Euroopa Liidus;

D.  arvestades, et nii Euroopa tööstusel, Euroopa ettevõtjatel (eeskätt VKEdel) kui ka tarbijatel on vaja toimivamat, tõhusamat ja konkurentsivõimelisemat teenuseturgu;

E.  arvestades, et teenuste direktiiv on alates selle vastuvõtmisest 2006. aastal toonud otsest kasu, soodustades nii ettevõtjate kui ka tarbijate juurdepääsu turule, aga puuduste tõttu direktiivi kohaldamisel ei ole veel saavutatud kõiki oodatud tulemusi;

F.  arvestades, et direktiivi ebaühtlane tõlgendamine ja ebapiisav rakendamine takistavad ikka veel teenuste vaba piiriülest liikumist;

G.  arvestades, et ettevõtjad, eriti VKEd, peavad jätkuvalt täitma suurel hulgal haldus- ja bürokraatianõudeid, mis on raske koorem, mis lisandub raskustele laenu saamisel;

H.  arvestades, et teenuste direktiivi rakendamise väsimuse ohu ettekäändel ei tohi me vähendada jõupingutusi direktiivi täieliku potentsiaali ärakasutamiseks;

I.  arvestades, et käes on aeg tegutseda, kuna suureneva töötuse ja valitsemissektori eelarveseisundi halvenemise olukorras on teenindussektor rohkem kui kunagi varem konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade looja, mida ei saa kasutamata jätta;

Teenuste kasutamata potentsiaal majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks

1.  toonitab, et mittevajalik ja ebaproportsionaalne halduskoormus, diskrimineerivad tavad ja põhjendamatud piirangud kogu ELis teenuste osutamisele kärbivad tähtsat kasvupotentsiaali, aeglustavad töökohtade loomist ning vähendavad ettevõtjate ärivõimalusi;

2.  rõhutab, et kui liikmesriigid oleksid valmis rakendama teenuste direktiivi õigesti ja täiel määral ning kaotama põhjendamatud piirangud, oleks komisjoni ambitsioonika hinnangu kohaselt ELi majanduslik kasu 5–10 aasta pärast kuni 2,6% SKPst;

3.  täheldab, et komisjon peab suunama oma pingutused sellesse teenuste valdkonda, millel on suur majanduslik osatähtsus ja keskmisest kõrgem arengupotentsiaal (näiteks äriteenused, ehitus, turismiteenused ja jaekaubandus), et saavutada kiiresti majanduskasvu ja tööhõive seisukohast konkreetseid tulemusi;

4.  rõhutab, et kehtivate eeskirjade tõhus jõustamine on arukas ja kiire viis majanduskasvule kaasa aitamiseks ilma avaliku sektori kulutusteta; toonitab, et direktiivi praktiline rakendamine on äärmiselt vajalik kasutamata potentsiaali realiseerimiseks ning Euroopa tasakaalustatud ja jätkusuutliku sotsiaalse turumajanduse mudeli toetamiseks;

5.  rõhutab, kui oluline on välja töötada paremad ühtse turu tulemusnäitajad ettevõtjate ja tarbijate tegeliku kogemuse ning ootuste põhjal, et suurendada funktsionaalsust ja nende teadmisi eri õiguste kohta, millele saab tugineda, et tagada juurdepääs teenuste ühtsele turule;

6.  väljendab heameelt digitaalse ühtse turu arengu üle ja uute teenuste vormide üle, nagu digitaal- ja mobiilteenused ning segatoodete/segateenuste paketid; rõhutab vajadust rakendada direktiivi täielikult ja nõuetekohaselt ning tulevikku suunatult, et soodustada innovatsiooni;

7.  ergutab teenuste siseturu järkjärgulist avamist ka hoolekandesektoris, pidades kinni teenuste direktiivi sätetest;

8.  tuletab meelde, et teenuste direktiiv ei sunni teenuseid liberaliseerima, vaid sillutab teed sellele, et nii ettevõtjad kui ka tarbijad mõistaksid meie ühtse turu täielikku potentsiaali konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse raames;

9.  tunneb heameelt komisjoni teatise üle teenuste direktiivi rakendamise kohta „Partnerlus teenuste uueks arenguks 2012–2015” (COM(2012)0261), mis vastab direktiivi artiklis 41 sätestatud aruandluskohustusele; kordab vajadust võtta arvesse teenuste direktiivi keskmise ja pikaajalise kestusega mõju tööhõivele ELis;

Vaba liikumisega seotud tõkked, piirid ja kohustused

10.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et on tuvastatud palju juhtumeid, kui liikmesriigid kasutavad ebakorrektselt olulise avaliku huviga seotud põhjuseid (teenuste direktiivi artikkel 15) ainsa eesmärgiga oma siseturgu kaitsta ja eelistada; on seisukohal, et olulise avaliku huviga seotud põhjuste kasutamine peaks olema alati objektiivselt põhjendatud ning täielikult proportsionaalne eesmärgiga ning kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga; rõhutab, et koormavad õigusliku vormi ja aktsionäridega seotud nõuded, territoriaalsed piirangud, majandusliku vajaduse testid ja kindlaksmääratud tariifid tekitavad põhjendamatuid takistusi ettevõtete tõhusale piiriülesele asutamisele ning kahjustavad teenuste siseturgu;

11.  peab kahetsusväärseks, et proportsionaalsust hinnatakse harvadel juhtudel; palub komisjonil täpsustada proportsionaalsuse kontseptsiooni ja anda liikmesriikidele praktilised suunised selle kohaldamiseks, toetudes olemasolevale Euroopa Kohtu kohtupraktikale;

12.  nõuab, et liikmesriigid kohaldaksid tulemuslikult ja täielikult teenuste osutamise vabaduse klauslit (teenuste direktiivi artikkel 16) ning kaotaksid regulatiivse topeltkoormuse;

13.   tuletab meelde, et seoses tegevustega, milleks antavate lubade arv võib olla piiratud loodusvarade või tehniliste võimaluste puuduse tõttu, sätestatakse teenuste direktiivis nõue tagada teenuseosutajale mitte ainult investeeringute tasuvus, vaid ka õiglane kasum rakendatud kapitalilt, piiramata või moonutamata sealjuures vaba konkurentsi;

14.  on mures suureneva arvu tarbijate teatatud diskrimineerimisjuhtumite pärast; nõuab, et liikmesriigid jõustaksid nõuetekohaselt ja täielikult teenuste direktiivi artikli 20 lõiget 2, ja palub ettevõtjatel hoiduda kodakondsuse või elukoha alusel diskrimineerivatest õigustamatutest tavadest; rõhutab siiski asjaolu, et igasugune kohustus müüa on vastuolus lepinguvabaduse aluspõhimõttega; väljendab seega heameelt komisjoni jätkuva töö üle diskrimineerimiskeelu juhendaruande väljatöötamisel, millega luuakse tarbijate ja ettevõtjate kasu õige tasakaal; väljendab heameelt Euroopa tarbijatekeskuste rolli üle täheldatud eeskirjade eiramise tuvastamisel ja lahendamisel;

Teenuste siseturu arukas juhtimine

15.  rõhutab, et teenuste siseturu sujuvaks toimimiseks on vaja selle koostoimet sektoripõhiste eeskirjadega, milleks võivad olla tarvilikud täiendavad load, mis toob kaasa kumulatiivsed kulud eelkõige ettevõtjatele; rõhutab, et see sõltub ka muude ELi õigusaktide kohaldamisest; kutsub seepärast liikmesriike üles rakendama teenuste siseturu suhtes integreeritud lähenemisviisi, et tagada tarbijatele ja ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, õiguskindlus;

16.  kutsub komisjoni üles tagama järjepidevust teenuste direktiivi raames läbiviidava vastastikuse hindamise ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi alusel toimuva hindamise vahel; rõhutab, et tuleb läbi viia hoolikas juhtumipõhine hindamine, mis hõlmab ka liikmesriikide esitatud põhjendusi, miks teatavad nõuded säilitatakse, et tuvastada konkreetsed valdkonnad, milles liikmesriigid reguleerivad ebaproportsionaalselt kutsetegevust või takistavad juurdepääsu teatavale kutsetegevusele; nõuab, et liikmesriigid kaotaksid sellised põhjendamatud nõuded;

17.  palub liikmesriikidel kasutada teenuste vaba liikumise lihtsustamiseks rohkem vastastikust tunnustamist valdkondades, kus ei kehti veel ühtlustatud eeskirjad;

18.  märgib, et riigistandardite mitmekesisus põhjustab killustumist ja ebakindlust; julgustab vabatahtlike Euroopa standardite väljatöötamist teenuste direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate teenuste kohta, et suurendada teenuste piiriülest võrreldavust ja kaubandust;

19.  on arvamusel, et Euroopa Komisjon ja Euroopa standardiorganisatsioonid peaksid tegema tihedat koostööd, et tagada vajaduse korral kasutatud mõistete ühtsus, et eeskirju kohaldataks kogu ELis ühetaoliselt;

20.  toonitab ühtlasi asjaolu, et ebapiisav piiriülene kindlustuskate teenuseosutajatele takistab oluliselt vaba liikumist; nõuab, et sidusrühmad leiaksid dialoogi teel lahendused;

21.  ergutab liikmesriike kasutama laialdasemalt siseturu infosüsteemi (IMI) direktiivi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, eeskätt teenuste piiriülese osutamise juhtudel, Euroopa tarbijakeskusi ning samuti SOLVITi võrgustikku, et aidata ettevõtjaid ja tarbijaid teineteisele vastukäivate eeskirjade ja mittejärgimise korral; rõhutab seepärast, kui tähtis on tagada liitunud partnerite juurdepääs SOLVITi võrgustikule tehnilisel tasemel;

22.  märgib, et ühtse turu töövahendid, sh SOLVIT, peaksid töötama paremini juhtumite lahendamiseks kuluva aja mõttes; rõhutab, kui tähtis on selles osas täiustada eesmärke ja tulemuslikkuse näitajaid; kiidab heaks komisjoni algatuse vaadata läbi SOLVITi õigusraamistik;

23.  nõuab, et liikmesriigid hakkaksid kasutama teise põlvkonna ühtseid kontaktpunkte, mis on täielikult toimivad, mitmekeelsed ja kasutajasõbralikud e-valitsuse portaalid; rõhutab, et neile on tähtis läheneda teenuseosutaja seisukohast ja hõlmata tervet majandustsüklit; on veendunud, et e-toimingud aitavad kaasa lihtsustamisele, vähendavad nõuete täitmise kulusid ja suurendavad õiguskindlust; palub liikmesriikidel tagada, et nende ühtsed kontaktpunktid oleksid täielikult koostalitlusvõimelised, ja tutvustada neid piiriüleselt, teavitades kõiki Euroopa kodanikke ja ettevõtjaid nende teenuste direktiivist tulenevatest õigustest ja võimalustest; palub lisaks komisjonil näha ette selged võrdluskriteeriumid ühtsete kontaktpunktide hindamiseks ja ka andmed nende kasutatavuse kohta ning teavitada tehtud edusammudest korrapäraselt parlamenti;

Parem jõustamine maksimaalse majandusliku mõju jaoks

24.  toonitab asjaolu, et nõuetekohase jõustamise korral on teenuste direktiiv andnud konkreetseid tulemusi töökohtade ja majanduskasvu valdkonnas; toetab seetõttu liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamist, sealhulgas uuenduslikke lahendusi piirialade pädevate asutuste vahel;

25.  märgib, et ebapiisava rakendamise mõju ulatus on „piiritu” ja seetõttu kannatavad kodanikud kogu ELis; rõhutab, et kõik liikmesriigid on üksteise ja liidu ees direktiivi tulemusliku jõustamise eest vastutavad ning neilt tuleb nõuda võrdselt oma kohustuste täitmist;

26.  palub komisjonil abistada liikmesriike põhiprobleemides, mis liikmesriigid on ELi ühtse turu õigusaktide rakendamisel ja kohaldamisel tuvastanud, kaasa arvatud selles, kuidas parandada õigusaktide ülevõtmist ja puudusi nende täitmisel ning saada kiiret ja tõhusat kohtulikku õiguskaitset;

27.  rõhutab, et üldeesmärgil majandustegevuse ergutamiseks peavad pädevad piirkondlikud ja kohalikud asutused võtma ka jagatud vastutuse direktiivi täieliku, kvalitatiivse ja nõuetekohase jõustamise eest; rõhutab sellega seoses, et oluline on vähendada halduskoormust;

28.  toetab igati komisjoni täisleppimatuse poliitikat põhjendamatute piirangute suhtes; ergutab komisjoni kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et tagada võrdsetel alustel koostöös liikmesriikidega kehtivate eeskirjade täielik ja nõuetekohane jõustamine; nõuab, et kohaldataks kiirendatud rikkumismenetlust ja viiakse see lõpule hiljemalt 18 kuu jooksul, kui avastatakse, et liikmesriigid kohaldavad direktiivi nõuetele mittevastavalt või puudulikult või rikuvad seda;

29.  kutsub komisjoni üles kasutama ühtse turu kuud võimalusena tutvustada ettevõtjatele teenuste ühtse turu kasulikke aspekte;

Läbipaistvuse ja vastutuse suurendamine

30.  palub komisjonil loetleda vastastikuste hindamiste tulemuste põhjal kõige koormavamad piirangud, teha ettepanek sihipäraste reformide kohta ning hoida kursis nõukogu ja parlamenti;

31.  innustab komisjoni pöörama iga-aastases majanduskasvu analüüsis ja ühtse turu integratsiooni hetkeseisu käsitlevates aruannetes erilist tähelepanu teenindussektorile ning lisama teenused riigipõhistesse soovitustesse; leiab, et komisjon ja nõukogu peaksid üksikasjalike riigipõhiste soovituste abil jätkuvalt innustama liikmesriike kavandama ja rakendama pikaajalise majanduskasvu poliitikat;

32.  kutsub liikmesriikide parlamente üles toetama aktiivselt direktiivi jõustamist ja kasutama oma volitusi, et kontrollida riigi ametiasutusi kõikidel tasanditel;

33.  nõuab, et sidusrühmad, ettevõtjad ja sotsiaalpartnerid täidaksid oma osa valitsustelt aruandluse nõudmisel, et elavdada Euroopa teenindussektorit ja luua stabiilseid töökohti;

34.  palub nõukogul ja selle eesistujariigil võtta teenuste siseturg regulaarselt konkurentsivõime nõukogu kohtumiste päevakorda; soovitab võtta uuesti kasutusele komisjoni nn vastavuskontrolliaruanded kui turulepääsu hõlbustamisel saavutatud edu mõõtmise vahendi;

35.  nõuab, et Euroopa Ülemkogu liikmed võtaksid täieliku poliitilise vastutuse hästi toimiva teenuste siseturu eest; kutsub Euroopa Ülemkogu eesistujat hoidma seda teemat Euroopa Ülemkogu päevakorras nii kaua kui vaja koos ühiselt kokku lepitud tegevuskavaga, sealhulgas konkreetsed võrdlusalused ja ajakava liikmesriikidele uue tõuke andmiseks teenuste direktiivi täiel määral rakendamiseks ja järelejäänud takistuste kaotamiseks;

o
o   o

36.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0054. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0395. (4) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 46. (5) ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 51. (6) ELT C 33 E, 5.2.2013, lk 9. (7) ELT C 188 E, 28.6.2012, lk 1.

Euroopa Parlamendi 11. septembri 2013. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi soovitustega nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele Euroopa Liidu ja Malaisia partnerlus- ja koostöölepingu üle peetavate läbirääkimiste kohta (2013/2052(INI))

P7_TA(2013)0367 A7-0235/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu 30. mai 1980. aasta määrust (EMÜ) nr 1440/80 koostöölepingu sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ning Indoneesia, Malaisia, Filipiinide, Singapuri ja Tai ehk Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni liikmesriikide vahel(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Malaisia partnerlus- ja koostöölepingu üle peetavaid läbirääkimisi, milleks nõukogu andis volitused 2004. aasta novembris ja mis algasid Brüsselis 2010. aasta oktoobris ELi ja Aasia kaheksanda tippkohtumisega (ASEM8) seoses,

–  võttes arvesse ELi ja Aasia üheksandat tippkohtumist (ASEM9) 5. ja 6. novembril 2012 Vientianes (Laoses),

–  võttes arvesse Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) tippkohtumist 18.–20. novembril 2012 Kambodžas,

–  võttes arvesse oma 15. veebruari 2007. aasta resolutsiooni komisjoni otsuste eelnõude kohta, millega kehtestatakse riiklikud strateegiadokumendid ja näidisprogrammid Malaisia, Brasiilia ja Pakistani kohta(2);

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2010. aasta resolutsiooni Malaisias peksukaristuse kasutamise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 21. jaanuari 2010. aasta resolutsiooni hiljutiste rünnakute kohta kristlike kogukondade vastu(4),

–  võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa uue kaubanduspoliitika kohta Euroopa 2020. aasta strateegia raames(5),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ühinemist Kagu-Aasia sõprus- ja koostöölepinguga 2012. aasta juulis(6),

–  võttes arvesse jätkuvaid läbirääkimisi ELi ja Malaisia vabakaubanduslepingu üle,

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ning Malaisia valitsuse vahelist teatavaid lennundusküsimusi käsitlevat lepingut, mis allkirjastati 2007. aastal(7),

–  võttes arvesse 2007. aastast alates Malaisiaga peetavaid läbirääkimisi vabatahtliku partnerluslepingu üle seoses metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskavaga,

–  võttes arvesse Malaisiat käsitlevat Euroopa Ühenduse strateegiadokumenti ajavahemikuks 2007–2013;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 90 lõiget 4 ja artiklit 48,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A7-0235/2013),

A.  arvestades, et Malaisia on ASEANi asutajaliige ja 2015. aastal organisatsiooni eesistuja; arvestades, et Malaisia on ELi tähtsuselt teine kaubanduspartner ASEANis;

B.  arvestades, et Malaisia on aktiivne liige järgmistes algatustes ja organisatsioonides: Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduskoostöö (APEC) foorum, Islami Koostöö Organisatsioon (OIC), mitteühinemisliikumine (NAM), Aasia Arengupank (ADB), ÜRO Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majandus- ja sotsiaalkomisjon (UNESCAP), Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majanduslikku ja sotsiaalset arengut edendav Colombo kava, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), Aasia-Euroopa kohtumine (ASEM) ning Brunei Darussalami, Indoneesia, Malaisia ja Filipiinide Ida-Aasia kasvupiirkond (BIMP-AGEA); arvestades, et Malaisia on lisaks olnud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige alates selle asutamisest 1995. aastal ning on muu hulgas arenguriikide G77, D-8, G15 ja ÜRO inimõiguste nõukogu (2010–2013) liige;

C.  arvestades, et 2010. aasta oktoobris ühines Malaisia Vaikse ookeani ülese partnerlusega (TPP), mis loodi 2005. aastal eesmärgiga sõlmida vabakaubandusleping, millel võib olla suur mõju ELi kaubanduspoliitikale; arvestades, et TPP läbirääkimistel toimus väga oluline pööre seoses Ameerika Ühendriikide ühinemisega 2008. aasta veebruaris, Mehhiko ühinemisega 2012. aasta juunis ning Kanada ühinemisega 2012. aasta oktoobris;

D.  arvestades, et Malaisia on sagedane osaline ÜRO ja muudel rahuvalvemissioonidel, muu hulgas Liibanonis, Ida-Timoris, Filipiinidel, Indoneesias, Pakistanis, Sierra Leones, Sudaanis, Lääne-Saharas, Nepalis ja Kosovos, ning ta on saatnud meditsiiniüksuse Afganistani;

E.  arvestades, et Malaisias on multikultuurne, mitmekeelne, mitmeusundiline ja paljurahvuseline ühiskond, kus enamuse moodustavad malai moslemid (bumiputra) ning vähemuses on indialased, hiinlased ja mitte-malai põliselanikud;

F.  arvestades, et 5. mail 2013. aastal toimusid Malaisias parlamendivalimised;

G.  arvestades, et Malaisia kui kiiresti areneva majandusega riik on rakendanud järjestikuseid sotsiaalmajanduslikke ümberkorraldusprogramme alates 1971. aasta uuest majanduspoliitikast, mille asemele tuli 1991. aastal riiklik arengupoliitika ning seejärel 2001. aastal riikliku visiooni poliitika „uue majandusmudeli” alusel, mis täidab Malaisia pikaajalist arengueesmärki saada 2020. aastaks arenenud riigiks („Visioon 2020”);

H.  arvestades, et Malaisia võttis 20. detsembril 2011 vastu rahumeelse kogunemise akti;

I.  arvestades, et ELi ja Malaisia koostööd naiste õiguste, laste õiguste, põlisrahvaste õiguste, rände, ajakirjandusvabaduse ning inimõiguste kaitsjate valdkonnas on tugevdanud regulaarsed kontaktid kodanikuühiskonna ja Malaisia inimõiguste komisjoniga (SUHAKAM); arvestades, et lisaks sellele arendab EL Malaisiaga järk-järgult koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valdkondades, nagu meresõidu turvalisus ja massihävitusrelvade leviku tõkestamine;

J.  arvestades, et suhete edendamiseks lõi Malaisia parlament 2010. aasta novembris Parlamentidevahelise Liidu Malaisia–ELi rühma, mille liikmed esindavad nii koalitsiooni kui ka opositsiooni;

1.  edastab nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele järgmised soovitused:

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos Euroopa Parlamendi soovitustega nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele ning Malaisia valitsusele ja parlamendile.

(1) EÜT L 144, 10.6.1980, lk 1. (2) ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 507. (3) ELT C 169 E, 15.6.2012, lk 132. (4) ELT C 305 E, 11.11.2010, lk 7. (5) ELT C 56 E, 26.2.2013, lk 87. (6) ELT L 154, 15.6.2012, lk 1. (7) ELT L 414, 30.12.2006, lk 85.