Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2013. aasta otsus, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimist demokraatliku vastutuse ja järelevalve teostamise praktilise korra kohta seoses EKP-le ühtse järelevalvemehhanismi raames antud ülesannete täitmisega (2013/2198(ACI))

P7_TA(2013)0404 A7-0302/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 12. septembri 2013. aasta kirja,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga institutsioonidevahelise kokkuleppe projekti demokraatliku vastutuse ja järelevalve teostamise praktilise korra kohta seoses EKP-le ühtse järelevalvemehhanismi raames antud ülesannete täitmisega,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 127 lõiget 6, artikli 284 lõike 3 teist lõiku ning artiklit 295,

–  võttes arvesse 12. septembri 2013. aastal vastu võetud seisukohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu määrus, millega Euroopa Keskpangale antakse eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga(1), ning majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja põhiseaduskomisjoni arvamust ettepaneku kohta võtta vastu nimetatud määrus(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi ja Euroopa Keskpanga presidendi 12. septembri 2013. aasta avaldust, mis koostati, kui Euroopa Parlamendis pandi hääletusele ettepanek võtta vastu määrus, millega anti Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga(3),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 127 lõiget 1 ja artikli 46 lõiget 1,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0302/2013),

1.  kiidab lisatud kokkuleppe sõlmimise heaks ja otsustab kokkuleppe sisu arvesse võttes lisada selle oma kodukorrale;

2.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos Euroopa Keskpanga presidendiga kokkuleppele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus koos selle lisaga nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale ja liikmesriikide parlamentidele.

LISA

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga institutsioonidevaheline kokkulepe demokraatliku vastutuse ja järelevalve teostamise praktilise korra kohta seoses EKP-le ühtse järelevalvemehhanismi raames antud ülesannete täitmisega

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub institutsioonidevahelise kokkuleppega, avaldatud 30. novembril 2013 ELT L 320, lk 1).

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0372. (2) A7-0392/2012 (raportöör Marianne Thyssen ja arvamuse koostaja Andrew Duff). (3) Vt kõnealust määrust käsitleva Euroopa Parlamendi 12. septembri 2013. aasta seadusandliku resolutsiooni lisa (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0372).

Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2013. aasta otsus parlamentidevaheliste delegatsioonide, parlamentaarsetes ühiskomisjonides osalevate delegatsioonide, parlamentaarsetes koostöökomisjonides ja mitmepoolsetes parlamentaarsetes assambleedes osalevate delegatsioonide ja nende liikmete arvu kohta (2013/2853(RSO))

P7_TA(2013)0405 B7-0431/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

–  võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta(1), 14. septembri 2009. aasta(2), 15. juuni 2010. aasta(3) ja 14. detsembri 2011. aasta(4) otsuseid parlamentidevaheliste delegatsioonide, parlamentaarsetes ühiskomisjonides osalevate delegatsioonide, parlamentaarsetes koostöökomisjonides osalevate delegatsioonide ja mitmepoolsete parlamentaarsete assambleede arvu ja nende liikmete arvu kohta;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 198,

1.  otsustab, tulenevalt Horvaatia ühinemisest Euroopa Liiduga, likvideerida delegatsiooni ELi–Horvaatia parlamentaarses ühiskomisjonis;

2.  otsustab muuta alltoodud parlamentidevaheliste delegatsioonide liikmete arvu järgmiselt:

delegatsioon Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro ning Kosovoga suhtlemiseks: 30 liiget;

delegatsioon Araabia poolsaare riikidega suhtlemiseks: 19 liiget;

delegatsioon Ameerika Ühendriikidega suhtlemiseks: 57 liiget;

delegatsioon Kanadaga suhtlemiseks: 21 liiget;

delegatsioon Kesk-Ameerika riikidega suhtlemiseks: 16 liiget;

delegatsioon Jaapaniga suhtlemiseks: 26 liiget;

delegatsioon Hiina Rahvavabariigiga suhtlemiseks: 42 liiget;

delegatsioon Indiaga suhtlemiseks: 29 liiget;

delegatsioon Kagu-Aasia riikide ja Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsiooniga (ASEAN) suhtlemiseks: 25 liiget;

delegatsioon Austraalia ja Uus-Meremaaga suhtlemiseks: 19 liiget;

delegatsioon Lõuna-Aafrika Vabariigiga suhtlemiseks: 21 liiget;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 212, 5.8.2010, lk 136. (2) ELT C 224, 19.8.2010, lk 36. (3) ELT C 236, 12.8.2011, lk 159. (4) ELT C 168, 14.6.2013, lk 132.

1.Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2013. aasta otsus Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (COM(2012)0436 – C7-0226/2012 – 2012/2169(DEC))

P7_TA(2013)0406 A7-0310/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2011. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2012)0436 – C7-0226/2012)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2011 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 kohaselt 2011. aasta kohta koostatud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4), mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2013. aasta otsust(5), millega lükati edasi otsuse tegemine 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning sellele lisatud resolutsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317–319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(6), eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(7), eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(8),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A7-0310/2013),

1.  ei anna heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2011. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2.Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2013. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (COM(2012)0436 – C7‑0226/2012 – 2012/2169(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarvet(9),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2011. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2012)0436 – C7-0226/2012)(10),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2011 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(11),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 kohaselt 2011. aasta kohta koostatud kontrollikoja kinnitavat avaldust(12), mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2013. aasta otsust(13), millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning sellele lisatud resolutsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317–319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(14), eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(15), eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(16),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A7-0310/2013),

A.  arvestades, et maksumaksjatel ja avalikkusel tervikuna on demokraatlikus ühiskonnas õigus olla informeeritud avaliku sektori tulude kasutamisest(17);

B.  arvestades, et kodanikel on õigus teada, kuidas nende tasutavaid makse kulutatakse ning kuidas poliitilistele institutsioonidele usaldatud võimu kasutatakse;

C.  arvestades, et nõukogu kui liidu institutsioon peaks kandma liidu kodanike ees demokraatlikku vastutust, kuna ta saab vahendeid Euroopa Liidu üldeelarvest;

D.  arvestades, et Euroopa Parlament on ainus otse valitud liidu institutsioon ja ta vastutab Euroopa Liidu üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise eest;

1.  rõhutab Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud Euroopa Parlamendi rolli seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisega;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi toimimise lepingu artikli 335 kohaselt esindab iga institutsioon „liitu siiski oma haldusliku iseseisvuse alusel oma tegevusalaga seotud küsimustes” ning vastavalt sellele vastutab iga institutsioon finantsmääruse artiklit 55 arvesse võttes oma eelarve täitmise eest ise;

3.  märgib, et kodukorra artikli 77 kohaselt kohaldatakse „sätteid, mis reguleerivad Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel heakskiidu andmise menetlust [...] ka Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja organite, nagu nõukogu (kui täitevvõimuasutuse), Euroopa Liidu Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee eelarvete täitmise eest vastutavate isikute tegevusele eelarve täitmisel”;

Eelarveaasta 2011 kohta kontrollikoja kinnitavas avalduses sisalduv arvamus Euroopa Ülemkogu ja nõukogu kohta

4.  rõhutab, et 2011. aasta aruandesse lisas kontrollikoda tähelepanekud Euroopa Ülemkogu ja nõukogu hankemenetluste kohta, mis puudutasid puhastusteenuseid ning tööriietuse ja -jalanõude ostmist ja mille puhul tuvastati teatavaid puudusi valiku- ja hindamiskriteeriumide kohaldamisel;

5.  võtab teadmiseks nõukogu selgitused hankemenetluste puuduste kohta ja kinnituse, et nõukogu järgib täielikult finantsmääruse mõtet ja põhimõtteid;

6.  on nõus kontrollikoja soovitusega, et eelarvevahendite käsutajad peaksid asjakohaste kontrollide ja paremate juhiste abil parandama hankemenetluste ülesehitust, koordineerimist ja tulemuslikkust; soovitab hanke-eeskirju, mida kõik liidu institutsioonid peavad täitma, rangemini kohaldada;

7.  märgib, et nõukogu ei andnud täpsemat vastust kontrollikoja soovitusele hankemenetluste asjakohaste kontrollide ja paremate juhiste kohta;

Lahendamata küsimused

8.  peab kahetsusväärseks aastate 2007, 2008, 2009 ja 2010 eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustes esinenud probleeme, mis olid tingitud nõukogupoolse koostöö puudumisest; märgib, et Euroopa Parlament keeldus nõukogu peasekretäri tegevusele nõukogu 2009. ja 2010. aasta eelarve täitmisel heakskiitu andmast põhjustel, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi 10. mai 2011. aasta(18), 25. oktoobri 2011. aasta(19), 10. mai 2012. aasta(20) ja 23. oktoobri 2012. aasta(21) resolutsioonides;

9.  loodab, et edaspidi sisaldavad Euroopa Parlamendile nõukogu poolt esitatavad iga-aastased tegevusaruanded põhjalikku ülevaadet kõikidest inimressurssidest, mis on liigitatud kategooriate, palgaastmete, sugude, kodakondsuse ja tööalasel koolitusel osalemise kaupa, samuti nõukogu sisemisi eelarveotsuseid;

10.  rõhutab, et Euroopa Ülemkogu eelarve ja nõukogu eelarve tuleks üksteisest lahutada, et suurendada kummagi institutsiooni finantsjuhtimise läbipaistvust ja vastutust;

11.  kordab, et nõukogu peab esitama põhjaliku kirjaliku selgituse, milles on üksikasjalikult välja toodud hoone Résidence Palace ostmiseks kasutatud assigneeringute summa, eelarvepunktid, kust need assigneeringud võeti, seni tehtud osamaksed, tasumist ootavad osamaksed ja hoone kasutamise eesmärk;

12.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu keeldub endiselt Euroopa Parlamendi küsimustele vastamast;

13.  kordab, et Euroopa Parlament ootab endiselt nõukogu vastust küsimustele ja dokumentide saamise taotlusele, mida Euroopa Parlament väljendas oma 10. mai 2012. aasta resolutsioonis; palub nõukogu peasekretäril anda Euroopa Parlamendi eelarvekomisjonile põhjalikud kirjalikud vastused nendele küsimustele;

14.  nõuab, et nõukogu kulusid tuleb kontrollida samamoodi kui muude institutsioonide omi; on arvamusel, et sellise kontrolli põhielemendid on sätestatud Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis;

15.  väljendab aga heameelt selle üle, et nõukogu eesistuja võttis vastu Euroopa Parlamendi kutse osaleda 16. aprilli 2013. aasta täiskogu istungil 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportite arutelul; on rahul sellega, et eesistujariik oli valmis arendama viljakat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel;

16.  võtab teadmiseks eesistujariigi Iirimaa ettepaneku luua institutsioonidevaheline töörühm läbirääkimiste pidamiseks nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud võimalike lahenduste üle; ootab, et nõukogu eesistujariik Leedu teeks konkreetse ettepaneku;

Parlamendi õigus anda heakskiit eelarve täitmisele

17.  toonitab Euroopa Parlamendi õigust anda heakskiit eelarve täitmisele vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 317, 318 ja 319 kooskõlas praeguse tõlgenduse ja praktikaga, mille kohaselt tuleb heakskiit anda igale rubriigile eraldi, et säilitada läbipaistvus ja demokraatlik vastutus liidu maksumaksjate ees;

18.  tuletab meelde, et komisjon teatas oma 25. novembri 2011. aasta vastuses eelarvekontrollikomisjoni esimehe kirjale, et on soovitav, et Euroopa Parlament jätkaks heakskiidu andmist, edasilükkamist või heakskiidu andmisest keeldumist teiste institutsioonide, sh nõukogu eelarve täitmisele nagu siiani;

19.  on arvamusel, et igal juhul tuleb anda hinnang nõukogu kui liidu institutsiooni haldusele vaatlusalusel eelarveaastal, tagades sellega Euroopa Parlamendi õigused, veendudes eeskätt demokraatliku vastutuse olemasolus liidu kodanike ees;

20.  usub seetõttu, et teatavat edasiminekut võiks saavutada sellega, kui Euroopa Parlament ja nõukogu koostaksid ühiselt nimekirja dokumentidest, mida omavahel vahetada, et täita oma vastavaid ülesandeid eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsessis;

21.  on seisukohal, et rahuldav koostöö kahe institutsiooni vahel avatud ja ametliku arutelu vormis võib olla positiivne märk, mida edastada liidu kodanikele neil raskeil aegadel.

(1) ELT L 68, 15.3.2011. (2) ELT C 348, 14.11.2012, lk 1. (3) ELT C 344, 12.11.2012, lk 1. (4) ELT C 348, 14.11.2012, lk 130. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0126. (6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (7) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (8) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (9) ELT L 68, 15.3.2011. (10) ELT C 348, 14.11.2012, lk 1. (11) ELT C 344, 12.11.2012, lk 1. (12) ELT C 348, 14.11.2012, lk 130. (13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0126. (14) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (15) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (16) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (17) Euroopa Kohtu 20. mai 2003. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-465/00, C-138/01 ja C-139/01 Österreichischer Rundfunk ja teised (EKL 2003, lk I-4989, punkt 85). (18) ELT L 250, 27.9.2011, lk 25. (19) ELT L 313, 26.11.2011, lk 13. (20) ELT L 286, 17.10.2012, lk 23. (21) ELT L 350, 20.12.2012, lk 71.

Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv väikelaevade ja jetide kohta (COM(2011)0456 – C7-0212/2011 – 2011/0197(COD))

P7_TA(2013)0407 A7-0213/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0456),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0212/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 8. detsembri 2011. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 31. mai 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A7-0213/2012),

1.  võtab vastu esimese lugemise seisukoha alljärgnevas sõnastuses;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 9. oktoobril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/.../EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2013/53/EL) lõplikule kujule).

(1) ELT C 43, 15.2.2012, lk 30.

Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust [...] siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (COM(2011)0883 – C7-0512/2011 – 2011/0435(COD))

P7_TA(2013)0408 A7-0038/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0883),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 46, artikli 53 lõiget 1 ning artikleid 62 ja 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0512/2011),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, artiklit 46, artikli 53 lõiget 1 ja artiklit 62,

–  võttes arvesse Prantsusmaa Senati poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. aprilli 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 26. juuni 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A7-0038/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 9. oktoobril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/.../EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2013/55/EL) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus

Komisjon tagab artikli 57c lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning viib varakult läbi asjakohased ja läbipaistvad konsultatsioonid, eelkõige kõikide liikmesriikide pädevate asutuste ja organite, kutseühingute ja akadeemiliste asutuste ekspertidega ning juhul, kui see on asjakohane, sotsiaalpartnerite ekspertidega.

(1) ELT C 191, 29.6.2012, lk 103.

Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu allakirjutamise kohta (05835/2013 – C7-0112/2013 – 2012/0334(NLE))

P7_TA(2013)0409 A7-0290/2013

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05835/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu eelnõu (16913/2012),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0112/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust ning väliskomisjoni arvamust (A7-0290/2013),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Armeenia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise lepingu sõlmimise kohta (05859/2013 – C7-0113/2013 – 2012/0332(NLE))

P7_TA(2013)0410 A7-0289/2013

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05859/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Armeenia Vabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise lepingu eelnõu (05860/2013),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõikele 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0113/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust ning väliskomisjoni arvamust (A7-0289/2013),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Armeenia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2013. aasta resolutsioon ELi ja Hiina vaheliste läbirääkimiste kohta kahepoolse investeerimislepingu sõlmimiseks (2013/2674(RSP))

P7_TA(2013)0411 B7-0436/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6 ja 21,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 153, 191, 207 ja 218,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 12, 21, 28, 29, 31 ja 32,

–  võttes arvesse 25. juunil 2012. aastal vastu võetud ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava,

–  võttes arvesse 23. novembri 2001. aasta protokolli Hiina Rahvavabariigi ühinemise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooniga,

–  võttes arvesse oma 23. mai 2012. aasta resolutsiooni küsimuses, kas ELi ja Hiina vaheline kaubandus on tasakaalust väljas(1), ning välispoliitika peadirektoraadi 2011. aasta juuli aruannet kaubandus- ja majandussuhete kohta Hiinaga,

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete kohta(2),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi riiklike investeerimisfondide rahvusvahelise töörühma poolt 2008. aasta oktoobris vastu võetud üldiselt kokku lepitud põhimõtteid ja tavasid ehk nn Santiago põhimõtteid,

–  võttes arvesse 20. septembril 2012. aastal Brüsselis toimunud 13. ELi ja Hiina tippkohtumise ühisavaldust,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika. Kaubanduspoliitika – ELi 2020. aasta strateegia keskne teema” (COM(2010)0612) ning Euroopa Parlamendi 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa uue kaubanduspoliitika kohta Euroopa 2020. aasta strateegia raames(3),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2011. aasta resolutsiooni kaubandus- ja investeerimistõkete kohta(4),

–  võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa tulevase rahvusvahelise investeerimispoliitika kohta(5),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsioone ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes(6), inimõiguste, sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes(7) ning rahvusvahelise kaubanduspoliitika kohta kliimamuutusega kaasnevate nõudmiste taustal(8),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „EL – Hiina: Tihedam partnerlus, suurem vastutus” (COM(2006)0631) ja sellele lisatud dokumenti „Konkurents ja partnerlus. ELi ja Hiina vahelist kaubandust ja investeeringuid käsitlev dokument” (COM(2006)0632),

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2009. aasta resolutsiooni Euroopa VKEde rolli suurendamise kohta rahvusvahelises kaubanduses(9),

–  võttes arvesse oma hiljutist otsust, mille kohaselt peavad kaevandus- ja raietööstusettevõtted avalikustama valitsustele tehtavad maksed(10),

–  võttes arvesse 2012. aasta veebruaris Pekingis toimunud 14. ELi ja Hiina tippkohtumisel tehtud ELi ja Hiina ühist otsust algatada läbirääkimised kahepoolse investeerimislepingu üle,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et ELi ja Hiina vaheline kaubandus on viimase kolmekümne aasta jooksul kiiresti ja pidevalt kasvanud, jõudes haripunkti 2012. aastal, kui kaubanduse kogumaht ulatus 433,8 miljardi euroni, ning arvestades, et kahepoolse kaubanduse tasakaal on alates 1997. aastast olnud Hiina kasuks; arvestades, et see kaubanduse puudujääk ulatus 2012. aastal 146 miljardi euroni (2000. aastal oli see 49 miljardit eurot);

B.  arvestades, et ELi välisinvesteeringud Hiinas olid 2011. aastal 102 miljardit eurot ning Hiina välisinvesteeringud ELis olid samal aastal 15 miljardit eurot; arvestades, et Hiina välisinvesteeringud ELis olid ainuüksi 2006. aastal 3,5 miljardit eurot;

C.  arvestades, et Lissaboni lepinguga toodi välismaised otseinvesteeringud liidu ainupädevusse;

D.  arvestades, et 26 ELi liikmesriigil on kehtivad individuaalsed kahepoolsed investeerimislepingud Hiinaga; arvestades, et EL ei ole veel töötanud välja pikaajalist ja jätkusuutlikku tööstuspoliitikat, mis toetaks liidu aktiivseid ja passiivseid huvisid ELi uue välisinvesteeringute poliitika raamistikus;

E.  arvestades, et isegi kui Hiina tööjõukulud on kasvanud möödunud aastatel 10% võrra aastas, kuulub ta endiselt maailma esimese kolme investeerimisturu hulka;

F.  arvestades, et Hiina 12. viieaastases tegevuskavas ja Euroopa 2020. aasta strateegias väljendatud arengueesmärgid toovad välja suure arvu jagatud huvisid ning ühiseid probleeme; arvestades, et suurem integratsioon ja parem tehnoloogiavahetus ELi ja Hiina majanduse vahel võib luua koostoime ning tuua vastastikust kasu;

G.  arvestades, et era- ja riigiettevõtted peaksid saama kasu võrdsetest konkurentsitingimustest;

H.  arvestades, et see investeerimisleping on esimene, mille üle peab läbirääkimisi EL oma üldise pädevuse alusel, mille ta sai Lissaboni lepingu jõustumisega; arvestades, et sellise, turulepääsu hõlmava investeerimislepingu teemalised läbirääkimised võivad põhjustada nii suurt huvi kui ka võimalikke ühiskondlikke muresid ning seepärast tuleks neid läbi viia võimalikult läbipaistvalt, et võimaldada vajalikku parlamentaarset järelevalvet, täites seega ühe eeltingimuse, mille Euroopa Parlament kehtestas oma vajalikule nõustumisele läbirääkimiste tulemusega;

I.  arvestades, et investorid peavad järgima nii vastuvõtva riigi seadusi kui ka ELi ja Hiina sõlmitud mis tahes jõustunud lepingu sätteid, et kasutada täiel määral ära oma investeeringute parimat võimalikku kaitset;

J.  arvestades, et mõningate põhiliste rahvusvaheliselt tunnustatud sotsiaalsete ja tööõiguste ning keskkonnastandardite puudulik järgmine või järgimata jätmine Hiinas on üks ELi ja Hiina vaheliste kaubavoogude praeguse tasakaalustamatuse põhjuseid, mida sügavamad investeerimissuhted võivad veelgi süvendada, kui nende õiguste ja standardite järgimisel edusamme ei tehta; arvestades, et investeerimisleping ei tohiks seega mõjutada sotsiaalsete ja keskkonnastandardite edasist langemist Hiinas, vaid peaks vastupidi aitama eeltingimusena neid parandada ning tooma sel viisil kaasa tasakaalustatumad ja vastastikku kasulikud kaubandus- ja investeerimissuhted;

K.  arvestades, et investeerimisleping peaks samuti sisaldama investori kohustusi, sealhulgas seoses kinnipidamisega ametiühingute õigusest ja mis tahes muust tööõigusest, ning läbipaistvuse ja keskkonnakaitse põhimõtetest, mis on määratletud mõlema lepinguosalise õiguses, ning see tuleks sõlmida kooskõlas WTO eeskirjade ja muude asjakohaste rahvusvaheliste kokkulepete ja põhiliste konventsioonidega, mille osalised on allkirjastanud ja ratifitseerinud; arvestades, et investeerimislepingud ei peaks hõlmama investeeringuid konkreetselt loodud tsoonides, mis võimaldavad tööõigusest ja töönormidest ja muudest õigusnõuetest kõrvalehoidmist;

L.  arvestades, et sunnitöölaagrites, näiteks süsteemis “ümberharimine töö kaudu” (RTL) (mida üldiselt nimetatakse Laogaiks) toodetud kaubad, mida eksporditakse Euroopa Liitu, ei tohiks saada kasu selle kahepoolse investeerimislepingu raames tehtavatest investeeringutest;

M.  arvestades, et komisjon ja nõukogu on lubanud tagada, et ELi investeerimispoliitikas võetakse arvesse liidu välispoliitika põhimõtteid ja eesmärke, sealhulgas inimõigusi, ning on lubanud jõuda tulemuseni 2013. aastal;

N.  arvestades, et kuna investeerimisleping Hiinaga parandaks oluliselt ELi ja Hiina majandussuhteid, peaks see aitama uuendada ka ELi ja Hiina poliitilist dialoogi, täpsemalt sellistes küsimustes, nagu inimõigused – tõhusa ja tulemustele suunatud inimõigustealase dialoogi raames – ja õigusriik, et hoida kooskõlas strateegilise partnerluse vaimuga poliitilisi ja majanduslikke suhteid samaaegselt õigel teel;

O.  arvestades, et investorid ja investeeringud peaksid püüdma oma juhtimispõhimõtete ja tavade kaudu olla kooskõlas selle vastuvõtva riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi arengueesmärkidega, kus investeeringuobjekt asub;

1.  tunneb heameelt Euroopa Liidu ja Hiina majandussuhete tugevdamise üle; kutsub ELi ja Hiinat üles lähtuma partnerlusel, korrapärasel kõrgetasemelisel dialoogil ja vastastikusel kasul põhinevatest tasakaalustatud suhetest, mitte vaenulikust konkurentsist;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2001. aastal WTOga ühinenud Hiina peaks pöörama rohkem tähelepanu oma kaubanduse liberaliseerimisele ja oma turu avamisele, et tagada võrdsemad võimalused, ja kiirendama selliste kunstlike takistuste kõrvaldamist, millega ettevõtted Hiina turule minnes silmitsi seisavad;

3.  märgib, et Euroopa ettevõtjad taunivad Hiina turule pääsemist raskendavate arvukate tariifsete ja mittetariifsete tõkete olemasolu, näiteks välismaiste ettevõtjate diskrimineerimise teatavad vormid, tariifide struktuuri keerukus ja tehnilised kaubandustõkked;

4.  peab kiiduväärseks turulepääsu lülitamist läbirääkimismandaadi hulka; usub, et Hiina kinnitus turulepääsu läbirääkimistesse lisamise kohta peaks olema läbirääkimiste algatamise eeltingimus;

5.  rõhutab, et nii välismaised otseinvesteeringud kui ka portfelliinvesteeringud tuleb selgelt läbirääkimisprotsessi lülitada;

6.  võtab teadmiseks, et Hiina ettevõtted peavad Euroopa Liitu üldiselt stabiilseks investeerimiskeskkonnaks, kuid taunivad ELi säilinud ekspordisubsiidiumeid Euroopa põllumajandustoodetele ja teatavate kaubandustõkete olemasolu Euroopa turul, nagu tehnilised kaubandustõkked ja piirangud, mis on teatud liikmesriikides seatud kolmanda riigi investeeringute takistamiseks, ning kutsuvad üles eemaldama allesjäänud põhjendamatud takistused ning soodustama investeeringuid ELi liikmesriikidesse; tuletab siiski meelde, et Hiinas loodi hiljuti julgeoleku kontrollimehhanism välisinvesteeringute kontrollimiseks ning selliste mehhanismide kasutamisel nii ELis kui ka Hiinas võib olla seaduslik alus; juhib tähelepanu sellele, et ELil ja Hiinal võib olla legitiimseid julgeolekuprobleeme, millega saab põhjendada mõne sektori täielikku või osalist väljajätmist välisinvesteerimise valdkonnast ajutiselt või pikaajaliselt;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et välismaiste ettevõtete peamine lubatud ettevõtlusvorm Hiinas on ühisettevõte, mis on sageli seotud strateegilise tehnosiirdega, mis võib soodustada Hiina konkurentsivõime arengut Euroopa tööstuse kahjuks; on veendunud, et Hiina suurem avatus muude eeskirjade suhtes, mis võimaldavad välisinvestoritel tegevust alustada ja mis oleks seotud intellektuaalomandi õiguste, tööstusomandi, kaubamärkide ja toodete geograafiliste tähiste nõuetekohase kaitsega, on väga tähtis ja oleks kasulik mõlemale lepinguosalisele ning soodustaks Euroopa ja Hiina majanduse suuremat integratsiooni, mille aluseks on muu hulgas keskkonnahoidlikule tehnoloogiale ja innovatsioonile suunatud majandusliku koostöö strateegilisem käsitus;

8.  on veendunud, et intellektuaalomandi õiguste parem kaitse ja sellega seonduvate eeskirjade tõhus rakendamine Hiinas edendaks suuresti ELi ja muude välisinvestorite investeerimise, uute tehnoloogiliste võimaluste jagamise ja olemasoleva tehnoloogia ajakohastamise eesmärki selles riigis, eriti keskkonnasõbraliku tehnoloogia aspektist;

9.  tervitab Hiina ametiasutuste poolt alates Hiina ühinemisest WTOga tehtud jõupingutusi intellektuaalomandi õiguste austamise parandamiseks; taunib siiski jätkuvalt nende ebapiisavat kaitset ja avaldab kahetsust seoses Euroopa ettevõtjatele, eelkõige VKEdele kättesaadavate vahendite ebapiisavusega, mis võimaldaksid tõhusalt võidelda intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu;

10.  väljendab muret Hiina õigussüsteemi ebapiisava usaldusväärsuse üle, mis ei võimalda täita lepingujärgseid kohustusi, ning läbipaistvuse ja ühetaolisuse puudumise üle investeeringuid reguleeriva korra rakendamisel;

11.  nõuab tungivalt, et komisjon peaks läbirääkimisi ELi ja Hiina vahelise ambitsioonika ja tasakaalustatud investeerimislepingu sõlmimiseks, mille eesmärk on luua ELi investoritele Hiinas ja Hiina investoritele ELis parem keskkond, sealhulgas parem turulepääs, et suurendada vastastikust kapitali sissevoolu, ning tagada partnermajandustesse investeerivate era- ja riiklike ettevõtete juhtimise läbipaistvus; soovitab võtta viitedokumendina aluseks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) äriühingute juhtimise suunised; nõuab ka paremat õiguskaitset, et tagada aus konkurents avaliku ja erasektori osalejate vahel, vähendada korruptsiooni ja suurendada Hiina ettevõtluskliima õiguskindlust ja prognoositavust;

12.  rõhutab, kui oluline on luua kõnealuse lepinguga eeltingimused ausaks konkurentsiks ELi ja Hiina vahel; sel eesmärgil soovitab, et komisjon lepiks kokku tugevates ja siduvates läbipaistvust ja ausat konkurentsi käsitlevates sätetes, et võrdsed võimalused kehtiksid ka riigi omanduses olevate ettevõtete ja riiklike investeerimisfondide investeerimistavade suhtes;

13.  nõuab, et läbiräägitav leping hõlmaks nii turulepääsu kui ka investorite kaitset;

14.  rõhutab, et miski investeerimislepingus ei piira lepinguosaliste poliitilist tegutsemisruumi ega võimet võtta vastu õigusakte, et järgida õiguspäraseid ja põhjendatud riikliku poliitika eesmärke, püüdes samal ajal mitte muuta olematuks osaliste kohustustest lähtuvat kasu; rõhutab, et prioriteediks peab jääma õigusriigi põhimõtete tagamine kõikidele ELi ja Hiina investoritele ja kodanikele;

15.  palub komisjonil tagada riiklike investeerimisfondide täielik läbipaistvus;

16.  märgib, et kehtestada tuleks läbirääkimiste selge ajakava ning kaaluda mõistlikke ja mõttekaid üleminekuperioode;

17.  on seisukohal, et ELi investeerimisleping Hiinaga peaks tuginema liikmesriikide kogemustel põhinevatele parimatele tavadele, pakkuma rohkem sidusust ning sisaldama järgmisi standardeid:

18.  kinnitab, et läbirääkimiste eduka lõpetamise nimel peab kvaliteet alati kiirusest tähtsam olema;

19.  märgib, et investeeringute kaitsmise leping peaks sisaldama kaitstavate investeeringute ja investorite selgeid määratlusi ning et investeerimise puhtalt spekulatiivseid vorme ei tohiks kaitsta;

20.  nõuab, et leping oleks kooskõlas üldise teenuskaubanduse kokkuleppe (GATS) kohaste mitmepoolsete kohustustega, et täita majandusintegratsiooni lepingu kriteeriumid;

21.  tunneb heameelt asjaolu üle, et oodatav õiguskindluse suurenemine aitab VKEdel investeerida välismaale, ja rõhutab, et VKEde häält tuleb läbirääkimistel kuulda võtta (sealhulgas ELi uue Hiina VKE-de keskuse, ELi intellektuaalomandi õiguste VKEde kasutajatoe ja ELi Hiina kaubanduskoja kaasamise kaudu), et sõlmitava lepinguga edendataks nende VKEde rahvusvahelistumist, kes on valmis sisenema teise lepinguosalise turule;

22.  rõhutab, et lepingu sõlmimise eeltingimusena tuleks sätestada lepinguosaliste tugev pühendumus jätkusuutlikule ja kaasavale arengule investeerimise valdkonnas majanduslikus, sotsiaalses ja keskkonnaalases mõttes, et rajada ELi ja Hiina vahelised tasakaalustatumad kaubandus- ja investeerimissuhted, mis ei põhine valdavalt Hiina madalatel tööjõukuludel ja puudulikel keskkonnastandarditel;

23.  rõhutab, et ELi sõlmitavad investeerimislepingud ei tohi olla vastuolus põhiväärtustega, mida EL soovib oma välispoliitika kaudu edendada, ning ei tohi seega piirata riikliku sekkumise võimalust, eelkõige sel puhul, kui tegemist on riikliku poliitika eesmärkidega, näiteks sotsiaalsed ja keskkonnaalased kriteeriumid, võltsimisevastase võitlus, inimõigused, julgeolek, töötajate ja tarbijate õigused, rahvatervis ja ohutus, tööstuspoliitika ja kultuuriline mitmekesisus; nõuab, et lepingusse lisataks vastavad siduvad eriklauslid;

24.  nõuab, et sarnaselt muude ELi poolt sõlmitud kaubandusalaste kohustustega oleks avalike teenuste kaitse aluspõhimõtteks ka käesoleva lepingu raamistikus;

25.  rõhutab, et ELi ja Hiina investeerimislepingu edasine areng põhineb vastastikusel usaldusel ja WTO kohustuste täielikul järgimisel; taunib teatud kasvupotentsiaaliga sektorite, sealhulgas päikesepaneelide valdkonna suurt riiklikku subsideerimist, ning kutsub komisjoni üles tagama, et läbirääkimiste kiirendamiseks kõrvaldatakse täielikult sellise dumpingu ja subsideerimise kahjulik mõju;

26.  soovitab, et turulepääsuga seoses võivad mõlemad lepinguosalised rakendada asjakohaseid järkjärgulisi kasutuselevõtuperioode ja üleminekukorda teatavates sektorites, et muuta kergemaks nende täielik või osaline liberaliseerimine; võtab ka teadmiseks, et kumbki lepinguosaline ei tohi võtta kohustusi teatavates sektorites; kutsub sellega seoses jätma turulepääsu teemalisest läbirääkimistest välja kultuuri- ja audiovisuaalsisuga teenused vastavalt ELi aluslepingute vastavatele sätetele; rõhutab, et tegeleda tuleks sekkuva tööstuspoliitikaga, intellektuaalomandi õiguste ebapiisava kaitsega, ebaselgusega sisus ja eeskirjade kohaldamises ning muude mittetariifsete ja tehniliste kaubandustõketega;

27.  on seisukohal, et kuna Hiina turule on raske pääseda riigiettevõtete olulise rolli tõttu, peaks käesolev leping selleks, et olla tasakaalustatud, kujutama endast soodsat võimalust riigiettevõtete ja eraettevõtete vahel võrdsete konkurentsitingimuste kehtestamiseks;

28.  rõhutab, et lepingus on vaja tagada ELi õigus jätta Hiina investorid teatud strateegilistest sektoritest välja;

29.  rõhutab, et mitte miski käesolevas lepingus ei takista lepinguosalistel, sealhulgas Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel, määratleda ja rakendada poliitikat kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks ja kaitseks;

30.  rõhutab, et lepinguga tuleb edendada investeeringuid, mis on jätkusuutlikud, kaasavad ning keskkonnasõbralikud (eriti kaevandustööstuses) ja edendavad investeeringute objektiks olevates ettevõtetes kvaliteetseid töötingimusi;

31.  nõuab klausli lisamist, mille kohaselt investor annab võimalikule vastuvõtvale riigile üle asjakohase teabe, mida see osaline võib nõuda kõnealuse investeeringu kohta otsuste vastuvõtmiseks või lihtsalt statistilisel eesmärgil, ning teine lepinguosaline kaitseb avalikustamise eest mis tahes konfidentsiaalset äriteavet, mis võib kahjustada investori või investeeringu konkurentsivõimet;

32.  rõhutab vajadust kaasata tulevasse lepingusse Rahvusvahelise Valuutafondi egiidi all vastu võetud Santiago põhimõtetel põhinevad sätted riigiettevõtete ja riiklike investeerimisfondide läbipaistvuse ja juhtimise kohta, milles määratakse kindlaks riiklike investeerimisfondide juhtimise ja institutsioonilise struktuuriga ning nende investeerimisstrateegia läbipaistvusega seotud põhimõtted;

33.  kordab oma nõudmist tõhusa ettevõtja sotsiaalse vastutuse klausli järele kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega; kinnitab, et investorid peaksid kohaldama ILO kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta ning OECD juhtpõhimõtteid rahvusvahelistele ettevõtetele, samuti konkreetseid või valdkondlikke vastutustundlike tavade standardeid, kui need on olemas; nõuab siduvaid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid klausleid, mis oleksid osa täiemahulisest jätkusuutliku arengu peatükist, mille suhtes kohaldataks vaidluste lahendamise mehhanismi; kutsub mõlemat lepinguosalist rakendama jätkusuutlikku ja kaasavat investeerimisstrateegiat, mis peaks hõlmama ettevõtete sotsiaalse vastutuse klauslit koos konkreetsete suunistega investoritele, samuti tõhusat hindamismetoodikat ametiasutustele, kes jälgivad investeeringuid nende sotsiaalse ja keskkonnaalase mõju aspektist;

34.  rõhutab, et leping kohustab Hiina investoreid ELis järgima Euroopa sotsiaalseid standardeid ja sotsiaalse dialoogi alaseid nõudeid;

35.  rõhutab, et ELi ja Hiina kahepoolne investeerimisleping peab aitama kaasa nii jätkusuutlikule majanduskasvule kui ka töökohtade loomisele ning edendama koostoimet ja edasiviivat ülekanduvat mõju teiste piirkondlike kaubandus- ja investeerimislepingute vahel, millega EL või Hiina on ühinenud;

36.  kutsub komisjoni üles täiendama oma mõjuhinnangut ning hindama ka ELi ja Hiina investeerimislepingu mõju inimõigustele, nagu ta on lubanud teha ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku ja tegevuskava raames;

37.  on seisukohal, et leping peab sisaldama sätet, mille kohaselt kõik investorid peavad täiel määral järgima vastuvõtva lepinguosalise õigust kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ning kui see on asjakohane, siis riigiülesel tasandil, ning õigusriigi põhimõtet mittejärgivate investorite suhtes võib asjaomase jurisdiktsiooni kohtus algatada tsiviilhagi vastutuse tuvastamiseks seoses investeeringutega tehtud ebaseaduslike tegude ja otsuste eest, sealhulgas juhtudel, kui need teod või otsused põhjustavad märkimisväärset keskkonnakahju, isikukahju või inimohvreid;

38.  nõuab tungivalt, et kokkulepe sisaldaks klauslit, mis keelab nõrgendada sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid õigusakte, et meelitada ligi investeeringuid, ning et mõlemad lepinguosalised peavad need õigusaktid tõhusalt ellu viima püsiva või korduva tegevuse või tegevusest hoidumisega, et soodustada oma territooriumil investeeringute tekitamist, omandamist, laiendamist või säilitamist;

39.  nõuab, et ELi ja Hiina kahepoolne investeerimisleping vastaks ELi õigustikule, sealhulgas kehtivatele sotsiaal- ja keskkonnaalastele õigusaktidele, ning et mõlemad osalised peavad õigusaktid neis valdkondades tõhusalt ellu viima, et kõik käesoleva lepingu sätted soodustaksid mõlema poole territooriumil seaduslikku investeeringute tekitamist, omandamist, laiendamist või säilitamist ning edendaksid parimaid ettevõtlustavasid ja ausat ettevõtlust;

40.  rõhutab vajadust nõuda lepingus, et välisinvestorid järgiksid ELi andmekaitse standardeid;

41.  väljendab sügavat muret rahvusvahelistele vahekohtunikele antud õiguste pärast tõlgendada investorite kaitset käsitlevaid sätteid laialt, mis on kaasa toonud avaliku võimu poolse õigusjärgse reguleerimise välistamise; nõuab, et lepinguosaliste poolt vaidluste lahendamiseks määratud vahekohtunikud oleksid erapooletud ja sõltumatud ning et vahekohus teeks otsuseid vastavalt toimimisjuhendile, mis põhineb ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusõiguse Komisjoni (UNCITRAL) ja Rahvusvahelise Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuse (ICSID) eeskirjadel ning kõikidel muudel osaliste poolt tunnustatud ja aktsepteeritud rahvusvahelistel konventsioonidel ja standarditel;

42.  on seisukohal, et esmajärjekorras tuleb investeerimislepingusse lisada tõhusad riikidevaheliste ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismid, et ennetada ühest küljest tähtsusetute nõuete sattumist põhjendamatule kohtulikule arutamisele ning tagada teisest küljest, et kõikidel investoritel on juurdepääs õiglasele kohtulikule arutamisele, millele järgneb kõikide vahekohtu otsuste viivitamatu täitmine;

43.  on seisukohal, et lepingus tuleks sätestada riikidevaheliste vaidluste lahendamise kord ja investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismid, mis on osa piisavast õigusraamistikust ja mille suhtes kohaldatakse rangeid läbipaistvuskriteeriumeid;

44.  palub ELil ja Hiinal luua ühiselt varajase hoiatamise mehhanism, et neil oleks võimalus lahendada ennetavalt kõik kaubanduse või investeeringutega seotud tekkivad vaidlused võimalikult varajases etapis, rakendades kõiki asjakohaseid meetmeid, sealhulgas pehmet jõudu ja kaubandusdiplomaatiat;

45.  on lisaks seisukohal, et investeerimisleping peab hõlmama sätteid kohtuvälise vaidluse lahendamise kohta, et edendada kiiret, taskukohast ja rahumeelset vaidluste lahendamist lepinguosaliste vahel, kes otsustavad vabatahtlikult seda võimalust kasutada;

46.  teeb ettepaneku, et vaidluste lahendamise paindlikud mehhanismid, nagu vahendusmenetlus, oleksid lepingus täpselt määratletud, näiteks seoses kestuse, maksumuse ning lepinguosaliste poolt aktsepteeritud lahenduste rakendamisega;

47.  väljendab seisukohta, et pärast ELi–Hiina vahelise investeerimislepingu sõlmimist ja täielikku ratifitseerimist asendab see kooskõlas liidu õigusega kõik olemasolevad kahepoolsed investeerimislepingud ELi üksikute liikmesriikide ja Hiina vahel;

48.  soovitab avada läbirääkimised üksnes tingimusel, et Hiina riiginõukogu on andnud eelnevalt ametliku nõusoleku, et investeerimisleping hõlmab ka turulepääsu;

49.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 33. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0097. (3) ELT C 56 E, 26.2.2013, lk 87. (4) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 1. (5) ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 34. (6) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 101. (7) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 31. (8) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 94. (9) ELT C 67 E, 18.3.2010, lk 101. (10) Vastuvõetud tekstid, 12.6.2013, P7_TA(2013)0261 ja 0262.

Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2013. aasta resolutsioon ELi ja Taiwani kaubandussuhete kohta (2013/2675(RSP))

P7_TA(2013)0412 B7-0435/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 17. veebruari 2011. aasta resolutsiooni Euroopa 2020. aasta strateegia kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 5 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 7, kus sätestatakse vastavalt, et „suhetes maailmaga […] toetab liit […] rahvusvahelise õiguse ranget järgimist ja arendamist” ja et „liit tagab erinevate poliitikavaldkondade ja meetmete kooskõla”,

–  võttes arvesse oma 11. mai 2011. aasta resolutsiooni nõukogu 2009. aasta aruande kohta Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) peamiste aspektide ja põhivalikute kohta(2),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2012. aasta resolutsiooni nõukogu aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta(3),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete kohta(4),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes(5),

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2009. aasta resolutsiooni Euroopa VKEde rolli suurendamise kohta rahvusvahelises kaubanduses(6),

–  võttes arvesse oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni võltsimise mõju kohta rahvusvahelisele kaubandusele(7),

–  võttes arvesse oma 4. septembri 2008. aasta resolutsiooni teenuskaubanduse kohta(8),

–  võttes arvesse oma 20. mai 2008. aasta resolutsiooni tooraine ja toormaterjaliga kauplemise kohta(9),

–  võttes arvesse oma 19. veebruari 2008. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta turulepääsu tagamiseks Euroopa äriühingutele(10),

–  võttes arvesse oma 22. mai 2007. aasta resolutsiooni globaalse Euroopa ja konkurentsivõime välisaspektide kohta(11),

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2005. aasta resolutsiooni ELi ning Hiina ja Taiwani vaheliste suhete ning julgeoleku kohta Kaug-Idas(12),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika. Kaubanduspoliitika – ELi 2020. aasta strateegia keskne teema” (COM(2010)0612),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Globaalne Euroopa – konkurentsivõime maailmas. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (COM(2006)0567),

–  võttes arvesse 28. veebruaril 2013. aastal avaldatud komisjoni aruannet 2013. aasta kaubandus- ja investeerimistõkete kohta (COM(2013)0103),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust ELi ja Taiwani kaubandussuhete kohta (O‑000093/2013 – B7‑0509/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kehtestatud eeskirjadepõhine mitmepoolne kaubandussüsteem on kõige sobivam raamistik avatud ja õiglase kaubanduse saavutamiseks kogu maailmas; arvestades, et seejuures on siiski oluline mõista, et kahepoolsed lepingud on samuti osa rahvusvahelistes suhetes kasutatavatest ühisvahenditest;

B.  arvestades, et EL lähtub endiselt täiel määral kohustusest saavutada tasakaalustatud ja õiglane tulemus Doha arengukava osas, mida liit peab parimaks lähenemisviisiks, kuid peab sobivaks alternatiiviks ka samaaegselt teiste tööstusriikidega kahepoolsete kaubanduslepingute sõlmimist;

C.  arvestades, et ELi ja Taiwani kahepoolse kaubavahetuse maht on viimase kahekümne aasta jooksul kasvanud üle 12 korra ning see oli 2011. aastal rohkem kui 40 miljardi eurot;

D.  arvestades, et Taiwan on ELi jaoks suuruselt seitsmes kaubanduspartner Aasias ja 23. kaubanduspartner maailmas;

E.  arvestades, et 2010. aastal moodustasid ELi investeeringud 31,5% kõikidest Taiwani tehtud välismaiste otseinvesteeringute voogudest ja 21% välismaiste otseinvesteeringute mahust ning EL oli Taiwani suurim välisinvestor;

F.  arvestades, et praeguse seisuga on ELi ja Taiwani kaubandussuhetes tervikuna veel hulgaliselt arenguruumi;

G.  arvestades, et avatud ja õiglane kaubandus on võimas vahend majanduskasvu ja heaolu suurendamiseks ning et see põhineb iga majanduse suhtelistel eelistel ning suuremast majanduslikust integratsioonist ja teadmistepõhise majanduse uutest sisenditest tuleneval potentsiaalsel sünergial;

H.  arvestades, et kahe kaubanduspartneri vahelised tollimaksud on juba väga madalal tasemel; arvestades, et EL ja Taiwan peavad korrapärast struktureeritud dialoogi, kus käsitletakse ühist huvi pakkuvaid ja ühist muret valmistavaid kaubandus- ja investeerimisküsimusi; arvestades, et selle raames on moodustatud neli tehnilist töörühma, kes tegelevad intellektuaalomandi õiguste, tehniliste kaubandustõkete, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega ning ravimisektoriga;

I.  arvestades, et hoolimata suhteliselt madalatest tollimaksumääradest on ELi ja Taiwani kahepoolse kaubavahetuse maht väiksem kui suurema osa teiste ELi peamiste kaubanduspartnerite puhul;

J.  arvestades, et IKT valdkond on suure lisandväärtusega sektor ja majanduskasvu allikas nii ELile kui ka Taiwanile, eelkõige seoses nutitoodete ja -teenuste edasise arendamisega;

K.  arvestades, et EL ja Taiwan võivad veelgi süvendada oma majanduslikke sidemeid vastastikku tõeliselt kasulikul viisil, võttes arvesse ka sarnaseid ühiskonnaprobleeme;

L.  arvestades, et Taiwan on alates 2002. aastast Maailma Kaubandusorganisatsiooni täisliige, samuti on Taiwan APECi (Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduskoostöö) ja Aasia Arengupanga täisliige;

M.  arvestades, et Taiwani ühinemine 2009. aasta juulis WTO riigihankeid käsitleva kokkuleppega oli oluline ja positiivne samm, millest Taiwan saab kasu nii riigihankelepinguturgude vastastikuse avanemise kui ka siseriikliku turu tõhusama toimimise näol;

N.  arvestades, et Taiwan ja Hiina Rahvavabariik rakendavad konstruktiivset lähenemisviisi, mille raames on sõlmitud 19 lepingut, mille Taiwani nimel on allkirjastanud sihtasutus Straits Exchange Foundation ja Hiina Rahvavabariigi nimel on allkirjastanud ühing Association for Relations Across the Taiwan Straits; arvestades, et need lepingud hõlmavad majanduskoostöö raamlepingut ja intellektuaalomandi õigusi käsitlevat lepingut, mis allkirjastati 29. juunil 2010, samuti investeerimislepingu ja tollikoostöö lepingut, mis allkirjastati 9. augustil 2012;

O.  arvestades, et muud konstruktiivsed võimalused on toonud kaasa selle, et Taiwan on sõlminud 31 kahepoolset investeerimislepingut kolmandate riikidega, sealhulgas Jaapaniga 22. septembril 2011, ja majanduskoostöö lepingu Uus-Meremaaga 10. juulil 2013, ning taasalustas 10. märtsil 2013 kaubanduse ja investeerimise raamlepingut käsitlevaid kõnelusi USAga ja peab hetkel läbirääkimisi Korea Vabariigiga investeerimislepingu ning Singapuriga vabakaubanduslepingu sõlmimiseks;

P.  arvestades, et Taipei majandus- ja kultuuriesinduse büroo USAs ja Ameerika Instituut Taiwanis on jõudnud kokkuleppele rahvusvahelisi investeeringuid ja IKT teenuseid reguleerivaid põhimõtteid käsitlevate ühisavalduste osas; arvestades, et Taiwan on ka sõlminud laiaulatuslikud tulumaksukokkulepped 25 riigiga, sealhulgas 9 ELi liikmesriigiga;

Q.  arvestades, et tihedamad majandussidemed Taiwaniga ei ole mingil moel vastuolus ELi nn ühe Hiina poliitikaga, kuna nii Hiina kui ka Taiwan ühinesid 1991. aastal APECiga ning 2002. aastal WTOga;

1.  on seisukohal, et WTO raames toimiv mitmepoolne kaubandussüsteem on kindlasti kõige tõhusam raamistik avatud ja õiglase kaubanduse saavutamiseks kogu maailmas; on veendunud, et EL ja Taiwan peaksid aitama edendada mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi;

2.  on seisukohal, et samal ajal, kui EL teeb tööd majandussuhete edasiarendamiseks Hiinaga, peaks ta kaaluma võimalust teha sama Taiwaniga, et järjepidevalt toetada Taiwani demokraatlikku süsteemi ja ühiskondlikku pluralismi ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamist;

3.  on seetõttu arvamusel, et EL peaks positiivselt suhtuma Taiwani soovi alustada paralleelseid läbirääkimisi investeeringute kaitset ja turulepääsu käsitlevate kahepoolsete lepingute üle, et veelgi tugevdada investeeringute õiguskindlust ning suurendada investeerimisvoogude mahtu ja kvaliteeti;

4.  on veendunud, et otsus alustada nimetatud läbirääkimisi Taiwaniga peaks põhinema majanduslikel kaalutlustel ning seda ei tohiks siduda hinnanguga ELi ja Hiina Rahvavabariigi vahelistele suhetele;

5.  rõhutab asjaolu, et Euroopa Parlament pooldab Taiwaniga investeeringute kaitset ja turulepääsu käsitlevate lepingute sõlmimist, kuna see süvendaks ELi ja Taiwani praegusi majandussuhteid;

6.  on arvamusel, et investeeringute kaitset ja turulepääsu käsitlevatel ELi ja Taiwani vahelistel lepingutel on tõeline potentsiaal tuua kasu mõlema osapoole majandusele;

7.  märgib, et kõikides lepingutes tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta VKEsid ja parandada nende suutlikkust investeerida välisriikidesse;

8.  tuletab ka meelde, et ELil ja Taiwanil on juba hästi integreeritud majandussidemed, mõlemal osapoolel on üldiselt madalad tollimaksud ning peetakse struktureeritud dialoogi, mille raames kohtutakse regulaarselt, et lahendada kahepoolseid kaubandus- ja investeerimisküsimusi;

9.  rõhutab, et lepingus tuleks ette näha poolte kohustus toetada jätkusuutlikku ja kaasavat arengut investeerimise valdkonnas majanduslikus, sotsiaalses ja keskkonnaalases mõttes;

10.  rõhutab, et ELi sõlmitavates investeerimislepingutes tuleb säilitada riikliku sekkumise võimalus, eelkõige sel juhul, kui tegemist on riiklike poliitikaeesmärkidega, näiteks sotsiaal- ja keskkonnanormide, inimõiguste, julgeoleku, töötajate ja tarbijate õiguste, rahvatervise, ohutuse ja kultuurilise mitmekesisuse vallas; kutsub üles lisama lepingusse ka neid eesmärke puudutavad konkreetsed eriklauslid;

11.  soovitab, et seoses turulepääsuga oleks lepinguosalistel lubatud jätta liberaliseerimiskohustustest välja teavad valdkonnad, et kaitsta riiklikke strateegilisi huve;

12.  kordab oma nõudmist, et tuleb lisada tõhus ettevõtete sotsiaalse vastutuse klausel ja tõhusad sotsiaalsed ja keskkonnaalased klauslid;

13.  rõhutab, et lepinguga tuleb kohustada ELis tegutsevaid välisinvestoreid järgima ELi sotsiaalseid standardeid ja sotsiaaldialoogi;

14.  kutsub komisjoni üles alustama kõnelusi selliste lepingute sõlmimiseks ELi ja Taiwani vahel;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Taiwani valitsusele ja Taiwani Seadusandlikule Juäänile.

(1) ELT C 188 E, 28.6.2012, lk 42. (2) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 35. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0334. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0097. (5) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 31. (6) ELT C 67 E, 18.3.2010, lk 101. (7) ELT C 45 E, 23.2.2010, lk 47. (8) ELT C 295 E, 4.12.2009, lk 67. (9) ELT C 279 E, 19.11.2009, lk 5. (10) ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 16. (11) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 128. (12) ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 471.

Euroopa Parlamendi 9. oktoobril 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (COM(2012)0628 – C7-0367/2012 – 2012/0297(COD))(1)

P7_TA(2013)0413 A7-0277/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 (1)  Direktiiviga 2011/92/EL on ühtlustatud projektide keskkonnamõju hindamise põhimõtteid ja kehtestatud miinimumnõuded (hinnatava projekti liigi, arendaja peamiste kohustuste, hindamise sisu ning pädevate asutuste ja üldsuse osalemise kohta) ning sellega toetatakse keskkonna ja inimeste tervise kõrgetasemelist kaitset. (1)  Direktiiviga 2011/92/EL on ühtlustatud projektide keskkonnamõju hindamise põhimõtteid ja kehtestatud miinimumnõuded (hinnatava projekti liigi, arendaja peamiste kohustuste, hindamise sisu ning pädevate asutuste ja üldsuse osalemise kohta) ning sellega toetatakse keskkonna ja inimeste tervise kõrgetasemelist kaitset. Liikmesriikidel peaks olema lubatud keskkonna ja inimeste tervise kaitsmiseks kehtestada rangemad eeskirjad. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 (3)  Direktiivi 2011/92/EL on vaja muuta, et parandada keskkonnamõju hindamise menetluse kvaliteeti, ühtlustada menetluse erinevad etapid ning tugevdada sidusust ja sünergiat ELi muude õigusaktide ja meetmetega, samuti liikmesriikide väljatöötatud strateegiate ja meetmetega riikide pädevusse kuuluvates valdkondades. (3)  Direktiivi 2011/92/EL on vaja muuta, et parandada keskkonnamõju hindamise menetluse kvaliteeti, ühtlustada menetluse erinevad etapid, viia menetlus kooskõlla aruka reguleerimise põhimõtetega ning tugevdada sidusust ja sünergiat ELi muude õigusaktide ja meetmetega, samuti liikmesriikide väljatöötatud strateegiate ja meetmetega riikide pädevusse kuuluvates valdkondades. Direktiivi muutmise lõppeesmärk on selle parem rakendamine liikmesriikide tasandil. Paljudel juhtudel on liiga keerulised ning pikenenud haldusmenetlused tekitanud viivitusi ning lisariske keskkonna kaitsmisel. Sellega seoses peaks käesoleva direktiivi üheks eesmärgiks olema menetluste lihtsustamine ning ühtlustamine. Tuleb kaaluda ühtse kontaktpunkti rajamise asjakohasust, et saaks korraldada kooskõlastatud hindamis- või ühismenetlusi juhul, kui on tarvis läbi viia mitu keskkonnamõju hindamist, näiteks piiriüleste projektide puhul, ning et määratleda täpsemad kriteeriumid kohustuslike hindamiste jaoks. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 a (uus) (3 a)  Keskkonnakaitse ühtlustatud ja võrdseks kohaldamiseks kogu Euroopa Liidus peaks komisjon, kui aluslepingute kaitsja tagama, et direktiivi 2011/92/EL sätted oleksid täidetud nii kvalitatiivsest kui ka menetluslikust küljest, kaasa arvatud üldsusega konsulteerimist ja üldsuse osalemist reguleerivad sätted. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 b (uus) (3 b)  Võimaliku piiriülese keskkonnamõjuga projektide korral peaksid osalevad liikmesriigid asutama võrdse esindatuse alusel ühise kontaktasutuse, mis tegeleb menetluse kõigi etappidega. Projekti lõplikuks kinnitamiseks tuleks saada kõigi asjaomaste liikmesriikide nõusolek. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 c (uus) (3 c)  Läbivaadatud direktiiv 2011/92/EL peaks ka tagama keskkonnakaitse paranemise, ressursside tõhusama kasutamise ning jätkusuutliku majanduskasvu toetamise Euroopas. Selleks tuleb direktiivis ettenähtud menetlusi lihtsustada ja ühtlustada. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 (4)   Viimase kümne aasta jooksul on poliitika kujundamisel suurenenud selliste keskkonnaküsimuste tähtsus nagu ressursitõhusus, bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutused ja katastroofioht ning seepärast peaks neist hindamisel ja otsuste langetamisel saama olulise kaaluga elemendid, eelkõige taristuprojektide puhul. (4)   Viimase kümne aasta jooksul on poliitika kujundamisel suurenenud selliste keskkonnaküsimuste tähtsus nagu ressursitõhusus ja jätkusuutlikkus, bioloogilise mitmekesisuse kaitse, maakasutus, kliimamuutused ning loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud katastroofi oht. Seepärast peaks neist keskkonnale tõenäoliselt olulist mõju avaldavate riiklike või eraprojektide hindamisel ja otsuste langetamisel saama olulise kaaluga elemendid, eelkõige taristuprojektide puhul, ning kuna komisjon ei ole kehtestanud suuniseid direktiivi kohaldamise kohta ajaloo- ja kultuuripärandi säilitamise korral, esitab komisjon direktiivi 2011/92/EL paremaks rakendamiseks kriteeriumide ja näitajate loetelu, sealhulgas korral visuaalse mõju kohta. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 a (uus) (4 a)  Kõikide projektide korral keskkonnaalaste kriteeriumite ulatuslikuma arvessevõtmise nõudel võib olla ka ebasoodsaid tagajärgi, kui see nõue muudab menetluskorra keerukamaks ning pikendab iga etapi lubamist ja kinnitamist. See võib suurendada kulusid ja kujutada endast koguni ohtu keskkonnale, juhul kui taristuprojektide lõpuleviimine kestab väga kaua. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 b (uus) (4 b)  Taristuprojektide keskkonnaküsimuste käsitlemisel ei tohiks unustada asjaolu, et mis tahes projekt avaldab vältimatult mõju keskkonnale ja et keskenduda tuleks projekti kasulikkuse ja selle keskkonnamõju vahelise tasakaalu leidmisele. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 (5)   Komisjon võttis teatises „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” endale ülesande võtta direktiivi 2011/92/EL läbivaatamisel arvesse laiemaid ressursitõhususe alaseid kaalutlusi. (5)   Komisjon võttis teatises „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” endale ülesande võtta direktiivi 2011/92/EL läbivaatamisel arvesse laiemaid ressursitõhususe ja jätkusuutlikkuse alaseid kaalutlusi. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 (11)   Kultuuripärandi ja maastike kaitsmine ja edendamine, mis on lahutamatu osa kultuuride mitmekesisusest, mida liit peab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõike 4 kohaselt respekteerima ja edendama, võib toetuda mõistetele ja põhimõtetele, mis on esitatud asjaomastes Euroopa Nõukogu konventsioonides, eelkõige Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioonis, Euroopa maastikukonventsioonis ja raamkonventsioonis, mis käsitleb kultuuripärandi väärtust ühiskonnas. (11)   Kultuuripärandi ja maastike kaitsmine ja edendamine, mis on lahutamatu osa kultuuride mitmekesisusest, mida liit peab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõike 4 kohaselt respekteerima ja edendama, võib toetuda mõistetele ja põhimõtetele, mis on esitatud asjaomastes Euroopa Nõukogu konventsioonides, eelkõige Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioonis, Euroopa maastikukonventsioonis ja raamkonventsioonis, mis käsitleb kultuuripärandi väärtust ühiskonnas, ning UNESCO 1976. aasta rahvusvahelises soovituses ajalooliste piirkondade kaitse ja nende rolli kohta kaasajas. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 a (uus) (11 a)  Visuaalne mõju on peamine kriteerium, mille järgi ajaloolise- ja kultuuripärandi, loodusmaastike ja linnapiirkondade säilitamisel hinnatakse keskkonnamõju; see on veel üks tegur, mida tuleks rakendada hindamiste käigus. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 (12)   Direktiivi 2011/92/EL kohaldamisel tuleb tagada konkurentsil põhinev ettevõtluskeskkond eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, et toetada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu kooskõlas komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal – Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” seatud eesmärkidega. (12)   Direktiivi 2011/92/EL kohaldamisel tuleb tagada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv kooskõlas komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal – Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” seatud eesmärkidega. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 a (uus) (12 a)  Avaliku juurdepääsu ja läbipaistvuse tugevdamiseks tuleks igas liikmesriigis asutada keskne portaal, mis pakuks käesoleva direktiivi rakendamisega seoses elektrooniliselt ajakohast keskkonnainfot. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 b (uus) (12 b)  Selleks et vähendada halduskoormust, lihtsustada otsustusprotsessi ja vähendada projekti kulusid, tuleks astuda vajalikke samme kriteeriumite standardimise suunas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL) 1025/2012 Euroopa standardimise kohta, eesmärgiga toetada parimat võimalikku tehnoloogiat, parandada konkurentsivõimet ning vältida standardite erinevalt tõlgendamist. _______________ 1 ELT L 316, 14.11.2012, lk 12. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 c (uus) (12 c)  Pädevate haldusasutuste töö edasiseks lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks tuleks koostada suunavad kriteeriumid, milles võetakse arvesse majandus- ja tööstustegevuse eri valdkondade iseloomulikke omadusi. See peaks põhinema juhistel, mis on toodud nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) artiklis 61. _______________ 1EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 d (uus) (12 d)  Ajaloo- ja kultuuripärandi parimaks võimalikuks säilitamiseks peaksid komisjon ja/või liikmesriigid koostama suunavad kriteeriumid. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 (13)  Kogemus on näidanud, et tsiviilhädaolukorras võib direktiivi 2011/92/EL sätete järgimine olla kahjulik ning seetõttu tuleks kehtestada sätted, millega lubataks liikmesriikidel teatavas olukorras kõnealune direktiiv rakendamata jätta. (13)  Kogemus on näidanud, et selliste projektide korral, mille ainus eesmärk on tsiviilhädaolukorras reageerimine, võib direktiivi 2011/92/EL sätete järgimine olla eesmärgi suhtes kahjulik ning seetõttu tuleks kehtestada sätted, millega lubataks liikmesriikidel nimetatud eriolukorras kõnealune direktiiv rakendamata jätta. Sellega seoses peaks käesolev direktiiv arvesse võtma ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Espoo konventsiooni sätteid, mis piiriüleste projektide korral kohustavad osalevaid liikmesriike üksteist vastastikku teavitama ja üksteisega konsulteerima. Selliste piiriüleste projektide puhul peaks komisjon võtma endale vajaduse ja võimaluse korral suurema ennetava ja toetava rolli. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 a (uus) (13 a)  Direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõige 4, milles sätestatakse, et direktiivi ei kohaldata konkreetse siseriikliku õigusaktiga vastu võetud projektide suhtes, tekitab piiratud menetluslike tagatistega erandi ja võimaldab direktiivi rakendamisest olulisel määral kõrvale hiilida. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 b (uus) (13 b)  Kogemused on näidanud, et tuleb kehtestada üksikasjalikud eeskirjad ennetamaks huvide konflikti, mis võib tekkida keskkonnamõju hindamiseks esitatud projekti arendaja ja direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõike 2 punktis f osutatud pädevate asutuste vahel. Pädevad asutused ei tohi kattuda arendajaga ega olla mingil viisil sõltuvus- või alluvussuhtes või seotud arendajaga. Samadel põhjustel tuleb jälgida, et määratud asutus, näiteks direktiivis 2011/92/EL osutatud pädev asutus, ei saaks teostada nimetatud ülesannet keskkonnamõju hindamiseks esitatud projektides, mille arendaja on ta ise. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 c (uus) (13 c)  Projektide keskkonnamõju hindamise juures tuleb kinni pidada proportsionaalsuse põhimõttest. Nõuded, mis esitatakse projekti keskkonnamõju hindamisel, peavad olema proportsionaalsed projekti ulatuse ja etapiga. Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16 (16)   Kui pädev asutus määrab kindlaks, kas projektil on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju, peaks ta sõelumismenetluse tõhusaks kohaldamiseks tegema kindlaks kõige sobivamad kriteeriumid, mida arvesse võtta, ning kasutama muude ELi õigusaktide kohaselt tehtud hindamiste tulemusel saadud teavet. Sellega seoses on asjakohane täpsustada sõelumisotsuse sisu, eelkõige juhul, kui keskkonnamõju hindamist ei nõuta. (16)   Kui pädev asutus määrab kindlaks, kas projektil on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju, peab ta sõelumismenetluse tõhusaks ja läbipaistvaks kohaldamiseks selgelt ja rangelt kindlaks määrama kõige sobivamad kriteeriumid, mida arvesse võtta, ning kasutama muude ELi õigusaktide kohaselt tehtud hindamiste tulemusel saadud teavet. Sellega seoses on asjakohane täpsustada sõelumisotsuse sisu, eelkõige juhul, kui keskkonnamõju hindamist ei nõuta. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16 a (uus) (16 a)  Tarbetute jõupingutuste ja kulutuste vältimiseks peaksid II lisa kohased projektid sisaldama kavatsuste deklaratsiooni, mis ei ole kunagi pikem kui 30 lehekülge, ning projekti iseloomustust ja teavet sõelumisele kuuluva projekti teostamise koha kohta, mis kujutaks endast esialgset hinnangut projekti teostatavuse kohta. Sõelumine peaks olema avalik ja kajastama artiklis 3 sätestatud tegureid. See peaks näitama projekti olulist otsest ja kaudset mõju. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 (17)   Pädev asutus peaks kindlaks määrama, milline on keskkonnaaruande vormis esitatava keskkonnateabe ulatus ja üksikasjalikkuse aste (keskkonnamõju hindamise sisu määramine). Selleks et parandada hindamise kvaliteeti ja ühtlustada otsustusprotsessi, on vaja liidu tasandil täpsustada, millised on selle teabe kategooriad, mille sisu ja ulatuse peab pädev asutus kindlaks määrama. (17)   Pädev asutus peaks enda poolt kindlaks tehtud vajaduse või arendaja taotluse korral esitama arvamuse, milles on kindlaks määratud keskkonnaaruande vormis esitatava keskkonnateabe ulatus ja üksikasjalikkuse aste (keskkonnamõju hindamise sisu määramine). Selleks et parandada hindamise kvaliteeti, lihtsustada menetlusi ja ühtlustada otsustusprotsessi, on vaja liidu tasandil täpsustada, millised on selle teabe kategooriad, mille sisu ja ulatuse peab pädev asutus kindlaks määrama. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18 (18)  Projekti keskkonnaaruanne, mille arendaja peab esitama, peaks sisaldama kavandatava projektiga seotud mõistlike alternatiivide hindamist, sealhulgas seda, kuidas praegune keskkonnaseisund tõenäoliselt muutub, kui projekti ei rakendata (alusstsenaarium); sel viisil on võimalik parandada hindamismenetluse kvaliteeti ning võtta keskkonnaküsimusi arvesse projekti kavandamise varajases etapis. (18)  Projekti keskkonnaaruanne, mille arendaja peab esitama, peaks sisaldama kavandatava projektiga seotud mõistlike alternatiivide hindamist, sealhulgas seda, kuidas praegune keskkonnaseisund tõenäoliselt muutub, kui projekti ei rakendata (alusstsenaarium); sel viisil on võimalik parandada võrdleva hindamismenetluse kvaliteeti ning võtta keskkonnaküsimusi arvesse projekti kavandamise varajases etapis, et oleks võimalik langetada kõige jätkusuutlikum ja väikseima keskkonnamõjuga valik. Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 (19)  Tuleks võtta meetmeid, millega tagatakse, et direktiivi 2011/92/EL IV lisa kohased andmed, mis esitatakse keskkonnaaruannetes, oleksid täielikud ja piisavalt kvaliteetsed. Mitmekordse hindamise vältimiseks peaksid liikmesriigid võtma arvesse asjaolu, et keskkonnamõju hindamisi võidakse korraldada erinevatel tasanditel või erinevate vahenditega. (19)  Tuleks võtta meetmeid, millega tagatakse, et direktiivi 2011/92/EL IV lisa kohased andmed, mis esitatakse keskkonnaaruannetes, oleksid täielikud ja piisavalt kvaliteetsed. Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 a (uus) (19 a)  Tuleks tagada, et isikutel, kes hindavad keskkonnamõju aruandeid, oleks tänu oma kvalifikatsioonile ja kogemustele vajalik tehniline pädevus, et täita direktiivis 2011/92/EL sätestatud ülesanded teaduslikult objektiivselt ning arendajast ja pädevatest asutustest täiesti sõltumatult. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 (20)   Läbipaistvuse ja vastutustundlikkuse tagamiseks tuleks pädevalt asutuselt nõuda, et ta põhjendaks teatavale projektile teostusloa andmist ning märgiks ära, et ta on arvesse võtnud läbiviidud konsultatsioonide tulemusi ja asjaomast kogutud teavet. (20)   Läbipaistvuse ja vastutustundlikkuse tagamiseks tuleks pädevalt asutuselt nõuda, et ta põhjendaks igakülgselt ja üksikasjalikult teatavale projektile teostusloa andmist ning märgiks ära, et ta on arvesse võtnud asjaomase üldsusega läbiviidud konsultatsioonide tulemusi ja kogu asjaomast kogutud teavet. Kui nimetatud tingimus ei ole nõuetekohaselt täidetud, tuleb asjaomasele üldsusele tagada otsuse vastu kaebuse esitamise õigus. Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 (21)   Selleks et lähenemisviis oleks kõigis liikmesriikides ühtne ning et pärast leevendus- ja hüvitusmeetmete rakendamist ei oleks keskkonnamõju suurem kui esialgu prognoositi, on asjakohane kehtestada ühised miinimumnõuded projektiga kaasnevate ehitustööde ja hilisema käitamise olulise kahjuliku mõju seireks. Selline seire ei tohiks dubleerida või suurendada muude liidu õigusaktide kohaselt nõutud seiret. (21)   Selleks et lähenemisviis oleks kõigis liikmesriikides ühtne ning et pärast leevendus- ja hüvitusmeetmete rakendamist ei oleks keskkonnamõju suurem kui esialgu prognoositi, on asjakohane kehtestada ühised miinimumnõuded projekti teostamise ja hilisema käitamise olulise kahjuliku mõju seireks. Selline seire ei tohiks dubleerida või suurendada muude liidu õigusaktide kohaselt nõutud seiret. Kui seire tulemused näitavad ettenägematut negatiivset mõju, tuleb rakendada sobivaid parandusmeetmeid täiendavate leevendus- ja/või hüvitusmeetmete vormis. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22 (22)   Selleks et tõhustada otsuste langetamist ja suurendada õiguskindlust tuleks kehtestada tähtajad projekti keskkonnamõju hindamise erinevate etappide jaoks, võttes muu hulgas arvesse kavandatava projekti laadi, keerukust, asukohta ja mahtu. Sellised tähtajad ei tohiks mingil juhul kaasa tuua mööndusi eelkõige muudest ELi keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevate keskkonnakaitse kõrgete standardite järgmisel ning vähendada üldsuse tõhusat osalemist ja õiguskaitse kättesaadavust. (22)   Selleks et tõhustada otsuste langetamist ja suurendada õiguskindlust tuleks kehtestada mõistlikud ja prognoositavad tähtajad projekti keskkonnamõju hindamise erinevate etappide jaoks, võttes muu hulgas arvesse kavandatava projekti laadi, keerukust, asukohta ja mahtu. Sellised tähtajad ei tohiks mingil juhul kaasa tuua mööndusi eelkõige muudest ELi keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevate keskkonnakaitse kõrgete standardite järgmisel ning vähendada üldsuse tõhusat osalemist ja õiguskaitse kättesaadavust ning võimalikku tähtaegade pikendamist tuleks lubada üksnes erandjuhtudel. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22 a (uus) (22 a)  Liidu poolt ratifitseeritud ja liidu õigustikku üle võetud1 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Århusi konventsiooni (milles käsitletakse keskkonnateabele juurdepääsu, keskkonnaasjade üle otsustamises üldsuse osalemist ning neis asjus kohtu poole pöördumist) üks eesmärk on tagada üldsuse õigus osaleda keskkonnaasjade üle otsustamises. Seetõttu tuleks sellist osalemist, sealhulgas ühenduste, organisatsioonide ja rühmade – eelkõige valitsusväliste keskkonnakaitse organisatsioonide osavõttu jätkuvalt toetada. Lisaks sätestatakse Århusi konventsiooni artikli 9 lõikes 2 ja 4 juurdepääs kohtu- ja muudele menetlustele sellise otsuse, tegevuse või tegevusetuse materiaalse või protsessuaalse õiguspärasuse vaidlustamiseks, millesse on kaasatud üldsus. Tõhustada tuleb ka käesoleva direktiivi elemente seoses piiriüleste transpordiprojektidega, kasutades selleks olemasolevaid transpordikoridoride arendamise struktuure ja vahendeid võimaliku keskkonnamõju hindamiseks. ______________________ Nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsus 2005/370/EÜ (EÜT L 124, 17.5.2005, lk 1). Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23 a (uus) (23 a)  Toodangu piirväärtuse puhul, mis on nafta ja maagaasi puhul kindlaks määratud direktiivi 2011/92/EL I lisas, ei arvestata mittetraditsiooniliste süsivesinikuallikate päevatoodangu taseme eripära, mis sageli on väga erinev ja madal. Seepärast ei kuulu sellised süsivesinikke käsitlevad projektid nende keskkonnamõjule vaatamata kohustusliku mõjuhindamise alla. Tuginedes ettevaatuspõhimõttele, nagu nõutakse Euroopa Parlamendi 21. novembri 2012. aasta resolutsioonis kildagaasi ja põlevkiviõli ammutamise keskkonnamõju kohta, tuleks lisada mittetraditsioonilised süsivesinikuallikad (kildagaas ja põlevkiviõli, kinnisgaas, kivisöekihtides leiduv metaan), mis on määratletud nende geoloogiliste omaduste alusel, direktiivi 2011/92/EL I lisasse sõltumata ammutamiskogusest, selleks et nimetatud süsivesinikke käsitlevaid projekte saaks süstemaatiliselt esitada keskkonnamõju hindamiseks. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24 a (uus) (24 a)  Liikmesriigid ja muud projektide läbiviijad peaksid tagama, et piiriüleste projektide hindamised viiakse läbi tõhusalt ja ebavajalikke viivitusi vältides. Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 26 (26)  Valikutingimuste ja keskkonnaaruandes esitatava teabe kohandamiseks tehnika arengu ja asjaomaste tavadega peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2011/92/EL II.A, III ja IV lisa kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. (26)  Valikutingimuste ja keskkonnaaruandes esitatava teabe kohandamiseks tehnika arengu ja asjaomaste tavadega peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2011/92/EL II.A, III ja IV lisa kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 27 (27)  Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. välja jäetud Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt a a (uus) Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a – taane 2 a a)  lõike 2 punkti a teine taane asendatakse järgmisega: „ – muu sekkumine looduskeskkonda ja maastikku, kaasa arvatud maavarade teadusuuringud ja kaevandamine;” Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt a b (uus) Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 1 – lõige 2 – punkt c a b)  lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega: „ c) „teostusluba” – pädeva asutuse või pädevate asutuste otsus, mis annab arendajale õiguse alustada projekti teostamist.” Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 1 – lõige 2 b)  lõikele 2 lisatakse järgmine mõiste: b)  lõikele 2 lisatakse järgmised mõisted: Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g g)   „keskkonnamõju hindamine” – keskkonnaaruande koostamine, konsultatsioonide pidamine (sealhulgas asjaomase üldsuse ja keskkonnaasutustega), hindamine pädeva asutuse poolt, võttes teostusloa menetluses arvesse keskkonnaaruande ja konsultatsioonide tulemusi, ning otsuse kohta teabe esitamine vastavalt artiklitele 5–10.” g)   „keskkonnamõju hindamine” – keskkonnaaruande koostamine arendaja poolt, konsultatsioonide pidamine (k.a. asjaomase üldsuse ja keskkonnaasutustega), hindamine artikli 6 lõikes 1 osutatud pädeva asutuse või pädevate asutuste poolt, võttes arvesse keskkonnaaruannet, sealhulgas andmeid heidetest tuleneva saaste kohta, ja konsultatsioonide tulemusi teostusloa menetlemisel, ning otsuse kohta teabe esitamine vastavalt artiklitele 5–10. Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g b (uus) g b)  „piiriülene lõik” – lõik, mis tagab ühishuviprojekti jätkuvuse kahe lähima linnatranspordisõlme vahel kahe liikmesriigi või liikmesriigi ja naaberriigi vahelise piiri mõlemal poolel. Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g c (uus) g c)  „standard” – tehniline spetsifikatsioon, mille tunnustatud standardiorganisatsioon on korduvaks või pidevaks kasutuseks vastu võtnud, mille järgimine ei ole kohustuslik ja mis on kas: i)  „rahvusvaheline standard” – standard, mille on vastu võtnud rahvusvaheline standardiorganisatsioon; ii)  „Euroopa standard” – standard, mille on vastu võtnud mõni Euroopa standardiorganisatsioon; iii)  „harmoneeritud standard” – Euroopa standard, mis on vastu võetud komisjoni taotluse põhjal liidu ühtlustamise õigusaktide kohaldamiseks; iv)  „riiklik standard” – standard, mille on vastu võtnud riigi standardiorganisatsioon; Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g d (uus) g d)  „ajaloolise väärtusega kohad linnas” – osa tervikust, mis hõlmab looduslikku ja hoonestatud keskkonda ning nende elanike igapäevaelu kogemust. Selles laiemas ruumis, mida rikastavad vanad või hiljutised väärtused ja kus toimub pidev dünaamiline järjestikuste muutuste protsess, võib uut linnaruumi käsitleda keskkonnaalase tõendina selle arengus.” Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g e (uus) g e)  „parandusmeetmed” – täiendavad leevendus- ja/või hüvitusmeetmed, mida arendaja võib võtta selleks, et heastada prognoosimatu kahjulik mõju või projekti rakendamise käigus kindlakstehtud bioloogilise mitmekesisuse summaarne vähenemine, nt selline, mis võib tuleneda juba teostusloa saanud projekti ehitamise või käitamise mõju mittepiisavast leevendamisest; Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g f (uus) g f)  „visuaalse mõju hindamine” – ehitatud või loodusliku maastiku ning linnastunud alade välimuse või vaate muutus arendustegevuse tõttu, mis võib olla nii soodne (paranemine) kui ka ebasoodne (halvenemine). Visuaalse mõju hindamine hõlmab ka kaitse all olevate rajatiste või koha või maastiku traditsioonilises kujutises strateegilist rolli omavate ehitiste lammutustöid. Visuaalne mõju hõlmab ka geoloogilise topograafia ilmselget muutust ning teisi takistusi, nagu ehitised või seinad, mis piiravad loodusvaadet ja maastiku harmooniat. Visuaalset mõju hinnatakse suurel määral kvalitatiivsete otsuste alusel, mis puudutavad maastiku väärtustamist inimeste poolt, maastiku ja inimeste vahelist toimet ning väärtust, mida see asukohale annab (genius loci); Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g g (uus) g g)  „ühine menetlus” – ilma et see piiraks muude asjaomaste liidu õigusaktide sätete kohaldamist, viib pädev asutus ühise menetluse raames läbi ühe keskkonnamõju hindamise ning ühendab selles ühe või mitme ametiasutuse hindamised.” Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g h (uus) g h)  „lihtsustamine” – vormide ja haldusmenetluste vähendamine, ühismenetluste ja koordineerimisvahendite loomine, et mitme asutuse läbiviidud hindamised ühendada. Lihtsustamine hõlmab ka ühiste kriteeriumide loomist, aruannete esitamise tähtaegade lühendamist ning objektiivsete ja teaduslike hindamiste tugevdamist. Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt c Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 1 – lõige 3 c)  lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega: c)  lõige 3 asendatakse järgmisega: 3.   Liikmesriigid võivad – igal üksikjuhul eraldi ja kui siseriiklikes õigusaktides on nii sätestatud – otsustada mitte kohaldada käesolevat direktiivi sellistele projektidele, mille ainus eesmärk on riigikaitse või tsiviilhädaolukorras reageerimine, kui nad leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke kahjustada.” 3.   Liikmesriigid võivad – igal üksikjuhul eraldi ja kui siseriiklikes õigusaktides on nii sätestatud – otsustada mitte kohaldada käesolevat direktiivi sellistele projektidele, mille ainus eesmärk on riigikaitse, kui nad leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke kahjustada. Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt c Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 1 – lõige 4 4.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste projektide suhtes, mille üksikasjad võetakse vastu konkreetse siseriikliku õigusaktiga, eeldusel et käesoleva direktiivi eesmärgid, sealhulgas teabe andmine, saavutatakse seadusandliku tegevuse kaudu. Liikmesriigid teatavad iga kahe aasta tagant alates direktiivi XXX [OPOCE palun lisada kõnealuse direktiivi nr] artikli 2 lõikes 1 osutatud kuupäevast komisjonile igast kõnealuse sätte kohaldamise juhtumist. välja jäetud Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt c a (uus) Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 1 – lõige 4 a (uus) c a)  lisatakse järgmine lõige: „4 a. Liikmesriigid määravad pädeva(d) asutuse(d) ning tagavad nende täieliku sõltumatuse neile käesoleva direktiivi alusel antud ülesannete täitmisel. Pädev(ad) asutus(ed) määratakse nii, et välditakse mis tahes sõltuvust, seotust või alluvust omavahel või nende komponentide ja arendajaga. Vastavalt käesolevale direktiivile ei saa pädev asutus täita talle omistatud kohustusi projekti suhtes, mille arendaja on ta ise.” Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 1 a (uus) Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 2 – lõige 1 1 a)  Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et enne loa andmist nõutakse keskkonda muu hulgas oma laadi, mahu või asukoha tõttu oluliselt mõjutada võivate tööde korral teostusluba ja hinnatakse pärast avalikkusega konsulteerimist nende mõju. Teostusloa andmisel võib pädev asutus vajaduse korral sätestada meetmed olulise kahjuliku keskkonnamõju jälgimiseks ning leevendus- ja hüvitusmeetmed. Sellised projektid on määratletud artiklis 4.”. Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 2 – lõige 3 3.  Selliste projektide suhtes, mille keskkonnamõju hindamise kohustus tuleneb samaaegselt käesolevast direktiivist ja muust liidu õigusaktist, kohaldatakse kooskõlastatud või ühist menetlust, mis vastab ühenduse asjaomaste õigusaktide nõuetele. 3.  Selliste projektide suhtes, mille keskkonnamõju hindamise kohustus tuleneb samaaegselt käesolevast direktiivist ja muust liidu õigusaktist, võib kohaldada kooskõlastatud või ühist menetlust, mis vastab liidu asjaomaste õigusaktide nõuetele, välja arvatud juhud, kui liikmesriigid peavad nende menetluste kohaldamist ebaproportsionaalseks. Ilma et see piiraks muude asjaomaste liidu õigusaktide vastupidiste sätete kohaldamist, kooskõlastab pädev asutus kooskõlastatud menetluse raames mitme erineva ametiasutuse poolt läbiviidavad üksikud hindamised, mis on nõutud asjaomaste liidu õigusaktidega. Ilma et see piiraks muude asjaomaste liidu õigusaktide kohaldamist, kooskõlastab pädev asutus kooskõlastatud menetluse raames erinevate ametiasutuste poolt läbiviidavad üksikud hindamised, mis on nõutud asjaomaste liidu õigusaktidega. Ilma et see piiraks muude asjaomaste liidu õigusaktide vastupidiste sätete kohaldamist, viib pädev asutus ühismenetluse raames läbi ühe keskkonnamõju hindamise ning ühendab selles ühe või mitme ametiasutuse hindamised. Ilma et see piiraks muude asjaomaste liidu õigusaktide sätete kohaldamist, viib pädev asutus ühismenetluse raames läbi ühe keskkonnamõju hindamise ning ühendab selles ühe või mitme ametiasutuse hindamised. Liikmesriigid määravad ühe ametiasutuse, kelle ülesanne on lihtsustada iga projekti puhul teostusloa andmise menetlust. Liikmesriigid võivad määrata ühe ametiasutuse, kes lihtsustab iga projekti puhul teostusloa andmise menetlust. Liikmesriigi taotluse korral pakub komisjon vajalikku abi käesoleva artikli kohase kooskõlastatud või ühise menetluse määratlemisel ja teostamisel. Kõigi keskkonnamõju hindamiste puhul peab arendaja keskkonnaaruandes näitama, et ta on võtnud arvesse muid liidu õigusakte, mis käsitlevad kavandatud arendust, mille jaoks on vaja eraldi keskkonnamõju hinnangut. Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 2 a (uus) Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 2 – lõige 4 2 a)  Artikli 2 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist, võivad liikmesriigid erandjuhul, kui see on sätestatud riiklikus õiguses, teha teatava projekti puhul, mille ainus eesmärk on tsiviilhädaolukorras reageerimine, täieliku või osalise erandi käesoleva direktiivi sätetest, kui nende kohaldamisel oleks projekti eesmärgile kahjulik mõju. Sellisel juhul võivad liikmesriigid teavitada asjaomast üldsust ja temaga konsulteerida, ning toimivad järgmiselt: a)  kaaluvad, kas kohane oleks mõni muu hindamisviis; b)  teevad asjaomasele üldsusele kättesaadavaks punktis a nimetatud muu hindamisviisi põhjal saadud teabe, erandi tegemise otsusega seotud teabe ja erandi tegemise põhjused; c)  teatavad komisjonile enne loa andmist erandi tegemise põhjendused, vajaduse korral koos oma kodanikele kättesaadavaks tehtud teabega. Komisjon edastab saadud dokumendid viivitamata teistele liikmesriikidele. Komisjon annab nõukogule ja Euroopa Parlamendile käesoleva lõike kohaldamisest aru üks kord aastas.” Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 3 Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 3 Artikkel 3 Artikkel 3 Keskkonnamõju hindamisel tehakse kindlaks projekti otsene ja kaudne oluline mõju järgmistele elementidele ning kirjeldatakse ja hinnatakse seda sobival viisil, võttes arvesse iga üksikjuhtumi asjaolusid ja artikleid 4–11: Keskkonnamõju hindamisel tehakse kindlaks projekti otsene ja kaudne oluline mõju järgmistele elementidele ning kirjeldatakse ja hinnatakse seda sobival viisil, võttes arvesse iga üksikjuhtumi asjaolusid ja artikleid 4–11: a)  elanikkond, inimeste tervis ja bioloogiline mitmekesisus, pöörates erilist tähelepanu nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ kohaselt kaitstud liikidele ja elupaikadele; a)  elanikkond, inimeste tervis ja bioloogiline mitmekesisus, sealhulgas loomastik ja taimestik, pöörates erilist tähelepanu direktiivide 92/43/EMÜ, 2000/60/EÜ ja 2009/147/EÜ kohaselt kaitstud liikidele ja elupaikadele; b)  maa, muld, vesi, õhk ja kliimamuutused; b)  maa, muld, vesi, õhk ja kliima; c)  aineline vara, kultuuripärand ja maastik; c)  aineline vara, kultuuripärand ja maastik; d)  punktides a, b, ja c osutatud elementide vastastikune mõju; d)  punktides a, b, ja c osutatud elementide vastastikune mõju; e)  punktides a, b ja c osutatud elementide avatus loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ohule ning nende tundlikkus ja vastupanuvõime sellise katastroofiohu suhtes. e)  punktides a, b ja c osutatud elementide avatus tõenäoliste loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ohule ning nende tundlikkus ja vastupanuvõime sellise katastroofiohu suhtes. Muudatusettepanekud 55 ja 127/REV Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 4 Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 4, lõiked 3, 4, 5 ja 6 (4)  Artiklit 4 muudetakse järgmiselt. (4)  Artiklit 4 muudetakse järgmiselt: (a)  lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega: (a)  Lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega. "3. II lisas loetletud projektide kohta esitab arendaja teavet projekti laadi, selle võimaliku keskkonnamõju kohta ning olulise mõju vältimiseks ja vähendamiseks kavandatud meetmete kohta. Esitatava teabe täpne loetelu on esitatud II.A lisas, "3. II lisas loetletud projektide kohta esitab arendaja kokkuvõtlikku teavet projekti laadi, selle võimaliku keskkonnamõju kohta ning olulise mõju vältimiseks ja vähendamiseks kavandatud meetmete kohta, kui liikmesriik peab seda asjakohaseks. Esitatava teabe täpne loetelu on esitatud II.A lisas. Teave, mis arendajal tuleb esitada, on koguseliselt piiratud ja peab vastama põhipunktidele, mille põhjal pädev asutus saab teha lõike 2 kohase otsuse. 4.   Lõike 2 alusel üksikjuhtumeid uurides või künniseid või tingimusi kehtestades võtab pädev asutus arvesse valikutingimusi, mis on seotud projekti laadi ja asukohaga ning projekti võimaliku keskkonnamõjuga. Valikutingimuste täpne loetelu on esitatud III lisas.” 4.   Lõike 2 alusel üksikjuhtumeid uurides või künniseid või tingimusi kehtestades võtab pädev asutus arvesse asjakohaseid valikutingimusi, mis on seotud projekti laadi ja asukohaga ning projekti võimaliku keskkonnamõjuga. Valikutingimuste täpne loetelu on esitatud III lisas." (b)  lisatakse lõiked 5 ja 6: (b)  lisatakse lõiked 5 ja 6: "5. Pädev asutus teeb lõike 2 kohase otsuse arendaja esitatud teabe põhjal ja võttes vajaduse korral arvesse muude liidu õigusaktide kohaselt tehtud keskkonnamõju uuringute, esialgse kontrolli või hindamiste tulemusi. Lõike 2 kohases otsuses: "5. Pädev asutus teeb lõike 2 kohase kindlaksmääramise arendaja poolt lõike 3 kohaselt esitatud teabe põhjal ja võttes vajaduse korral arvesse asjaomase üldsuse ja asjaomaste kohalike asutuste märkuseid, muude liidu õigusaktide kohaselt tehtud keskkonnamõju uuringute, esialgse kontrolli või hindamiste tulemusi. Lõike 2 kohases otsuses: a)  märgitakse ära, kuidas on arvesse võetud III lisa valikutingimusi; b)   tuuakse välja põhjused, miks nõutakse või ei nõuta artiklite 5–10 kohast keskkonnamõju hindamist; b)  tuuakse välja põhjused, miks nõutakse või ei nõuta artiklite 5–10 kohast keskkonnamõju hindamist, eelkõige võttes arvesse III lisas osutatud asjaomaseid valikutingimusi; c)   kirjeldatakse meetmeid, mis on ette nähtud olulise keskkonnamõju vältimiseks, ennetamiseks ja vähendamiseks juhul, kui on otsustatud, et artiklite 5–10 kohast keskkonnamõju hindamist ei ole vaja teha; c)   kirjeldatakse meetmeid, mis on ette nähtud olulise keskkonnamõju vältimiseks, ennetamiseks ja vähendamiseks juhul, kui on otsustatud, et artiklite 5–10 kohast keskkonnamõju hindamist ei ole vaja teha; d)   kõnealune otsus tehakse üldsusele kättesaadavaks. d)   kõnealune otsus tehakse üldsusele kättesaadavaks. 6.   Pädev asutus teeb lõike 2 kohase otsuse kolme kuu jooksul alates projekti teostusloa taotluse esitamisest ja eeldusel, et arendaja on esitanud kogu vajaliku teabe. Sõltuvalt kavandatava projekti laadist, keerukusest, asukohast ja mahust võib pädev asutus kõnealust tähtaega kolme kuu võrra pikendada; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale tähtaja pikendamise põhjused ja otsuse tegemise eeldatava kuupäeva. 6.   Pädev asutus teeb lõike 2 kohase otsuse liikmesriigi kehtestatud ajavahemikul ja hiljemalt 90 päeva jooksul alates projekti teostusloa taotluse esitamisest ja eeldusel, et arendaja on esitanud kogu lõike 3 kohase vajaliku teabe. Sõltuvalt kavandatava projekti laadist, keerukusest, asukohast ja mahust võib pädev asutus erakorraliselt ühe korra kõnealust tähtaega pikendada liikmesriikide kehtestatud ajavahemiku võrra ja mitte rohkem kui 60 päeva; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale kirjalikult tähtaja pikendamise põhjused ja otsuse tegemise eeldatava kuupäeva, ning teeb üldsusele kättesaadavaks artikli 6 lõikes 2 osutatud teabe. Kui projekti keskkonnamõju artiklite 5–10 kohaselt hinnatakse, sisaldab käesoleva artikli lõike 2 kohane otsus artikli 5 lõikes 2 sätestatud teavet.” Kui projekti keskkonnamõju artiklite 5–10 kohaselt hinnatakse, sisaldab käesoleva artikli lõike 2 kohane otsus artikli 5 lõikes 2 sätestatud arvamust, kui seda arvamust nimetatud artikli kohaselt nõutakse.” Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 5 – lõige 1 1.   Kui projekti keskkonnamõju artiklite 5–10 kohaselt hinnatakse, koostab arendaja keskkonnaaruande. Keskkonnaaruanne põhineb käesoleva artikli lõike 2 kohasel otsusel ning sisaldab teavet, mida võidakse põhjendatult nõuda kavandatava projekti keskkonnamõju kohta teadlike otsuste tegemiseks, võttes arvesse praegusi teadmisi ja hindamismeetodeid, projekti laadi, tehnilist võimsust ja asukohta, võimaliku mõju laadi, kavandatava projekti alternatiive ning seda, mil määral teatavaid aspekte (sh alternatiive) oleks parem hinnata projekti muudes etappides (sh kavandamisetapis) või muude hindamisnõuete põhjal. Keskkonnaaruandes esitatava teabe täpne loetelu on esitatud IV lisas. 1.   Kui projekti keskkonnamõju artiklite 5–10 kohaselt hinnatakse, esitab arendaja keskkonnaaruande. Keskkonnaaruanne põhineb käesoleva artikli lõike 2 kohasel arvamusel, kui see on väljastatud, ning sisaldab teavet, mida võidakse põhjendatult nõuda kavandatava projekti keskkonnamõju kohta teadlike otsuste tegemiseks, võttes arvesse praegusi teadmisi ja hindamismeetodeid, projekti laadi, tehnilist võimsust ja asukohta ning võimaliku mõju laadi. Keskkonnaaruanne sisaldab ka arendaja kaalutud mõistlikke alternatiive, mis on kavandatava projekti ja selle eripärade korral asjakohased. Keskkonnaaruandes esitatava teabe täpne loetelu on esitatud IV lisas. Keskkonnaaruandesse lisatakse üldarusaadav kokkuvõte esitatud teabest. Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 5 – lõige 2 2.   Pädev asutus määrab pärast konsulteerimist artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustega ja arendajaga kindlaks arendaja poolt keskkonnaaruandes käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatava teabe ulatuse ja üksikasjalikkuse astme. Eelkõige määrab ta kindlaks järgmise: 2.   Kui arendaja vastava taotluse esitab, väljastab pädev asutus pärast konsulteerimist artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustega ja arendajaga arvamuse, milles määratakse kindlaks arendaja poolt keskkonnaaruandes käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatava teabe ulatus ja üksikasjalikkus, sealhulgas eelkõige järgmine: a)  vajalikud otsused ja arvamused; b)   projektiga tõenäoliselt seotud ametiasutused ja üldsus; b)   projektiga tõenäoliselt seotud ametiasutused ja üldsus; c)   menetluse üksiketapid ja nende kestus; c)   menetluse üksiketapid ja nende kestuse ajakava; d)   kavandatava projekti mõistlikud alternatiivid ja nende konkreetne laad; d)   võimalikud arendaja kaalutud mõistlikud alternatiivid, mis on kavandatava projekti, selle konkreetse laadi ja olulise keskkonnamõjuga seoses asjakohased; e)  artiklis 3 osutatud keskkonnaelemendid, mida projekt võib oluliselt mõjutada; f)   teave, mida tuleb esitada teatava projekti või projektiliigi konkreetse laadi kohta; f)   teave, mida tuleb esitada teatava projekti või projektiliigi konkreetse laadi kohta; g)   teave ja teadmised, mis on saadud muudelt otsustustasanditelt või muude liidu õigusaktide kaudu, ning kasutatav hindamismeetod. g)   teave ja teadmised, mis on saadud muudelt otsustustasanditelt või muude liidu õigusaktide kaudu, ning kasutatav hindamismeetod. Pädev asutus võib paluda abi käesoleva artikli lõikes 3 osutatud akrediteeritud ja tehniliselt pädevatelt ekspertidelt. Edaspidi võib arendajalt täiendavat teavet taotleda vaid siis, kui see on õigustatud uute asjaoludega ja pädev asutus on taotlust nõuetekohaselt selgitanud. Pädev asutus võib paluda abi käesoleva artikli lõikes 3 osutatud sõltumatutelt, kvalifitseeritud ja tehniliselt pädevatelt ekspertidelt. Edaspidi võib arendajalt täiendavat teavet taotleda vaid siis, kui see on õigustatud uute asjaoludega ja pädev asutus on taotlust nõuetekohaselt selgitanud. Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 5 – lõige 3 3.  Artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnaaruande täielikkuse ja piisava kvaliteedi tagamiseks tagab: 3.  Artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnaaruande täielikkuse ja piisava kvaliteedi tagamiseks tagab: a)  arendaja, et keskkonnaaruande koostavad akrediteeritud ja tehniliselt pädevad eksperdid või a)  arendaja, et keskkonnaaruande koostavad pädevad eksperdid; ning b)  pädev asutus, et keskkonnaaruannet tõendavad akrediteeritud ja tehniliselt pädevad eksperdid ja/või riikide ekspertidest koosnevad komiteed. b)  pädev asutus, et keskkonnaaruannet tõendavad pädevad eksperdid ja/või komiteed, mis koosnevad riikide ekspertidest, kelle nimed avalikustatakse. Kui akrediteeritud ja tehniliselt pädevad eksperdid aitasid pädeval asutusel koostada artikli 5 lõikes 2 osutatud otsust, ei tohi arendaja kasutada keskkonnaaruande koostamisel samu eksperte. Kui pädevad eksperdid aitasid pädeval asutusel koostada artikli 5 lõikes 2 osutatud otsust, ei tohi arendaja kasutada keskkonnaaruande koostamisel samu eksperte. Liikmesriigid määravad kindlaks akrediteeritud ja tehniliselt pädevate ekspertide kasutamise ja väljavalimise üksikasjaliku korra (nt vajalik kvalifikatsioon, hindamisülesande määramine, litsentsid ja tegevusest kõrvaldamine). Liikmesriigid määravad kindlaks pädevate ekspertide kasutamise ja väljavalimise üksikasjaliku korra (nt vajalik kvalifikatsioon ja kogemused, hindamisülesande määramine, litsentsid ja tegevusest kõrvaldamine). Asutus, kes vaatab läbi keskkonnamõju hindamise, ei tohi omada mingeid huve ega seoseid selle dokumendiga, et vältida huvide konflikti. Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 5 a (uus) Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 5 a (uus) 5 a)  Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 5a Piiriüleste koostööprojektide puhul võtavad asjaomased liikmesriigid ja naaberriigid kõik vajalikud meetmed selleks, et pädevad asutused teeksid koostööd ja koostaksid ühiselt kohaldatava ELi kaasrahastamise valdkonda reguleerivate õigusaktide nõuetele vastava integreeritud ja ühtse piiriülese keskkonnamõju hinnangu varasest kavandamise etapist alates. Euroopa transpordivõrgu transpordiprojektide puhul kasutatakse Natura 2000 võrgustikule avaldatava võimaliku mõju kindlaksmääramiseks komisjoni TENtec teabesüsteemi ja Natura 2000 tarkvara ning võimalikke alternatiive. Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt -a (uus) Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 6 – lõige 1 —a)  lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et asutustele, kes on oma teatavate keskkonnaülesannete või territoriaalse pädevuse tõttu tulevikus projektiga tõenäoliselt seotud, antakse võimalus avaldada oma arvamust arendaja esitatud teabe ja teostusloa taotluse kohta. Selleks määravad liikmesriigid asutused, kellega tuleb nõu pidada kas üldiselt või olukorrakohaselt. Artikli 5 kohaselt kogutud teave edastatakse kõnealustele asutustele. Nõupidamise üksikasjaliku korra kehtestavad liikmesriigid.” Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt –a a (uus) Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 6 – lõige 2 (-a a) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Üldsust teavitatakse kas keskportaali kaudu, mis on üldsusele elektrooniliselt kättesaadav vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) artikli 7 lõikele 1*, avalike teadaannete abil või muul kohasel viisil, näiteks elektroonilise ajakirjanduse abil, artikli 2 lõikes 2 osutatud keskkonnaalaste otsuste tegemise korra varases etapis ja hiljemalt siis, kui teavet saab nõuetekohaselt esitada: Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt -a b (uus) Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 6 – lõige 3 -a b) lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse mõistlike tähtaegade piires kättesaadavaks vähemalt keskportaali kaudu, mis on üldsusele elektrooniliselt kättesaadav, järgmine: a)  mis tahes artikli 5 kohaselt kogutud teave; b)  kooskõlas siseriiklike õigusaktidega peamised aruanded ja nõuanded, mis on pädevale asutusele või pädevatele asutustele esitatud ajal, mil asjaomast üldsust teavitati käesoleva artikli lõike 2 kohaselt; c)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) sätete kohaselt muu kui käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud teave, mis on vajalik otsuse tegemiseks vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 8 ja mis saab kättesaadavaks alles pärast seda, kui asjaomast üldsust on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt teavitatud.”; Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 6 – punkt –a c (uus) Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 5 – lõige 5 (-a c) lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Üldsuse teavitamise ja asjaomase üldsusega konsulteerimise üksikasjaliku korra määravad kindlaks liikmesriigid. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et asjakohast teavet antakse keskportaali kaudu, mis on üldsusele elektrooniliselt kättesaadav vastavalt direktiivi 2003/4/EÜ artikli 7 lõikele 1.”: Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt b Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 6 – lõige 7 7.   Asjaomase üldsusega artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnaaruande asjus konsulteerimise tähtaeg ei ole lühem kui 30 päeva ega pikem kui 60 päeva. Erandjuhul, kui kavandatava projekti laad, keerukus, asukoht või maht seda nõuab, võib pädev asutus kõnealust tähtaega 30 päeva võrra pikendada; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale tähtaja pikendamise põhjused. 7.   Asjaomase üldsusega artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnaaruande asjus konsulteerimise tähtaeg ei ole lühem kui 30 päeva ega pikem kui 60 päeva. Erandjuhul, kui kavandatava projekti laad, keerukus, asukoht või maht seda nõuab, võib pädev asutus kõnealust tähtaega kuni 30 päeva võrra pikendada; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale tähtaja pikendamise põhjused. Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 6 – alapunkt b a (uus) Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 6 – lõige 7 a (uus) b a)  lisatakse järgmine lõige: „7 a. Et tagada asjaomase üldsuse tulemuslik osalemine otsuste tegemisel, tagavad liikmesriigid üldsusele igal ajal lihtsa ja kiire juurdepääsu käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi täitvatele asutustele ja teabele ja nende kontaktandmed, olenemata ühestki käimasolevast projektist, mille keskkonnamõju tuleb hinnata, ning pöörates nõuetekohast tähelepanu üldsuse poolt esitatud märkustele ja arvamustele.”. Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 7 a (uus) Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 7 – lõige 5 a (uus) 7 a)  Artiklile 7 lisatakse järgmine lõige: „5 a. Piiriüleste ühistes huvides transpordiprojektide puhul, mis kuuluvad ühte Euroopa ühendamise rahastu loomist käsitleva määruse …+ I lisas osutatud koridoridest, koordineerivad liikmesriigid üldsusega konsulteerimise tööd. Koordinaator tagab, et uute taristute planeerimisel toimub ulatuslik üldsusega konsulteerimise protsess, millesse on kaasatud kõik sidusrühmad ja kodanikuühiskond. Igal juhul võib koordinaator teha ettepanekuid, leidmaks lahendusi koridori kava arendamiseks ja tasakaalustatud viisil rakendamiseks.”. ________________ + Euroopa ühendamise rahastu asutamist käsitleva määruse number, kuupäev ja pealkiri (2011/0302(COD)). Muudatusettepanekud 109, 93 ja 130 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 8 1.   Teostusloa menetlemisel tuleb arvesse võtta konsultatsioonide tulemusi ja artiklite 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud teavet. Selleks sisaldab projektile teostusloa andmise otsus järgmist teavet: 1.   Teostusloa menetlemisel tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta ja üksikasjalikult hinnata konsultatsioonide tulemusi ja artiklite 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud teavet. Kui teostusloa andmise või andmatajätmise otsus on tehtud, teatab pädev asutus või teatavad pädevad asutused sellest üldsusele asjakohases korras ja avalikustavad järgmise teabe: (a)   artikli 3 kohane pädeva asutuse poolt koostatud keskkonnamõju hinnang ning otsusele lisatud keskkonnaalased tingimused, sealhulgas kirjeldus olulise kahjuliku mõju vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise peamiste meetmete kohta; (a)   artikli 3 kohase pädeva asutuse poolt koostatud keskkonnamõju hinnangu tulemused, sealhulgas artiklite 6 ja 7 kohaselt saadud märkuste ja arvamuste kokkuvõte ning otsusele lisatud keskkonnaalased tingimused, sealhulgas kirjeldus olulise kahjuliku mõju vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise peamiste meetmete kohta; (b)   projekti väljavalimise peamised põhjused, pidades silmas muid kaalutud alternatiive, sealhulgas seda, kuidas praegune keskkonnaseisund tõenäoliselt muutub, kui projekti ei rakendata (alusstsenaarium); (b)   lühikirjelduse muudest peamistest lahendusvõimalustest, mida arendaja on uurinud, ja sellise valiku peamised põhjused, võttes arvesse keskkonnamõju; (c)  artikli 6 ja 7 kohaselt saadud märkuste kokkuvõte; (d)   kokkuvõttev avaldus selle kohta, kuidas on teostusloas arvesse võetud keskkonnakaalutlusi ning kuidas on arvestatud konsultatsioonide tulemusel saadud ja artikli 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud teavet või kuidas seda on muul viisil käsitletud. (d)   kokkuvõttev avaldus selle kohta, kuidas on teostusloas arvesse võetud keskkonnakaalutlusi ning kuidas on arvestatud keskkonnaaruannet ja konsultatsioonide tulemusel saadud ja artiklite 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud teavet või kuidas seda on muul viisil käsitletud. Selliste projektide puhul, millel on tõenäoliselt oluline kahjulik piiriülene mõju, esitab pädev asutus teabe selle kohta, et ta ei ole võtnud arvesse märkusi, mida mõjutatud liikmesriik sai artikli 7 kohaselt toimuvate konsultatsioonide ajal. Selliste projektide puhul, millel on tõenäoliselt oluline kahjulik piiriülene mõju, esitab pädev asutus teabe selle kohta, et ta ei ole võtnud arvesse märkusi, mida mõjutatud liikmesriik sai artikli 7 kohaselt toimuvate konsultatsioonide ajal. 2.   Kui artikli 5, 6 ja 7 kohaselt läbiviidud konsultatsioonide ja kogutud teabe tulemusena järeldatakse, et projektil on oluline kahjulik keskkonnamõju, kaalub pädev asutus nii varakult kui võimalik ja tihedas koostöös artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutuste ja arendajaga, kas sellise kahjuliku mõju vältimiseks või vähendamiseks tuleks artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnaaruanne läbi vaadata ja projekti muuta ning kas oleks vaja võtta täiendavaid leevendus- või hüvitusmeetmeid. 2.   Pädev asutus kaalub nii varakult kui võimalik ja pärast konsulteerimist artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutuste ja arendajaga, kas tuleks projektile teostusluba mitte anda või kas sellise kahjuliku mõju vältimiseks või vähendamiseks tuleks artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnaaruanne läbi vaadata ja projekti muuta ning kas oleks vaja võtta täiendavaid leevendus- või hüvitusmeetmeid vastavalt asjaomastele õigusaktidele. Kui pädev asutus otsustab anda projektile teostusloa, peab see sisaldama meetmeid olulise kahjuliku keskkonnamõju seireks, mille abil hinnata leevendus- ja hüvitusmeetmete rakendamist ja tõhusust ning kindlaks teha kahjulik mõju, mida ei suudetud prognoosida. Kui pädev asutus otsustab anda projektile teostusloa, peab see vastavalt asjaomastele õigusaktidele sisaldama meetmeid olulise kahjuliku keskkonnamõju seireks. Seirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus on proportsionaalne kavandatava projekti laadi, asukoha ja mahuga ning projekti keskkonnamõju olulisusega. Vajaduse korral võib kasutada muudest liidu õigusaktidest tulenevat seire korda. 3.   Kui pädevale asutusele on esitatud kogu artikli 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud teave, sealhulgas vajaduse korral muude liidu õigusaktidega nõutud konkreetsete hindamiste tulemused, ning artiklites 6 ja 7 osutatud konsultatsioonid on lõppenud, viib pädev asutus projekti keskkonnamõju hindamise lõpule kolme kuu jooksul. 3.   Kui pädevale asutusele on esitatud kogu artikli 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud teave, sealhulgas vajaduse korral muude liidu õigusaktidega nõutud konkreetsete hindamiste tulemused, ning artiklites 6 ja 7 osutatud konsultatsioonid on lõppenud, viib pädev asutus projekti keskkonnamõju hindamise lõpule liikmesriigi kehtestatud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 90 päeva. Sõltuvalt kavandatava projekti laadist, keerukusest, asukohast ja mahust võib pädev asutus kõnealust tähtaega kolme kuu võrra pikendada; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale tähtaja pikendamise põhjused ja otsuse tegemise eeldatava kuupäeva. Sõltuvalt kavandatava projekti laadist, keerukusest, asukohast ja mahust võib pädev asutus erakorraliselt ühe korra kõnealust tähtaega pikendada liikmesriigi kehtestatud ajavahemiku võrra ja mitte rohkem kui 90 päeva; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale kirjalikult tähtaja pikendamise põhjused ja otsuse tegemise eeldatava kuupäeva. 4.  Pädev asutus kontrollib enne projektile teostusloa andmise või sellest keeldumise kohta otsuse langetamist, kas keskkonnaaruandes sisalduv artikli 5 lõike 1 kohane teave on ajakohane, eelkõige see teave, mis puudutab olulise kahjuliku mõju vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks kavandatud meetmeid. 4.  Teostusloa andmise või sellest keeldumise otsuse võib teha ka konkreetse riikliku õigusakti vastuvõtmisega, kui pädev asutus on läbi viinud kõik käesoleva direktiivi sätete kohased keskkonnamõju hindamise elemendid. __________ * ELT L 312, 22.11.2008, lk 3. Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 9 – alapunkt a Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 9 – lõige 1 1.   Kui teostusloa andmise või sellest keeldumise otsus on tehtud, teatab pädev asutus või teatavad pädevad asutused sellest üldsusele ja artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustele asjakohases korras ja teevad üldsusele kättesaadavaks järgmise teabe: 1.   Kui teostusloa andmise või sellest keeldumise otsus või muu käesoleva direktiivi nõuete täitmiseks väljaantav otsus on tehtud, teatab pädev asutus või teatavad pädevad asutused sellest üldsusele ja artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustele võimalikult kiiresti vastavalt riiklikule korrale ja hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Pädev asutus või pädevad asutused teevad otsuse kättesaadavaks üldsusele ja artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustele vastavalt direktiivile 2003/4/EÜ. a)  otsuse sisu ja kõik sellele lisatud tingimused; b)  otsuse aluseks olevad peamised põhjused ja kaalutlused pärast keskkonnaaruande ning üldsuse väljendatud murede ja arvamustega tutvumist, sealhulgas teave üldsuse osalemise kohta; c)  kirjeldus olulise kahjuliku mõju vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise peamiste meetmete kohta; d)  vajaduse korral kirjeldus artikli 8 lõikes 2 osutatud seiremeetmete kohta. Muudatusettepanek 120 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 9 a (uus) Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 9 a (uus) 9 a)  Pärast artiklit 9 lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 9 a Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus või asutused, täites käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, ei satu enda suhtes siduvate õigusaktide tõttu huvide konflikti.” Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 9 b (uus) Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 10 – lõige 1 9 b)  Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega: „Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta pädevate asutuste kohustust järgida siseriiklike õigusnormide ja kinnistunud õiguslike tavadega ettenähtud piiranguid, mis käsitlevad äri- ja tööstussaladusi, sealhulgas intellektuaalomandit, ja avalike huvide kaitset tingimusel, et need on kooskõlas direktiiviga 2003/4/EÜ.”. Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 9 c (uus) Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 10 a (uus) 9 c)  Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 10 a Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusaktide rikkumise korral, ning võtavad vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Sätestatud sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.”. Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 9 d (uus) Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 11 – lõige 4 – lõik 2 9 d)  Artikli 11 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega: „Iga selline menetlus on asjakohane ja tõhus, võimaldab rakendada heastamise kohustust, on erapooletu, õiglane, õigeaegne ja mitte üle jõu käivalt kulukas.” Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 11 Direktiiv 2011/92/EL Artikkel 12 b – lõige 5 a (uus) 5 a.  Kui keskkonnamõju õigesti hindamiseks peetakse teatud majandussektorite iseloomulike omaduste tõttu asjakohaseks, koostab komisjon koos liikmesriikide ja tööstusega valdkondlikud juhendid kriteeriumidega, mida tuleb järgida, et lihtsustada ja hõlbustada keskkonnamõju hindamise standardite kehtestamist. Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kuupäev]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelist seost selgitava dokumendi viivitamata komisjonile. 1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt …+ Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelist seost selgitava dokumendi viivitamata komisjonile. __________ + 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 Selliste projektide suhtes, mille kohta esitati teostusloa taotlus enne artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kuupäeva ning mille keskkonnamõju hindamist ei ole enne kõnealust kuupäeva lõpule viidud, kohaldatakse käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 2011/92/EL artiklites 3–11 osutatud kohustusi. Selliste projektide suhtes, mille kohta esitati teostusloa taotlus enne artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kuupäeva ning mille keskkonnamõju hindamist ei ole enne kõnealust kuupäeva lõpule viidud, kohaldatakse käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 2011/92/EL artiklites 3–11 osutatud kohustusi, kui arendaja esitab taotluse oma projekti keskkonnamõju hindamise jätkamiseks muudetud sätete alusel. Muudatusettepanekud 79, 112 ja 126 Ettepanek võtta vastu direktiiv Lisa – punkt -1 a (uus) Direktiiv 2011/92/EL I lisa (-1) I lisa muudetakse järgmiselt: a)  pealkiri asendatakse järgmisega „ARTIKLI 4 LÕIKES 1 ESITATUD PROJEKTID (KOHUSTUSLIKUKS KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS ESITATUD PROJEKTID)” b)  lisatakse järgmine punkt: „4 a. Pealmaakaevandused ja sarnane vabas õhus teostatav kaevandamine.” c)  punkti 7 alapunkt a asendatakse järgmisega: „a) Pikamaavedudeks vajalike raudteede ja [...] lennuväljade ehitamine;” d)  lisatakse järgmised punktid 14 a ja 14 b: 14a.  Kildagaasi sisaldavasse kihti või muudesse sama madala või väiksema läbilaskvuse ja poorsusega settekivimite moodustistesse kogunenud nafta ja/või maagaasi uurimine, mis piirdub hüdraulilise purustamise kohaldamise etapiga, ning kaevandamine, olenemata tootmismahust. 14b.  Söe vahekihtides asuva maagaasi uurimine, mis piirdub hüdraulilise purustamise kohaldamise etapiga, ning kaevandamine, olenemata tootmismahust. e)  punkt 19 asendatakse järgmisega: „19. Pealmaakaevandused pindalaga üle 25 hektari, tsüaniidi kasutavad kullakaevandused või turbakaevandused pindalaga üle 150 hektari.” f)  lisatakse punkt 24 a: „24 a. Lõbustusparkide ja golfiväljakute rajamise planeerimine veepuuduse all kannatavatele või suure kõrbestumise või põuaohuga aladele.” Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu direktiiv Lisa – punkt -1 a (uus) Direktiiv 2011/92/EL II lisa (-1 a) II lisa muudetakse järgmiselt. a)  pealkiri asendatakse järgmisega „ARTIKLI 4 LÕIKES 2 OSUTATUD PROJEKTID (MILLE KESKKONNAMÕJU HINNATAKSE LIIKMESRIIKIDE ÄRANÄGEMISEL)” b)  lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt: „f a) looduslik kalapüük ja sellega seotud tegevused;" (c)  lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega: „c) maavarade teadusuuringud ja uuringud ning maavarade kaevandamine mere-või jõepõhjast;” d)  lõike 10 punkt d jäetakse välja. e)  lõikesse 13 lisatakse järgmine punkt: „a a) I lisas või käesolevas lisas nimetatud projekti lammutamine, mis võib avaldada keskkonnale olulist kahjulikku mõju.” Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu direktiiv Lisa – punkt 1 Direktiiv 2011/92/EL II A lisa II A LISA – ARTIKLI 4 LÕIKES 3 OSUTATUD TEAVE II A LISA – ARTIKLI 4 LÕIKES 3 OSUTATUD TEAVE (ARENDAJA POOLT II LISAS LOETLETUD PROJEKTIDE KOHTA ESITATAV KOKKUVÕTLIK TEAVE) 1.  Projekti kirjeldus, mis sisaldab eelkõige järgmist: 1.  Projekti kirjeldus, mis sisaldab järgmist: a)  kogu projekti füüsiliste omaduste kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral ehitamise ja käitamisega seotud maa-aluste tööde kirjeldus; a)  kogu projekti füüsiliste omaduste kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral ehitamise, käitamise ja lammutamisega seotud maa-aluste tööde kirjeldus; b)  projekti asukoha kirjeldus, pöörates tähelepanu eelkõige tõenäoliselt mõjutatavate geograafiliste alade keskkonnatundlikkusele. b)  projekti asukoha kirjeldus, pöörates tähelepanu eelkõige tõenäoliselt mõjutatavate geograafiliste alade keskkonnatundlikkusele. 2.  Nende keskkonnaaspektide kirjeldus, mida kavandatud projekt tõenäoliselt oluliselt mõjutab. 2.  Nende keskkonnaaspektide kirjeldus, mida kavandatud projekt tõenäoliselt oluliselt mõjutab. 3.  Kirjeldus kavandatud projekti tõenäolise olulise keskkonnamõju kohta, mis tuleneb: 3.  Kirjeldus kavandatud projekti tõenäolise olulise keskkonnamõju kohta, sealhulgas asjaomase elanikkonna terviseohud ning mõjuga maastikule ja kultuuripärandile, mis tuleneb: a)  eeldatavasti tekkivatest jääkidest ja heitest ning jäätmetekkest; a)  eeldatavasti tekkivatest jääkidest ja heitest ning jäätmetekkest, kui see on asjakohane; b)  loodusvarade, eelkõige mulla, maa, vee ja bioloogilise mitmekesisuse kasutamisest, sealhulgas hüdromorfoloogilised muudatused. b)  loodusvarade, eelkõige mulla, maa, vee ja bioloogilise mitmekesisuse kasutamisest, (sealhulgas hüdromorfoloogilised muudatused). 4.  Keskkonnale avalduva olulise kahjuliku mõju vältimiseks, ennetamiseks ja vähendamiseks ette nähtud meetmete kirjeldus. 4.  Keskkonnale avalduva olulise kahjuliku mõju vältimiseks, ennetamiseks ja vähendamiseks ette nähtud meetmete kirjeldus, eriti juhul, kui kahjulik mõju on pöördumatu. Muudatusettepanek 124 Ettepanek võtta vastu direktiiv Lisa – punkt 2 Direktiiv 2011/92/EL III lisa – punkt 2 – punkt c – alapunkt ii ii)  rannikuvööndid; ii)  rannikuvööndid ja merekeskkond; Muudatusettepanekud 83 ja 129/REV Ettepanek võtta vastu direktiiv Lisa – punkt 2 Direktiiv 2011/92/EL IV lisa IV LISA – ARTIKLI 5 LÕIKES 1 OSUTATUD TEAVE IV LISA – ARTIKLI 5 LÕIKES 1 OSUTATUD TEAVE (ARENDAJA POOLT KESKKONNAARUANDES ESITATAV TEAVE) 1.  Projekti kirjeldus, mis sisaldab eelkõige järgmist: 1.  Projekti kirjeldus, mis sisaldab eelkõige järgmist: —a)  projekti asukoha kirjeldus; a)  kogu projekti füüsiliste omaduste kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral maa-aluste tööde ulatus, ning ehitamise ja käitamisega seotud vee- ja maakasutusvajadused; a)  kogu projekti füüsiliste omaduste kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral maa-aluste tööde ulatus, ning ehitamise, käitamise ja vajaduse korral lammutamisega seotud vee- ja maakasutusvajadused; a a)  energiakulude, lammutamisel tekkinud jäätmete ringlussevõtu kulude ning lammutamisprojekti teostamisel kasutatud täiendavate loodusvarade tarbimise kirjeldus; b)  tootmisprotsesside põhiomaduste, näiteks kasutatavate materjalide, energia ja loodusvarade (sealhulgas vesi, maa, muld ja bioloogiline mitmekesisus) laadi ja koguse kirjeldus; b)  tootmisprotsesside põhiomaduste, näiteks kasutatavate materjalide, energia ja loodusvarade (sealhulgas vesi, maa, muld ja bioloogiline mitmekesisus) laadi ja koguse kirjeldus; c)  kavandatud projekti käitamisel eeldatavasti tekkivaid jääke ja heidet (vee, õhu, mulla ja selle aluskihi reostus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus jne) käsitlev hinnang liigi ja koguse kaupa. c)  kavandatud projekti käitamisel eeldatavasti tekkivaid jääke ja heidet (vee, õhu, mulla ja selle aluskihi reostus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus jne) käsitlev hinnang liigi ja koguse kaupa. 2.  Kaalutud alternatiivide tehniliste, asukohaga seotud ja muude aspektide kirjeldus (nt projekti kavand, tehniline võimsus, maht ja ulatus), sealhulgas keskkonda kõige vähem mõjutav alternatiiv, ning peamised põhjused, mille alusel keskkonnamõju arvestades valik tehti. 2.  Arendaja kaalutud mõistlike alternatiivide tehniliste, asukohaga seotud ja muude aspektide kirjeldus (nt projekti kavand, tehniline võimsus, maht ja ulatus), mis on kavandatava projekti ja selle eripärade korral asjakohased, ning peamised põhjused, mille alusel keskkonnamõju arvestades valik tehti. 3.  Keskkonna praeguse seisundi asjakohaste aspektide kirjeldus ja selle tõenäoline muutumine juhul, kui projekti ei rakendata (alusstsenaarium). See kirjeldus peaks hõlmama kõiki olemasolevaid projekti suhtes olulisi keskkonnaprobleeme, eelkõige neid, mis puudutavad eriti suure keskkonnatähtsusega alasid ning loodusvarade kasutamist. 3.  Keskkonna praeguse seisundi asjakohaste aspektide kirjeldus (alusstsenaarium) ja selle tõenäoline muutumine juhul, kui projekti ei rakendata, juhul kui looduslikke ja sotsiaalseid muutusi saab alusstsenaariumist lähtuvalt mõistlikult ette näha. See kirjeldus peaks hõlmama kõiki olemasolevaid projekti suhtes olulisi keskkonnaprobleeme, eelkõige neid, mis puudutavad eriti suure keskkonnatähtsusega alasid ning loodusvarade kasutamist. 4.  Nende keskkonna elementide kirjeldus, mida kavandatud projekt tõenäoliselt oluliselt mõjutab, eelkõige elanikkond, inimeste tervis, loomastik, taimestik, bioloogiline mitmekesisus ja selle pakutavad ökosüsteemi teenused, maa (maa hõivamine), muld (orgaaniline aine, erosioon, tihenemine, katmine), vesi (kogus ja kvaliteet), õhk, kliimategurid, kliimamuutused (kui projekti puhul võetakse arvesse kliimamuutustega seotud riske, käsitletakse järgmisi aspekte: kasvuhoonegaaside heide, sealhulgas maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärit heide, kliimamuutuste mõju vähendamise võimalused, kliimamuutustega kohanemise seisukohalt oluline mõju), aineline vara, kultuuripärand, sealhulgas arhitektuuriline ja arheoloogiline pärand, maastik; selline kirjeldus peaks sisaldama teavet selle kohta, milline on eespool nimetatud elementide vastastikune seos ning nende avatus loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ohu suhtes ning nende tundlikkus ja vastupanuvõime sellisele katastroofiohule. 4.  Nende keskkonnategurite kirjeldus, mida kavandatud projekt tõenäoliselt oluliselt mõjutab, eelkõige elanikkond, inimeste tervis, loomastik, taimestik, bioloogiline mitmekesisus, maa (maa hõivamine), muld (orgaaniline aine, erosioon, tihenemine, katmine), vesi (kogus ja kvaliteet), õhk, kliimategurid, kliima (kui projekti puhul võetakse arvesse kliimamuutustega seotud riske, käsitletakse järgmisi aspekte: kasvuhoonegaaside heide, sealhulgas maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärit heide, kliimamuutuste mõju vähendamise võimalused, kliimamuutustega kohanemise seisukohalt oluline mõju), aineline vara, kultuuripärand, sealhulgas arhitektuuriline ja arheoloogiline pärand, maastik; selline kirjeldus peaks sisaldama teavet selle kohta, milline on eespool nimetatud elementide vastastikune seos ning nende avatus loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ohu suhtes ning nende tundlikkus ja vastupanuvõime sellisele katastroofiohule. 5.  Kirjeldus kavandatud projekti tõenäolise olulise keskkonnamõju kohta, mis tuleneb muu hulgas: 5.  Kirjeldus kavandatud projekti tõenäolise olulise keskkonnamõju kohta, mis tuleneb muu hulgas: a)  projektist endast; a)  projektist endast; b)  loodusvarade, eriti maa, mulla, vee, bioloogilise mitmekesisuse ja selle pakutavate ökosüsteemi teenuste kasutamisest, pidades võimalikult palju silmas kõnealuste ressursside kättesaadavust ka muutuva kliima tingimustes; b)  loodusvarade, eriti maa, mulla, vee, ja bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas loomastiku ja taimestiku kasutamisest; c)  saasteainete heitest, mürast, vibratsioonist, valgusest, soojusest ja kiirgusest, häiringute tekitamisest ja jäätmete kõrvaldamisest; c)  saasteainete heitest, mürast, vibratsioonist, valgusest, soojusest ja kiirgusest, häiringute tekitamisest ja jäätmete kõrvaldamisest; d)  ohust inimeste tervisele, kultuuripärandile või keskkonnale (näiteks õnnetuste või katastroofide tõttu); d)  ohust inimeste tervisele, kultuuripärandile või keskkonnale (näiteks õnnetuste või katastroofide tõttu, kui need loetakse põhjendatult projekti olemusega seotuks; e)  koosmõjust muude projektide ja meetmetega; e)  sama arendaja või erinevate arendajate projektide (eelkõige käimasolevate ja/või heakskiidetud projektide) koosmõjust kui need asuvad tõenäoliselt mõjutatavas geograafilises piirkonnas ning ei ole veel ehitamisel ega käitamisel, ning ilma et oleks kohustust võtta arvesse muud kui olemasolevat teavet või avalikult kättesaadavat teavet; f)  kasvuhoonegaaside heitest, mis on muu hulgas pärit maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest; f)  kasvuhoonegaaside heitest, mis on muu hulgas pärit maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest; g)  kasutatavast tehnoloogiast ja ainetest; g)  kasutatavast tehnoloogiast ja ainetest; h)  hüdromorfoloogilistest muutustest. h)  hüdromorfoloogilistest muutustest. Tõenäoliselt olulise mõju kirjeldus peaks hõlmama nii projekti otsest kui ka kaudset, teisest või koosmõju, piiriülest, lühiajalist, keskmise pikkusega ja pikaajalist, püsivat ja ajutist, positiivset ja negatiivset mõju. Selles kirjelduses tuleks arvesse võtta neid ELi või liikmesriigi keskkonnakaitse-eesmärke, mis on projekti seisukohalt olulised. Tõenäoliselt olulise mõju kirjeldus peaks hõlmama nii projekti otsest kui ka kaudset, teisest või koosmõju, piiriülest, lühiajalist, keskmise pikkusega ja pikaajalist, püsivat ja ajutist, positiivset ja negatiivset mõju. Selles kirjelduses tuleks arvesse võtta neid ELi või liikmesriigi keskkonnakaitse-eesmärke, mis on projekti seisukohalt olulised. 6.  Punktis 5 osutatud keskkonnamõju hindamisel kasutatud prognoosimeetodite kirjeldus, samuti peamised ebakindlad aspektid ning nende mõju prognoosidele ja parima alternatiivi väljavalimisele. 6.  Punktis 5 osutatud keskkonnamõju hindamisel kasutatud prognoosimeetodite kirjeldus, samuti peamised ebakindlad aspektid ning nende mõju prognoosidele ja parima alternatiivi väljavalimisele. 7.  Punktis 5 osutatud olulise kahjuliku keskkonnamõju vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks kavandatud meetmete kirjeldus ning kavandatud seirekord, kui see on vajalik; sealhulgas projekti kahjuliku keskkonnamõju järelanalüüs. Selles kirjelduses tuleks selgitada, millises ulatuses olulist kahjulikku mõju vähendatakse või kõrvaldatakse ning see peaks hõlmama nii ehitamis- kui ka käitamisetappi. 7.  Esmajärjekorras punktis 5 osutatud olulise kahjuliku keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks ja viimase abinõuna selle kõrvaldamiseks kavandatud meetmete kirjeldus ning kavandatud seirekord, kui see on vajalik; sealhulgas projekti kahjuliku keskkonnamõju järelanalüüs. Selles kirjelduses tuleks selgitada, millises ulatuses olulist kahjulikku mõju välditakse, vähendatakse või kõrvaldatakse ning see peaks hõlmama nii ehitamis- kui ka käitamisetappi. 8.  Loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ohu ning projekti elluviimise korral toimuda võivate õnnetuste ohu hinnang ning vajaduse korral kirjeldus sellise ohu vältimiseks ettenähtud meetmetest, samuti hädaolukordades valmisoleku ja neile reageerimise meetmetest (nt muudetud direktiiviga 96/82/EÜ nõutud meetmed). 8.  Loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ohu ning projekti elluviimise korral toimuda võivate õnnetuste ohu hinnang ning vajaduse korral kirjeldus sellise ohu vältimiseks ettenähtud meetmetest, samuti hädaolukordades valmisoleku ja neile reageerimise meetmetest (nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiviga 2012/18/EL (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta) nõutud meetmed). 9.  Üldarusaadav kokkuvõte eespool esitatud punktides sätestatud teabest. 9.  Üldarusaadav kokkuvõte eespool esitatud punktides sätestatud teabest. 10.  Arendajal nõutud teabe koostamisel tekkinud probleemid (tehniline puudujääk või oskusteabe puudumine) ning kirjeldustes ja hindamisel kasutatud allikad, samuti peamised ebakindlad aspektid ning nende mõju prognoosidele ja parima alternatiivi väljavalimisele. 10.  Arendajal nõutud teabe koostamisel tekkinud probleemid (tehniline puudujääk või oskusteabe puudumine) ning kirjeldustes ja hindamisel kasutatud allikad, samuti peamised ebakindlad aspektid ning nende mõju prognoosidele ja parima alternatiivi väljavalimisele.

(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule tagasi vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0277/2013).

Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2013. aasta resolutsioon Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide meetmete kohta, millega ohjata Süüria konfliktist tingitud põgenikevoolu (2013/2837(RSP))

P7_TA(2013)0414 B7-0442/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta, eelkõige 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni(1), 13. septembri 2012. aasta resolutsiooni(2), 23. mai 2013. aasta resolutsiooni(3) ja 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni(4), samuti resolutsioone relvastatud konflikti eest pagevate põgenike kohta,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 23. jaanuari, 18. veebruari, 11. märtsi, 22. aprilli, 27. mai, 24. juuni, 9. juuli ja 22. juuli 2013. aasta järeldusi Süüria kohta; võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. veebruari 2013. aasta järeldusi Süüria kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni järgmisi avaldusi: 21. augusti 2013. aasta avaldust seoses uusimate teadetega keemiarelvade kasutamise kohta Damaskuses, 23. augusti 2013. aasta avaldust Süüria konflikti poliitilise lahendamise kiireloomulise vajaduse kohta (avalduses kajastub ELi 7. septembril 2013 kokkulepitud seisukoht Süüria kohta), 10. septembri 2013. aasta avaldust ettepaneku kohta võtta Süüria keemiarelvad rahvusvahelise kontrolli alla ning 14. septembri 2013. aasta avaldust seoses USA ja Venemaa kokkuleppega Süüria keemiarelvade küsimuses, samuti asepresidendi ja kõrge esindaja seisukohavõtte, millega ta esines Euroopa Parlamendi täiskogu arutelul 11. septembril 2013 Strasbourgis,

–  võttes arvesse rahvusvahelise koostöö, humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Kristalina Georgieva avaldusi Süüria põgenike ja ELi vastusmeetmete kohta, eriti 3. septembri 2013. aasta avaldust seoses uusimate andmetega Süüriast kriisi tõttu pagevate põgenike arvu kohta, ning võttes arvesse aruandeid ja ülevaateid humanitaarabi ja tsiviilkaitse olukorra kohta Süürias,

–  võttes arvesse ÜRO pagulaste ülemvoliniku António Guterrese märkusi justiits- ja siseküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel 18. juulil 2013 Vilniuses(5),

–  võttes arvesse Julgeolekunõukogu Süüria-teemalisi teabedokumente, mille on välja andnud ÜRO peasekretäri asetäitja humanitaarküsimustes ja hädaabi koordinaator Valerie Amos, eelkõige 18. aprilli 2013. aasta dokumenti,

–  võttes arvesse 4. septembril 2013 ÜRO pagulaste ülemvoliniku korraldatud Süüriaga piirnevate riikide ministrite kohtumise ühisavaldust,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu resolutsioone Süüria kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, lapse õiguste konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli laste kaasamise kohta relvastatud konfliktidesse ning genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni, mille kõigiga Süüria on ühinenud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 78, 79 ja 80,

–  võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) oli 20. septembriks 2013 registreerinud kokku 1 929 227 Süüriast naaberriikidesse ja Põhja-Aafrikasse põgenenud inimest; arvestades, et põgenike üldarv, mis hõlmab ka registreerimata põgenikke, on hinnanguliselt 2 102 582; arvestades, et samade allikate kohaselt on 76% Süüria põgenikest naised ja lapsed; arvestades, et Süüria põgenike hulgas on 410 000 algkooliealist (viie kuni üheteistaastast) last; arvestades, et ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) andmetel oli riigisiseste põgenike arv 9. septembri 2013. aasta seisuga 4,25 miljonit;

B.  arvestades, et UNHCRi andmetel oli põgenike arv (registreerimist ootavad põgenikud kaasa arvatud) vastuvõtvates riikides 20. septembri 2013. aasta seisuga järgmine: Türgis 492 687, Liibanonis 748 608, Jordaanias 531 768, Iraagis 190 857, Egiptuses 124 373 ning Marokos, Alžeerias ja Liibüas 14 289 (registreeritud); arvestades, et iga päev põgeneb naaberriikidesse tuhandeid süürlasi ning ÜRO Süüria piirkondlikus tegevuskavas arvestatakse 2013. aasta lõpuks kokku 3,5 miljoni Süüria põgenikuga;

C.  arvestades, et süürlaste varjupaigataotluste arv ELis on 2013. aastal üha kasvanud ning alates Süüria konflikti algusest 2011. aastal on süürlased ELis ja selle lähimates naaberriikides (Šveitsis ja Norras) esitanud kokku 52 037 varjupaigataotlust;

D.  arvestades, et ELi 28 liikmesriigi arvestuses langeb 59% esitatud taotlustest Saksamaale (14 842) ja Rootsile (14 083); arvestades, et kuigi teistes liikmesriikides on taotluste hulk märkimisväärselt suurenenud, on üle 2000 taotluse esitatud vaid ühele neist (nimelt Ühendkuningriigile – 2634 taotlust);

E.  arvestades, et Euroopasse saabuvate süürlaste üldarvu kohta puuduvad täiesti täpsed ja usaldusväärsed andmed ning puuduvad ka andmed Euroopa riikides varjupaigataotlejate ja kohalviibijate üldarvu kohta; arvestades, et hoolimata nendest lünkadest ja ELi liikmesriikides varjupaigataotluste lahendamise kohtupraktikat kajastavate andmete puudulikkusest on UNHCRi hinnangul tõendeid selle kohta, et Euroopa Liidu siseselt on süürlaste kaitse osas olulisi erinevusi;

F.  arvestades, et Süüria põgenikekriis on hiljuti muudetud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi esimene proovikivi;

G.  arvestades, et ELi seadusandluses on juba teatavaid vahendeid, näiteks viisaeeskiri(6) ja Schengeni piirieeskirjad(7), mis võimaldavad anda humanitaarviisasid;

H.  arvestades, et liikmesriikidel tuleks soovitada kasutada Varjupaiga- ja Rändefondi raames ning ettevalmistava tegevuse „Pagulaste ümberasustamise võimaldamine hädaolukordades” raames kättesaadavaid vahendeid, millega kaetakse muu hulgas järgmisi meetmeid: toetada UNHCRi poolt juba põgenikeks tunnistatud isikuid; toetada erakorralisi abinõusid prioriteetseks tunnistatud põgenikerühmade puhul, keda rünnatakse relvadega ning kes on äärmiselt kaitsetus ja eluohtlikus olukorras; võimaldada hädaolukorras vajaduse korral rahalist eritoetust UNHCRile ja sellega seotud organisatsioonidele ELi liikmesriikides ja liidu tasandil;

I.  arvestades, et 3. oktoobril 2013. aastal Lampedusa lähedal toimunud järjekordse tragöödia tõttu hukkus 130 sisserändajat ja mitusada neist jäi kadunuks; arvestades, et ELi jõuda püüdes on hukkunud kümneid tuhandeid sisserändajaid; tuletades veel kord meelde vajadust võtta kõik võimalikud meetmed ohtu sattunud inimeste päästmiseks ning asjaolu, et liikmesriikidel tuleb täita oma rahvusvahelisi kohustusi merepääste valdkonnas;

1.  peab Süüria humanitaarkriisi ja sellest tulenevat tugevat survet naaberriikidele väga murettekitavaks; on mures, et põgenike väljavool Süüriast üha kiireneb ja selle peatset lõppu ei ole ette näha;

2.  hindab kõrgelt nende riikide ametivõimude jõupingutusi ja solidaarsust ning elanike suuremeelsust Süüria põgenike abistamisel;

3.  peab õigeks Süüria naaberriikide avatud uste poliitikat ning kutsub neid üles jätma piirid lahti kõikidele Süüriast pagevatele põgenikele;

4.  on mures selle pärast, et üha rohkem süürlasi riskib oma eluga, võttes ette ohtliku paadiretke üle Vahemere Euroopa Liitu;

5.  märgib tunnustavalt, et EL ja selle liikmesriigid on andnud süürlastele Süürias ja väljaspool seda üle ühe miljardi euro väärtuses humanitaarabi ja muud abi; märgib, et EL on Süüria kriisi puhul suurim humanitaarabi andja; kutsub ELi üles jälgima ka nende vahendite jaotamist;

6.  nõuab, et EL jätkaks humanitaarsete ja muude abimeetmete suuremeelset rahastamist vastavalt Süüria elanike ja Süüriast naaberriikidesse pagenud inimeste vajadustele;

7.  soovitab liikmesriikidel kasutada akuutsete vajaduste rahuldamiseks lisaks olemasolevatele riigikvootidele ka põgenike ümberasustamist ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmist; ergutab liikmesriike kasutama ettevalmistavate meetmete / ümberasustamise katseprojekti raames veel olemasolevaid vahendeid;

8.  nõuab, et rahvusvaheline üldsus ning Euroopa Liit ja selle liikmesriigid jätkaksid reaktsioonina sellele erandliku ulatusega humanitaarkriisile abi osutamist ning võtaksid endale kohustuse anda tulemuslikku abi Süüria naaberriikidele;

9.  nõuab, et EL kutsuks kokku konverentsi Süüria põgenikekriisiga seotud humanitaarabi küsimuste arutamiseks, kusjuures esmatähtsana käsitletaks selles piirkonnas asuvatele vastuvõtjariikidele (eeskätt Liibanon, Jordaania, Türgi ja Iraak) suunatud meetmeid, et aidata neil vastu võtta üha suurenevat põgenike hulka ja jätkata n-ö avatud uste poliitikat; rõhutab, et selle konverentsiga tuleks haarata kõiki ELi institutsioone ja kodanikuühiskonna organisatsioone ja seal tuleks keskenduda humanitaarabi osutamisele ning ELi osa ja osaluse suurendamisele diplomaatilistes püüetes, et aidata Süüria konflikti lõpetada;

10.  rõhutab, et praegusel etapil on oluline konkreetselt uurida, mil viisil ja mis ajal saaksid liikmesriigid teha rohkem, et tugevdada oma kaitsemeetmeid vastuseks Süüria kriisile; rõhutab, et tähtis on ilmutada solidaarsust ja ELis ennetavalt tugevdada üldisi kaitsvaid vastusmeetmeid, milleks tuleb tõhustada koostööd, teabevahetust, suutlikkuse arendamist ja poliitilist dialoogi;

11.  hindab positiivselt liikmesriikide üldist üksmeelset hoiakut, et Süüria kodanikke ei tohiks Süüriasse tagasi saata; rõhutab aga, et Süüria põgenike vastuvõtmisel on vajalik ühtsem lähenemisviis ja suurem solidaarsus nende liikmesriikidega, kellele langeb kõige tugevam surve; palub liikmesriikidel tagada, et kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi eri vahendite kohta kehtivaid norme rakendataks nõuetekohaselt;

12.  palub ELi liikmesriikidel jälgida kõiki olemasolevaid ELi õigusakte ja menetlusi, mis võimaldavad isikutel turvaliselt siseneda ELi, et ajutiselt vastu võtta oma riigist põgenenud süürlasi; märgib, et seaduslik sisenemine ELi on eelistatav lahendus võrreldes tunduvalt ohtlikuma ebaseadusliku piiriületamisega, mille puhul võib esineda inimkaubanduse risk; märgib, et mõni liikmesriik on andnud süürlastele kas alalise elamisloa (näiteks Rootsi) või on neid ajutiselt vastu võtnud (näiteks Saksamaa);

13.  tuletab liikmesriikidele meelde, et konflikti tõttu kodumaalt pagenud süürlased, kes taotlevad rahvusvahelist kaitset, tuleks suunata riigi varjupaigaametisse ja neil tuleks võimaldada kasutada õiglast ja tõhusat varjupaigamenetlust;

14.  nõuab, et EL võtaks seoses põgenike võimaliku sissevooluga liikmesriikidesse asjakohaseid ja vastutustundlikke meetmeid; palub komisjonil ja liikmesriikidel edasi jälgida hetkeolukorda ja jätkata tööd erandolukorra planeerimisel, võttes arvesse võimalust rakendada ajutise kaitse direktiivi(8), kui olud seda nõuavad;

15.  tuletab meelde liikmesriikide kohustust merel ohus olevad sisserändajad päästa ning kutsub liikmesriike, kes ei ole oma rahvusvahelisi kohustusi järginud, loobuma sisserändajatega paatide ja laevade tagasisaatmisest;

16.  kutsub liikmesriike üles järgima tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele ja ELi õigusaktidele; palub liikmesriikidel viivitamata lõpetada nõuetele mittevastava ja pikendatud kinnipidamise tavad, millega rikutakse rahvusvahelist ja ELi õigust, ning juhib tähelepanu sellele, et sisserändajate kinnipidamise meetmete aluseks peab alati olema haldusotsus ning need meetmed peavad olema põhjendatud ja ajaliselt piiratud;

17.  palub Euroopa Parlamendi asjaomastel komisjonidel edasi jälgida olukorda Süürias ja selle naaberriikides, samuti liikmesriikide vastavaid meetmeid;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, ÜRO peasekretärile, ÜRO pagulaste ülemvolinikule, Araabia Liiga peasekretärile, Süüria Araabia Vabariigi parlamendile ja valitsusele, Süüria naaberriikide parlamentidele ja valitsustele ning kõikidele Süüria konflikti osalistele.

(1) ELT C 249 E, 30.8.2013, lk 37. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0351. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0223. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0378. (5) http://www.unhcr.org/51b7149c9.html (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1). (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (ELT L 105, 13.4.2006, lk 1). (8) Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12).