Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 29. oktoobril 2004 Roomas allkirjastatud Euroopa põhiseaduse lepingut;

–   võttes arvesse 12. detsembril 2003 Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegiat "Turvaline Euroopa paremas maailmas";

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Julgeolekualane teadustöö: järgmised sammud" (KOM(2004)0590) ning komisjoni eelnevaid teatisi (KOM(2003)0113 ja KOM(2004)0072);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Ehitades meie ühist tulevikku – laienenud liidu poliitikaväljakutsed ja eelarvevahendid 2007-2013" (KOM(2004)0101) ja komisjoni teatist "Teadus ja tehnoloogia, Euroopa tuleviku võtmed – Euroopa Liidu poliitika suunised teaduse toetamiseks" (KOM(2004)0353);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile, mis käsitleb terrorismi rahastamise ärahoidmist ja selle tõkestamist teabevahetuse parandamise, läbipaistvuse suurendamise ja finantstehingute jälgitavuse parandamisega (KOM(2004)0700), "Valmisolekust ja tagajärgede ohjamisest terrorismivastases võitluses" (KOM(2004)0701) ja "Terrorirünnakute ärahoidmine, nendeks valmisolek ja neile reageerimine" (KOM(2004)0698);

–   võttes arvesse oma 15. mai 1997. aasta(1), 28. jaanuari 1999. aasta(2) ja 10. aprilli 2002. aasta(3) resolutsioone Euroopa kaitsetööstuse kohta;

–   võttes arvesse oma 30. novembri 2000. aasta resolutsiooni Euroopa ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika loomise kohta pärast Kölni ja Helsingi Euroopa Ülemkogu(4);

–   võttes arvesse oma 10. aprilli 2003. aasta resolutsiooni Euroopa julgeoleku- ja kaitsesüsteemi kohta – prioriteedid ja puudused(5);

–   võttes arvesse oma 20. novembri 2003. aasta resolutsiooni ELi kaitsevarustuse poliitika kohta(6);

–   võttes arvesse valge raamatu ettepanekut Euroopa kaitse kohta, mille ELi julgeoleku-uuringute instituut esitas 2004. aasta mais;

–   võttes arvesse raportit inimeste julgeoleku Euroopa doktriini kohta, mis esitati ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale 15. septembril 2004;

–   võttes arvesse julgeolekualase teadustöö valdkonna isikute rühma 15. märtsi 2004. aasta aruannet "Teadusuuringud turvalise Euroopa nimel";

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A6-0103/2005),

A.   arvestades, et hiljutiste geopoliitiliste, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste muutuste ning selliste hiljuti maailmas aset leidnud sündmuste tõttu nagu terrorirünnakud 11. septembril 2001 Ameerika Ühendriikides ja 11. märtsil 2004 Madriidis on julgeolekuküsimus muutunud pakilisemaks ja arvestades, et ELi liikmesriigid peaksid olema paremini valmis reageerima julgeolekut ähvardavatele uutele ohtudele, kasutades tõhusamalt oma oskusteavet;

B.   arvestades, et laienemine kahekümne viie liikmesriigini esitab uuele Euroopale, mille piirid ulatuvad nüüd vähem kaitstud aladeni, uut tüüpi julgeolekualaseid väljakutseid;

C.   arvestades, et need uued ohud kasutavad ära uusi tehnoloogiaid, ei arvesta riigipiiridega, kuritarvitavad nüüdisaegsetele kõrgtehnoloogilistele ja demokraatlikele Euroopa ühiskondadele omast avatust ja läbipaistvust, ning ohustavad liikmesriikide julgeolekut nii ELi territooriumilt kui väljastpoolt seda, muutes keerulisemaks sise- ja välisjulgeoleku eristamise;

D.   arvestades, et Euroopa Liit peab olema võimeline tagama oma kodanike kaitse, toetama Euroopa mandri ja naaberalade stabiilsust ning aitama kaasa rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamisele kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkidega;

E.   arvestades, et usaldusväärse julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning turvalisema Euroopa tagamine on raske ilma kõrgtehnoloogiliste vahendite ja võimalusteta, mis kasutavad tipptehnoloogiat ohtude minimaalsel tasemel hoidmiseks;

F.   arvestades, et vaatamata ELi potentsiaalile seoses julgeolekualase tehnoloogia teadus- ja arendustegevusega on julgeolekualase teadustöö konkreetse raamistiku puudumine ELi tasandil ning julgeolekualase teadustöö süsteemide ja infrastruktuuri killustatus ning dubleeritus suureks takistuseks kuluefektiivsete lahenduste leidmisel;

G.   arvestades, et Ameerika Ühendriikide koguinvesteeringud sisejulgeolekusse on keskmiselt neli korda suuremad kui Euroopa investeeringud, ja need investeeringud, mis ei hõlma Ameerika Ühendiriikide kaitseministeeriumi poolt finantseeritavaid kahesuguse kasutusega tehnoloogiate alaseid teadusuuringuid, on jaotatud erinevate Ameerika Ühendriikide ministeeriumite vahel, esindades seega laiahaardelist lähenemisviisi julgeolekualasele teadustööle;

H.   arvestades, et investeeringud teadus- ja arendustegevusse liikmesriikide kaitsesektoris on ligikaudu viis korda väiksemad kui vastavad investeeringud Ameerika Ühendriikides, mis suurendab ohtu, et EL muutub selles valdkonnas veel haavatavamaks ja sõltuvamaks;

I.   arvestades, et vahe tsiviil- ja sõjalise otstarbega teadusuuringute vahel muutub järjest ähmasemaks;

J.   arvestades, et julgeolekualane teadustöö võiks mängida strateegilist rolli Lissabonis ja Barcelonas eesmärgiks seatud Euroopa tööstuse konkurentsivõime tõstmisel ning teadusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamisel,

1.   tervitab komisjoni ettepanekut Euroopa julgeolekualase teadustöö programmi (EJTP) kohta; rõhutab vajadust töötada liidu tasandil välja struktureeritud ja tõhus julgeolekualase teadustöö programm, et tegeleda olemasolevate ja tulevaste julgeolekualaste väljakutsete ning selgelt määratletud Euroopa nõuetega, suurendada Euroopa kodanike julgeolekut ja turvalisust ning tagada Euroopa usaldusväärsus Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ESDP) operatsioonidel, aidates samas kaasa Euroopa majanduse kasvule ja konkurentsivõimele;

2.   arvab, et tõhus julgeolekualase teadustöö programm peaks põhinema kooskõlastatud tugiraamistikul, kaasama julgeolekualase teadustöö asjakohased sidusrühmad ja otstarbekohased rahalised vahendid ning rajanema ühenduse olemasolevatel, ühiste teadusprogrammide juhtimisel saadud kogemustel;

3.   rõhutab, et kõik julgeolekualase teadustööga seotud aspektid on kantud avalikest huvidest, ja nõuab seetõttu, et selle valdkonna programmidele ja projektidele antaks piisav stabiilsus ning et eelarvelised assigneeringud seotaks sisemajanduse kogutoodangu arenguga, et kindlustada võimalikult suur ajaline järjepidevus ja parimad tulemused;

Euroopa julgeolekualase teadustöö programmist ja selle finantseerimisest

4.   võtab arvesse komisjoni ettepanekut arendada EJTPd ELi 7. teadusuuringute raamprogrammi osana; rõhutab, et EJTP peaks arvestama julgeolekualase teadustöö eripäraga, võttes arvesse konkreetseid elemente nagu intellektuaalse omandi õigusi reguleerivad eeskirjad, salastatud teabe kasutamine, teabeturve ja tehnosiire; rõhutab, et tegevus EJTP raames peaks põhinema kaasotsustamismenetlusel;

5.   palub komisjonil võtta arvesse asjaolu, et artikli 29 andmekaitse töörühm loodi komisjoni nõustamiseks meetmete puhul, mis võivad ohustada üksikisikute õigusi ja vabadusi isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse küsimustes;

6.   ergutab nõukogu ja komisjoni määrama enne teadustööle raha eraldamist omavahel ja koostöös Euroopa Parlamendiga pädevate organite tasandil kindlaks selged eesmärgid ja prioriteedid, mida tuleb julgeolekualases teadustöös järgida, ning rolli, mida peavad erinevatel etappidel täitma liikmesriigid ja asjaomased Euroopa asutused;

7.   palub nõukogul ja komisjonil määratleda prioriteedid Haagi programmi elluviimiseks koostatavate tegevuskavade sisejulgeoleku osas terrorismivastase võitluse vajaduste ja välisjulgeoleku osas Euroopa julgeolekustrateegias alusel;

8.   soovitab, et tulevase Euroopa julgeolekualase teadustöö programmi prioriteetide hulka kuuluksid terrorismivastane võitlus, territoriaalne järelevalve, kodanikukaitse, liidu välispiiride kontroll ja muud valdkonnad, milles ühenduse tegevus võib anda lisandväärtust, minemata vastuollu liikmesriikide pädevusega;

9.   arvab, et programmi üheks peamiseks eesmärgiks peaks olema liidu välispiiride ja kriitilise infrastruktuuri nagu üleeuroopaliste võrkude ja tuumaelektrijaamade kaitse;

10.   kutsub komisjoni üles kasutama ettevalmistustegevuse raames esitatud esimesest konkursikutsest saadud kogemust, et kinnitada prioriteetsed valdkonnad; on veendunud, et suuremat tähelepanu tuleb pöörata uuringutele, mis puudutavad julgeolekualase teadustöö heakskiitu avalikkuse poolt, ja salastatud andmete käsitlemisele, et võimaldada nimetatud andmete laiemat vahetust liikmesriikide vahel;

11.   jagab arvamust, et EJTP peaks keskenduma konkreetselt (kuid mitte ainult) teadustegevusele ja tehnoloogiavaldkondadele, millel on ühine lisandväärtus, et edukalt ennetada, jälgida ja leevendada uusi julgeolekuohte, mis on seotud näiteks bioterrorismi, küberkuritegevuse ja muude tänapäeva organiseeritud kuritegevuse liikidega, viia ellu ELi julgeolekumissioone ja minimeerida ohvrite arvu;

12.   toonitab, et julgeolekualase teadustöö programmi loomine tuleb siduda julgeolekualaste vajaduste regulaarse ja põhjaliku analüüsiga, et määratleda peamised tehnoloogilised ja muud vahendid, mis on vajalikud külma sõja järgsel muutlikul julgeolekumaastikul;

13.   toetab keskendumist tehnoloogiaga seotud teadustöö kõrval ühise mudeldamise ja ähvardavaid ohtusid puudutava luuresuutlikkuse arendamisele, kasutades kõikidel tasanditel liikmesriikide võrdlevaid eeliseid;

14.   juhib tähelepanu sellele, et mõnel juhul sisaldavad kavandatud projektid kahte elementi, julgeolekut ja turvalisust, mis peaksid omavahel tugevalt seotud olema; rõhutab, et oleks kahjulik nõuda seda, et EJTP raames tehtav teadustöö tegeleks vaid julgeolekuaspektidega; teeb seetõttu ettepaneku ühtsemaks lähenemiseks ning EJTP ja ELi 7. teadusuuringute raamprogrammi raames toimuva muu teadustegevuse põhjalikuks kooskõlastamiseks; soovitab, et EJTP eristaks võimalikult selgelt sõjalistel ja mittesõjalistel eesmärkidel tehtavat teadustööd;

15.   on arvamusel, et komisjoni teatises on rõhk tehnoloogilisel uurimistööl; kutsub üles tasakaalustama vastasmõju loodusteaduste ja tehnoloogia ning muude teaduste, eelkõige politoloogia, sotsiaalteaduste ja humanitaarteaduste vallas tehtava teadustöö vahel;

16.   on arvamusel, et ületamaks lõhet teadustöö ja tegeliku elu rakenduste vahel ning rakendamaks tehnoloogilisi edusamme igapäevaelus, tuleb erilist ja suuremat tähelepanu pöörata operatsioonianalüüsile (OA), süsteemianalüüsile (SA) ning simulatsioonile;

17.   juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide oluliste puudustega toime tulemiseks C4ISR-süsteemide (juhtimine, kontroll, side, andmetöötlus, luure, järelevalve ja eelteabe kogumine) valdkonnas, tuleks edendada sensorsüsteeme, biotehnoloogiat, kosmose- ja infotehnoloogiat;

18.   märgib, et kosmoseseadmed ja -teenused võivad mängida keskset rolli sellistes valdkondades nagu globaalne positsioneerimine, ülemaailmsed vaatlused ja andmekogumine ning neid tuleks EJTPs esile tõsta;

19.   kutsub komisjoni üles toetuma julgeolekualase teadustöö valdkonna isikute rühma avaldatud aruandele "Teadustöö turvalise Euroopa nimel" ning kosmose ja julgeoleku valdkonna ekspertide rühma lõpparuandele, et laiendada riiklikele satelliidialgatustele sellist koostööd julgeolekualases teadustöös, mis on vajalik tsiviil-, sõjaliste ja topeltkasutusega süsteemide suutlikkuse maksimeerimiseks ning liidu tegevuslike vajaduste ja nõuete täitmiseks;

20.   tõdeb, et sidusa ja tõhusa julgeolekualase teadustöö programmi jaoks läheb vaja täiendavaid ning kohasemaid rahalisi vahendeid; on arvamusel, et julgeolekualase teadustöö valdkonna isikute rühma aruandes välja pakutud finantseerimise taset 1 miljard eurot aastas oleks võimalik saavutada teadusuuringute raamprogrammi ja teiste vahendite rahastamist kasutades;

21.   on arvamusel, et kõrvuti selle finantseerimise tasemega peaks liit otstarbekamalt ja tõhusamalt ära kasutama olemasolevaid vahendeid ja likvideerima praeguse kulutuste killustatuse;

22.   rõhutab, et suurenenud investeeringud julgeolekualastesse teadusuuringutesse ei tohiks kaasa tuua kärpeid mittesõjalisel otstarbel tehtavate teadusuuringute finantseerimises;

23.   palub nõukogul ja komisjonil arutada lisaks ühenduse uurimiskavas ette nähtud vahenditele ka tulevaste täiendavate vahendite kulude tasakaalustatud jaotamise süsteemi, et tagada teadustöö kulude kandmisel liikmesriikide majanduse osatähtsuse arvesse võtmine vastavalt teatud protsendile sisemajanduse kogutoodangust; kavandamise usaldusväärsuse tõstmiseks peaks see süsteem nägema ette kohustuste võtmist mitmeaastaseks perioodiks,

Konsultatsioonid ja koostöö sidusrühmadega

24.   tervitab Euroopa julgeolekualase teadustöö nõuandekogu moodustamise ettepanekut; on arvamusel, et kuna praegu puudub poliitikat kujundav struktuur, on vaja selgemat teavet selle kohta, kas nõuandekogust piisab ja kas see on valmis andma soovitusi julgeolekualase teadustöö sisu kohta ning tegelema programmi toimimisega seotud probleemidega; rõhutab, et Euroopa Parlament peaks Euroopa julgeolekualase teadustöö nõuandekogus olema esindatud viie liikmega, sealhulgas eelkõige vastutavate komisjonide (väliskomisjoni, julgeoleku ja kaitse allkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni) esimeeste või nende esindajatega;

25.   rõhutab lisandväärtust, mida pakuvad konsultatsioonid ja koostöö ekspertidega kõigist asjakohastest julgeolekualase teadustöö sidusrühmadest Euroopa julgeolekualase teadustöö nõuandekogu raames; rõhutab vajadust tasakaalustatult kaasata tööstuse esindajaid, teadustöö sponsoreid ning avaliku ja erasektori kliente, teadusasutusi, riiklikke asutusi ja kodanikuvabadustega tegelevaid organisatsioone;

26.   nõuab, et Euroopa julgeolekualase teadustöö nõuandekogu tegevust ja töömeetodeid täpsustataks ning seda jälgitaks Euroopa Parlamendi poolt;

27.   rõhutab, et Euroopa julgeolekualase teadustöö nõuandekogu moodustamisel tuleks vältida dubleeritust julgeolekualase teadustöö struktuuris;

28.   jagab arvamust, mille kohaselt tuleks selleks, et vältida suuri kulusid seoses olemasolevate julgeolekualaste struktuuride ja programmide dubleerituse ning killustatusega, edendada suuremat koostööd ja kooskõlastatust Euroopa julgeolekualase teadustöö ja liikmesriikide jõupingutuste, muude ELi teadustegevuste ning teiste globaalse või piirkondliku julgeolekuga seotud küsimustega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide vahel;

29.   soovitab, et atlandiüleste suhete raames peaks Euroopa julgeolekualases teadustöös tagama vajalikud jõupingutused dubleerituse vältimiseks ja koostalitlusvõime edendamiseks, arvestades samas liidu teadustöö eripärasid selles valdkonnas; rõhutab siiski, et liidu julgeolekualase teadustöö eelarvet peaks kasutama ELi ettevõtjate huvide edendamiseks,

Institutsiooniline raamistik

30.   rõhutab, et Euroopa Parlamendi osalus Euroopa julgeolekualase teadustöö arendamises ei tohiks piirduda vaid sellega, et teda teavitatakse regulaarselt edusammudest, vaid et temaga konsulteeritakse eelnevalt kavandatud programmide rakendamise osas;

31.   kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile viivitamatult strateegilisi tegevusjooni ning rakendamispõhimõtete ja -mehhanismide kohta saadud soovitusi, eriettepanekuid osalemise, lepingutüüpide ja teadustegevuse EJTP kaudu rahastamise vahendite kohta ning vajalikke korraldusi intellektuaalomandi ja tehnosiirde kohta, mis on töötatud välja koos Euroopa julgeolekualase teadustöö nõuandekoguga;

32.   kutsub vastutavat volinikku andma enne EJTP rakendamist aru väliskomisjonile ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile;

33.   rõhutab sidusama poliitilise ja institutsioonilise raamistiku vajadust, et edendada EJTP, uue Euroopa Kaitseagentuuri ja liidu asjakohaste julgeoleku- ja kaitseküsimustega seotud poliitikate vahelist koostööd ning tõhusat kooskõlastatust;

34.   on arvamusel, et tuleks täpsemalt määratleda uue Euroopa Kaitseagentuuri tegevuse üksikasjad ja parameetrid, eriti julgeolekualase teadustegevuse ja töösuhete osas EJTPga;

35.   palub nõukogul ja komisjonil tagada tõhus suhe EJTP ja Euroopa Kaitseagentuuri vahel, et vältida igasugust dubleeritust teadustöö ja tehnoloogia valdkonnas;

36.   palub komisjonil võtta arvesse julgeolekuuuringute "avalikku huvi" nii liikmesriikide kui Euroopa Liidu puhul, et vältida selliste projektide rahastamist, mis ei ole kooskõlas poliitiliste prioriteetide, teatud avalikust huvist lähtuvate kohustuste või inimõiguste, kodanikuvabaduste ja eraelu kaitsmisega; rõhutab, et lepingute sõlmimisel on eriti oluline läbipaistvus;

37.   nõuab potentsiaalse sünergia optimeerimist kaitse- ja tsiviilotstarbeliste teadusuuringute vahel rakenduste integratsiooni ja tehnosiirde kaudu mõlemas sektoris; nõuab samal ajal erivahendite selgemat määratlemist, mille abil võiks lahendada julgeolekualase teadustööga seotud konkreetseid probleeme,

Euroopa julgeolekualase teadustöö programmi juhtimine

38.   on arvamusel, et Euroopa julgeolekualase teadustöö programmi tõhusa juhtimise tagamiseks peaks keskne roll olema kogemustel, mis on saadud seoses rahastamismehhanismide, meetodite ja institutsioonilise raamistikuga ettevalmistava meetme käigus;

39.   toonitab, et Euroopa julgeolekualase teadustöö programmi juhtimine peaks rõhutama koostalitlusvõime ja ühenduvuse lisandväärtust, et parandada piiriülest koostööd, vältida ebavajalikku dubleerimist ning parandada liidu jõupingutuste ühtsust;

40.   propageerib jõuliselt ühiste tugevate teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamist, laboritevahelise koostöö edendamist kogu liidus ning inimressursside arendamist teaduses ja tehnoloogias, muutes Euroopa selle valdkonna kvalifitseeritud teadlastele atraktiivsemaks;

41.   rõhutab vajadust edendada süsteemset koostööd ning uurida tööstuse ja teadusringkondade kombineeritud tugevaid külgi eesmärgiga tõsta Euroopa innovatiivsus maailma kõrgeimale tasemele;

42.   on arvamusel, et Euroopa julgeolekualase teadustöö programm peaks olema ühitatav avatud, integreeritud ja konkurentsivõimelise Euroopa kaitseturu loomisega ning innovatiivsete mehhanismide kasutuselevõtmisega, mis loovad Euroopa tööstusele võimaluse saavutada maailma turgudel suhteline eelis; juhib tähelepanu sellele, et läbipaistvus lepingute sõlmimisel on äärmiselt oluline;

43.   rõhutab kasu, mida konkurentsivõimelisem Euroopa julgeolekutööstus, mis põhineb kaitsetööstuse olemasoleval võimekusel ja muudel uute tehnoloogiate infrastruktuuriga seotud spetsialiseerunud valdkondadel, võib tuua, aidates tugevdada majanduskasvu ja Euroopa majanduse üldist konkurentsivõimet, ning rõhutab samuti selle positiivset ühiskondlikku mõju Euroopa Liidus;

44.   rõhutab, et ELi julgeolekualase teadustöö algatused ei tohi kaasa tuua liidu nende põhimõtete ja väärtuste nõrgenemist, mis on seotud inimõiguste, demokraatlike õiguste, poliitiliste vabaduste, kodanikuvabaduste ja eetikaga;

o
o   o

45.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Nõukogu peasekretärile.

(1) EÜT C 167, 2.6.1997, lk 137. (2) EÜT C 128, 7.5.1999, lk 86. (3) ELT C 127 E, 29.5.2003, lk 582. (4) ELT C 228, 13.8.2001, lk 173. (5) ELT C 64 E, 12.3.2004, lk 599. (6) ELT C 87 E, 7.4.2004, lk 518.