Euroopa Parlamendi resolutsioon looduskatastroofide (tulekahjud, põuad ja üleujutused) kohta – regionaalarengu aspektid (2005/2193(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist ELi katastroofidele ja kriisidele reageerimise võime tugevdamise kohta (KOM(2005)0153);
– võttes arvesse oma 16. novembri 2005. aasta resolutsiooni "Kuidas võita lahing globaalse kliimamuutuse vastu"(1);
– võttes arvesse komisjoni teatist ühenduse kodanikukaitse mehhanismi parandamise kohta (KOM(2005)0137);
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega luuakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (uuesti sõnastatud) (KOM(2006)0029);
– võttes arvesse komisjoni teatist üleujutuste riskijuhtimise ning üleujutuste ennetamise, kaitse ja leevendamise kohta (KOM(2004)0472);
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv üleujutusohu hindamise ja ohjeldamise kohta (KOM(2006)0015);
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (KOM(2005)0108);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 2 ja 6, mille kohaselt tuleb säästva arengu edendamiseks integreerida keskkonnakaitse nõuded ühenduse erinevate valdkondade poliitikatesse;
– võttes arvesse keskkonna ja säästva arengu instituudi ning komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse raportit kliimamuutuste ja Euroopa veemõõtme kohta(2);
– võttes arvesse 11. detsembri 1997. aasta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli ja Kyoto protokolli ratifitseerimist Euroopa Ühenduse poolt 25. aprillil 2002;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2152/2003 metsade ja keskkonna vastastikuse mõju seire kohta ühenduses (Forest Focus)(3);
– võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta(4);
– võttes arvesse nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta(5);
– võttes arvesse nõukogu 16. mai 1994. aasta määrust (EÜ) nr 1164/94, millega asutatakse ühtekuuluvusfond(6), muudetud määrustega (EÜ) nr 1264/1999(7) ja (EÜ) nr 1265/1999(8);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1784/1999 Euroopa Sotsiaalfondi kohta(9);
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Liidu metsandusstrateegia kohta (KOM(1998)0649);
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta (KOM(2004)0621);
– võttes arvesse oma 8. septembri 2005. aasta resolutsiooni loodusõnnetuste (tulekahjude ja üleujutuste) kohta sel suvel Euroopas(10);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A6-0147/2006),
A. arvestades, et ÜRO andmete kohaselt on Euroopa Liidus looduskatastroofid alates 1980. aastast põhjustanud 65 000 inimese surma ja on maksma läinud 124, 2 miljardit eurot;
B. arvestades, et 2005. aasta augusti paduvihmad põhjustasid Euroopas alates 2002. aastast suurima üleujutuse, mille tagajärjel hukkus 70 inimest;
C. arvestades, et 2005. aastal hävitasid tulekahjud taas tuhandeid hektareid metsa ja, mis veelgi halvem, maksid üle 30 tsiviilisiku ja tuletõrjuja elu; arvestades, et erakordne kuivus raskendas ja raskendab veelgi seda nähtust, mis kujutab endast igal aastal asjaomastele riikidele ja piirkondadele tõelist nuhtlust;
D. arvestades, et tulekahjud on eelkõige seoses majade ja põllumajandusliku vara hävimise ja sadade loomade hukkumisega põhjustanud eraisikutele suurt kahju;
E. arvestades, et 2005. aasta põud oli erakordselt intensiivne ja pikk, eriti Euroopa lõuna- ja lääneosas, ning tekitas suurt kahju peaaegu kogu Portugali territooriumile ja suurtele aladel Hispaanias, Prantsusmaal ja Itaalias;
F. arvestades, et looduskatastroofidel on lühi- ja pikaajaline laastav mõju asjaomaste alade, eelkõige lähenemiseesmärgi alusel toetust saavate vähemarenenud piirkondade ja looduslike piirangutega piirkondade majandusele, andes tagasilöögi infrastruktuurile, majanduspotentsiaalile, tööhõivele, loodus- ja kultuuripärandile, keskkonnale ja turismile ning avaldades üldiselt ebasoodsat mõju sotsiaalsele ja majanduslikule ühtekuuluvusele;
G. arvestades, et põud ja pidevad tulekahjud kiirendavad kõrbestumist suurtel aladel Lõuna-Euroopas, eelkõige Vahemere-äärsetel metsaaladel ja sellistes ulatuslikes metsades, milles esineb üksainus äärmiselt tuleohtlik ning mitte-kohalikku päritolu liik, ning kahjustavad oluliselt asjaomaste alade elanike elukvaliteeti, jättes nad ilma põhiliste vajaduste rahuldamiseks vajalikust veest ja takistades maaviljelust, mille tulemuseks on spekuleerimine loomasööda hinnaga;
H. arvestades, et looduskatastroofid toimuvad juhul, kui äärmuslikud ilmastikuolud tabavad tundlikku ala, mistõttu tuleb nende piirkondade tundlikkust vähendada, pidades meeles, et äärmuslikud ilmastikunähtused muutuvad järjest sagedasemaks;
I. arvestades, et tuleb tagada Euroopa naabruspoliitika ja eelkõige Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse raames loodava sünergia asjakohane ärakasutamine seoses sarnaste probleemidega, millega nad silmitsi seisavad;
J. arvestades, et oma geograafilise asendi tõttu on äärepoolseimad piirkonnad ohustatud kõige erilisematest ja rängematest looduskatastroofidest, nagu tsüklonid, maavärinad, vulkaanipursked või ka tsunamid;
K. arvestades, et looduskatastroofide tagajärgi võivad raskendada mõned inimtegevusega seotud tegurid, nagu intensiivpõllumajandus, sealhulgas tule kasutamine põlluharimisvahendina, raadamine, vesikondade loomuliku tulvavee ohjeldamise võime ulatuslik vähendamine, riskipiirkondade intensiivne linnastumine ning samuti linnaelanikkonna rohkearvuline siirdumine mägialadele seoses teatavate harrastustega;
L. arvestades, et põud aitab oluliselt levida tulekahjudel, mis on Euroopa metsade olukorra halvenemise peapõhjus;
M. arvestades, et ühine põllumajanduspoliitika ja selle jätkuvad reformid on edendanud tootmise kontsentreerumist, mis on toonud kaasa maapiirkondade järkjärgulise mahajätmise ja põllumajandusega tegelemisest loobumise, suurendades sel viisil metsatulekahjude ohtu ja raskendades põua tagajärgi;
N. arvestades, et metsatulekahjude kasvu põhjustavad ka maapiirkondade järkjärguline mahajätmine ning põllumajandustegevuse ja sealsete traditsiooniliste tegevusvormide hülgamine, ebapiisav metsahooldus, ühe puuliigiga suured metsaalad, ebasobivate puuliikide istutamine, ühenduse tasandil piisaval määral rahastatava ja asjakohaste vahenditega varustatud nõuetekohase tulekahjude ennetamise poliitika puudumine ning liiga leebed karistused tahtliku süütamise puhul;
O. arvestades, et Euroopa Liit peab tunnistama Vahemere piirkonnas toimuvate loodusõnnetuste (näiteks põuad ja tulekahjud) eripära ning kohandama vastavalt olemasolevaid ennetus-, uurimis-, riskijuhtimis-, kodanikukaitse ja solidaarsusvahendeid;
P. arvestades, et Euroopa peab tõhustama kliimamuutustega kohanemise meetmeid, mis nõuab jõupingutusi kohalikelt, piirkondlikelt, riiklikelt ja Euroopa tasandi ametivõimudelt, aga ka elanikelt ning tööstus- ja transpordisektorilt;
Q. arvestades, et Euroopa Liidu ennetusmeetmeid erinevate looduskatastroofide liikidega tegelemiseks tuleb vajaduse korral tugevdada ühiste strateegiliste suuniste kehtestamisega, et tagada parem koordineerimine liikmesriikide vahel ning ühenduse eri vahendite (struktuurifondid, tulevane Euroopa Liidu solidaarsusfond, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja tulevane keskkonna rahastamisvahend LIFE+ ning tulevane suurõnnetustele kiire reageerimise ja valmisoleku vahend) parem toimimine ja koordineerimine;
R. arvestades, et ühenduse tegevuses on ikka veel puudujääke ning olukorda raskendab veelgi eri liikmesriikide looduskatastroofidega võitlemise mehhanismide erinevused ja muutumine;
S. arvestades, et struktuurifondidel peaks katastroofide ennetamise ja nende tagajärgedega toimetuleku meetmete rahastamisel olema suurem osa; arvestades, et solidaarsusfond, mis on selleks otstarbeks kavandatud ühenduse vahend, pole osutunud tõhusaks, mistõttu on esitatud selle reformimise ettepanek, mida praegu läbi vaadatakse;
T. arvestades, et ennetusmeetmed vähendavad materiaalset kahju, mida üleujutused tekitavad elamutele, infrastruktuurile ja tootmistegevusele, nagu ilmnes Alpide piirkonnas, kus 2005. aasta üleujutused tekitasid tunduvalt vähem kahju kui 2002. aasta üleujutused, kuigi olid viimastest ulatuslikumad;
U. arvestades, et ühenduse tulekahjude ennetamise meetmed piirnevad peaaegu täielikult maaelu arengupoliitikaga ja on senini osutunud selgelt ebapiisavaks, mis näitab vajadust eraldiseisva, piisavalt rahastatud ühenduse metsakaitse programmi järele, mis on välja töötatud metsatulekahjude ennetamiseks ja nendega seotud riskide juhtimiseks ning kohandatud ELi liikmesriikide metsade eripäraga;
V. arvestades, et säästliku veekasutuse tõhusad teabekampaaniad võivad veetarbimist oluliselt vähendada ja aidata seega kaasa põua ennetamisele;
W. arvestades pädevate riigiasutuste vahelise koordineerimise puudumist ja asjaolu, et ennetamine, katastroofide ohjamine ning katastroofipiirkondade ja otseste ohvrite abistamine moodustavad kolm telge, mille suhtes Euroopa Liidul peaks olema aktiivsem roll, eelkõige seoses ennetustegevusega;
X. arvestades, et suure osa elanikkonna ja ühiskonna, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajate hulgas valitseb ilmne rahulolematus,
1. arvab, et komisjon peaks esitama ettepaneku koostada Euroopa looduskatastroofidega võitlemise strateegia, mis hõlmaks laiaulatuslikku riskiennetust, ja töötama Euroopa Liidu tasandil välja ühistegevuse tehnilise protokolli igat tüüpi looduskatastroofi puhuks ja iga metsa ökosüsteemi suhtes;
2. tunnistab erinevates ELi liikmesriikides toimuvate looduskatastroofide (nagu põud ja metsatulekahjud Vahemere piirkonnas) eripära ning nõuab tungivalt, et komisjon kohandaks ühenduse ennetus-, uurimis-, riskijuhtimise, tsiviilkaitse- ja solidaarsusvahendeid sellistele katastroofidele paremini reageerimiseks;
3. on seisukohal, et kõigis liikmesriikides tuleks koostada põhjalik ülevaade tulekahjude ja pikkade põudade suhtes kõige tundlikematest piirkondadest ning olemasolevatest vahenditest, et töötada välja ennetusstrateegia ning võimaldada tõhusat koordineerimist ja tegevust kohapeal;
4. on ühtlasi seisukohal, et kõnealune ettepanek peaks hõlmama meetmeid, mille eesmärk on tagada, et peamised veetarbijad, sealhulgas põllumajandus-, linna- ja tööstustarbijad, kasutaksid vett ratsionaalselt ja tõhusalt; nõuab põhimõtete "kasutaja maksab" ja "saastaja maksab" kohaldamist, et tagada veeressursside ratsionaalsem majandamine ning ulatuslikum seire ja kontroll heitvete suhtes;
5. on seisukohal, et nimetatud strateegias tuleks erilist tähelepanu osutada eraldatud piirkondadele, madala asustustihedusega piirkondadele, piirkondadele, kus rahvastik väheneb, mägialadele, piiriäärsetele, äärepoolsetele ning äärepoolseimatele piirkondadele ning lähenemiseesmärgi alusel toetust saavatele ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele;
6. juhib tähelepanu sellele, et kogu Euroopa Liidus on piirkondlikud ja kohalikud asutused üha teadlikumad looduskatastroofide küsimuse suhtes; juhib tähelepanu piirkondlike ja kohalike osalejate asendamatule rollile looduskatastroofide mõju ennetamisel, katastroofide ohjamisel ja nende mõju leevendamisel üksikisikutele;
7. rõhutab vajadust kohandada ja kooskõlastada struktuurifondide looduskatastroofide ennetamise ja ohjamisega seotud tegevus muude olemasolevate ühenduse vahenditega, et looduskatastroofidega toime tulla; nõuab tungivalt, et järgmisel eelarveperioodil 2007–2013 tuleks tagada vajalik paindlikkus kasutatavate ressursside ümberjagamise suhtes eri fondide vahel, et parandada nende toimimisvõimet looduskatastroofide puhul;
8. nõuab tungivalt, et komisjon teeks Euroopa solidaarsusfondi ja muude ühenduse vahendite kaudu kättesaadavaks vahendid, mis on vajalikud looduskatastroofide ohvrite kannatuste leevendamiseks ja materiaalsete vajaduste rahuldamiseks;
9. juhib tähelepanu, et uue eelarveperioodi jooksul saab tulekahjude ja üleujutuste ennetamise ning nende katastroofidega võitlemise meetmeid rahastada struktuurifondidest ning palub nõukogul seda meeles pidada ning olla oma ühisseisukohtades järjekindel;
10. rõhutab, et Euroopa Liidult rahalist abi saavad taastamismeetmed peaksid hõlmama ka meetmeid, mille eesmärk on vältida katastroofide kordumist;
11. on seisukohal, et nõukogu peaks kaaluma, millised meetmed on kõige tõhusamad tuleõnnetuste tagajärjel paratamatult tekkivate otseste vajaduste ennetamiseks ja neile tõhusaks reageerimiseks;
12. peab vajalikuks, et järgmise finantsraamistiku raames 2007–2013 loodaks metsatulekahjude vastane kaitseprogramm, mille abil edendada meetmeid metsatulekahjude alase teadlikkuse suurendamiseks, metsatulekahjude ennetamiseks ja nendega seotud riskide juhtimiseks ning mille puhul oleks tagatud piisav rahastamine ja mis oleks ühendatud põllumajandus- ja struktuuripoliitika meetmetega;
13. juhib tähelepanu sellele, et väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete ulatuslik võrgustik ja säästlikumaid tootmismeetodeid edendav põllumajanduspoliitika, eelkõige vee- ja pinnase kasutuse osas, võivad aidata kahandada põua ja metsatulekahjude tagajärgi;
14. märgib, et pärast 15. ja 16. detsembri 2005. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu otsuse vastuvõtmist seoses 2007-2013 finantsperspektiiviga on territoriaalse koostöö eesmärki oluliselt vähendatud, eriti seoses rahvusvahelise ja piirkondadevahelise mõõtmega; palub komisjonil toimuvate läbirääkimiste käigus tagada piisavate rahastamisvahendite andmine, et ei oleks takistatud Interregi programmiga hõlmatavate looduskatastroofide ennetamise ja nende tagajärgedega võitlemise meetmete rakendamine; rõhutab ühtlasi koostöö tähtsust naabruses asuvate kolmandate riikidega seoses üleujutuste ja tulekahjudega;
15. on arvamusel, et komisjon peaks esitama ettepaneku võtta vastu direktiiv tulekahjude ennetamise ja ohjamise kohta Euroopa Liidus, et parimal viisil kasutada olemasolevaid ühenduse ja siseriiklikke vahendeid selle nähtusega toimetulekuks, võttes eeskujuks üleujutuste ohu hindamist ja ohjamist käsitlevat direktiivi ettepanekut; on arvamusel, et samuti on vajalik, et komisjon koostaks samasuguse ettepaneku põua ennetamise ja ohjamise suhtes ning kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust rajada Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) (KOM(2005)0119) alusel võetavate meetmete raames põua ja kõrbestumise seirekeskus;
16. on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks alustama järelevalvet seoses liikmesriikides toimuvate looduskatastroofide vastases võitluses kasutatavate vahendite ja varustuse puuduste ning kõigi seonduvate probleemidega;
17. palub komisjonil koostada viivitamata teatis maavärinate ohu ennetamise, ohjamise ja hindamise kohta sama moodi kui teiste looduskatastroofide puhul (üleujutused, tulekahjud, põud);
18. palub komisjonil koostöös liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning teiste huvitatud asutustega koguda ja levitada hea tava juhtumiuuringuid meetmete kohta, mis on võetud looduskatastroofide ennetamiseks ja tõhusaks ohjamiseks;
19. palub nõukogul ja liikmesriikidel tõhustada peatselt vastuvõetava eespool nimetatud seitsmenda raamprogrammi raames looduskatastroofide ennetamisega seotud teadusuuringuid, pöörates erilist tähelepanu varajase hoiatamise ning andmete reaalajas edastamise süsteemide parandamisele;
20. märgib, et on käivitatud ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES – Global Monitoring for Environment and Security) algatuse katseetapp, mis peaks võimaldama Euroopa Liidul parandada looduskatastroofide ennustamist, seiret ja hindamist, ning nõuab tungivalt algatuse rahastamise suurendamist ja tegevusprogrammi laiendamist kõikide liikmesriikides toimuda võivate looduskatastroofide hõlmamiseks;
21. nõuab tungivalt GALILEO süsteemi käivitamist, mis peaks aitama parandada Euroopa Liidu suutlikkust ette näha ja jälgida äärmuslikke ilmastikutingimusi ja loodusnähtusi ning neist aru saada; nõuab samuti muud liiki varustuse ja vahendite kasutamist, et saada teavet tulekahjude puhkemise kohta ja vältida tõhusalt tule levikut;
22. taunib asjaolu, et komisjoni teatises ELi metsandusstrateegia rakendamise aruande kohta (KOM(2005)0084) ei pühendata erilist tähelepanu tulekahjude küsimusele, eirates asjaolu, et need on metsade olukorra halvenemise peapõhjus; palub seetõttu liikmesriikidel see puudus kõrvaldada ning komisjonil näha ette vajalikud meetmed metsanduse tegevuskavas, mille ta peab esitama lähemas tulevikus ja milles tuleb näha ette Euroopa tulekahju- või metsandusfondi loomine Natura 2000 võrgustikku kuuluvate mägi- ja metsaalade säilitamiseks ja taastamiseks võetavate meetmete toetamiseks;
23. teeb ettepaneku, et liikmesriigid peaksid maaelu arengukavadesse lisama põua ja kõrbestumise vastase võitluse ning tulekahjude ja üleujutuste ennetamise meetmed ning neid kohustuslikus korras rakendama, julgustades talupidajaid, kes on maapiirkondade heaolu peamisi tagajaid, osalema metsa uuendamises sobivate liikidega, metsade puhastamises, võitluses erosiooni vastu ja veekasutuse parandamises; nõuab seetõttu nõukogu 17. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks)(11) ette nähtud tuletõkestusvööndite rajamiseks antava abi säilitamist ning toetuse tõhustamist metsade tulususe suurendamise meetmetele, mille abil püütakse vältida raadamist vähem tulusatel mägialadel, mis sageli asuvad Vahemere piirkonnas (kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata kombineeritud talupidamis-/metsandus-/karjakasvatusettevõtete tegevuse jätkumisele);
24. palub komisjonil ja liikmesriikidel kavandada seoses ennetus- ja tagajärgedega võitlemise meetmetega, mis on liikmesriikidega kooskõlastatud, teabe- ja koolituskampaaniad, et vähendada, eelkõige enim ohustatud aladel, looduskatastroofide ohtu ja tagajärgi, teavitades avalikkust vajadusest suhtuda hoolivalt keskkonda ja loodusvarade säilitamisse ning hoidudes muu hulgas põllumajandustegevusest ja vaba aja veetmisega seotud tegevusest, mis võib põhjustada ohtu; palub samuti komisjonil edendada õppusi, et vähendada nii palju kui võimalik negatiivseid mõjusid katastroofi tegelikul puhkemisel;
25. nõuab tungivalt, et komisjon edendaks seoses Euroopa koolitusprogrammidega ja läbiproovitud töömeetodite vahetamise programmidega tuletõrjujate ja tuletõrjespetsialistide eriprogrammi, et võimaldada neil võtta lisaülesandeid seoses mägialade kaitse, säilitamise, parendamise ja taastamisega, tagades ühtlasi töö stabiilsuse ja kindlad töökohad; palub komisjonil samuti kaaluda võimalust pakkuda välja Euroopa hindamis- ja ühtlustamissüsteem seoses varustuse ning töötajate koolituse ja oskustega;
26. palub komisjonil kaaluda võimalust võtta kasutusele teatavad sunnimeetmed, mille abil karistada ettevaatamatust ja tahtlikku tegevust tulekahjude põhjustamisel (kohtu ja politsei poolt kasutatavad õiguskaitsevahendid, sellise tegevuse liigitamine keskkonnavastaseks kuriteoks jms), ning teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastav ettepanek;
27. taunib asjaolu, et Forest Focus programmi tulekahjude ennetamise meetmed ei ole tulevase LIFE+ rahastamisvahendi esmatähtsate teemade osa; palub komisjonil ja nõukogul lisada tulevasse rahastamisvahendisse nimetatud meetmed ja eraldada piisavad vahendid;
28. tuletab meelde, et paljudes piirkondades on viimaste aastate jooksul metsad raskelt kahjustada saanud; palub komisjonil töötada välja kavad, mille abil nendes piirkondades metsi kohalike liikide abil uuendada, teadvustades sealjuures, et ökosüsteemi taastamine ja edasiste katastroofide ennetamine on üldsuse, mitte ainult erahuvides, ning võimaldades samas vähendada katastroofide mõju kliimamuutustele;
29. võtab teadmiseks ettepaneku võtta vastu otsus, millega luuakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (COM(2006)0029), eelkõige seoses järelevalve ja teabe keskuse (Monitoring and Information Centre) tugevdamisega ning võimalusega kasutada transpordikulude suhtes ühenduse rahastamist; palub nõukogul nimetatud otsus vastu võtta nii kiiresti kui võimalik ning kaaluda vahendi tõhustamist, eelkõige seoses sündmuskohal rakendatavate meetmetega, ning tagada olemasolevate nappide ressursside võimalikult otstarbekas kasutamine;
30. palub liikmesriikidel ja komisjonil teha ühistööd, et parandada oluliselt olemasolevate ressurssidega seotud teabe koordineerimist ja edastamist looduskatastroofide korral, töötades selleks välja ühtlustatud rakendamismeetodid, mille abil eelkõige tagada hädaolukorras selliste toimingute teostamine, mis on vajalikud maal ja õhus töötavate metsatulekahjudega võitlemise vahendite viivitamatult kättesaadavaks tegemiseks teatud piiratud perioodiks;
31. tuletab meelde oma 4. septembri 2003. aasta resolutsiooni kuuma suve tagajärgede kohta(12), milles avaldati poolehoidu Euroopa kodanikukaitse üksuse loomisele (välja jäetud); palub komisjonil selle eesmärgi juures täiel määral arvesse võtta subsidiaarsuse põhimõtet; on seisukohal, et selline Euroopa tasandi mehhanism peaks olema valveolukorras kogu suve jooksul, kuna tulekahjud ähvardavad Euroopat ja eelkõige Vahemeremaid pidevalt; on ühtlasi seisukohal, et iga liikmesriik peaks sellesse mehhanismi oma panuse andma, eraldades varustust, vahendeid ja töötajaid;
32. palub liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel asutustel kõrvaldada halduslikud ja geograafilised tõkked kodanikukaitselt ning toetada päästemeeskondade (tuletõrjeüksused, kiirabi, politsei, vetelpääste ning mägedes ja kaevandustes tegutsevad päästemeeskonnad) suuremat paindlikkust ja talitlusvõimet naaberpiirkondades;
33. rõhutab ELi solidaarsusfondi tähtsust peamise vahendina, mis peaks võimaldama Euroopa Liidul ulatuslike katastroofide, nagu üleujutuste, tulekahjude või põua, aga ka tsüklonite, maavärinate, vulkaanipursete ja tsunamite puhul asuda kiiresti tegutsema; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu võtaksid vastu Euroopa Parlamendi ettepaneku läbivaatamise kohta, eelkõige seoses suurema tähelepanu osutamisega looduskatastroofide ohvritele ja nende perekondadele;
34. nõuab tungivalt, et nõukogu kohandaks solidaarsusfondi, eelkõige seoses tähtaegade ja abikõlblike meetmetega, nii et selle abil oleks võimalik tegeleda liikmesriikides asetleidvate spetsiifiliste looduskatastroofidega, nagu põud, metsatulekahjud ja üleujutused;
35. on seisukohal, et solidaarsusfond peaks võimaldama jätkuvalt võtta meetmeid katastroofide puhul, mis hoolimata oma raskusest ei saavuta miinimumtaset, mis on nõutav abi andmiseks, ning et abi peaks olema võimalik anda ka eriolukorras, kus enamik teatud piirkonna elanikkonnast on langenud looduskatastroofi ohvriks ja selline katastroof halvendab järsult ja pikaajaliselt nende elutingimusi;
36. osutab sellest hoolimata vajadusele kaasata muid olemasolevaid vahendeid, nagu riigiabi piirkondlikel eesmärkidel või Euroopa Investeerimispanga laenud, et vältida nii palju, kui see on võimalik, looduskatastroofide toimumist ja parandada nende tekitatud kahjustused;
37. palub kaaluda võimalust luua põllumajanduskatastroofide fond, mille abil maksta hüvitist igasuguse saamata jäänud tulu eest talupidajatele, kes on langenud looduskatastroofide ohvriks ning jäänud ilma tootmisvahenditest;
38. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, 2005. aasta looduskatastroofides kannatanud liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, kannatanud piirkondade regionaalsetele ja kohalikele asutustele ning Regioonide Komiteele.