Euroopa Parlamendi resolutsioon linnakeskkonda käsitleva temaatilise strateegia kohta (2006/2061(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni linnadimensiooni kohta laienemise kontekstis(1) ja oma 18. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni säästva arengu keskkonnaaspektide kohta(2);
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile linnakeskkonda käsitleva temaatilise strateegia kohta (KOM(2005)0718);
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele "Linnakeskkonna temaatilise strateegia suunas" (KOM(2004)0060);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsust nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm(3);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja transpordi- ja turismikomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamust (A6-0233/2006),
A. arvestades, et umbes 80% Euroopa elanikkonnast elab linnades, kuid nende vajadusi ja huve ei ole Euroopa Liidu fondides, projektides, algatustes ja strateegiates alati piisaval määral arvesse võetud;
B. arvestades, et linnakeskkonda käsitleva temaatilise strateegia eesmärk on anda panus Euroopa linnade üldisesse keskkonnahoidlikkusse, vähendades bürokraatiat ja tõhustades keskkonnapoliitika rakendamist ning julgustades kohalikul tasandil pikaajalist keskkonnaplaneerimist;
C. arvestades, et olukorras, kus uutes liikmesriikides on ühistranspordi osakaal vähenemas, kuid siiski suurem kui vanades liikmesriikides, tuleks kaaluda meetmeid, mille abil oleks võimalik peatada avaliku transpordi kasutamise edasine vähenemine;
D. arvestades, et kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis propageeriti eelkõige vajadust tegeleda kasvava liiklustihedusega ning transpordi kasv ja SKT kasv teineteisest kindlalt eraldada;
E. arvestades, et Euroopa Liidu energiasõltuvusega tuleks tegeleda ka linna tasandil, kusjuures energiatarbimine on kõige rohkem kasvanud transpordisektoris, ning arvestades, et teiste sektorite poliitika üle, nagu elamumajandus ja kütteks kasutatavate energiaallikate valik, otsustatakse peamiselt kohalikul tasandil,
1. tervitab komisjoni teatist linnakeskkonda käsitleva temaatilise strateegia kohta; on siiski seisukohal, et see ei ole piisav kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis püstitatud eesmärkide saavutamiseks;
2. toetab eriti tõsiasja, et teatises tunnistatakse ka linnade kui majandusliku liikumapaneva jõu tähtsust;
3. nõustub komisjoni analüüsiga, mille kohaselt on linnade keskkonnaprobleemid eriti keerulised, kuna nende põhjused on omavahel seotud, ja kordab komisjoni hoiatust, et kohalikud algatused ühe probleemi lahendamiseks võivad mujal põhjustada uusi probleeme;
4. kahetseb, et vastupidiselt kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kavatsustele ei ole komisjon välja pakkunud õiguslikult siduvaid meetmeid ega tähtaegu kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis püstitatud eesmärkide saavutamiseks;
5. kahetseb ka seda, et linnakeskkonda käsitlevas temaatilises strateegias ei püüta tasakaalustada Euroopa poliitikat linna- ja maapiirkondade vahel ega keskse asendiga linnade ja äärealadel paiknevate linnade vahel;
6. kutsub komisjoni üles andma suuniseid peatse välisõhu kvaliteeti ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist käsitleva direktiivi kohaldamise kohta ning tagama selle õigusakti nõuetekohase jõustamise;
7. rõhutab, et komisjon koostöös riiklike ametiasutustega peaks ergutama iga rohkem kui 100 000 elanikuga linnastut koostama säästva linnahaldamiskava ja säästva linnatranspordi kava;
8. nõuab, et komisjoni suunised hõlmaksid põhilisi ühisnäitajaid vastavalt kehtiva ELi keskkonnapoliitika kohustustele ja eesmärkidele (nt õhu-, müra-, veekogude ja jäätmete direktiivid ning energiatõhusus ja kliimapoliitika), et võimaldada võrdlusi ja võrdlusuuringuid Euroopa linnade vahel;
9. on seisukohal, et säästvas linnahaldamiskavas tuleks muuhulgas arvesse võtta järgmisi dokumente:
mürakaardid ja tegevuskavad, kui need on kättesaadavad (direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega(5)),
–
kohalik õhusaastekava või -programm, kui see on kättesaadav (direktiiv 96/62/EÜ välisõhu kvaliteedi hindamise ja juhtimise kohta(6)),
–
kohalikud keskkonnakavad ja programmid vastavalt direktiivile 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta(7),
10. on seisukohal, et säästev linnahaldamiskava tuleks koostada järgmiselt:
a)
andmete ja asjaomase teabe kogumine järgmistes valdkondades:
–
käesoleva resolutsiooni lõikes 9 mainitud valdkonnad,
–
asulate suhted maapiirkondade ja maakeskkonnaga,
–
rahvastikukasvu prognoosid ja nõudmine uute hoonestatavate alade järele,
–
sidevoog, liikuvus, integratsioon linnades ning juurdepääs teenustele;
–
kohalikud kasvuhoonegaaside heitmed,
–
linnastruktuur ja haljasalade ning valglinnastumise osakaal,
–
kohalik biotsiidide kasutamine,
–
keskkonnaga seotud terviseprobleemid,
–
sellise keskkonna võimalused, kus puuduvad takistused puuetega inimestele, vanuritele ja teistele,
–
kultuuripärandi, hoonestatud ja loodusliku keskkonna ning teiste keskkonnaalast huvi pakkuvate kohtade ja neid ähvardavate ohtude hindamine,
–
joogiveevajaduse hindamine linnapiirkondades ning veepuhastuse ja veekäitlemise korraldamine,
b)
eesmärgid, mis puudutavad järgmist:
–
olukorra parandamine punktis a mainitud valdkondades,
–
säästvusega arvestamine kõigis linnapoliitika valdkondades,
–
ühtlustamine linnatranspordikavadega,
c)
praktilised meetmed ja tegevus, mis on vajalikud punktis b osutatud eesmärkide saavutamiseks,
11. rõhutab, et kodanikud, valitsusvälised ja äriorganisatsioonid ning teised sidusrühmad tuleks kaasata säästvate linnahaldamiskavade koostamisse, mis tuleks teha üldsusele kättesaadavaks; on lisaks seisukohal, et saavutatud edu regulaarne hindamine ning selliste hindamiste tulemuste levitamine on samuti väga oluline;
12. ergutab komisjoni tegema 2009. aasta konsultatsiooni raames tehniliste suuniste rakendamise kohta vaheülevaadet ja toetab komisjoni tööd seoses kohalikele omavalitsustele suunatud temaatilise internetiportaali loomisega;
13. kutsub komisjoni üles pakkuma linnaarengu jaoks välja haljasalade sihtnormi inimese kohta ning on seisukohal, et see sihtnorm tuleks lisada säästvatesse linnahaldamiskavadesse, et vältida haljasalade vähendamist linnapiirkondades, mis jäävad alla selle sihtnormi;
Säästev linnahaldamine
14. kutsub liikmesriike üles seadma siseriiklikus strateegilises raamistikus ning rakenduskavades esikohale projektide rahastamist, mis rakendavad säästvat linnahaldamis- ja transpordikava, piiravad puhaste ja soodustavad saastunud alade arendamist ning toetavad puude istutamist tänavate äärde ja suuremate alade määramist haljasaladeks;
15. kutsub liikmesriike üles propageerima keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimiskava kasutamist kohalikes omavalitsustes;
16. kutsub linnavõime üles oma riigihangete pakkumistes korrapäraselt viitama säästvuse kriteeriumidele ning kaasama vastavaid kohustusi säästvatesse linnahaldamiskavadesse;
17. toetab taimejääkide kompostimise propageerimist vastukaaluks põletamisele, et vältida kohalikku saastet;
18. peab ühtlasi oluliseks kaasata kodanikke nii poliitiliste kui tehniliste vahendite abil rohkem kohalikesse otsustesse;
19. on veendunud, et mustuse, prahi, grafiti ja loomade väljaheidete vältimisele ja kõrvaldamisele ning kodudes ja sõidukites asuvatest muusikaseadmetest tuleva ülemäärase müra vältimisele tuleb pöörata rohkem tähelepanu;
Säästev linnatransport
20. toetab mõtet kasutada linnakeskkonna parandamise ühe abinõuna säästvaid linnatranspordikavasid, kuid rõhutab, et seda vahendit tuleb kasutada paindlikult, et arvestada piisavalt iga liikmesriigi ja tema linnapiirkondade ning ka eripiirangutest mõjutatud piirkondade spetsiifilisi vajadusi;
21. rõhutab, et säästvad linnatranspordikavad peaksid sisaldama konkreetseid ja mõõdetavaid eesmärke, mille esitamiseks ja jälgimiseks saab kasutada tulemustabelit, mis soodustaks parimate tavade levitamist liikmesriikide vahel; juhib tähelepanu sellele, et säästvad linnatranspordikavad peaksid olema arengu arvessevõtmiseks piisavalt paindlikud;
22. peab linnakeskkonna puhtuse suurendamisel võtmeteguriks keskkonnasõbralike transpordiviiside ja tehnoloogiate kasutamist; viitab sellega seoses eelkõige ELi eriti keskkonnasõbralike sõidukite normidele vastavate biokütuste, hübriidautode, jalgrataste ning busside ja veoautode kasutamisele(8); kooskõlas sellega jälgib pingsalt keskkonnasõbralike ühissõidukite kasutuselevõtmist puudutavat komisjoni ettepanekut ning teeb ettepaneku kaasata linnatranspordiga seonduv energiatõhususega tegelevate kohalike asutuste tegevusalade hulka;
23. toetab säästvaid energiaallikaid kasutava ühistranspordi arengut ning nõuab tungivalt, et leitaks parem tasakaal isiklike sõidukite ja ühissõidukite kasutamise vahel linnapiirkondades;
24. viitab vajadusele soodustada ühistranspordi laialdasemat kasutamist linnapiirkondades; arvab ühtlasi, et linnatransporditeenused peavad arvestama nii ruumilise planeerimise nõudeid (vanalinna piirkond, äärelinn, ühendus lennujaama, bussi- või raudteejaamaga ning tööstus- ja kaubanduspiirkondadega, jne) kui ka ühiskondlikke vajadusi ja demograafilisi muudatusi (vanemad inimesed, puuetega inimesed jne);
25. palub liikmesriikidel koostöös kohalike ametiasutustega teha jõupingutusi, et suurendada ajavahemikul 2002–2012 linnatranspordi sõitjakilomeetrites mõõdetuna vähemalt 5% võrra säästvate transpordiviiside, nagu ühistranspordi ja jalgrattasõidu osakaalu;
26. rõhutab, et liikuvus kõigile (kaasa arvatud need, kellel puudub isiklik auto) on sotsiaalne tegur, millega tuleks arvestada;
27. arvestades, et ligipääsetavus on säästva arengu juures peamine ja et seda peab käsitlema tervikliku linnapoliitika raames, kutsub ELi institutsioone üles toetama heade tavade vahetamist kohalike ja riiklike ametiasutuste vahel ning kutsub komisjoni üles kontrollima puuetega inimeste juurdepääsu soodustamist käsitlevate Euroopa õigusaktide ja eelkõige konkreetseid ühenduse hankemenetlusi reguleerivate eeskirjade jõustamist, mis nõuavad selgesõnaliselt kõikidele kasutajatele kohandatud projekte;
28. arvab, et säästvad linnatranspordikavad peaksid sisaldama vahendeid, mille abil kohalikud ametiasutused kavatsevad:
–
toetada mittemotoriseeritud transpordiviise, nagu jalgrattasõit ja käimine, ehitades ulatuslikud jalgrattateede võrgustikud ja rajades jalakäijatele ohutud tänavad ning ristmikud,
–
edendada ühistransporti ja ühistranspordi infrastruktuuri arendamist ning levitada teavet olemasolevate heade eeskujude kohta, nagu näiteks ühitatud hinna- ja piletisüsteemide juurutamine ning pargi-ja-sõida süsteemide loomine,
29. tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustust arvestada linnade kujundamisel kõige tundlikumate liiklejatega, näiteks piirkiiruse vähendamise või autovabade alade loomise abil kesklinnades või elamurajoonides, et vähendada surmaga lõppevaid liiklusõnnetusi 2010. aastaks 50% võrra, nagu on sätestatud Euroopa transpordipoliitika valges raamatus;
30. teeb ettepaneku koostada linnade logistikakavad, et vähendada ja parandada kaubavedu linnades, eriti aga koordineerida linnasisest jaekaubavedu;
31. tuletab meelde, et õhusaaste on üks suuremaid terviseprobleemide põhjustajaid ELis; rõhutab seetõttu, et kõrge õhusaastega linnad peaksid kaaluma madala saastetasemega piirkondade loomist;
32. pooldab heitkogustega võitlemist nende tekkimise kohas ning uuenduslike meetmete rakendamist keskkonnaprobleemide lahendamiseks linnades; rõhutab, et uuringud on näidanud, et liikuvad kaubaveokid tekitavad kuni 38% vähem peentolmu heitmeid kui seisvad ning seetõttu vajatakse uuenduslikke meetmeid, et liiklusvoogu parandada;
33. nõuab paremat kooskõlastamist kohalike omavalitsuste vahel, et kindlustada teatav sidususe määr. Halb kooskõlastamine kohalike omavalitsuste vahel põhjustab suuremaid tarnekulusid, rohkem liiklust ja seega suuremat reostust;
Säästev linnaplaneerimine
34. märgib, et komisjon tegi kõnealuse valdkonna probleemid ja praeguse olukorra asjakohaselt kindlaks, kuid ei pakkunud välja meetmeid olukorra lahendamiseks;
35. rõhutab linnapiirkondade ja tornmajade planeerimise ning projekteerimise tähtsust kuriteoennetuse seisukohast, samuti avalike alade tähtsust, nagu autoparklad ning ühendusteed raudteejaamadega;
36. rõhutab samuti säästva linnaplaneerimise sotsiaalset mõõdet ja soovitab südalinnapiirkondade elukvaliteeti üldiselt parandada tervikliku (eelkõige sotsiaalse, kultuurilise ja keskkonnaalase) lähenemisviisi kaudu;
37. nõuab, et uute linnaosade ehitamisel ja linnapiirkondade laiendamisel püütaks arvestada piirkonna topograafiat ja loomulikku struktuuri, et säiliks maa-ala identiteet ja välimus;
38. teeb ettepaneku, et linnaplaneerimisel nähtaks ette rohkem haljasalasid ja linnade laiendamisel ning uute rajoonide ehitamisel jääks piisavalt looduslikke alasid puutumata, et inimestel säiliks suhe loodusega;
39. nõuab, et ettevaatusabinõuna ajalooliste ja looduspiirkondade, jõgede, järvede ja märgalade säilitamiseks rajataks nende ümber kaitsealad, millele tohib ehitada vaid väga vähesel määral, et ei tekiks mingit ehitussurvet;
40. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama erinevate linnaplaneeringu mudelite ja sotsiaalse käitumise vaheliste seoste ning sotsiaalset harmooniat ja tervist soodustavate tingimuste uurimist;
41. rõhutab, et mõned ajaloolised linnapiirkonnad – meie ühispärandi väärtuslik osa – on olnud aastakümneid hooletusse jäetud; soovitab koostada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke toetusprogramme nende piirkondade asjakohaseks saneerimiseks; hõlmates arhitektuuri, avatud alasid ja väljakuid, jõekaldaid, sildu ja teisi riiklike ehitustööde objekte;
42. on seisukohal, et lahendamaks linnades kliimamuutuste probleemi, nagu loomuliku ventilatsiooni puudumine, mille tulemusena temperatuur ja õhusaaste tõusevad ajuti väga kõrgele, tuleks linnaplaneerimise käigus uurida ka linnakliimat, et vältida tuuletunneli efekti kõrgehitiste rajamisel; rõhutab, et haljasalade kadumine vähendab loomulikku ventilatsiooni;
43. nõuab tungivalt, et liikmesriigid propageeriksid ELi kaasrahastatavaid projekte, mis on seotud kaugkütte arendamise ja ajakohastamisega, ning toetaksid kaugkütte laialdasemat rajamist ja kasutamist; rõhutab sellega seoses, et energiakriisi tekkides on kaugkütte puhul lihtsam teisele energiaallikale üle minna;
44. rõhutab, et linnades tuleks välja arendada veemajanduse uued meetodid eesmärgiga hoida vihmavett kuumadel ja kuivadel suvedel kauem linnas, ennetada äkktulvasid ja vältida elamu- ja muud ehitustegevust lammidel;
45. teeb ettepaneku koostada ühenduse suunised veeressursside säästva majandamise edendamiseks ja rakendamiseks linnades, eesmärgiga arvestada kliimamuutuse mõjuga, kaasa arvatud veetarbimise tõhususe nõuded uutes hoonetes, vihmaste ilmade ajal vee säilitamine kuivade ja kuumade ilmade ajaks, veekogude kasutamine soojadel perioodidel jahutussüsteemina ning säästvad drenaažisüsteemid, et vähendada veekadu, üleujutusohtu ja mulla isoleerimist ning suurendada veesäilitamist;
46. arvab, et temaatilise strateegia rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata nii vee kogusele kui ka kvaliteedile; kutsub seetõttu komisjoni üles edendama heade tavade levitamist nimetatud valdkonnas, kui taotletakse liitumist vee raamdirektiivi rakendamise käigus juba rajatud võrgustikega;
47. rõhutab linnade vananenud veetorustike ja kanalite renoveerimise tähtsust;
Säästev linnaehitus
48. avaldab kahetsust, et kuigi säästvat linnaehitust peeti dokumendis "Linnakeskkonna temaatilise strateegia suunas" üheks neljast kesksest valdkonnast, ei sisalda esitatud strateegia selles valdkonnas konkreetseid meetmeid;
49. rõhutab ehitiste keskkonnahoidlikkuse suurendamise tähtsust energiatõhusate majade projekteerimise abil (soojustamine, taastuvenergia kasutamine, rohelised katused; passiivse/aktiivse päikeseenergia kasutamise kavandamine; madala energiakuluga majad jms); toetab taastuva ja võimaluse korral kohalikest allikatest pärineva energia kasutamist linnakeskkonnas ning veesäästlike hoonete projekteerimist (vihmavee säilitamine ja taaskasutamine, ratsionaalsed klosetipotid, veesäästlikud pesu- ja nõudepesumasinad); soovitab lisaks võrdlusuuringuid ja terves ELis heade tavade jagamist seoses energiatõhususe parandamise, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmise ja üldiste edusammudega säästvas linnaehituses;
Rahastamine, teadusuuringud ja parimate tavade vahetamine
50. rõhutab vajadust toetada selliste algatuste juurutamist piisava rahastamisega ELi vahenditest, eelkõige eriprogrammidest ja -fondidest nagu CIVITAS(9); toetab komisjoni seisukohta, et linnapiirkondade esmatähtsate keskkonnaprobleemide lahendamiseks on võimalik saada rahalist toetust kavandatava Life+ määruse alusel ning Ühtekuuluvusfondi, struktuurifondide ja teadusuuringute raamprogrammi vahenditest ning on sellest tulenevalt vastu kõigile neid puudutavatele eelarvekärbetele; viitab siiski vajadusele leida lisaks erivahendeid, et lahendada linnakeskkonda käsitlevast strateegiast tulenevad uued probleemid;
51. toetab komisjoni soovitust, et linnakeskkonna juhtimisel tuleb kasutada terviklikku lähenemisviisi ning on seisukohal, et kui seda liikmesriikide abiga kohalikul tasandil kohaldada, tuleks sellist lähenemisviisi pidada üheks struktuurifondide vahendite eraldamise ja Euroopa Investeerimispanga laenude andmise tingimuseks;
52. kutsub Euroopa Investeerimispanka üles parandama oma laenuinstrumente, et tõhusalt toetada säästvat linnaarengut ning olemasolevates programmides eelistada neid linnaplaneeringu projekte, mille käigus rakendatakse säästvaid linnahaldamiskavasid, eelkõige energiatõhususe, taastuvate energiaallikate ja säästva linnatranspordi infrastruktuuri valdkonnas; kutsub Euroopa Investeerimispanka üles kindlustama, et tema rahastatud investeeringud ei oleks vastuolus säästva linnahaldamise eesmärkidega;
53. rõhutab teadusuuringute tähtsust seoses linnapoliitikaga, sealhulgas küsimustega, mis seonduvad elektrienergia ja gaasi tarnete, küttesüsteemide ja kliimaseadmete ning jäätmetöötlusega, ning kutsub komisjoni üles lisama seda küsimust puudutavad konkreetsed sätted uuesti seitsmendasse teadusuuringute raamprogrammi;
54. peab väga oluliseks toetada linnaküsimusi käsitlevate riiklike teabekeskuste võrgustikku, nagu European Urban Knowledge Network ning suhtub positiivselt URBACT programmi jätkuvasse toetamisse kavandatud ühtekuuluvuspoliitika 2007–2013 raames;
55. nõuab, et linnade ametivõimud vahetaksid ELi tasandil parimaid tavasid seoses strateegia ja säästvate linnahaldamiskavade rakendamisega; et linnaarengus tehtud vigu tulevikus vältida, teeb lisaks ettepaneku ergutada ka negatiivsete kogemuste ausat ja avatud vahetamist kampaaniate abil, mida võivad korraldada ühendused või linnavõimud ja mis on suunatud nii riigiametnikele kui valitud esindajatele;
56. nõuab tungivalt, et komisjon käsitleks üksikasjalikumalt linnade ja neid ümbritsevate piirkondade suhete tähtsust säästvas linnaarengus, kuna see aitab kaasa ELi üldise sidususe saavutamisele, ning kutsub seoses sellega komisjoni ja liikmesriike üles säästvat linnaarengut edendama;
57. teeb ettepaneku, et liikmesriikidele eraldataks ELi vahendeid, mida nad kasutaksid olemasolevate ehitiste ja linnaosade kaasajastamiseks;
Parem õigusloome
58. kutsub komisjoni ja nõukogu üles sõlmima Euroopa Parlamendiga institutsioonidevahelist kokkulepet, milles kolm institutsiooni väljendavad oma pühendumist kõigi käesolevas resolutsioonis nimetatud ühenduse õigusaktide rakendamisele; on veendunud, et kõnealune kokkulepe aitaks kaasa vastutuse parandamisele ja seeläbi "paremale õigusloomele";
o o o
59. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Investeerimispangale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
CIVITAS: CIty–VITAlity–Sustainability (linn–vitaalsus–säästvus), programmide CIVITAS I (2002-2006) ja CIVITAS II (2005-2009) eelarve on kokku üle 300 miljoni EUR.