Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2011(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0212/2007

Esitatud tekstid :

A6-0212/2007

Arutelud :

PV 20/06/2007 - 12
CRE 20/06/2007 - 12

Hääletused :

PV 21/06/2007 - 8.7
CRE 21/06/2007 - 8.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0283

Vastuvõetud tekstid
WORD 87k
Neljapäev, 21. juuni 2007 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Alaealiste kuritegevus - naiste, perekonna ja ühiskonna roll
P6_TA(2007)0283A6-0212/2007

Euroopa Parlamendi 21. juuni 2007. aasta resolutsioon alaealiste kuritegevuse ning naiste, perekonna ja ühiskonna rolli kohta (2007/2011(INI))

Euroopa Parlament ,

–   võttes arvesse ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni, eriti selle artikleid 37 ja 40;

–   võttes arvesse ÜRO 1985. aasta miinimumreegleid alaealiste kriminaalmenetluse kohta (Pekingi reeglid), vastu võetud Peaassamblee 29. novembri 1985. aasta resolutsiooniga 40/33;

–   võttes arvesse ÜRO suuniseid alaealiste kuritegevuse ennetamise kohta (Riyadi suunised), vastu võetud Peaassamblee 14. detsembri 1990. aasta resolutsiooniga 45/112;

–   võttes arvesse ÜRO reegleid kinnipidamiskohas viibivate alaealiste kaitse kohta, vastu võetud Peaassamblee 14. detsembri 1990. aasta resolutsiooniga 45/113;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu 25. jaanuari 1996. aasta lapse õiguste kasutamise Euroopa lepingut, eriti selle artiklit 1 ja artikleid 3–9;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 24. septembri 2003. aasta soovitust liikmesriikidele alaealiste kuritegevuse käsitlemise uute meetodite ja alaealisi käsitleva õigussüsteemi rolli kohta(1) ;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitust sotsiaalsete reaktsioonide kohta alaealiste kuritegevusele(2) ;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 18. aprilli 1988. aasta soovitust sotsiaalsete reaktsioonide kohta sisserändajate peredest pärit alaealiste toimepandud kuritegevusele(3) ;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 6, ning politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades käsitleva VI jaotise sätteid;

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti sotsiaalpoliitikat, haridust, kutseõpet ja noorsugu käsitlevat XI jaotist ning eriti selle artiklit 137;

–   võttes arvesse 31. detsembril 2006. aastal lõppenud ning politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades käsitlenud raamprogrammi AGIS ja nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet(4) ;

–   võttes arvesse oma 30. novembri 2006. aasta seisukohta seoses ettepanekuga võtta vastu nõukogu otsus, millega volitatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit tegutsema Euroopa Liidu lepingu VI jaotises viidatud aladel(5) ;

–   võttes arvesse oma 22. mai 2007. aasta seisukohta nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi "Põhiõigused ja õigusasjad" raames eriprogramm laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning ohvrite ja riskirühmade kaitsmiseks (Daphne III programm)(6) ;

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine" (KOM(2006)0367);

–   võttes arvesse oma 8. juuli 1992. aasta resolutsiooni lapse õiguste Euroopa harta kohta(7) , eriti selle lõikeid 8.22 ja 8.23;

–   võttes arvesse nõukogu 28. mai 2001. aasta otsust 2001/427/JSK Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustiku loomise kohta(8) ;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee 15. märtsi 2006. aasta arvamust "Alaealiste kuritegevuse ennetamine, alaealiste kuritegevuse käsitlemise viisid ja alaealisi käsitleva õigussüsteemi roll Euroopa Liidus"(9) ;

–   võttes arvesse Glasgow's 5.–7. septembril 2005. aastal Ühendkuningriigi eesistujariigiks olemise raames peetud konverentsi "Noored ja kuritegevus: Euroopa perspektiiv" järeldusi;

–   võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse viimaseid aastaaruandeid;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A6-0212/2007),

A.   arvestades, et alaealiste kuritegevus kätkeb endas olulisemat ohtu kui täiskasvanute kuritegevus, sest see mõjutab elanikkonna eriti haavatavat osa isiksuse kujunemisjärgus, asetades alaealised väga varakult sotsiaalse tõrjutuse ja häbimärgistatuse ohtu;

B.   arvestades, et vähene kooliharidus on üks faktoritest, mis suurendab alaealiste kuritegevuse riski;

C.   arvestades, et riiklikud, Euroopa tasandi ja rahvusvahelised uuringud näitavad, et viimase kahe kümnendi jooksul on alaealiste kuritegevus murettekitavalt kasvanud;

D.   arvestades, et alaealiste kuritegevuse muudab murettekitavaks selle praegune massiline iseloom seoses kuritegevusega alustamise ea vähenemise ning alla 13aastaste laste poolt toime pandud kuritegude arvu suurenemisega, samuti seoses asjaoluga, et nende tegudes peegeldub üha suurem julmus;

E.   arvestades, et praegune alaealiste kuritegevusega seotud statistiliste andmete kogumise ja esitamise viis ei vasta tegelikele vajadustele ega ka praegustele tingimustele ning seepärast muutub veelgi tungivamaks vajadus usaldusväärse riikliku statistika järele;

F.   arvestades, et alaealise kuritegeliku käitumise põhjusi on keeruline üldiselt liigitada, kuna sotsiaalselt hälbinud ning viimaks kuritegeliku käitumiseni viiva tee põhjused tulenevad igal üksikul juhul individuaalsetest ja erilistest asjaoludest, mis seonduvad isiku elukogemusega ning selle esmase keskkonnaga, milles iga laps ja noor areneb, see tähendab perekonda, kooli, sõprusringkonda ning laiemas plaanis sotsiaal-majanduslikku keskkonda, milles ta elab;

G.   arvestades, et peamised alaealiste kuritegevust soodustavad tegurid on elukorralduse, suhtluse ja asjakohaste mudelite puudumine perekondades, mis sageli on tingitud vanemate äraolekust, samuti perekonnaringi kuuluvate inimeste poolt toimepandud füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemisega seonduvad psühhopatoloogilised probleemid, haridussüsteemi suutmatus sotsiaalseid väärtusi edasi anda ning vaesus, tööpuudus, sotsiaalne tõrjutus ja rassism; rõhutades, et nende otsustavate tegurite seas on noorte isiksuse kujunemise järgus ilmnev tugev jäljendamise tendents, alkoholi ja uimastite tarbimisega seonduvad isiksuse häired ning mõttetu, liigse ja põhjendamatu vägivalla eeskujude näitamine massimeedias, mõnedel veebilehtedel ja videomängudes;

H.   arvestades, et noorte hälbiva käitumise allikas ei ole alati perekondlik taust;

I.   arvestades, et kanepi ja teiste uimastite ja/või alkoholi tarvitamise sagenemist noorte seas tuleb vaadelda vastastikuses seoses alaealiste kuritegevuse suurenemisega;

J.   arvestades, et sisserännanute ja eriti alaealiste üle on sotsiaalne kontroll suurem, mille põhjal võidakse uskuda, et alaealiste kuritegevuse probleemid puudutavad eelkõige sisserännanuid ja mitte kogu ühiskonda, ent see seisukoht ei ole mitte üksnes ekslik, vaid ühiskondlikult ohtlik;

K.   arvestades, et kaks lahendamist vajavat alaealiste kuritegevuse vormi seisnevad noortejõukude moodustumises ning koolivägivalla ägenemises; need nähtused on eriti ulatuslikud mõnes liikmesriigis ja nende uurimine, nagu ka võimalikud vastumeetmed, osutuvad keerukaiks;

L.   arvestades, et vägivaldsete organiseeritud noortejõukude sarnaste nähtuste ulatus on viinud mitmed liikmesriigid aruteluni vajaduse üle vaadata läbi alaealiste karistusõigus;

M.   arvestades, et mõnes liikmesriigis on kooliteed ja isegi kooliõued muutunud õiguskorrast väljapoole jäävaks alaks ja seda isegi nooblites kvartalites (uimastite pakkumine, vägivald ja mõnikord külmrelvade kasutamine, eri liiki väljapressimine ja ohtlike mängude mängimine – näiteks nn happy slapping , millega kaasneb mobiiltelefoniga vägivallaaktidest tehtud fotode riputamine veebilehtedele);

N.   arvestades, et viimastel aastatel on toimunud alaealisi käsitleva siseriikliku kriminaalõiguse järkjärguline läbivaatamine, mis peaks keskenduma ennetamisele, kohtulikele ja kohtuvälistele meetmetele ning ümberkasvatamisele ja muudele rehabilitatsioonimeetmetele, sealhulgas vajadusel teraapialearvestades, et tuleb siiski rõhutada, et nende uute meetmete praktikas rakendamine on piiratud, kuna puuduvad tänapäevased ja kohandatud vahendid ja tehnika ning koolitatud eripersonal samuti on piiratud rahastamine ning mõnikord jääb vajaka asjaomaste isikute tahtest, teinekord aga on takistuseks süsteemiga kaasnevad puudused;

O.   arvestades kommunikatsiooni- ja audiovisuaalsete vahendite, nagu mängud, televisioon ja Internet, kaudu levitatav äärmiselt vägivaldsete stseenide ja pornograafilise materjali laviin, samuti alaealiste kurjategijate ja ohvrite kuvandi kasutamine meedias läheneb sageli laste põhiõiguste rikkumisele ning aitab kaasa vägivalla kui millegi tavapärase propageerimisele;

P.   nentides, et teatud liikmesriikides avaldatud statistika kohaselt ei soorita uut kuritegu 70–80% alaealistest kurjategijatest, keda on karistatud esimese kuriteo eest;

Q.   arvestades teatud liikmesriikides avaldatud uurimusi ja artikleid, milles kajastub teismeliste poolt oma vanemate suhtes toimepandavate vägivallaaktide arvu suurenemine ning vanemate abitu olukord;

R.   arvestades asjaolu, et organiseeritud kuritegevuse võrgustikud kaasavad mõnikord oma tegevusse alaealisi kurjategijaid;

S.   arvestades, et 2001. aastal asutatud Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustiku raames loodi spetsiaalne alaealiste kuritegevuse vastu võitlemise töörühm, kes on asunud koostama üksikasjalikku võrdlevat uuringut 27 liikmesriigi kohta, mida kasutatakse tulevikus selle valdkonna poliitika arengusuundade alusena,

1.   rõhutab, et alaealiste kuritegevuse vastu saab tõhusalt võidelda ainult siis, kui liikmesriikide ja Euroopa tasandil võetakse vastu integreeritud strateegia, milles on seotud kolm juhtpõhimõtet: ennetus, kohtulikud ja kohtuvälised meetmed ning kõigi noorte sotsiaalne kaasamine;

Riikliku tasandi poliitika

2.   rõhutab, et kõigi ühiskonna sidusrühmade, s.o riigi kui keskse valitsusinstitutsiooni, piirkondlike ja kohalike asutuste, koolijuhtide, perekonna, valitsusväliste organisatsioonide, eelkõige just noortele keskenduvate organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja iga üksikisiku otsene kaasamine integreeritud riikliku strateegia planeerimisse ja rakendamisse on otsustavalt tähtis, ning nõustub, et hädavajalik on piisavate rahaliste vahendite olemasolu alaealiste kuritegevusega võitlemise tõhusate meetmete rakendamiseks;

3.   rõhutab, et tõhus võitlus alaealiste kuritegevuse vastu eeldab integreeritud ja tõhusat kooli-, sotsiaal-, pere- ja hariduspoliitikat, mis aitab kaasa sotsiaalsete ja kodanikuväärtuste edasiandmisele ja noorte varajasele sotsialiseerumisele; on seisukohal, et lisaks on vaja koostada majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamise poliitika, eesmärgiga vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu, pöörates erilist tähelepanu laste vaesusele;

4.   leiab, et on vajalik, et perekonnad, kasvatajad ja ühiskond edastaksid noortele väärtushinnanguid juba kõige varasemast east alates;

5.   leiab, et alaealiste kuritegevuse ennetamine nõuab samavõrd riiklikku poliitilist lähenemist ka teistes valdkondades, sealhulgas sellistes küsimustes, nagu eluase, töö, erialane ettevalmistus, vaba aja veetmine ja noortevaheline suhtlemine;

6.   meenutab, et perekonnad, nagu ka koolid ja ühiskond üldiselt, peavad kasvava noortevägivallaga võitlemiseks koostööd tegema;

7.   rõhutab perekonna erilist rolli alaealiste kuritegevuse vastase võitluse kõigis etappides ning palub liikmesriikidel korraldada vanemate asjakohane toetamine; nendib vajadust viimaste suurema kaasamise ja vastutuse suurendamise järele teatud juhtudel;

8.   julgustab liikmesriike nägema riiklikus poliitikas ette üheaastase vanemapuhkuse kehtestamise, mis võimaldaks seda soovivatel perekondadel oma last alguses ise kasvatada, mis annab olulise panuse lapse emotsionaalsesse arengusse;

9.   kutsub liikmesriike eriti toetama majanduslikesse ja sotsiaalsetesse probleemidesse sattunud perekondi; rõhutab, et esmaste eluaseme- ja toiduvajaduste rahuldamisele ning kõigile perekonnaliikmetele, alates lastest, põhihariduse ja tervishoiu kättesaadavuse tagamisele suunatud meetmete, samuti nende perekondade liikmetele tööturul, sotsiaalses, majanduslikus ja poliitilises elus osalemiseks võrdsete võimaluste tagamisele suunatud meetmete võtmine aitavad tagada laste arenemiseks ja esmaseks sotsialiseerumiseks terve ja sobiva perekeskkonna;

10.   kutsub liikmesriike üles eraldama vajalikke vahendeid, et laiendada tõhusa psühholoogilise ja sotsiaalnõustamisega seotud teenuseid, mis hõlmavad ka kontaktpunkte alaealiste kuritegevusega seotud probleemidega perekondadele;

11.   rõhutab koolil ja koolikogukonnal lasuvat erilist rolli laste ja noorte isiksuse kujundamisel; rõhutab, et kaks tänapäeva kooli põhilist tunnusjoont, milleks on kultuuriline mitmekesisus ja klassilise kihistumise elementide esinemine, võivad, juhul kui koolisüsteemis puuduvad struktuurid sekkumiseks, õpilaste toetamiseks ja üksteisele lähendamiseks, viia vägivallanähtuste ilmnemiseni koolides ;

12.   kutsub seoses sellega liikmesriike üles andma kooliametnikele suuniseid, millega soodustataks moodsat ning õpilasi, vanemaid, õpetajaid ja kohaliku juhtkonna pädevaid teenistusi ühendavate vahendusinstantside kaudu toimuvat konfliktide lahendamise menetlust;

13.   leiab, et on absoluutselt hädavajalik pakkuda õpetajatele kohast ettevalmistust, et nad oleksid võimelised toime tulema klasside mitmekesise iseloomuga, et nende kasvatustöö ei oleks moraliseeriv, vaid ennetav ja põhineks ühtekuuluvusel, ning et nad oleksid võimelised ennetama nii alaealiste kurjategijate kui ka nende ohvriks olevate kaasõpilaste häbimärgistamist ja eemaletõukamist;

14.   palub peale selle liikmesriikidel lõimida oma hariduspoliitikasse psühholoogilise abi andmine ja nõustamine iseäranis sotsialiseerumisprobleemidega silmitsi seisvatele lastele, arstiabi saamise võimalus igas koolimajas, samuti sotsiaaltöötaja, sotsioloog-kriminoloogi, lastepsühhiaatri ja laste kuritegevuse ekspertide määramine piiratud hulga koolimajade kohta, range kontroll õpilaste seas alkoholi ja uimastite tarvitamise üle, võitlus igasuguse koolikogukonna liikmete diskrimineerimise vastu, kogukondliku vahekohtuniku määramine, mis loob sideme kooli ja kogukonna vahel, samuti erinevate koolikogukondade vaheline koostöö vägivalla vastaste programmide väljatöötamise ja elluviimise küsimustes;

15.   palub liikmesriikidel ning riikliku ja piirkondliku tasandi reguleerivatel asutustel rangelt valvata eriti vägivaldseid või alaealistele ebasoovitatavaid stseene sisaldavate telesaadete ja muude programmide sisu kohta teavitamist puudutavate ühenduse ja siseriikliku õiguse sätete järgimise üle; samuti palub liikmeriikidel koos meediajuhtidega võtta vastu tegevuskava, mille eesmärk on kaitsta lapse ning eriti alaealiste kurjategijate õigusi seoses keeluga levitada eriti vägivaldseid stseene teatud kellaaegadel ning avalikustada kuritegudega seotud alaealiste isikuandmeid;

16.   soovitab liikmesriikidel suurendada noorte inimeste suhtlemiskohtadena vaadeldavate noortekeskuste rolli ja neid enam kvalitatiivselt väärtustada ning rõhutab, et noorte kurjategijate osalemine neis kohtades aitab kaasa nende sotsialiseerumisele ning tugevdab nende kuuluvustunnet ühiskonna hulka;

17.   rõhutab, et noorte kuritegevuse ennetamisel võib märkimisväärne roll olla meedial seoses avalikkuse teavitamise ja tähelepanu juhtimise algatustega ning kvaliteetsete ja noorte positiivset panust väärtustavate saadete edastamisega, kontrollides teiselt poolt samas vägivaldsete, pornograafiliste ja uimastite tarvitamisega seotud stseenide levitamist ning seda laste õiguste kaitse tegevuskavasse lõimitud kokkulepete alusel;

18.   rõhutab alaealiste kuritegevuse vastase võitluse raames samuti vajadust arendada liikmesriikides meetmeid, mis asendavad vangistuse, või kasvatusliku iseloomuga meetmeid, mida siseriiklikud kohtud võiksid laialdaselt kohaldada, nagu ühiskondlikult kasuliku töö pakkumine, rehabiliteerimine ja lepitus ohvritega ning erialase ettevalmistuse kursused vastavalt kuriteoastmele, kurjategija vanusele, isiksusele ja küpsusele;

19.   kutsub liikmesriike võtma uusi uuenduslikke meetmeid kohtuliku lahenduse leidmiseks, nagu alaealise vanemate või eestkostjate vahetu osalemine kriminaalmenetluses alates kohtu alla andmisest kuni meetmete kohaldamiseni, intensiivse ümberkasvatamise ja psühholoogilise abi meetmed, asenduspere valik, kellele pandaks vajadusel ka alaealise kasvatamise kohustus ning vanemate, õpetajate ja õpilaste toetamine nõuannete ja teabega juhuks, kui alaealised käituvad koolikeskkonnas vägivaldselt;

20.   tuletab meelde, et alaealiste kuritegevuse puhul peavad kohtumenetlus ja selle kestus, rakendavata meetme valik ning selle hilisem täitmine lähtuma lapse olulise huvi põhimõttest ja iga liikmesriigi menetlusnormidest; rõhutab seoses sellega, et kõik vabaduskaotuslikud meetmed saavad kõne alla tulla viimase võimalusena ning need tuleb täide viia alaealistele kurjategijatele kohandatud infrastruktuuris;

21.   palub liikmesriikidel näha alaealiste kuritegevusele integreeritud lähenemise raames ette eraldiseisvad ja sõltumatud eelarvevahendid alaealiste kuritegevuse ennetusmeetmete võtmiseks, näha ette noorte sotsiaalse ja kutsealase integratsiooni programmidele lisarahastamine ning suurendada nii kesk- kui ka piirkondlikul tasandil alaealiste kurjategijate rehabilitatsioonistruktuuride taseme parandamiseks ja uuendamiseks mõeldud vahendeid, samuti kõigile asjaomastele ametiisikutele ja vastutajatele eriettevalmistuseks ja jätkuõppeks mõeldud ressursse;

Euroopa strateegia suunas

22.   soovitab liikmesriikidel koostöös komisjoniga koheselt koostada ja vastu võtta kõigi liikmesriikide jaoks ühised alaealiste kuritegevust käsitlevad miinimumstandardid ja juhtpõhimõtted, mis keskenduksid esiteks ennetuse, teiseks kohtulike ja kohtuväliste meetmete ning kolmandaks rehabilitatsiooni, integratsiooni ja sotsiaalse taasintegreerimise kolmele põhisambale, tuginedes Pekingi reeglite ja Riyadi suunistega rahvusvaheliselt kinnitatud põhimõtetele, ÜRO lapse õiguse konventsioonile ning muudele selles valdkonnas vastu võetud rahvusvahelistele konventsioonidele;

23.   rõhutab, et ühise Euroopa lähenemise eesmärk peaks olema alaealiste kuritegevusega tegelemise ja selle ohjamise kohtuvälise sekkumise mudelite kindlaksmääramine, kusjuures vabaduskaotuslikud meetmed ja karistused peaksid jääma viimaseks abinõuks, mida kohaldatakse ainult siis, kui see on absoluutselt vajalik;

24.   leiab, et kui soovitakse leida ühiseid ja edukaid lahendusi, siis on noorte kaasamine ja nende osalemine kõigis neid puudutavates küsimustes ja otsustes vältimatu; seetõttu tuleb laste jaoks kohtukaasistujate kaasamisel hoolitseda selle eest, et neil ei oleks mitte üksnes noorte kasvatamise kogemus, vaid et nad oleksid saanud ka ettevalmistuse, mis selgitaks neile vägivalla ja noorte probleeme;

25.   kutsub komisjoni üles sätestama kõigile liikmesriikidele riikliku statistika koostamise konkreetsed kriteeriumid, tagamaks, et andmed on võrreldavad ja seega üleeuroopaliste meetmete planeerimisel kasutatavad; kutsub liikmesriike üles aktiivselt komisjoni tööst osa võtma, motiveerides kõiki pädevaid riigi-, piirkondlikke ja kohalikke asutusi, ühendusi, valitsusväliseid organisatsioone ja muid selles valdkonnas tegutsevaid kodanikuühiskonna organisatsioone ning kogudes neilt teavet;

26.   kutsub komisjoni ning liikmesriikide riiklikke ja kohalikke asutusi juhinduma liikmesriikide olemasolevatest parimatest tavadest, mis aktiveerivad kogu ühiskonda ning hõlmavad lapsevanemate, valitsusväliste organisatsioonide ja naabruskonna elanike ühenduste positiivset tegevust ja sekkumist koolis, samuti õppima liikmesriikide kogemustest, mis puudutavad politsei- ja haridusasutuste, kohalike asutuste, noorteorganisatsioonide ja kohaliku tasandi sotsiaalteenuste pakkujate vahelisi salastatuse nõudeid järgivaid koostöölepinguid, ning riiklikke strateegiaid ja riiklikke noorsooprogramme; kutsub liikmesriike juhinduma riikides kasutusel olevatest parimatest tavadest võitluses alaealiste uimastitarbimise ja sellega seotud kuritegevuse murettekitavate arengutega, samuti parimatest kuritarvitamise korral kohaldatavatest lahendustest, eriti arstiabi vallas;

27.   tunneb heameelt siseriiklike algatuste üle, mis hõlmavad positiivseid integratsioonimeetmeid Rioja piirkonnas juba toimiva "koolivälise tegevuse juhi" algatuse eeskujul;

28.   palub komisjonil ja liikmesriikidel hakata ära kasutama olemasolevaid Euroopa vahendeid ja programme, lõimides neisse alaealiste kuritegevuse vastase võitluse ja selle nähtuse ennetamise meetmed ning tagada alaealiste kurjategijate ja ohvrite normaalne taasintegreerimine ühiskonda; pöörates seejuures tähelepanu eelkõige järgmistele asjaoludele:

   eriprogramm "Kuritegevuse ennetamine ja selle vastane võitlus" (2007–2013), milles keskendutakse peamiselt kriminaalpreventsioonile ja ohvrite kaitsele,
   eriprogramm "Õigusemõistmine kriminaalasjades" (2007-2013), mille eesmärk on edendada vastastikusel tunnustamisel ja usaldusel põhinevat justiitskoostööd karistusõiguse valdkonnas ning tugevdada pädevate siseriiklike asutuste vahelisi kontakte ja teabevahetust,
   laste ja noorte vastu suunatud vägivalla vastase võitluse programm Daphne III,
   programm "Aktiivsed noored" (2007–2013), mille üks peamisi eesmärke on toetada väiksemate võimalustega või ebasoodsamatest piirkondadest pärit noori,
   Euroopa sotsiaalfondi ja programmi Equal meetmed, mis puudutavad sotsiaalse integratsiooni tugevdamist, diskrimineerimise vastast võitlust ning vähem soodsas olukorras olevate isikute tööturule pääsemise lihtsustamist,
   liidu toetatav programm Urbact, mis keskendub Euroopa linnade vahel parimate tavade vahetamisele seoses elanike jaoks elujõulisema keskkonnaga ning hõlmab noortele turvalisema linnakeskkonna loomise meetmeid ja sotsialiseerumisele ning noorte osalemisele keskenduvaid vähemsoodsas olukorras olevate noorte sotsiaalse integreerumise meetmeid,
   riikidevahelised algatusprogrammid, nagu "Let bind safe net for children and youth at risk" (Loogem turvavõrk riskigruppi kuuluvatele lastele ja noortele), mis keskenduvad ohtu sattunud või sotsiaalselt tõrjutud laste ja noorte heaks võetavatele meetmetele ning milles võivad ja peavad osalema partnerid võimalikult paljudest liikmesriikidest,
   üleeuroopaline liin kadunud laste jaoks, kelle hulka kuuluvad ka alaealiste kuritegevuse ohvrid;

29.   rõhutab tiheda koostöö ja võrgustike loomise vajadust kõikide õigus- ning politseiasutuste vahel siseriiklikul ja ühenduse tasandil seoses alaealiste kuritegevuse ohvriks langenud kadunud laste juhtumite uurimise ja lahendamisega, võttes aluseks eespool nimetatud komisjoni teatises esitatud ELi lapse õiguste strateegia erieesmärgid;

30.   rõhutab, et üks ennetuselement alaealiste kuritegevuse vastases võitluses on kommunikatsioonipoliitika arendamine, mis võimaldab juhtida avalikkuse tähelepanu probleemidele, vägivalla kõrvaldamine meediast ja selle audiovisuaalse meedia toetamine, mille programmid ei ole keskendunud üksnes vägivaldsetele saadetele; palub seetõttu nii audiovisuaalses meedias kui ka kirjutavas ajakirjanduses vägivalla levitamist piiravate Euroopa normide kehtestamist;

31.   rõhutab, et piirideta televisiooni direktiivis 89/552/EMÜ(10) on sätestatud konkreetsed vägivaldsete ja üldisemalt laste ümberkasvatamise seisukohast ebasoovitatavate stseenide näitamise piirangud, mis kujutavad endast kohast meedet alaealiste ja nende vastu suunatud vägivaldsuse ennetamisel; palub komisjonil võtta täiendavaid meetmeid, laiendades kohustusi mobiiltelefoni- ja internetisektorile, mis peaksid olema peamiseks poliitiliseks prioriteediks seoses eespool viidatud komisjoni teatisega laste õiguste kohta;

32.   tunneb heameelt, et jõustus Euroopa ettevõtete isereguleerimise raamistik, mis soodustab noorte ja laste turvalisemat mobiiltelefonide kasutamist ning rõhutab, et komisjon peab esitama konkreetsed ja Euroopa tasandil siduvad ettepanekud seoses internetis turvalist surfamist ja mobiiltelefonide turvalist kasutamist puudutava teavitus- ja selgitustööga;

33.   palub komisjonil julgustada probleemidega laste ja noorte jaoks üleeuroopalise tasuta telefoninumbri kasutuselevõttu, kuna sellised tasuta telefoninumbrid võivad suuresti aidata alaealiste kuritegevust ennetada;

34.   kutsub komisjoni pärast Euroopa tasandil vajalike uuringute lõpuleviimist tegema ettepanekut ühenduse integreeritud raamprogrammi kohta, mis sisaldaks ühenduse ennetavaid meetmeid, valitsusväliste organisatsioonide algatuste ja piiriülese koostöö toetamist ning katseprogrammide rahastamist piirkondlikul ja kohalikul tasandil ja põhineks riikide headel tavadel, püüaks neid tavasid kogu Euroopas levitada ja hõlmaks ka koolituse ning sotsiaalse ja pedagoogilise infrastruktuuri nõudeid;

35.   rõhutab, et kahes peamises ühenduse tegevusvaldkonnas tuleks kavad koostada kohe:

   ennetavate meetmete rahastamine olemasolevate ühenduse programmide raames ja uue eelarverubriigi loomine alaealiste kuritegevuse vastu võitlemise integreeritud tegevuste ja võrgustike jaoks;
   uuringu avaldamine ja seejärel komisjoni teatise koostamine probleemi ulatuse kohta Euroopas ning asjakohased ettevalmistused alaealiste kuritegevuse vastu võitlemise integreeritud raamprogrammi koostamiseks riikide ekspertide võrgustiku kaudu;

36.   kutsub komisjoni selles kontekstis üles koostama meetmete kaasrahastamise programmi, mis hõlmaks:

   heade ennetustavade ning multisektoraalsest lähenemisest lähtuvate tõhusate ja uuenduslike lahenduste vormide kaalumist;
   hiljuti loodud alaealiste kurjategijate kohtlemise süsteemide, näiteks taastava kohtumõistmise pikaajalise tõhususe mõõtmist ja analüüsi;
   heade tavade vahetust rahvusvahelisel, riiklikul ja kohalikul tasandil, võttes arvesse väga positiivseid kogemusi, mis on saadud vägivallavastase programmi Daphne raames, mida võib selle arvukate tõhusate vägivallavastaste projektide tõttu pidada parimate tavade näiteks;
   garantiisid, et kõnealused teenused ja tavad keskenduvad laste ja noorukite ülimale huvile, nende õiguste kaitsele ja kohustuste teadvustamisele ning seaduskuulekusele;
   noorte kaitse Euroopa mudeli väljaarendamist, mis keskenduks ennetuse, kohtulike ja kohtuväliste meetmete ning taasintegreerumise kolmele põhisambale, samuti selliste väärtuste edendamisele, nagu võrdsus ning kõigi õigused ja kohustused;
   alaealiste haridus- ja kutseõppe programmide koostamist nende sotsiaalse integreerimise hõlbustamiseks ning elukestva õppe kaudu kõigile tõeliselt võrdsete võimaluste loomist; kõigi jaoks tõhusat ettevalmistust ning Barcelona eesmärkide saavutamist, mis on igasuguse tõhusa vägivallaennetuse eeltingimus; sellega seoses noorteorganisatsioonide juhitavate olemasolevate algatuste toetamist;
   pideva koolituse kooskõlastatud programmi korraldamist riiklike õiguskantslerite, politseinike, kohtunike ning pädevate riigi- ja järelvalveasutuste jaoks;
   kohalike ja piirkondlike asutuste, noorteorganisatsioonide ning haridussüsteemi vastavate teenuste ühtsesse võrgustikku sidumist;

37.   soovitab komisjonil alaealiste kuritegevuse Euroopa seirekeskuse ja sellega seotud raamprogrammi ettevalmistamisel esitada viivitamata ettepaneku järgmiste kogemuste ja oskusteabe edendamise ja levitamise meetmete kohta:

   riikide poliitika tulemuste ühine ülevaatamine ja levitamine;
   konverentside ja foorumite korraldamine riikide ekspertide osalusel;
   pädevate asutuste ja ühenduse organite vahelise Interneti-suhtluse edendamine ja sellealase veebilehe loomine;
   rahvusvahelise tippkeskuse loomine;

o
o   o

38.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

(1) Rec(2003)20.
(2) Rec(87)20.
(3) Rec(88)6.
(4) ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.
(5) Vastuvõetud tekstid P6_TA(2006)0510.
(6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0188.
(7) EÜT C 241, 21.9.1992, lk 67.
(8) EÜT L 153, 8.6.2001, lk 1.
(9) ELT C 110, 9.5.2006, lk 75.
(10) EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23.

Viimane päevakajastamine: 26. veebruar 2008Õigusalane teave