Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2146(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0518/2007

Esitatud tekstid :

A6-0518/2007

Arutelud :

PV 15/01/2008 - 5
CRE 15/01/2008 - 5

Hääletused :

PV 15/01/2008 - 10.2
CRE 15/01/2008 - 10.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0009

Vastuvõetud tekstid
PDF 121kWORD 98k
Teisipäev, 15. jaanuar 2008 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2007-2012
P6_TA(2008)0009A6-0518/2007

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2008. aasta resolutsioon ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia kohta aastateks 2007–2012 (2007/2146(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Töö kvaliteedi ja tootlikkuse parandamine: ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2007–2012" (KOM(2007)0062) ning sellega kaasnevaid komisjoni talituste töödokumente (SEK(2007)0214), (SEK(2007)0215) ja (SEK(2007)0216);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eelkõige selle artikleid 2, 136, 137, 138, 139, 140, 143 ja 152;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat(1) , eelkõige selle artikleid 27, 31 ja 32;

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone ning soovitusi töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas;

–   võttes arvesse nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta(2) (raamdirektiiv) ja selle üksikdirektiive;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl(3) ;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta direktiivi 2007/30/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ, selle üksikdirektiive ning nõukogu direktiive 83/477/EMÜ, 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 94/33/EÜ, et lihtsustada ja ratsionaliseerida praktilise rakendamise aruandeid(4) ;

–   võttes arvesse eesistujariigi järeldusi pärast Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. märtsi 2007. aasta kohtumist;

–   võttes arvesse oma 23. oktoobri 2002. aasta resolutsiooni ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia kohta aastateks 2002–2006(5) ;

–   võttes arvesse oma 24. veebruari 2005. aasta resolutsiooni töötervishoiu ja tööohutuse edendamise kohta(6) ;

–   võttes arvesse oma 6. juuli 2006. aasta resolutsiooni koos soovitustega komisjonile Euroopa tervishoiutöötajate kaitsmise kohta vere kaudu levivate nakkuste eest süstlatorkevigastuste tagajärjel(7) ;

–   võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks(8) ;

–   võttes arvesse oma 13. novembri 2007. aasta resolutsiooni rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta(9) ;

–   võttes arvesse oma 29. märtsi 2007. aasta deklaratsiooni C-hepatiidi kohta(10) ;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0518/2007),

A.   arvestades, et on olemas positiivne seos töötervishoiu- ja tööohutusnõuete kvaliteedi ning finantstulemuste vahel üldise tulemuslikkuse, töölt puudumiste, kaadrivoolavuse taseme, töötajate motivatsiooni, ettevõtte parema maine ja tootlikkuse osas;

B.   arvestades, et kõige konkurentsivõimelisematel majandustel on kõige paremad töötervishoiu- ja tööohutusalased näitajad ning et tervise ja ohutuse tugeval kaitsel on positiivne mõju riigi rahandusele sotsiaalkindlustuse väljamaksete kokkuhoiu ja suurema tootlikkuse näol; arvestades, et tervise ja ohutuse kaitse ei aita kaasa mitte ainult töötajate tootlikkusele, tulemuslikkusele ja heaolule, vaid selle tulemuseks on ka kokkuhoid majanduse ja ühiskonna jaoks tervikuna;

C.   arvestades, et töötajate paremaks kaitsmiseks on vaja rohkem teadusuuringuid, mis käsitlevad mõnede tööalaste tegevuste pikaajalist mõju tervisele, kuna mõned haigused ilmnevad alles mitu aastat pärast seda põhjustava tegevuse läbiviimist;

D.   arvestades, et on murettekitav, et tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtumite arvu vähendamine ei ole ühtlaselt jaotunud, kuna teatavatel töötajate kategooriatel (nt võõrtöötajad, ebakindlate lepingutega töötajad, naised, noored ja vanemaealised töötajad), teatavatel äriühingutel (eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning mikroettevõtted), teatavates tegevusvaldkondades (eelkõige ehitus, kalandus, põllumajandus ja transport) ning teatavates liikmesriikides on tööõnnetuste ja kutsehaiguste näitajad palju kõrgemad kui ELi keskmine;

E.   arvestades, et töötervishoiu ja tööohutuse kaitsemeetmed peaksid järjepidevalt moodustama ettevõtluskultuuri osa, ning arvestades, et see kultuur peaks käima käsikäes töötajate ja juhtide elukestva koolitusega;

F.   arvestades, et ettevõtetes järjepidevalt rakendatav töötervishoiu ja tööohutuse kaitse kultuur võib aidata tervishoiu ja tööohutuse menetluste rakendamisele mittebürokraatlikul viisil ja tagada nõnda tõhusa tervishoiu ja tööohutuse kaitse;

G.   arvestades, et töötajate tervise ja ohutuse kaitse kõrge taseme jaoks on üliolulised puhkeperioodid;

H.   arvestades, et ILO hinnangul suri ELis 2006. aastal umbes 167 000 inimest tööõnnetuste või tööga seotud haiguste tagajärjel, ja arvestades, et komisjoni teatises töö kvaliteedi ja tootlikkuse parandamise kohta toodud hinnangu järgi kannatab igal aastal ligikaudu 300 000 töötajat erineva astmega alalise puude all;

I.   arvestades, et töötervishoiu ja tööohutuse tõeline strateegia peaks tuginema järgmiste vahendite õigele vahekorrale: kõikide piisav teadlikkus, kindla suunitlusega haridus ja koolitus, piisavad ennetusteenused ja -kampaaniad, töötajate sotsiaalne dialoog ja kaasatus, piisavad õigusaktid ja rakendamine, eritähelepanu konkreetsetele inimrühmadele, tegevusvaldkondadele ja ettevõtete tüüpidele, tulemuslik kontroll ning tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused;

J.   arvestades, et vananevad töötajad peaksid säilitama tervise, töövõime ja tööalase konkurentsivõime võimalikult kauaks ja et vastavalt tuleks võtta meetmeid;

K.   arvestades, et kontroll mängib tähtsat rolli kehtivate õigusaktide jõustamises ja seega töökohal ekspluateerimise ärahoidmises, aidates nõnda edendada inimväärse töö kontseptsiooni; arvestades, et inspektoreid tuleb toetada tihedama koostöö ja teabevahetuse abil liikmesriikide inspektorite vahel;

L.   arvestades, et riski hindamist ettevõtete tasandil ei saa pidada ühekordseks tegevuseks, vaid seda tuleb läbi viia korrapäraselt ning kohandada vastavalt uutele oludele ja/või riskidele; arvestades, et riski hindamise teostamata jätmine või selle mitteasjakohane teostamine on seadusevastane ning üks tööõnnetuste ja kutsehaiguste peamisi põhjuseid;

M.   arvestades, et puuduvad statistilised andmed tulekahjude negatiivse mõju kohta töötervishoiule ja tööohutusele;

N.   arvestades, et tervishoiutöötajatel on oht nakatuda rohkem kui kahekümnesse eluohtlikku viirusesse, sealhulgas B-hepatiit, C-hepatiit ning HIV/AIDS;

O.   arvestades, et Lissaboni strateegia üks eesmärke on saavutada 2010. aastaks 70 %-line üldine tööhõive määr ja 60 %-line tööhõive määr naiste hulgas ning 50 %-line tööhõive määr vanemate töötajate hulgas, ja arvestades, et kroonilisi haigusi ja pikaajalisi haigusi põdevad töötajad tihti tööle ei naase, olgugi et neid peetakse võimeliseks seda tegema, ja et need, kes tööle naasevad, seisavad tihti silmitsi mitmete diskrimineerimise vormidega, nagu näiteks vähenenud sissetulekud, ja arvestades, et see kehtib eriti vähktõvega patsientide puhul, kuna kõige hiljutisemad uuringud näitavad, et üks viiendik endistest rinnavähiga patsientidest tööle ei naase, kuigi nad oleksid võimelised seda tegema;

P.   arvestades, et naisi töötab nn mustal tööturul kindlustuseta rohkem kui mehi ning et see on asjaolu, millel on vältimatud tagajärjed tervishoiu- ja ohutustingimustele, mille alusel nad töötavad;

Q.   arvestades, et naised ja mehed ei moodusta homogeenset rühma ja seetõttu peavad töötervishoiu ja tööohutuse parandamise strateegiad ja meetmed olema täpselt kohandatud konkreetsetele töökohtadele, võttes arvesse tõsiasja, et mõnedel teguritel võib olla erinev mõju naistele ja meestele,

1.   tervitab komisjoni ambitsioonikat eesmärki vähendada tööõnnetusi kogu ELis keskmiselt 25 % võrra; tunnistab, et kõnealune arv võib riigiti erinevate lähtepunktide tõttu erineda, kuid on seisukohal, et siiski on oluline omada selgeid ja hästisuunatud meetmeid koos ajakava ja finantskohustustega, mida saab seejärel mõõta ja hinnata; selliste meetmete, ajakava ja kohustuste puudumisel kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile strateegia aastateks 2007-2012 keskel aruanne oma edusammude kohta;

2.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma arvesse ebavõrdsust mitte ainult liikmesriikide vahel, vaid ka üksikute liikmesriikide sees, ning pühenduda selle vähendamisele;

3.   märgib komisjoni ettepanekuid kasutada mittesiduvaid vahendeid, kui siduvad seadused ei ole võimalikud või sobivad, võimaldades liikmesriikidele paindlikkust selliste lahenduste leidmiseks, mis annavad nende konkreetsetes oludes parimaid tervise ja ohutusega seotud tulemusi;

4.   tunneb heameelt komisjoni suurema rõhuasetuse üle õigusaktide lihtsustamisele ja halduskoormuse vähendamisele, ning märgib, et samas kui lihtsustamine toob kodanikele suuremat kasu, aitab see nii tööandjatel kui ka töövõtjatel keskenduda tervishoiu ning ohutuse paremale korraldamisele, et tagada paremad tulemused; on arvamusel, et on ülimalt tähtis, et selline lihtsustamine ei vähendaks mingil viisil töötajatele pakutava kaitse taset;

5.   kutsub komisjoni üles andma oma strateegias prioriteet nendele tegevustele ja/või tootmisharudele, millega kaasnevad erilised ohud, nagu näiteks metallitöötlus, ehitus, elekter või metsandus;

6.   kutsub komisjoni üles kaasama kõnealusesse protsessi tihedamalt Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri ning eelkõige paluma agentuuri esitada hinnang selle kohta, millistes tootmisharudes on kõige suurem tööõnnetuste ja kutsehaiguste oht ning kuidas sellisele ohule tõhusalt vastu seista;

7.   peab komisjoni jõulist keskendumist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate abistamisele nende tervishoiu- ja ohutusalaste kohustuste täitmisel suurepäraseks ja toetab täielikult komisjoni lähenemisviisi;

8.   avaldab kahetsust, et komisjoni teatis ei avalda arvamust kutsehaiguste vähendamisega seotud eesmärkide kohta, kuid mõistab kutsehaiguste mõõtmise raskust; kutsub seetõttu komisjoni üles vaatama üle olemasolevate statistiliste menetluste kasutust ja rakendust, et kutsehaiguseid, eriti tööst põhjustatud vähkkasvajaid, õigesti tuvastada ja mõõta, selleks et seada eesmärgid nende vähendamiseks; teeb ettepaneku, et komisjon kaaluks võimalust asendada komisjoni soovitus 2003/670/EÜ kutsehaiguste Euroopa kava kohta(11) direktiiviga;

9.   rõhutab vajadust arvestada soolist võrdõiguslikkust töötervishoiu ja tööohutuse küsimuste käsitlemisel ning tervitab komisjoni algatust, mis nõuab ainuomaste, soolisi iseärasusi arvestavate mõju hindamise meetodite ettevalmistamist töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas; kritiseerib komisjoni siiski, et see ei ole soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist piisavalt arvesse võtnud ei oma teatistes ega ka ühenduse strateegia aastateks 2007-2012 eesmärkides ega oma mõjuhinnangutes;

10.   palub komisjonil hinnata sooliselt eristatud statistika kättesaadavust tööga seotud surmaga lõppenud ja surmaga mittelõppenud haiguste kohta ühenduse tasandil;

11.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid olemasolevaid töötervishoiu ja tööohutuse alaseid direktiive praegusest sootundlikumalt ning rakendaksid nendes direktiivides sätestatud soolist mõjuhinnangut;

12.   rõhutab, et töötajate taastusravi ja taasintegreerimine pärast halba tervislikku seisundit või tööõnnetust on ülioluline, ja tervitab erilise tähelepanu pööramist riiklikes strateegiates nõutud taastusravile ja taasintegreerimisele; on seisukohal, et on oluline, et valitsused tagaksid oma tervishoiu ja ohutuse alastes strateegiates kohustuse säilitada töökoht (koolituse, ülesannete ümberjaotamise jne kaudu) inimestele, kes on olnud tööea jooksul füüsiliselt või vaimselt haiged;

13.   kutsub komisjoni üles koguma rohkem arvandmeid ja andmeid töötajate kohta, kes põevad kroonilisi haigusi, ja analüüsima nende töötingimusi ning koostama harta vähkkasvajat ja teisi kroonilisi haigusi põdevate patsientide õiguste kaitsmiseks töökohal, nõudmaks ettevõtetelt, et nad võimaldaksid patsientidel jätkata ravi ajal töötamist töökohal ja pärast ravi lõppu tööturule naasta;

14.   väljendab sügavat muret seoses sellega, et ajutiste ja lühiajaliste lepingutega ning madala kvalifikatsiooniga töötajate hulgas on õnnetuste arv ülemäära kõrge – mõnedes liikmesriikides vähemalt kahekordne alaliste töötajatega võrreldes, tunnistades samal ajal seost kõnealuste töötajate kategooriate ja nende tööhõive vahel suurema ohuga tootmisharudes, nagu näiteks ehitus; juhib tähelepanu sellele, et nõukogu 25. juuni 1991. aasta direktiiviga 91/383/EMÜ (millega täiendatakse meetmeid tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise soodustamiseks)(12) kehtestatakse üldreegel, mis näeb ette, et ajutistel töötajatel on muude töötajatega võrdväärsed töötervishoiuga seotud õigused, samas kui selles ei sätestata konkreetseid mehhanisme, millega tagada nimetatud põhimõtte järgimine tegelikkuses; kutsub komisjoni üles nimetatud puudustega kiiresti tegelema;

15.   samuti märgib ebatüüpiliste töölepingute järjest suurenevat arvu ning rõhutab, et nende tingimused ei tohi ohustada töötajate ja töövõtjate tervist ja ohutust;

16.   palub võtta meetmeid naiste töötervishoiu ja tööohutusega seotud õiguste jälgimiseks ebatüüpilistel töökohtadel, näiteks haigete isikute koduste hooldajate puhul;

17.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma täiel määral arvesse demograafiliste muutuste mõju töötervishoiule ja tööohutusele; kutsub komisjoni ja liikmesriike eelkõige tugevdama ennetusmeetmeid ja võtma vastu meetmeid, mille eesmärk on füüsiliste hädade kompenseerimine, nimelt ergonoomika ja töökoha disaini ning meetmete ja stiimulite kaudu, mis on kujundatud vananevate töötajate motivatsiooni, suutlikkuse ja tervise säilitamiseks;

18.   võtab teadmiseks teaduslikult tõestatud seose kasvava tööstressi ja sellega kaasnevate haiguste, eelkõige krooniliste haiguste, südame-veresoonkonna haiguste ning luu- ja lihaskonna haiguste vahel;

19.   on seisukohal, et ülimalt tähtis on tagada töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate olemasolevate õigusaktide parem kohaldamine, ja kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles kasutama selle saavutamiseks kõiki kättesaadavaid vahendeid; kaalutavad meetmed peaksid sisaldama:

   a) miinimumnõudeid ennetusteenuste ja töökoha kontrolli kvaliteedile,
   b) rangemaid karistusi,
   c) õigusaktide rakendamise paremat hindamist,
   d) heade tavade vahetust,
   e) tugevamat ennetuskultuuri ja varase hoiatamise süsteeme, sealhulgas ühiskonna laiemat juurdepääsu töökoha töö- ja ohutustingimuste alasele teabele,
   f) töötajate suuremat kaasatust töökohas;
   g) tööandjate stimuleerimist, et nad täidaksid oma kohustusi tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas,
   h) tugevamat sotsiaalse dialoogi lepingute kasutamist;

20.   on seisukohal, et komisjonil on tõsine puudus vahenditest töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate direktiivide tõhusa ülevõtmise ja rakendamise nõuetekohaseks kontrollimiseks; on seisukohal, et komisjon peaks kasutama ära kõik tema käsutuses olevad vahendid, kaasa arvatud rikkumismenetluste kasutamine;

21.   märgib, et töötervishoiu ja tööohutuse kaitset tuleks kohaldada võrdselt kõikide töötajate suhtes Euroopa Liidus, et see kaitse rajaneb lõppkokkuvõttes põhiõigusel füüsilisele puutumatusele, ja et loobumine töötervishoiu ja tööohutuse alastest õigusaktidest seab ohtu töötajate tervise ja võrdsed võimalused ning võib vallandada langeva trendi sellise kaitse suhtes;

22.   palub komisjonil pühenduda töötervishoiu ja tööohutuse mõjuhindamisele samasugusel määral, nagu seda on tehtud keskkonnamõju hindamise osas;

23.   peab tööinspektsioone tervise- ja ohutusalaste õigusaktide rakendamise oluliseks osaks;

  a) kutsub seepärast komisjoni üles:
   i) andma kõrgemate tööinspektorite komiteele pärast uuringu tegemist, kuidas komitee saaks töötada kõige tõhusamalt ning väärtuslikumalt, vajalikud vahendid, mis tagaksid komitee tõhusa töö;
   ii) arendama edaspidi välja teadmiste jagamise süsteemid, et tagada tõhus reageerimine teabenõuetele ja koostöötaotlustele,
   iii) algatama hindamisuuringuid, mis käsitlevad kõrgemate tööinspektorite komitee ettepaneku kohaste inspekteerimistegevuste tõhusust ja mõju, eesmärgiga seada ühised kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed inspekteerimiseesmärgid, toetades sellega inspektsioonide kui kogu tööjõu hulgas tulemusliku ning tõhusa töötervishoiu ja tööohutuse kultuuri loomise organiseerijate kasutamist;
   iv) kehtestama riigisiseste inspekteerimissüsteemide hindamise viisid, eriti tulemustabelite loomisega,
  b) ja kutsub liikmesriike üles:
   i) tagama oma siseriiklikele inspektsioonidele asjakohased töötajad ja piisavad rahalised vahendid,
   ii) suurendama tööinspektorite arvu, et tagada kooskõlas ILO soovitustega vähemalt suhe 1:10 000 töötaja kohta,
   iii) suurendama tööinspektorite taset multidistsiplinaarse koolituse pakkumisega sellistes valdkondades nagu psühholoogia, ergonoomika, hügieen, keskkonnariskid ja toksikoloogia,
   iv) keskendama inspekteerimised prioriteetsetele valdkondadele, sektoritele ja ettevõtetele, kus on suur õnnetuste oht ning haavatavate inimrühmade, nagu näiteks võõrtöötajad, ajutised töötajad, vähekvalifitseeritud, noored ja vananevad töötajad ning puudega töötajad, suur osakaal;

24.   tunnistab, et ennetustöö on keskse tähtsusega, ja kutsub komisjoni üles oma strateegias:

   a) tagama, et tööandjad tunnistavad ja täidavad oma kohustusi nõuetekohaste ennetusmeetmete tagamisel kõikidel töökohtadel, tunnistades samas, et oluline on ka töötajate vastutustundlik suhtumine omaenda tervisesse ja ohutusse;
   b) toetama seda, et ennetusmeetmed oleksid täiesti multidistsiplinaarsed ja kajastaksid direktiivis 89/391/EMÜ sätestatud meetmete hierarhiat,
   c) rõhutama, et riski hindamine peaks olema mitte ühekordne kohustus, vaid jätkuv pidev protsess, millesse töötaja on täielikult kaasatud,
   d) tagama, et ennetustegevust viidaks nii palju kui võimalik läbi asutusesiseselt,
   e) tagama, et tervisekontroll käiks käsikäes ennetustööga;
   f) võtma korrapäraselt vastavalt tehnoloogilistele edusammudele vastu töötervishoiu ja tööohutuse alaseid õigusakte;

25.   rõhutab, kui tähtis on liikmesriikidel tagada, et juurdepääs töötervishoidu ja tööohutust käsitlevatele tehnilistele dokumentidele ning normidele riiklikul tasandil oleks tasuta;

26.   avaldab heameelt komisjoni teatises sisalduvate haridust ja koolitust käsitlevate ettepanekute üle ja peab seda keskseks teguriks ennetuskultuuri väljaarendamisel, ning on seisukohal, et see peaks tulevikus olema jätkuv ja pidev protsess, mida kohandatakse vastavalt uuele tehnoloogilisele olukorrale töökohal ning mis kehtib ka nende töötajate suhtes, kes naasevad tööjõu hulka pärast haigust või perekonna eest hoolitsemisega seotud kohustustest tingitud tööalase karjääri katkestusi;

27.   on seisukohal, et töötajatele ning töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna esindajatele tuleks pakkuda kutsealast erikoolitust ja -ümberõpet töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu alltöövõtule, ajutisele tööle, naistele ja võõrtöötajatele; on seisukohal, et sellega seoses tuleb jätkuvalt kasutada riiklikke ja ELi vahendeid;

28.   on seisukohal, et tööandjatele tuleks teha kohustuseks korraldada tervisekontroll täistööajaga ja osalise tööajaga töötajatele;

29.   kutsub komisjoni üles kasutama täiel määral olemasolevaid ühenduse vahendeid (eriti Euroopa Sotsiaalfond) küsimuste puhul, mis on seotud tervise ja ohutusega (ennetus ning ennetuskultuuri arendamine, teadlikkuse tõstmine, elukestev õpe, tööõnnetuse tõttu kannatanud või kutsehaigust põdenud töötajate rehabilitatsioon ja taasintegreerimine) ja mis on eelkõige suunatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele; kutsub komisjoni üles eraldama kutsehaiguste alastele teadusuuringutele teisi ühenduse vahendeid (nt seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi vahendid) ja riiklikke vahendeid;

30.   arvestades suuremaid ohtusid, mis avalduvad töötajatele mäe-, metalli-, raua- ja terasetööstuses ning laevaehituses, peab vajalikuks, et liikmesriigid ja komisjon eraldaksid piisavad vahendid töötervishoiu ja tööohutuse kaitse tagamiseks vajalike investeeringute tegemiseks;

31.   palub liikmesriike ja komisjoni tagada süsteemne sootundlik lähenemine töötervishoiu ja tööohutuse ennetustööks riiklikke ja ühenduse strateegiaid välja töötades ning kogudes statistilisi andmeid, viies läbi küsitlusi ja teadusuuringuid töötervishoiu ja tööohutuse kohta; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kasutama rahastamisvõimalusi, mida pakutakse sellega seoses programmi PROGRESS raames, eelkõige selle soolist võrdõiguslikkust käsitleva temaatilise osa raames;

32.   kutsub liikmesriike üles hindama rahaliste stiimulite vastuvõtmist tervishoiu ja ohutuse edendamiseks, eriti maksude tagasimaksmisi või turvaliste ettevõtete ning tervishoiu- ja ohutussertifikaadiga ettevõtete eelistamist pakkumiskutsetes, "allahindlus kaebuste puudumisel" süsteemi kehtestamist kindlustuspoliisides ja sotsiaalkindlustusmaksetes ja rahalisi stiimuleid vananenud või ohtlike seadmete väljavahetamiseks;

33.   lisaks soovitab liikmesriikidel kaaluda võimalust lisada riigihankelepingutesse teatavad tervishoiu- ja ohutusstandardid;

34.   arvestades pidevalt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike muutustega, mis mõjutavad ja muudavad ka tööturgu, kutsub komisjoni üles edendama head tööhõivepoliitikat ja korralikke töötingimusi ning ergutama tööandjaid edendama töökohas tervislikke eluviise, viies läbi töötervishoiu edenduskampaaniaid, keelustades töökohas suitsetamise ja toetades skeeme, millega aidatakse suitsetavatel töötajatel suitsetamist lõpetada, ning tagama vastutustundlikkuse ja poliitilise kooskõla ka teiste valdkondadega, eelkõige rahvatervisega;

35.   kutsub komisjoni üles algatama nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/85/EMÜ (rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta)(13) läbivaatamine;

36.   on seisukohal, et asbestiga kokkupuutest tingitud terviseprobleemid on hästi tuntud ja et asbesti käsitlev Euroopa määrus on kohane; rõhutab, et prognooside kohaselt on asbesti põhjustatud haiguste levik Euroopas paljudel eelseisvatel aastatel väga suur; kutsub seepärast komisjoni üles korraldama kuulamine teemal, kuidas lahendada tohutuid töötervishoiu ja tööohutuse alaseid probleeme, mis on seotud olemasoleva asbestiga hoonetes ja teistes struktuurides, nagu näiteks laevad, rongid ja masinad; kutsub samuti liikmesriike üles koostama riiklikke tegevuskavu asbesti järkjärguliseks kõrvaldamiseks, mis sisaldab ka kohustust kaardistada asbest hoonetes ja tagada asbesti ohutu kõrvaldamine;

37.   avaldab kahetsust selle üle, et hoolimata Euroopa Parlamendi korduvatest ja konkreetsetest nõudmistest ei ole komisjon ikka veel esitanud direktiivi 2000/54/EÜ muudatusettepanekuid, et käsitleda nõelte ning teravate ja torkivate meditsiinivahenditega töötamisest tervishoiutöötajatele tulenevaid tõsiseid ohtusid; kutsub komisjoni üles kiirendama mõjuhinnangu valmimist pakkumismenetluse 2007/S 139-171103 kaudu ning kutsub üles võtma vastu kohased muudatused vastavalt Euroopa Parlamendi ülalnimetatud resolutsioonile (Euroopa tervishoiutöötajate kaitsmise kohta vere kaudu levivate nakkuste eest süstlatorkevigastuste tagajärjel) vastu veel enne, kui 2009. aasta keskel lõpeb komisjoni ametiaeg; kutsub komisjoni üles rakendama asjakohaseid ennetus- ja läbivaatusmeetmeid, et vähendada ohtu nakatuda vere kaudu levivatesse haigustesse, näiteks C-hepatiit;

38.   kutsub komisjoni üles võtma endale juhtroll tervishoiuga seotud nakkuste vältimist käsitleva ELi tegevusjuhendi väljatöötamisel ja kooskõlastamisel;

39.   kutsub komisjoni üles parandama töötervishoidu ja tööohutust tervishoiuasutustes, sealhulgas hooldekodudes, algatades meetmeid julgustamaks tervishoiutöötajate tavapäraste läbivaatuste läbiviimist, et võimaldada varajast avastamist ja ravi, et vähendada tööga seoses saadavaid või tööga seoses levivaid nakkusi, näiteks metitsilliiniresistentne Staphylococcus aureus (MRSA);

40.   tervitab liikmesriikidele esitatud nõuet koostada riiklikud strateegiad; rõhutab, et kõnealused strateegiad peaksid hõlmama sama ajavahemikku ja algama samal aastal, et hõlbustada nii riiklike strateegiate kui ka nende tulemuste võrdlemist, ja et nad peaksid samuti püstitama selged ja mõõdetavad eesmärgid ning keskenduma eriliselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning haavatavatele inimrühmadele, nagu võõrtöötajad, noored ja vanad töötajad, naised, ajutised töötajad ja puuetega töötajad;

41.   rõhutab asjaolu, et hädavajalik on teha töökoht puuetega töötajate jaoks ligipääsetavaks ja ohutuks mõistliku korralduse pakkumise, individuaalsetele vajadustele kohandatud erivarustuse tagamise ja selliste tervishoiuteenuste osutamise teel, mida vajavad puuetega inimesed, eriti nende puude tõttu, sealhulgas teenused, mis on kavandatud täiendavate puuete vähendamiseks ja ärahoidmiseks;

42.   palub nii komisjonil kui ka liikmesriikidel kohaldada raamdirektiivi ja kehtivaid tervishoiu- ja ohutusalaseid sätteid täiel määral ja nende õiguslikust seisundist olenemata kõikide töötajate suhtes ning muuta kehtivaid õigusakte teatud ohtlike kutsealade osas, kui need õigusaktid on osutunud ebatõhusaks, sealhulgas tihti tähelepanuta jäetud töötajad, näiteks põllumajandusettevõtete töötajad, tervishoiutöötajad, elukutselised autojuhid, kodutöötajad ja kodustöötajad ja vajadusel sõjaväelased; ning samuti tagama nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel)(14) täiel määral kohaldamine ja jõustamine; samuti palub komisjonil ja liikmesriikidel kaaluda kõiki olemasolevaid võimalusi, et laiendada ELi tervishoiu- ja ohutusalaseid sätteid füüsilisest isikust ettevõtjatele ja puuetega inimestele pakutavatele kaitstud töökoha teenustele;

43.   kutsub liikmesriike üles võtma tõsiselt arvesse nais- ja meestöötajate erinevaid töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ning hoolitsema nende riskidega võitlemiseks erineva sotsiaalse ja füüsilise infrastruktuuri loomise eest;

44.   rõhutab, et vajadus analüüsida naisi ja mehi varitsevaid riske ja võtta vajalikke meetmeid ei tähenda kaitsva väljajätmispoliitika taaskehtestamist ega ka erinevate töökohtade loomist naistele ja meestele;

45.   on seisukohal, et kuna tööandja vastutus ei piirdu üksnes nendega, kellega ta on töölepingu kaudu õiguslikult seotud, tuleks ettevõtte tervishoiu ja ohutuse poliitika integreerimiseks ettevõtte sotsiaalse vastutuse poliitikasse julgustada tööandjaid võimaluse korral kontrollima oma alltöövõtjate ja alltöövõtuahela tervishoiu ja ohutuse poliitikat;

46.   ootab luu- ja lihaskonna haigusi käsitleva sotsiaalpartnerite konsulteerimise teise etapi tulemust ja palub komisjonil hinnata võimalust teha direktiivi ettepanek, arvestades luu- ja lihaskonna haiguste üha suurenevat esinemissagedust ja seda, et kehtivad õigusaktid oleksid ebapiisavad, kuna need ei käsitle kõiki tööolukordi ega hõlma kõiki tööga seotud luu- ja lihaskonna haigustega seotud riske; märgib, et täiel määral tuleb arvesse võtta teaduspõhimõtteid;

47.   ootab kantserogeene käsitleva 2004. aasta direktiivi läbivaatamist puudutava sotsiaalpartnerite konsulteerimise teise etapi tulemust ja on seisukohal, et eelistatud valik võiks olla kõnealuse direktiivi muutmine, et lisada mutageenid ja reproduktiivtoksilised ained ning kavandada töökeskkonnas olevate ohtlike ainete siduvate piirnormide läbivaatamine direktiivis loetletud kantserogeenide ning mutageenide osas ja kehtestada uued siduvad ohtlike ainete piirnormid mõnede direktiivi veel lisamata kantserogeenide, mutageenide ja reprotoksiinide jaoks;

48.   tuletab meelde, et töötervishoidu ja -ohutust puudutavad probleemid ei hõlma ainult füüsilist tööd; nõuab, et rohkem tähelepanu pöörataks vaimsete haiguste tekke põhjustele ja vaimsele tervisele, sõltuvushaigustele ja psühholoogilistele ohuteguritele töökohal, nagu stress, füüsiline ja vaimne ahistamine ning vägivald; nõuab lisaks, et tööandjad paneksid rohkem rõhku hea füüsilise ja vaimse tervise edendamise poliitikale;

49.   peab oluliseks suuremat kooskõlastatust uue Euroopa Kemikaaliametiga (ECHA) Helsingis ja mitmete probleemide lahendamist, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, kasutuse lubamist ja piiramist (REACH))(15) ja teiste töötervishoidu käsitlevate direktiivide omavahelisest seosest;

50.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma asjakohaselt arvesse ühenduse strateegia ja REACHi määruse samaaegset rakendamist: strateegia eesmärgiks peaks olema täiendada REACHi määrust kaitse kohta keemiliste ohtude vastu ja selles tuleks kasutada võimalust tõhustada keemiliste ohtude ennetusmeetmeid töökohal seoses REACHi rakendamisega;

51.   tervitab ahistamist ja vägivalda töökohas käsitleva sotsiaalpartnerite vahelise raamlepingu hiljutist järeldust; tunneb siiski kahetsust selle üle, et see leping ei käsitle selgesõnaliselt vägivalla kolmanda osapoole küsimust; kutsub seetõttu sotsiaalpartnereid üles konsulteerima kõnealuses küsimuses;

52.   rõhutab paljude veoautojuhtide raskeid töötingimusi kogu Euroopas, mis on tingitud kohastele puhkerajatistele ebapiisava juurdepääsu tõttu; määruse (EÜ) nr 561/2006(16) (sõidu- ja puhkeaja kohta) artiklis 12 tunnistatakse selgesõnaliselt elukutselistele autojuhtidele mõeldud ELi maanteedevõrgus paiknevate ohutute ja turvatud puhkerajatiste piisava arvu tähtsust; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon jätkaks Euroopa Parlamendi algatatud turvatud parkimisalade katseprojekti, võttes arvesse ohutuid ja turvalisi parkimiskohti käsitlevas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses(17) sisalduvaid soovituslikke meetmeid;

53.   kutsub komisjoni üles viima läbi uuringut selle kohta, kas on teostatav nõue, et kõikidesse töökohtadeks mõeldud uutesse ehitistesse paigaldatakse sprinklerid, kui nende paigaldamine on ohutu, ja millist kasu toob see nii töötervishoiule ja -ohutusele kui ka ühiskonnale tervikuna;

54.   rõhutab kõikide huvitatud isikute – sealhulgas riigiasutused, tööandjad, töötajad, nende esindajad ja kodanikuühiskond – vahelise dialoogi kui kõrgete tervishoiu- ja ohutusstandardite tõhusa arendamise keskse tähtsusega vahendi olulisust; kõnealune dialoog peaks tooma kaasa paremad teadmised töötajate tervise ja ohutuse tegelikest riskidest ning samuti teatavate töötajate rühmade konkreetsetest vajadustest ja nõuetest ettevõtte ja sektori tasandil ning heade tavade vahetuse;

55.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid kõikidel tasanditel naiste piisava esindatuse töötervishoiu ja tööohutuse alaste otsuste tegemisel;

56.   peab ettevõtete sotsiaalset vastutust üheks kõige tõhusamaks vahendiks konkurentsivõime, töötervishoiu ja tööohutuse ning töökeskkonna parandamisel, ja sellega seoses julgustab heade tavade vahetust kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil liikmesriikide vahel ning ülemaailmselt rahvusvahelisel tasandil, ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse edaspidist kohaldamist vabatahtlikul alusel, kuid ettevõtete arengustrateegia lahutamatu osana;

57.   on seisukohal, et töötajate esindatus on iga töötervishoiu ja -ohutuse alase poliitika jaoks väga oluline; on seisukohal, et töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna esindajate olemasolu ja parema tulemuslikkuse vahelist positiivset seost ei saa alahinnata, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama osalemist soosivat lähenemisviisi ning tagama, et võimalikult paljudel töötajatel oleks juurdepääs tervishoiu ja ohutuse valdkonna esindajatele;

58.   on seisukohal, et ülemäärased töötunnid / ebapiisavad puhkeperioodid on tööõnnetuste ja tööga seotud haiguste suurenenud taseme keskne tegur, ning nõuab töö ja pereelu sobivat tasakaalu;

59.   õnnitleb Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi seoses siiani tehtud tööga ja on seisukohal, et asutuste eriteadmised ja volitused tuleb täiel määral ära kasutada; on seisukohal, et neid tuleks jätkuvalt kasutada teadlikkuse tõstmise, teabe kogumise, analüüsimise ja vahetuse, heade tavade vahetuse ning uurimise vahenditena uute tekkivate riskide ettenägemiseks, olenemata sellest, kas nende põhjustajaks on sotsiaalsed muutused või on need seotud tehnilise innovatsiooniga;

60.   on seisukohal, et ülioluline on kindlaks määrata ning jälgida aegsasti uusi ja esilekerkivaid riske – nt psühhosotsiaalsed riskid; õnnitleb sellega seoses Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri riskiseirekeskust tema töö puhul ja kutsub komisjoni üles tegelema selle uurimistulemustega ja esitama vajalikud ettepanekud, kui uued riskid kindlaks tehakse;

61.   soovitab liikmesriikidel võtta vajalikud meetmed, et raske ja ohtlik töö oleks seotud vastavate sotsiaalkaitsealaste õigustega, mis kehtivad asjaomastele töötajatele nii töötamise ajal kui ka pensionil olles;

62.   soovitab Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuril viia läbi eriuuring, mis käsitleb konkreetseid probleeme ja riske, mis ähvardavad ajutisi töötajaid ning töötajaid alltööettevõtetes, et teha komisjonile ja liikmesriikidele ähvardavate riskidega võitlemine lihtsamaks ja rakendada nõuetekohaselt kõnealuseid rühmi käsitlevaid kehtivaid õigusakte; tunnistades samal ajal, et tööliik, millega kõnealused rühmad tegelevad, nagu näiteks ehitus, on teatavates liikmesriikides oma olemuselt rohkem õnnetusi põhjustav;

63.   on seisukohal, et ülemaailmses keskkonnas on vaja teha koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu näiteks Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) ja ILO, ning tagada, et kõik osapooled võtavad vastu töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad rahvusvahelised konventsioonid ja lepingud ning rakendavad neid; on seisukohal, et see on oluline tegur ELi konkurentsivõime säilitamisel ja ettevõtete EList kolmandatesse riikidesse väljaviimise vältimisel, et leida suuremate mööndustega tervishoiu- ja ohutusalast õiguslikku keskkonda; on lisaks seisukohal, et see on inimõiguste kaitsmise küsimus ja seetõttu tuleks seda käsitleda läbirääkimistel kolmandate riikidega;

64.   kutsub seetõttu liikmesriike üles järgima tervishoidu ja -ohutust käsitlevaid rahvusvahelisi sätteid ning eelkõige ratifitseerima ILO konventsiooni C-187 ja rakendama soovitust R-197;

65.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 303, 14.12.2007, lk 1.
(2) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.
(3) EÜT L 262, 17.10.2000, lk 21.
(4) ELT L 165, 27.6.2007, lk 21.
(5) ELT C 300 E, 11.12.2003, lk 290.
(6) ELT C 304 E, 1.12.2005, lk 400.
(7) ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 754.
(8) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0206.
(9) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0501.
(10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0102.
(11) ELT L 238, 25.9.2003, lk 28.
(12) EÜT L 206, 29.7.1991, lk 19.
(13) EÜT L 348, 28.11.1992, lk 1.
(14) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(15) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.
(16) ELT L 102, 11.4.2006, lk 1.
(17) ELT C 175, 27.7.2007, lk 88.

Viimane päevakajastamine: 15. september 2008Õigusalane teave