Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2204(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0074/2008

Esitatud tekstid :

A6-0074/2008

Arutelud :

PV 09/04/2008 - 22
CRE 09/04/2008 - 22

Hääletused :

PV 10/04/2008 - 11.2
CRE 10/04/2008 - 11.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0122

Vastuvõetud tekstid
PDF 156kWORD 90k
Neljapäev, 10. aprill 2008 - Brüssel
Ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahekokkuvõte
P6_TA(2008)0122A6-0074/2008

Euroopa Parlamendi 10. aprilli 2008. aasta resolutsioon ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahekokkuvõtte kohta (2007/2204(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsust nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm(1);

–   võttes arvesse oma 14. novembri 2006. aasta resolutsiooni merekeskkonna kaitse ja säilitamise temaatilise strateegia kohta(2);

–   võttes arvesse oma 14. novembri 2006. aasta esimese lugemise seisukohta ettepaneku suhtes võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (Merestrateegia direktiiv)(3);

–   võttes arvesse oma 25. aprilli 2007. aasta resolutsiooni loodusvarade säästva kasutamise temaatilise strateegia kohta(4);

–   võttes arvesse oma 26. septembri 2006. aasta resolutsiooni linnakeskkonda käsitleva temaatilise strateegia kohta(5);

–   võttes arvesse oma 13. novembri 2007. aasta resolutsiooni mullakaitse teemastrateegia kohta(6);

–   võttes arvesse oma 14. novembri 2007. aasta seisukohta ettepaneku suhtes võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse mullakaitse raamistik ja muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ(7);

–   võttes arvesse oma 26. septembri 2006. aasta resolutsiooni õhusaastet käsitleva temaatilise strateegia kohta(8);

–   võttes arvesse oma 26. septembri 2006. aasta seisukohta ettepaneku suhtes võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta(9);

–   võttes arvesse oma 13. veebruari 2007. aasta resolutsiooni jäätmete ringlussevõtu temaatilise strateegia kohta(10);

–   võttes arvesse oma 13. veebruari 2007. aasta seisukohta ettepaneku suhtes võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv jäätmete kohta(11);

–   võttes arvesse oma 23. oktoobri 2007. aasta seisukohta ettepaneku suhtes võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks(12);

–   võttes arvesse oma 24. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia kohta(13);

–   võttes arvesse oma 23. oktoobri 2007. aasta seisukohta ettepaneku suhtes võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus taimekaitsevahendite turuleviimise kohta(14);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, regionaalarengukomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A6-0074/2008),

A.   arvestades, et Euroopa ei ole veel teel tõeliselt säästva arengu suunas;

B.   arvestades, et komisjon tunnistab, et põhiküsimustes, nagu keskkonnaküsimuste integreerimine muudesse poliitikavaldkondadesse ja ühenduse õigusaktide jõustamise parandamine, on saavutatud üksnes osalist edu;

C.   arvestades, et komisjon juhib tähelepanu asjaolule, et paljud keskkonnaprobleemid on isegi suurenemas: kasvuhoonegaaside heitkogused maailmas kasvavad, bioloogilise mitmekesisuse kadumine kiireneb, reostusel on ikka veel suur mõju inimeste tervisele, ELis tekkivate jäätmete hulga kasv jätkub ja meie ökoloogiline jalajälg suureneb pidevalt; arvestades, et see tõstatab tõsiseid küsimusi teiste peamiste ELi poliitikavaldkondade kahjuliku mõju kohta keskkonnale;

D.   arvestades, et kuni keskkonnaküsimused ei ole täielikult integreeritud kõikidesse peamistesse poliitikavaldkondadesse, ei ole säästva arengu saavutamine kunagi tõenäoline;

E.   arvestades, et puhas ja tervislik keskkond on inimeste heaolu ja heade sotsiaaltingimuste seisukohalt ülioluline;

F.   arvestades, et hästi kavandatud keskkonnapoliitika saab kaasa aidata ka teiste eesmärkide saavutamisele, nagu konkurentsivõime tõstmine, majanduskasvu ergutamine, uute töökohtade loomise ja innovatsiooni edendamine ning teaduse arengu kiirendamine uute ohutute tehnoloogiate väljatöötamise abil,

1.   peab kahetsusväärseks, et ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahekokkuvõtte tegemisega on peaaegu aasta hiljaks jäädud, ning taunib asjaolu, et kokkuvõttes ei pea Euroopa Liit kinni tegevusprogrammis kavandatud meetmete rakendamise ajakavast – vastupidiselt sellele, mida komisjon oma vahekokkuvõttes väidab; tuletab meelde, et erinevalt oma eelkäijast võeti kuues keskkonnaalane tegevusprogramm vastu EÜ asutamislepingu artiklis 251 ettenähtud kaasotsustamismenetluse korras; nõuab, et EL teeks kõik endast oleneva, et saavutada kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kokkulepitud eesmärgid, kuna suutmatus neid saavutada kahjustaks ELi usaldusväärsust, seda muu hulgas liidu elanike silmis, kes tunnevad muret keskkonna seisundi pärast;

2.   märgib, et temaatiliste strateegiate kui uue töövahendi kasutamine on suurendanud õigusaktide ettevalmistamisega seotud protsessi tähtsust ning loonud täiendavaid võimalusi sidusrühmade kaasamiseks ja strateegilisema lähenemisviisi ELi õigusloomepoliitika kujundamiseks; avaldab siiski kahetsust, et temaatilised strateegiad on samas pikendanud keskkonnapoliitika kujundamise protsessi, aeglustades konkreetset poliitikavaldkonda käsitlevate ettepanekute koostamist ja sellest tulenevate meetmete vastuvõtmist;

3.   on seisukohal, võttes arvesse keskkonnapoliitika tähtsust tööstusele ja asjaolu, et tavaliselt rakendavad seda kohalikud asutused, et õigusaktide väljatöötamisel tuleks arvestada keskkonnapoliitikaga ning selles protsessis osalevates asjakohastes nõuandeorganites peaksid olema esindatud tööstuse, väikeettevõtjate ja kohalike asutuste seisukohad, mida tuleks kuulata;

4.   peab hädavajalikuks tugevdada kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi positsiooni ELi säästva arengu strateegia keskkonnaalase mõõtmena;

5.   on arvamusel, et ELis peaksid pädevused olema selgelt eraldatud ja määratletud, ning juhib tähelepanu sellele, et komisjoni vahekokkuvõttes on märgata segadust ja sisemist mitmetähenduslikkust komisjoni ja liikmesriikide pädevuse osas; juhib tähelepanu sellele, et komisjoni ja liikmesriikide pädevuste piir ja konkreetsed vastutusalad tuleb selgelt kindlaks määrata ja paika panna, et tagada vastutusaladesse jäävate ülesannete järjepidev täitmine;

6.   juhib tähelepanu asjaolule, et temaatilistest strateegiatest ei ole kasu, kui need langevad ajaliselt kokku mahukate õigusloomealaste dokumentidega, neist on kasu enne asjaomase dokumendi ilmumist või eraldi;

7.   rõhutab otsest seost elukeskkonna seisundi ja inimeste tervise vahel; palub komisjonil viia kõigis poliitikavaldkondades tervisega arvestamise strateegia rakendamiseks läbi uuringud, milles tuuakse välja põhjuslikud seosed keskkonna kvaliteedi muutumise ja inimeste tervisliku seisundi muutumise vahel;

Temaatilised strateegiad

8.   on seisukohal, et EL on kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud "kliimadiplomaatia" eesmärkide saavutamiseks järjepidevalt tegutsenud; tuletab siiski meelde, et kliimamuutuste peatamise eesmärkide ja prioriteetsete tegevuste osas ei ole ELil õnnestunud täita kõiki kohustusi; on äärmiselt mures transpordis tekkivate heitkoguste suurenemise ning energiatõhususe tõstmise eesmärgil võetud meetmete aeglase mõju pärast; tuletab komisjonile meelde vajadust esitada teatis mõõdetavate keskkonnaeesmärkide kohta säästvas transpordisüsteemis; ootab, et liikmesriigid saavutaksid Kyoto protokollis iga riigi kohta sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid 2012. aastaks;

9.   taunib asjaolu, et eesmärki peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 2010. aastaks tõenäoliselt ei saavutata ning merekeskkonna ja mulla kaitseks esitatud strateegiad ei anna 2012. aastaks konkreetseid keskkonnaalaseid tulemusi; märgib vajadust teha suuremaid jõupingutusi, et aidata integreerida bioloogilise mitmekesisuse poliitika muudesse poliitikavaldkondadesse; juhib tähelepanu vajadusele rahastada piisavalt Natura 2000 võrgustikku ja muid tihedalt seotud esmatähtsaid eesmärke;

10.   on seisukohal, et kemikaalide osas kujutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet)(15) edasiminekut ohtude vähendamisel inimestele ja keskkonnale, kuid vajab veel tõestamist, kas määrus toimib tulemuslikult, ning avaldab kahetsust, et määrus ei ole kõigis küsimustes kooskõlas kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kokkulepitud eesmärkidega; peab kahetsusväärseks, et pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia vastuvõtmisega on oluliselt viivitatud ning et õhukvaliteedi ja linnakeskkonna parandamiseks ja müra vähendamiseks võetud meetmed ei vasta kaugeltki keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkidele; palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti ettepanek heitkoguste riiklikke ülemmäärasid käsitleva direktiivi(16) muutmise kohta; on veendunud, et keskkonnamüra direktiivi(17) täieliku jõustamise tagamine on vajalik;

11.   arvestades, et siseõhu kvaliteet mõjutab tervist, nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt tungivalt Maailma Terviseorganisatsiooni töö toetamist siseõhu kvaliteedi valdkonnas ning palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti siseõhu kvaliteeti käsitlevate konkreetsete õigusloomealaste meetmete ettepanek;

12.   märgib, et kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud konkreetsete veekaitse eesmärkide osas puuduvad suuremad lüngad; palub komisjonil siiski tagada vee raamdirektiivi(18) täielik rakendamine ja uuesti hinnata ELi veekaitsega seotud kohustuste integreerimist muudesse poliitikavaldkondadesse; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti ettepaneku võtta vastu direktiiv fosfori reostuskoormuse vähendamise kohta põllumajanduses ja detergentides vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 648/2004 (detergentide kohta)(19) artiklile 16;

13.   rõhutab, et on vaja uut veepoliitikat, mille puhul keskendutakse vee kokkuhoiule ja veeressursside jätkusuutlikule majandamisele;

14.   peab kahetsusväärseks, et loodusvarasid ja jäätmeid käsitlevad temaatilised strateegiad on ülemäära vähendanud kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärke; avaldab kahetsust, et ELi tasandil ei ole sõnastatud mingeid konkreetseid sihtmärke, et eraldada majanduskasv loodusvarade kasutamisest, pöördudes jätkusuutliku tootmis- ja tarbimismudeli poole; nõustub, et biojäätmete osas on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et ergutada edasist prügilate koormuse vähendamist ning tagada selliste parimate töötlemisviiside kasutamine, mis põhinevad näiteks kliimamuutuste leevendamisel; julgustab lisaks toetama jäätmehoolduse keskkonnasõbralikke vorme ja rangemaid meetmeid keskkonda reostavate jäätmete prügilasse ladestamise vastu;

15.   palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta kõiki meetmeid loodusvarade ratsionaalseks ja tõhusaks kasutamiseks viisil, mis ei ohusta bioloogilist mitmekesisust;

Olemasolevate õigusaktide rakendamine ja jõustamine

16.   tuletab meelde, et olemasolevate õigusaktide täielik ja nõuetekohane rakendamine on esmatähtis, ning on seisukohal, et siduvad õigusaktid on jätkuvalt keskse tähtsusega keskkonnaalaste väljakutsetega tegelemisel; palub komisjonil tugevdada oma tegevust asutamislepingu täitmise järelevalvajana; palub seepärast samuti ELi eelarvepädevatel institutsioonidel anda komisjonile kõik vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid, et tagada olemasolevate õigusaktide rakendamise ja jõustamise üle kõigis liikmesriikides tõhusaim järelevalve;

17.   rõhutab vajadust ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide tõhusa ja täpse rakendamise järele ja soovitab spetsiaalsete tugimeetmete võtmist nende piirkondade puhul, millel on raskusi ühenduse õigustiku selle aspekti rakendamisel; ergutab liikmesriikide ametiasutusi töötama välja ülevõtmisstrateegiaid, et määrata selgelt kindlaks riigiasutuste ning piirkondlike ja kohalike asutuste roll ja vastutusalad ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide nõuetekohasel ülevõtmisel ning rakendamisel;

18.   tunneb siiski muret eri ringkondade soovituste pärast vähendada ja nõrgendada ühiseid eeskirju või isegi asendada need vabatahtlike kokkulepete või muude mittesiduvate meetmetega; kordab seetõttu, et parem õigusloome peaks keskenduma ühemõttelistele ja läbipaistvatele eeskirjadele ja normidele, mis tuginevad kokkulepitud eesmärkidega seonduvatele õigusaktidele, ning nende paremale jõustamisele;

19.   tunnustab komisjoni ettepanekuid tugevdada riigi tasandil keskkonnaalaste õigusaktide jõustamist õiguskaitse parema kättesaadavuse ja karistusõiguse ühtlustatud kasutamise kaudu; märgib, et karistusõiguse ennetavad aspektid aitavad kaasa paremale jõustamisele ja keskkonna kaitsele;

20.   nõuab lisaks sellele ELi keskkonnapoliitika kujundamist ja läbivaatamist, pannes vahendite kirjeldamise asemel rohkem rõhku eesmärkide püstitamisele, mis jätab liikmesriikidele ja põllumajandustootjatele vabaduse leida kõige mõjusamad ja tõhusamad vahendid soovitud eesmärkide saavutamiseks;

Loodus, bioloogiline mitmekesisus ja kliimamuutused

21.   on seisukohal, et komisjon peaks tagama linnudirektiivi ja looduslike elupaikade direktiivi täieliku rakendamise; soovitab subsidiaarsuse põhimõtet nõuetekohaselt arvesse võttes kasutada maksustamismeetmeid, et edendada parimaid tavasid ja tõkestada inimeste keskkonda saastavat tegevust;

22.   juhib komisjoni tähelepanu siiski asjaolule, et võimalikele kriminaalõiguslikele tagajärgedele viitamine ei ole iga kord piisav ebaseadusliku ja samal ajal keskkonda saastava käitumise takistamiseks; rõhutab seetõttu, kui oluline on tõepoolest määrata õigusrikkumiste, eriti ohtlike jäätmete teise riigi territooriumile ebaseadusliku ladestamise eest kriminaalkaristus;

Keskkonnaalased stiimulid ja keskkonnale kahjulike toetuste reformimine

23.   väljendab rahulolu komisjoni rohelise raamatu "Turupõhised vahendid keskkonnapoliitikas ja sellega seotud valdkondades" ilmumise üle; usub, et turupõhiste vahendite laiem kasutamine, mille puhul võetakse arvesse kõikide tootmis- ja turustamisprotsesside ning tarbimisharjumuste keskkonnamõju, on vajalik;

24.   on arvamusel, et ELi saastekvootidega kauplemise süsteem ei ole seni toonud kaasa süsinikdioksiidi heitkoguste vähenemist ülemäära suurte saastekvootide eraldamise tõttu; juhib tähelepanu asjaolule, et EL on võtnud endale kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 20% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega; nõuab, et ELi saastekvootidega kauplemise süsteem hõlmaks pärast 2012. aastat piisavalt ranget ülempiiri, enampakkumiste tegemist ning kvantitatiivset ja kvalitatiivset piirangut tõendatud heitkoguste vähendamise ja heitkoguste vähendamise ühikute kasutamisele;

25.   märgib siiski, et ökoloogiline maksustamine on jätkuvalt tagasihoidlik ega näita suurenevat arengutendentsi; kutsub komisjoni ja liikmesriike suunama rohkem jõupingutusi ökoloogilisele maksureformile, sealhulgas maksukoormuse järkjärguline nihutamine heaolu jaoks negatiivsetelt maksudelt (nt tööjõu maksud) heaolu jaoks positiivsetele maksudele (nt maksud keskkonda kahjustava tegevuse eest, nagu loodusvarade kasutamine või saastamine); juhib tähelepanu asjaolule, et vaatamata ühehäälsuse nõudele maksustamise valdkonnas pakuvad aluslepingud tõhustatud koostöö võimalust, ning juhib tähelepanu avatud kooskõlastusmeetodi olemasolule;

26.   märgib, et tõuge keskkonnale kahjulike toetuste kaotamiseks on antud; peab siiski vastuvõetamatuks, et keskkonnale kahjulike toetuste reformi suunas ei ole lähitulevikus oodata mingeid konkreetseid samme, ning palub seetõttu komisjonil esitada 2008. aasta lõpuks konkreetsed ettepanekud keskkonnale kahjulike toetuste järkjärguliseks kaotamiseks järgmise viie aasta jooksul;

Keskkonnapoliitika integreerimine, rahvusvaheline koostöö ja innovatsiooni edendamine

27.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid keskkonnapoliitika tugevamat ja ühtsemat integreerimist ELi poliitika kujundamisse, eesmärgiga rakendada ELis välja kuulutatud tervisega arvestamise strateegiat kõigis poliitikavaldkondades; nõuab keskkonna- ja tervisekaitse aspektide integreerimist kõikidesse poliitikavaldkondadesse ning piirkondade ja linnade kaasamist sellesse; avaldab kahetsust nii kõnealuste aspektide puuduliku integreerimise üle erinevatesse keskkonnaalastesse õigusraamistikesse ja ettevalmistusjärgus õigusaktidesse kui ka nende puuduliku integreerimise üle õigusaktidesse, mille põhieesmärk ei ole keskkonnakaitse;

28.   on seisukohal, et konkreetsete tulemuste saavutamiseks keskkonnaküsimuste integreerimisel teistesse majandussektoritesse on vaja välja töötada siduvad valdkonnapõhised sihid ja ajakavad; rõhutab samal ajal üksikute tööstusharude ettevõtjate kohustust saavutada pikaajalisi tulemusi seoses kliima- ja energiapoliitikaga;

29.   rõhutab olulist seost tõhusa keskkonnapoliitika ja parema elukvaliteedi vahel ning tõstab sellega seoses esile piirkondliku mõõtme tähtsust kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamisel, eriti tegevuses, mis puudutab kliimamuutuste mõju leevendamist ja nendega kohanemist; rõhutab avalikkuse teadlikkuse tõstmise kampaaniate tähtsust kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide ja selle rakendamisprotsessi kohta;

30.   juhib tähelepanu, et regionaalarengu programmides tuleb Natura 2000 programmi selliselt arvesse võtta, et see võimaldaks ühitada Euroopa bioloogilise mitmekesisuse kaitse elanikkonna elukvaliteedi arendamise ja parandamisega; arvab, et sellega seoses tuleb alustada ulatuslikku teavitamis- ja heade tavade levitamise kampaaniat, et näidata, kuidas neid kahte näiliselt vastandlikku lähenemisviisi võiks sobitada;

31.   rõhutab vajadust piirkondlike ja kohalike osalejate paremini koordineeritud võrgustike järele parimate tavade levitamiseks ja rakendamiseks vähemarenenud piirkondades; toetab piiriülese keskkonnaalase koostöö edendamist liikmesriikide vahel ja ELi naaberriikide ja -piirkondadega, näiteks Musta mere, Läänemere ja Vahemere piirkondadega, eelkõige piiriülese saastuse ärahoidmiseks;

32.   tunneb muret erinevate sõltumatute uuringute tulemuste(20)(21)(22)(23) pärast, mille kohaselt komisjoni peadirektoraadid ei järgi täielikult komisjoni suuniseid mõju hindamise kohta, mille kohaselt majandusliku mõju hindamist ja kvantifitseerimist on rõhutatud keskkonna-, sotsiaalsete ja rahvusvaheliste mõjude arvelt ning õigusaktide kulusid on hinnatud rohkem kui nende kasu ning mille kohaselt lühiajalised kaalutlused varjutavad pikaajalised kaalutlused; on seisukohal, et kõnealune tasakaalustamata mõju hindamine avaldab kahjulikku mõju keskkonnapoliitikale endale ja selle integreerimisele teistesse ELi poliitikavaldkondadesse; palub komisjonil võtta meetmeid kõnealuste püsivate puuduste parandamiseks;

33.   avaldab komisjonile tunnustust kindla pühendumise eest keskkonnapoliitika rahvusvahelise mõõtme suurendamisele; peab vajalikuks tagada keskkonnapoliitika integreerimine kõikidesse ELi välismeetmetesse ning parandada rahvusvahelist keskkonnaalast juhtimist; ergutab komisjoni ja liikmesriike jätkama ambitsioonika keskkonnapoliitika ja -nõuete edendamist, aidates kaasa tehnosiirdele ja heade tavade vahetamisele arengumaadega;

34.   rõhutab, et "kliimadiplomaatiat" peaks intensiivsemalt ja kooskõlastatumalt edendama ELi kaubandussuhetes selliste riikidega, mis ei ole ennast sidunud mitmepoolsete keskkonnakaitsealaste kokkulepetega, nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina ja India, mis erinevatel põhjustel Kyoto protokolli ei rakenda; samuti kutsub komisjoni üles abistama arengumaid säästvate ja tõhusate tehnoloogiate kasutuselevõtul, kasutades kõiki olemasolevaid meetmeid;

35.   soovitab WTO lepingusse lisada jätkusuutlikkuse klausli, et sätestada keskkonnapoliitika põhimõtted, nagu ettevaatusprintsiip ja põhimõte "saastaja maksab", mille alusel saaks hinnata kaubandusmeetmete mõju, tagamaks, et kaubanduseeskirjad ei kahanda keskkonnakaitset ning keskkonnaeeskirju ei kasutata protektsionismi eesmärgil;

36.   palub nõukogul ja komisjonil kasutada kahepoolseid ja piirkondlikke kaubandusläbirääkimisi, et tegelda kaubandusalaste kohustustega, millel on otsene kasu keskkonnale, ; on arvamusel, et EL koos liikmesriikidega peab süvendama dialoogi areneva majandusega riikidega, et suunata seda ühiste programmide rakendamisele mõlema poole jaoks olulistes küsimustes, nagu kliimamuutus, jäätmehooldus ja ebaseaduslik metsaraie; toetab komisjoni ettepanekut algatada iga kaubanduslepingu raames säästva arengu foorum, mis oleks avatud kodanikuühiskonnale ja mis keskenduks eriti kliimaküsimustele, ning nõuab selle rakendamist käimasolevatel läbirääkimistel;

37.   kutsub komisjoni ja liikmesriike edendama kõikides ELi poliitikvaldkondades innovatsiooni ja uute tehnoloogiate pragmaatilisemat ja horisontaalsemat kasutamist, et need elemendid etendaksid keskset rolli keskkonnakaitse tugevdamisel; rõhutab vajadust võtta viivitamata kasutusele ELi nn Top-runneri lähenemisviis – ambitsioonikam vahend tootmis- ja tarbimisharjumuste pidevaks parandamiseks –, et tagada tulevikus kõikide ELi turul olevate toodete kavandamine, tootmine ja kasutamine kooskõlas säästvuse kriteeriumidega;

38.   tuletab meelde, et investeerimine uuenduslikku keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse ja ökodisaini, energia lõpptarbimise tõhususse ning ehitiste energiatõhususse on võimalikele lühiajalistele kõrgetele kuludele vaatamata pikemas perspektiivis väga kasutoov ja rõhutab, et piirkondlikult tuleks ergutada ettevõtteid niisuguseid investeeringuid täielikult ära kasutama;

39.   ergutab komisjoni ja liikmesriike võtma vastu tõeliselt keskkonnasõbralikke riigihangete eeskirju, et edendada innovatsiooni ning säästvaid tootmis- ja tarbimisharjumusi;

40.   kutsub komisjoni abistama riigi-, piirkondlikke ja kohalikke asutusi säästvate ühiste hangete osas, tagades selge raamistiku, et lihtsustada mõõdetavate eesmärkide ja kvaliteedikriteeriumide määratlemist;

41.   kutsub komisjoni üles suurematele jõupingutustele, et saavutada taastuvenergiaallikate ja biokütuse tarbimiseks seatud eesmärgid, mis on vastavalt 20 % ja 10 %, pidades meeles, et energiakultuurid ei tohi ohustada toiduainetega varustatust Euroopas ja väljaspool seda; rõhutab, et väljatöötamisel olevas säästvuse mehhanismis tuleks biokütustele kohaldada kõige rangemaid säästvuse kriteeriume;

42.   rõhutab, et ELi põllumajandus on liidu kodanike tervise kaitsmiseks järjest rohkem suunatud ohutute ja kvaliteetsete toiduainete tootmisele;

43.   ergutab liikmesriike ja nende piirkondlikke ning kohalikke asutusi kasutama optimaalselt struktuurifondide ja uue Euroopa naabruspoliitika programmidega loodud uusi investeerimisvõimalusi ning tagama, et nende tegevuskavad ja struktuurifondidest toetatavad projektid aitaksid kaasa ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide paremale rakendamisele ja kogu ELi hõlmava säästva arengu pikaajalise eesmärgi saavutamisele kooskõlas muude teemakohaste prioriteetidega;

44.   on seisukohal, et on oluline parandada asenduspõhimõtte kohaldamist, mis võtab arvesse asendustoodete kättesaadavust, ligipääsetavust, eeliseid ja kulusid; juhib tähelepanu asjaolule, et arvesse tuleb samuti võtta kujundamis-, tootmis- ja kasutusprotsesse, mis võimaldavad tooteid kasutada nii, et need ei kujuta endast ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale, või kujutavad väiksemat ohtu;

Parema õigusloome põhimõtted keskkonnapoliitikas

45.   juhib tähelepanu asjaolule, et kui parem õigusloome on tõepoolest eesmärk, tuleb läbi vaadata õigusaktide kattuvad osad, mis tekitavad halduskoormust ja kahjustavad konkurentsivõimet;

46.   on seisukohal, et läbivaatamisel kohaldatav filosoofiline lähenemisviis ei sisalda kriitilist arutlust ning selle puhul ei analüüsita viivituste põhjuseid ja tagamaid; usub, et üksnes kõnealuste viivituste põhjuste analüüsimise ja mõtestamise abil saab edaspidi astuda õigeid samme;

47.   juhib tähelepanu asjaolule, et kui tõepoolest soovitakse parandada õigusloome meetodeid ja koostada rakendatavaid eeskirju, mida on pädevatel asutustel, ettevõtetel ja kodanikel lihtne kohaldada, on hädavajalik laiendada ühenduse institutsioonide ja asutuste suhtlust kodanikuühiskonnaga, et reageerida nende küsimustele ja võtta arvesse piirkondades, linnavalitsustes, asjaomastes majandusharudes ja ühingutes vastu võetud otsuseid ning arvamusi; rõhutab samuti, et arvesse tuleb võtta ka olemasolevate vahendite ümberkujundamiseks vajalikke lühiajalisi kulusid;

Muutuvate käitumisharjumuste suunas

48.   juhib tähelepanu asjaolule, et vaja on uusi heaolu mõõtmise viise, mis põhineksid ökoloogiliste teenuste tegelikul väärtusel; on seisukohal, et SKT ei ole enam piisav vahend heaolu ja arengu mõõtmiseks, kuna see ei suuda üksi peegeldada kaasaegse ühiskonna kõiki tahke ja vajadusi; ergutab ELi töötama välja ja võtma poliitikas kasutusele uue näitaja, mis hõlmab majandusarengu negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele ning aitab kaasa jõupingutusele lahutada majandusareng keskkonnale avaldatavast survest; on seisukohal, et kõnealune uus näitaja peaks edendama integreeritud ühiskonna arengut ning andma tõuke keskkonnaküsimuste paremale integreerimisele teistesse poliitikavaldkondadesse;

49.   kutsub komisjoni käsitlema inimeste tervise kaitset esmatähtsa küsimusena keskkonnakaitse prioriteetide seas;

50.   on seisukohal, et EL peaks etendama juhtivat rolli selliste poliitiliste valikuvõimaluste väljatöötamisel, mis kutsuksid esile radikaalseid käitumismuutusi tarbimisharjumustes ja tootmismudelites;

51.   rõhutab, kui oluline on aidata tarbijatel saada teadlikumaks oma käitumisest, mis võiks koos riiklike õigusaktidega mõjutada positiivselt seda, millises ulatuses ja kui tõsiselt turuosalised keskkonnaalaseid kohustusi arvesse võtavad;

52.   on seisukohal, et kodanikele nõuetekohase teabe andmist tuleks pidada prioriteediks; toetab kindlalt selge ja üldise märgistamissüsteemi väljatöötamist, kuna see aitaks suuresti kodanikke õigete valikute tegemisel;

53.   nõuab kindlalt kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi tulemuste üldise hindamise läbiviimist enne seitsmenda tegevusprogrammi ettepaneku lõplikku sõnastamist;

54.   on seisukohal, et kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi lõpliku läbivaatamise peaks läbi viima komisjonist sõltumatu kolmas asutus;

o
o   o

55.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.
(2) ELT C 314 E, 21.12.2006, lk 131.
(3) ELT C 314 E, 21.12.2006, lk 86.
(4) ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 660.
(5) ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 182.
(6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0504.
(7) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0509.
(8) ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 176.
(9) ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 102.
(10) ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 168.
(11) ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 135.
(12) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0444.
(13) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0467.
(14) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0445.
(15) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1. Määrust on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1354/2007 (ELT L 304, 22.11.2007, lk 1).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta (EÜT L 309, 27.11.2001, lk 22).
(17) EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12.
(18) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2008/32/EÜ (ELT L 81, 20.3.2008, lk 60).
(19) ELT L 104, 8.4.2004, lk 1.
(20) Impact Assessment of European Commission Policies: Achievements and Prospects, European Environment and Sustainable Development Advisory Councils, aprill 2006.
(21) Getting Proportions Right - How far should EU impact assessments go?, Institut for Miljøvurdering, aprill 2006.
(22) For Better or for Worse? The EU's "Better Regulation" Agenda and the Environment, Euroopa Keskkonnapoliitika Instituut, november 2005.
(23) Sustainable Development in the European Commission's integrated impact assessments for 2003, Euroopa Keskkonnapoliitika Instituut, aprill 2004.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika