Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 15. detsembri 2004. aasta soovitust nõukogule ja Euroopa Ülemkogule Euroopa uimastistrateegia (2005–2012) kohta(1);

–   võttes arvesse komisjoni 26. juuni 2006. aasta rohelist raamatut kodanikuühiskonna rolli kohta Euroopa Liidu uimastipoliitikas (KOM(2006)0316);

–   võttes arvesse eespool nimetatud rohelise raamatu alusel läbi viidud avaliku arutelu tulemuste kohta 18. aprillil 2007. aastal avaldatud aruannet ja saadud vastuseid(2);

–   võttes arvesse ELi lepingu VI jaotist, eriti selle artiklit 29 ja artikli 31 lõike 1 punkti e;

–   võttes arvesse rahvusvahelisi, Euroopa ja siseriiklikke vahendeid inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks, eriti aga õiguse kaitseks elule ning tervisele;

–   võttes arvesse ÜRO 30. märtsi 1961. aasta narkootiliste ainete ühtset konventsiooni, mida on muudetud 25. märtsi 1972. aasta Genfi protokolliga, ja ÜRO 21. veebruari 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsiooni ning 19. detsembri 1988. aasta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastast konventsiooni;

–   võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1920/2006 Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Seirekeskuse kohta(3), milles sõnastatakse uuesti varasemad õigusaktid;

–   võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2007. aasta aastaaruannet(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. septembri 2007. aasta otsust nr 1150/2007/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi "Põhiõigused ja õigusasjad" raames eriprogramm "Narkomaania ennetus- ja teavitustegevus",(5) eriti selle artikleid 2–7;

–   võttes arvesse komisjoni talituste 21. detsembri 2006. aasta töödokumenti "2006. aasta arenguülevaade ELi narkootikumidealase tegevuskava (2005–2008) täitmise kohta" (SEK(2006)1803);

–   võttes arvesse komisjoni 10. detsembri 2007. aasta teatist, mis käsitleb 2007. aasta arenguülevaadet ELi narkootikumidealase tegevuskava (2005–2008) täitmise kohta (KOM(2007)0781);

–   võttes arvesse nõukogu poolt 2005. aasta juunis vastu võetud ELi narkootikumidealast tegevuskava (2005–2008)(6);

–   võttes arvesse nõukogu 10. mai 2005. aasta otsust 2005/387/JSK uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta(7);

–   võttes arvesse ELi uimastistrateegiat (2005–2012), mis kinnitati 16.–17. detsembri 2004. aasta Euroopa Ülemkogul(8);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta(9);

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee eriistungjärgul 8. ja 10. juunil 1998. aastal vastu võetud poliitilist deklaratsiooni uimastite kohta ning resolutsioone;

–   võttes arvesse ÜRO tegevust, eriti narkootikumide komisjoni viiekümne esimest istungjärku, mis toimub 10.–14. märtsil 2008. aastal(10);

–   võttes arvesse valget raamatut Euroopa valitsemistava kohta (KOM(2001)0428 ja komisjoni teatisi "Konsulteerimis- ja dialoogikultuuri edendamine: üldpõhimõtted ja miinimumnõuded komisjoni konsulteerimiseks huvitatud isikutega" (KOM(2002)0704) ja "Strateegilised eesmärgid 2005–2009. Euroopa 2010: partnerlus Euroopa uuendamiseks. Heaolu, solidaarsus ja turvalisus" (KOM(2005)0012);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0073/2008),

A.   arvestades, et tuleks edendada Euroopa tasandil otsivamat dialoogi kodanikuühiskonna erinevate komponentide (rahvustevahelisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil) vahel, eesmärgiga parandada uimastipoliitikaga seotud otsuste sõnastamist, rakendamist ja hindamist nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil;

B.   arvestades, et kodanikuühenduste loomine Euroopa tasandil on andnud riiklike, piirkondlike ja kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohalt selgelt lisandväärtust;

C.   arvestades, et eelkõige kodanikuühiskond võib jagada ulatuslikku kogemust seoses uimastipoliitika konkreetsete aspektidega, nagu ennetustöö, teabe pakkumine, sõltuvusest vabanevate isikute toetamine ja ühiskonda taasintegreerimine;

D.   arvestades, et ELi 2005.–2012. aasta uimastistrateegia esmatähtis eesmärk on anda täpset teavet rolli kohta, mida kodanikuühiskond uimastite suhtes mängib, ja seda tugevdada;

E.   arvestades, et roheline raamat kodanikuühiskonna rolli kohta ELi uimastipoliitikas ning kodanikuühiskonna uimastifoorumi loomine on esimene praktiline samm nimetatud eesmärgi saavutamise suunas;

F.   arvestades, et enamik komisjoni konsultatsioonides osalenud organisatsioone suhtusid väga soosivalt olemasolevate võrkude temaatilise ühendamise ideesse;

G.   arvestades kodanikuühiskonna ning ELi institutsioonide ja asutuste vahelise suurema sünergia tähtsust, et luua pidevatel konsultatsioonidel põhinev suhe ning soodustada teabe ja parimate tavade vahetust, pöörates erilist tähelepanu teaduspanusele;

H.   arvestades, et tuleks rõhutada meetmete ning kolmandate riikidega koostööd tegevate ja uimastiküsimustega tegelemise alternatiivsete, jätkusuutlike strateegiate edendamisel osalevate kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli tõhustamise esmatähtsust;

I.   arvestades, et avatud keskkond, nagu Internet, tuleks lisada igasse kavandatavasse valitud võrgustikega konkreetsetel teemadel peetavate dialoogide või konsultatsioonide struktuuri, mida toetaksid avatud konsultatsioonid kõikide huvitatud sidusrühmadega;

J.   arvestades, et oluline roll, mida kodanikuühiskond kõnealuses küsimuses mängida saab, peaks täiendama ja tugevdama liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide märkimisväärset kohustust teha koostööd uimastite tootmise ja uimastikaubanduse vastases võitluses, nagu nad seda terrorismi puhul teevad;

K.   arvestades, et ELi institutsioonide ja kodanikuühiskonna vaheline tihedam koostöö uimastipoliitika valdkonnas aitaks neil praeguseid strateegiaid nõuetekohaselt hinnata;

L.   arvestades, et terminiga "uimastid" kavatsetakse hõlmata eespool nimetatud ÜRO konventsioonides määratletud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid;

M.   arvestades, et uimastite tarbimine võib noorte tüdrukute ja naiste puhul tuua kaasa spetsiifilisi terviseriske, eelkõige seoses rasedusega või HIV/AIDSi ülekandumisega;

N.   arvestades, et võõrutusprogrammides osalevate meeste arv kaldub ületama neis osalevate naiste arvu ja naised moodustavad praegu ELis umbes 20% narkomaaniaravi programmidega liituvate isikute arvust;

O.   arvestades, et on määratud kindlaks olulised meeste ja naiste vahelised erinevused uimastite kasutamise tasemetes ja viisides; arvestades, et teadusuuringud näitavad olulisi sugudevahelisi erinevusi sõltuvuse arenguga, riskikäitumise ja abiotsiva käitumisega seotud rea füsioloogiliste ja psühhosotsiaalsete tegurite osas,

1.   tunnustab kodanikuühiskonna olulist rolli uimastipoliitika väljatöötamise, määratlemise, rakendamise, hindamise ja järelevalve toetamisel; rõhutab eelkõige lisandväärtust selle praktiliste kogemuste, uuendusvõime ning potentsiaali näol, mis on seotud uimastipoliitika tegelikul kohaldamisel teaduslikult testitud ja dokumenteeritud teabe ja parimate tavade vahetamisega;

2.   kutsub kõikide liikmesriikide valitsusi, valitsusväliseid organisatsioone, kodanikuühiskonna esindajaid, lapsevanemate ja kutseühendusi üles viima läbi järgmisi põhjalikke teavituskampaaniaid:

3.   tunnistab, et kirikud ja usukogukonnad on olnud uimastite vastases võitluses väga aktiivsed ja nende kogemusi tuleks seepärast uimastipoliitika määratlemisel, rakendamisel ja hindamisel arvesse võtta;

4.   nõuab kindlalt kodanikuühiskonna rolli tugevdamist Euroopa lähenemisviisil põhineva uimastipoliitika väljatöötamisel, mis on ELi 2005.–2012. aasta uimastistrateegia peamine eesmärk;

5.   rõhutab Interneti olulist rolli ELi 2005.–2012. aasta uimastistrateegia rakendamist ja väljatöötamist käsitleva teabe vahetamise tagamisel läbipaistval ning sidusal viisil, hõlbustades ja tagades kodanikuühiskonna (sealhulgas kasutajad ja ühiskonnarühmad) osalemise eelpool nimetatud tegevuskava elluviimisel kõikidel tasanditel ja kodanikuühiskonna uimastifoorumil, parandades juurdepääsu ennetusprogrammidele ja ennetusprogrammide tõhusust ning tõstes teadlikkust;

6.   rõhutab partnerluse olulisust meediaga, sh elektroonilise meediaga, teaduslike tõendite levitamisel uimastite tarbimise kahjuliku mõju kohta füüsilisele ja vaimsele tervisele, eelkõige noorte naiste ning rasedate puhul; ergutab meediaväljaandeid hakkama osalema olulisemate partneritena uimastitevastastes kampaaniates, seda eelkõige meedia mõju tõttu nooremale põlvkonnale;

7.   tervitab 2007.–2013. aasta uimastiennetuse ja teavitustegevuse eriprogrammi rakendamist, ning juhib tähelepanu, et nimetatud programmi konkreetne eesmärk on kodanikuühiskonna osalemine ELi 2005.–2012. aasta uimastistrateegia rakendamisel ja väljatöötamisel;

8.   avaldab kahetsust tõsiasja üle, et nimetatud programmi alusel kättesaadavaks tehtud rahaliste vahendite kasutuselevõtt on viibinud;

9.   kutsub komisjoni üles tagama, et uus tervishoiustrateegia ajavahemikuks 2008–2013 võtab arvesse uimastite erinevat mõju naistele, viidates eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioonide poolt läbiviidavatele uimastitevastaste teavitusprogrammide rahastamisele;

Foorum – struktuuriline mõõde

10.   rõhutab kodanikuühiskonna uimastifoorumi loomise tähtsust esimese sammuna Euroopa kodanikuühiskonna ühingute praktilisemaks ja konstruktiivsemaks kaasamiseks ELi uimastite tarbimise ennetamise ja uimastite vastu võitlemisega seotud tegevusse;

11.   avaldab kahetsust tõsiasja üle, et mõned organisatsioonid on tajunud läbipaistvuse puudumist kodanikuühiskonna uimastifoorumis osalejate valimise protsessis, ja kutsub komisjoni üles mõtlema kõnealuse probleemi lahendamise üle, lootes, et tulevikus toimuvad foorumi laienemised läbipaistvamalt;

12.   on seisukohal, et kodanikuühiskonna uimastifoorum peaks pigem olema kaasav kui välistav, esindades seisukohtade laia skaalat ja tasakaalu;

13.   juhib tähelepanu, et kodanikuühiskonna uimastifoorumi eesmärk ei ole mitte assamblee loomine erinevate ideoloogiate avaldamiseks, vaid dialoog ja otsekontakt uimastitevastase võitluse küsimusega tegelevate ühendustega nii ennetuse kui ka rehabilitatsiooni tasandil ja praktilise vahendi omamine uimastite tarbimise ennetamise ja uimastite vastu võitlemisega seotud poliitika väljatöötamise ja rakendamise toetamiseks edukate kogemuste alusel ning analüüs, mis käsitleb piiriüleseid probleeme Euroopa Liidus, mis tulenevad erinevustest riigisisestes õigusaktides, eelkõige piirialadel;

14.   kutsub liikmesriike üles vahetama parimaid tavasid, mida kasutatakse praegu uimastitevastases võitluses ning laste ja noorte hulgas tehtavas teavitus- ja ennetustöös, ja toetama nende tavade edasist arengut koostöös kodanikuühiskonna esindajatega;

15.   avaldab kahetsust uusi liikmesriike esindavate organisatsioonide vähese osalemise üle kõnealuses foorumis; toonitab vajadust uute liikmesriikide kodanikuühiskonna teavitamiseks ja laialdasemaks kaasamiseks, arvestades nende riikide tähtsust laienenud ELis;

16.   avaldab kahetsust riigi ja rahvusvahelisel tasandil tegutsevate valitsusväliste võrgustike, eriti naisi, emasid ja noori tüdrukuid esindavate ühenduste ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ning -õigustega tegelevate organisatsioonide vähese osavõtu üle esimesest kodanikuühiskonna uimastifoorumist, mis toimus 2007. aasta detsembris; palub komisjonil kõnealuste ja ka muude uimastite ja uimastite kuritarvitamise valdkonnas väärtuslikke kogemusi omavate organisatsioonide osalust sihipäraselt toetada, et oleks võimalik osutada kergesti ligipääsetavaid ja kõigile kättesaadavaid spetsiaalseid teenuseid;

17.   toetab komisjoni tema jõupingutustes kodanikuühiskonna uimastifoorumi rolli leidmiseks Euroopa lähenemisviisis uimastitele, et oleks võimalik teha selgeks nimetatud foorumiga konsulteerimise kaudu taotletavad lõppeesmärgid;

18.   on seisukohal, et kodanikuühiskonna uimastifoorumil peaksid olema selged volitused, hästi määratletud tegevuskavad, läbipaistvad menetlused ja täidetavad töökavad, millel on reaalne panus poliitikakujundamise protsessi;

19.   loodab, et dialoogil kodanikuühiskonnaga saab olema käegakatsutav mõju ELi otsustusprotsessile; on seetõttu seisukohal, et kodanikuühiskonnale tuleks anda ametlik staatus seoses eesmärkidega, mis on sätestatud ELi 2005.–2012. aasta uimastistrateegias, ja tulevaste algatustega, muu hulgas:

20.   kutsub Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskust üles koguma andmeid uimastite tarbimise kohta naiste poolt ELis, et oma iga-aastases aruandes analüüsida sellise tarbimise arengusuunda ja võtta arvesse selle mõju soopõhiseid erinevusi, eesmärgiga pakkuda põhjalikumat teavet ja Euroopa kodanikuühiskonda kõnealuse probleemi osas edukamalt teavitada;

21.   julgustab olemasolevate võrgustike temaatilist ühendamist kas kodanikuühiskonna uimastifoorumi piires või töörühmade või alltöörühmade vormis kõnealuse foorumi raames;

22.   nõuab, lähtudes eelarvekontrollist, ELilt rahaliste kohustuste võtmist ELi kodanikuühiskonna tegevuse toetamiseks seoses praeguste projektide ja tulevaste algatustega selles valdkonnas;

23.   kutsub liikmesriike üles laiendama võimaluse korral sätteid, mis käsitlevad riigi rahalisi vahendeid kodanike kutseorganisatsioonide poolt asjakohaste kvaliteeditagamise kriteeriumidega osutatavatele teenustele mitte ainult tervishoiu- või sotsiaalteenuste puhul, vaid ka kahju vähendamise ja madala lävega teenuste puhul; on seisukohal, et nii on võimalik tagada, et teenuste toimimine on planeeritav ja jätkusuutlik ning et need vastavad kvaliteedistandarditele;

24.   rõhutab, kui oluline on, et ühiskond eraldaks rahalisi vahendeid nende vabatahtlike organisatsioonide ja lapsevanemate ühenduste tegevuse toetamiseks, kes võitlevad uimastite kuritarvitamise vastu, eriti noorte hulgas;

Kodanikuühiskond – sisemõõde

25.   rõhutab kodanikuühiskonna võetavate meetmete tähtsust ELi 2005.–2012. aasta uimastistrateegias sätestatud eesmärkide saavutamisel, mis puudutavad ennetustööd, teabe pakkumist, uimastisõltuvusega seotud probleemide haldamist käsitlevaid poliitikavaldkondi ja kõnealuste poliitikavaldkondade nõuetekohase rakendamise jälgimist;

26.   kutsub kõiki osapooli nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil üles pöörama suuremat tähelepanu uuenduslikele aspektidele, millega kodanikuühiskonna kogemused võivad aidata kaasa ELi 2005.–2012. aasta uimastistrateegias sätestatud eesmärkide saavutamisele, pidades eelkõige silmas üldsuse teadlikkuse tõstmise algatusi, kahju vähendamise poliitikat, sõltuvusest vabanevate isikute toetamist ja ühiskonda taasintegreerimise poliitikat;

27.   peab oluliseks dialoogi tugevdamist uimastitarbijaid esindavate organisatsioonidega ELi tasandil – aspekti, mis on vajalik mis tahes vastuseks ühiskonda taasintegreerimise ja sõltuvustest vabanevate isikute toetamise väljakutsetele;

28.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama koostöös kodanikuühiskonnaga võrdset juurdepääsu programmidele, varju jäävate elanikkonnarühmade ja kõrvaletõrjutud rühmade hõlmatuse kindlustamist ja suutlikkuse tõstmise suunas töötamist, et tagada elluviidavate programmide jätkusuutlikkus ja tulemuslikkus;

29.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama kodanikuühiskonna algatusi, mille eesmärk on:

30.   viitab kasvavale murele, et naised ei pruugi abini jõuda sotsiaalse ja majandusliku toetuse puudumise ja eriti lapsehoolduskohustuste tõttu, mida on naiste puhul määratletud kui narkomaania raviteenuste kasutamist takistavaid tegureid; juhib tähelepanu, et võrreldes nende teenustega, mis ei paku lastehoiuvõimalust, on kõnealust võimalust pakkuvate teenuste klientide hulgas sageli suurem hulk naisi;

31.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu piiriäärsetele aladele, mis peavad sageli tegelema riigisiseste uimasteid käsitlevate õigusaktide erinevuste tagajärgedega;

32.   toetab kodanikuühiskonna organisatsioone, et need tegutseksid täie teadlikkusega, et võidelda alaealiste uimastite ja nende derivaatide tarbimise vastu;

33.   kutsub Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit üles viima läbi uimastivastase poliitika mõjude analüüsi ja hindama selle tõhusust ning seda, kas ja millises ulatuses on selline poliitika ületanud piiri ja kujutanud endast üksikisiku õiguste rikkumist;

34.   rõhutab vajadust rajada uimastipoliitika koostöös kodanikuühiskonnaga uimastitega seotud teadusuuringute valdkonnas saadud kindlatele teaduslikele tõenditele, tunnistades vajadust töötada välja teadusuuringutel põhinev, faktidest ajendatud poliitika ja viia ellu tõendipõhiseid tegevusi, sealhulgas tegevusi tervisekahjustuste ärahoidmiseks ja vähendamiseks;

35.   kutsub liikmesriike üles tõhustama õiguskaitseasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahelisi ühiseid tegevusi ja ühiseid poliitika rakendamisega seotud teenuseid, eriti kohaliku kogukonna tasandil;

Kodanikuühiskond – välismõõde

36.   tunnustab kodanikuühiskonna olulist rolli seoses Euroopa uimastipoliitika välise mõõtmega ning väärtustab tõsiasja, et EL on maailmas uimastivastases võitluses esikohal, mis puudutab välisprogrammide ja -algatuste rahastamist;

37.   nõuab, et kaalutaks ja toetataks ELi välisstrateegiat, millel oleks jätkusuutlik, käegakatsutav ja praktiline mõju olukorrale piirkondades, kus toodetakse uimastite tooraineid;

38.   rõhutab Euroopa organisatsioonide kogemust, kes osalevad kohalike põllukultuuride viljeluse üleviimise edendamises kasutamiseks terapeutilisel ja muul meditsiinilisel otstarbel, tuletades samal ajal meelde, et sellist viljelust tuleks pidevalt kõige rangemalt kontrollida;

39.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima koostöö viise ELi kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes osalevad kokalehtedest saadud legaalsete ainete vaid seadusliku kasutuse reklaamimises, aidates nii (tooraine ammendamise kaudu) tulemuslikult kaasa rahvusvahelistele uimastiäri vastastele meetmetele, tagades samal ajal selliste ainete kasutamise ohutuse;

40.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles järgima Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2007. aasta soovitust nõukogule meditsiiniliseks otstarbeks kasutatava oopiumi tootmise kohta Afganistanis(11) ning toetama kodanikuühiskonna algatusi, mille abil tehtaks koostööd uimasteid tootvate riikidega võitluses uimastite vastu ning selle positiivset mõju nimetatud riikide demokratiseerimisprotsessis; rõhutab näiteks selliste väikesemahuliste katseprojektide edendamise tähtsust nagu katseprojekt "Moonid ravimiks", mille eesmärk on viia osa ebaseaduslikust moonikasvatusest üle seaduslike oopiumipõhiste valuvaigistite tööstuslikule tootmisele ja kaaluda kasu, mida on võimalik saada litsentside andmisest moonikultuuride kasutamiseks meditsiinilisel otstarbel, ning määrata kindlaks, millisel viisil see võib teostuda ning kuidas seda tuleks ÜRO vastutusel kontrollida;

41.   kutsub komisjoni üles uurima koos kodanikuühiskonnaga ebaseaduslike moonikasvanduste vastu võitlemise võimalusi selliste ainetega pritsimise abil, mis ei ole kahjulikud inimestele, loomadele ega keskkonnale;

42.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama koostööd liikmesriikide teadusinstituutide, teadusorganisatsioonide ja meditsiiniliste perioodiliste väljaannete ning ka uurimiskeskuste, ühenduste, erialainstituutide ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes on viimastel aastatel pakkunud võrdluspunkti uimastiäriga võitlemise poliitikale ning geopoliitilise olukorra ja rahvusvahelisest narkokaubandusest tulenevate majandusvoogude analüüsile;

43.   peab oluliseks koostöö edendamist ELi ühingute ning uimastialaste ühingute rahvusvaheliste võrgustike vahel, et soodustada kogemuste ja teabe vahetamist;

44.   märgib Viini valitsusväliste organisatsioonide narkootikumide komitee (valitsusväliste organisatsioonide komitee, kes esindab kodanikuühiskonda ÜRO Narkootikumide ja Kuritegevuse Büroos) kogemusi ja loodab, et nimetatud komitee tulevast tegevust iseloomustab organisatsioonide ja üksikisikute laialdasem osalemine, pidades meeles selliseid ettepanekuid nagu "pärast 2008. aastat" ("Beyond 2008") – algatus, mille peamine eesmärk on edendada kodanikuühiskonna rolli 1998. aastal ÜRO Peaassamblee eriistungjärgul uimastite kohta sätestatud parameetrite kümne aasta järel toimuval läbivaatamisel; teeb ettepaneku viia sisse sarnased konsultatsioonid Euroopa ühingute hulgas, et vaadata läbi ELi uimastistrateegia pärast 2012. aastat;

45.   on seisukohal, et kümme aastat pärast ÜRO Peaassamblee 1998. aasta uimasteid käsitlevat eriistungijärku, mille peamine eesmärk oli saavutada uimastiteta maailm kümne aastaga, on saadud õppetundide arvessevõtmiseks tulevikustrateegias vaja hinnata praeguse uimastipoliitika tegelikke tulemusi, et määrata kindlaks, millised strateegiad olid edukad;

o
o   o

46.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja teavitamise eesmärgil Euroopa Ülemkogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusele, Euroopa Nõukogule ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile ja selle eriasutustele.

(1) ELT C 226 E, 15.9.2005, lk 233. (2) http://ec.europa.eu/justice_home/news/consulting_public/news_consulting_public_en.htm (3) ELT L 376, 27.12.2006, lk 1. (4) http://www.emcdda.europa.eu/html.cfm/index407EN.html (5) ELT L 257, 3.10.2007, lk 23. (6) ELT C 168, 8.7.2005, lk 1. (7) ELT L 127, 20.5.2005, lk 32. (8) dok 15074/1/04. (9) ELT L 47, 18.2.2004, lk 1. (10) http://www.unodc.org/documents/commissions/CND-Session51/CND-51_Info_Participants.pdf (11) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0485.