Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2011(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0263/2008

Esitatud tekstid :

A6-0263/2008

Arutelud :

Hääletused :

PV 25/09/2008 - 7.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0456

Vastuvõetud tekstid
WORD 48k
Neljapäev, 25. september 2008 - Brüssel Lõplik väljaanne
Kogukonnameedia Euroopas
P6_TA(2008)0456A6-0263/2008

Euroopa Parlamendi 25. septembri 2008. aasta resolutsioon kogukonnameedia kohta Euroopas (2008/2011(INI))

Euroopa Parlament ,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 150 ja 151;

–   võttes arvesse 2. oktoobril 1997. aastal allkirjastatud Amsterdami lepingu, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa ühenduste aluslepinguid ja teatavaid nendega seotud akte protokolli nr 9 liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta(1) ;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 11;

–   võttes arvesse UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni, mis tunnistab mitmekesisuse tunnustamise ja edendamise riikliku poliitika õiguspärasust;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)(2) ;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv)(3) ;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv)(4) ;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv)(5) ;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiivi 2007/65/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta(6) ;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsust 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus)(7) ;

–   võttes arvesse komisjoni valget raamatut Euroopa teabevahetuspoliitika kohta (KOM(2006)0035);

–   võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2007. aasta teatist pealkirjaga "Meediapädevus digitaalkeskkonnas – Euroopa lähenemisviis" (KOM(2007)0833);

–   võttes arvesse oma 14. juuli 1995. aasta resolutsiooni rohelise raamatu strateegiavõimaluste kohta Euroopa programmitootmise tugevdamiseks Euroopa Liidu audiovisuaalse poliitika raames(8) ;

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti "Meediakanalite paljusus Euroopa Liidu liikmesriikides" (SEK(2007)0032);

–   võttes arvesse oma 22. aprilli 2004. aasta resolutsiooni sõna- ja infovabaduse rikkumise riskide kohta ELis ja eriti Itaalias (põhiõiguste harta artikli 11 lõige 2)(9) ;

   võttes arvesse Euroopa Parlamendi tellitud uurimust "Kogukonnameedia olukord Euroopa Liidus ";

   võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust Rec(2007)2 liikmesriikidele meedia pluralismi ja meediasisu mitmekesisuse kohta;

   võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee deklaratsiooni (Decl-31.01.2007E) meedia rolli kaitsmise kohta demokraatias meedia koondumise kontekstis;

–   võttes arvesse ühisdeklaratsiooni ringhäälingu mitmekesisuse kohta, mille on koostanud ÜRO arvamus- ja sõnavabaduse eriraportöör, OSCE meediavabaduse esindaja, Ameerika Riikide Organisatsiooni (OAS) sõnavabaduse eriraportöör ning Aafrika inimõiguste ja rahvaste õiguste komisjoni (ACHPR) sõnavabaduse ja teabele juurdepääsu eriraportöör (vastu võetud 12. detsembril 2007);

   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A6-0263/2008),

A.   arvestades, et kogukonnameedia puhul on tegemist mittetulundusorganisatsioonidega, millel on aruandekohustus teenindatava kogukonna ees;

B.   arvestades, et nende mittetulunduslik iseloom tähendab, et kõnealuse meedia esmane eesmärk on tegutseda avalikes või erahuvides ilma majanduslikku või rahalist kasu saamata;

C.   arvestades, et aruandekohustus kogukonna ees tähendab, et kogukonnameedia peab teavitama kogukonda oma tegevusest ja otsustest, neid põhjendama, ja kandma võimaliku väärkäitumise eest karistust;

D.   arvestades, et liikmesriikide vahel on olulised erinevused kogukonna meediakanalite levis ja mõjujõus, mis on ulatuslikumad neis liikmesriikides, mis selgelt tunnistavad nende õiguslikku seisundit ja on teadlikud nende lisandväärtusest;

E.   arvestades, et kogukonnameedia peaks olema kogukonna liikmetele sisu loomises osalemiseks avatud ning seega soodustama pigem aktiivset vabatahtlike osalemist meediatootmises kui passiivset meediatarbimist;

F.   arvestades, et kogukonnameedia ei esinda väga sageli ühiskonnaliikmete enamust, vaid on selle asemel suunatud mitmesugustele väiksematele, sageli kohalikele või piirkondlikele sihtrühmadele, mis jäävad märkamata muul meedial;

G.   arvestades, et kogukonnameedia täidab meediamaastikul laiaulatuslikku, seni suuresti mitteteadvustatud rolli, eelkõige kohaliku meediasisu allikana, ning õhutab innovatsiooni, loovust ja sisu mitmekesisust;

H.   arvestades, et kogukonnameedia on kohustatud esitama selgelt määratletud ülesande, näiteks sotsiaalse kasu tagamine, mis peab kajastuma ka meediasisus;

I.   arvestades, et kogukonnameedia üks peamisi nõrkusi Euroopa Liidus on õigusliku tunnustuse puudumine paljudes riiklikes õigussüsteemides, ning arvestades, et siiani ei käsitle mitte ükski asjakohane ühenduse õigusakt kogukonnameedia küsimust;

J.   arvestades, et tegevusjuhise rakendamine lisaks õiguslikule tunnustusele selgitaks sektori staatust, korda ja rolli, panustades sektori kindlusesse, tagades samas ka sõltumatuse ja ennetades väärkäitumist;

K.   arvestades, et tänu Internetile on selles sektoris alanud uus ajastu uute võimaluste ja probleemidega, ning arvestades, et analoogedastuselt digitaaledastusele ülemineku kulud panevad kogukonnameediale märkimisväärse koormuse;

L.   arvestades, et 2008. aasta on kuulutatud Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastaks, mis tähendab, et liidu meedial on täita eriti tähtis roll kõige kohasemate väljendus- ja teabevahendite tagamiseks väiksematele kultuuriühendustele ühiskonna kui terviku sees ning kultuuridevahelise dialoogi jätkamiseks 2008. aastal ja edaspidi;

M.   arvestades, et kogukonnameedia on oluline vahend kodanike mõjuvõimu suurendamiseks ja nende julgustamiseks aktiivsemalt kodanikuühiskonnas osalema; arvestades, et kogukonnameedia rikastab ühiskondlikku arutelu, pakkudes vahendeid sisemiseks ideede paljususeks, ning arvestades, et omandiõiguse koondumine seab ohtu kogukonna kõikide rühmade jaoks oluliste kohalike küsimuste sügavama kajastamise meedias;

1.   rõhutab, et kogukonnameedia on tõhus vahend kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, sotsiaalse kaasatuse ja kohaliku identiteedi tugevdamiseks, mis selgitab sektori mitmekesisust;

2.   juhib tähelepanu asjaolule, et kogukonnameedia aitab tugevdada teatavate huvigruppide identiteeti, võimaldades samal ajal selliste gruppide liikmetel suhelda teiste ühiskonnarühmadega, ja seetõttu kanda tähtsat rolli sallivuse ja paljususe soodustamisel ühiskonnas ning aidata kaasa kultuuridevahelise dialoogi edendamisele;

3.   rõhutab samuti, et kogukonnameedia soodustab kultuuridevahelist dialoogi, harides laiemat avalikkust, võideldes negatiivsete stereotüüpide vastu ning parandades kuvandit, mille massimeedia on loonud tõrjutusest ohustatud ühiskonnaklassidest, näiteks pagulased, rändajad, romid ning teised rahvus- ja usuvähemused; rõhutab, et kogukonnameedia on üks olemasolevatest vahenditest sisserändajate integreerimiseks ja võimaldab ebasoodsamass olukorras ühiskonnaliikmetel aktiivselt osaleda nende jaoks olulistes aruteludes;

4.   juhib tähelepanu, et kogukonnameedia võib etendada olulist rolli koolitusprogrammides, kaasates väliseid organisatsioone – sealhulgas ülikoole – ja kutseoskuseta kogukonnaliikmeid, ning olla väärtuslik töökogemuse vahendaja; juhib tähelepanu, et inimeste koolitamine digitaalsete, veebi kasutamise ja toimetamisoskuste valdkonnas kogukonnameedia töös osalemise kaudu annab kasulikke ja ülekantavaid oskusi;

5.   juhib tähelepanu, et kogukonnameedia toimib kohaliku loovuse katalüsaatorina, pakkudes kunstnikele ja loomingulistele ettevõtjatele avaliku poodiumi uute ideede ja kontseptsioonide katsetamiseks;

6.   on seisukohal, et kogukonnameedia aitab saavutada eesmärki tõsta kodanike meediapädevust meedia sisu loomises ja levitamises osalemise kaudu, ning julgustab kohalikke koolipõhiseid raadiojaamasid kujundama noortes teadliku kodaniku hoiakut, suurendama meediapädevust, samuti kujundama oskusi, mida saaks edaspidi kogukonnameedias osalemiseks kasutada;

7.   rõhutab, et kogukonnameedia aitab tugevdada meedia pluralismi, kuna see pakub antud kogukonna jaoks äärmiselt tähtsate teemade osas täiendavaid vaatepunkte;

8.   juhib tähelepanu, et pidades silmas avaliku ja kommertsmeedia taandumist või puudumist mõnedes, sealhulgas äärepoolsetes piirkondades, ning kommertsmeedia kalduvust vähendada kohalikku meediasisu, võib kogukonnameedia olla ainsaks kohalike uudiste ja teabe allikaks ning kohalike kogukondade häälekandjaks;

9.   tervitab asjaolu, et kogukonnameedia võib tõsta kodanike teadlikkust kättesaadavate avalike teenuste osas ja võib aidata soodustada kodanike osalemist avalikes aruteludes;

10.   on seisukohal, et kogukonnameedia võib olla tõhusaks vahendiks liidu lähendamisel kodanikele, pöördudes konkreetse kuulajas-, lugejas- ja vaatajaskonna poole; soovitab liikmesriikidel teha aktiivsemalt koostööd kogukonnameediaga, et algatada põhjalikum dialoog kodanikega;

11.   juhib tähelepanu, et kogukonnameedia potentsiaali teostamiseks on ülimalt oluline selle hea kvaliteet, ning rõhutab asjaolu, et sellist kvaliteeti on võimatu saavutada ilma piisavate rahaliste vahenditeta; märgib, et kogukonnameedia rahastamine varieerub suuresti, kuid on üldiselt üsna napp, ning tunnistab, et kogukonnameedia lisarahastamine ja digitaalseks muutmine võimaldaks arendada selle uuenduslikku profiili ning osutada uusi ja olulisi teenuseid, mis toovad lisandväärtust olemasolevatele analoogkanalite teenustele;

12.   märgib, et sel sektoril puudub toetus, mis on vajalik suurte jõupingutuste tegemiseks, et parandada oma esindatust ja ühendust ELi ja riikide otsustajatega;

13.   rõhutab, et kogukonnameedia peab olema poliitiliselt sõltumatu;

14.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma arvesse käesoleva resolutsiooni sisu, määratledes kogukonnameediat järgmiselt:

   a) mittetulunduslik ja sõltumatu mitte üksnes riiklikest, vaid ka kohalikest ametivõimudest, tegutsedes eelkõige avalikes ning kodanikuühiskonna huvides, täites selgelt määratletud eesmärke, mis alati sisaldavad sotsiaalset kasu ja toetavad kultuuridevahelist dialoogi;
   b) aruandekohustuslik teenindatava kogukonna ees, mis tähendab, et meedia kohustus on teavitada kogukonda oma tegevusest ja otsustest, neid põhjendada, ja kanda karistust võimaliku väärkäitumise eest, nii et teenus allub kogukonna huvide kontrollile ning on välistatud hierarhiliste võrgustike teke;
   c) avatud meediasisu loomises osalemiseks kogukonna liikmetele, kes võivad osa võtta kõigist menetluse ja korraldamisega seotud tegevustest, kuid toimetusliku meediasisu eest vastutavatel inimestel peab olema ametialane staatus;

15.   soovitab liikmesriikidel tavapärast meediat kahjustamata tunnustada õiguslikult kogukonnameediat kui selgelt eristatavat rühma kommerts- ja avaliku meedia kõrval, kui selline tunnustus veel puudub;

16.   palub komisjonil meediakanalite paljususe näitajate kavandamisel arvestada kogukonnameediaga kui meedia pluralismi suurendamise alternatiivse, altpoolt ülespoole suunatud lahendusega;

17.   palub liikmesriikidel kogukonnameediat aktiivsemalt toetada, et tagada meedia pluralism, nii et see toetus ei kahjustaks siiski avalikku meediat;

18.   rõhutab rolli, mida kohalikud, piirkondlikud ning riiklikud asutused võivad etendada kogukonnameedia toetamisel ja edendamisel, kindlustades sobiva infrastruktuuri koos toetusega parimate tavade vahetust soodustavate programmide, näiteks ühenduse kava "Piirkonnad majandusmuutustes" (varem Interreg) raames;

19.   palub liikmesriikidel teha kättesaadavaks televisiooni- ja raadiosageduste spekter, nii analoogne kui ka digitaalne, pidades meeles, et kogukonnameedia osutatavat teenust ei tule hinnata mitte alternatiivkulu või spektri jagamise kulu põhjenduse alusel, vaid arvestades sellest tulenevat sotsiaalset väärtust;

20.   tunnistab, et ühest küljest on ainult väikesel osal sektorist teadmised ja kogemused ELi toetuse taotlemiseks ja sellest kasusaamiseks, ja teisest küljest ei ole rahastamisotsuseid tegevad ametnikud teadlikud kogukonnameedia potentsiaalist;

21.   tunnistab, et sektor võiks mitmeid konkreetseid programme rakendades ühenduse rahastamissüsteeme paremini ära kasutada, niivõrd kui need aitavad saavutada kogukonnameedia eesmärke, näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi, samuti kasutada võimalust ajakirjanikke elukestva õppe ja muude programmide kaudu harida ja koolitada; rõhutab siiski, et rahastamisvahendid peavad tulema peamiselt riiklikest, kohalikest ja muudest allikatest;

22.   kutsub kogukonnameediat tungivalt üles rajama Euroopa Interneti-põhise süsteemi, mille kaudu saaks levitada selle sektori jaoks kasulikku ja asjakohast teavet, lihtsustada võrgustike loomist ja parimate tavade vahetamist;

23.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ja liikmesriikide valitsustele ning parlamentidele.

(1) EÜT C 340, 10.11.1997, lk 109.
(2) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.
(3) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7.
(4) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21.
(5) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51.
(6) ELT L 332, 18.12.2007, lk 27.
(7) EÜT L 108, 24.4.2002, lk1.
(8) EÜT C 249, 25.9.1995, lk 219.
(9) ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 1026.

Viimane päevakajastamine: 3. juuni 2009Õigusalane teave