Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Annemie Neyts-Uyttebroecki ja teiste poolt fraktsiooni ALDE nimel esitatud ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu ("kriminaalkohus") volituste kohta (B6-0417/2008), mis hõlmavad vabariike, mille territoorium moodustas 25. juunini 1991 Jugoslaavia Sotsialistliku Föderaalse Vabariigi, st Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro, Serbia, Kosovo ja Sloveenia;

–   võttes arvesse asjaolu, et kriminaalkohus on Euroopas tegutsev ja Euroopa küsimustega tegelev Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kohus, mis loodi 1993. aastal ajutise institutsioonina spetsiaalselt selleks, et uurida endises Jugoslaavias alates 1991. aastast toime pandud rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiseid rikkumisi ja rikkumiste eest vastutavad isikud vastutusele võtta;

–   võttes arvesse asjaolu, et sel ajal ei suudetud või ei tahetud endise Jugoslaavia kohtusüsteemides nende tegude eest peamiselt vastutavate isikute suhtes juurdlust teostada ega neid vastutusele võtta;

–   võttes arvesse asjaolu, et kriminaalkohus on süüdistuse esitanud 161 isikule ja lõpetanud menetluse 116 süüdistatava osas, et praegu on paljude süüdistatavate kohtuasjad menetluse eri etappides kriminaalkohtus, ainult viis süüdistatavat on veel kohtueelse menetluse etapis ja ootavad kohtuprotsessi algust ning süüdistatavatest isikutest on ainult kaks, Ratko Mladić ja Goran Hadžić, veel vabaduses(1);

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone S/RES/1503 (2003) ja S/RES/1534 (2004), milles kutsutakse kriminaalkohut üles võtma kõiki võimalikke meetmeid, et lõpetada kõik tööd 2010. aasta lõpuks ("kohtuasjade lõpetamise strateegia");

–   võttes arvesse asjaolu, et kohtuasjade lõpetamise strateegias ette nähtud kuupäevad on kavandatud tähtajad, mitte absoluutsed tähtajad;

–   võttes arvesse hindamisi ja aruandeid, mida esitavad iga kuue kuu järel kriminaalkohtu president ja prokurör ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni S/RES/1534 (2004) lõike 6 kohaselt kohtuasjade lõpetamise strateegia rakendamisel tehtud edusammude kohta;

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 23. detsembril 2008 konsensuse alusel vastu võetud resolutsiooni A/RES/63/256 üksikasjaliku ettepaneku kohta, mis käsitleb asjakohaseid stiimuleid Rwanda asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu ja endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu personali tööl hoidmiseks;

–   võttes arvesse ELi ja selle liikmesriikide olulist ja pidevat toetust kriminaalkohtule ja selle tööle;

–   võttes arvesse asjaolu, et täielikust koostööst kriminaalkohtuga on kujunenud keskne võrdlusalus ELi poliitikas Lääne-Balkani riikide suhtes;

–   võttes arvesse oma 15. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni Srebrenica kohta(2);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artikli 83 lõiget 5;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6-0112/2009),

A.   arvestades, et Haagis asuv kriminaalkohus ja selle töö väärib ELi ja selle liikmesriikide jätkuvat täielikku toetust;

B.   arvestades, et kriminaalkohus on teinud pretsedenti loovaid otsuseid genotsiidi, sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude kohta, ning arvestades, et ta on juba andnud olulise panuse leppimisprotsessi Lääne-Balkani riikides ning edendanud sellega rahu taastamist ja säilitamist piirkonnas;

C.   arvestades, et täielik koostöö kriminaalkohtuga on üks rangetest tingimustest, mille EL on kehtestanud piirkonna riikidega lepingute sõlmimisel;

D.   arvestades, et kriminaalkohus on aidanud luua aluspõhja uutele konflikti lahendamise ja konfliktijärgse arengu normidele kogu maailmas, olnud eeskujuks võimalikele tulevastele ajutistele kohtutele ning on näidanud, et tõhus ja läbipaistev rahvusvaheline õigusemõistmine on võimalik, ja arvestades, et kriminaalkohtu töö rahvusvahelise kriminaalõiguse arendamisel on laialdaselt tunnustatud;

E.   arvestades, et mõnda kriminaalkohtu süüdistust, otsust ja kohtuotsust on peetud Lääne-Balkani eri osades ja väljaspool neid vaieldavaks; arvestades, et need reaktsioonid võivad pakkuda väärtuslikke kogemusi, mis moodustavad osa kriminaalkohtu pärandist, kuid arvestades, et need rõhutavad ka vajadust apellatsioonikoja ja teavitusprogrammi järele;

F.   arvestades, et kriminaalkohus jätkab laialdast teavitustegevust, mille eesmärk on tutvustada oma tööd asjaomastele riikidele ja mis hõlmab näiteks kohtuprotsesside kajastamise edendamist kohalikus meedias, kohtu ametnike otsest teavitustegevust kohapeal ja sõjakuritegudega tegelevate riigi õigusasutuste suutlikkuse suurendamist, samuti arvukaid projekte, mille eesmärk on kindlaks teha parimad tavad;

G.   arvestades, et eelmainitud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides S/RES/1503 (2003) ja S/RES/1534 (2004) kutsuti kriminaalkohut ja Rwanda asjade rahvusvahelist kriminaalkohut üles lõpetama kõiki uurimisi 2004. aasta lõpuks, kõiki esimese astme kohtuprotsesse 2008. aasta lõpuks ja kogu tööd 2010. aastaks; arvestades siiski, et kriminaalkohus on teatanud, et ta ei suuda lõpetada esimese astme kohtuprotsesse enne 2009. aasta lõppu, seda ka edasikaebuste suure arvu tõttu; arvestades, et seetõttu on vaja ÜRO Julgeolekunõukogu uut otsust kriminaalkohtu volituste pikendamiseks;

H.   arvestades, et kriminaalkohus on koostanud kava, mille kiitis heaks ÜRO Julgeolekunõukogu eespool nimetatud resolutsioonides ja mida nimetatakse kohtuasjade lõpetamise strateegiaks, mille eesmärk on tagada, et kohus viib oma töö lõpule edukalt ja õigeaegselt ning kooskõlas asjaomaste riikide õigussüsteemidega;

I.   arvestades, et nimetatud kava koosneb kriminaalkohtu volituste lõppemise kolmest etapist ja kavandatud tähtaegadest, ning arvestades, et praegune eesmärk on lõpetada kõik menetlused (kohtuprotsessid ja edasikaebused) 2011. aastaks või 2012. aasta alguseks; arvestades, et nende tulemuste saavutamiseks keskendub kriminaalkohus nüüd kõige kõrgematele juhtidele, keda kahtlustatakse kriminaalkohtu alluvuspiirkonnas toime pandud kuritegude eest vastutamises, on andnud keskmise ja madalama tasandi süüdistatavate kohtuasjad üle pädevatele riiklikele kohtutele ning on korraldanud kohtualuste ühiseid kohtuprotsesse, kuid tagada tuleb see, et liitmine ei mõjutaks süüdistatavate õigusi; arvestades, et riikide prokurörid ja kohtud võivad ise algatada ja menetleda paljusid kohtuasju ning nii ka tehakse, aga mõned riiklikud kohtud võivad mitte suuta või mitte tahta viia kriminaalmenetlusi läbi vastavalt õiglase kohtumõistmise rahvusvahelistele standarditele ja normidele ning üleandmine riiklikele kohtutele on mõnel juhul tekitanud asjaga vahetult seotud ohvrite ja tunnistajate vastuseisu;

J.   arvestades, et kriminaalkohtu kolm kohtukoda ja apellatsioonikoda on säilitanud täieliku produktiivsuse ja menetlevad paljude süüdistatavatega kohtuasju; arvestades, et kohtuasjade suunamine pädevatele riiklikele kohtutele on oluliselt mõjutanud kriminaalkohtu üldist töökoormust, kuid kriminaalkohtust sõltumatud asjaolud on põhjustanud teatavaid viivitusi ja ootamatuid viivitusi võib esineda ka edaspidi;

K.   arvestades ka, et kaks järelejäänud süüdistavat Ratko Mladić ja Goran Hadžić tuleb kohtu alla anda, ning arvestades, et nende tabamine sõltub riikide kohustuslikust koostööst kriminaalkohtu põhikirja artikli 29 kohaselt, sealhulgas koostöö põgenike otsimisel, vahistamisel ja üleandmisel ning selliste tõendite esitamisel, mis asuvad näiteks riiklikes arhiivides, ning arvestades, et tagaotsitavate süüdistatavate vahistamine ja üleandmine ning tõendite esitamine ei ole alati olnud vastutulelik;

L.   arvestades, et kriminaalkohtu põhikirja artiklis 21 on sätestatud, et igal süüdistataval on õigus kohtumõistmisele tema juuresolekul, ja arvestades, et kriminaalkohus ei saaks asja menetleda in absentia isegi juhul, kui tema käsutuses oleks rohkelt tõendeid;

M.   arvestades, et tunnustatakse kriminaalkohtu võetud kohustust oma töö kiiresti lõpule viia, aga lõpetamata kohtuasju tuleb menetleda ilma ebarealistlike tähtaegade surveta, sest selline surve võib kahjustada süüdistatava õigust õiglasele kohtumõistmisele; arvestades, et menetlusi ei või lihtsustada nii, et ohustataks veelgi kohtus tunnistust andvate ohvrite ja tunnistajate turvalisust ja heaolu, ning arvestades, et kriminaalkohtu kohtuasjade lõpetamise strateegia rakendamise kuupäev ei või tähendada seda, et kaks järelejäänud põgenikku jäävad karistuseta või pooleliolevad kohtuprotsessid lõpetatakse liigse tähtaegade surve all,

1.   edastab nõukogule järgmised soovitused:

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogule ning endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu presidendile.

(1) Rahvusvahelise kohtu presidendi kiri ÜRO Julgeolekunõukogule, S/2008/729, 24. november 2008. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0028.