Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2248(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0082/2009

Esitatud tekstid :

A6-0082/2009

Arutelud :

Hääletused :

PV 26/03/2009 - 4.6
CRE 26/03/2009 - 4.6
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0192

Vastuvõetud tekstid
PDF 142kWORD 74k
Neljapäev, 26. märts 2009 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Hispaania ulatusliku linnaehituse mõju Euroopa kodanike õigustele, keskkonnale ja ELi õiguse kohaldamisele
P6_TA(2009)0192A6-0082/2009

Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta resolutsioon Hispaania ulatusliku linnaehituse mõju kohta Euroopa kodanike õigustele, keskkonnale ja ELi õiguse kohaldamisele (saadud petitsioonide põhjal) (2008/2248(INI))

Euroopa Parlament ,

–   võttes arvesse käesoleva resolutsiooni sisuga seotud petitsioone, eelkõige petitsiooni 0609/03;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklis 194 sätestatud petitsiooniõigust;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 192 lõiget 1;

–   võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6-0082/2009),

A.   arvestades, et petitsioonimenetlus tagab Euroopa kodanikele ja elanikele vahendi kaebuste kohtuväliseks lahendamiseks, kui kaebuses sisalduvad probleemid tulenevad Euroopa Liidu tegevusvaldkonnast;

B.   arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 1 sätestatakse, et "liit on rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele";

C.   arvestades, et ELi lepingu artikli 6 lõike 2 kohaselt võtab liit endale kohustuse austada põhiõigusi nii, nagu need on tagatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga;

D.   arvestades, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühinenud riikide kõik kodanikud või elanikud, kes leiavad, et nende inimõigusi on rikutud, peavad pöörduma Strasbourgi Euroopa Inimõiguste Kohtusse, ning arvestades, et enne nõude esitamist sellesse kohtusse peavad olema ammendatud kõik siseriiklikud õiguskaitse võimalused, nagu on nähtud ette Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 35;

E.   arvestades, et ELi lepingu artiklis 7 on sätestatud kord artikli 6 lõikes 1 nimetatud põhimõtete rikkumiste käsitlemiseks ja lahenduste leidmiseks;

F.   arvestades, et ELi lepingu artikli 7 kohaselt antakse parlamendile samuti õigus teha nõukogule põhjendatud ettepanek otsustada, kas esineb ilmne oht, et mõni liikmesriik rikub oluliselt väärtusi, millel liit rajaneb;

G.   arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 7 kohaselt on tagatud era- ja perekonnaelu kaitse, kaasa arvatud kodanike kodu kaitse, ning arvestades, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 kohaselt tagatakse needsamad õigused ja selgitatakse, et "võimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks"; arvestades, et parlament, nõukogu ja komisjon on võtnud kohustuse austada hartat kõigis oma tegevustes;

H.   arvestades, et õigust eraomandile tunnustatakse Euroopa kodanike põhiõigusena vastavalt põhiõiguste harta artiklile 17, milles sätestatakse, et "igaühel on õigus omada, kasutada, käsutada ja pärandada oma seaduslikul teel saadud omandit. Kelleltki ei tohi tema omandit ära võtta muidu kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel ning õigeaegse ja õiglase hüvituse eest. Omandi kasutamist võib reguleerida seadusega niivõrd, kui see on vajalik üldistes huvides";

I.   arvestades, et EÜ asutamislepingu artiklis 18 sätestatakse, et "igal liidu kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui käesoleva lepinguga ja selle rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti";

J.   arvestades, et EÜ asutamislepingu artikli 295 kohaselt ei mõjuta asutamisleping "mingil viisil omandi õiguslikku režiimi liikmesriikides"; ning arvestades, et Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt tunnustatakse kõnealuse sättega üksnes liikmesriikide õigust määrata kindlaks omandi õiguslikku režiimi reguleerivad eeskirjad; ning arvestades, et Euroopa Kohtu kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et alati tuleb kohaldada liikmesriikide asjaomast pädevust seoses ühenduse õiguse aluspõhimõtetega, nagu kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine (vt 22. juuni 1976. aasta otsust kohtuasjas C-119/75: Terrapin v. Terranova, EKL 1976, lk 1039);

K.   arvestades siiski, et Euroopa Kohus on järjekindlalt sedastanud, et kuigi omandiõigus on osa ühenduse õiguse üldpõhimõtetest, ei ole see absoluutne õigus ja seda tuleb vaadelda kooskõlas selle ülesandega ühiskonnas, ning arvestades seega, et selle teostamist võidakse piirata, tingimusel et need piirangud vastavad tõepoolest ühenduse poolt taotletava üldise huvi eesmärkidele ega kujuta selle eesmärki arvestades ülemäärast ja lubamatut sekkumist, mis kahjustaks sel viisil tagatud õiguste olemust (10. detsembri 2002. aasta kohtuasi C-491/01: British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco, EKL 2002, lk I–11453);

L.   arvestades, et sellest kohtupraktikast hoolimata on Euroopa Kohus järjekindlalt sedastanud, et kui riiklik säte jääb ühenduse õiguse kohaldamisalast välja, puudub ühenduse kohtul pädevus hinnata selle sätte kooskõla põhiõigustega, millest kinnipidamise kindlustab Euroopa Kohus (vt näiteks 6. oktoobri 2005. aasta määrus kohtuasjas C-328/04: Vajnai, EKL 2005, lk I-8577, punktid 12 ja 13);

M.   arvestades, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni esimese lisaprotokolli artikli 1 esimeses lõigus sätestatakse, et "igal füüsilisel või juriidilisel isikul on õigus oma omandit segamatult kasutada" ja et "kelleltki ei või võtta tema omandit muidu, kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud tingimustel ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides"; arvestades, et selle artikli teises lõigus sätestatakse, et "eelnenud sätted ei piira siiski mingil viisil riigi õigust vajadusel kehtestada seadusi vara üldistes huvides kasutamise kontrollimiseks või maksude, maksete või trahvide tasumise tagamiseks"; ning arvestades, et kõnealuse protokolli ratifitseerimisel väljendas Hispaania artikli 1 suhtes reservatsiooni Hispaania põhiseaduse paragrahvi 33 silmas pidades, milles sätestatakse järgmist: "Tunnustatakse õigust eraomandile ja pärandile. 2. Nende õiguste sotsiaalne funktsioon määrab kindlaks nende sisu, kooskõlas kehtivate õigusaktidega. 3. Kelleltki ei tohi võtta tema omandit või õigusi, välja arvatud põhjusel, mida tunnustatakse üldistes või ühiskonna huvides oleva põhjusena, ja seda tehakse ainult seaduses sätestatud õiglase hüvitise eest.";

N.   arvestades, et parlament on seisukohal, et kohustus loovutada õiguspäraselt omandatud eraomand nõuetekohase menetluse ja õiglase hüvitiseta ning kohustus tasuda meelevaldseid tasusid omaalgatusliku ja sageli ebavajaliku infrastruktuuri arendamise eest on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaselt ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat (vt näiteks Aka v. Türgi(1) ) silmas pidades üksikisiku põhiõiguste rikkumine;

O.   arvestades, et Hispaania ametiasutused andsid 2008. aastal välja juhised 1988. aasta rannikuseaduse rakendamise kohta, mis oli tähelepanuta jäetud palju aastaid, mille vältel tehti suurt keskkonnakahju Hispaania rannikualadele; arvestades, et isegi praegustes juhistes ei ole ette nähtud selgeid rakendusmeetmeid, mida asjaomased kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused peaksid järgima, ning arvestades, et paljud uued saadud petitsioonid annavad tunnistust juhiste tagasiulatuvast sisust ning sellest, kuidas meelevaldselt hävitatakse või lammutatakse isikute õigusjärgselt soetatud omandit, rikutakse nende õigusi sellele omandile ja kahjustatakse nende võimet nimetatud õigusi pärandamise teel edasi anda;

P.   arvestades, et piiride tegeliku kulgemise tõttu on asjaomastele isikutele jäänud mulje nende meelevaldsest kindlaksmääramisest välismaiste omanike kahjuks, näiteks Formentera saare puhul;

Q.   arvestades, et rannikuseadus mõjutab ebaproportsionaalselt üksikomanikke, kelle õigused peaksid olema täielikult tagatud, ning samal ajal ei mõjuta piisavalt tegelikke rannikut hävitavaid õiguserikkujaid, kes vastutavad paljudel juhtudel rannikualade üleasustamise eest, sealhulgas puhkekeskused, ja kes pidid olema teadlikud, et nad tegutsevad eranditult kõnealuse seaduse sätete vastaselt;

R.   arvestades, et praeguse parlamendi ametiaja jooksul on petitsioonikomisjon suurt arvu esitatud petitsioone käsitledes viinud läbi üksikasjalikke uurimisi, on kolmel korral teatanud ELi kodanike seaduslike õiguste rikkumise ulatusest seoses seaduslikult soetatud omandiga Hispaanias ning on samuti põhjalikult selgitanud oma muret seoses säästva arengu kahjustamise, keskkonnakaitse, vee kvaliteedi ja veevarustusega, linnaehitust käsitlevate riigihankelepingute menetlusega ning asjaoluga, et paljud Hispaania kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused(2) ei kontrolli piisavalt linnaehitusega seotud menetlusi, mille suhtes on praegu algatatud kohtumenetlusi nii Hispaanias kui ka Euroopa Ühenduste Kohtus;

S.   arvestades, et on mitmeid näiteid juhtudest, kus keskkonnale ning ühtlasi majandusele ja ühiskonnale väga ränkade tagajärgedega mittesäästva arengumudeli käivitamise eest on vastutavad kõik valitsusasutused – keskasutused, autonoomsed ja kohalikud omavalitsused;

T.   arvestades, et Euroopa Parlament on saanud eraisikutelt ja erinevatelt Euroopa kodanikke esindavatelt ühendustelt palju petitsioone, milles esitatakse nõudeid linnaehituse eri aspektide kohta ning arvestades, et paljud petitsioonides linnade laiendamise suhtes tõstatatud probleemid ei kujuta endast ühenduse õiguse rikkumist (vt teatised liikmesriikidele) ning need tuleks lahendada asjaomase liikmesriigi õiguskaitsevahendite teel;

U.   arvestades, et on üha enam tõendeid, et Hispaania õigusasutused on hakanud käsitlema probleeme, mis on tingitud ulatuslikust linnaehitusest paljudes kohtades rannikualal, eelkõige uurides teatavaid korrumpeerunud kohalikke ametnikke, kes on oma tegevusega soodustanud linnade enneolematut ja reguleerimatut arendamist, mis kahjustab nii ELi kodanike õigusi kui ka tekitab korvamatut kahju bioloogilisele mitmekesisusele ja keskkonna terviklikkusele paljudes piirkondades Hispaanias, ning esitades neile süüdistusi; arvestades, et Euroopa Parlament on täheldanud, et vastuseks sellistele süüdistustele jätkub menetlemine siiski ennekuulmatult aeglaselt ning et paljusid kõnealustel juhtudel määratud karistusi ei ole võimalik rakendada nii, et see tagaks selliste rikkumiste ohvrite rahulolu, ning arvestades, et seetõttu on paljudele asjaomastele mittehispaanlastest ELi kodanikele jäänud mulje Hispaania õigusasutuste tegevusetusest ja/või erapoolikusest; arvestades, et on siiski märkimisväärne, et kui riiklikud õiguskaitsevahendid on ammendatud, on ka võimalus kaevata edasi Euroopa Inimõiguste Kohtusse;

V.   arvestades, et kõnealune ulatuslik tegevus, mida toetavad vastutustundetud kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused puudulike ja mõnikord põhjendamatute õigusaktide kaudu, mis on sageli vastuolus mitmesuguste Euroopa õigusnormide eesmärkidega, on kahjustanud märkimisväärselt Hispaania mainet ning selle laiemaid majanduslikke ja poliitilisi huve Euroopas, nagu on seda teinud ka Hispaania autonoomsetes piirkondades kehtivate linnaehitust ja keskkonnakaitset käsitlevate õigusaktide puudulik kohaldamine linnaplaneerimise teatavates toimingutes, samuti nendega seotud oluliste korruptsioonijuhtude ilmnemine;

W.   arvestades, et piirkondlikud ombudsmanid tegutsevad sageli väga rasketes oludes ELi kodanike huvides seoses linnaehitust käsitlevate rikkumistega, ehkki piirkondlikud omavalitsused on mõnikord mõnes autonoomses piirkonnas võinud nende jõupingutused tähelepanuta jätta;

X.   arvestades, et Hispaania põhiseaduse artiklis 33 osutatakse üksikisikute õigusele omandile, ning arvestades, et seda artiklit tõlgendatakse erinevalt, seda eelkõige seoses omandi tagamisega sotsiaalseks kasutamiseks vastandatuna üksikisiku õigusele seaduslikult omandatud kodule ja eluasemele; arvestades, et Valencia piirkonnas ei ole tehtud ühtegi kohtuotsust maaseaduse kohaldamise kohta;

Y.   arvestades, et Hispaania põhiseaduse artiklis 47 sätestatakse, et kõigil hispaanlastel on õigus väärikale ja sobivale eluasemele, ning kohustatakse ametiasutusi edendama selle õiguse teostamiseks vajalikke tingimusi ja kehtestama asjakohaseid õigusnorme, mis reguleerivad maakasutust üldsuse huvides spekulatsioonide takistamiseks;

Z.   arvestades, et Hispaania valitsus on kohustatud kohaldama EÜ asutamislepingut ning kaitsma Euroopa õigust ja tagama selle täieliku kohaldamise oma territooriumil, olenemata Hispaania Kuningriigi põhiseaduse alusel asutatud poliitiliste ametite riigisisesest ülesehitusest;

AA.   arvestades, et komisjon on EÜ asutamislepingu artikli 226 kohaselt antud volituste alusel tegutsedes algatanud Hispaania vastu menetluse Euroopa Kohtus kohtuasjas, mis hõlmab Hispaanias ilmnenud ulatuslikku linnaehitust käsitlevaid rikkumisi, mis puudutavad otseselt riigihankeid käsitleva direktiivi kohaldamist Valencia ametiasutuste poolt(3) ;

AB.   arvestades, et komisjon on algatanud petitsioonikomisjoni taotlusel uurimise rohkem kui 250 linnehitusprojekti suhtes, mille kohta pädevad veemajandusametid ja jõgede vesikondade ametid esitasid negatiivse arvamuse ning mis võivad seetõttu seada projektid vastuollu vee raamdirektiiviga(4) , eelkõige Andaluusias, Castilla-la-Manchas, Murcias ja Valencias;

AC.   arvestades, et paljud nendest linnaehitusprojektidest on eraldatud konsolideeritud linnapiirkondadest ja nõuavad suuri kulutusi sellistesse põhiteenustesse nagu elektri-, vee- ja teeinfrastruktuur, arvestades, et kõnealustesse projektidesse investeerimine sisaldab sageli ELi rahastamise elementi;

AD.   arvestades, et paljude dokumenteeritud, linnaehitust käsitlevate probleemide puhul Hispaanias ei ole komisjonil õnnestunud tegutseda piisavalt jõuliselt, ja seda mitte üksnes keskkonnaõiguse alusel ettevaatusprintsiibi jõustamisel, vaid ka tõlgendades pealiskaudselt kohalike ja piirkondlike pädevate ametiasutuste siduvat, õiguslikku mõju omavat tegevust, nagu integreeritud linnaarengukavade esialgne heakskiit kohaliku omavalitsuse poolt;

AE.   arvestades, et keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi(5) , mille artiklis 3 käsitletakse üksikasjalikult turismi ja linnaehitust, eesmärk on tagada keskkonnakaitse kõrge tase ning aidata integreerida keskkondlikud kaalutlused kavade ja programmide väljatöötamisse ja vastuvõtmisse eesmärgiga edendada säästvat arengut; ning arvestades, et vee raamdirektiivi kohaselt tuleb liikmesriikidel takistada veevarude olukorra halvenemist ning edendada magevee ressursside säästlikku kasutamist;

AF.   arvestades, et petitsioonikomisjoni järjestikuste teabekogumiskülastuste käigus ilmnes, et mõned kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused (mitte ainult rannikualadel) on nähtavasti nimetatud eesmärke sageli valesti mõistnud, esitades ulatuslikke linnaehitusprogramme või nõustudes nendega; arvestades, et enamik petitsioonidega vaidlustatud linnaehituskavasid käsitlevad maapiirkonna maa-alade sihtotstarbe muutmist linnaehituseks mõeldud maa-aladeks, mis on majanduslikult äärmiselt kasulik nii ehitusettevõtjatele kui ka arendajatele; ning arvestades, et paljudel juhtudel on keskkonnakaitsealune maa-ala või maa-ala, mis peaks tundlikust bioloogilisest mitmekesisusest tingituna olema kaitse all, asjaomasest nimekirjast välja arvatud või on selle sihtotstarvet muudetud või ei ole seda asjaomasesse nimekirja kunagi kantud, et võimaldada seda kasutada just nimelt linnaehituseks;

AG.   arvestades, et sellised kaalutlused koos moodustavad rikkumise, mille all kannatavad tuhanded ELi kodanikud, kes kinnisvaraarendajate kavade tõttu ei ole kaotanud mitte ainult oma seaduslikult soetatud omandi, vaid on olnud sunnitud maksma meelevaldseid tasusid soovimatute, sageli ebavajalike ja lubamatute infrastruktuuriprojektide eest, mis puudutavad otseselt nende varalisi õigusi ning mis lõpptulemusena kujutavad endast rahalist ja emotsionaalset katastroofi paljudele perekondadele;

AH.   arvestades, et tuhanded Euroopa kodanikud on koostöös kohalike juristide, linnaplaneerijate ja arhitektidega mitmesugustel asjaoludel ostnud heauskselt kinnisvara Hispaanias ning avastanud alles hiljem, et neist on saanud kohalike hoolimatute ametiasutuste poolt toime pandud linnaehitusega seotud rikkumise ohvrid ning et selle tagajärjel ähvardatakse nende kinnisvara lammutada, sest on selgunud, et nende elamu on ehitatud ebaseaduslikult, on seega väärtusetu ning seda ei saa müüa;

AI.   arvestades, et kinnisvaraagendid liikmesriikides, näiteks Ühendkuningriigis, ja teised kinnisvaraturuga seotud teenuseosutajad Hispaanias jätkavad kinnistute turustamist uusarendustes isegi siis, kui nad on tingimata teadlikud, et on selge võimalus, et konkreetne projekt jääb lõpetamata või ehitamata;

AJ.   arvestades, et looduslikke Vahemere saari ja Hispaania rannikuala on viimase kümnendi jooksul tõsiselt kahjustatud, sest piirkond on täis tsement- ja betoonehitisi, mis ei avalda mõju mitte ainult rannikuala tundlikule keskkonnale – millest suur osa on elupaikade (6) /Natura 2000 ja linnudirektiivi(7) kohaselt nimeliselt kaitse all, näiteks asumid Cabo de Gatas (Almeria) ja Murcias –, vaid ka paljude piirkondade sotsiaalsele ja kultuuritegevusele, mis kujutab endast traagilist ja pöördumatut kahju nii nende kultuurilisele identiteedile ja kultuuripärandile kui ka keskkonna terviklikkusele, ja seda kõike peamiselt seetõttu, et puuduvad territoriaalüksuste planeerimine või piirkondliku planeerimise suunised, mis kehtestaksid linnade kasvule ja arengule mõistlikud piirid, mis on kindlaks määratud selgete keskkonnasäästvuse kriteeriumide põhjal, ja teatavate kohalike ning piirkondlike ametiasutuste ja ehitussektori liikmete ahnuse ja spekulatiivse tegevuse tõttu, kellel sealjuures on õnnestunud saada nimetatud tegevusest märkimisväärset kasu, millest suur osa on riigist välja viidud(8) ;

AK.   arvestades, et sellel kasvumudelil on negatiivsed tagajärjed ka turismisektorile, sest tegemist on kvaliteetse turismi jaoks laastava mudeliga, kuna hävitatakse kohalikud väärtused ja soodustatakse üleasustamise laienemist;

AL.   arvestades, et tegemist on kultuuriväärtusi rüüstava mudeliga, mis hävitab Hispaania kultuurilise mitmekesisuse identiteedi põhiväärtused ja eripära, hävitades arheoloogilised leiukohad, kultuuriväärtuslikud ehitised ja paigad, samuti neid ümbritseva looduse ja maastiku;

AM.   arvestades, et ehitussektor, mis sai märkimisväärset kasu kiire majanduskasvu aastatel, on muutunud praeguse finantsturgude kokkuvarisemise peamiseks ohvriks, põhjustades seda osaliselt ise spekulatiivsete tehingutega eluasemesektoris, ning arvestades, et see ei mõjuta mitte ainult ettevõtjaid, keda ootab pankrot, vaid ka kümneid tuhandeid ehitussektoritöötajaid, keda ootab nüüd töötus mittesäästva linnaehituspoliitika tagajärjel, mida järgiti ja mille ohvriks nad nüüd on langenud,

1.   kutsub Hispaania valitsust ja asjaomaste piirkondade omavalitsusi üles vaatama massilise linnaehituse tõttu põhjalikult läbi kõik õigusaktid, mis käsitlevad eraomandi omanike õigusi, ja neid muutma, et lõpetada nii EÜ asutamislepingus, põhiõiguste hartas, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning ELi asjaomastes direktiivides kui ka teistes konventsioonides, mille osaline EL on, sätestatud õiguste ja kohustuste rikkumine;

2.   palub Hispaania ametiasutustel tunnistada kehtetuks kõik õigusaktid, mis soodustavad spekulatsiooni, mis on seotud kinnisvaraarendajatega;

3.   on seisukohal, et pädevad piirkondlikud ametiasutused peaksid seiskama ja läbi vaatama kõik uued linnaehituskavad, milles ei järgita rangeid keskkonna säästmise ja sotsiaalse vastutuse kriteeriume ja mille raames ei tagata seaduslikult soetatud vara omandiõiguse austamist, ning peatama ja tühistama kõik kehtivad arendused, milles ei järgita või ei kohaldata ELi õiguses sätestatud kriteeriume, iseäranis neid, mis käsitlevad linnaehitusalaste riigihankelepingute sõlmimist ja vastavust vee ja keskkonnaga seotud sätetele;

4.   nõuab, et Hispaania ametiasutused tagaksid, et ühegi haldusakti, mis kohustab kodanikku õiguspäraselt soetatud eraomandit loovutama, õiguslikuks aluseks ei ole seadus, mis on vastu võetud pärast kõnealuse omandi ehitamise kuupäeva, kuna see oleks selgelt haldusaktide tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtte – mis on ühenduse õiguse üldpõhimõte – rikkumine (vt Euroopa Kohtu 29. jaanuari 1985. aasta otsust 234/83 kohtuasjas: Gesamthochschule Duisburg, EKL 1985, lk 327) ja kahjustaks tagatisi, mis lubaksid kodanikele õiguskindlust, usaldusväärsust ja õiguspärast ootust olla ELi õiguse kohaselt kaitstud;

5.   palub Hispaania ametiasutustel arendada läbipaistvuse tava, mille eesmärk on teavitada kodanikke maa planeerimisest ja edendada tõhusaid kodanike teavitamise ja osalemise mehhanisme;

6.   nõuab tungivalt, et Hispaania valitsus viiks läbi avaliku arutelu, milles osaleksid kõik haldusasutused ja mis eeldaks Hispaania linnaarenduse ranget uurimist töörühma asutamise teel ja mis võimaldaks võtta õigusloomega seotud meetmeid spekulatsiooni ja mittesäästva arendamise vastu;

7.   nõuab tungivalt, et pädevad riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused looksid toimivad kohtu- ja haldusmehhanismid, kaasa arvatud piirkondlikud ombudsmanid, kellele antakse õigus tagada meetodid hõlbustamaks juurdepääsu õiguskaitsele ja hüvitamisele linnaehitusega seotud rikkumiste ohvritele, kes on kannatanud kehtivate õigusaktide sätete kohaldamise tagajärjel;

8.   palub pädevatel ehitus- ja linnaarendussektoris osalevatel finantsinstitutsioonidel ja äriühingutel teha poliitiliste instantsidega koostööd lahenduste otsimisel probleemidele, mis tulenevad ulatuslikust linnaehitusest, mis on mõjutanud paljusid ELi kodanikke, kes on otsustanud kasutada EÜ asutamislepingu sätteid ja seista artiklis 44 sätestatud asutamisõiguse eest liikmesriigis, mis ei ole nende päritoluriik;

9.   nõuab tungivalt, et pädevad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused tagaksid kahjukannatajatest ELi kodanike, kelle elamu ei ole puuduliku planeerimise ja kooskõlastamatuse tõttu institutsioonide ja ehitusettevõtjate vahel valmis ehitatud, algatatud paljude kohtuasjade õiglase lahendamise;

10.   juhib tähelepanu sellele, et kui kahju kannatanud pooled ei saa õigust Hispaania kohtutes, peavad nad edasi kaebama Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kuna ühe põhiõiguse – omandiõiguse – väidetavad rikkumised ei kuulu Euroopa Kohtu pädevusse;

11.   kutsub ELi institutsioone üles andma nõu ja abi nõuetekohase lühikese, kuid siiski mõistliku aja jooksul, kui Hispaania ametiasutused seda paluvad, et tagada neile vahendid, mille abil tulla tõhusalt toime massilise linnaehituse hävitusliku mõjuga kodanike elule;

12.   kutsub komisjoni üles tagama samal ajal ühenduse õiguse ja käesoleva resolutsiooniga hõlmatud direktiivides sätestatud eesmärkide range kohaldamine, et tagataks nende täitmine;

13.   väljendab sügavat muret ja kohkumust selle üle, et Hispaania õiguskaitse- ja kohtuorganid on takerdunud raskustesse tegelemisel massilise linnaehituse mõjuga inimeste elule, nagu selgub tuhandetest parlamendile ja kõnealuse teema eest vastutavale komisjonile saadetud teadetest;

14.   peab ärevust tekitavaks seda, et petitsioonide esitajate hulgas näib valitsevat üldine usalduse puudumine Hispaania kohtusüsteemi kui tõhusa hüvitus- ja õiguskaitsevahendi suhtes;

15.   väljendab muret selle pärast, et rahapesu käsitlevaid direktiive(9) ei ole nõuetekohaselt üle võetud, millega seoses on praegu algatatud asutamislepingu rikkumise menetlused, ning mis on piiranud finantskapitali, sealhulgas teatavatesse ulatuslikesse linnaehitusprojektidesse tehtud investeeringute, ebaseadusliku ringluse läbipaistvust ja kohtulikku uurimist;

16.   on arvamusel, et inimestel, kes on ostnud Hispaanias heauskselt omandi ning avastavad hiljem, et tehing on tunnistatud ebaseaduslikuks, peab olema õigus õiglasele hüvitisele Hispaania kohtute kaudu;

17.   on seisukohal, et kui eraisikuid, kes on ostnud Hispaanias omandi, teades asjaomase tehingu võimalikust ebaseaduslikkusest, võib kohustada kandma oma võetud riskist tulenevaid kulusid, siis peab sama kehtima veelgi enam kõnealuses valdkonnas töötavate isikute kohta; on seetõttu arvamusel, et arendajatel, kes on sõlminud lepinguid, mille õigusvastasusest nad oleksid pidanud teadlikud olema, ei tohiks olla õigust hüvitisele kavade eest, mis on hüljatud seetõttu, et need ei vastanud siseriiklikele ja Euroopa õigusaktidele, ka ei tohiks neil olla automaatset sissenõudeõigust omavalitsusele juba tehtud maksete suhtes, kui need maksed tehti sõlmitud lepingu tõenäolisest ebaseaduslikkusest teadlik olles;

18.   on siiski veendunud, et selguse, täpsuse ja kindluse puudumine eraomandi õiguste kohta kehtivates õigusaktides ning keskkonnaõiguse ebapiisav ja ebajärjepidev kohaldamine on paljude linnaehitusprobleemide põhjus ning see kombineerituna teatava pealiskaudsusega kohtumenetluses ei ole muutnud probleemi mitte üksnes keerulisemaks, vaid on toonud kaasa ka endeemilise korruptsiooni, mille ohvrid on taas peamiselt ELi kodanikud, kuid mis on toonud suurt kahju ka Hispaania riigile;

19.   toetab Valencia piirkondliku ombudsmani (Síndica de Greuges ) – linnakodanike põhiõiguste kaitsmises tunnustatud maineka institutsiooni – järeldusi, milles ta väidab, et omanike õigusi võidi kahjustada kas sellega, et arendaja hindas nende omandi väärtust alla tegeliku väärtuse, või sellega, et omanikud pidid maksma arendaja poolt ühepoolselt kehtestatud ja vahel ülemääraseid arendustasusid;

20.   on seisukohal, et tuleb tagada teabe kättesaadavus ja kodanike osalemine linnaehitusprotsessis algusest peale, ja et keskkonnaalast teavet tuleks anda kodanikele selgelt, lihtsalt ja arusaadavalt;

21.   on samuti seisukohal, et ei linnaarendust käsitlevates kehtivates õigusaktides ega pädevate ametiasutuste poolt ei ole määratletud "üldiste huvide" mõistet, ometi on seda mõistet kasutatud keskkonda mittesäästvate projektide heakskiitmiseks ning teatud juhtudel on ignoreeritud negatiivseid keskkonnamõju hinnanguid ja asjaomaste hüdrograafia liitude aruandeid;

22.   tunnustab ja toetab Hispaania ametiasutuste jõupingutusi kaitsta rannikukeskkonda ja võimaluse korral taastada see nii, et see võimaldab bioloogilist mitmekesisust ja põliste taime- ja loomaliikide taastumist; kutsub neid konkreetselt sellega seoses üles vaatama kiiremas korras läbi rannikuseaduse ja seda vajaduse korral muutma, et kaitsta õigusjärgsete majaomanike ja rannikualadel selliste väikeste kruntide omanike õigusi, mis ei kahjusta rannikukeskkonda; rõhutab, et sellist kaitset ei tohiks anda arendustele, mis on mõeldud spekulatiivseks tegevuseks ja milles ei järgita kohaldatavaid ELi keskkonnadirektiive; vaatab kõnealuse küsimuse kohta esitatud petitsioonid läbi Hispaania pädevatelt ametiasutustelt saadud vastuste seisukohast;

23.   väljendab muret seoses linnaplaneerimise olukorraga Marbella omavalitsuses Andaluusias, kus kümned tuhanded ebaseaduslikult ehitatud elamud, mis on tõenäoliselt vastuolus ELi keskkonnakaitsealaste, üldsuse osalemise, veemajandus- ja riigihankealaste õigusaktidega, muudetakse seaduslikuks lähiajal uue linna üldplaneeringuga, mille tulemusel puudub elamute ostjatel, kinnisvaraomanikel ja kodanikel üldiselt õiguskindlus ja kaitse;

24.   avaldab kiitust nii piirkondlikele ombudsmanidele (síndics de greuges ) ja nende töötajatele kui ka usinamatele prokuröridele (fiscales ), kes on teinud märkimisväärsel hulgal tööd, et kannatanud institutsioonid taastaksid kõnealustes küsimustes nõuetekohased menetlused, ning toetab täielikult nende tegevust;

25.   avaldab samuti kiitust petitsioonide esitajatele, nende ühendustele ja kohaliku kogukonna ühendustele, mis hõlmavad kümneid tuhandeid nii Hispaania kui ka mujalt pärit kodanikke, kes on juhtinud Euroopa Parlamendi tähelepanu kõnealusele küsimusele ja kellest on olnud suur abi nende naabrite ja kõigi teiste põhiõiguste tagamisel, keda see keeruline probleem puudutab;

26.   tuletab meelde, et keskkonnamõju hindamise direktiivi(10) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiviga(11) kehtestatakse kohustus konsulteerida asjaomase üldsusega kavade ettevalmistamise ja koostamise etapis, mitte siis, kui kavad on kohaliku ametiasutusega de facto kokku lepitud, nagu on sageli juhtunud Euroopa Parlamendile petitsioonikomisjonile esitatud juhtumite korral; tuletab samas kontekstis meelde, et kehtivate kavade mis tahes olulise muudatuse korral tuleb järgida sama korda ning kavad peavad olema ajakohased, mitte statistiliselt ebatäpsed või aegunud;

27.   tuletab samuti meelde, et määruse (EÜ) nr 1083/2006(12) artikli 91 kohaselt on komisjonil õigus struktuurifondi makse edasi lükata ja artikli 92 kohaselt peatada makse asjaomasele liikmesriigile või piirkonnale ning määrata korrektsioonid seoses rahastatavate projektidega, mis ei vasta täielikult asjaomaste ELi õigusaktide kohaldamist reguleerivatele eeskirjadele;

28.   tuletab samuti meelde, et Euroopa Parlament võib eelarvepädeva institutsioonina otsustada ühtekuuluvuspoliitika jaoks määratud vahendite reservi panemise seni, kuni probleem on lahendatud, kui ta on seisukohal, et see on vajalik liikmesriigi veenmiseks lõpetada raske rikkumine seoses eeskirjade ja põhimõtetega, mida ta on kohustatud asutamislepingu kohaselt või Euroopa Liidu õiguse kohaldamise tulemusel järgima;

29.   kinnitab varasemate resolutsioonide järeldusi, seades kahtluse alla ehitusettevõtjate määramise meetodid ning sageli linnaplaneerijatele ja kinnisvaraarendajatele teatavate kohalike omavalituste antud liigsed volitused, mis kahjustavad nii kogukonda kui ka kodanikke, kelle kodu on kõnealuses piirkonnas;

30.   palub veel kord kohalikelt ametiasutustelt tungivalt, et nad konsulteeriksid kodanikega ja kaasaksid nad linnaarendusprojektidesse, et edendada õiglast, läbipaistvat ja säästvat linnaarengut, kui see on vajalik, kohaliku kogukonna huvides ning mitte üksnes kinnisvaraarendajate ja maaklerite huvides või teiste mõjukate äriringkondade huvides;

31.   palub linnaarenduse valdkonnas pädevatel ametiasutustel laiendada arendusalast konsulteerimist omanike kaasamisega nii, et omanikele saadetakse nende omandi kvalifitseerimise alaste muudatuste korral iga kord kättesaamiskinnitusega kirjalik teade, ning teha linnaelanikele ettepaneku kohtuda majandamiskavade või sihtotstarbe ümberkvalifitseerimise kavade apellatsioonimenetluste korral vahetult ja isiklikult;

32.   mõistab otsustavalt hukka ebaseadusliku tegevuse, millega teatavad kinnisvaraarendajad kahjustavad varjatult ELi kodanike seaduslikku omandiõigust, mõjutades maa kinnistamist ja katastriandmeid, ning kutsub kohalikke ametiasutusi üles looma nõuetekohased õiguslikud vahendid kõnealuse tegevuse peatamiseks;

33.   kinnitab veel kord, et kui omandi kaotuse eest makstakse hüvitist, tuleb seda teha piisaval määral ning vastavalt seadusele ning Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikale;

34.   tuletab meelde, et ebaausaid kaubandustavasid käsitlev direktiiv(13) kohustab kõiki liikmesriike sätestama asjakohased õiguslikud hüvitised ja õiguskaitsevahendid tarbijate jaoks, kes on selliste tavade ohvrid, ning tagama, et sellise tegevuse suhtes on ette nähtud piisavad karistused;

35.   kutsub veel kord komisjoni üles algatama teises liikmesriigis kinnisvara ostvatele ELi kodanikele suunatud teavitamiskampaania;

36.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule, Hispaania Kuningriigi valitsusele ja parlamendile ning autonoomsete piirkondade valitsustele ja parlamentidele, Hispaania riiklikule ombudsmanile ja piirkondlikele ombudsmanidele ning petitsioonide esitajatele.

(1) 23. septembri 1998. aasta kohtuotsus; vt ka Euroopa Parlamendi 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni petitsioonikomisjoni poolt Andaluusia, Valencia ja Madridi piirkonnas korraldatud uurimismissiooni tulemuste kohta (ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 340).
(2) Vt eespool nimetatud 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni ja Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2005. aasta resolutsiooni Valencia maaseaduse või Ley reguladora de la actividad urbanística (LRAU – arendustegevuse seadus) väidetava sobimatu kohaldamise ja selle mõju kohta Euroopa kodanikele (petitsioonid 609/2003, 732/2003, 985/2002, 1112/2002, 107/2004 ja teised) (ELT C 286 E, 23.11.2006, lk 225).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).
(6) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
(7) Nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1).
(8) Vt Hispaania Panga ning organisatsioonide Greenpeace ja Transparency International viimaseid aruandeid.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15); komisjoni 1. augusti 2006. aasta direktiiv 2006/70/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ rakendusmeetmete kehtestamise kohta seoses mõistega riikliku taustaga isik ning kliendi suhtes lihtsustatud nõuetekohaste hoolsuse menetluste ja harva või väga piiratud mahus teostatud finantstegevuse alusel tehtud erandite tehniliste kriteeriumite kohta (ELT L 214, 4.8.2006, lk 29).
(10) Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).
(12) Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).

Viimane päevakajastamine: 9. detsember 2009Õigusalane teave