(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0426);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 13 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0291/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, õiguskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0149/2009),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 (2)  Kõikide isikute võrdsus seaduse ees ja kaitse diskrimineerimise eest on inimõigus, mida tunnustatakse inimõiguste ülddeklaratsioonis, ÜRO konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, rahvusvahelises konventsioonis rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ÜRO paktides kodaniku- ja poliitiliste õiguste ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta, ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning Euroopa sotsiaalhartas, millele [kõik] liikmesriigid on alla kirjutanud. Just ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis esitatud diskrimineerimise määratluses sisaldub mõistlike abinõude võtmatajätmine. (2)  Kõikide isikute võrdsus seaduse ees ja kaitse diskrimineerimise eest on inimõigus, mida tunnustatakse inimõiguste ülddeklaratsioonis, ÜRO konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, rahvusvahelises konventsioonis rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ÜRO paktides kodaniku- ja poliitiliste õiguste ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta, ÜRO lapse õiguste konventsioonis, ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 14 ja fakultatiivprotokollis 12 ning Euroopa sotsiaalhartas, millele [kõik] liikmesriigid on alla kirjutanud. Just ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis esitatud diskrimineerimise määratluses sisaldub mõistlike abinõude võtmatajätmine. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 a (uus) (2 a)  Võrdsuse põhimõte ja diskrimineerimise keelustamise on rahvusvahelise, Euroopa ja siseriikliku õiguse üldpõhimõtted, mida EL ja selle liikmesriigid peavad järgima kõikides nende pädevusse kuuluvates küsimustes. Käesolev direktiiv aitab seda eesmärki saavutada ning ületada diskrimineerimist, mis sellega kokku ei sobi. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 b (uus) (2 b)  Käesolev direktiiv on üks vahenditest, mille abil ühendus täidab ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid kohustusi ning direktiivi tuleks tõlgendada selles valguses. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 c (uus) (2 c)  Kooskõlas ÜRO 2002. aasta Madridi vananemise teemalise maailmakonverentsi lõpetamisel vastu võetud poliitilise deklaratsiooni artikliga 5 lepiti kokku taaskinnitada kohustust igat liiki diskrimineerimise, sealhulgas vanuse alusel diskrimineerimise kaotamiseks; tunnustada, et vanemaks saades peaksid inimesed elama täisväärtuslikku ja turvalist elu hea tervise juures ning osalema aktiivselt ühiskonna majanduslikus, sotsiaalses, kultuuri- ja poliitilises elus; edendada eakamate inimeste väärikuse tunnustamist; kaotada igat liiki hooletussejätmine, kuritarvitamine ja vägivald. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 d (uus) (2 d)  Füüsiline ja vaimne tervis ning heaolu on inimeste ja ühiskonna elukvaliteedi seisukohalt otsustava tähtsusega ning kuuluvad Euroopa Liidu Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise põhitegurite hulka. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 (3)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Harta artiklis 10 tunnustatakse õigust mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele; artiklis 21 keelatakse diskrimineerimine, sealhulgas usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu; ning artiklis 26 tunnustatakse puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus. (3)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, sealhulgas mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadust käsitlevas artiklis 9 ja sõnavabadust käsitlevas artiklis 10, samuti Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Harta artiklis 10 tunnustatakse õigust mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele; artiklis 20 sätestatakse, et kõik isikud on seaduse ees võrdsed; artiklis 21 keelatakse diskrimineerimine, sealhulgas usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu; artiklis 24 antakse konkreetsed õigused lastele; ning artiklis 26 tunnustatakse puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 (4)  Puuetega inimeste Euroopa aasta 2003, Euroopa aasta "Võrdsed võimalused kõigile" (2007) ning kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta 2008 on rõhutanud diskrimineerimise jätkumist, aga ka mitmekülgsuse eeliseid. (4)  Puuetega inimeste Euroopa aasta 2003, Euroopa aasta "Võrdsed võimalused kõigile" (2007) ning kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta 2008 on rõhutanud otsese ja kaudse, mitmekordse ja seotusest tuleneva diskrimineerimise jätkumist, aga ka vajadust edendada mitmekülgsuse eeliseid. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 a (uus) (4 a)  Euroopa ühiskonna mitmekesisus on liidu kultuurilise, poliitilise ja sotsiaalse integratsiooni keskne element ja sellega tuleb arvestada. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 a (uus) (7 a)  Diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal võib mõjuda kahjulikult EÜ asutamislepingu eesmärkide saavutamisele, eelkõige seoses tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrge taseme saavutamisega, elatustaseme ja elu kvaliteedi parandamisega, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ning solidaarsusega. See võib kahjustada ka eesmärki kujundada Euroopa Liit vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevaks alaks. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8 (8)  Ühendus on EÜ asutamislepingu artikli 13 lõike 1 alusel vastu võtnud kolm õigusakti, et ära hoida diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ja sellega võidelda. Nimetatud õigusaktid on näidanud õigusaktide tähtsust diskrimineerimisvastases võitluses. Eelkõige direktiiviga 2000/78/EÜ kehtestatakse üldraamistik võrdeks kohtlemiseks tööhõives ja kutsetegevuses, hoolimata usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. Muudes valdkondades peale tööhõive jäävad aga alles liikmesriikide erinevused nimetatud alustel toimuva diskrimineerimise vastu pakutava kaitse ulatuses ja iseloomus. (8)  Ühendus on EÜ asutamislepingu artikli 13 lõike 1 alusel vastu võtnud mitmeid direktiive, et ära hoida diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ja sellega võidelda. Nimetatud direktiivid on näidanud õigusaktide tähtsust diskrimineerimisvastases võitluses. Direktiiviga 2000/43/EÜ on kehtestatud rassilisel või etnilisel päritolul tööturul või väljaspool tööturgu põhineva diskrimineerimise vastane raamistik. Direktiiviga 2004/113/EÜ on kehtestatud meeste ja naiste võrdse kohtlemise raamistik seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega. Direktiiviga 2000/78/EÜ on kehtestatud üldraamistik võrdseks kohtlemiseks tööhõives ja kutsetegevuses, hoolimata usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. See ei reguleeri valdkondi, mis jäävad väljapoole selle kohaldamisala. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 (9)  Seega tuleks õigusaktidega keelata diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel mitmes valdkonnas väljaspool tööturgu, sealhulgas sotsiaalkaitse, hariduse ning kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme, kättesaadavuse ja pakkumise valdkonnas. Õigusaktidega tuleks sätestada meetmed, mis tagavad puudega inimeste võrdse juurdepääsu õigusaktidega hõlmatud valdkondades. (9)  Seega tuleks õigusaktidega keelata otsene ja kaudne, mitmekordne ja seotusest tulenev diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse või soo alusel mitmes valdkonnas väljaspool tööturgu, sealhulgas sotsiaalkaitse, hariduse ning niisuguste kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumise valdkonnas nagu eluase, transport, ühendused ja tervishoid. Õigusaktidega tuleks sätestada meetmed, mis tagavad teatava usutunnistuse või teatavate veendumustega, teatava puudega, teatavas eas või teatava seksuaalse sättumusega või mitmesse nimetatud kategooriasse kuuluvatele isikutele ja nendega seotud isikutele võrdse juurdepääsu õigusaktidega hõlmatud valdkondades. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 a (uus) (9 a)  Käesolevas direktiivis tuleks kaupadena käsitleda kaupu EÜ asutamislepingu kaupade vaba liikumist käsitlevate sätete tähenduses. Teenustena tuleks käsitleda teenuseid EÜ asutamislepingu artikli 50 tähenduses. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 b (uus) (9 b)  Puudega inimesi diskrimineeritakse sageli sellega, et neil ei ole juurdepääsu ühiskondlikesse transpordivahenditesse ja hoonetesse ega informatsiooni- ja kommunikatsioonivahenditele. Liikmesriigid peavad võrdse kohtlemise põhimõtte jõustamiseks võtma meetmeid nendes valdkondades juurdepääsu tagamiseks. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 (11)  Käesoleva direktiiviga ei tohiks piirata liikmesriikide pädevust hariduse, sotsiaalkindlustuse ja tervishoiu valdkonnas. Samuti ei tohiks direktiiviga piirata liikmesriikide põhirolli ja ulatuslikku kaalutlusõigust üldist majandushuvi pakkuvate teenuste pakkumisel, tellimisel ja korraldamisel. (11)  Käesoleva direktiiviga ei piirata liikmesriikide pädevuse teostamist hariduse ning sotsiaalkaitse, sealhulgas sotsiaalkindlustuse ja tervishoiu valdkonnas. Samuti ei piirata sellega liikmesriikide olulist rolli ja ulatuslikku kaalutlusõigust üldist majandushuvi pakkuvate teenuste pakkumisel, tellimisel ja korraldamisel. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 (12)  Diskrimineerimiseks loetakse otsest ja kaudset diskrimineerimist, ahistamist, korraldust diskrimineerida ja mõistlike abinõude võtmatajätmist. (12)  Diskrimineerimiseks loetakse otsest ja kaudset diskrimineerimist, mitmekordset diskrimineerimist, ahistamist, korraldust diskrimineerida ja mõistlike abinõude võtmatajätmist. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 a (uus) (12 a)  Puudega inimeste mõiste hõlmab isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis võib koostoimel mitmesuguste hoiakuliste või õhkkonnast tingitud takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 b (uus) (12 b)  Kuna mikroettevõtjatel lasuv koormus on liiga suur, tuleks sellised ettevõtjad USA Civil Rights Act'i eeskujul erilise kaitse alla võtta. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 c (uus) (12 c)  Diskrimineerimisena käsitatakse ka keeldumist inimese meditsiinilisest teenindamisest ainuüksi tema vanuse tõttu. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 d (uus) (12 d)  Puude tõttu diskrimineerimine hõlmab diskrimineerimist selle põhjal, et isikut saadab või abistab tunnustatud juhtkoer või abikoer, kes on välja õpetatud vastavalt rahvusvahelise juhtkoeraliidu või abikoerte rahvusvahelistele standarditele. Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 e (uus) (12 e)  Tõhusat mittediskrimineerivat juurdepääsu on võimalik tagada eri vahenditega, sealhulgas põhimõttega "projekteeritud kõigile" ja soodustades puudega isikute abivahendite kasutamist, milleks on ka liikumise ja juurdepääsu abivahendid, näiteks tunnustatud juhtkoerad ja muud abikoerad. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 f (uus) (12 f)  Muudatus on põhjalik seoses artikliga 4, kui see muudab kaupu või teenuseid või eriala, ameti või äri olemust niivõrd, et kauba- või teenusepakkuja osutab tegelikult hoopis erinevat liiki kaupa või teenuseid. Muudatusettepanekud 10 ja 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 (13)  Rakendades võrdse kohtlemise põhimõtet, mis ei sõltu usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, peaks ühendus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 3 lõikele 2 kaotama ebavõrdsuse ning edendama meeste ja naiste võrdõiguslikkust, eelkõige seetõttu, et naised kannatavad tihti mitmekordse diskrimineerimise all. (13)  Käesolevas direktiivis võetakse arvesse ka mitmekordset diskrimineerimist. Kuna diskrimineerimine võib toimuda kahel või enamal põhjusel, mis on nimetatud EÜ asutamislepingu artiklites 12 ja 13, ja rakendades võrdse kohtlemise põhimõtet, peaks ühendus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 13 kaotama ebavõrdsuse seoses soo, rassi või etnilise päritolu, puude, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste või vanuse või nende kombinatsiooniga, ning edendama võrdõiguslikkust, olenemata sellest, milline eelnimetatud teguritega seotud eriomaduste kombinatsioon isikul olla võib. Mitmekordse diskrimineerimise olukordade lahendamiseks peaksid olema kättesaadavad tõhusad õiguslikud menetlused. Eeskätt riiklike õiguslike menetlustega tuleks tagada, et kaebuse esitaja saaks hõlmata kõik mitmekordse diskrimineerimise kaebuse aspektid ühe menetlusega. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 a (uus) (14 a)  Erinevat kohtlemist vanuse ja puude alusel võib lubada, kui erinevused on objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud õigustatud eesmärgiga ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Kõnealused erinevused kohtlemises võivad hõlmata näiteks vanuselisi eritingimusi juurdepääsul mõnedele sellistele kaupadele või teenustele nagu alkohoolsed joogid, relvad või juhiload. Nooremate või vanemate isikute või puudega isikute majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse integratsiooni edendamist võib samuti pidada õiguspäraseks eesmärgiks. Seepärast loetakse meetmeid, millega luuakse teatud vanuserühmadele või puudega isikutele teistest soodsamad tingimused – näiteks ühistranspordi, muuseumide või spordiasutuste kasutamine või külastamine soodushinnaga või tasuta –, mittediskrimineerimise põhimõttega kooskõlas olevaks. Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 (15)  Kindlustus-, pangandus- ja teiste finantsteenuste pakkumisel kasutatakse puude ja vanusega seonduvaid kindlustusmatemaatilisi ja riskitegurid. Kui tegurid on riski hindamisel keskse tähtsusega, ei tuleks nende kasutamist käsitleda diskrimineerimisena. (15)  Kindlustus-, pangandus- ja teiste finantsteenuste pakkumisel kasutatakse puude ja vanusega seonduvaid kindlustusmatemaatilisi ja riskitegureid. Nende kasutamist ei tuleks käsitleda diskrimineerimisena, kui need on riski hindamisel määrava tähtsusega ja kui teenusepakkuja suudab tõendada märkimisväärselt suuremaid riske, kasutades kindlustusmatemaatilisi põhimõtteid, statistilisi või meditsiinilisi andmeid. Need andmed peaksid olema täpsed, aja- ja asjakohased ning kättesaadavad taotluse alusel. Kindlustusmatemaatilised ja riskitegurid peaksid kajastama positiivseid muutusi oodatavas elueas ja aktiivse vananemise osas, samuti puudega inimeste suurenenud liikuvust ja juurdepääsuvõimalusi. Meditsiinilisteks andmeteks loetakse objektiivseid ja kontrollitud meditsiinilisi fakte ja vaieldamatuid meditsiinilisi teadmisi, mis vastavad meditsiiniliste andmete kogumise standarditele. Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 a (uus) (15 a)  Liikmesriikides tuleb lepingute sõlmimisel riigi nimel või piirkondlike või kohalike omavalitsuste või muude avalik-õiguslike isikute nimel järgida asutamislepingu põhimõtteid, eelkõige kaupade vaba liikumise põhimõtet, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtet ning nendest tulenevaid põhimõtteid, nagu võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, vastastikuse tunnustamise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõte. Ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise õigusnõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta1, nii et liikmesriikides tuleb lepingute sõlmimisel riigi nimel või piirkondlike või kohalike omavalitsuste või avalik-õiguslike isikute nimel järgida EÜ asutamislepingu põhimõtteid, eelkõige võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata soost, rassist või etnilisest päritolust, puudest, seksuaalsest sättumusest, usutunnistusest või veendumustest või vanusest, ning mittediskrimineerimise põhimõtet. Teatavat maksumust ületavate riigihankelepingute puhuks on siiski koostatud lepingute sõlmimise siseriiklikku korda kooskõlastavad ühenduse sätted, et tagada hanketellimuse avatus konkurentsile. Liikmesriigid peaksid tõlgendama neid kooskõlastavaid sätteid vastavalt võrdse kohtlemise põhimõttele sõltumata soost, rassist või etnilisest päritolust, puudest, seksuaalsest sättumusest, usutunnistusest või veendumustest või vanusest ning vastavalt asutamislepingu teistele sätetele. _____________ 1 ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16 (16)  Kõikidel isikutel on vabadus lepinguid sõlmida, sealhulgas vabadus valida lepingupartnerit. Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada nende isikute poolt ette võetud majanduslike tehingute suhtes, kelle jaoks need tehingud ei kujuta endast nende kutse- või äritegevust. (16)  Kõikidel isikutel on vabadus lepinguid sõlmida, sealhulgas vabadus valida lepingupartnerit. Kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumise kontekstis on tähtis kaitsta era- ja perekonnaelu ning nendega seotud toiminguid. Seetõttu ei reguleerita käesoleva direktiiviga isiklikes huvides tegutsevate eraisikute vahelisi tehinguid, kui need ei kujuta endast lepingupoolte kutse- või äritegevust. Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 (17)  Diskrimineerimise keelamisel on oluline austada teisi põhiõigusi ja -vabadusi, sealhulgas kaitsta era- ja perekonnaelu ja nendega seotud toiminguid, usuvabadust ning ühinemisvabadust. Käesolev direktiiv ei piira siseriiklikke õigusnorme perekonnaseisu, sealhulgas reproduktiivtervisega seonduvate õiguste kohta. Samuti ei piira direktiiv riigi, riigiasutuste ja –ametite ega hariduse ilmalikku iseloomu. (17)  Diskrimineerimise keelamisel on oluline austada teisi põhiõigusi ja -vabadusi, sealhulgas usuvabadust, ühinemisvabadust, sõnavabadust ja ajakirjandusvabadust. Käesolev direktiiv ei piira riigi, riigiasutuste ja -ametite ega hariduse ilmalikku iseloomu. Käesolev direktiiv ei muuda pädevuste jaotust Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel, sealhulgas abielu- ja perekonnaõiguse ning tervishoiuõiguse valdkonnas. Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18 (18)  Liikmesriigid vastutavad hariduse korralduse ja sisu eest. Komisjoni teatises "Oskused 21. sajandiks: Euroopa koolidealase koostöö kava" pannakse rõhku vajadusele pöörata erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras lastele ja haridusalaste erivajadustega inimestele. Eelkõige võib riiklike õigusaktidega ette näha erinevusi juurdepääsul usutunnistusel või veendumustel põhinevatele haridusasutustele. Liikmesriigid võivad lubada või keelata koolis ususümbolite kandmise. (18)  Liikmesriigid vastutavad hariduse korralduse ja sisu eest. Nad peaksid tagama tõhusa kaitse diskrimineerimise vastu usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Komisjoni teatises "Oskused 21. sajandiks: Euroopa koolidealase koostöö kava" pannakse rõhku vajadusele pöörata erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras lastele ja haridusalaste erivajadustega inimestele. Liikmesriigid võivad ainult objektiivsete põhjenduste alusel lubada erinevusi juurdepääsul usutunnistusel või veendumustel põhinevatele haridusasutustele, kui sellega nõutakse isikutelt tegutsemist heas usus ja lojaalselt organisatsiooni kõlbelisele loomulaadile, eeldusel, et see ei õigusta diskrimineerimist mitte mingil muul alusel ning muud haridusasutused on geograafiliselt juurdepääsetavad ja moodustavad mõistliku alternatiivi, et hoida ära kaudset diskrimineerimist. Liikmesriigid tagavad, et see ei tooks kaasa ilmajätmist õigusest haridusele. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 (19)  Euroopa Liit on Amsterdami lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonis nr 11 (kirikute ja mitteusuliste organisatsioonide staatuse kohta) selgelt tunnistanud, et ta austab liikmesriikide kirikute ja usuühenduste või -koguduste siseriikliku õigusega kehtestatud staatust ega kahjusta seda ning austab samaväärselt ka filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide staatust. Meetmed, mis võimaldavad puudega inimestele tõhusat mittediskrimineerivat juurdepääsu käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkondadele, täidavad olulist rolli täieliku võrdsuse tagamisel tegelikkuses. Lisaks võivad mõnedel juhtudel erivajadustega arvestamise tagamiseks osutuda vajalikuks mõistlike abinõude üksikmeetmed. Kummalgi juhul ei ole vaja meetmeid, mis osutuksid ebaproportsionaalselt suureks koormaks. Selle hindamisel, kas koorem osutub ebaproportsionaalselt suureks, tuleks arvesse võtta mitmeid faktoreid, sealhulgas organisatsiooni suurust, ressursse ja iseloomu. Mõistlike abinõude ja ebaproportsionaalselt suure koorma põhimõte on kehtestatud direktiivis 2000/78/EÜ ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis. (19)  Euroopa Liit on Amsterdami lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonis nr 11 (kirikute ja mitteusuliste organisatsioonide staatuse kohta) selgelt tunnistanud, et ta austab liikmesriikide kirikute ja usuühenduste või -koguduste siseriikliku õigusega kehtestatud staatust ega kahjusta seda ning austab samaväärselt ka filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide staatust. Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 a (uus) (19 a)  Meetmed, mis võimaldavad puudega inimestele tõhusat mittediskrimineerivat juurdepääsu käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkondadele, täidavad olulist rolli täieliku võrdsuse tagamisel tegelikkuses. Lisaks võivad mõnedel juhtudel erivajadustega arvestamise tagamiseks osutuda vajalikuks mõistlike abinõude üksikmeetmed. Mitte mingil juhul ei ole vaja meetmeid, mis osutuksid ebaproportsionaalselt suureks koormaks. Selle hindamisel, kas koorem osutub ebaproportsionaalselt suureks, tuleks arvesse võtta, kas kõnealune meede on teostamatu ja ohtlik ning kas seda ei saaks teha teostatavaks ja ohutuks eeskirjade, põhimõtete või tavade mõistliku muudatusega või arhitektuuriliste, side- või transporditõkete kõrvaldamisega või täiendava abi või teenuste osutamisega. Mõistlike abinõude võtmine ei nõua tingimata märkimisväärseid struktuurilisi muudatusi ehitistes, mille struktuur on nende ajaloolise, kultuurilise või arhitektuurilise väärtuse tõttu erilise riikliku kaitse all. Mõistlike abinõude ja ebaproportsionaalselt suure koorma põhimõtted on kehtestatud direktiivis 2000/78/EÜ ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 (21)  Diskrimineerimise keelamine ei tohiks piirata selliste meetmete säilitamist või vastuvõtmist liikmesriikide poolt, mille eesmärk on ära hoida või heastada halvemusi, mille all teatava usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega isikute rühm on kannatanud. Nende meetmetega võib lubada teatava usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega isikute organisatsioone, mille peaeesmärk on arvestamine kõnealuste isikute erivajadustega. (21)  Diskrimineerimise keelamine ei tohiks piirata selliste meetmete säilitamist või vastuvõtmist liikmesriikide poolt, mille eesmärk on ära hoida või heastada halvemusi, mille all teatava usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega või kõnealuste konkreetsete teguritega seotud eriomaduste kombinatsiooniga isikud ja nendega seostatud isikud on kannatanud. Sellise keelustamisega võivad kaasneda meetmed, mis on kavandatud selleks, et edendada võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi, mille puhul võetakse arvesse soolist mõõdet, ning positiivsed meetmed, mille eesmärk on täita nende isikute või isikute kategooriate erivajadusi, kes eriomaduste tõttu vajavad struktuure, teenuseid ja abi, mida teised inimesed ei vaja. Nende meetmetega kaasneb teatava usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega isikute sõltumatute organisatsioonide loomine, mille peaeesmärk on arvestamine kõnealuste isikute erivajadustega. Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 25 (25)  Võrdse kohtlemise põhimõtte tõhus rakendamine nõuab kannatanutele piisava õiguskaitse tagamist ohvristamise vastu. (25)  Võrdse kohtlemise põhimõtte tõhus rakendamine nõuab kannatanutele piisava õiguskaitse tagamist ohvristamise vastu. Üksikisiku õiguste tõhusa kaitsega peab kaasnema mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste aktiivne edendamine. Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 26 (26)  Resolutsioonis Euroopa aasta "Võrdsed võimalused kõigile" (2007) järelmeetmete kohta kutsus nõukogu üles kaasama täielikult kodanikuühiskonna, sealhulgas diskrimineerimisohus olevaid inimesi esindavad organisatsioonid, sotsiaalpartnerid ja sidusrühmad diskrimineerimise vältimisele ning võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamisele suunatud programmide koostamisse nii Euroopa kui ka siseriiklikul tasandil. (26)  Resolutsioonis Euroopa aasta "Võrdsed võimalused kõigile" (2007) järelmeetmete kohta kutsus nõukogu üles kaasama täielikult kodanikuühiskonna, sealhulgas diskrimineerimisohus olevaid inimesi esindavad organisatsioonid, sotsiaalpartnerid ja sidusrühmad diskrimineerimise vältimisele ning võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamisele suunatud programmide koostamisse nii Euroopa kui ka siseriiklikul tasandil. Selleks peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama, et käesoleva direktiivi ja kõnesolevas valdkonnas juba kehtivate õigusaktide sätted tehakse teavitus- ja pressikampaaniate abil, mille eesmärk on ka stereotüüpide kummutamine, üldsusele ja asjaomastele isikutele sobival, asjakohasel ja kättesaadaval viisil (viipekeel või vaegnägijatele mõeldud veebisaidid) teatavaks. Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 31 a (uus) (31 a)  Kohtud ja vahekohtud peaksid diskrimineerimise aluste tõlgendamisel võtma arvesse rahvusvahelisi ja Euroopa inimõiguste alaseid dokumente, sealhulgas nende järelevalveorganite, näiteks Euroopa Inimõiguste Kohtu soovitusi ja kohtuasjade lahendeid. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 Käesoleva direktiiviga kehtestatakse raamistik, et võidelda diskrimineerimisega usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine väljaspool tööhõive ja kutsetegevuse valdkonda. 1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse raamistik, et võidelda diskrimineerimisega, sealhulgas mitmekordse diskrimineerimisega usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine väljaspool tööhõive ja kutsetegevuse valdkonda. 2.  Mitmekordse diskrimineerimisega on tegemist juhul, kui diskrimineerimine toimub: a) usutunnistuste või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse ükskõik missuguse kombinatsiooni alusel; b) ühel või enamal alusel, mis on sätestatud lõikes 1, samuti ühel või enamal järgmisel alusel: i) sugu (juhul, kui kaebuse teema jääb direktiivi 2004/113/EÜ ja käesoleva direktiivi sisulisse reguleerimisalasse); ii) rassiline või etniline päritolu (juhul, kui kaebuse teema jääb direktiivi 2000/43/EÜ ja käesoleva direktiivi sisulisse reguleerimisalasse); iii) rahvus (juhul kui kaebuse teema jääb EÜ asutamislepingu artikli 12 reguleerimisalasse). 3.  Käesolevas direktiivis tõlgendatakse mitmekordset diskrimineerimist ja diskrimineerimist mitmel alusel vastavalt sellele. Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 2 2.  Lõikes 1 kasutatakse järgmisi mõisteid: 2.  Lõikes 1 kasutatakse järgmisi mõisteid: a) "otsene diskrimineerimine" – kui ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras; a) "otsene diskrimineerimine" – kui ühel või enamal artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest või inimesi, kes on või keda arvatakse olevat niisuguse inimesega seotud, halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras; b) "kaudne diskrimineerimine" – kui neutraalsena näiv säte, kriteerium või tava seab isikud kindla(te) usutunnistuse või veendumuste, kindla puude, kindla vanuse või kindla seksuaalse sättumuse tõttu teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ja selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. b) "kaudne diskrimineerimine" – kui neutraalsena näiv säte, kriteerium või tava seab kindla(te) usutunnistuse või veendumuste, kindla puude, kindla vanuse või kindla seksuaalse sättumuse tõttu isikud või niisuguste isikutega seotud või oletatavalt seotud isikud teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ja selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 3 3.  Ahistamist peetakse üheks diskrimineerimise vormiks lõike 1 tähenduses, kui mõne artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud soovimatu käitumise eemärk või selle tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine. 3.   Piiramata sõnavabaduse kohaldamist, peetakse ahistamist üheks diskrimineerimise vormiks lõike 1 tähenduses, kui mõne artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud soovimatu käitumise eemärk või selle tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine. Selles kontekstis võib ahistamise mõiste määratleda vastavalt liikmesriikide siseriiklikule õigusele ja tavale. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 4 4.  Korraldust diskrimineerida isikuid ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel peetakse diskrimineerimiseks lõike 1 tähenduses. 4.  Hierarhiliselt suhtel põhinevat korraldust või palvet diskrimineerida isikuid ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel peetakse diskrimineerimiseks lõike 1 tähenduses. Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 4 a (uus) 4 a.  Diskrimineerimist, mis põhineb oletustel isiku usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse kohta või isikute seostamisel teatava usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega, loetakse diskrimineerimiseks lõike 1 tähenduses. Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 5 5.  Mõistlike abinõude võtmatajätmist käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud konkreetsel, puudega inimestega seotud juhtumil peetakse diskrimineerimiseks lõike 1 tähenduses. 5.  Mõistlike abinõude võtmatajätmist käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud konkreetsel, puudega inimestega või puudega inimestega seotud isikutega seotud juhtumil, kui abinõusid on vaja võimaldamaks nendel isikutel osutada puudega inimesele isiklikku abi, peetakse diskrimineerimiseks lõike 1 tähenduses. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 6 6.  Olenemata lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega põhjendatud õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Eelkõige ei välistata käesolevas direktiivis konkreetse vanuse kindlaks määramist juurdepääsuks sotsiaalhüvitistele, haridusele ja teatud toodetele või teenustele. 6.  Käesoleva direktiiviga ei välistata erinevat kohtlemist vanuse põhjal, kui erinev kohtlemine on objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud õigustatud eesmärgiga ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased, proportsionaalsed, vajalikud ja tõhusad. Muudatusettepanekud 87 ja 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 7 7.  Olenemata lõikest 2 võivad liikmesriigid seoses finantsteenuste pakkumisega lubada proportsionaalseid erinevusi kohtlemisel juhul, kui kõnealuse toote puhul on vanuse või puude kasutamine riski hindamisel määravaks teguriks asjakohaste ja täpsete kindlustusmatemaatiliste või statistiliste andmete alusel. 7.  Olenemata lõikest 2 ei loeta käesoleva direktiivi kohaldamisel diskrimineerimiseks proportsionaalseid erinevusi kohtlemisel seoses finantsteenuste pakkumisega juhul, kui kõnealuse toote puhul on vanuse või puude kasutamine riski hindamisel määravaks teguriks asjakohaste kindlustusmatemaatiliste põhimõtete, täpsete statistiliste andmete või meditsiiniliste teadmiste alusel. Kõnealused andmed peaksid olema täpsed, hiljutised ja asjakohased ning need tuleks teha taotluse alusel kergesti kättesaadavaks. Kindlustusmatemaatilised ja riskitegurid peaksid kajastama positiivseid muutusi oodatavas elueas ja aktiivse vananemise valdkonnas, samuti puudega inimeste suurenenud liikuvust ja juurdepääsuvõimalusi. Teenusepakkuja peab suutma objektiivselt tõendada märkimisväärselt suuremaid riske ja tagama, et erinev kohtlemine on objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud õigustatud eesmärgiga ning et selle eesmärgi saavutamise vahendid on proportsionaalsed, vajalikud ja tõhusad. Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 8 8.  Käesolev direktiiv ei piira siseriiklikus õiguses sätestatud üldmeetmeid, mis demokraatlikus ühiskonnas on vajalikud avaliku julgeoleku ja korra tagamiseks, kuritegude ennetamiseks, tervise ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. 8.  Käesolev direktiiv ei piira siseriiklikus õiguses sätestatud üldmeetmeid, mis demokraatlikus ühiskonnas on vajalikud ja proportsionaalsed avaliku julgeoleku ja korra tagamiseks, kuritegude ennetamiseks, tervise ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 8 a (uus) 8 a.  Käesolevas direktiivis tunnustatakse, et eraelu puutumatuse õigus on vahend võitluseks käesolevas artiklis osutatud diskrimineerimisega. Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 – esimene lõik - punkt d d) avalikkusele pakutavate kaupade ja teiste teenuste, sealhulgas eluaseme, kättesaadavus. d) avalikkusele pakutavate kaupade ja teiste teenuste, sealhulgas eluaseme ja transpordi, kättesaadavus; Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 – esimene lõik - punkt d a (uus) d a) liikmesus ja osalemine ühendustes, samuti selliste organisatsioonide teenuste kasutamine. Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 – teine lõik Punkti d) kohaldatakse üksikisikute suhtes vaid siis, kui nad tegelevad oma kutse- või äritegevusega. Punkt d ei puuduta niisuguste eraisikute vahelisi tehinguid, kelle jaoks need tehingud ei kujuta endast äri- või kutsetegevust. Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 2.  Käesolev direktiiv ei piira siseriiklikke õigusnorme perekonnaseisu ning reproduktiivtervisega seonduvate õiguste kohta. 2.  Käesolev direktiiv ei muuda pädevuste jaotust Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel. Muudatusettepanekud89 ja 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 3 3.  Käesolev direktiiv ei piira liikmesriigi vastutust hariduse sisu, õppetöö ja haridussüsteemi korralduse, sealhulgas eripedagoogika pakkumise eest. Liikmesriik võib ette näha erineva kohtlemise juurdepääsul usutunnistusel või veendumustel põhinevatele haridusasutustele. 3.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata hariduse sisu, õppetöö ja riigi haridussüsteemi korralduse suhtes, kuid liikmesriigid tagavad puudega isikute õiguse haridusele diskrimineerimata ja võrdsete võimaluste alusel. Liikmesriigid tagavad samuti, et asjakohase hariduse või koolituse tüübi määratlemisel austatakse puudega isiku arvamusi. Liikmesriik võib lubada erinevusi juurdepääsul usutunnistusel või veendumustel põhinevatele haridusasutustele, et säilitada vastavate asutuste eriline olemus ja kõlbeline loomulaad ning haridussüsteemi mitmekülgsus, eeldusel, et see ei ole vastuolus õigusega saada haridust ning ei õigusta diskrimineerimist mõnel muul alusel. Liikmesriigid tagavad, et see ei tooks kaasa ilmajätmist õigusest haridusele. Muudatusettepanekud 95 ja 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 4 4.  Käesolev direktiiv ei piira selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, millega tagatakse riigi, riigiasutuste ja -ametite ning hariduse ilmalik iseloom ja mis käsitlevad kirikute ja teiste usutunnistusel või veendumustel põhinevate organisatsioonide seisundit ja tegevust. Samuti ei piira direktiiv meeste ja naiste võrdõiguslikkust edendavate siseriiklike õigusaktide kohaldamist. 4.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata sellise siseriikliku õiguse suhtes, millega tagatakse riigi, riigiasutuste ja -ametite ning hariduse ilmalik iseloom ja mis käsitleb kirikute ja teiste usutunnistusel ja veendumustel põhinevate organisatsioonide seisundit, tegevust ja õiguslikku raamistikku, kui see ei kuulu ELi pädevusse. Kui kirikute või muude usutunnistusel või veendumustel põhinevate organisatsioonide tegevus on ELi pädevuses, kohaldatakse selle suhtes liidu diskrimineerimisvastaseid sätteid. Samuti ei piira direktiiv meessoost ja naissoost isikute võrdõiguslikkust tagavate siseriiklike õigusaktide kohaldamist. Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 5 5.  Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu erinev kohtlemine kodakondsuse alusel ning see ei piira nende sätete ja tingimuste kohaldamist, mis on seotud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute sissesõiduga liikmesriikide territooriumile ning seal viibimisega, samuti kõnealuste kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute kohtlemist vastavalt nende õiguslikule seisundile. 5.  Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu erinev kohtlemine kodakondsuse alusel ning see ei piira nende sätete ja tingimuste kohaldamist, mis on seotud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute sissesõiduga liikmesriikide territooriumile ning seal viibimisega, samuti kõnealuste kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute kohtlemist vastavalt nende õiguslikule seisundile. Diskrimineerimist usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, mida esitatakse kui rahvuslikul alusel kohtlemise erinevusena, käsitatakse diskrimineerimisena artikli 1 tähenduses. Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 5 a (uus) 5 a.  Reklaami- ja meediavaldkonnad jäetakse direktiivi reguleerimisalast välja. Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 - sissejuhatav osa 1.  Et tagada puudega inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, võetakse: 1.  Et tagada puudega inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, kusjuures puuet mõistetakse vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni määratlusele, hõlmates ka krooniliste haigustega inimesi, Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a a) meetmed, mis on vajalikud selleks, et võimaldada puudega inimestele tõhus mittediskrimineeriv juurdepääs sotsiaalkaitsele, sotsiaaltoetustele, tervishoiule ja haridusele ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme ja transpordi, kättesaadavus ja pakkumine, mis tagatakse juba eelnevalt võetud meetmetega, sealhulgas vajalike muudatuste või parandustega. Sellised meetmed ei tohiks osutuda ebaproportsionaalselt suureks koormaks ega nõuda kõnealus(t)e sotsiaalkaitse, sotsiaaltoetuste, tervishoiu, hariduse ning kaupade ja teenuste põhjalikku muutmist ega nõuda neile alternatiivide pakkumist; a) võetakse meetmed, mis on vajalikud selleks, et võimaldada puudega inimestele tõhus mittediskrimineeriv juurdepääs sotsiaalkaitsele, sotsiaaltoetustele, tervishoiule ja haridusele ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme, telekommunikatsiooni, elektronside, teabe, sealhulgas kättesaadavas vormis, finantsteenuste, kultuuri ja meelelahutuse, avalike hoonete, transpordiliikide ja teiste ühiskondlike kohtade ja rajatiste, kättesaadavus ja pakkumine, mis tagatakse juba eelnevalt võetud meetmetega, sealhulgas vajalike muudatuste või parandustega. Kui mittediskrimineerivat juurdepääsu ei tagata tavade, põhimõtete või menetluse tõttu, võetakse meetmeid, et see enam nii ei oleks. Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b b) olenemata kohustusest tagada tõhus mittediskrimineeriv juurdepääs, vajadusel mõistlikud abinõud, välja arvatud juhul kui see osutub ebaproportsionaalselt suureks koormaks. b) käesolevas lõikes kasutatav termin "tõhus mittediskrimineeriv juurdepääs" hõlmab takistuste ja tõkete kindlaksmääramist ja kõrvaldamist ning uute takistuste ja tõkete ennetamist, mis pärsivad puudega isikute juurdepääsu üldsusele kättesaadavatele kaupadele, teenustele ja rajatistele, olenemata takistuse, tõkke või puude laadist. Käesoleva direktiivi sätetest lähtudes ja olenemata takistuste või tõkete kõrvaldamiseks valitud meetmetest tagatakse tõhus mittediskrimineeriv juurdepääs puudega inimeste jaoks võimaluse korral puueteta inimestega samadel tingimustel ning soodustatakse puudega inimeste abivahendite kasutamist, sealhulgas liikuvuse ja juurdepääsu abivahendid, näiteks tunnustatud juhtkoerad ja abikoerad, kui see on vajalik. Kui mõistlikke abinõusid ei saa võtta kõikidest jõupingutustest hoolimata tõhusa mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamiseks samadel tingimustel ja vastavalt käesoleva direktiivi sätetele, pakutakse juurdepääsule mõistlik alternatiiv. Käesolevas sättes tähendavad "mõistlikud abinõud" alternatiivseid meetmeid, mida konkreetsel juhul on vaja selleks, et võimaldada puudega inimesel teistega võrdsetel alustel pääseda juurde käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 määratletud reguleerimisalasse kuuluvatele õigustele ja/või neid kasutada. Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 2.  Et hinnata, kas lõike 1 täitmiseks vajalikud meetmed osutuksid ebaproportsionaalselt suureks koormaks, võetakse arvesse eelkõige organisatsiooni suurust ja ressursse, tema iseloomu, prognoositavaid kulusid, kaupade ja teenuste elutsüklit ning puudega inimeste paremast juurdepääsust tuleneda võivat kasu. Kui asjaomase liikmesriigi võrdse kohtlemise poliitika raames kohaldatavad meetmed on piisavalt heastavad, ei ole koormus ebaproportsionaalselt suur. 2.   Tõhusa mittediskrimineeriva juurdepääsu saamise meetmed ei tohiks osutuda ebaproportsionaalselt suureks koormuseks ega nõuda põhimõttelisi muudatusi. Et hinnata, kas kõnealune meede põhjustaks ebaproportsionaalselt suurt koormat, tuleks arvesse võtta, kas kõnealune meede on teostamatu või ohtlik ning kas seda ei saaks teha teostatavaks ja ohutuks eeskirjade, põhimõtete või tavade mõistliku muudatusega või arhitektuuriliste, side- või transporditõkete kõrvaldamisega või täiendava abi või teenuste osutamisega. Muudatus on põhjalik, kui see muudab kaupu ja teenuseid või eriala, ameti või äri olemust niivõrd, et kauba- või teenusepakkuja osutab tegelikult hoopis erinevat liiki kaupu või teenuseid. Mõistlike abinõude võtmine ei nõua tingimata märkimisväärseid struktuurilisi muudatusi ehitistes, mille struktuur on nende ajaloolise, kultuurilise või arhitektuurilise väärtuse tõttu erilise riikliku kaitse all. Kui asjaomases liikmesriigis kohaldatavad meetmed on piisavalt heastavad, ei peeta koormust ebaproportsionaalselt suureks. Mõistlike abinõude ja ebaproportsionaalselt suure koorma põhimõtet tuleks tõlgendada direktiivist 2000/78/EÜ ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist lähtudes. Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 3 3.  Käesolev direktiiv ei piira erikaupade ja -teenuste kättesaadavust reguleerivate ühenduse või liikmesriigi õigusaktide kohaldamist. 3.  Käesolev direktiiv ei piira erikaupade ja -teenuste kättesaadavust reguleerivate ühenduse või liikmesriigi õigusaktide kohaldamist. ELi institutsioonid ja liikmesriigid võtavad võimalusel meetmeid, et julgustada kaupade ja teenuste, eelkõige tööstuskaupade pakkujaid välja töötama juurdepääsetavaid lahendusi, näiteks riigihankeid kasutades. Juurdepääsetavad tooted ja teenused on välja töötatud nii, et neid võivad kasutada kõik kasutajad. Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 Silmas pidades täieliku võrdõiguslikkuse tegelikku tagamist, ei takista võrdse kohtlemise põhimõte ühtki liikmesriiki säilitamast või kehtestamast meetmeid, et ära hoida või heastada usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega seotud halvemusi. Silmas pidades täieliku võrdõiguslikkuse tegelikku tagamist, ei takista võrdse kohtlemise põhimõte ühtki liikmesriiki säilitamast või kehtestamast meetmeid või lubamast neid meetmeid võtta avalikul, era- ja vabatahtlikul sektoril, et ära hoida või heastada usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega seotud halvemusi. Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 1 1.  Liikmesriigid tagavad, et igaühel, kes leiab, et teda on võrdse kohtlemise põhimõtte eiramise tõttu koheldud õigusvastaselt, oleks võimalik kasutada käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks ettenähtud haldus- või kohtumenetlust, kaasa arvatud lepitusmenetlust, isegi juhul, kui see suhe, millega väidetav diskrimineerimine kaasnes, on lõppenud. 1.  Liikmesriigid tagavad, et igaühel, kes leiab, et teda on võrdse kohtlemise põhimõtte eiramise tõttu koheldud õigusvastaselt, oleks tõepoolest võimalik kasutada käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks ettenähtud haldus- või kohtumenetlust, kaasa arvatud lepitusmenetlust, isegi juhul, kui see suhe, millega väidetav diskrimineerimine kaasnes, on lõppenud. Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 3 a (uus) 3 a.  Liikmesriigid võtavad oma siseriiklikes õigussüsteemides meetmed, mis on vajalikud kannatanule käesoleva direktiivi tähenduses aset leidnud diskrimineerimise tulemusel tekitatud kahju tegelikuks ja tõhusaks hüvitamiseks või, kui liikmesriigid nii määravad, heastamiseks viisil, mis on hoiatav ja kantud kahjuga proportsionaalne. Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 2.  Lõige 1 ei takista liikmesriikidel kehtestamast hagejale soodsamaid tõendamisreegleid. 2.  Lõige 1 ei takista liikmesriikidel kehtestamast hagejale soodsamaid reegleid. Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 a (uus) Artikkel 9a Võrdsuse edendamine Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate valdkondade õigus- ja haldusnormide, poliitikate ja tegevuste väljatöötamisel ning rakendamisel edendavad liikmesriigid aktiivselt inimestevahelist võrdõiguslikkust, olenemata usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi alusel vastu võetud sätted ja juba kehtivad asjakohased sätted tehakse liikmesriikide territooriumil asjaomastele isikutele sobival viisil teatavaks. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi alusel vastu võetud sätted ja juba kehtivad asjakohased sätted tehakse liikmesriikide territooriumil asjaomastele isikutele teatavaks sobival viisil, sealhulgas Interneti teel. Võrdse kohtlemise põhimõtte edendamise nimel korraldavad liikmesriigid sihtotstarbelisi teabe- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniaid ning koolituskursuseid. Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 Et toetada võrdse kohtlemise põhimõtte järgmist, toetavad liikmesriigid dialoogi asjakohaste huvirühmadega, eelkõige valitsusväliste organisatsioonidega, kellel on kooskõlas siseriikliku õiguse või tavaga õigustatud huvi aidata võidelda käesolevas direktiivis esitatud alustel ja selles hõlmatud valdkondades aset leidva diskrimineerimisega. Et toetada võrdse kohtlemise põhimõtte järgmist, toetavad liikmesriigid dialoogi asjakohaste huvirühmadega, eelkõige valitsusväliste organisatsioonidega, ja kõnealune konsulteerimine sisaldab ka direktiivi rakendamise jälgimist. Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 1.  Liikmesriigid määravad asutuse või asutused, kelle ülesanne on edendada kõikide isikute võrdset, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest tingitud diskrimineerimiseta kohtlemist. Need asutused võivad moodustada osa asutustest, kelle ülesanne on riiklikul tasandil tegelda inimõiguste kaitsega või üksikisiku õiguste, sealhulgas teistest ühenduse õigusaktidest, näiteks direktiividest 2000/43/EÜ ja 2004/113/EÜ tulenevate õiguste kaitsega. 1.  Liikmesriigid määravad sõltumatult tegutseva ja piisavalt rahastatud asutuse või asutused, kelle ülesanne on edendada kõikide isikute võrdset, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest tingitud diskrimineerimiseta kohtlemist. Liikmesriigid tagavad, et asutus või asutused on pädevad käesoleva direktiiviga reguleeritud valdkondades ja direktiivi 2000/78/EÜ kohastes töö saamise ja kutsealale pääsemise valdkondades. Need asutused võivad moodustada osa asutustest, kelle ülesanne on riiklikul tasandil tegelda teistest ühenduse õigusaktidest, sealhulgas direktiividest 2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ ja 2004/113/EÜ tulenevate õiguste kaitsega. Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – esimene -1 taane (uus) – diskrimineerimisega seotud haldus- või õigusmenetluste lihtsustamine, kui ohver on erineva liikmesriigi elanik kui kostja, võttes ühendust vastava organisatsiooni või organisatsioonidega kostja liikmesriigis, Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – esimene -1 a taane (uus) – vajadusel kaebuse esitajale õigusabi tagamine kooskõlas nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiviga 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad1, _____________ 1 EÜT L 26, 31.1.2003, lk 41. Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – teine taane – diskrimineerimist käsitleva sõltumatute uuringute korraldamine ning – järelevalve ja diskrimineerimist, sealhulgas diskrimineerimisvastaste õigusaktide kohaldamist käsitlevate sõltumatute uuringute korraldamine ning Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – kolmas a taane (uus) – koostöö ja teabevahetus Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja muude vastavate ELi asutustega. Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 a (uus) 2 a.  Liikmesriigid annavad nendele asutustele piisavalt vahendeid, et võimaldada neil täita ülesandeid tõhusal ja ligipääsetaval viisil. Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – punkt a a) tunnistatakse kehtetuks kõik võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevad õigus- ja haldusnormid; a) tunnistatakse viivitamatult kehtetuks kõik võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevad õigus- ja haldusnormid; Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida rakendatakse vastavalt käesolevale direktiivile vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Sanktsiooniks võib olla kahju hüvitamine, kusjuures hüvitise ülemmäär ei tohi olla eelnevalt kindlaks määratud. Sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida rakendatakse vastavalt käesolevale direktiivile vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Sanktsiooniks võib olla kahju hüvitamine, kusjuures hüvitise ülemmäär ei tohi olla eelnevalt kindlaks määratud. Sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning tooma kaasa diskrimineeriva käitumise lõpetamise ja mõju kõrvaldamise. Muudatusettepanekud 59 ja 77 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 2 2.  Et arvesse võtta eritingimusi, võivad liikmesriigid vajadusel sätestada, et artiklis 4 sätestatud tõhusa juurdepääsu tagamise kohustust peab kohaldama … [hiljemalt] neli [aastat pärast vastuvõtmist]. 2.  Infrastruktuuridele, poliitikatele või menetlustele artikli 4 lõike 1 punkti a kohase tõhusa mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamise kohustuse täitmiseks võivad liikmesriigid vajadusel saada [ülevõtmise tähtajast alates] 10 aastat lisaaega kõnealuse kohustuse täitmiseks. Lisaaega kasutada sooviv liikmesriikteatab sellest komisjonile hiljemalt lõikes 1 sätestatud tähtajaks, esitades ühtlasi põhjused. Lisaaega kasutada soovivad liikmesriigidesitavad komisjonile artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud nõuete järkjärgulise täitmise kava, sealhulgas eesmärgid, vahendid ja tähtajad. Lisaaja kasutamise valinud liikmesriik esitab komisjonile kaks korda aastas tõhusa mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamiseks võetud meetmete ja artikli 4 lõike 1 punkti a rakendamiseks tehtud edusammude kohta. Komisjon esitabkaks korda aastas aruande nõukogule. Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 1 1.  Liikmesriigid ja riiklikud võrdõiguslikkuse küsimusega tegelevad asutused edastavad hiljemalt … ja seejärel iga viie aasta tagant komisjonile kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule koostada aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. 1.  Liikmesriigid edastavad hiljemalt … ja seejärel iga viie aasta tagant komisjonile kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule koostada aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 1 a (uus) 1 a.  Hiljemalt ... aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist peab olema jõustunud ühenduse kõikehõlmav mittediskrimineerimisega seotud õiguslik raamistik ühe direktiivi kujul, millega konsolideeritakse ja seega asendatakse kõik EÜ asutamislepingu artikli 13 alusel kehtivad direktiivid, kaasa arvatud käesolev direktiiv. Uue direktiiviga sätestatakse võrdsel tasemel kaitse kõikide diskrimineerimise põhjuste eest. Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 2 2.  Komisjoni aruandes võetakse vajaduse korral arvesse sotsiaalpartnerite ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti seisukohti. Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõttele peab selles aruandes muu hulgas sisalduma hinnang, kuidas võetud meetmed on mõjunud naistele ja meestele. Vastavalt saadud andmetele võib see aruanne vajadusel sisaldada ettepanekuid käesolev direktiiv läbi vaadata ja ajakohastada. 2.  Komisjoni aruandes võetakse vajaduse korral arvesse sotsiaalpartnerite ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti seisukohti. Aruanne sisaldab ülevaadet hetkeseisust liikmesriikides seoses artikli 2 lõikega 7, mis käsitleb vanuse või puude kasutamist tegurina kindlustusmaksete ja hüvitiste arvutamisel. Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõttele peab selles aruandes muu hulgas sisalduma hinnang, kuidas võetud meetmed on mõjunud naistele ja meestele. Aruanne hõlmab ka teavet mitmekordse diskrimineerimise kohta, kusjuures ei tule hõlmata mitte ainult diskrimineerimist usutunnistuse või veendumuste, seksuaalse sättumuse, vanuse ja puude alusel, vaid ka diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu alusel. Vastavalt saadud andmetele võib see aruanne vajaduse korral sisaldada ettepanekuid käesolev direktiiv läbi vaadata ja ajakohastada.