Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0198(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0115/2009

Esitatud tekstid :

A6-0115/2009

Arutelud :

PV 21/04/2009 - 21
CRE 21/04/2009 - 21

Hääletused :

PV 22/04/2009 - 6.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0225

Vastuvõetud tekstid
PDF 167kWORD 197k
Kolmapäev, 22. aprill 2009 - Strasbourg
Puitu ja sellest saadud tooteid turule viivate ettevõtjate kohustused ***I
P6_TA(2009)0225A6-0115/2009
Resolutsioon
 Terviktekst
 Lisa

Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse puitu ja sellest saadud tooteid turule viivate ettevõtjate kohustused (KOM(2008)0644 – C6-0373/2008 – 2008/0198(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0644);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0373/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja arengukomisjoni ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi (A6-0115/2009),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.


Euroopa Parlamendi seisukoht,vastu võetud esimesel lugemisel 22. aprillil 2009. aastaleesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus(EÜ) nr .../2009,milles sätestatakse puitu ja sellest saadud tooteid turule viivate ettevõtjate kohustused
P6_TC1-COD(2008)0198

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,║

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3),

ning arvestades järgmist:

(1)  Metsad pakuvad paljusid keskkonnaalaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid hüvesid, sealhulgas puitu ja muid metsasaaduseid ning keskkonnateenuseid ja kohalike kogukondade elupaiku.

(2)  Metsakeskkond on väärtuslik pärand, mida peab kaitsma, hoidma ja võimaluse korral taastama, koos ülima eesmärgiga säilitada bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi funktsioonid, kaitsta kliimat ja tagada põlisrahvaste ning kohalike ja metsast sõltuvate kogukondade õigused.

(3)  Metsad on majanduslik ressurss, mille kultiveerimine loob jõukust ja töökohti. Metsa kultiveerimisel on ka positiivne mõju kliimale, kuna metsatooted võivad asendada suurema energiatarbimisega tooteid.

(4)  On väga oluline, eelkõige kliima seisukohast, et alltöövõtjad, kes tegutsevad ühenduse turul, turustaksid üksnes seaduslikult ülestöötatud puitu, kuna sellised tooted tagavad, et ei häirita metsa olulist funktsiooni süsinikdioksiidi neeldajana. Lisaks sellele aitab näiteks õiguspäraselt ülestöötatud puidu kasutamine ehitusmaterjalina puitmajades süsinikdioksiidi pikaajaliselt "lukustada".

(5)  Metsandus aitab suures osas kaasa arengumaade sotsiaalsele ja majanduslikule arengule ning on sellistes riikides paljude inimeste jaoks peamine sissetulekuallikas. Seepärast on oluline seda arengut ja sissetulekuallikat mitte piirata, vaid keskenduda sellele, kuidas kõnealustes riikides metsanduse säästvamat arengut edendada.

(6)  Kuna kogu maailmas kasvab nõudlus puidu ja sellest saadud toodete järele ning mitmes puitu tootvas riigis esinevad puidusektoris institutsionaalsed ja halduslikud puudused, laieneb ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse probleemi ulatus üha enam.

(7)  On ilmne, et surve looduslikele metsaressurssidele ning nõudlus puidu ja sellest saadud toodete järele on sageli liiga suur ja et ühendusel on vaja vähendada oma mõju metsa ökosüsteemidele, sõltumata sellest, kus mõju esineb.

(8)  Ebaseaduslik metsaraie, mis on seotud institutsiooniliste ja valitsemisalaste puudujääkidega märkimisväärse arvu puitu tootvate riikide metsasektoris, on suure rahvusvahelise tähtsusega ulatuslik probleem. Ebaseaduslik metsaraie ohustab oluliselt metsi, aidates kaasa metsade hävimisele ja metsade seisundi halvenemisele (mis põhjustab ligikaudu 20 % süsinikdioksiidi heitest), aitab pinnase erosiooni suurenemise, äärmuslike ilmastikutingimuste süvenemise ning üleujutuste abil kaasa kõrbestumis- ja steppide moodustumise protsessile, ohustab bioloogilist mitmekesisust, toob kahju põlisrahvaste elupaikadele ning kahjustab säästvat metsamajandamist ja -arendust. Kõnealusel probleemil on ka sotsiaalne, poliitiline ja majanduslik mõju, mis kahjustab tihti hea valitsemistava eesmärkide suunas tehtavaid edusamme ning ohustab kohalikke metsast sõltuvaid kogukondi ning põlisrahvaste õigusi.

(9)  Käesoleva määruse eesmärk on peatada ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellisest puidust valmistatud toodetega kauplemine ELis ning aidata peatada metsade hävimine ja metsade seisundi halvenemine ning vähendada sellega seotud süsinikdioksiidi heitkoguseid ja bioloogilise mitmekesisuse kadu kogu maailmas, edendades samal ajal jätkusuutlikku majanduskasvu ja inimarengut ning põlisrahvaste ja kohalike rahvaste austamist. Käesolev määrus peaks aitama täita nimetatud kohustusi, muu hulgas neid, mis sisalduvad: 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis (CBD); 1973. aasta ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonis (CITES); 1983., 1994. ja 2006. aasta rahvusvahelistes troopilise puidu lepingutes (ITTA); ÜRO 2002. aasta kliimamuutuste raamkonventsioonis; ÜRO 1994. aasta konventsioonis, mis käsitleb kõrbestumise vastu võitlemist; 1992. aasta Rio keskkonna- ja arengudeklaratsioonis; 4. septembril 2002. aastal toimunud ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel vastu võetud Johannesburgi deklaratsioonis ja tegevuskavas; ÜRO valitsustevahelise metsanõupidamise tegevusettepanekutes, mis kiideti heaks ÜRO Peaassamblee 1997. aasta eriistungjärgul(UNGASS), jaÜRO valitsustevahelise metsafoorumi tegevusettepanekutes; ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil (UNCED) 1992. aasta õiguslikult mittesiduvas ametlikus teatises igat liiki metsade majandamise, säilitamise ja säästva arengu ülemaailmse konsensuse põhimõtete kohta; ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil 1992. aasta juunis vastu võetud Agenda 21-s; UNGASSi 1997. aasta resolutsioonis "Agenda 21 edasise rakendamise kava"; ÜRO 2000. aasta aastatuhande deklaratsioonis; 1982. aasta maailma looduskaitsehartas; ÜRO 1972. aasta elukeskkonnakonverentsi deklaratsioonis; 1972. aasta elukeskkonna alases tegevuskavas; ÜRO metsafoorumi resolutsioonis 4/2; 1979. aasta Euroopa looduskeskkonna ja looduslike elupaikade kaitse konventsioonis; ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastases konventsioonis.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsuses nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm(4), on prioriteetse tegevusena määratletud võimaluse uurimine võtta aktiivsed meetmed ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemise vältimiseks ja selle vastu võitlemiseks ning ühenduse ja liikmesriikide jätkuv aktiivne osalemine metsaga seotud küsimusi käsitlevate ülemaailmsete ja piirkondlike otsuste ning lepingute täitmisel.

(11)  Komisjoni 21. mai 2003. aasta teatises ║metsandusõiguse rakendamist, metsahaldust ja puidukaubandust (Forest Law Enforcement, Governance and Trade, FLEGT) käsitleva ELi tegevuskava ettepaneku kohta pakuti välja meetmepakett, et toetada rahvusvahelisi jõupingutusi ebaseadusliku metsaraie ning sellega seotud kaubanduse vastu võitlemisel ja aidata kaasa säästva metsamajandamise laiema eesmärgi saavutamisele(5).

(12)  Nõukogu ja Euroopa Parlament tervitasid kõnealust teatist, tunnistades, et ühendusel on vaja aidata kaasa üleilmsetele jõupingutustele ebaseadusliku metsaraie probleemi lahendamiseks ning toetada säästvat ja seaduslikku metsaraiet jätkusuutliku arengu, säästva metsamajandamise ja vaesuse vähendamise ning sotsiaalse õigluse ja riikide suveräänsuse põhimõtete raames.

(13)  Kooskõlas kõnealuse teatise eesmärgiga tagada, et ühenduse turule jõuavad üksnes tooted, mis on toodetud vastavalt tootjariigi siseriiklikele õigusaktidele, on ühendus pidanud puitu tootvate riikidega (partnerriigid) läbirääkimisi vabatahtlike partnerluslepingute üle, millega pooltele kehtestatakse õiguslikult siduv kohustus rakendada litsentsisüsteemi ja reguleerida kauplemist asjaomastes lepingutes kindlaksmääratud puidu ja sellest saadud toodetega.

(14)  Ühendusel tuleks kahepoolsete läbirääkimiste käigus peamiste puitu tarbivate riikidega (Ameerika Ühendriigid, Hiina, Venemaa ja Jaapan) nõuda ebaseadusliku metsaraie probleemi arutamist, ühtlustatud kohustusi, mis kehtiksid puiduäris osalevatele ettevõtjatele nende oma turul, ja sellise ebaseadusliku metsaraie sõltumatu ülemaailmse häiresüsteemi ning registri loomist, millesse oleks kaasatud näiteks Interpol ja üks asjaomane ÜRO asutus ning milles kasutataks uusimaid satelliidiseiretehnoloogiaid.

(15)  Nendest riikidest pärit ettevõtjad, kus asuvad rahvusvahelise ja ökoloogilise tähtsusega metsad, peaksid kandma erilist vastutust puidu säästva kasutamise eest.

(16)  Võttes arvesse kõnealuse probleemi ulatust ja edasilükkamatust, on vaja aktiivselt toetada võitlust ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu, vähendada ühenduse mõju metsa ökosüsteemidele, täiendada ja tugevdada vabatahtlike partnerluslepingute algatust ning tõhustada koostoimet vaesuse vähendamisele ja metsade kaitsele suunatud poliitikameetmete ning kõrgetasemelise keskkonnakaitse saavutamise meetmete, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja kliimamuutuste vastu suunatud meetmete vahel.

(17)  Ennetustegevuse põhimõtte alusel peaksid kõik tarneahelas osalejad jagama vastutust ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest saadud toodete turul kättesaadavaks tegemise ohu kõrvaldamise eest.

(18)  Tuleks tunnustada nende riikide jõupingutusi, kes on sõlminud ühendusega vabatahtlikud FLEGTi partnerluslepingud, ja kõnealustesse lepingutesse koondatud põhimõtteid, eriti neid, mis on seotud seaduslikkuse määratlusega. Samuti tuleks arvesse võtta, et FLEGTi litsentsisüsteemi raames eksporditakse ühendusse üksnes puitu ja sellest saadud tooteid, mis on üles töötatud kooskõlas asjakohaste siseriiklike õigusaktidega. Seetõttu tuleks lugeda seaduslikult ülestöötatud puiduks toodetuks sellised tooted, mis on loetletud nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2173/2005 (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse)(6) II ja III lisas ning on pärit eespool nimetatud määruseI lisas loetletud partnerriikidest, tingimusel, et need on kooskõlas kõnealuse määruse ja rakendusmeetmetega. Vabatahtlikes partnerluslepingutes sätestatud põhimõtted, eelkõige seoses seaduslikult toodetud puidu määratlusega, peavad hõlmama säästvat metsamajandamist, bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, kohalike metsast sõltuvate kogukondade ja põlisrahvaste ning nende õiguste kaitsmist, ja need tagama.

(19)  Arvesse tuleks võtta ka asjaolu, et ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (Convention on International Trade of Endangered Species of Fauna and Flora, CITES) kohustab konventsiooniosalisi andma CITESi ekspordiluba muu hulgas vaid juhul, kui kõnealuses konventsioonis loetletud liik on üles töötatud kooskõlas eksportiva riigi õigusaktidega. Seetõttu tuleks lugeda seaduslikult ülestöötatud puidust saadud toodeteks sellised tooted, mis on valmistatud nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel)(7) A, B ja C lisas loetletud liikidest, tingimusel, et need tooted on kooskõlas kõnealuse määruse ja rakendusmeetmetega.

(20)  Võttes arvesse, kui keerukad on ebaseaduslikku metsaraiet põhjustavad tegurid ja selle mõju, tuleks vähendada ebaseaduslikku tegevust soodustavaid tegureid, suunates meetmed ettevõtjate käitumisele. Nõuete ja kohustuste karmistamine ning õiguslike vahendite täiustamine nende ettevõtjate vastutusele võtmiseks, kelle valduses on ebaseaduslikku puitu või puidutooteid ning kes toovad sellist puitu või puidutooteidühenduse turule või teevad neid seal kättesaadavaks, kuuluvad kõige tõhusamate lahenduste hulka, millega takistada ettevõtjatel ebaseaduslike tarnijatega kauplemist.

(21)  Rahvusvaheliselt kokkulepitud määratluse puudumisel peaks ebaseadusliku metsaraie määratluse esmaseks aluseks olema selles riigis kehtivad õigusnormid, kus asjaomane puit on üles töötatud. Lisaks peaks õiguspärasuse standardite kohaldamine hõlmama rahvusvaheliste normide – muu hulgas Aafrika Puidu Organisatsiooni, Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsiooni, parasvöötme ja boreaalsete metsade kaitse ning säästva majandamise kriteeriume ja näitajaid käsitleva Montreali protsessi ning metsade säästva majandamise kriteeriume ja näitajaid käsitleva üleeuroopalise metsaprotsessi – standarditega arvestamist. Õiguspärasuse standardite selline kohaldamine peaks aitama rakendada rahvusvahelisi kohustusi, põhimõtteid ja soovitusi, sealhulgas neid, mis seonduvad kliimamuutuste leevendamise, bioloogilise mitmekesisuse kadumise vähendamise, vaesuse leevendamise, kõrbestumise tõkestamise ja põlisrahvaste ning kohalike ja metsast sõltuvate kogukondade õiguste kaitse ja edendamisega. Puidu ülestöötamisega tegelev riik peaks esitama nimekirja kogu seadusliku raie kohta, sealhulgas üksikasjad puuliikide ja maksimaalse puidutoodangu kohta.

(22)  Paljud puidust saadud tooted läbivad enne ja pärast nende esmakordset turule viimist arvukaid protsesse. Selleks et vältida tarbetut halduskoormust, tuleks nõuet kehtestada meetmete ja menetluste täielik süsteem (nõuetekohase hoolsuse süsteem), mille eesmärk on vähendada ohtu, et ebaseaduslikult ülestöötatud puitu ja sellest saadud tooteid viiakse turule, kohaldada mitte kõikide tarneahelas tegutsevate ettevõtjate suhtes, vaid üksnes selliste ettevõtjate suhtes, kes viivad puitu ja sellest saadud tooteid turule esimest korda. Kõigi tarneahelas osalevate ettevõtjate suhtes peaks siiski kehtima üleüldine keeld ebaseaduslikku päritolu puitu ja sellest saadud tooteid turul kättesaadavaks teha ning nad peavad selles osas rakendama nõuetekohast hoolsust.

(23)  Kõik ettevõtjad (kauplejad ja tootjad) puidu ja sellest saadud toodete tarneahelas ühenduse turul peavad näitama pakutavate toodete puhul selgelt ära seadusliku allika või tarnija, kellelt puit pärineb.

(24)  Ettevõtjad, kes viivad puitu ja sellest saadud tooteid ühenduse turule esimest korda, peaksid rakendama nõuetekohase hoolsuse süsteemi kaudu nõuetekohast hoolsust ║, et võimalikult vähendada ohtu, et nad viivad turule ebaseaduslikult ülestöötatud puitu ja sellest saadud tooteid.

(25)  Asjaomane nõuetekohase hoolsuse süsteem peaks võimaldama juurdepääsu ühenduse turule viidava puidu ning sellest saadud toodete allikatele ja tarnijatele ning teabele kohaldatavate õigusaktide järgimise kohta.

(26)  Käesoleva määruse rakendamisel peaksid komisjon ja liikmesriigid võtma eriti arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) erilist haavatavust ning piiratud ressursse. On äärmiselt oluline, et VKEsid ei koormaks keerulised eeskirjad, mis takistavad nende arengut. Komisjon peaks seepärast võimaluse korral ja eelolevas Euroopa väikeettevõtlusalgatuses "Small Business Act" sätestatud mehhanismide ja põhimõtete alusel töötama välja lihtsustatud süsteemid seoses VKEde kohustustega käesoleva määruse alusel, ilma et seataks ohtu selle objekt ja eesmärk, ning pakkuma VKEdele sobivaid alternatiive, mis võimaldaks neil tegutseda kooskõlas ühenduse õigusaktidega.

(27)  ▌ Selleks et lihtsustada käesoleva määruse rakendamist ja aidata välja kujundada häid tavasid, on asjakohane tunnustada organisatsioone, kes on koostanud nõuetekohase hoolsuse süsteemi rakendamise sobivad ja tõhusad nõuded. Selliste tunnustatud organisatsioonide nimekiri avaldatakse ▌.

(28)  Samal eesmärgil julgustab Euroopa Liit eespool nimetatud organisatsioone tegema koostööd keskkonnaorganisatsioonide ning inimõigusteorganisatsioonidega, et toetada hoolsuse süsteeme ja nende jälgimist.

(29)  Pädevad asutused peaksid jälgima, et asjaomased ettevõtjad täidaksid käesolevas määruses sätestatud kohustusi. Selleks peaksid pädevad asutused tegema ametlikke kontrolle, sealhulgas tollikontrolle, ja nõudma ettevõtjatelt vajaduse korral parandusmeetmete võtmist.

(30)  Pädevad asutused peaksid koostama kõnealuste kontrollide protokolle ja tegema nende kokkuvõtte üldsusele kättesaadavaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivile 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta)(8).

(31)  Võttes arvesse, et ebaseaduslik metsaraie ja sellega seotud kaubandus on rahvusvaheline probleem, peaksid pädevad asutused tegema koostööd omavahel ning keskkonnaorganisatsioonide, inimõigusteorganisatsioonide ning kolmandate riikide haldusasutustega ja komisjoniga.

(32)  Liikmesriigid peaksid tagama, et käesoleva määruse rikkumisel rakendatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

(33)  Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(9).

(34)  Eelkõige peaks komisjonil olema õigus võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad nõuetekohase hoolsuse süsteemi rakendamise kohta, eriti kriteeriumid ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest saadud toodete turuleviimise ohu hindamiseks, kehtestada kriteeriumid järelevalveorganisatsioonide koostatud nõuetekohase hoolsuse süsteemide tunnustamiseks ning (juhul kui see on vajalik puidu või sellest saadud toodete tehniliste omaduste, lõppkasutuste või tootmisprotsesside tõttu) kohandada sellise puidu ja sellest saadud selliste toodete nimekirja, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse sätteid. Kuna tegemist on üldmeetmetega, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(35)  Säästva metsamajanduse arendamine on pidev protsess ja käesolevat määrust tuleks seepärast korrapäraselt, kooskõlas uute teadusuuringute tulemustega hinnata, ajakohastada ja muuta. Komisjon peaks seepärast analüüsima viimaseid kättesaadavaid teadus- ja arendustegevuse tulemusi ning esitama oma analüüsi järeldused ja kavandatud muudatusettepanekud raporti vormis Euroopa Parlamendile.

(36)  Tõrgeteta toimiva metsatoodete siseturu tagamiseks peaks komisjon korrapäraselt analüüsima käesoleva määruse mõju.Eelkõige tuleks arvesse võtta määruse mõju VKEdele, kes tegutsevad ühenduse turul.Komisjon peaks seepärast vastavalt ja korrapäraselt teostama uuringu ja mõjuhinnangu mitte ainult määruse mõju kohta metsade säästvale arengule, vaid ka selle mõju kohta siseturule, viidates eelkõige VKEdele.Komisjon peaks seejärel esitama Euroopa Parlamendile aruande oma analüüsi ja selle põhjal tehtud järelduste ning ettepanekute kohta meetmete võtmiseks.

(37)  Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärke (täiendada ja tugevdada kehtivat poliitilist raamistikku ning toetada rahvusvahelist võitlust ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu) piisavalt saavutada ning seega on seda selle ulatuse tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja eesmärk

Käesolevas määruses sätestatakse puitu ja sellest saadud tooteid turule viivate või neid turul kättesaadavaks tegevate ettevõtjate kohustused.

Ettevõtjad tagavad, et turul tehakse kättesaadavaks üksnes seaduslikult ülestöötatud puit ja sellest saadud tooted.

Puitu ja sellest saadud tooteid turule viivad ettevõtjad kasutavad nõuetekohase hoolsuse süsteemi.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

   a) "puit ja sellest saadud tooted' – lisas sätestatud puit ja sellest saadud tooted, välja arvatud selline puit ja sellest saadud tooted ilma erandita;
   b) "turul kättesaadavaks tegemine"puidu ja sellest saadud toodete mis tahes tarnimine ühenduse turule selle turustamiseks või kasutamiseks ärilise tegevuse käigus, kas tasu eest või tasuta;
   c) "turuleviimine' – puidu ja sellest saadud toodete esmakordseltühenduse turulkättesaadavaks tegemine; puidu edasine töötlemine ja turustamine ei kujuta endast "turule viimist";
   d) "ettevõtja' – mis tahes juriidiline või füüsiline isik, kes viib puitu või sellest saadud tooteid turule või kes teeb need turul kättesaadavaks;
   e) "seaduslikult üles töötatud' – üles töötatud kooskõlas puidu ülestöötamisriigis kohaldatavate õigusaktidega;
   f) "risk" – ebaseaduslikku päritolu puidu või sellest saadud toodete ühenduse territooriumile importimise, ühenduse territooriumilt eksportimise või ühenduse territooriumil sellise puidu ja toodetega kauplemise tõenäosuse ning sellise juhtumi tõsiduse näitaja;
   g) "riskijuhtimine' – riskide süstemaatiline tuvastamine ning meetmete ja korra rakendamine, et viia miinimumini oht, et nad viivad ühenduse turule ebaseaduslikult ülestöötatud puitu ja sellest saadud tooteid;
   h) "kohaldatavad õigusaktid' – riiklikud, piirkondlikud või rahvusvahelised õigusaktid, eriti need, milles käsitletakse bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, metsade majandamist, loodusvarade kasutamise õigusi ning kahjulike keskkonnamõjude minimeerimist; samuti tuleks arvesse võtta maaomandit, põlisrahvaste õigusi, töö- ja kogukonna heaolu reguleerivaid õigusakte, makse, impordi- ja eksporditollimakse, kasutustasusid ja lõive, mis on seotud puidu ülestöötamise, transportimise ja turustamisega;
   i) "metsa säästev majandamine" – metsade ja metsamaade majandamine ja kasutamine niisugusel viisil ja määral, et need säilitavad oma bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja võime täita praegu ja tulevikus vastavaid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, siseriiklikul ja üleilmsel tasandil muudele ökosüsteemidele kahju tekitamata;
   j) "ülestöötamisriik' – riik, kus töötati üles asjaomane puit või puit, millest on saadud asjaomased tooted;
   k) "järelevalveorganisatsioon' – õigussubjekt või ühendus või liit, mis põhineb osalejate liikmeks olemisel, on õiguslikult sõltumatu ettevõtjatest, keda ta sertifitseerib, ning millel on õiguslik võime ja asjakohased teadmised, et kontrollida ▌nõuetekohase hoolsuse süsteemide rakendamist ettevõtjate poolt, kes on selliste süsteemide sertifitseeritud kasutajad ja tagada selliste süsteemide rakendamine;
   l) "jälgitavus" – võime jälitada ja jälgida puidu või sellest saadud toodete liikumist kõikides tootmise, töötlemise ja turustamise etappides.

Artikkel 3

Ettevõtjate kohustused

1.  Ettevõtjad tagavad, et nad viivad turule või teevad turul kättesaadavaks üksnes seaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest saadud tooted.

2.  Ettevõtjad, kes viivad puitu või sellest saadud tooteid turule, kehtestavad nõuetekohase hoolsuse süsteemi, mis sisaldab artiklis 4 ║ osutatut, või kasutavad nõuetekohase hoolsuse süsteemi, mille on koostanud artikli 6 lõikes 1 osutatud tunnustatud järelevalveorganisatsioon.

Nõuetekohase hoolsuse süsteemi alusena võib kasutada olemasolevaid riiklikke õiguslikke järelevalve- ja mis tahes vabatahtlikke järelevalveahela mehhanisme, mis vastavad käesolevast määrusest tulenevatele nõuetele.

3.  Ettevõtjad, kes teevad puidu ja sellest saadud tooted turul kättesaadavaks, peavad olema suutelised läbi kogu tarneahela:

   i) tegema kindlaks ettevõtja, kes puitu ja sellest saadud tooteid tarnis, ning ettevõtja, kellele puitu või sellest saadud tooteid on tarnitud;
   ii) andma nõudmise korral teavet liigi nime, puidu ülestöötamise riigi või riikide ja võimaluse korral päritolumetsa kohta;
   iii) kontrollima vajaduse korral, et ettevõtja, kes on viinud puidu ja sellest saadud tooted turule, on täitnud käesolevast määrusest tulenevad kohustused.

4.  Puidust saadud tooted, mis on loetletud nõukogu määruse (EÜ) nr 2173/2005 II ja III lisas, on pärit selle määruse ║ I lisas loetletud partnerriikidest ning on kooskõlas kõnealuse määruse ja selle rakendusmeetmetega, loetakse käesoleva määruse kohaldamisel seaduslikult ülestöötatuks.

5.  Puidust saadud tooted, mis on valmistatud nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 A, B ja C lisas loetletud liikidest ning on kooskõlas kõnealuse määruse ja selle rakendusmeetmetega, loetakse käesoleva määruse kohaldamisel seaduslikult ülestöötatuks.

Artikkel 4

Nõuetekohase hoolsuse süsteemid

1.  Artikli 3 lõikes 2 osutatud nõuetekohase hoolsuse süsteem:

   a) tagab jälgitavussüsteemi kasutamise ja järelevalveorganisatsiooni kui kolmanda osapoole kontrolli abil, et turule viiakse üksnes seaduslikult ülestöötatud puitu ja sellest saadud tooteid;
  b) hõlmab meetmeid, et teha kindlaks:
   i) päritoluriik, päritolumets ja vajaduse korral puidu ülestöötamise luba;
   ii) liigi nimi, sealhulgas teaduslik nimi;
   iii) väärtus;
   iv) maht ja/või kaal;
   v) et puit või puit, millest on saadud asjaomased tooted, töötati üles seaduslikult;
   vi) ▌asjaomast puitu ja asjaomaseid tooteid tarninud ettevõtja nimi ja aadress;
   vii) ülestöötamise eest vastutav füüsiline või juriidiline isik;
   viii) ettevõtja, kellele puitu või sellest saadud tooteid on tarnitud;

  c) sisaldab riskijuhtimise korda , mis seisneb järgnevas:
   i) riskide süstemaatiline tuvastamine, muu hulgas andmete ja teabe kogumise ning rahvusvaheliste, ühenduse ja riiklike teabeallikate kasutamise kaudu;
   ii) kõigi vajalike meetmete rakendamine riskidega kokkupuutumise piiramiseks;
   iii) menetluste kehtestamine, mida teostatakse korrapäraselt, et kontrollida punktides i ja ii sätestatud meetmete tulemuslikkust ning need vajaduse korral läbi vaadata;
   iv) arhiivide koostamine, mis näitaksid punktides i kuni iii sätestatud meetmete tulemuslikku kohaldamist.
   d) selles on sätestatud auditid nõuetekohase hoolsuse süsteemi tõhusa kohaldamise tagamiseks.

2.  Komisjon võtab vastu meetmeid käesoleva artikli rakendamiseks, et oleks tagatud reeglite ühesugune tõlgendamine ja tulemuslik järgimine ettevõtjate poolt. Komisjon kehtestab eelkõige kriteeriumid selle kindlaksmääramiseks, kas on oht, et ebaseaduslikult üles töötatud puit ja sellest saadud tooted viiakse turule.Seda tehes võtab komisjon eelkõige arvesse VKEde erilist seisundit ja suutlikkust ning pakub võimaluse korral kõnealustele ettevõtetele kohandatud ja lihtsustatud alternatiive aruandlus- ja kontrollisüsteemidele, nii et need süsteemid ei muutu liiga koormavaks.

Tootetüübi, toote päritolu või tarneahela keerukusel põhinevate näitajate alusel liigitakse teatud puit ja puidutooted suure riskiga puiduks ja puidutoodeteks, mis nõuavad erilist nõuetekohast hoolsust ettevõtjate poolt.

Sellised meetmed võivad muu hulgas sisaldada:

   nõuet esitada täiendavaid dokumente, andmeid või teavet;
   nõuet auditi läbiviimiseks kolmanda isiku poolt.

Puit ja puidutooted, mis pärinevadjärgmisest, loetakse ettevõtjate poolt käesoleva määruse alusel suure riskiga puiduks ja puidutoodeteks:

   konfliktipiirkondadest või riikidest/piirkondadest, millele ÜRO Julgeolekunõukogu on kehtestanud puidu eksportimise keelu;
   riikides, mille kohta on olemas sidus ja usaldusväärne teave märkimisväärsete ebaõnnestumiste kohta metsahalduses ning metsandusalaste õigusaktide puuduliku jõustamise ja laiaulatusliku korruptsiooni kohta;
   riikidest, mille puhul näitab ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ametlik statistika metsaalade vähenemist;
   tarned, mille kohta on tarbijad või välised osapooled teinud kättesaadavaks usaldusväärsetel tõenditel põhineva teabe eeskirjade võimaliku rikkumise kohta, mida uurimine ei ole ümber lükanud.

Komisjon teeb kättesaadavaks puidu ja sellest saadud toodete suurte riskiallikate registri.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Enne täiendavate rakendusmeetmete vastuvõtmist konsulteeritakse asjaomaste sidusrühmadega.

3.   Üksikuid liikmesriike ei tohi seoses pääsuga puidu- ja sellest saadud toodete turule takistada kehtestamast puidu ülestöötamisele ja päritolule käesolevas määruses sätestatud nõuetest rangemaid nõudeid, mis on seotud säästvuse, keskkonnakaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi säilitamise, kohalike kogukondade elupaikade kaitsmise, metsast sõltuvate kogukondade kaitsmise, põlisrahvaste õiguste ja inimõiguste kaitsmisega.

Artikkel 5

Märgistamine

Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt...(10)märgistatakse vajaduse korral kogu puit ja kõik sellest saadud tooted, mis viiakse turule ja tehakse turul kättesaadavaks, artikli 3 lõikes 3 täpsustatud teabega.

Artikkel 6

Järelevalveorganisatsioonide tunnustamine

1.  Komisjon tunnustab artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt järelevalveorganisatsioonina eraõiguslikku või avalik-õiguslikku üksust, kes on loonud nõuetekohase hoolsuse süsteemi, mis sisaldab artikli 4 lõikes 1 sätestatud elemente.

2.  Avalik-õiguslik üksus, kes taotleb lõikes 1 sätestatud tunnustamist, vastab järgmistele nõuetele:

   a) taon juriidiline isik;
   b) teda reguleerib avalik õigus;
   c) ta on asutatud selleks, et täita konkreetseid puidusektoriga seonduvaid ülesandeid;
   d) teda rahastab suuremas osas riik, piirkondlikud või kohalikud asutused või teised organid, mida reguleerib avalik õigus;
   e) kohustab tema poolt sertifitseeritud ettevõtjaid kasutama oma nõuetekohase hoolsuse süsteemi;
   f) ta on kehtestanud järelevalvemehhanismi, et tagada organisatsiooni nõuetekohase hoolsuse süsteemi kasutamine ettevõtjate poolt, kelle puhul organisatsioon on kõnealuse süsteemi kasutamise sertifitseerinud;
   g) ta võtab vajalikud distsiplinaarmeetmed iga sertifitseeritud ettevõtja suhtes, kes ei järgi tema nõuetekohase hoolsuse süsteemi nõudeid; distsiplinaarmeetmed hõlmavad asja esitamist asjaomasele riiklikule pädevale asutusele;
   h) tal ei ole huvide konflikti pädevate asutustega.

3.   Eraõiguslik üksus, kes taotleb lõikes 1 sätestatud tunnustamist, vastab järgmistele nõuetele:

   a) ta on juriidiline isik;
   b) teda reguleerib eraõigus;
   c) ta omab asjakohaseid teadmisi;
   d) ta on õiguslikult sõltumatu tema poolt sertifitseeritud ettevõtjatest;
   e) ettevõtjatel, keda ta sertifitseerib, on üksuse põhikirja alusel kohustus kasutada nõuetekohase hoolsuse süsteeme;
   f) ta on kehtestanud järelevalvemehhanismi, et tagada organisatsiooni nõuetekohase hoolsuse süsteemi kasutamine ettevõtjate poolt, kelle puhul organisatsioon on kõnealuse süsteemi kasutamise sertifitseerinud;
   g) ta võtab vajalikud distsiplinaarmeetmed iga sertifitseeritud ettevõtja suhtes, kes ei järgi tema nõuetekohase hoolsuse süsteemi nõudeid; distsiplinaarmeetmed hõlmavad asja esitamist asjaomasele riiklikule pädevale asutusele.

4.  Järelevalveorganisatsioon esitab komisjonile koos enda tunnustamise taotlusega järgmise teabe:

   a) organisatsiooni põhikiri;
   b) isikute nimed, kellel on õigus organisatsiooni nimel tegutseda;
   c) dokumendid, mis tõendavad organisatsiooni asjakohaseid teadmisi;
   d) organisatsiooni nõuetekohase hoolsuse süsteemi üksikasjalik kirjeldus.

5.  Komisjon teeb vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud regulatiivmenetlusele otsuse järelevalveorganisatsiooni tunnustamise kohta kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest asjaomase organisatsiooni poolt või teatise saamisest liikmesriigi pädevalt asutuselt, kes soovitab organisatsiooni tunnustada.

Komisjon edastab otsuse tunnustada järelevalveorganisatsiooni koos avalduse koopiaga 15 päeva jooksul alates otsuse langetamisest liikmesriigi pädevale asutusele, kelle jurisdiktsiooni alla kõnealune organisatsioon kuulub.

Liikmesriikide pädevad asutused kontrollivad – viies sealhulgas läbi kohapealseid auditeid – korrapäraselt või kolmandate isikute väljendatud põhjendatud kahtluste alusel, et järelevalveorganisatsioonid vastavad lõikes 1 sätestatud nõuetele. Kontrolliaruanded avalikustatakse.

Kui pädevad asutused tuvastavad pärast kõnealuseid kontrolle, et järelevalveorganisatsioonid ei vasta lõigetes 1 ja 2 või lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuetele, teavitavad nad sellest viivitamatult komisjoni ja edastavad talle kõik asjaomased tõendid.

6.  Komisjon tühistab artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt järelevalveorganisatsiooni tunnustuse, kui on kindlaks teinud, et kõnealune organisatsioon ei vasta enam lõigetes 1 ja 2 või lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuetele.

7.  Pädev asutus teatab kahe kuu jooksul komisjonile igast järelevalveorganisatsioonide tunnustamise, tunnustusest keeldumise või selle tühistamise soovitamist käsitlevast otsusest.

8.  Komisjon võtab vastu meetmeid käesoleva artikli rakendamiseks.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 7

Järelevalveorganisatsioonide nimekiri

Komisjon avaldab ▌tunnustatud järelevalveorganisatsioonide nimekirja Euroopa Liidu TeatajaC-seerias ja oma veebisaidil. Nimekirja ajakohastatakse korrapäraselt.

Artikkel 8

Järelevalve- ja kontrollimeetmed

1.  Pädevad asutused kontrollivad, et ettevõtjad järgivad artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 3 ning artikli 4 lõikes 1 sätestatud nõudeid.

2.   Kontrollimist teostatakse vastavalt aastaplaanile ja/või kolmandate isikute väljendatud põhjendatud kahtluste alusel või siis, kui liikmesriigi pädeval asutusel on teavet, mis seab kahtluse alla, kas ettevõtja on järginud käesolevas määruses sätestatud nõuetekohase hoolsuse nõudeid.

3.   Kontrollimine võib muu hulgas sisaldada:

   a) ettevõtjate kasutatavate tehniliste ja juhtimissüsteemide ning nõuetekohase hoolsuse korra ja riskihindamise kontrollimist;
   b) süsteemi ja korra nõuetekohast toimimist näitavate dokumentide ja arhiivide kontrollimist;
   c) pistelisi kontrolle, sealhulgas kohapealsete auditite läbiviimist.

4.   Pädevad asutused varustatakse usaldusväärse jälgitavussüsteemiga, mis võimaldab jälgida puidutoodete liikumist rahvusvahelises kaubanduses, ning avalike järelevalvesüsteemidega, millega saab hinnata ettevõtjate tegevuse tulemuslikkust oma kohustuste täitmisel ning aidata ettevõtjatel tuvastada riskiohtlikke puidu- ja puidutoodete tarnijaid.

5.  Ettevõtjad annavad kogu vajaliku abi lõikes 1 osutatud kontrollimise lihtsustamiseks, eriti seoses juurdepääsuga ruumidele ja dokumentide või andmete esitamisega.

6.  Kui pärast lõikes 1 osutatud kontrollimist eeldatakse, et ettevõtja rikkus artiklis 3 sätestatud nõudeid, võivad pädevad asutused kooskõlas oma riigisiseste õigusaktidega alustada täielikku uurimist ja võtta kooskõlas riiklike õigusaktidega ning rikkumise tõsidusest sõltuvalt kohesed meetmed, mis võivad muu hulgas sisaldada:

   a) ärilise tegevuse kohest peatamist; ning
   b) puidu ja sellest saadud toodete konfiskeerimist.

7.   Pädevate asutuste viivitamatult võetud meetmete laad aitab vältida asjaomase rikkumise jätkumist ja võimaldab pädevatel asutustel oma uurimine lõpule viia.

8.   Kui pädevad asutused leiavad, et tehnilised ja juhtimissüsteemid ning nõuetekohase hoolsuse kord ja riskihindamine ei ole piisav, nõuavad nad ettevõtjalt parandusmeetmete võtmist.

Artikkel 9

Kontrollimise protokollid

1.  Pädevad asutused koostavad protokolle artikli 8 lõikes 1 osutatud kontrollimiste kohta, märkides eelkõige nende laadi ja tulemused, sealhulgas mis tahes nõutud parandusmeetmed. Kõikide kontrollimiste protokollid tuleb säilitada vähemalt kümme aastat.

2.  Lõikes 1 osutatud protokolli kokkuvõte tehakse üldsusele internetis kättesaadavaks kooskõlas direktiiviga 2003/4/EÜ.

Artikkel 10

Koostöö

1.  Pädevad asutused teevad koostööd omavahel ning kolmandate riikide haldusasutustega ja komisjoniga, et tagada käesoleva määruse nõuete täitmine.

2.  Pädevad asutused vahetavad teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoniga teavet artikli 8 lõikes 1 osutatud kontrollimise tulemuste kohta.

Artikkel 11

Pädevad asutused

1.  Iga liikmesriik määrab kindlaks käesoleva direktiivi kohaldamise eest vastutava pädeva asutuse või pädevad asutused. Nendele asutustele tuleb anda piisavalt volitusi käesoleva määruse täitmiseks – selle rakendamise üle järelevalve teostamiseks, arvatavate rikkumiste uurimiseks koostöös tolliga ning rikkumiste õigeaegseks teatamiseks prokuratuurile.

Liikmesriigid teatavad komisjonile pädevate asutuste nimed ja aadressid hiljemalt 31. detsembriks .... Liikmesriigid teatavad komisjonile pädevate asutuste nimede või aadresside mis tahes muudatustest.

2.  Komisjon teeb pädevate asutuste nimekirja üldsusele internetis kättesaadavaks. Seda nimekirja ajakohastatakse pidevalt.

Artikkel 12

Komitee

1.  Komisjoni abistab puidukaubanduse komitee║.

2.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse sama otsuse artikli 8 sätteid.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 13a

Säästvuse nõuete väljatöötamine

Komisjon esitab hiljemalt...(11)Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigusloomega seotud ettepaneku looduslikest metsadest hangitud kogu puidule ja kõikidele sellest saadud toodetele kehtestatava ühenduse standardi kohta, eesmärgiga saavutada kõrgeimaid säästvuse nõudeid.

Artikkel 14

Nõuanderühm

1.  Tuleb luua nõuanderühm, mis koosneb huvitatud sidusrühmade esindajatest, kaasa arvatud metsapõhise tööstusharu esindajatest, metsaomanikest, VVOdest ja tarbijarühmadest, ning seda juhib komisjoni esindaja.

2.  Liikmesriikide esindajad võivad osaleda kohtumistel kas omal algatusel või nõuanderühma kutsel.

3.  Nõuanderühm kehtestab oma kodukorra, mis avalikustatakse komisjoni veebilehel.

4.  Komisjon pakub nõuanderühmale vajalikku tehnilist ja logistilist abi ning tagab koosolekute jaoks sekretariaadi.

5.  Nõuanderühm vaatab läbi käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimused, mille on tõstatanud esimees kas omal algatusel või nõuanderühma või komitee taotlusel, ning annab nende kohta välja arvamusi.

6.  Komisjon annab nõuanderühma arvamused edasi komiteele.

Artikkel 15

Muudatused

Komisjon võib täiendada lisas esitatud puidu ja sellest saadud toodete nimekirja, võttes arvesse tehnilisi omadusi, lõppkasutusi ning tootmisprotsesse.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 16

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning tagavad kõnealuste sätete rakendamise kõigi vajalike meetmetega. Karistuste hulka võivad kuuluda kriminaal- või halduskaristused ja need peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning võivad muu hulgas sisaldada:

  a) rahatrahve, mis peegeldavad:
   keskkonnakahju ulatust;
     - rikkumisega seotud puidutoodete väärtust;
   rikkumisest põhjustatud saamata jäänud makse ja majanduslikku kahju;
   b) puidu ja sellest saadud toodete konfiskeerimist;
   c) puidu ja sellest saadud toodete turustamise ajutist keelustamist.

Kohtumenetluse ajal peatavad ettevõtjad puidu ja sellest saadud toodete hankimise kõnealustest piirkondadest.

Rahatrahv kujutab endast trahvi, mis on võrdne rasket rikkumist toime pannes saadud puidutoote vähemalt viiekordse väärtusega. Viieaastase ajavahemiku vältel korduvalt toime pandud raske rikkumise korral suurenevad rahatrahvid järk-järgult trahvisummani, mis on võrdne rasket rikkumist toime pannes saadud puidutoote vähemalt kaheksakordse väärtusega.

Ilma et see piiraks nende ühenduse õigusaktides sätestatud sätete kohaldamist, mis on seotud riigi rahaliste vahenditega, ei anna liikmesriigid niikaua mitte mingisugust riigiabi riigisiseste abikordade raames või ühenduse fondide raames ettevõtjatele, kes on mõistetud süüdi käesoleva määruse raskes rikkumises, kuni on võetud parandusmeetmed ja on kohaldatud tõhusaid ja proportsionaalseid ning hoiatavaid karistusi.

Liikmesriigid teavitavad karistustega seotud sätetest komisjoni hiljemalt 31. detsembriks ... ja teatavad viivitamata nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 17

Aruandlus

1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile esimest korda hiljemalt ...(12)ja edaspidi iga kahe aasta järel aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta eelneva kahe kalendriaasta jooksul.

2.  Kõnealuste aruannete põhjal koostab komisjon aruande, mis esitatakse iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Lõikes 2 osutatud aruande koostamisel arvestab komisjon edusamme, mis on tehtud seoses vastavalt määrusele (EÜ) nr 2173/2005 vastu võetud FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimise ja toimimisega. Komisjon kaalub, kas tulenevalt FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingute toimimise kogemusest ja nende tõhususest ebaseadusliku puidu probleemiga tegelemisel on vaja käesoleva määruse läbivaatamist.

Artikkel 18

Direktiivi 2008/99/EÜ muutmine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu(13) muudetakse alates ...(14)järgmiselt:

1.  Artiklile 3 lisatakse järgmine punkt:"

"i a) ebaseaduslikult ülestöötatud puidu või puidutoodete turul kättesaadavaks tegemine."

"

2.   A lisasse lisatakse järgmine taane:

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EÜ) nr .../2009, milles sätestatakse puitu ja sellest saadud tooteid turule viivate ettevõtjate kohustused.

Artikkel 19

Läbivaatamine

Hiljemalt ...(15)*ning seejärel iga viie aasta tagant viib komisjon läbi käesoleva määruse toimimise läbivaatamise seoses selle objekti ja eesmärgiga ning esitab Euroopa Parlamendile aruande oma järelduste kohta ning sellest tulenevad muudatusettepanekud.

See läbivaatamine keskendub järgmisele:

   säästva metsanduse valdkonna teadus- ja arendustöö üksikasjalik ja põhjalik analüüs;
   käesoleva määruse mõju ühisturule, viidates eelkõige konkurentsi olukorrale ja uute osalejate võimele end turul kehtestada;
   - VKEde olukord turul ja kuidas käesolev määrus on mõjutanud nende tegevust.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates …(16).

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C ...
(2) ELT C ...
(3) Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2009. aasta seisukoht.
(4) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.
(5) KOM(2003)0251, 21.5.2003.
(6) ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.
(7) EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.
(8) ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.
(9) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(10)* Väljaannete talitus: kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
(11)* Väljaannete talitus: ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
(12)* Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev 30. aprill käesoleva määruse jõustumise tähtpäevale järgneval kolmandal aastal.
(13) ELT L 328, 6.12.2008, lk 28.
(14)* Väljaannete talitus: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
(15)** Väljaannete talitus: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
(16)* Väljaannete talitus: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.


LISA

Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv puit ja puidutooted, mis on klassifitseeritud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87(1) I lisas sätestatud kombineeritud nomenklatuuris

1.   ║Määruse (EÜ) nr 2173/2005 II ja III lisas esitatud tooted, mille suhtes kohaldatakse FLEGTi litsentsisüsteemi;

2.   kombineeritud nomenklatuuri (Combined Nomenclature (CN)) peatükkides 47, 48 ja 49 osutatud tselluloos ja paber, välja arvatud bambusest ja teisesest toorainest (jäätmed ja jäägid) valmistatud tooted;

3.  CN-koodide 9403 30, 9403 40, 9403 50 00, 9403 60 ja 9403 90 30 alla kuuluv puitmööbel;

4.  CN-koodi 9406 00 20 alla kuuluvad kokkupandavad ehitised;

5.   küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vm kujul; puitlaastud ja -pilpad; saepuru ja puidujäätmed, aglomeeritud pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms või aglomeerimata (CN-kood 4401);

6.   puidust tisleri- ja puusepatooted, sh puidust kärgpaneelid, koostepõrandaplaadid, katusesindlid ja -laastud; puit pidevprofiiliga (keeled, sooned, punnid, kald- või ümarservad, V-punnid, helmestus, lekaalprofiil vms) ühel või mitmel küljel, otsal või serval (sh kokku ühendamata parketilipid ja -liistud), hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte (CN-kood 4418);

7.   puitlaastplaadid, orienteeritud kihtidega plaadid (OSB) jms plaadid puidust, vaikude vms orgaaniliste sideainetega aglomeeritud või aglomeerimata (CN-kood 4410);

8.   puitkiudplaadid puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainete abil kokku ühendatud või mitte (CN-kood 4411);

9.   presspuit plokkide, plaatide, prusside või profiilvormidena (CN-kood 4413 00 00);

10.   puitraamid maalidele, fotodele, peeglitele jms esemetele ning muud puittooted (CN-kood 4414 00);

11.   puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid; puidust kaablitrumlid; puitalused, äärtega puitalused jms kaubaalused; kaubaaluste puidust ääred; kirstud (CN-kood 4415);

12.   vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad (CN-kood 4416 00 00);

13.  CN peatükkides 94 ja 95 sisalduvad teised puidutooted, sealhulgas puidust mänguasjad, sporditarvikud jne.

(1) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 ║ tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika