Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Vastuvõetud tekstid
WORD 61k
Kolmapäev, 5. mai 2010 - Brüssel Lõplik väljaanne
Aastateks 2006–2010 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava hindamine
P7_TA(2010)0130A7-0053/2010

Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon aastateks 2006–2010 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava hindamise kohta (2009/2202(INI))

Euroopa Parlament ,

–   võttes arvesse komisjoni 23. jaanuari 2006. aasta teatist loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava kohta aastateks 2006–2010 (KOM(2006)0013);

–   võttes arvesse oma 12. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava kohta aastateks 2006–2010(1) ;

–   võttes arvesse oma 22. mai 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu uue loomatervishoiustrateegia kohta aastateks 2007–2013(2) ;

–   võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus loomade kaitse kohta surmamisel(3) ;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 13, milles sätestatakse, et ühenduse põllumajandus-, kalandus-, transpordi- ja siseturupoliitika ning teadusuuringute ja tehnoloogia arengu ja kosmosepoliitika kavandamisel ning rakendamisel pööravad ühendus ja liikmesriigid täit tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele, respekteerides samal ajal liikmesriikide õigus- või haldusnorme ja tavasid, mis iseäranis käsitlevad riitusi, kultuuritraditsioone ja piirkondlikku pärandit;

–   võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2009. aasta teatist loomade heaolu märgistuse võimalike variantide ning üleeuroopalise loomade kaitse ja heaolu tugikeskuste võrgustiku rajamise kohta (KOM(2009)0584);

–   võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2009. aasta teatist „Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas” (KOM(2009)0591);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A7-0053/2010),

A.   arvestades, et loomatervist käsitlevad õigusnormid on otsustava tähtsusega Euroopa loomakasvatuse juhtimisel, kuna need mõjutavad üha rohkem põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet;

B.   arvestades, et igasuguse põllumajandusloomade kaitse ühtlustamisega Euroopa Liidu piires peavad kaasnema sama eesmärki silmas pidavad eeskirjad impordi kohta, et vältida Euroopa tootjate Euroopa turul ebasoodsamasse olukorda sattumist;

C.   arvestades, et kõik tegevused, mille eesmärk on kaitsta ja tagada loomade heaolu, peavad põhinema põhimõttel, et loomad on aistimisvõimelised olendid, kelle erivajadustega tuleb arvestada, ning arvestades, et 21. sajandil väljendab loomade heaolu meie inimlikkust ja esitab väljakutse Euroopa tsivilisatsioonile ja kultuurile;

D.   arvestades, et loomade heaolu strateegia eesmärk on tagada, et asjakohaselt võetakse arvesse loomade heaoluga seotud suuremaid kulusid, ning arvestades, et eesmärgipärane loomade heaolu poliitika on ilma dialoogita Euroopas ja kogu maailmas ning ilma agressiivse teadlikkuse tõstmise poliitikata ja teabe pakkumiseta loomade heaolu kõrgete standardite kohta nii Euroopas kui ka väljaspool Euroopat ainult osaliselt edukas, st juhul, kui seda arendatakse ühepoolselt ainult Euroopa Liidus;

E.   arvestades, et selleks, et ühenduses loomakaitset edasi arendada, on vaja kiirendada jõupingutusi teadusuuringutes ja integreerida loomakaitse asjaomastesse mõju hindamistesse ning samuti kaasata otsustamisprotsessidesse kõik sidusrühmad; arvestades, et kehtivate normide läbipaistvus, heakskiitmine ja ühtne kohaldamine ning nendele vastavuse jälgimine kõigil tasanditel on Euroopa eduka loomakaitsestrateegia eeltingimus;

F.   arvestades, et viimastel aastatel on Euroopas jõustatud palju loomade heaolu käsitlevaid õigusakte ja saavutatud üks kõrgeimaid loomade heaolu tasemeid maailmas;

G.   arvestades, et oma 2006. aasta resolutsioonis palus parlament komisjonil enne järgmist tegevuskava esitada aruanne loomade heaolu poliitika arengu kohta ning lisada loomade heaolu kõikidesse oma rahvusvaheliste läbirääkimiste päevakorra valdkondadesse;

H.   arvestades, et parlament rõhutas juba 2006. aastal vajadust parandada kodanike teavitamist loomade heaolust ja meie tootjate jõupingutustest õigusnormide järgimisel;

I.   arvestades, et loomade heaolu ei tohi jätta tähelepanuta, sest see võib anda Euroopa Liidule suhtelise eelise, kuid siiski tingimusel, et avatud turul tagatakse kõigi kolmandatest riikidest imporditud loomade ja igasuguse loomaliha vastamine samadele loomade heaolu standarditele, mis kehtivad Euroopa Liidus;

J.   arvestades, et loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava 2006–2010 hindamisel peab Euroopa Liit võtma ülesandeks loomade heaolu standardite tunnustamise tagamise WTO järgmise lepingu põllumajandust käsitlevas osas ning seda enne üldlepingu lõplikku sõlmimist;

K.   arvestades, et on olemas seos loomade heaolu, loomade tervise ja tooteohutuse vahel, ning arvestades, et loomade heaolu kõrge tase aretamisest kuni tapmiseni võib parandada tooteohutust ja kvaliteeti;

L.   arvestades, et teatav tarbijate kategooria on nõus selliste toodete kõrgemate hindadega, mis vastavad loomade heaolu kõrgematele standarditele, samas kui valdav enamus tarbijaid valib ikka madalama hinnaga toote;

M.   arvestades, et oma eelnimetatud 2006. aasta resolutsioonis rõhutas Euroopa Parlament, et vastuvõetud eeskirjad, standardid ja näitajad peaksid põhinema uusimal tehnoloogial ja teadusel, ning rõhutas, et arvestada tuleb samuti majanduslike aspektidega, sest eelkõige loomade heaolu kõrged standardid toovad endaga kaasa tegevus-, finants- ja halduskulud Euroopa talupidajate jaoks, vastastikkuse põhimõtte eiramine seab ohtu ausa konkurentsi ühenduseväliste tootjatega;

N.   arvestades, et seoses loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskavaga 2006–2010 ja enne esimesi arutelusid 2013. aastale järgneva ühise põllumajanduspoliitika üle, peab Euroopa Liit vastu võtma tasakaalustatud seisukoha loomade heaolu suhtes, võttes arvesse lisakulude majanduslikke tagajärgi loomakasvatajatele ning nende sissetuleku piisavat toetamist hinna- ja turupoliitika ja/või otsetoetuste poliitika kaudu;

O.   arvestades, et loomade heaolu käsitleva Euroopa poliitikaga peab kindlasti kaasnema sidus kaubanduspoliitika, mille aluseks tuleb võtta asjaolu, et vaatamata ELi jõupingutustele ei käsitleta loomade heaolu küsimusi 2004. aasta juuli raamkokkuleppes ega teistes Doha vooru olulistes dokumentides; arvestades, et seega ei ole kuni WTO peamiste kaubanduspartnerite suhtumise põhjaliku muutumiseni võimalik kehtestada täiendavaid loomade heaolu standardeid, millel on tootjate rahvusvahelisele konkurentsivõimele negatiivne mõju;

P.   arvestades, et üldiselt mõistetakse loomade heaolu all selliste loomade heaolu ja tervisega seotud standardite ja normide kohaldamise tulemust, mis on töötatud välja, vastamaks nendele omaste, liigispetsiifiliste ja pikaajalise heaoluga seotud vajaduste täitmisele; arvestades, et Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon (OIE) tunnistab, et loomade heaolu oluliste nõuete hulka kuuluvad: toit ja vesi, võimalus käituda loomulikult ning tervishoid;

Q.   arvestades, et komisjoni 2009. aasta oktoobri teatises „Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas” märgitakse, et „lepinguosaliste läbirääkimispositsioon ei ole võrdne” ning et see „kahjustab toiduainete tarneahela konkurentsivõimet, kuna väiksemad, kuid tõhusad osalised võivad olla sunnitud tegutsema väiksema kasumiga, mis piirab nende võimet ja soovi investeerida tootekvaliteedi parandamisse ja tootmise uuendamisse”;

R.   arvestades, et juba nimetatud kulude suurenemine võib põhjustada tootmise üleviimise piirkondadesse, kus loomakaitse tase on madalam,

Tegevuskava aastateks 2006–2010

1.   väljendab heameelt komisjoni otsuse üle, mille kohaselt loomade heaolu käsitlevas mitmeaastases tegevuskavas keskendutakse mõningatele põhilistele tegevusvaldkondadele ja võetakse neis valdkondades meetmeid;

2.   väljendab heameelt loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava 2006–2010 üle, milles on Amsterdami lepingule lisatud loomade kaitset ja heaolu käsitlevat protokolli vaadeldud esmakordselt kui Euroopa loomade kaitse arendamise ühtset lähenemisviisi;

3.   märgib, et valdav enamus praeguses tegevuskavas sisalduvatest meetmetest on rahuldavalt rakendatud;

4.   märgib, et loomade heaolu valdkonnas on aastateks 2006–2010 koostatud tegevuskava tulemusel toimunud positiivne areng, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et ELi põllumajandustootjatele ei ole nende jõupingutused turgudel ja rahvusvahelises kaubanduses kasu toonud, ning jääb arvamusele, et seda tuleks järgmises tegevuskavas rõhutada;

5.   tunnustab tööd, mida on tehtud loomkatsete alternatiivide arendamiseks, kuid taunib asjaolu, et ei ole tehtud piisavalt pingutusi selle tagamiseks, et niisuguseid alternatiive nende olemasolu korral ka kasutatakse, nagu nõutakse asjaomastes ELi õigusaktides;

6.   tunnustab komisjoni jõupingutusi, et lisada mittekaubanduslikud küsimused, sealhulgas loomade heaolu, kahepoolsetesse kaubanduskokkulepetesse, kuid rõhutab, et selliseid mittekaubanduslikke küsimusi tuleb tõhusalt edendada WTO raames;

7.   kutsub komisjoni üles lühidalt iseloomustama, milliseid edusamme on WTO läbirääkimistel saavutatud seoses selliste mittekaubanduslike küsimuste tunnustamise tagamisega, mis hõlmavad loomade heaolu, nagu ka seda, kui suures ulatuses on loomade heaolu küsimusi ja standardeid võetud arvesse WTO läbirääkimiste Doha voorus;

8.   märgib suure rahuloluga edusamme, mida on tehtud loomade heaolu kvaliteeti käsitlevas projektis (Animal Welfare Quality Project) seoses teaduse viimaste saavutuste ning loomatervise ja loomade heaolu näitajate alaste teadmistega; märgib siiski, et kõnealuses projektis ei ole täiel määral arvesse võetud kõnealuste näitajate kasutamise edendamist praktikas;

9.   tunnistab, et loomade transporti käsitlevate kehtivate eeskirjade suhtes on vaja võtta järelmeetmed ja tagada nende nõuetekohane rakendamine, pöörates eelkõige tähelepanu satelliitsüsteemi arendamisele, et teostada järelevalvet sellise transpordi üle, ning nõuab tungivalt, et komisjon täidaks selles valdkonnas oma kohustuse enne tegevuskava kehtivuse lõppu ning esitaks parlamendi nõutud ja määruse (EÜ) nr 1/2005 artiklis 32 osutatud uuringu; nõuab, et enne, kui rakendatakse uusi eeskirju, mis peavad põhinema teaduslikult tõendatud ja objektiivsetel näitajatel, tuleb läbi viia analüüs majandusliku mõju kohta loomakasvatusele;

10.   on seisukohal, et stiimulite loomine loomade piirkondlikuks aretuseks, turustamiseks ja tapmiseks on mõttekas, et vältida aretus- ja tapaloomade pika vahemaa taha transportimise vajadust;

11.   on veendunud, et loomaaedadel on oluline osa avalikkuse teavitamisel metsloomade säilitamisest ja heaolust; tunneb muret range järelevalve puudumise pärast, et tagada vastavus nõukogu direktiivile 1999/22/EÜ(4) (mis käsitleb metsloomade pidamist loomaaedades), ning nõuab tungivalt, et komisjon algataks direktiivi tõhususe ja rakendamise uuringu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides;

12.   väljendab rahulolu sigade kasvatamist käsitlevate nõuete järgimises tehtud edusammude üle, kuigi ikka veel esineb nõuete täitmata jätmist; on siiski mures selle pärast, et Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) selgetest soovitustest ja järeldustest hoolimata esineb toimivates kavades puudujääke seoses 18. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/120/EÜ (milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded) sätete rakendamisega, ning kutsub seetõttu komisjoni, liikmesriike ja asjaomaseid sektoreid üles tegema kindlaks nõuete täitmata jätmise juhtumid ja sellise käitumise põhjused ning tegema vajalikke jõupingutusi asjaomase direktiivi järgimise parandamiseks;

13.   nõuab tungivalt, et komisjon tagaks samuti 2012. aastal jõustuva munakanade pesadeta puurides pidamist käsitleva keelu täieliku järgimise, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama vajalikud meetmed, et kindlustada kõnealuses sektoris nimetatud kohustuse järgimine ja kontrollida selle rakendamist liikmesriikides; jääb arvamusele, et munade importimisel ELi tuleb samuti järgida Euroopa tootjatele kehtestatud tootmistingimusi;

14.   nõuab, et kogu ELis keelustataks munad, mille puhul ei järgita õigusakte;

15.   järeldab, et praeguse tegevuskava rakendamine on nii mitmeski suhtes ebapiisav, ning rõhutab vajadust jõustada olemasolevad eeskirjad enne uute koostamist; juhib sellega seoses tähelepanu, kui olulised on tulemuslikud karistused rikkumiste eest kõigis liikmesriikides;

16.   rõhutab, et komisjon peaks 2010. aastal viima läbi hindamise, mis hõlmaks põhjalikku analüüsi saavutuste ja võimalikest puudustest õpitava kohta;

17.   avaldab kahetsust, et komisjon ei ole viimaste aastate jooksul esitanud seoses toodangu hinnaga selget teavitamisstrateegiat, mis oleks kooskõlas loomade heaolu standarditega, ja on piirdunud 2009. aasta oktoobris esitatud aruandega;

18.   tunnistab, et ühendus peab kõiki loomi aistimisvõimelisteks olenditeks (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 13); tunnistab, et meetmed on seni keskendunud valdavalt toiduainete tootmise eesmärgil peetavatele loomadele ja et tegevuskavva 2011–2015 on vaja lisada uued loomade kategooriad;

Tegevuskava aastateks 2011–2015

19.   tuletab meelde, et Euroopa Parlament nõudis juba eelmainitud 2006. aasta resolutsioonis olemasoleva tegevuskava jätkamist uuega, ja nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon esitaks uute teaduslike tõendite ja kogemuse alusel kehtiva kava täitmist ja ELi loomade heaolu poliitika olukorda hindava aruande ning koostaks selle põhjal loomade heaolu käsitleva tegevuskava aastateks 2011–2015, mida tuleks piisavalt rahastada;

20.   nõuab, et võetaks meetmed, tagamaks olemasolevate õigusaktide viivitamatu jõustamine ning standardite ühtlustamine ja võrdsed võimalused siseturul; soovitab hinnata kõiki ettepanekuid uute õigusaktide vastuvõtmiseks olemasolevate õigusaktide täiel määral rakendamise alternatiivse viisi suhtes, et vältida tarbetut dubleerimist;

21.   soovitab komisjonil oma hindamisaruandes analüüsida muude küsimuste hulgas seda, mil määral on praegune tegevuskava vastanud loomade heaolu alastele ühiskonna nõuetele, süsteemi jätkusuutlikkusele tootjate jaoks, ja kuidas on kava rakendamine mõjutanud siseturu toimimist;

22.   kutsub komisjoni üles näitama loomade heaolu standardite mõju ja võtma täiel määral arvesse koosmõju erinevate tegurite vahel, nagu loomade heaolu, jätkusuutlikkus, loomade tervis, keskkond, toote kvaliteet ja majanduslik elujõulisus;

Üldine loomade heaolu käsitlev Euroopa õigusakt

23.   täheldab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 13 on loodud uus õiguslik olukord, mille raames nähakse ette, et ühenduse põllumajandus-, kalandus-, transpordi- ja siseturupoliitika ning teadusuuringute ja tehnoloogia arengu ja kosmosepoliitika kavandamisel ning rakendamisel peavad ühendus ja liikmesriigid pöörama täit tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele, respekteerides samal ajal liikmesriikide õigus- või haldusnorme ja tavasid, mis iseäranis käsitlevad riitusi, kultuuritraditsioone ja piirkondlikku pärandit; on arvamusel, et kõnealune artikkel kehtib kõikide kariloomade ja vangistuses peetavate loomade suhtes, sealhulgas näiteks toiduainete tootmise eesmärgil peetavad loomad, lemmikloomad, tsirkuse- ja loomaaialoomad ja hulkuvad loomad, pidades ühtlasi meeles, et erinevad omadused ja elutingimused vajavad erisugust kohtlemist;

24.   pidades silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 13, kutsub komisjoni üles esitama hiljemalt 2014. aastal mõjuhinnangu alusel ja pärast sidusrühmadega konsulteerimist põhjendatud ettepaneku võtta vastu üldine loomade heaolu käsitlev ELi õigusakt, mis olemasolevate teaduslike andmete ja tõendatud kogemuste alusel peaks aitama kaasa ühtsele arusaamale loomade heaolu mõiste, loomade heaoluga seotud kulude ja põhiliste kohaldatavate tingimuste kohta;

25.   on seisukohal, et kõnealune üldine loomade heaolu käsitlev õigusakt peab vastavalt loomatervise õigusaktidele sisaldama sobivaid juhiseid vastutustundliku loomapidamise kohta, ühtset süsteemi järelevalveks ja võrreldavate andmete kogumiseks, samuti loomadega tegelevate isikute koolitamisnõudeid ja sätteid, millega nähakse ette loomaomanike, põllumajandusettevõtjate ja loomapidajate konkreetsed kohustused; on arvamusel, et kõikide nende nõuetega peavad kaasnema tootjatele pakutavad vahendid, et tagada nende nõuetekohane täitmine;

26.   on arvamusel, et loomatervist käsitlevate Euroopa õigusaktidega tuleks Euroopa Liidus kehtestada ühine loomade heaolu algtase, mis on eeltingimus nii kodumaiste toodete kui ka kolmandate riikide impordi vabale ja õiglasele konkurentsile siseturul; on siiski seisukohal, et liikmesriikidel ja piirkondadel peaks olema võimalik lubada üksiktootjatel ja tootjarühmadel võtta vabatahtlikult kasutusele veelgi rangemaid süsteeme, moonutamata sealjuures konkurentsi ja tagades ELi konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel;

27.   on seisukohal, et imporditavad tooted peavad vastama samadele loomade heaolu standarditele nagu ELi ettevõtjatele kehtestatud standardid;

28.   nõuab, et Euroopa põllumajandustootjaile hüvitataks loomade heaolu kõrgemate standarditega seotud suuremad tootmiskulud; soovitab, et uutesse ühise põllumajanduspoliitika toetuskavadesse lisataks loomade heaolu käsitlevate meetmete rahastamine;

29.   on ühtlasi seisukohal, et kodanike teavitamine loomade heaolu kõrgest tasemest ELis ja jõupingutustest, mida asjaomased eri sektorid teevad, peab olema selle poliitika põhielement;

30.   on seisukohal, et loomade heaolu kriteeriumide rahvusvahelistesse lepingutesse võtmine on oluline selleks, et võimaldada ELi tootjatel konkureerida globaliseerunud turul ja takistada tootmise üleviimist piirkondadesse, kus loomade heaolu tase on selgelt madalam ja mis seega kujutavad ELi süsteemi jaoks ebaausat konkurentsi;

31.   väljendab rahulolu aruteluga loomade heaolu märgistuse erinevate võimalike süsteemide üle komisjoni eelnimetatud 28. oktoobri 2009. aasta teatises; rõhutab siiski vajadust võtta kõnealuseid süsteeme arvesse laiemas tähenduses, pidades eelkõige silmas keskkonna, toitumise ja kliima valdkonnas olemasolevaid märgistussüsteeme; rõhutab, et Euroopa Liidu tarbijate teavitamine sellel teemal peab kindlasti põhinema kindlatel ja üksmeelsetel teaduslikel alustel ning olema tarbijatele kergesti mõistetav;

32.   soovitab, et etiketil märgitud teave oleks täpne ja konkreetne ning viitaks vastavusele ELis nõutavate loomade heaolu kõrgete standarditega; jääb arvamusele, et komisjoni ülesanne peaks olema anda kodanikele loomade heaolu Euroopa süsteemi kohta vajalikku teavet, et tagada selle objektiivsus;

33.   soovitab vaadata läbi loomade heaolu poliitika kooskõla liidu ülejäänud poliitikameetmetega;

34.   kutsub komisjoni üles viima läbi põhjalikku hindamist võimalike konkurentsiprobleemide kohta, mida tekitavad meie tootjatele loomade heaolu Euroopa standardid, ja nende standardite rakendamisega seotud tootmistoetuste süsteeme läbi vaatama;

35.   on arvamusel, et enne uute õigusaktide väljatöötamist on vaja tagada olemasolevate üldiste või konkreetsete eeskirjade nõuetekohane kohaldamine; juhib näiteks tähelepanu järgmisele: munakanade pesadeta puuris pidamise keelustamine, sigade, loomade transporti, hanede ja partide kasvatamist käsitlevad eeskirjad; toonitab, et edaspidised loomade heaolu meetmed tuleb viia kooskõlla ühenduse teiste eesmärkidega, nagu säästev areng, eelkõige säästev loomakasvatus ja tarbimine, keskkonna- ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse, strateegia kehtivate õigusaktide jõustamise tõhustamiseks ning terviklik strateegia, kiirendamaks üleminekut loomkatsevabadele teadusuuringutele;

Loomade heaoluga tegelevate tugikeskuste Euroopa võrgustik

36.   on seisukohal, et olemasolevate ühenduse või liikmesriikide institutsioonide raames tuleks luua loomade heaolu koordineeritud Euroopa võrgustik, ja selle töö peaks põhinema eespool kavandatud üldisel loomade heaolu käsitlevatel õigusaktidel; on arvamusel, et selline võrgustik peaks määrama ühe institutsiooni koordineerivaks asutuseks, kes täidab komisjoni ülalmainitud 28. oktoobri 2009. aasta teatises osutatud keskse koordineerimisasutuse ülesandeid; on lisaks arvamusel, et selline koordineeriv asutus ei tohiks mitte mingil juhul dubleerida komisjoni või teiste asutuste ülesandeid, vaid andma abi komisjonile, liikmesriikidele, toiduahela osalistele ja kodanikele seoses koolituse ja hariduse, parimate tavade ning ka teabega ja tarbijatega suhtlemisega, samuti hindama kavandatavaid õigusakte ja poliitika ettepanekuid ning nende mõju loomade heaolule ja avaldama nende suhtes seisukohta, hindama loomade heaolu standardeid uusimate kättesaadavate andmete alusel ning koordineerima uute meetodite katsetamise ELi süsteemi;

37.   on seisukohal, et teaduslike avastuste alusel tuleks avalikkusele anda teavet loomade vajaduste ja loomade õigest kohtlemise kohta ning seda tuleks teha asjakohaselt ja tõsimeelselt; on seisukohal, et Euroopa tugikeskuste võrgustik peaks vastutama haridus- ja teavitusmeetmete rakendamise eest, sest ühtlustatud kvaliteedinõuetel põhinevate teadmiste edasiandmine on oluline, kui soovitakse vältida äärmuslike seisukohtade väljakujunemist;

Kehtivate õigusaktide jõustamise tõhustamine

38.   kutsub komisjoni üles hindama esimesel võimalusel loomade heaolu meetmete maksumust Euroopa tootjatele ning esitama Euroopa loomakasvatajate konkurentsivõime vähenemisega seotud probleemide lahendamiseks hiljemalt aastal 2012 soovitused ning suuniste ja muude vajalike meetmete ettepanekud;

39.   kutsub liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid selle tagamiseks, et loomade kaitsest ja heaolust arusaamist edendatakse hariduse kaudu;

40.   on seisukohal, et eesmärk peab olema sihikindel ja riskihindamisel põhinev järelevalvesüsteem, kus kesksel kohal on objektiivsed tegurid, ja mille raames peavad liikmesriigid, kus rikkumisi on keskmisest rohkem, seisma silmitsi rangemate kontrollidega;

41.   rõhutab, et ebavõrdsus toiduahelas, nagu on kirjeldatud komisjoni teatises „Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas”, seab toormetootjad sageli ebasoodsasse olukorda; tuletab meelde, et toormetootjatel on piiratud investeerimisvõimalused olukorraga kaasnevate lisakulude tõttu;

42.   rõhutab, et Euroopa Liidu eelarve peab sisaldama piisavaid assigneeringuid, mis võimaldaksid komisjonil teostada järelevalvet, abistada vajaduse korral tootjaid ning töötada vastu tootjate konkurentsivõime vähenemisele loomade heaolu uute ja muutuvate standardite kehtestamise tagajärjel, võttes arvesse, et nende standardite maksumus ei kajastu hinnas, mida loomakasvataja oma toodete müügist saab;

43.   rõhutab, et loomakasvatussektori konkurentsivõime täiustamist ja tugevdamist tuleb jätkata loomade heaolu valdkonnas kehtivate eeskirjade edendamise ja järgimise abil ning samuti kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega;

44.   palub liikmesriikidel tagada, et loomade heaolu käsitlevate ELi õigusaktide rikkumisele järgneksid tõhusad ja proportsionaalsed karistused ning et igal konkreetsel juhul kaasneksid nendega pädevate asutuste põhjalikud suunised ja nõuanded ning asjakohased parandusmeetmed;

45.   kutsub liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid, et hoida edaspidi ära loomade heaolu eeskirjade rikkumised;

46.   väljendab heameelt asjaolu üle, et liikmesriikides on antibiootikumide kasutamine loomade puhul märkimisväärselt vähenenud pärast seda, kui nende kasutamine kasvustimulaatorina ELis keelustati, samal ajal kui USAs ja nii mõneski teises riigis on see endiselt lubatud; ootab siiski, et komisjon ja liikmesriigid tegeleksid loomade antibiootikumiresistentsuse probleemiga vastutustundlikult; kutsub komisjoni üles koguma ja analüüsima andmeid loomatervishoiutoodete, sealhulgas antibiootikumide kohta, eesmärgiga tagada selliste toodete tõhus kasutamine;

Näitajad ja uued meetodid

47.   nõuab loomade heaolu kvaliteeti käsitleva projekti (Animal Welfare Quality Project) hindamist ja edasi arendamist, eriti seoses selle lihtsustamisega ja rakendamisega praktikas;

48.   on arvamusel, et imporditud toodete puhul oleks keeruline mõõta loomade heaolu näitajaid; rõhutab, et seadmata kahtluse alla heaolu näitajate kasulikkust või põhjendatust, ei tohi neid tõlgendada kui konkurentsimoonutust, mis kahjustab Euroopa tootjaid;

49.   palub, et komisjon esitaks loomade heaolu käsitleva projekti lõpparuande alusel ettepaneku katseperioodi kohta, et hinnata loomade heaolu Euroopa Liidus, kasutades loomade heaolu kvaliteeti käsitleva projekti (Animal Welfare Quality Project) raames arendatud meetodeid;

50.   kutsub sellega seoses liikmesriike üles paremini ära kasutama maaelu arendamiseks eraldatud Euroopa Liidu rahaliste vahendite ning teadus- ja arendustegevuse peadirektoraadi seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) pakutavaid võimalusi, et saada toetust nii teadusuuringuteks kui ka loomade heaolu seisukohast kasulikeks investeeringuteks innovatsiooni ja moderniseerimisse; kutsub liikmesriike ja komisjoni samuti üles tõhustama investeeringuid uue tehnoloogia ja meetodite alasesse teadus- ja arendustegevusse loomade heaolu valdkonnas;

51.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema kõik endast olenev, tagamaks, et OIE suunised loomade heaolu kohta toetaksid häid heaolustandardeid, mis nõuetekohaselt kajastavad teaduslikke tõendeid kõnealuses valdkonnas;

o
o   o

52.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 308 E, 16.12.2006, lk 170.
(2) ELT C 279 E, 19.11.2009, lk 89.
(3) ELT L 303, 18.11.2009, lk 1.
(4) EÜT L 94, 9.4.1999, lk 24.

Viimane päevakajastamine: 11. veebruar 2011Õigusalane teave