Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Vastuvõetud tekstid
WORD 39k
Kolmapäev, 5. mai 2010 - Brüssel Lõplik väljaanne
Kaevandamisel tsüaniidi kasutamise keelustamine
P7_TA(2010)0145B7-0238, 0239, 0240 ja 0241/2010

Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon kaevandamisel tsüaniidi kasutamise üldise keelustamise kohta Euroopa Liidus

Euroopa Parlament ,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 191;

–   võttes arvesse 1992. aasta juunis Rio de Janeiros vastu võetud Rio keskkonna- ja arengudeklaratsioonis ning bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis sõnastatud ettevaatuspõhimõtet;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (vee raamdirektiiv) keskkonnaeesmärke;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise kohta, milles nähakse ette kaevandamisel tsüaniidi kasutamist ning samas kehtestatakse tsüaniidi lubatud maksimumtasemed;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2003. aasta direktiivi 2003/105/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/82/EÜ (Seveso II direktiiv) ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta, milles väidetakse, et teatavad ladustamis- ja töötlemisprotsessid kaevandamisel [...] võivad põhjustada väga raskeid tagajärgi;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest, mille kohaselt liikmesriigid võivad lubada ettevõtjatel mitte katta keskkonnakahjustustest tingitud kulusid, kui suudetakse tõendada, et teatavad tingimused on täidetud;

–   võttes arvesse eesistujariikide Hispaania, Belgia ja Ungari 18-kuulist programmi ning selle prioriteete veepoliitika ja bioloogilise mitmekesisuse osas;

–   võttes arvesse Tšehhi Vabariigi võetud meetmeid tsüaniidi kasutamise üldiseks keelustamiseks, milleks aastal 2000 muudeti kaevandamisseadust nr 44/1988, samuti 2009. aastal tehtud Ungari kaevandamisseaduse nr 48/1993 muudatusi, millega Ungari territooriumil keelustati tsüaniidipõhised kaevandamistehnoloogiad, ning Saksamaal 2002. aastal vastu võetud seadlust, millega keelati kaevandamisel tsüaniidileostustehnoloogia kasutamine;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et ÜRO kuulutas 2010. aasta rahvusvaheliseks bioloogilise mitmekesisuse aastaks, millega maailma kutsutakse tegutsema Maa elustiku mitmekesisuse kaitseks;

B.   arvestades, et tsüaniid on kulla kaevandmisel kasutatav tugevalt mürgine kemikaal, mis loetakse vee raamdirektiivi VIII lisa kohaselt peamiseks saasteaineks ning millel võib olla pöördumatu ja katastroofiline mõju inimtervisele ja keskkonnale ja seega ka bioloogilisele mitmekesisusele;

C.   arvestades, et 25. mail 2007. aastal Tšehhi Vabariigis Prahas peetud Visegradi rühma riikide (Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola ja Slovakkia) keskkonnaministrite 14. kohtumisel avaldatud ühises seisukohas säästva kaevandamise kohta väljendasid ministrid muret mitmel pool nende piirkonnas kasutatavate ja kasutamiseks kavandatud ohtlike kaevandamistehnoloogiate pärast, mis kujutavad endast olulist keskkonnaohtu ja millel võivad olla piiriülesed tagajärjed;

D.   arvestades, et Doonau jõe kaitse ja säästva kasutamise alase koostöö Sofia konventsiooni raames leppisid osapooled kokku lugeda tsüaniid asjakohaseks ohtlikuks aineks lisaks sellele, et see loetakse prioriteetseks ohtlikuks aineks vastavalt vee raamdirektiivile;

E.   arvestades, et viimase 25 aastaga on maailmas toimunud üle 30 tsüaniidilekkega seotud suurõnnetuse, neist kõige rängem 10 aasta eest, kui kullakaevanduse veehoidlast lasti Tisza-Doonau jõgikonda üle 100 000 kuupmeetri tsüaniidiga reostunud vett, mis põhjustas tollal suurima keskkonnakatastroofi Kesk-Euroopa ajaloos, ning arvestades, et pole mingit tagatist, et sellised õnnetused ei võiks korduda, eriti arvestades äärmuslike ilmastikutingimuste, sealhulgas suurte ja sagedaste üleujutuste sagenemist, mida prognoositakse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandas hindamisaruandes;

F.   arvestades, et mitmetes ELi liikmesriikides kavandatakse tihedalt rahvastatud piirkondades endiselt kullatootmiskarjääride suurprojekte koos tsüaniiditehnoloogiate kasutamisega, millised projektid võivad täiendavalt ohustada inimeste tervist ja keskkonda;

G.   arvestades, et vee raamdirektiivi kohaselt on liikmesriigid kohustatud saavutama veevarude „hea seisundi” ja seda säilitama, ning vältima nende reostamist ohtlike ainetega; arvestades, et veevarude hea seisund võib sõltuda ka vee kvaliteedist jõgikonnas, mis asub tsüaniidipõhiseid kaevandamistehnoloogiaid kasutavates naaberriikides;

H.   arvestades, et tsüaniidiga seotud õnnetuste piiriülene mõju, eriti seoses suurte jõgikondade ja põhjaveevarude saastumisega viitab vajadusele kogu ELi hõlmavaks lähenemiseks tõsisele keskkonnaohule, mida põhjustab tsüaniidi kasutamine kaevandamisel;

I.   arvestades, et endiselt puuduvad usaldatavusnormatiive käsitlevad eeskirjad ja nõuetekohased finantstagatised, ning arvestades, et kaevandamisel tsüaniidi kasutamist reguleerivate kehtivate õigusaktide rakendamine sõltub ka iga liikmesriigi täitevvõimu suutlikkusest, mistõttu inimlikust hooletusest põhjustatud õnnetus on vaid aja küsimus;

J.   arvestades, et mõned liikmesriigid ei ole kaevandusjäätmete direktiivi täielikult rakendanud;

K.   arvestades, et tsüaniidi kasutamine kaevandamisel loob vähe töökohti ning sedagi vaid 8–16 aastaks, kuid samas tekitab ülisuurte piiriüleste keskkonnakahjustuste ohu, millest põhjustatud kulusid ei kata enamasti mitte nende eest vastutavad tegutsevad ettevõtted, kes tavaliselt kaovad või pankrotistuvad, vaid riik ehk maksumaksjad;

L.   arvestades, et tegutsevatel ettevõtetel ei ole pikaajalist kindlustust, mis kataks tulevase rikke või õnnetuse korral tekkivad kulud;

M.   arvestades, et kahe grammi kulla tootmiseks tuleb kaevandada tonn maaki, millest jääb maha tohutu hulk aherainet, kusjuures 25–50% kullast jääb lõpuks aherainesse; arvestades, et lisaks kasutatakse suurte tsüaniidipõhiste kaevandamisprojektide puhul aastas miljoneid kilogramme naatriumtsüaniidi, mille vedu ja ladustamine ise võib eksimuste korral põhjustada katastroofilisi tagajärgi;

N.   arvestades, et tsüaniidi abil kaevandamisele on olemas alternatiivid, millega saab tsüaniidipõhiseid tehnoloogiaid asendada;

O.   arvestades, et kogu Euroopas korraldatakse üldsuse jõulisi proteste tsüaniidi jätkuva kasutamise vastu kaevandusprojektides, kusjuures peale kodanike, kohalike kogukondade ja VVOde protestivad ka riiklikud organisatsioonid, valitsused ja poliitikud,

1.   on seisukohal, et ELi vee raamdirektiivi eesmärke – saavutada veevarude hea keemiline seisund ning kaitsta veevarusid ja bioloogilist mitmekesisust – on võimalik saavutada vaid tsüaniidipõhise kaevandamistehnoloogia keelustamisega;

2.   kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut keelustada ELis täielikult tsüaniidi kasutamine kaevandamisel enne 2011. aasta lõppu, kuna see on ainuke ohutu viis kaitsta meie veevarusid ja ökosüsteeme kaevandamisel tekkiva tsüaniidireostuse eest, ning samas teostama tavapärast mõju hindamist;

3.   võtab teadmiseks asjaomased algatused ELis ja ÜRO süsteemides ning soovitab tungivalt välja töötada ja kasutada kaevandamisel ohutumaid, eeskätt tsüaniidivabasid alternatiive;

4.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kuni üldise keelu kehtestamiseni mitte toetama ELis otseselt ega kaudselt ühtegi kaevandusprojekti, milles kasutatakse tsüaniiditehnoloogiat, ning mitte toetama selliseid projekte ka kolmandates riikides;

5.   palub komisjonil soodustada tööstuse ümberkorraldamist piirkondades, kus on keelustatud tsüaniidi kasutamine kaevandamisel, andes selleks asjakohast finantsabi turismile, taastuvenergiale ja rohelistele tööstusharudele;

6.   kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut muuta kaevandusjäätmete käitlemist käsitlevaid kehtivaid õigusakte ning kehtestada nõue, et kõigil tegutsevatel ettevõtetel peab olema kindlustus, mis rikke või õnnetuse korral hüvitab kahjud ning kõik vastava ala esialgse keemilise ja keskkonnaseisundi taastamise kulud;

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

Viimane päevakajastamine: 11. veebruar 2011Õigusalane teave