Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Lõuna-Kaukaasia kohta, sealhulgas 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta(1) ja 17. jaanuari 2008. aasta resolutsioone ELi tulemuslikuma Lõuna-Kaukaasia poliitika kohta(2) ning Musta mere regionaalpoliitilise lähenemisviisi kohta(3);

–  võttes arvesse oma hiljutisi 17. detsembri 2009. aasta resolutsiooni sõnavabaduse kohta Aserbaidžaanis(4), 3. septembri 2008. aasta resolutsiooni Gruusia kohta(5), 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni olukorra kohta Gruusias(6) ja 13. märtsi 2008. aasta resolutsiooni Armeenia kohta(7);

–  võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2008. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule idapartnerluse kohta (KOM(2008)0823);

–  võttes arvesse 7. mail 2009. aastal Prahas toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisavaldust;

–  võttes arvesse 2006. aasta novembris Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusiaga vastu võetud Euroopa naabruspoliitika tegevuskavasid ning Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumenti, mis on tihedalt seotud Euroopa naabruspoliitika tegevuskavade rakendamisega;

–  võttes arvesse komisjoni 23. aprillil 2009. aastal vastu võetud Euroopa naabruspoliitika eduaruandeid Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia kohta;

–  võttes arvesse riigistrateegia dokumente aastateks 2007–2013 ja Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia jaoks Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi raames aastateks 2007–2010 kehtestatud riiklikke näidisprogramme;

–  võttes arvesse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia programmdokumentide vahekokkuvõtet;

–  võttes arvesse Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusiaga 1996. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostöölepinguid;

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee asjakohaseid seirearuandeid;

–  võttes arvesse rahvusvahelise teabekogumismissiooni 30. septembril 2009. aastal avaldatud aruannet Gruusia konflikti kohta (Tagliavini aruanne);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A7-0123/2010),

A.  arvestades, et 8. detsembril 2009. aastal peetud välisasjade nõukogu istungil kinnitas EL oma kavatsust edendada stabiilsust, koostööd, heaolu ja head valitsemistava kogu Lõuna-Kaukaasias muu hulgas tehnilise abi programmide kaudu;

B.  arvestades, et tingituna 2008. aasta augustikuisest Gruusia sõjast, ELi edukast sekkumisest eesmärgiga sõlmida relvarahu kokkulepe ja suurest vajadusest ELi jätkuva osalemise järele selleks, et kindlustada kokkuleppe täielik rakendamine, sai EList oluline piirkonna julgeoleku tagaja, kes rakendas ELi järelevalvemissiooni, käivitas ulatusliku sõjajärgse abiprogrammi ning algatas sõja põhjuste ja käigu kohta teabe kogumise missiooni;

C.  arvestades, et 2009. aastal muutusid intensiivsemaks läbirääkimised Mägi-Karabahhi konflikti lahendamiseks, mida vahendas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Minski rühm;

D.  arvestades, et inimestele, kes asustati Lõuna-Kaukaasia konfliktipiirkondadest ümber sunniviisiliselt, ei anta ikka veel õigust oma kodudesse tagasi pöörduda; arvestades, et kuigi kolm riiki on käivitanud programme oma pagulaste ja riigi sees ümberasustatud isikute integratsiooniks kohalikul tasandil, esineb siiski veel arvukalt probleeme, mis nende õnnestumist takistavad; arvestades, et asjaomased ametivõimud ei tohiks kasutada pagulasi ja riigi sees ümberasustatud isikuid konfliktides poliitiliste vahenditena;

E.  arvestades, et 2009. aasta oktoobris aset leidnud diplomaatiliste suhete sõlmimise ja arendamise protokollide allkirjastamine ja ühispiiri avamine Armeenia ja Türgi poolt oli küll paljulubav samm, kuid et protokollide ratifitseerimist pole järgnenud;

F.  arvestades, et külmutatud konfliktid takistavad majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning Lõuna-Kaukaasia piirkonna elatustaseme parandamist, samuti Euroopa naabruspoliitika idapartnerluse täielikku väljaarendamist; arvestades, et konfliktide rahumeelne lahendamine on oluline stabiilsuse jaoks ELi naaberriikides; arvestades, et oleks vaja astuda täiendavaid samme, et määrata kindlaks ühised huvivaldkonnad, mille puhul saadaks üle erimeelsustest ning mis hõlbustavad dialoogi ja edendavad piirkondlikku koostööd ja arenguvõimalusi;

G.  arvestades, et EL austab suhetes Lõuna-Kaukaasia riikidega suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtteid;

H.  arvestades, et idapartnerlusega luuakse uusi võimalusi kahepoolsete suhete süvendamiseks ja algatatakse mitmepoolne koostöö;

I.  arvestades, et idapartnerlus, mille eesmärgiks on reformide kiirendamine, õigusnormide ühtlustamine ja majanduslik integratsioon ning partnerriikide riikluse ja territoriaalse terviklikkuse kindlustamiseks käegakatsutava toetuse andmine, põhineb tingimuslikkuse, diferentseerimise ja ühisvastutuse põhimõtetel ning näeb ette läbirääkimiste pidamise uute assotsieerimislepingute üle, milleks on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut;

J.  arvestades, et ELi idanaabruse (EURONEST) parlamentaarne assamblee moodustatakse ametlikult kui Euroopa Parlamendi ja ELi kuue idapartneri – sealhulgas Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia – parlamentide vahelise tõhustatud dialoogi ülioluline mitmepoolne mehhanism eesmärgiga kõnealuseid riike ELile lähemale tuua;

K.  arvestades, et olukord Lõuna-Kaukaasias nõuab ELi kaasatuselt selles piirkonnas üha rohkem ennetavat poliitikat, ning arvestades, et idapartnerluse käivitamine ja Lissaboni lepingu jõustumine pakuvad hea võimaluse ELi Lõuna-Kaukaasia suunalise strateegia kavandamiseks,

1.  kinnitab veel kord, et ELi peamine eesmärk piirkonnas on toetada Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia arengut avatud, rahumeelsete, stabiilsete ja demokraatlike riikide suunas, kes on valmis looma heanaaberlikke suhteid ja suudavad muuta Lõuna-Kaukaasia jätkusuutliku rahu, stabiilsuse ja heaolu piirkonnaks, eesmärgiga edendada kõnealuste riikide integreerimist Euroopa poliitikasse; on seisukohal, et EL peab etendama selle eesmärgi saavutamiseks üha aktiivsemat poliitilist rolli, töötades kokkuleppel piirkonna riikidega välja strateegia, mis ühitaks tema pehme jõu otsustava lähenemisega ning mida täiendab kahepoolne poliitika;

Julgeolekuküsimused ja konfliktide rahumeelne lahendamine

2.  rõhutab, et piirkonnas esinevate konfliktide puhul ei ole kehtiva olukorra säilitamine vastuvõetav ega jätkusuutlik, kuna sellega kaasneb pidev pingete eskaleerumise ning relvategevuse taastumise oht; on seisukohal, et kõik osapooled peaksid aktiivselt osalema stabiilsuse ja rahu saavutamises; toetab piiriüleste programmide ja kodanikuühiskondade vahelise dialoogi kasutamist konfliktide transformeerimiseks ja usalduse suurendamiseks lahkmejoontel; rõhutab, et ELil on etendada oluline roll piirkonnas dialoogikultuurile kaasaaitamisel ning ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaste resolutsioonide, kaasa arvatud resolutsiooni 1325 (2000) rakendamise tagamisel;

3.  märgib, et konfliktide ohjamine ja lahendamine ning elementaarne dialoog eeldavad muu hulgas kõigi asjaomaste osapoolte ja kogukondade õiguste ja õiguspäraste huvide tunnustamist, avatust minevikusündmuste kohta käivate arusaamade läbivaatamisel ja minevikusündmuste suhtes ühisele seisukohale jõudmisel, tahet saada üle vihast ja hirmust, valmisolekut maksimalistlike seisukohtade suhtes kompromissile minna, loobumist revanšistlikest suhtumistest ja valmidust tegelike järeleandmiste üle arutelude pidamiseks, et suuta kindlustada stabiilsus ja heaolu;

4.  juhib tähelepanu sellele, kui oluline on konfliktide ennetamine muu hulgas kõigi rahvusvähemuste liikmete õiguste austamise, usulise sallivuse ning sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse tugevdamise püüdluste abil;

5.  rõhutab, et välistel osalejatel lasub vastutus kasutada oma võimu ja mõju viisil, mis on täielikus kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas inimõigusi käsitleva õigusega; usub, et tuleks püüelda väliste osalejate vahelise täiendava ja tasakaalustatud koostöö poole piirkonnas, et aidata saavutada konfliktidele rahumeelne lahendus; peab vastuvõetamatuks mis tahes väliste osalejate poolt Lõuna-Kaukaasia riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse austamisele tingimuste seadmist;

Mägi-Karabahhi konflikt

6.  tervitab Mägi-Karabahhi alaste läbirääkimiste dünaamilist tempot, mida on demonstreerinud Armeenia ja Aserbaidžaani presidentide vahel 2009. aasta jooksul peetud kuus kohtumist, mis toimusid Moskva deklaratsiooni vaimus; kutsub osapooli üles intensiivistama rahuläbirääkimistel oma püüdlusi leida lahendus lähikuude jooksul, näitama üles konstruktiivsemat hoiakut ja loobuma selle kehtiva olukorra põlistamise eelistamisest, mis on tekitatud jõuga ja millel pole mingit rahvusvahelist legitiimsust ning mis tekitab sel viisil ebastabiilsust ja pikendab sõjast mõjutatud elanikkonna kannatusi; mõistab hukka sõjalise lahenduse idee ja juba kasutatud sõjalise jõu rasked tagajärjed ning kutsub mõlemat osapoolt üles vältima 1994. aasta relvarahu mis tahes täiendavaid rikkumisi;

7.  toetab täielikult OSCE Minski rühma vahendamispüüdlusi, Madridi dokumendis sisalduvaid aluspõhimõtteid ja OSCE Minski rühma kaasesimeeste riikide 10. juuli 2009. aasta avaldust seoses G8 tippkohtumisega L'Aquilas; kutsub rahvusvahelist üldsust üles ilmutama julgust ja poliitilist tahet, aitamaks lahendada allesjäänud probleemid, mis takistavad kokkuleppele jõudmist;

8.  tunneb tõsist muret selle üle, et sajad tuhanded pagulased ja riigi sees ümberasustatud isikud, kes jätsid oma kodud maha Mägi-Karabahhi sõja ajal või selle tõttu, on jätkuvalt ümber asustatud ja jäetud ilma oma õigustest, sealhulgas tagasipöördumisõigusest, omandiõigustest ja õigusest isiklikule julgeolekule; kutsub kõiki osapooli üles tunnustama üheselt mõistetavalt ja tingimusteta neid õigusi, vajadust nende kiire rakendamise järele ja vajadust leida sellele probleemile kiire lahendus, mille puhul järgitakse rahvusvahelise õiguse põhimõtteid; nõuab seoses sellega Armeenia relvajõudude väljaviimist kõigilt okupeeritud Aserbaidžaani territooriumidelt, millega kaasneks ÜRO põhikirja järgivate rahvusvaheliste relvajõudude sisseviimine, et pakkuda üleminekuajal vajalikke julgeolekutagatisi, mis tagavad Mägi-Karabahhi elanikkonna julgeoleku ja võimaldavad ümberasustatud isikutel oma kodudesse tagasi pöörduda ning vältida kodutusest põhjustatud täiendavaid konflikte; kutsub Armeenia ja Aserbaidžaani ametivõime ja asjaomaste kogukondade juhte üles tõestama oma valmisolekut luua rahvusrühmade vahel rahumeelsed suhted, tehes praktilisi ettevalmistusi ümberasustatud isikute tagasipöördumiseks; on seisukohal, et riigi sees ümberasustatud isikute ja pagulaste olukorda tuleks käsitleda vastavuses rahvusvaheliste standarditega, võttes muu hulgas arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee hiljutist soovitust 1877(2009) „Euroopa unustatud inimesed: pikaajaliselt ümberasustatud isikute inimõiguste kaitse”;

9.  rõhutab, et kestvale rahule tee sillutamiseks on vaja tõelisi jõupingutusi; palub kõigil asjaomastel ametivõimudel vältida provokatiivset poliitikat ja retoorikat, sütitavaid avaldusi ning ajalooga manipuleerimist; kutsub Armeenia ja Aserbaidžaani juhte üles tegutsema vastutustundlikult, pidama leebemaid kõnesid ja valmistama ette pinnast selleks, et avalik arvamus tunnustaks kõikehõlmava lahenduse kasu ja saaks sellest täiel määral aru;

10.  usub, et seisukohast, mille kohaselt Mägi-Karabahh hõlmab kõiki Mägi-Karabahhi ümbritsevaid okupeeritud Aserbaidžaani maa-alasid, tuleks kiiresti loobuda; märgib, et Mägi-Karabahhi ajutine staatus võiks pakkuda lahendust kuni lõpliku staatuse kindlaksmääramiseni ja et see võiks luua üleminekuraamistiku Armeenia ja Aserbaidžaani elanikkonna rahumeelsele kooseksisteerimisele ja koostööle piirkonnas;

11.  rõhutab, et kõigi julgeolek on mis tahes kokkuleppe hädavajalik element; tunnistab selliste piisavate rahutagamismeetmete tähtsust, mis on kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standarditega, mis hõlmavad nii sõjalisi kui ka tsiviilaspekte; kutsub nõukogu üles uurima võimalusi rahuprotsessi toetamiseks ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonidega, sealhulgas suure järelevalvemissiooni saatmist kohapeale, mis võiks hõlbustada rahvusvahelise rahuvalveüksuse loomist, kui poliitiline lahendus on leitud;

Armeenia ja Türgi lähenemine

12.  tervitab Armeenia ja Türgi vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise ja arendamise protokolle, kaasa arvatud ühispiiri avamist; kutsub mõlemat poolt üles kasutama seda võimalust suhete parandamiseks protokollide ratifitseerimise ja rakendamisega ilma eeltingimusteta ja mõistliku aja jooksul; rõhutab, et Armeenia ja Türgi lähenemine ja OSCE Minski rühma läbirääkimised on eraldi protsessid, mida tuleks edasi arendada vastavalt nende endi põhimõtetele; märgib siiski, et edusammudel ühes neist protsessidest võib olla laiaulatuslik ja potentsiaalselt väga positiivne üldmõju piirkonnale tervikuna;

Konfliktid Gruusias

13.  kordab oma tingimusteta toetust Gruusia suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele ja tema rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatusele, ning kutsub Venemaad üles neid austama; ergutab Gruusia ametivõime tegema täiendavaid jõupingutusi Gruusia sisekonfliktide lahendamiseks Abhaasias ja Lõuna-Osseetias; tervitab Tagliavini aruannet ja toetab selles toodud peamisi tähelepanekuid ja põhijäreldusi; loodab, et kõnealuses aruandes esitatud laialdast taustainfot on võimalik kasutada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu menetlustes ja üksikisikute poolt seoses Euroopa inimõiguste konventsiooni rikkumistega; toetab ELi järelevalvemissiooni mandaati ja nõuab selle edasist pikendamist; kutsub Venemaad ja Gruusiast lahku löönud piirkondade Lõuna-Osseetia ja Abhaasia de facto ametivõime üles lõpetama mandaadi osade rakendamise takistamist;

14.  märgib rahuloluga, et rahvusvaheline üldsus lükkab peaaegu üksmeelselt tagasi Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvuse ühepoolse väljakuulutamise; taunib Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvuse rahvusvahelise õigusega vastuolus olevat tunnustamist Venemaa Föderatsiooni poolt; kutsub kõiki pooli üles austama 2008. aasta relvarahu kokkulepet ning tagama ELi järelevalvemissiooni kohapealsete töötajate ohutust ja vaba liikumist ning kutsub Venemaad üles täitma oma kohustust viia oma väed tagasi positsioonidele, kus need asusid enne 2008. augusti sõja puhkemist; võtab murega teadmiseks Venemaa Föderatsiooni ja Abhaasia de facto ametivõimude vahel 17. veebruaril 2010. aastal sõlmitud kokkuleppe Venemaa sõjaväebaasi loomiseks Abhaasias ilma Gruusia valitsuse nõusolekuta ning märgib, et selline kokkulepe on vastuolus 12. augusti ja 8. septembri 2008. aasta relvarahu kokkulepetega;

15.  rõhutab, kui tähtis on kaitsta kõigi lahkulöönud piirkondades elavate inimeste turvalisust ja õigusi, suurendada austust etniliste grusiinide õiguse vastu pöörduda tagasi turvalistes ja väärikates tingimustes, lõpetada passide sunnitud jagamise protsess, vähendada de facto suletud piire ning leida ELile ja teistele rahvusvahelistele osalejatele võimalusi aidata kahes kõnealuses piirkonnas elavaid inimesi; rõhutab, et selles valdkonnas on vaja selgemalt määratletud lühiajalisi ja keskpika perioodi eesmärke; ergutab Gruusiat jätkama riigi sees ümberasustatud isikute tegevuskava rakendamist ja oma territooriumil elavate riigi sees ümberasustatud isikute abistamist;

16.  rõhutab vajadust tegeleda konfliktide Gruusia–Abhaasia ja Gruusia–Lõuna-Osseetia mõõtmega ja tagada, et kõigi asjaomaste elanike õigusi ja muresid võetakse võrdselt arvesse; rõhutab asjaolu, et Abhaasia ja Lõuna-Osseetia isoleerimine töötab konflikti lahendamise eesmärgile vastu ja tervitab 27. jaanuaril 2010. aastal vastu võetud riiklikku strateegiat kaasamise kohta koostöö kaudu; innustab Gruusia ametivõime pidama kõigi sidusrühmadega konsultatsioone selle strateegia rakendamise tegevuskava koostamise üle; rõhutab usaldust suurendavate meetmete ja inimestevahelise suhtlemise tähtsust kogu konfliktis; lisaks ergutab ELi edendama liikumisvabaduse projekte koos administratiivsete piiridega mõjutatud inimeste vahel;

17.  peab väga tähtsaks Genfi kõnelusi, mis on ainsaks foorumiks, kus on esindatud kõik konflikti osapooled ja kus kolm peamist rahvusvahelist osalejat – EL, OSCE ja ÜRO – teevad tihedat koostööd piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse nimel; avaldab kahetsust, et selle foorumi potentsiaal ei ole veel andnud sisulisi tulemusi ja et relvarahu joonel toimuvad jätkuvalt intsidendid hoolimata sellest, et loodi vahejuhtumite vältimise ja nendele reageerimise mehhanism, mis on teretulnud; kutsub osapooli üles mehhanismi ja selle potentsiaali vastastikuse usalduse suurendamisel täielikult ära kasutama, kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tegema kõiki jõupingutusi, et anda neile kõnelustele uus ja värske hoog, eesmärgiga saavutada olukorra rahuldav stabiliseerumine ja 2008. aasta augusti relvarahu kokkuleppe täielik täitmine;

Edusammud demokratiseerimise ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamise suunas

18.  rõhutab, et demokratiseerimine, hea valitsemistava, poliitiline pluralism, õigusriigi põhimõtted, inimõigused ja põhivabadused on ülimalt tähtsad Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia tulevaste suhete määratlemisel ELiga; nõuab, et riigid teeksid uusi jõupingutusi Euroopa naabruspoliitika tegevuskavade täielikuks rakendamiseks ning kutsub komisjoni üles jätkama nende jõupingutuste toetamist; tunneb muret Lõuna-Kaukaasia piirkonna riikide vähese edasiliikumise pärast kõnealuses valdkonnas, nagu näitavad komisjoni 2009. aasta eduaruanded ja kajastavad Euroopa Nõukogu soovitused; tervitab inimõigustealaste dialoogide alustamist ELi ning Gruusia ja Armeenia vahel ning kutsub Aserbaidžaani ja ELi üles viima lõpule arutelusid samaväärse koostööstruktuuri üle;

19.  rõhutab demokraatlike reformide läbiviimise jätkamise tähtsust ning poliitilise dialoogi ja koostöö olulist rolli võtmeteguritena riiklikule üksmeelele jõudmisel; rõhutab, et demokraatia ja õigusriigi põhimõtete edendamisel on tähtis tugevdada sõltumatumaid, läbipaistvamaid ja tugevamaid demokraatlikke institutsioone, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatust, tugevdada parlamendi kontrolli täidesaatva võimu üle ja tagada demokraatlik võimuvahetus, toetada ja anda rohkem õigusi kodanikuühiskonnale ning edendada inimestevahelist suhtlemist; märgib, et vaatamata antud lubadustele on edasiminek demokratiseerimise suunas aeglane;

20.  juhib tähelepanu piirkonnas jätkuvalt levinud korruptsioonile ja kutsub ametivõime üles tugevdama meetmeid sellega võitlemiseks, kuna korruptsioon ohustab asjaomaste riikide majanduskasvu ning sotsiaalset ja poliitilist arengut; suuremat tähelepanu tuleks pöörata monopolidevastasele võitlusele ning avalikku teenistusse värbamisele; tervitab Gruusia saavutatud edusamme korruptsioonivastases võitluses;

21.  võtab teadmiseks hiljuti piirkonna riikides toimunud valimised; rõhutab vabade ja õiglaste valimiste tähtsust, mis tuleb korraldada kooskõlas rahvusvaheliste kohustuste ja standarditega, ning et nende standardite saavutamiseks peavad kõnealused riigid tegema täiendavaid jõupingutusi reformide vastuvõtmiseks ja rakendamiseks, sealhulgas selleks, et tugevdada valimistejärgseid kontrollimehhanisme ja tagada mis tahes valimistejärgse vägivalla nõuetekohane uurimine ja selle eest vastutusele võtmine; rõhutab ELi rolli tehnilise abi andmisel ning valimiste rahvusvahelise ja sõltumatu vaatlemise tagamisel; kinnitab seisukohta, et EL ei tunnusta põhiseaduslikku ja õiguslikku raamistikku, milles toimuvad valimised lahkulöönud territooriumidel, ning kaitseb ümberasustatud isikute poliitilisi õigusi;

22.  peab sõnavabadust põhiõiguseks ja aluspõhimõtteks ning meedia rolli oluliseks ja rõhutab, et meedia peab olema vaba ja sõltumatu; on mures meediakanalite paljususe puudumise ja sõnavabaduse piirangute pärast Lõuna-Kaukaasia riikides ning palub ametivõimudel mõlemad aspektid tagada; taunib meediatöötajate jätkuvat ahistamist ja hirmutamist, rünnakuid ajakirjanike vastu ning nende piinamist ja väärkohtlemist; on seisukohal, et iseregulatsiooni põhimõtteid ja mehhanisme – mis on sõnavabaduse oluliseks elemendiks – peavad tõhustama ja tugevdama pädevad kutseorganisatsioonid;

23.  on seisukohal, et kogunemisvabadus peab olema garanteeritud, kuna see on vaba, demokraatliku ja elava ühiskonna arenguks möödapääsmatult vajalik; märgib murega otseseid ja kaudseid raskusi, mis kodanikuühiskonnal organiseerudes tekivad, ja on häiritud selliste seaduste ja tavade, sh halduslik ahistamine maksuküsimustes, vastuvõtmisest, mis võivad kaudselt piirata kogunemisvabadust; rõhutab kodanikuühiskonna olulist rolli piirkonna demokratiseerimis-, rahu- ja lepitusprotsessides;

24.  kutsub piirkonna riike üles osalema aktiivselt EURONESTi parlamentaarse assamblee töös ja kasutama täielikult ära selle potentsiaali raamistikuna mitme- ja kahepoolseks arvamuste vahetuseks, samuti õigusaktide ühtlustamiseks ELi standarditega ja demokraatlike reformide parlamentaarseks järelevalveks; märgib sellega seoses, et piirkonna riikide parlamendiliikmete tihedam dialoog on ülioluline; loodab, et see võiks luua raamistiku Armeenia ja Aserbaidžaani parlamendiliikmete kahepoolseteks kohtumisteks, et käivitada parlamentaarne dialoog Euroopa Parlamendi liikmete juuresolekul; samuti kutsub huvitatud ELi liikmesriikide parlamente ja Euroopa Parlamenti üles tugevdama parlamentaarset koostööd piirkonna riikide parlamentidega, et suurendada nende rolli ja poliitika kujundamise võimet;

Majandusküsimused ja sotsiaalne areng

25.  on seisukohal, et piirkondlikul tasandil ja ELiga toimuv laiem koostöö majanduse, transpordi, energia ja keskkonna valdkonnas on oluline valdkondade endi optimaalseks arenguks ja piirkonnas stabiilsuse tagamiseks, kuid et koostöö peaks hõlmama ka inimkapitali arendamist kogu piirkonnas pikaajalise investeeringuna; väljendab heameelt, et kõik kolm riiki saavad kasu ELi üldisest soodustuste süsteemist ja võtab teadmiseks, et nad kõik vastavad säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatava stimuleeriva erikorra (GSP+) tingimustele; märgib, et piirkondlik õigusalane ja politseikoostöö ning integreeritud piirihalduse loomine on olulised liikuvuse jätkuvaks edendamiseks nii piirkonnas kui ka ELi suunas; avaldab kahetsust asjaolu üle, et piirkondlike projektide rakendamist kõigi kolme riigi osavõtul takistavad siiani lahendamata konfliktid;

26.  rõhutab soodsa ärikeskkonna väljakujundamise ja erasektori arendamise tähtsust; märgib, et Aserbaidžaani märkimisväärne majanduskasv põhineb peamiselt nafta- ja gaasituludel; toetab reformiprotsessi, mis muudab majanduse välisinvestoritele ligitõmbavamaks; ergutab Aserbaidžaani ametivõime kiirendama läbirääkimisi riigi ühinemiseks Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ning kutsub komisjoni üles Aserbaidžaani selles protsessis veelgi enam toetama; tunneb heameelt Armeenia ja Gruusia majandusreformide edusammude üle; märgib siiski, et ülemaailmne majanduskriis on mõjutanud Armeenia ja Gruusia majandusarengut ning tervitab ELi 2009. aasta lõpus vastu võetud otsust osutada mõlemale riigile makromajanduslikku abi;

27.  väljendab muret kiiresti kasvavate sõjaliste ja kaitsekulutuste pärast Lõuna-Kaukaasias ning sõjaliste arsenalide suurendamise pärast; juhib tähelepanu, et sellega seonduv osa riigieelarvest tõmbab ära olulises koguses rahalisi vahendeid pakilisematelt küsimustelt, nagu vaesuse vähendamine, sotsiaalkindlustus ja majandusareng; kutsub sellega seoses nõukogu ja komisjoni üles vältima ELi makromajandusliku abi kasutamist piirkonnas sõjavägede ülesehitamise kaudseks rahastamiseks;

28.  võtab teadmiseks Lõuna-Kaukaasia strateegilise geopoliitilise asendi ja tema kui Kaspia mere piirkonda ja Kesk-Aasiat Euroopaga ühendava energia-, transpordi- ja sidekoridori suureneva tähtsuse; peab seetõttu ülimalt oluliseks, et ELi koostööle Lõuna-Kaukaasiaga omistataks – vähemalt energiaga seotud küsimustes – suur tähtsus; rõhutab nende kolme riigi olulist rolli energiakandjate transiidis ning ELi energiatarnete ja tarnekoridoride mitmekesistamisel; tuletab sellega seoses taas meelde, et liit peaks astuma konkreetseid samme piirkonna poliitilise stabiilsuse tagamiseks; tervitab Aserbaidžaani ja Gruusia valmisolekut aidata ka edaspidi aktiivselt kaasa turupõhiste energiatarnete ja transiidi mitmekesistamise edendamisele piirkonnas; soovitab osalevatel riikidel ja komisjonil tungivalt kaasata Armeenia piirkonna asjaomastesse transpordi- ja energiaprojektidesse;

29.  tunnistab piirkonna tähtsust ELi energiakoostöö ja energiajulgeoleku jaoks, eriti seoses lõunakoridori (Nabucco ja White Stream) arendamisega; rõhutab ELi–Aserbaidžaani energiapartnerluse süvendamise tähtsust ning märgib Aserbaidžaani väärtuslikke energiavarusid ja nende olulist rolli riigi majandusarengus; rõhutab, kui tähtis on tagada, et loodusvarade kasutamisest saadud tulu jaotatakse ühtlaselt ja investeeritakse riigi kui terviku arengusse, võimaldades tal end relvastada naftatootmise võimaliku languse negatiivsete tagasilöökide vastu; märgib süvenevat partnerlust Aserbaidžaani ja Venemaa vahel, eriti energiasektoris, ning tervitab sellega seoses Aserbaidžaani otsust oma majandust mitmekesistada; rõhutab selle piirkonna energiasektori läbipaistvuse tähtsust kui peamist nõuet investorite usalduse võitmiseks ning väljendab Aserbaidžaanile tunnustust riigi osalemise eest mäetööstuse läbipaistvuse algatuses;

30.  tunnustab uute infrastruktuuride ja transpordikoridoride, Kaspia mere ja Musta mere piirkondi Lõuna-Kaukaasia kaudu või Lõuna-Kaukaasiast alates ühendavate projektide arendamise eluliselt tähtsat rolli, millele on viidatud ka teist strateegilist energiaülevaadet käsitlevas teatises; toetab selles kontekstis kõiki algatusi, mis aitavad kaasa jõulisema tootja-, tarbija- ja transiidiriikide vahelise dialoogi loomisele, kogemuste vahetusele energiaalaste reguleerimissüsteemide ning varustuskindlusealaste õigusaktide üle ja parimate tavade vahetusele, sealhulgas läbipaistvus- ja solidaarsusmehhanismidele ning varajase hoiatamise mehhanismide arendamisele energiavarustuse katkestuste puhuks; usub, et see toimub käsikäes reguleerivate raamistike lähenemise, turgude integreerumise ja piiriüleste ülekandeinfrastruktuuride mittediskrimineeriva haldamisega;

31.  rõhutab, kui oluline on edendada energiatõhususe meetmeid, investeerida taastuvatesse energiaallikatesse ja tagada keskkonnaküsimuste lahendamine; tunnistab, et energiatarnete mitmekesistamine on eluliselt tähtis ja seda on võimalik saavutada ainult tõhustatud koostöös naaberriikidega; on seisukohal, et Kaukaasia piirkondlikku keskkonnakeskust tuleks piisavalt toetada ja rahastada, et teostada saaks ka usaldusväärseid piiriüleseid projekte; peab kiiduväärseks Aserbaidžaani väljakuulutatud kava muuta alternatiivsete energiaallikate arendamine valitsuse prioriteediks ja ergutab selliste eesmärkide järgimist; tervitab Armeenia otsust Medzamori tuumajaama tegevuse lõpetamise kohta ja ergutab Armeenia ametivõime otsima energiatarneteks rakendatavaid alternatiivseid lahendusi vastavalt ELi taotlusele; tervitab Gruusia valitsuse jõupingutusi hüdroenergiasektori arendamiseks ja rõhutab sellega seoses vajadust ELi toetuse järele;

32.  on seisukohal, et elujõuliste demokraatlike ühiskondade ehitamisel on oluline toetada sotsiaalset ühtekuuluvust ja sotsiaalset dialoogi kõigi ühiskonnarühmade kaasamise, soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamise, haridusse ja tervishoidu investeerimise, inimkapitali arendamise ja piisava elatustaseme tagamise kaudu; märgib rahuloluga, et kõik kolm riiki on võtnud vastu oma vaesuse vähendamise kavad, ja toetab nende põhjalikku rakendamist;

ELi strateegia väljatöötamine

33.  tervitab idapartnerlust ja võtab teadmiseks sellega seotud algatused ja peetud kohtumised; rõhutab, et idapartnerluse usaldusväärseks muutmiseks peaksid sellega kaasnema konkreetsed projektid ja piisavad stiimulid; kavatseb partnerluse parlamentaarset mõõdet edasi arendada;

34.  tervitab võimalust Lõuna-Kaukaasia riikide ja ELi vaheliste kahepoolsete suhete süvendamiseks, mille idapartnerlus annab assotsieerimislepingute vormis uute lepinguliste suhete loomise kaudu; rõhutab, et praegustele tegevuskavadele järgnevatesse dokumentidesse on oluline sisse viia verstapostid ja võrdlusalused; tuletab meelde, et läbirääkimiste alustamise tingimuste hulka kuuluvad piisavalt arenenud demokraatia, õigusriik ja inimõigused, ning kutsub komisjoni üles andma vajaduse korral tehnilist abi, et aidata riikidel need eeltingimused täita; tervitab eriti idapartnerluse pakutavat terviklikku institutsioonide väljaarendamise programmi kui innovaatilist abivahendit, mis on mõeldud konkreetselt selleks, et aidata riikidel need eeltingimused täita; kordab Euroopa Parlamendi eelisõigust saada kohest ja täielikku teavet assotsieerimislepingute üle läbirääkimiste pidamise protsessi kõigis etappides, seda ka seetõttu, et ta peab kõnealuste lepingute sõlmimisele oma nõusoleku andma; loodab, et assotsieerimislepingute rakendamine kõigi Lõuna-Kaukaasia riikide poolt kiirendab ELiga majandusliku lõimumise ja poliitilise koostöö protsessi;

35.  on seisukohal, et Euroopa naabruspoliitika tegevuskavad ja nende rakendamine on oluline alus kohustustest kinnipidamise ja ELiga kahepoolsete suhete arengu hindamiseks ning asjaomaste riikidega lepinguliste suhete uuendamist kaaludes; märgib Armeenia ja Gruusia pühendumist Euroopa naabruspoliitika tegevuskavade rakendamisele ja kutsub Aserbaidžaani üles oma sellealast tegevust kiirendama; leiab, et Euroopa Parlament peaks selles protsessis osalema; märgib, et kolme riigi edusammud oma Euroopa naabruspoliitika tegevuskavade rakendamisel on erinevad; on veendunud, et läbirääkimistel uute assotsieerimislepingute üle tuleks võtta arvesse neid erinevusi ja erinevaid eesmärke, samuti piirkondlikku mõõdet, ning et riike tuleb kohelda võrdselt;

36.  on seisukohal, et ELi Lõuna-Kaukaasia strateegia piirkondlikku mõõdet tuleks asjakohaselt tugevdada; tervitab sellega seoses Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendile idapartnerluse raames piirkondlikeks arenguprogrammideks ja mitmepoolseks koostööks täiendavate rahaliste vahendite eraldamist; kutsub komisjoni üles määratlema kolme Lõuna-Kaukaasia riigi jaoks piirkondlike ja piiriüleste projektide ja programmide kogumit sellistes valdkondades nagu transport, keskkond, kultuur ja kodanikuühiskond, et luua konkreetsed stiimulid koostöö tugevdamiseks ja pooltevahelise usalduse kindlustamiseks;

37.  tuletab meelde, et kõik Lõuna-Kaukaasia riigid on ühtlasi ka Musta mere sünergia algatuse liikmed, mis suurendab osaliste vastastikust usaldust, edendades piirkondlikku koostööd teatavates valdkondades, sealhulgas piiriüleste programmide kaudu; rõhutab Musta mere piirkonna tähtsust ELi jaoks ning palub nõukogul ja komisjonil ning eriti asepresidendil ja kõrgel esindajal arendada välja ideid ja strateegiaid tugevamaks koostööks kõigi Musta mere äärsete riikide vahel ja üha tihedamate sidemete nimel Euroopa Liiduga; soovitab seda silmas pidades luua institutsioonilisele alusele viidud struktuur Musta Mere Liidu vormis;

38.  kinnitab veel kord, et Venemaa, Türgi ja USA seisukohtadel on Lõuna-Kaukaasia konfliktide lahendamisel oluline roll; juhib tähelepanu, et idapartnerluse arendamise eesmärk ei ole Venemaad isoleerida, vaid vastupidi – selle eesmärk on tuua kõigile asjaomastele osapooltele rahu, stabiilsus ja jätkusuutlik majanduslik areng, millest on kasu kogu piirkonnale ja naaberriikidele;

Julgeolekuküsimused ja konfliktide rahumeelne lahendamine

39.  on veendunud, et konfliktide lahendamise toetamine on otsustava tähtsusega ning et ELil on head võimalused usalduse loomise ning ülesehitus- ja taastustööde toetamiseks ja asjaomaste kogukondade kaasamiseks; seoses sellega on olulise tähtsusega ruumi loomine kodanikuosaluseks mitte üksnes juhtide, vaid ka kodanikuorganisatsioonide vahel; ühtlasi peab hädavajalikuks säilitada rahvusvahelise üldsuse kõrgendatud huvi kõigi piirkonna konfliktide vastu, et tagada nende kiire lahendamine; peab piirkondlikku koostööd usalduse suurendamise ja julgeoleku tugevdamise vajalikuks tingimuseks kooskõlas Euroopa naabruspoliitika prioriteetidega; kutsub kõiki osapooli üles osalema täiel määral idapartnerluse mitmepoolse koostöö kursil, ilma et seda seostataks konfliktide lõpplahendusega;

40.  rõhutab külmutatud konfliktide edasikandumise ohtu piirkonnas; soovitab seoses sellega luua Lõuna-Kaukaasia julgeoleku- ja koostöökonverents, mis hõlmab asjaomaseid riike ning asjaomaseid piirkondlikke ja ülemaailmseid osalisi ning mille eesmärk on töötada välja stabiilsuspakt Lõuna-Kaukaasia jaoks;

41.  võtab teadmiseks ELi praeguse osalemise piirkonna konfliktide lahendamise protsessides ning on veendunud, et Lissaboni lepingu jõustumine õigustab ELi silmapaistvamat rolli; toetab täielikult ELi eriesindajat Lõuna-Kaukaasia küsimustes, Peter Semnebyt; avaldab rahulolu ELi järelevalvemissiooni tööga Gruusias ning nõuab ELilt tõhusamat tegevust, et veenda Venemaad ja asjaomaseid de facto ametivõime lõpetama ELi järelevalvemissiooni Lõuna-Osseetiasse ja Abhaasiasse sisenemise takistamist; on seisukohal, et ELil on nüüd võimalus toetada Mägi-Karabahhi konflikti lahendamist ning rõhutab, kui oluline on ELi panus mainitud küsimuses; peab seetõttu möödapääsmatuks ELi rolli uuendamist Minski rühmas Minski rühma Prantsuse kaasesimehele ELi mandaadi loomise kaudu; kutsub komisjoni üles uurima võimalust humanitaarabi ja abi andmiseks Mägi-Karabahhi piirkonna elanikkonnale ning piirkonnast põgenenud riigi sees ümberasustatud isikutele ja pagulastele; palub komisjonil ja ELi eriesindaja Semnebyl kaaluda Mägi-Karabahhile selliste abi ja teabe levitamise programmide laiendamist nagu Abhaasias ja Osseetias;

42.  kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat üles piirkonnas toimuvat hoolikalt jälgima ning osalema aktiivselt konfliktide lahendamise protsessis; tunnustab Lõuna-Kaukaasia eriesindaja tööd ning avaldab lootust, et kõrge esindaja tagab selle jätkumise ja järjekindluse; ergutab nõukogu kaaluma ÜJKP vahendite võimalikku kasutamist, et suurendada oma osalust rahu saavutamise ja konfliktide ohjamise protsessides;

43.  kutsub komisjoni üles uurima võimalust olulise rahalise ja tehnilise abi andmiseks kogukondadevahelise ja -sisese usalduse loomise ja edendamise meetmetele, osalema kõigi konfliktidest mõjutatud piirkondade ülesehitus- ja taastustöödes, näiteks sissetuleku loomise projektide, riigi sees ümberasustatud isikute ning tagasipöördujate sotsiaalse ja majandusliku integreerimise, elamute taastamise ja dialoogi- ning vahendusprojektide kaudu, ning jätkama selliste kodanikuühiskonna projektide väljatöötamist ja toetamist, mille eesmärgiks on leppimise ja kohaliku elanikkonna ning üksikisikute omavaheliste kontaktide edendamine;

Demokratiseerimine, inimõigused ja õigusriik

44.  toetab ELi rahastamis- ja abitegevust piirkonnas, et nimetatud põhimõtteid ja protsesse toetada, ning on seisukohal, et ELi abistamistegevus peaks toimuma poliitilise tingimuslikkuse raames, eeldades näiteks poliitilise dialoogi ja reformi- ning demokratiseerimisprotsessi edenemist; hoiatab valitsusi konfliktide kuritarvitamise võimaluse eest rahvusvahelise üldsuse huvi kõrvalesuunamiseks oma siseküsimustelt;

45.  palub komisjonil ja nõukogul tagada, et täidetaks poliitilise tingimuslikkuse pakettides sisalduvaid kohustusi, nagu Gruusia valitsuse lubadus kiirendada demokraatlikke reforme, mis kuuluvad Euroopa Komisjoni ja Gruusia vahel 2009. aasta jaanuaris kooskõlastatud ELi konfliktijärgse abi kavasse, ning anda toimuvast Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru;

46.  tervitab ELi kõrgetasemelise Armeenia nõuanderühma tööd; tervitab võimalust anda idapartnerluse raames suuremat rahalist abi, sealhulgas abi ELiga uute assotsieerimislepingute läbirääkimiste ettevalmistamiseks, ning palub komisjonil uurida võimalust pakkuda konkreetselt kohandatud abi ka Aserbaidžaanile ja Gruusiale;

47.  on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata vähemuste ja haavatavate rühmade õigustele ning ergutab Armeeniat, Aserbaidžaani ja Gruusiat rakendama riiklikke haridusprogramme inimõiguste valdkonnas, mis edendavad selliseid väärtusi nagu sallivus, pluralism ja mitmekesisus, sealhulgas seksuaalvähemuste õiguste ning teiste tõrjutud ja stigmatiseeritud rühmade austamine;

48.  väljendab muret seoses Eutelsati keeldumisega edastada Gruusia avaliku ringhäälinguorganisatsiooni venekeelset kanalit, kuna keeldumine näib olevat poliitiliselt motiveeritud; juhib tähelepanu sellele, et see keeldumine jätab piirkonna venekeelsele vaatajaskonnale de facto satelliidiedastusmonopoli Intersputnikule ja selle peamisele kliendile Gazprom Media Groupile; rõhutab, et on ülioluline, et demokraatlikus ja pluralistlikus ühiskonnas ei takistataks sõltumatute massiteabevahendite eetrisse laskmist;

49.  on teadlik idapartnerluse kodanikuühiskonna foorumi potentsiaalsest rollist tõelise kodanikuühiskonna arengu toetamisel ning selle positsioonide tugevdamisel piirkonna riikides, ja kutsub komisjoni tagama, et foorum saaks piisavat rahalist toetust; juhib tähelepanu kodanikuühiskonna projektide rahastamise tähtsusele ning ELi delegatsioonide rollile piirkonnas nende projektide väljavalimisel, samuti kõnealuste projektide olulisusele piirkondliku tasandi kontaktide toetamisel;

Majanduskoostöö ja sotsiaalne areng

50.  on seisukohal, et EL peaks jätkama majandusarengu, kaubanduse ja investeerimise toetamist piirkonnas, ning et kaubanduspoliitika on poliitilise stabiilsuse ja majandusarengu oluline tegur, mis toob kaasa vaesuse vähenemise Lõuna-Kaukaasias; on veendunud, et läbirääkimised põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna üle ning selle loomine võivad etendada seejuures väga tähtsat rolli; kutsub komisjoni üles kaaluma, kuidas abistada piirkonna riike edaspidi tulevaste põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute ettevalmistamisel, nende üle läbirääkimisel ja nende rakendamisel, kaasa arvatud neist tulenevate kohustuste täitmisel, ning anda õigeaegne põhjalik hinnang nende lepingute sotsiaalsetele ja keskkonnamõjudele; julgustab lisaks sellele Lõuna-Kaukaasia riike kaaluma omavahelise vabakaubanduspiirkonna loomist;

51.  rõhutab Armeenia, Gruusia ja Aserbaidžaani geopoliitilist asendit Euroopa Liidu, ELi kandidaatriigi Türgi, Venemaa ja Iraani suhtes; on seisukohal, et kaubandus on üks olulisemaid komponente ELi üldises poliitikas, mille eesmärk on tugevdada poliitilist stabiilsust, inimõiguste austamist, jätkusuutlikku majanduskasvu ja jõukust, ning on arvamusel, et ELi Lõuna-Kaukaasia strateegia piirkondlik mõõde nõuab piirkondlikku lähenemist kaubanduslepingute üle peetavatele läbirääkimistele; kutsub komisjoni üles määrama kindlaks ühist majanduslikku huvi pakkuvad valdkonnad, mis aitaks saada üle lahknevustest, hõlbustada dialoogi ning edendada piirkondlikku koostööd; nõuab ELilt aktiivsemat tegutsemist ja kaasatust piirkonna integreerumise eesmärgil, võttes arvesse, et ühendusel on nüüd kaubanduspoliitikas ainupädevus;

52.  tervitab asjaolu, et 2008. aasta mais viidi lõpule Gruusia ja Armeenia kohta tehtud teostatavusuuringud, mis näitasid, et põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud tooksid nendele riikidele ja ELile olulist majanduslikku kasu, võimaldades komisjonil seega asuda ette valmistama tulevasi läbirääkimisi põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute üle; julgustab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani kiirendama edasiminekut Euroopa naabruspoliitika tegevuskavade ja komisjoni soovituste täitmisel, ennekõike suurendama halduslikku ja institutsioonilist suutlikkust ning rakendama regulatiivseid reforme (eriti arvestades intellektuaalomandi kaitse madalat taset kõigis kolmes riigis), mis on vajalik eeltingimus selliste ambitsioonikate vabakaubanduslepingute tõhusaks rakendamiseks ja nende mõju säilitamiseks; on veendunud, et vabakaubanduslepingute sõlmimine Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaaniga tooks kaasa mitte üksnes majanduskasvu, vaid võiks suurendada ka välisinvesteeringuid, luua uusi töökohti ja kaotada vaesuse;

53.  tuletab meelde, et energiajulgeolek on ühine mure; nõuab seetõttu tungivalt, et EL toetaks jõulisemalt piirkonna energiaprojekte kooskõlas Euroopa standarditega, sealhulgas energiatõhususe edendamise ja alternatiivsete energiaallikate arendamise projekte, süvendaks koostööd energiaküsimustes ning töötaks kindlalt lõuna energiakoridori teostamise, sealhulgas Nabucco gaasijuhtme projekti võimalikult peatse lõpuleviimise nimel; samuti palub komisjonil tagada, et energia ja transpordiga seotud projektid Lõuna-Kaukaasias toetaksid kolme riigi vahelisi sidemeid ega põhjustaks teatud kogukondade kõrvalejäämist; rõhutab veel kord Bakuu algatuse ja seda toetavate programmide INOGATE ja TRACECA tähtsust;

54.  rõhutab, et poliitiline stabiilsus on oluline usaldusväärse ja katkematu energiaga varustamise seisukohast, et tagada nõuetekohased tingimused infrastruktuuri arendamiseks; tuletab seda silmas pidades meelde, et Bakuu–Thbilisi–Ceyhani (BTC) ja Bakuu–Thbilisi–Erzurumi (BTE) torujuhtmetest moodustuv dubleeritud energiakoridor edendab ELi ja Kaspia mere piirkonna vastastikust lähenemist; nõuab kolme Lõuna-Kaukaasia riigiga energeetika valdkonnas sõlmitud olemasolevate kahepoolsete lepingute või vastastikuse mõistmise memorandumite uuendamist, lisades neisse nn energiajulgeoleku klausli, millega sätestatakse tegevusjuhend ja erimeetmed energiavarustuse katkestuse korral; on seisukohal, et energiavarustust ja –transiiti puudutavad sätted peaksid olema osa läbirääkimistest laiaulatuslike assotsieerimislepingute sõlmimiseks nende riikidega;

55.  rõhutab inimestevaheliste sidemete ja liikuvusprogrammide, eriti noortele mõeldud programmide tähtsust, ja seda, kui tähtsad on mestimisprogrammid ELi piirkondade ja kohalike kogukondade ning rahvusvähemuste vahel, kellel on suur autonoomia; usub, et liikuvusprogrammides osalevate õppurite, õpetajate ja teadurite arvu on vaja märkimisväärselt suurendada; tervitab viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute sõlmimist Gruusiaga ja kutsub nõukogu ja komisjoni üles jätkama tööd viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute sõlmimiseks Armeenia ja Aserbaidžaaniga;

56.  kinnitab veel kord, et EL peab koostama Lõuna-Kaukaasia strateegia, võttes arvesse piirkonna tähtsust ELi jaoks ja ELi potentsiaali piirkonna arengu ning sealsete konfliktide lahendamise edasiseks toetamiseks;

o
o   o

57.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile ning Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 443. (2) ELT C 41 E, 19.2.2009, lk 53. (3) ELT C 41 E, 19.2.2009, lk 64. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0120. (5) ELT C 295 E, 4.12.2009, lk 26. (6) ELT C 285 E, 26.11.2009, lk 7. (7) ELT C 66 E, 20.3.2009, lk 67.