Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2789(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0536/2010

Esitatud tekstid :

B7-0536/2010

Arutelud :

PV 06/10/2010 - 12
CRE 06/10/2010 - 12

Hääletused :

PV 07/10/2010 - 11.1
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0353

Vastuvõetud tekstid
PDF 134kWORD 65k
Neljapäev, 7. oktoober 2010 - Brüssel Lõplik väljaanne
Bioloogilise mitmekesisuse konverents – Nagoya 2010
P7_TA(2010)0353B7-0536/2010

Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2010. aasta resolutsioon ELi strateegiliste eesmärkide kohta 18.–29. oktoobril 2010. aastal Nagoyas (Jaapanis) toimuva bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 10. istungil

Euroopa Parlament ,

–  võttes arvesse 18.–29. oktoobril 2010. aastal Nagoyas (Jaapanis) toimuva ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 10. istungit;

–  võttes arvesse komisjonile ja nõukogule esitatud küsimust ELi strateegiliste eesmärkide kohta 18.–29. oktoobril 2010. aastal Nagoyas (Jaapanis) toimuva bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 10. istungil (O-0111/2010 – B7-0467/2010, O-0112/2010 – B7-0468/2010);

–  võttes arvesse Göteborgi 2001. aasta tippkohtumist, kus lepiti ELi säästva arengu strateegia osana kokku peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 2010. aastaks;

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25.–26. märtsi 2010. aasta järeldusi, eelkõige lõiget 14;

–  võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendamise läbivaatamise ajutise avatud töörühma aruannet kolmanda, 24.–28. mail 2010 toimunud koosoleku töö kohta ning 2010. aasta järgse strateegilise kava projekti;

–  võttes arvesse juurdepääsu ja tulu jagamise ajutise avatud töörühma 22.–28. märtsil 2010 toimunud üheksanda koosoleku aruannet ning juurdepääsu ja kasu jagamise protokolli projekti (Cali ja Montreali lisa);

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on kõige ulatuslikum üleilmne kokkulepe bioloogilise mitmekesisuse kaitse kohta; arvestades, et selle on allkirjastanud 193 osalist, k.a 27 ELi liikmesriiki ja Euroopa Liit;

B.  arvestades, et ÜRO bioloogilise mitmekesisuse aasta peaks andma poliitilise tõuke selleks, et jõulisemalt ellu viia bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kõiki kolme eesmärki – bioloogilise mitmekesisuse kaitset, bioloogilise mitmekesisuse säästvat kasutamist ning geneetiliste ressursside kasutamisest tuleneva kasu ausat ja õiglast jagamist;

C.  arvestades, et Maailmapanga hinnangul sõltub metsadest täielikult 60 miljonit põlisrahva esindajat; arvestades, et metsade hävitamine on peamine takistus aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, kuna see põhjustab metsade ökosüsteemi teenuste (nagu sademed, pinnaerosiooni ärahoidmine, vee puhastamine) kadumist;

D.  arvestades, et nn sinist süsinikku käsitlevas aruandes (mille FAO, UNEP ja IUCN avaldasid 2009. aasta oktoobris) on esile toodud, et rannikualade seisukorra halvenemine (ülepüügi, mangroovide hävitamise ja eutrofeerumise tõttu) ja merekeskkonna hävimine kujutavad endast suurt ohtu ookeanide võimele absorbeerida süsinikdioksiidi ja on seega kliimapoliitika tõsine mureallikas;

E.  arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tööprogrammide rakendamise olulised puudujäägid tuleb kõrvaldada,

F.  arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse on aastatuhande arengueesmärkide saavutamises keskse tähtsusega ja et 2010. aastaks püstitatud bioloogilise mitmekesisuse alane sihtmärk lisati 2006. aastal uue sihtmärgina seitsmendale aastatuhande arengueesmärgile („keskkonna säästmise tagamine”);

G.  arvestades, et ÜRO peaassamblee kuulutas 2010. aasta rahvusvaheliseks bioloogilise mitmekesisuse aastaks; arvestades, et 2010. aasta rahvusvahelise bioloogilise mitmekesisuse päeva teema on „Bioloogilise mitmekesisuse roll arengus ja vaesuse leevendamises”;

H.  arvestades, et 70% maailma vaestest elab maapiirkondades, kusjuures nende ellujäämine ja heaolu on otseses sõltuvuses bioloogilisest mitmekesisusest, ning et ökosüsteemi teenuste tarbimisel, nt õhu ja vee kvaliteedi säilitamisel ning jäätmete lagundamisel, sõltuvad ka linnades elavad vaesed bioloogilisest mitmekesisusest;

Tungiv vajadus tegude järele

1.  on äärmiselt mures selle pärast, et ei ole täidetud 2010. aastaks võetud bioloogilise mitmekesisuse alast eesmärki märkimisväärselt pidurdada bioloogilise mitmekesisuse vähenemise kiirust ega ELi eesmärki peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine;

2.  on sügavalt mures selle pärast, et rahvusvahelisel poliitilisel areenil ei tunta tungivat vajadust bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks;

3.  on mures geneetiliste ressursside ebaseadusliku kasutamise pideva suurenemise pärast ning üleilmsel tasandil laialdaselt levinud biopiraatluse pärast;

4.  rõhutab, et piisavate ressursside ja poliitilise tahte olemasolu korral on võimalik leida vahendid bioloogilise mitmekesisuse vähenemise laiaulatuslikumaks pidurdamiseks; on veendunud, et kliimakaitse, aastatuhande arengueesmärkide saavutamise ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise käigus saab luua palju võimalusi sünergia tekkeks;

5.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid konventsiooniosaliste konverentsi 10. istungil juhtiva rolli, tegemaks kõigile osalistele selgeks, et käes on tungiv vajadus tegude järele; nõuab seepärast, et komisjon ja liikmesriigid avalikustaksid oma seisukohad võimalikult varakult enne konventsiooniosaliste konverentsi 10. istungit;

6.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tegutseksid selle juhtiva rolli täitmiseks üksmeelselt ning võtaksid oma sisesed otsused kiiremini ja tõhusamalt vastu, nii et nad suudaksid kiiresti kokku leppida ELi seisukohtades konventsiooniosaliste konverentsi 10. istungiks ning leida rohkem ressursse ja aega diplomaatiliseks suhtluseks kolmandate riikidega;

7.  peab vastuoluliseks ja kahetsusväärseks asjaolu, et vastuvõtjariik Jaapan on takistanud olulisi edusamme selliste ohustatud mereliikide nagu hariliku tuuni ja vaalade kaitses teiste foorumite, näiteks CITESi ja Rahvusvahelise Vaalapüügikomisjoni (IWC) raames;

Majandus

8.  rõhutab, et pooleliolevate uuringute, nt ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise majanduslikke aspekte käsitleva uuringu (TEEB-uuringu) kohaselt võrdub bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest tulenev heaolu vähenemine praegu ligikaudu 50 miljardi euroga aastas (veidi alla 1% SKPst) ning kasvab 2050. aastaks 14 triljoni euroni ehk 7%ni prognoositavast aastasest SKPst; toonitab, et vastavalt TEEB-uuringule on bioloogilise mitmekesisuse kaitsesse tehtavatelt investeeringutelt saadav tulu kuni 100 korda suurem kui kulu;

9.  on seisukohal, et konventsiooniosaliste konverentsi 10. istungil vastu võetavad otsused peavad eelkõige olema kooskõlas TEEB-uuringu tulemustega ja lähtuma selle soovitustest, s.t bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega seotud kulud ja bioloogilise mitmekesisusest tulenev väärtus peavad olema kajastatud rahvamajanduse arvepidamises; rõhutab, et vastasel korral ei ole võimalik seirata rahanduslikke ja majanduslikke tagajärgi, mille praegune bioloogilise mitmekesisuse kriis majanduses kaasa toob; rõhutab, et turupõhiste vahendite, nt elupaigapankade ja ökosüsteemi teenuste eest maksmise uurimisele ja heakskiitmisele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, aitamaks tagada bioloogilise mitmekesisuse jaoks piisavate rahaliste vahendite olemasolu;

10.  rõhutab, et oluline on töötada välja ja viimistleda meetodeid ökoteenuste rahalise väärtuse täpseks hindamiseks ning seega bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega seotud kulude kindlakstegemiseks; on arvamusel, et see annaks väärtuslikke andmeid poliitikakujundajate teavitamiseks, teadlikkust tõstvate kampaaniate väljatöötamiseks ning laiemale avalikule arutelule kaasa aitamiseks;

11.  rõhutab, et bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid toodavad ühist kasu ning neid tuleb käsitleda ühiste hüvedena; märgib siiski murelikult, et kohalikud kogukonnad saavad sageli vähe tasu või jäävad täiesti ilma tasuta teenuste eest, mida nad aitavad välja töötada, kuigi just nemad kannatavad kõige rohkem bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste kadumise tõttu; nõuab seega, et otsustajad Nagoyas määraks kindlaks meetmed, et tegeleda loodusest saadava kasu ebavõrdse jagunemisega ning töötada välja võimalused finants- ja tehnilise abi andmiseks nendele kogukodadele ja üksikisikutele, kes tegelevad loodusvarade kindlakäelise haldamisega;

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni strateegiline kava
Üldeesmärgid 2020. aastaks ja 2050. aasta tulevikunägemus

12.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid 2020. aastaks püstitatud julgeid bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni üldeesmärke – peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning õiglaselt jagada bioloogilisest mitmekesisusest ja ökosüsteemi teenustest tulenevat väärtust ja kasu; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid endale kohustuse viia ellu 2050. aasta tulevikunägemus, millega tagatakse ökosüsteemide kaitse, väärtustamine ja taastamine;

Strateegilised eesmärgid ja 2020. aasta peaeesmärgid

13.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama mõõdetavaid, julgeid, realistlikke ja tähtajalisi alaeesmärke, eelkõige tagama 2020. aastaks, et:

   kõik inimesed teavad, miks bioloogiline mitmekesisus on väärtuslik ja mida nad saavad teha selle kaitseks;
   rahvamajanduse arvepidamises ning vaesuse vähendamise ja arengupoliitikas ja -strateegiates arvestatakse bioloogilisest mitmekesisusest tuleneva väärtuse ning selle kaitse ja säästva kasutamisega seotud võimalustega;
   bioloogilist mitmekesisust kahjustavate toetuste maksmine on lõpetatud;
   osalised on koostanud tõhusama ressursikasutuse, jäätmetekke vähendamise ja ökoloogiliste piirangutega arvestava ressursikasutuse jätkamise kavad, mida viiakse ellu;
   metsade hävitamise netotulemus võrdub nulliga, looduslike elupaikade kadumine ja nende seisundi halvendamine on peatatud ning arengumaid toetatakse nende metsade säästval majandamisel;
   ülepüügist tulenev surve mereökosüsteemidele on peatatud ja kahjulike tagajärgedega kalastusviiside kasutamine on lõpetatud;
   invasiivsete võõrliikide sissetoomine ja -seadmine on peatatud;
   vähemalt 20% maa-, magevee- ja merepiirkondadest on kaitse all;
   bioloogilise mitmekesisuse ning maismaa-, magevee- ja rannikulähedaste ökosüsteemide panust kasvuhoonegaaside sidumisse ja säilitamisse on tõhustatud;
   tuntud ohustatud liikide väljasuremine on ära hoitud;
   15% halvenenud seisukorras ökosüsteemidest on taastatud;
   geneetiliste ressursside kasutamisest tulenevat kasu jagatakse ning juurdepääsu ja kasu jagamise sihtasutus toimib;
   osalemist võimaldav kavandamine, teadmushaldus ja suutlikkuse tõstmine on rakendatud ning paigas on süsteemid, mis kaitsevad traditsioonilisi teadmisi, põlisrahvaste tavasid ja bioloogilise mitmekesisuse tavapärast säästvat kasutust;
   konventsiooni rakendamise suutlikkust (inimressurssi ja rahastamist) on suurendatud;
   kultuurtaimede ja koduloomade ning nende metsikute sugulaste bioloogilise mitmekesisuse vähenemine põllumajanduslikes ökosüsteemides on peatatud,

Näitajad

14.  rõhutab täpsete, teaduslikel andmetel põhinevate näitajate vastuvõtmise olulisust, et oleks võimalik mõõta strateegiliste sihtide ja eesmärkide saavutamiseks tehtavaid edusamme;

15.  väljendab rahulolu ELis rakendatavate vahenditega, nagu bioloogilise mitmekesisuse teabesüsteemi (BISE) portaal ja Euroopa Keskkonnaagentuuri loodud võrdlustase, mis käsitleb bioloogilist mitmekesisust; on seisukohal, et need on võrreldavad vahendid, mis võivad suurendada rahvusvaheliste kokkulepete tulemuslikkust ja konventsiooni raames toimuvat tegevust;

Juurdepääs geneetilistele ressurssidele ja kasu jagamine

16.  märgib, et kui konventsiooniosaliste konverentsi 10. istungil ei viida geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja kasu jagamisega seonduvat rahvusvahelist korda käsitlevaid läbirääkimisi eduka lõpuni, mille tulemuseks on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni protokoll, mis sisaldaks õiguslikult siduvaid ja mittesiduvaid sätteid, ei saavutata võib-olla ka laiemat kokkulepet konventsiooni 2010. aasta järgse strateegilise kava osas;

17.  kinnitab uuesti põhimõtet, et eluvormid ja eluprotsessid ei tohi sõltuda patentidest; toonitab seepärast vajadust säilitada kooskõlas rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooniga nn aretajate erand;

18.  rõhutab, et protokoll peab tagama läbipaistvuse, õiguskindluse ja prognoositavuse geneetilistele ressurssidele juurdepääsul ning geneetiliste ressursside, nende derivaatide ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutamisest tuleneva kasu ausa ja õiglase jagamise;

19.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama seda, et protokolli lisataks põlise või kohaliku kogukonna vaba, eelneva ja teadliku nõusoleku põhimõte seoses juurdepääsuga geneetiliste ressurssidega seotud traditsioonilistele teadmistele;

20.  tunnistab, et geneetiliste ressurssidega seotud traditsioonilised teadmised on olulised nii bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamise kui ka geneetiliste ressursside kasutamisest tuleneva kasu ausa ja õiglase jagamise puhul ning seetõttu tuleb neid protokollis asjakohaselt käsitleda, kooskõlas põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsiooniga;

21.  kutsub seetõttu komisjoni ja nõukogu üles võtma vastu Cali teksti projekti, mis käsitleb avalikult kättesaadavatest traditsioonilistest teadmistest tuleneva kasu jagamist, geneetiliste ressursside derivaatide kasutamisest tuleneva kasu jagamist, geneetiliste ressursside kasutamise järelevalvet, jälgimist ja aruandlust ning sätteid, mis puudutavad geneetiliste ressursside kasutajate ja pakkujate vahel kokku lepitud tingimusi;

22.  tunnistab riikide vastastikust sõltuvust toiduks ja põllumajanduses kasutatavate geneetiliste ressursside osas, nende olulisust toiduga kindlustatusele kogu maailmas ning sellest tulenevalt ka vajadust arvestada nendega läbirääkimistel, mis käsitlevad geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja kasu jagamisega seonduvat rahvusvahelist korda;

23.  tunnistab seisukohtade erinevusi seoses tulevase geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja kasu jagamise protokolli tagasiulatuva kohaldamisega ning nõuab tungivalt, et osapooled leiaksid praktilised ja õiglased lahendused legitiimsete murede lahendamiseks;

Temaatiline tööprogramm – merede ja rannikualade bioloogiline mitmekesisus

24.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevalt rõhutama jätkuvate edusammude tegemise olulisust riikliku jurisdiktsiooni alla või sellest välja jäävates merepiirkondades ökoloogiliselt või bioloogiliselt oluliste alade ja liikide kindlakstegemisel ja kaitsel;

Temaatiline tööprogramm – kaitsealad

25.  tunnistab, et kaitsealade tööprogrammi rakendamisel on tehtud märkimisväärseid edusamme; rõhutab siiski, et programmi täielikuks rakendamiseks tuleb veel palju ära teha;

26.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et kaitsealadele kohase toe ja juhtimise tugevdamine ning võtmetähtsusega otsuste langetajate veenmine kaitsealade kasulikkuses oleksid konventsiooniosaliste 10. istungil esmatähtsad teemad, ning taotleksid vajaduse korral lisavahendeid;

27.  toonitab, et inimõiguste ülddeklaratsioonis sisalduva põhimõtte tõttu peaksid komisjon, ÜRO ning riigid, kes on seotud loodusparkide ja kaitsealade loovutust käsitlevate õiguslike protokollidega, lisama õigusnormi, mis tagaks põlisrahvaste maa omandiõiguste juriidilise ja õigusliku kaitse, nende sotsiaaltegevuse ja nende maa tavapärase kasutuse säilimise ning tunnistaks ametlikult nende õigusi käibivates haldusmudelites;

28.  toonitab, et kaitsealasid käsitlevates deklaratsioonides ja looduskaitse strateegiates tuleb luua protokoll, mis hõlmab integraalsete troopiliste süsteemide (sh vesi) määratlust;

Bioloogiline mitmekesisus ja kliimamuutus

29.  rõhutab vajadust kaasata bioloogilise mitmekesisuse kaitseabinõud kliimamuutuste poliitikasse ning saada võimalikult palju ühist kasu nendes kahes valdkonnas; toonitab veelgi, et rahaline toetus bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele avaldab praktikas positiivset mõju kliimamuutusega kohanemisele ja selle leevendamisele, eelkõige seepärast, et enamikus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames esitatud riiklikes leevenduskavades ja eriti arenguriikide kavades rõhutatakse ökosüsteemide vastupidavust; nõuab seepärast lisapingutuste tegemist bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutuste poliitika vahelise sünergia ja seoste tugevdamiseks ning seda eelkõige ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni vahel; sellega seoses nõuab, et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sekretariaadile antaks volitus aidata kaasa ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames toimuvale tööle;

30.  kinnitab bioloogilise mitmekesisuse ja vastupidavate ökosüsteemide otsustavat tähtsust kliimamuutuse leevendamisel ja sellega kohanemisel, arvestades asjaolu, et maismaa ja mere ökosüsteemid neelavad praegu ligi poole inimtekkelistest süsinikdioksiidi heidetest;

31.  toonitab vajadust kaitsta ökosüsteemide vastupidavust meetmete abil, mille eesmärk on hoida ära geneetiliselt muundatud organismide ulatuslik heide keskkonda, võttes täielikult arvesse Cartagena bioohutuse protokolli sätteid;

Bioloogilise mitmekesisuse lõimimine arengupoliitikasse

32.  tunneb heameelt bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste valitsustevahelise teaduspoliitika platvormi (IPBES) asutamise üle, mis peaks järgima valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) poolt kindlaks määratud mudelit;

33.  rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ja vaesuse vähendamisele suunatud programmid peavad käsitlema vaeste jaoks esmatähtsaid küsimusi ning suuremal määral keskenduma kohalikule keskkonnajuhtimisele, bioloogilise mitmekesisusega seotud ressurssidele juurdepääsu tagamisele, maareformile ja tavakohase valdusõiguse tunnustamisele;

34.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles andma uut hoogu ülemaailmse kliimamuutuste liidu ja selle abisüsteemi tegevusele, et suurendada arengumaade suutlikkust ja teadmisi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise oodatava mõju kohta, ning seda tõhusalt lõimima arengukavade ja eelarvetega; kutsub ELi üles oma arengukoostööstrateegias täiel määral kasutama aastatuhande ökosüsteemi hinnangut;

35.  tuletab meelde, et 80% maailma rahvastikust sõltub traditsioonilisest taimepõhisest meditsiinist ning et bioloogiline mitmekesisus võib paljudes arengumaades aidata vähendada riiklikke ravikulutusi, sest loob aluse traditsiooniliste ravimite ja paljude sünteetiliste ravimite valmistamiseks; nõuab seepärast tungivalt, et konventsiooniosaliste 10. konverentsil võetaks meetmed biopiraatlusega võitlemiseks; rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse on otseselt seotud kuuenda aastatuhande arengueesmärgi saavutamisega;

36.  nõuab, et komisjoni piirkondlikes ja riiklikes strateegiadokumentides nähtaks ette konkreetsed meetmed, mille eesmärk on ametlikult tunnustada maapiirkondade elanike ja põliste rahvaste õigusi loodusvarasid majandada ja neist kasu saada;

37.  on veendunud, et toetuste (s.o põllumajanduses, kalanduses, energeetikas) reformimine ELis on poliitikavaldkondade arengusidususe jaoks keskse tähtsusega, hoidmaks ära bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste kahjustamist; tuletab ühtlasi meelde, et kahjulike toetuste maksmise võimaliku lõpetamisega arengumaades (eriti kütuse-, toidu- ja veesektoris) peab kaasnema hüvitamismehhanismide loomine vaeste jaoks, kellele kohene toetuste maksmise lõpetamine võib mõjuda negatiivselt;

38.  toetab riiklike bioloogilist mitmekesisust käsitlevate strateegiate ja tegevuskavade kasutamist, et lõimida bioloogilise mitmekesisuse panust arengu ja vaesuse leevendamisega;

39.  rõhutab bioloogilise mitmekesisuse tähtsust selliste haiguste nagu malaaria levimise piiramisele, kuna on tõestatud, et malaariat esineb vähem nendes piirkondades, kus on veel metsi ning kus elab suurem hulk linnuliike;

40.  rõhutab, et mahepõllumajandus aitab säästa pinnast, vett ja bioloogilist mitmekesisust ning pakub samas tervislikuks toitumiseks vajalikku mitmekesisust; nõuab seega tungivalt, et suurendataks investeeringuid säästvasse põllumajandusse, et parandada toiduga kindlustatust ja vähendada vaesust;

Biokütused

41.  rõhutab vajadust võtta konventsiooniosaliste 10. istungil vastu soovitus biokütuste kohta; tuletab meelde, et on äärmiselt oluline hinnata biokütuste otsest ja kaudset mõju bioloogilisele mitmekesisusele; rõhutab veel, et biokütuste jaoks tuleb kehtestada sertifitseerimine ja jätkusuutlikkuse kriteeriumid;

Sissetungivad võõrliigid

42.  kiireloomuliste meetmete puhul juhib tähelepanu asjaolule, et esmatähtsaks tuleb pidada meetmeid sissetungivate võõrliikide vastu, mis juba põhjustavad ökosüsteemide tõsist tasakaalustamatust ja väga negatiivseid tagajärgi bioloogilise mitmekesisuse kui terviku jaoks;

Rahastamine

43.  rõhutab vajadust järsult suurendada bioloogilise mitmekesisuse rahastamist kogu maailmas, eriti olemasolevate rahastamisallikate abil, kuid ka uute ja innovaatiliste allikate, k.a uute ja innovaatiliste turupõhiste vahendite abil;

44.  seepärast kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema avalikult teatavaks nende rahalised kohustused bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärkide rakendamiseks aegsasti enne konventsiooniosaliste konverentsi 10. istungit;

45.  on veendunud, et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni bioloogilise mitmekesisuse alase eesmärgi saavutamiseks ei piisa ainult riiklikest kulutustest, ning rõhutab, et ka ettevõtted peaksid oma tegevuses arvestama bioloogilise mitmekesisusega;

46.  arvestades TEEB-uuringu leide, nõuab, et konventsiooniosaliste 10. istungit kasutataks võimalusena teavitada erasektorit bioloogilise mitmekesisuse säilitamise eest peetava võitlusega ühinemisel tekkivatest majanduslikest hüvedest;

47.  toonitab siiski, et ettevõtluse otsus peaks sisaldama mitte üksnes vabatahtlikke, vaid ka siduvaid kohustusi, eelkõige teabe andmise ja sellele juurdepääsu osas ning põlisrahvaste ja kohalike kogukondade arvestamiseks pideva dialoogi loomisel;

48.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid arendaksid innovaatilisi süsteeme ökosüsteemi teenuste eest maksmiseks, kaasates selleks erasektori rahalisi vahendeid, ja rakendaksid neid süsteeme, tagades samal ajal asjaomaste ökosüsteemide kõrge kaitsetaseme;

49.  toonitab siiski, et selliste süsteemide puhul tuleks arvestada hiljutise finantskriisi õppetunde, nagu ka süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemi puudujääke; toonitab lisaks, et nende piirangutega arvestamist tuleks selgesõnaliselt mainida rahandusliku innovatsiooni eritöörühma volitustes;

50.  on seisukohal, et kliimamuutustega seotud rahastamisvahendeid, nt raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamine arengumaades (REDD+), kiire rahastamine, puhta arengu mehhanism (CDM) ja ühisrakendus (JI), tuleks reformida nii, et neisse oleksid kaasatud bioloogilise mitmekesisuse ning inimõiguste ja põlisrahvaste õiguste kaitseabinõud ja et nad looksid võimaluse korral ühist kasu bioloogilise mitmekesisusega seoses;

51.  toonitab lisaks, et reformid peavad hõlmama uut ÜRO määratlust bioomipõhiste metsade kohta, mis kajastab bioloogilise mitmekesisuse ja erinevate bioomide süsinikuväärtuse ulatuslikke erinevusi, tehes samas selget vahet loodusliku metsa ning monokultuurist või võõrliikidest koosneva metsa vahel; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid sel eesmärgil tööd teaduse ja tehnika küsimustes nõustava organi (SBSTA) raames;

52.  rõhutab vajadust välja töötada lahendused selle kohta, kuidas lisada turul kaubeldavate toodete lõpphinnale välised kulud, nt bioloogilisele mitmekesisusele põhjustatud kahju või bioloogilise mitmekesisuse toetamisest tulenevad kulud;

Kolme Rio konventsiooni vaheline sünergia

53.  on seisukohal, et kolme Rio konventsiooni – bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja kõrbestumisega võitlemise ÜRO konventsiooni – koostoimet tuleks suurendada;

54.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles aktiivselt toetama ideed, et 2012. aastal toimuva Rio+20 tippkohtumise raames korraldataks kolme Rio konventsiooni alane kõrgetasemeline kohtumine;

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste valitsustevaheline teaduspoliitika platvorm (IPBES) ning teadmiste vahetamine

55.  tunneb heameelt 2010. aasta juunis Pusanis valitsuste saavutatud kokkuleppe üle luua bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste valitsustevaheline teaduspoliitika platvorm (IBPES); kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et IPBES tõepoolest loodaks 2011. aastal nii kiiresti kui võimalik; on seisukohal, et kuna IPBESi roll sõltub ELi ja rahvusvaheliste teadusuuringute kvaliteedist, on äärmiselt oluline, et EL ja liikmesriigid tagaksid bioloogilise mitmekesisuse alaste teadusuuringute piisava rahastamise;

56.  nõuab, et bioloogilise mitmekesisuse, selle väärtuse ja toimimisega seotud teadmisi ja tehnoloogiat parandataks ja vahetataks suuremal määral;

Kooskõlastatud lähenemine

57.  nõuab kindlalt, et kauplemise objektiks olevate toodete säästlikkus oleks rahvusvahelistes kaubanduslepingutes määrava tähtsusega; rõhutab sellega seoses vajadust käsitleda tulevastes WTO lepingutes kaubandusväliseid teemasid, muu hulgas tootmisviise ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset;

58.  julgustab komisjoni ja liikmesriike lõimima keskkonnaküsimusi oma suhetesse kolmandate riikidega ning jätkama „rohelist” diplomaatiat;

59.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 2010. aasta ajakohastatud peaeesmärk, mis võetakse vastu Nagoyas toimuval konventsiooniosaliste 10. istungil, oleks kui ajakohastatud eesmärk samuti lisatud aastatuhande 7. arengueesmärki ning leiaks toetust, sest see on oluline nende elutähtsate eesmärkide saavutamiseks 2015. aastaks seatud tähtajal; toonitab, kui oluline on, et komisjon ja liikmesriigid tunnistaksid kõikide aastatuhande arengueesmärkide vahelist koostoimet ja vastastikust sõltuvust ning suhtuksid neisse kui ühtsesse paketti;

o
o   o

60.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste valitsustele ja parlamentidele ning bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sekretariaadile.

Viimane päevakajastamine: 22. november 2011Õigusalane teave