Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2011/2517(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B7-0078/2011

Arutelud :

PV 02/02/2011 - 15
CRE 02/02/2011 - 15

Hääletused :

PV 03/02/2011 - 8.10
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0038

Vastuvõetud tekstid
PDF 116kWORD 41k
Neljapäev, 3. veebruar 2011 - Brüssel
Olukord Tuneesias
P7_TA(2011)0038RC-B7-0078/2011

Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2011. aasta resolutsioon olukorra kohta Tuneesias

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone inimõiguste olukorra kohta Tuneesias, eriti oma 29. septembri 2005. aasta(1), 15. detsembri 2005. aasta(2) ja 15. juuni 2006. aasta(3) resolutsiooni;

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel 1998. aasta märtsis sõlmitud Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerimislepingut;

–  võttes arvesse nõukogu poolt 2005. aasta detsembris vastu võetud Euroopa Liidu poliitikat, mis käsitleb inimõigusi ja demokratiseerimist kolmandates riikides;

–  võttes arvesse oma 14. veebruaril 2006. aastal(4) vastu võetud resolutsiooni inimõiguste- ja demokraatiaklausli kohta Euroopa Liidu kokkulepetes;

–  võttes arvesse komisjoni 4. detsembri 2006. aasta teatist Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta (KOM(2006)0726);

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa naabruspoliitika rakendamise kohta 2009. aastal ja Tuneesia eduaruande kohta (KOM(2010)0207 – SEK(2010)0513);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Tuneesia tegevuskava;

–  võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste kaitsjaid toetava ELi poliitika kohta(5);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu avaldust pärast ELi–Tuneesia assotsiatsiooninõukogu kaheksandat kohtumist 11. mail 2010;

–  võttes arvesse liidu kõrge esindaja pr Ashtoni 13. jaanuari 2011. aasta avaldust ja komisjoni voliniku Štefan Füle 17. jaanuari 2011. aasta avaldust olukorra kohta Tuneesias;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi hr Buzeki 17. jaanuari 2011. aasta avaldust olukorra kohta Tuneesias;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et pärast Mohammed Bouazizi enesesüütamist 17. detsembril 2010 alguse saanud ulatuslikud meeleavaldused kogu riigis tõid kaasa president Ben Ali lahkumise 14. jaanuaril 2011 ning on võimaldanud tuneeslastel saada tagasi vabadus ja teha lõpp praeguseks tagandatud presidendi Ben Ali poolt 1987. aastal kehtestatud režiimile;

B.  arvestades, et korrakaitsejõud surusid rahumeelse protestiliikumise maha vägivallaga, mille tulemuseks oli üle saja hukkunu;

C.  arvestades Euroopa Liidu suutmatust töötada oma partnerite suhtes välja tõeline, ühtne ja tõhus välispoliitika; tuues eelkõige välja ELi ja Tuneesia vahelise koostöö mehhanismide nõrkuse ja rõhutades veel kord Euroopa Parlamendi nõudmist, et inimõiguste klauslitele assotsiatsioonilepingutes lisataks süstemaatiliselt tõhus mehhanism nende rakendamiseks; arvestades sellega seoses käimasolevat naabruspoliitika läbivaatamist ja vajadust selle järele;

D.  arvestades assotsiatsiooninõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi, milles tuletatakse Tuneesiale meelde, et kohtusüsteemi reformimine on Euroopa Liidule tõeliseks lähenemiseks ülimalt oluline, nagu ka pluralism ja osalusdemokraatia, sõna- ja ühinemisvabadus ning inimõiguste eest võitlejate kaitsmine; arvestades, et Tuneesia ametivõimud ei ole ühtegi sellist kohustust täitnud;

E.  arvestades, et Tuneesia ja Euroopa Liit koostavad praegu tegevuskava ajavahemikuks 2011–2016; arvestades, et see protsess nõuab mõlemalt poolelt tugevamat pühendumist kõigile küsimustele, eelkõige inimõiguste ja põhivabaduste valdkonnas;

F.  arvestades, et Tuneesia autoritaarse režiimi lõppemisega tekkinud lootus stabiilseks demokraatiaks võib aidata kaasa ka samade nõudmiste esitamisele teiste rahvaste poolt,

1.  väljendab solidaarsust Tuneesia rahvaga, kes, innustatuna õigustatud demokraatlikest püüdlustest ning vajadusest parandada sotsiaalseid olusid ja juurdepääsu tööle, on viinud riigi ajaloolise poliitilise pöördepunktini; tunnustab sellega seoses rahva julgust ja kindlameelsust meeleavaldustel, avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele ja väljendab solidaarsust vigastatutega;

2.  mõistab hukka riigi julgeolekujõudude survemeetmed ja ülemäärase jõu kasutamise; tunnustab seevastu käitumist, mida näitasid üles sõjaväejõud, keeldudes meeleavaldajate pihta tulistamast; nõuab, et intsidentide suhtes, mis viimaste nädalate jooksul tõid kaasa tapmised ja ülemäärase jõu kasutamise, ning korruptsioonijuhtumite suhtes algatataks sõltumatu uurimine ning et süüdlased toodaks kohtu ette;

3.  rõhutab, et Tuneesia kõigi poliitiliste, ühiskondlike, kodaniku- ja demokraatlike jõudude täielik esindatus ajutises valitsuses on väga oluline, sest ainult nii on võimalik tagada sellele valitsusele rahva usaldus ja vajalik legitiimsus valimiste korraldamiseks ja demokraatiale üleminekuks;

4.  toetab jõuliselt demokraatiaprotsessi; rõhutab, et on tähtis luua vajalikud tingimused valimiste korraldamiseks piisava ajavaruga, et kõigil opositsioonijõududel ja meediakanalitel jääks aega riiklikul tasandil organiseerumiseks, ning et uus parlamentaarne assamblee peaks koostama demokraatliku põhiseaduse, milles austatakse täidesaatva ja seadusandliku võimu vahelist tasakaalu ja kohtuvõimu sõltumatust; soovib, et neil valimistel saaksid osaleda kõik demokraatlikud jõud, kes on võtnud endale kohustuse austada pluralismi, südametunnistusevabadust ning võimu demokraatliku vaheldumise korda; tunneb sellega seoses heameelt informatsiooniministeeriumi kaotamise ja sõnavabaduse tagamise üle;

5.  tunneb heameelt üldist amnestiat käsitleva seaduse eelnõu üle, mis peab võimaldama poliitvangide vabastamist, režiimivastaste tagasipöördumist, kõigi opositsiooniparteide tunnustamist ja valitsusväliste organisatsioonide registreerimist;

6.  nõuab, et EL rakendaks viivitamata oma otsused külmutada Ben Ali perekonna ja tema lähedaste ebaausal teel saadud varad; tunneb heameelt võimude teate üle anda riigile üle RCD partei vallas- ja kinnisvara;

7.  pooldab mõtet luua kolm komisjoni, mida juhivad sõltumatud ja hea mainega isikud ja mis tegelevad institutsioonide reformimise ja institutsiooniõiguse, korruptsioonivastase võitluse ja pärast 17. detsembrit 2010 toimunud sündmuste uurimisega; rõhutab, et neil peab olema õigus tegutseda täiesti sõltumatult ja viia läbi uurimisi; peab vajalikuks, et need komisjonid saaksid kasutada ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja ÜRO asjakohaste mehhanismide erialateadmisi ja tuge;

8.  palub kõrgel esindajal edendada sellise töörühma loomist, milles osaleks ka Euroopa Parlament ja mis võimaldaks abistada Tuneesiat demokraatiale ülemineku protsessis, nagu on väljendanud need, kes soovivad demokraatlikku muutust, eelkõige seoses vabade ja demokraatlike valimiste ettevalmistamise, poliitiliste parteide moodustamise toetamise, sõltumatu meedia tekkimise, läbipaistva ja poliitilisest võimust sõltumatu riigiaparaadi ülesehitamise ning õiglase ja sõltumatu kohtusüsteemi loomisega;

9.  palub kõrgel esindajal ja asepresidendil toetada eelseisvat valimisprotsessi valimiste vaatlemise missiooni saatmisega Tuneesiasse;

10. palub nõukogul, komisjonil ja Euroopa Liidu kõrgel esindajal olla seetõttu valmis ELi ja Tuneesia vahelise koostööga seotud eri finantsinstrumentide vahendeid ümber suunama ja vajaduse korral suurendama;

11.  palub komisjonil ja Euroopa Investeerimispangal näha Tuneesia jaoks ette abi, mida antakse soodsa intressiga laenude kaudu, et võimaldada Tuneesia majandusel mitmekesistuda ja pakkuda noortele tuneeslastele kvalifikatsiooni nõudva töö võimalusi, ning sõlmida selleks tõeline arendusleping, millega toetatakse tootlikke kohalikke ja välisinvesteeringuid;

12.  palub komisjonil edendada, sealhulgas ka rahaliselt, toetuse ja abi andmist Euroopa kodanikuühiskonna poolt Tuneesia kodanikuühiskonnale, eelkõige inimõiguste kaitse organisatsioonidele ja tööturu osapooltele;

13.  kutsub Euroopa Liitu üles Tuneesia sündmustest õppima ning oma demokraatia ja inimõiguste toetamise poliitikat läbi vaatama, et luua rakendusmehhanism, mis võimaldaks kasutada inimõiguste klauslit kõikides kolmandate riikidega sõlmitavates lepingutes; nõuab, et naabruspoliitika läbivaatamisel tuleb esmatähtsaks seada kriteeriumid, mis on seotud kohtusüsteemi sõltumatuse, põhiõiguste, pluralismi ja ajakirjandusvabaduse austamise ning korruptsioonivastase võitlusega; nõuab paremat kooskõlastamist liidu muude poliitikavaldkondadega, mis on seotud kolmandate riikidega;

14.  on seisukohal, et korruptsioonivastane võitlus ja õigusriigi tugevdamine kolmandates riikides on põhikriteeriumid inimeste ootuste täitmisel ja välisinvesteeringute ligitõmbamisel;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Vahemere Liidu parlamentaarsele assambleele ning Tuneesia ajutisele valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 227 E, 21.9.2006, lk 618.
(2) ELT C 286 E, 23.11.2006, lk 495.
(3) ELT C 300 E, 9.12.2006, lk 480.
(4) ELT C 290 E, 29.11.2006, lk 107.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0226.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika