Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõikeid 6 ja 2;

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogule esitatud rakkerühma lõppraportit „Majanduse juhtimise tugevdamine ELis”;

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu otsuse eelnõud, millega muudetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 136 ja mis esitati Euroopa Ülemkogule 16. detsembril 2010 (00033/2010 - C7-0014/2011);

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja, eurorühma esimehe ja rahandusvoliniku kirju, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 74b;

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni 18. veebruari 2011. aasta kirja põhiseaduskomisjonile;

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A7-0052/2011),

A.  arvestades, et Eurooa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 4 on sätestatud, et „Liit rajab majandus- ja rahaliidu, mille rahaühik on euro”;

B.  arvestades, et Ühendkuningriik on ühisraha kasutuselevõtust loobunud;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 kohaselt on liidul ainupädevus „nende liikmesriikide rahapoliitikas, mille rahaühik on euro”;

D.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 5 lõikes 1 on sätestatud: „liikmesriigid koordineerivad liidu piires oma majanduspoliitikat”, ning liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro, kohaldatakse erisätteid;

E.  arvestades, et kui Euroopa Ülemkogu otsuse eelnõu vastu võetakse, võib see viia sellise mehhanismi loomiseni, mis jääb liidu pädevusest täielikult väljapoole ja milles liidu institutsioonid ei mängi mingit rolli;

F.  arvestades, et liidu institutsioonide osalemine Euroopa stabiilsusmehhanismis tuleks täielikult tagada ja püsivalt kindlustada ning et tuleks luua võimalus liidu eelarve kasutamiseks tagatissüsteemis;

G.  arvestades, et tuleks uurida kõiki võimalusi, kuidas asetada Euroopa stabiilsusmehhanism täielikult liidu institutsioonilisse raamistikku ning kuidas kaasata sellesse liikmesriike, kelle rahaühik ei ole euro; arvestades, et see võib muu hulgas tähendada tõhustatud koostööd puudutava Euroopa Liidu lepingu artikli 20 rakendamist, kui see on vajalik, et tagada liidu majanduspoliitika järjekindlus;

H.  arvestades, et Euroopa stabiilsusmehhanismi käsitlevad eeskirjad peaks võimaluse korral esitama komisjon; ja need peaksid aitama tagada asjakohaseid kontrolli, vastutuse ja läbipaistvuse nõudeid;

I.  arvestades, et lisaks Euroopa stabiilsusmehhanismi rakendamisele tuleks suurendada stabiilsuse ja majanduskasvu pakti ennetavat ja korrigeerivat mõju ning võtta meetmeid keskpika ja pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks ning liikmesriikide vahelise makromajandusliku tasakaalustamatuse vastu võitlemiseks;

J.  arvestades, et Euroopa stabiilsusmehhanismi täiendamiseks peaks liit edendama konsolideeritud eurovõlakirjade turgu;

K.  arvestades, et komisjon peaks esitama seadusandlikud ettepanekud ja vajaduse korral ettepanekud aluslepingute muutmiseks, et keskpikal perioodil oleks võimalik luua liidu ja eriti euroala majanduse juhtimise süsteem, millega tugevdataks majanduse ühtekuuluvust ja konkurentsivõimet ning stabiliseeritaks finantssüsteemi;

L.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõige 6 võimaldab Euroopa Ülemkogul võtta pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu otsuse, millega muudetakse täielikult või osaliselt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmandat osa, ilma et see muudaks tasakaalu liidu ja liikmesriikide pädevuste vahel;

M.  arvestades, et liidu pädevuse suurendamiseks või vähendamiseks tuleb kasutada tavalist läbivaatamismenetlust;

N.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu igasugune edasine muutmine peab toimuma tavalist läbivaatamismenetlust kasutades;

O.  arvestades, et kavandatud otsus saab jõustuda üksnes pärast seda, kui liikmesriigid on selle kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiitnud,

1.  rõhutab, et nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro, on liidu ainupädevuses ning see on olnud ühenduse poliitika alates Maastrichti lepingust;

2.  rõhutab, kui oluline on euro nii Euroopa poliitika kui ka majanduse jaoks, ning peab väga tähtsaks kõikide liikmesriikide väljendatud kindlat toetust euroala stabiilsusele ja liikmesriikide poolt üles näidatud vastutustundlikku ja solidaarset suhtumist;

3.  rõhutab, et Euroopa stabiilsusmehhanism on oluline osa meetmetest, mille eesmärk on kujundada uus raamistik, mis suurendab eelarvedistsipliini ning liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist ja peaks edendama Euroopa Liidu ühist lahenduste otsimist majanduskasvu probleemidele, aitab kõrvaldada majanduslikku ja sotsiaalset tasakaalustamatust ning suurendab konkurentsivõimet;

4.  märgib, et nõukogu ei ole kasutanud kõiki aluslepingutes sisalduvaid võimalusi stabiilsuse ja majanduskasvu pakti täielikuks jõustamiseks ning Euroopa Liidu tasandil majanduse paremaks koordineerimiseks;

5.  on seisukohal, et tuleb minna kaugemale euroala stabiliseerimiseks mõeldud ajutistest meetmetest ning et liit peab kehtestama omad majanduse juhtimise meetmed, sealhulgas niisuguse poliitika ja vahendite abil, mis on töötatud välja säästva majanduskasvu edendamiseks liikmesriikides; on seisukohal, et stabiilsuse ja majanduskasvu pakti tugevdamine, Euroopa poolaasta, ELi 2020. aasta strateegia ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 136 muutmine seoses Euroopa stabiilsusmehhanismiga on ainult esimesed sellesuunalised sammud;

6.  rõhutab, et Euroopa stabiilsusmehhanism ja selles sisalduvad ranged tingimused hõlmavad kõiki liikmesriike, kelle rahaühik on euro, ka väikeseid riike, kelle majandust võidakse pidada euroala kui terviku kindlustamisel vähemoluliseks;

7.  hoiatab, et kavatsus luua alaline stabiilsusmehhanism väljaspool ELi institutsioonilist raamistikku kujutab endast ohtu asutamislepingutel põhineva süsteemi terviklikkusele; on seisukohal, et komisjon peab olema selle mehhanismi juhatuse liige, mitte ainult vaatleja; märgib lisaks, et selles kontekstis peaks komisjonil olema õigus teha asjakohaseid algatusi, et saavutada asjaomaste liikmesriikide nõusolekuga Euroopa stabiilsusmehhanismi eesmärgid; rõhutab, et liikmesriigid peavad igal juhul austama liidu õigust ja selles sätestatud institutsioonide eelisõigusi;

8.  rõhutab, et alalise stabiilsusmehhanismi loomine ja toimimine peab olema täielikus kooskõlas demokraatliku otsustamisprotsessi kesksete põhimõtetega, nagu läbipaistvus, parlamentaarne kontroll ja demokraatlik vastutus; rõhutab, et Euroopa stabiilsusmehhanism peaks põhjalikult kaasama liidu rahandusküsimuste eest vastutavaid institutsioone ja organeid – Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanka ja Euroopa Investeerimispanka; toonitab, et sellest mehhanismist ei tohi võrsuda Euroopa uut juhtimismudelit, mis ei küündi liidus saavutatud demokraatlike standardite tasemeni;

9.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu ei ole uurinud kõiki aluslepingutes sisalduvaid alalise stabiilsusmehhanismi loomise võimalusi; on eelkõige seisukohal, et majandus- ja rahaliitu (Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõige 4) ja nende liikmesriikide rahapoliitikat, mille rahaühik on euro, (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punkt c) puudutava liidu praeguse pädevuse raames oleks olnud kohasem kasutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 136 nõukogule antud volitusi või rakendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 352 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 133 ja 136;

10.  kutsub komisjoni üles otsima euroala finantsstabiilsuse ning säästva ja asjakohase majanduskasvu tagamiseks teisi mehhanisme ning esitama vastavad seadusandlikud ettepanekud; rõhutab, et Euroopa stabiilsusmehhanism peab sisaldama meetmeid, millega vähendada ohtu finants-, majanduslikule ja sotsiaalsele stabiilsusele, sealhulgas finantsturgude tõhus reguleerimine, stabiilsuse ja majanduskasvu pakti läbivaatamine ning parem majanduse koordineerimine, vahendite kasutuselevõtt makromajandusliku tasakaalutuse vähendamiseks euroalal ja ökoloogilisele üleseitusele suunatud meetmed;

11.  on lisaks seisukohal, et alalise stabiilsusmehhanismi loomine ja toimimine peaks toimuma Euroopa Liidu raamistikus ning selleks tuleks kasutada ka tõhustatud koostöö institutsioonilist mehhanismi, et kaasata kõikides etappides liidu institutsioone ning julgustada Euroopa stabiilsusmehhanismis osalema neid liikmesriike, kelle rahaühik ei ole veel euro;

12.  märgib, et Euroopa Parlamendis toimunud arutluste taustal leppisid euroala riigipead ja valitsusjuhid oma 11. märtsi 2011. aasta kohtumisel europakti kontekstis kokku, et komisjon peaks täitma tugevat keskset rolli kohustuste rakendamise kontrollimisel, eelkõige tagamaks, et meetmed oleksid kooskõlas ELi eeskirjadega ja toetaksid neid ning et kaasataks Euroopa Parlament; märgib, et riigipead ja valitsusjuhid, kaaludes Euroopa stabiilsusmehhanismi põhijooni, leppisid kokku selles, et abi andmine liikmesriigile, mille rahaühik on euro, põhineb rangelt majanduslike ja fiskaalpoliitiliste kohanduste programmil ning võla jätkusuutlikkuse põhjalikul analüüsil, mille viivad läbi komisjon ja Rahvusvaheline Valuutafond koos Euroopa Keskpangaga;

13.  tunnustab positiivsed signaale, mis on tajutavad Euroopa Ülemkogu eesistuja, eurorühma esimehe ja rahandusvoliniku kirjades; märgib, et

14.  toetab Euroopa Ülemkogu otsuse eelnõu, vaatamata reservatsioonidele, et parem oleks olnud see esitada antud kujul käesoleva resolutsiooni I lisas; on nõus Euroopa Keskpanga arvamusega, milles toetatakse liidu meetodit, mis võimaldaks Euroopa stabiilsusmehhanismil saada sobival hetkel liidu mehhanismiks; kutsub Euroopa Ülemkogu tagama, et

15.  tuletab meelde, et tulevane alaline stabiilsusmehhanism peaks toetuma liidu institutsioonidele, sest nii oleks võimalik vältida topeltstruktuuride loomist, mis mõjuks Euroopa integratsioonile kahjulikult;

16.  nõuab, et tagasimaksetele kohaldatavad laenutingimused alalises stabiilsusmehhanismis, juhul kui see aktiveeritakse, oleksid samasugused nagu maksebilansi ja makromajandusliku finantsabi vahendites, mida kasutab komisjon, st rangelt kompensatsioonilaenuna, ilma laenukulusid hõlmava marginaalita; on lisaks seisukohal, et alalise stabiilsusmehhanismi intressimäärad peaksid olema soodsad;

17.  rõhutab, et Euroopa Parlament peab kontrollima, kas liikmesriigid järgivad komisjoni kehtestatud majandussuuniseid ja täidavad Euroopa stabiilsusmehhanismi tingimusi, ning rõhutab, et iga liikmesriigi parlament osaleb täielikult – vastavalt oma eelarve ja kontrolli õigustele – igas etapis, eeskätt Euroopa poolaasta kontekstis, et suurendada iga vastuvõetud otsuse läbipaistvust ja vastutust;

18.  toetab komisjoni kavatsust „tagada tulevase mehhanismi ja liidu, eelkõige euroala majanduse juhtimise järjepidevus, järgides aluslepinguga liidule ja selle institutsioonidele antud pädevust”;

19.  rõhutab, et Euroopa Ülemkogu otsuse muudetud eelnõu ei suurendaks liidu pädevust ning jääks seetõttu aluslepingu lihtsustatud läbivaatamismenetluse kohaldamisalasse; märgib hoopis, et otsusega ei tohi vähendada liidu institutsioonide pädevust majandus- ja rahapoliitika vallas ega nende liikmesriikide rahapoliitika vallas, kelle rahaühik on euro, ning mingil juhul ei tohi see piirata liidu õiguse, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 122 ja 143 ning liidu acquis„ korrektset kohaldamist;

20.  kinnitab veel kord, et Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõike 6 kohaldamine on erandlik, ja tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõike 3 kohaselt on Euroopa Parlamendil õigus nõuda konvendi kokkukutsumist liidu majanduse juhtimisega seotud institutsioonide, menetluste ja poliitika muutmiseks;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Keskpangale kui Euroopa Parlamendi arvamus vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõike 6 teisele lõigule.

Euroopa Ülemkogu otsuse eelnõu artikli 1 muutmise ettepanek

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 136 lõikele 1 lisatakse järgmised lõigud:"

Komisjoni soovituse alusel ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist võivad liikmesriigid, mille rahaühik on euro, luua stabiilsusmehhanismi, mis võetakse kasutusele, kui see on euroala stabiilsuse tagamiseks hädavajalik. Mehhanismi alusel mis tahes vajaliku finantsabi andmine otsustatakse komisjoni ettepaneku alusel ning see toimub rangetel tingimustel vastavalt liidu põhimõtetele ja eesmärkidele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingus ja käesolevas lepingus.

Mehhanismi alusel antava finantsabi põhimõtted ja tingimuslikkuse reeglid ning kontroll sätestatakse määruses, mis on seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud.

Artikli 136 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

  „2. Lõike 1 punktides a ja b sätestatud meetmete vastuvõtmisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, mille rahaühik on euro.

Nimetatud liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 238 lõike 3 punktile a.

Lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud meetmete vastuvõtmisel hääletavad ainult mehhanismis osalevaid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed.

Euroopa Ülemkogu eesistuja kiri raportööridele(1)

Brüssel, 22. märts 2011

Austatud hr Brok, austatud hr Gualtieri

Järgnevalt mitmele kohtumisele ja arutelule Teie ja minu ning minu kabineti liikmete vahel, mille käigus käsitleti aluslepingu artikli 136 kavandatavat muutmist seoses stabiilsusmehhanismiga liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro, edastan Teile minu kabinetis koostatud lisatud dokumendi, milles analüüsitakse Teie väljendatud mureküsimusi ja antakse neile vastused.

  Eurorühma esimees hr Juncker ning majandus- ja rahaküsimuste volinik Ollie Rehn saadavad Teile eraldi kirja tulevase mehhanismi, mida ma täielikult toetan, üksikasju käsitlenud läbirääkimiste tulemuste kohta.

Olete kindlasti nõus, et see peaks Euroopa Parlamenti igati rahuldama seoses raporti variandis b sisalduvate punktidega.

Nagu Te teate, tuleb lepingu muudatus arutlusele Euroopa Ülemkogus 24.–25. märtsil. Mõistate kindlasti selle küsimuse tähtsust ja kiireloomulisust.

Lugupidamisega

(allkiri)

Herman Van Rompuy

Lisa

Seoses raporti lõike 12 variandiga a, millega tehakse ettepanek lepingu muudatus uuesti sõnastada, tuleks tähelepanu juhtida sellele, et lepingu muudatuse tekst koostati väga hoolikalt, et see oleks vastuvõetav kõigile liikmesriikidele, kuna kõik riigid peavad selle ratifitseerima. Väljavaated teksti muutmiseks sisuliselt puuduvad ja välja pakutud muudatused välistaksid tegelikult lihtsustatud läbivaatamismenetluse kasutamise – või vähemalt põhjustaksid sellega seoses õiguslikke probleeme. Õiguskindlus on peamine põhjus lepingu muutmiseks ja selle eesmärgi kahjustamine mis tahes moel oleks problemaatiline.

Lepingu edasise muutmise osas on võimatu esitada konkreetseid plaane. On siiski kokku lepitud, et Euroopa Komisjon hindab 2016. aastal selle raamistiku üldist mõjusust. Selle sättega tagataks see, et mis tahes tulevane hindamine ja võimalikud ettepanekud muudatuste tegemiseks tulevad kõigepealt komisjonilt.

Mis puutub raporti varianti b, siis mure selle üle, et Euroopa stabiilsusmehhanismist võib kujuneda tulevase valitsustevahelise sekretariaadi tuumik euroala majanduse haldamiseks, on põhjendamatu. Mehhanismil on konkreetselt määratletud eesmärk. Selle töötajad hakkavad tegelema ainult mehhanismiga seotud finants- ja riigivara aspektidega ega osale majanduse juhtimist puudutavate laiemapõhjaliste küsimuste arutamisel. Mehhanismi ülesanne on võtta kasutusele rahalised vahendid ja anda finantsabi, kuid hinnangu finantsabi vajaduse kohta annab ja selle tingimuslikkuse määratleb komisjon.

Ka võib vaigistada kartusi selles osas, et komisjon võidakse jätta mehhanismi toimimisest kõrvale. Ajutiste mehhanismidega saadud kogemus näitab, et komisjoni osalus ei ole mitte ainult vajalik, vaid ka väga oluline. Ajutise mehhanismi puhul võeti tingimuslikkuse meetmed abi saava riigi suhtes vastu ELi menetlust kasutades, st otsusega, mille nõukogu tegi komisjoni soovituse põhjal, tuginedes ELi toimimise lepingu artiklile 136 ja artikli 126 lõikele 9 (vt artikli 126 lõiget 13, milles sätestatakse artikli 126 lõike 9 kohaste otsuste suhtes kohaldatav menetlus). Seda menetlust järgiti Kreeka suhtes kohaldatavate tingimuslikkuse meetmete vastuvõtmisel (vt nõukogu 10. mai 2010. aasta otsust (2010/320/EL) (ELT L 145, 11.6.2010, lk 6), mis tugines komisjoni 4. mai 2010. aasta soovitusele (SEC(2010)0560 lõplik).

Mis alalisse mehhanismi puutub, siis juba Euroopa Ülemkogu 16.–17. detsembri järelduste II lisas, milles toodi välja „tulevase mehhanismi üldised põhimõtted”, on komisjoni kaasatust mitmel korral konkreetselt nimetatud. Edaspidi on Euroopa stabiilsusmehhanismi ettevalmistamise käigus selgitatud järgmist:

–  Kui liikmesriik taotleb finantsabi, on komisjon see, kes hindab koostöös Euroopa Keskpangaga, kas on olemas oht finantsstabiilsusele euroalas tervikuna, ning teeb (koos IMFi ja koostöös Euroopa Keskpangaga) asjaomase liikmesriigi valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse analüüsi.

–  Kui esitatakse taotlus stabiilsustoetuse saamiseks, siis on komisjon (koos IMFi ja koostöös Euroopa Keskpangaga) see, kes hindab abisaaja liikmesriigi reaalseid finantseerimisvajadusi ning vajaliku erasektori osalemise laadi.

–  Juhatajate nõukogu annab komisjonile volituse pidada (koos IMFi ja koostöös Euroopa Keskpangaga) läbirääkimisi asjaomase liikmesriigiga makromajanduse kohandamiskava üle.

–  Komisjon teeb nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus makromajanduse kohandamiskava kinnitamise kohta. Kui nõukogu on kava vastu võtnud, allkirjastab komisjon euroala liikmesriikide nimel vastastikuse mõistmise memorandumi.

–  Komisjon (koos IMFi ja koostöös Euroopa Keskpangaga) teostab järelevalvet selle üle, et järgitakse makromajanduse kohandamiskavas nõutud poliitikat käsitlevat tingimuslikkust.

–  Pärast arutelu juhatajate nõukoguga on komisjoni ettepanek see, mille alusel nõukogu võib teha otsuse kohaldada kavajärgset järelevalvet.

–  Süvendatud järelevalve või makromajandusliku kohandamisprogrammi alusel kehtestatav poliitikat käsitlev tingimuslikkus peaks olema kooskõlas Euroopa Liidu järelevalve raamistikuga ning peab tagama ELi menetlustest kinnipidamise. Selleks kavatseb komisjon esitada määruse ettepaneku, milles täpsustatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 136 vastavaid vajalikke menetlustoiminguid, et kinnistada poliitikat käsitlev tingimuslikkus nõukogu otsustes ning tagada kooskõla ELi mitmepoolse järelevalve raamistikuga.

–  Nõukogu ja komisjon teavitavad Euroopa Parlamenti korrapäraselt Euroopa stabiilsusmehhanismi loomisest ja tegevusest.

–  Vaidluste tekkimise korral lahendab need ELi toimimise lepingu artikli 273 kohaselt Euroopa Kohus.

(1) * Tõlgitud teavitamise eesmärgil. Kirja originaalkeel on inglise keel.

Eurorühma esimehe ja rahandusvoliniku kiri raportööridele(1)

Brüssel, 22. märts 2011

Austatud hr Brok, austatud hr Gualtieri

Soovime Teid teavitada Euroopa stabiilsusmehhanismi loomist käsitlevate läbirääkimiste tulemustest, kuna see on Euroopa Parlamendi seisukohalt tähtis, kui parlament teeb oma raportile tuginedes otsuse arvamuse kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu muutmise eelnõu.

Valitsustevahelisel ministrite kohtumisel lepiti eile, 21. märtsil kokku Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) tingimustes. Lisatud on nende tingimuste lõplik tekst.

Nagu näha, luuakse ESM kokkulepitud tingimuste kohaselt euroala liikmesriikide vahelise lepinguga valitsustevahelise organisatsioonina vastavalt rahvusvahelisele avalikule õigusele ja selle asukoht on Luxembourgis. ESMil on juhatajate nõukogu, kuhu kuuluvad euroala liikmesriikide rahandusministrid (hääleõigusega liikmetena) ning vaatlejatena Euroopa Komisjoni majandus- ja rahaküsimuste volinik ja Euroopa Keskpanga president. Euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid võivad juhtumipõhiselt osaleda koos ESMiga euroala liikmesriikide jaoks korraldatavates rahalise abi operatsioonides.

Komisjoni roll ESMi tegevuse juhtimisel on keskne ja ESMi seos ELi institutsioonidega selgelt paika pandud.

Nagu kokkulepitud tingimustes märgitud, on komisjon see, kes hindab koostöös Euroopa Keskpangaga, kas on olemas oht finantsstabiilsusele euroalas tervikuna, ning teeb koos IMFi ja koostöös Euroopa Keskpangaga asjaomase liikmesriigi valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse analüüsi. Ka on komisjonil juhtiv roll abisaaja liikmesriigi reaalsete finantseerimisvajaduste ning vajaliku erasektori osalemise laadi hindamisel.

Selle hinnangu põhjal annab juhatajate nõukogu komisjonile volituse pidada koos IMFi ja koostöös Euroopa Keskpangaga läbirääkimisi asjaomase liikmesriigiga makromajanduse kohandamiskava üle, mis on täpsustatud vastastikuse mõistmise memorandumis.

See on komisjon, kes teeb nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus makromajanduse kohandamiskava kinnitamise kohta. Juhatajate nõukogu võtab vastu otsuse finantsabi andmise ning abi andmise tingimuste kohta. Kui nõukogu on kava vastu võtnud, allkirjastab komisjon euroala liikmesriikide nimel vastastikuse mõistmise memorandumi, tingimusel et juhatajate nõukogu on selles eelnevalt omavahel kokkuleppele jõudnud. Direktorite nõukogu kiidab seejärel heaks finantsabilepingu, mis sisaldab antava finantsabi tehnilisi aspekte.

Komisjon koos IMFi ja koostöös Euroopa Keskpangaga teostavad järelevalvet selle üle, et järgitaks makromajanduse kohandamiskavas nõutud poliitikat käsitlevat tingimuslikkust. Komisjon annab aru nõukogule ja direktorite nõukogule. Direktorite nõukogu otsustab nimetatud aruande alusel ühise kokkuleppe teel laenu uute osade väljamaksmise üle.

Nõukogu võib pärast arutelu juhatajate nõukoguga komisjoni ettepaneku alusel otsustada võtta kasutusele kavajärgne järelevalve, mida võib jätkata nii kaua, kuni konkreetset finantsabi summat ei ole veel tagasi makstud.

Tugevdatud järelevalve või makromajandusliku kohandamisprogrammi alusel kehtestatav poliitikat käsitlev tingimuslikkus on kooskõlas Euroopa Liidu järelevalve raamistikuga ning peab tagama kinnipidamise ELi menetlustest ja seeläbi ka Euroopa Parlamendi rolli.

Selleks kavatseb komisjon esitada aluslepingu artikli 136 põhjal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, milles täpsustatakse vajalikke menetlustoiminguid, et kinnistada poliitikat käsitlev tingimuslikkus nõukogu otsustes ning tagada kooskõla ELi mitmepoolse järelevalve raamistikuga. Nõukogu ja komisjon teavitavad Euroopa Parlamenti korrapäraselt ESMi loomisest ja tegevusest.

Loodame, et see teave on Euroopa Parlamendile kasulik, et arutada ELi toimimise lepingu artikli 136 muutmise eelnõu seoses stabiilsusmehhanismiga liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro.

Lugupidamisega

(allkiri) (allkiri)

Olli Rehn Jean-Claude Juncker

Euroopa Komisjoni liige Eurorühma esimees

Koopiad:

Euroopa Parlamendi president

Euroopa Ülemkogu eesistuja

Euroopa Komisjoni president

Lisa eurorühma esimehe ja rahandusvoliniku kirjale raportööridele

21. märts 2011

Euroopa stabiilsusmehhanismi kokkulepitud tingimused

Euroopa Ülemkogu on leppinud kokku, et euroala liikmesriigid peaksid looma alalise stabiilsusmehhanismi: Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM). ESM aktiveeritakse ühisel kokkuleppel(2), kui see on kogu euroala finantsstabiilsuse tagamiseks hädavajalik. ESM hakkab täitma Euroopa finantsstabiilsusvahendi (EFSF) ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM) ülesandeid, andes pärast 2013. aasta juunit euroala liikmesriikidele välist finantsabi.

Juurdepääs ESMi raames antavale finantsabile on seotud range poliitikat käsitleva tingimuslikkusega makromajanduse kohandamiskava alusel ja põhjaliku valitsemissektori võla teenindamise jätkusuutlikkuse analüüsiga, mille viivad läbi komisjon ja IMF koostöös Euroopa Keskpangaga. Abisaaja liikmesriik peab tagama asjakohases vormis erasektori osalemise vastavalt konkreetsetele asjaoludele ja viisil, mis on täielikult kooskõlas IMFi tavadega.

ESMi laenuandmisvõime kokku on 500 miljardit eurot(3). Laenuandmisvõime piisavus vaadatakse korrapäraselt läbi vähemalt iga viie aasta tagant. ESM püüab täiendada oma laenuandmisvõimet IMFi osalemisega finantsabi andmise toimingutes ning ka euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid võivad osaleda juhtumipõhiselt.

Käesoleva dokumendi ülejäänud osas esitatakse ESMi peamised struktuursed aspektid:

Institutsiooniline vorm

ESM luuakse euroala liikmesriikide vahelise lepinguga valitsustevahelise organisatsioonina vastavalt rahvusvahelisele avalikule õigusele ja selle asukoht on Luxembourgis. ESMi põhikiri sätestatakse lepingu lisas.

Ülesanne ja rahastamisstrateegia

ESMi ülesanne on mobiliseerida vahendeid ja anda finantsabi range tingimuslikkuse alusel neile euroala liikmesriikidele, kes on tõsistes finantsraskustes või kellel on oht sellistesse raskustesse sattuda, eesmärgiga tagada finantsstabiilsus kogu euroalal.

Euroala liikmesriigid kannavad ESMile üle rahatrahvid, mis on määratud stabiilsuse ja kasvu pakti ning makromajanduse tasakaalunihete menetluse alusel(4). Sellised trahvid on osa sissemakstud kapitalist.

ESM kasutab asjakohast rahastamisstrateegiat, et tagada juurdepääs suurele hulgale rahastamisallikatele ja luua võimalused finantsabi pakettide pakkumiseks liikmesriikidele igasugustes turutingimustes. Kõik sellega seotud riskid maandatakse piisava varade ja kohustuste juhtimise kaudu.

Juhtimine

ESMil on juhatajate nõukogu, kuhu kuuluvad euroala liikmesriikide rahandusministrid (hääleõigusega liikmetena) ning vaatlejatena Euroopa Komisjoni majandus- ja rahaküsimuste volinik ja Euroopa Keskpanga president. Juhatajate nõukogu valib oma hääleõigusega liikmete hulgast esimehe.

Kõik muud juhatajate nõukogu otsused tehakse kvalifitseeritud häälteenamusega, kui ei ole sätestatud teisiti.

ESMil on direktorite nõukogu, kes täidab juhatajate nõukogu delegeeritud eriülesandeid. Iga euroala liikmesriik nimetab ühe direktori ja ühe asendusdirektori. Lisaks sellele nimetavad komisjon ja Euroopa Keskpank direktorite nõukogusse ühe vaatleja ja ühe asendusvaatleja. Kõik direktorite nõukogu otsused tehakse kvalifitseeritud häälteenamusega, kui ei ole sätestatud teisiti.

Häälte jaotus juhatajate nõukogus ja direktorite nõukogus vastab liikmesriikide märgitud kapitali jaotumisele ESMis. Kvalifitseeritud häälteenamuseks on nõutav 80% poolthäältest.

Juhatajate nõukogu nimetab ametisse tegevdirektori, kes vastutab ESMi igapäevase juhtimise eest. Tegevdirektor juhib direktorite nõukogu tööd.

Kapitali struktuur

ESMi eesmärk on saada peamistelt reitinguagentuuridelt kõrgeim krediidireiting ja see säilitada.

ESMi märgitud kogukapital on 700 miljardit eurot. 80 miljardit eurot sellest summast on euroala liikmesriikide sissemakstud kapital, millest 40 miljardit eurot on kättesaadav 2013. aasta juulist ja ülejäänud osa makstakse järk-järgult sisse järgneva kolme aasta jooksul. Peale selle on ESMi käsutuses euroala liikmesriikide lubatud sissenõutava kapitali ja tagatiste kombinatsioon kokku 620 miljardi euro ulatuses.

Iga liikmesriigi osa ESMi märgitud kogukapitalis määratakse kindlaks vastavalt EKPsse sissemakstud kapitali märkimise alustele, nagu on esitatud lisas. ESMi loomise lepingu ratifitseerimisega võtavad liikmesriigid juriidilise kohustuse osaleda kogukapitali märkimises.

Märgitud kogukapitali kohandamise või kapitali sissenõudmise korral teeb juhatajate nõukogu otsused ühisel kokkuleppel, välja arvatud allpool kirjeldatud erijuhtudel. Esiteks võib direktorite nõukogu lihthäälteenamusega otsustada taastada kapitali sissenõudmisega sissemakstud kapitali taseme, juhul kui sissemakstud kapitali summa on vähenenud kahju kandmise tõttu(5). Teiseks luuakse nõudmisel tagatise andmise menetlus, mis võimaldab ESMi osanikelt kapitali automaatselt sisse nõuda, kui see on vajalik selleks, et vältida ESMi võlausaldajatele tehtavate maksete katkemist. Iga osaniku vastutus piirdub kõikidel juhtudel tema osaga märgitud kapitalis.

Igasugune panus märgitud kapitali liikmesriigi poolt(6), kes ühineb ESMiga pärast 2013. aasta juulit, tehakse vastavalt samadele tingimustele, mida kohaldati algsete panuste kindlaksmääramise suhtes. Ühinemise tegeliku mõju märgitud kogukapitali ja kapitali liikmesriikide vahel jaotumise jaoks määrab kindlaks juhatajate nõukogu ühisel kokkuleppel.

Niikaua kui ESMi ei ole aktiveeritud ja tingimusel, et laenuandmisvõime kokku ei ole väiksem kui 500 miljardit, tagastatakse ESMi sissemakstud kapitali investeerimisest saadud tulu, millest on maha arvatud mehhanismi tegevuskulud, liikmesriikidele. Pärast ESMi esmakordset aktiveerimist säilitatakse ESMi kapitali investeerimisest ja finantsabiga seotud tegevusest saadud tulu ESMis. Juhul kui sissemakstud kapital siiski ületab taseme, mis on nõutav ESMi laenuandmisvõime säilitamiseks, võib direktorite nõukogu teha lihthäälteenamusega otsuse jagada dividendid euroala liikmesriikidele, tuginedes ESMi kapitali märkimise alusele.

Rahastamisvahendid

ESMiga antakse finantsabi, mille suhtes kohaldatakse makromajanduse kohandamiskava kohaselt ranget tingimuslikkust, mis on vastavuses liikmesriigi tasakaalunihke raskusastmega. Finantsabi antakse laenuna.

Erandina võib mehhanism siiski sekkuda võlakohustuste esmasturgudel rangel tingimuslikkusel ja makromajanduse kohandamiskava alusel, kui juhatajate nõukogu selles ühiselt kokku lepib.

ESMi stabiilsustoetus (ESS)

ESM võib anda tõsiste rahastamisprobleemidega euroala liikmesriigile lühiajalist või keskmise tähtajaga stabiilsustoetust. Juurdepääs stabiilsustoetusele eeldab asjakohase poliitikat käsitleva tingimuslikkusega makromajanduse kohandamiskava olemasolu, mis on vastavuses liikmesriigi tasakaalunihke raskusastmega. Kava pikkus ja laenude kustutustähtaeg sõltub tasakaalunihke laadist ning abisaaja liikmesriigi väljavaadetest pääseda tagasi finantsturgudele selle perioodi jooksul, mil ESMi vahendid on saadaval.

Esmasturu toetusvahend

ESM võib osta tõsiste rahastamisprobleemidega liikmesriigi võlakirju esmasturul, et maksimeerida antava toetuse kulutõhusust. Võlakirjade ostmise tingimused ja kord täpsustatakse finantsabi andmise tingimusi käsitlevas otsuses.

Juhatajate nõukogu võib Euroopa stabiilsusmehhanismi käsutuses olevad rahastamisvahendid läbi vaadata ja otsustada teha muudatusi vahendite valikus.

IMFi osalemine

ESM teeb finantsabi andmisel väga tihedat koostööd IMFiga(7). Igas olukorras üritatakse saavutada IMFi aktiivne osalus, nii tehnilisel kui ka finantstasandil. Võla teenindamise jätkusuutlikkuse analüüsi teostavad ühiselt komisjon ja IMF koostöös Euroopa Keskpangaga. ESMi ja IMFi ühise abi poliitikat käsitlevate tingimuste üle räägivad ühiselt läbi komisjon ja IMF koostöös Euroopa Keskpangaga.

Finantsabi aktiveerimine, kava järelevalve ning järelmeetmed

Kooskõla ELi mitmepoolse järelevalve raamistikuga

Selleks et euroala liikmesriigid saaksid komisjonile ja IMFile koostöös Euroopa Keskpangaga anda ülesandeks analüüsida finantsabi taotleva liikmesriigi võla teenindamise jätkusuutlikkust, valmistada ette finantsabiga kaasnevat kohandamiskava ja jälgida selle rakendamist, taotletakse ELi liikmesriikide heakskiitu.

Kuigi juhatajate nõukogul on õigus sõltumatult otsustada finantsabi andmise ja korra üle valitsustevahelise raamistiku alusel, peaks tugevdatud järelevalve või makromajanduse kohandamiskava kohaselt kehtestatud poliitikat käsitlev tingimuslikkus olema kooskõlas ELi järelevalve raamistikuga ja tagama ELi menetluste järgimise. Selleks kavatseb komisjon esitada määruse ettepaneku, milles täpsustatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 136 vastavaid vajalikke menetlustoiminguid, et kinnistada poliitikat käsitlev tingimuslikkus nõukogu otsustes ning tagada kooskõla ELi mitmepoolse järelevalve raamistikuga. Nõukogu ja komisjon teavitavad Euroopa Parlamenti korrapäraselt ESMi loomisest ja tegevusest.

Hinnastamine

Juhatajate nõukogu otsustab abisaajale liikmesriigile antava finantsabi hinnastamise struktuuri üle.

ESM võib anda laenu fikseeritud või muutuva intressimääraga. ESMi hinnastamine on kooskõlas IMFi hinnastamispõhimõtetega ning, jättes hinna siiski kõrgemaks mehhanismi rahastamiskuludest, sisaldab sobivat riskimarginaali.

Fikseeritud intressimääraga laenude puhul, mille kustutustähtaeg on rohkem kui kolm aastat, on marginaaliks esimese kolme aasta 200-baaspunktise tasu ning järgnevate aastate 200-baaspunktise pluss 100-baaspunktise tasu kaalutud keskmine.

Hinnastamisstruktuur määratakse kindlaks Euroopa stabiilsusmehhanismi hinnastamispoliitikas, mis vaadatakse regulaarselt läbi.

Erasektori osalemine

1.  Erasektori osalemise põhimõtted

Kõigil juhtudel, kui abisaaja riik saab finantsabi, eeldatakse, et selles osaleb piisaval ja proportsionaalsel määral ka erasektor. Osalemise laad ja määr otsustatakse juhtumipõhiselt ning sõltub võla jätkusuutlikkuse analüüsi tulemustest, kooskõlast IMFi tavadega(8), ning võimalikust mõjust euroala finantsstabiilsusele.

a)  Kui jätkusuutlikkuse analüüsi põhjal jõutakse järeldusele, et makromajanduse kohandamiskava abil on reaalselt võimalik tuua valitsemissektori võlg tagasi jätkusuutlikule kursile, võtab abisaaja liikmesriik meetmeid, mille eesmärk on ergutada erasektori peamiseid investoreid oma krediidipositsiooni säilitama (nt Viini algatuse meetod). Komisjon, IMF, Euroopa Keskpank ja Euroopa Pangandusjärelevalve teostavad nimetatud algatuste rakendamise üle ranget järelevalvet.

b)  Kui jätkusuutlikkuse analüüsi põhjal jõutakse järeldusele, et makromajanduse kohandamiskava abil ei ole reaalselt võimalik tuua valitsemissektori võlga tagasi jätkusuutlikule kursile, nõutakse abisaajalt liikmesriigilt aktiivset heas usus läbirääkimiste pidamist oma võlausaldajatega, et tagada nende otsene osalemine võla teenindamise jätkusuutlikkuse taastamises. Finantsabi andmine sõltub sellest, kas liikmesriigil on olemas usaldusväärne plaan ning kas ta näitab üles piisaval määral pühendumust, et tagada erasektori küllaldane ja proportsionaalne osalemine. Plaani rakendamise edenemist jälgitakse kava raames ning seda võetakse arvesse väljamakseid puudutavates otsustes.

Võlausaldajatega läbirääkimisi pidades järgib abisaaja liikmesriik järgmisi põhimõtteid:

–  Proportsionaalsus: liikmesriik otsib lahendusi, mis on tema võla teenindamise jätkusuutlikkuse probleemiga proportsionaalsed.

–  Läbipaistvus: asjaomane liikmesriik osaleb võlausaldajatega avatud dialoogis ning jagab nendega õigeaegselt asjakohast teavet.

–  Õiglus: liikmesriik konsulteerib võlausaldajatega valitsemissektori võla igasuguse ümberajastamise või restruktureerimise kavandamise puhul, et saavutada lahendused läbirääkimiste teel. Võla ajakohast netoväärtust vähendavaid meetmeid kaalutakse üksnes siis, kui muud võimalused ei anna tõenäoliselt oodatud tulemusi.

–  Piiriülene koordineerimine: erasektorit kaasavate meetmete kujundamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse probleemide edasikandumise ohtu ja võimalikku ülekanduvat mõju teistele liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele. Võetud meetmetega kaasneb asjaomase liikmesriigi poolne nõuetekohane teavitamine, mille eesmärk on säilitada kogu euroala finantsstabiilsus.

2.  Ühise tegutsemise klauslid

Ühise tegutsemise klauslid lisatakse alates 2013. aasta juulist euroala riikide kõigi selliste uute väärtpaberite tingimustesse, mille lunastustähtaeg on üle ühe aasta. Selliste ühise tegutsemise klauslite eesmärk on hõlbustada erasektori osalemise korral kokkuleppe saavutamist riigi ja tema erasektori võlausaldajate vahel. Ühise tegutsemise klauslite lisamine võlakirja tingimustesse ei tähenda suuremat kohustuste täitmata jätmise ega võla restruktureerimise tõenäosust asjaomase võlakirjaga seoses. Seetõttu ei mõjuta ühise tegutsemise klauslite lisamine riigi võlakohustuse võlausaldaja staatust.

Ühise tegutsemise klauslite peamised tunnused on kooskõlas nendega, mis on tavapärases kasutuses USA ja Ühendkuningriigi turgudel pärast G10 aruannet ühise tegutsemise klauslite kohta. Ühise tegutsemise klauslid lisatakse selliselt, et euroala liikmesriikidele säilitatakse võrdsed tingimused. See tähendab, et kõigi euroala liikmesriikide puhul kasutatakse identseid ja standardseid klausleid, mis on liikmesriikide emiteeritud väärtpaberite tingimustes ühtlustatud. Need tuginevad ühise tegutsemise klauslitele, mis on tavalised New Yorgi ja Inglise õiguses.

Ühise tegutsemise klauslid sisaldavad agregeerimisklauslit, mis võimaldab mitme võlakirjaemissiooni lõikes võlakirja omanike kvalifitseeritud enamusel lisada vastavalt sellisele klauslile ja tingimusel, et kohaldatakse ühtainust kohtualluvust, lepingusse enamuse otsuse alusel tegutsemise klausli, kui restruktureerimiseks vajalikku võlausaldajate enamust ei ole võimalik saavutada ühe võlakirjaemissiooni lõikes. Paika pannakse asjakohane esindatus. Kõige tähtsamad küsimused – nn reserveeritud küsimused – (nt peamised maksetingimused, võlakirjade konversioon või vahetus) otsustatakse suurema häälteenamusega kui nn mittereserveeritud küsimused. Kehtivad asjakohased kvoorumi nõuded. Asjakohase häälteenamusega kokkulepitud muudatused on kõigi võlakirjaomanike suhtes siduvad.

Nõuetekohase hääletusprotsessi tagamiseks kohaldatakse asjakohast hääleõiguse äravõtmise klauslit. Kaalutakse ka asjakohaseid klausleid, et hoida ära tegutsemist takistavat õigusmenetlust.

Ühise tegutsemise klauslid lisatakse standardsel viisil, millega tagatakse, et nende õigusmõju on identne kõigis euroala jurisdiktsioonides ning millega säilitatakse euroala liikmesriikidele võrdsed tingimused. Euroala liikmesriigid võtavad ühise tegutsemise klauslite jõustamiseks vajalikud meetmed.

Euroala liikmesriikidel on lubatud jätkata ühise tegutsemise klausliteta tasumata võla refinantseerimist eelnevalt kindlaksmääratud tingimustel ka pärast 2013. aasta juunit, et säilitada vanade võlakirjade vajalik likviidsus ning anda euroala liikmesriikidele piisavalt aega, et luua korrapärasel viisil uued võlakirjad kõigi võrdlusaluste lunastustähtaegadega. Ühise tegutsemise klauslite euroala valitsemissektori väärtpaberitesse lisamise üksikasjalik juriidiline kord otsustatakse ELi riikide võlakirjade turgusid käsitlevas allkomitees (majandus- ja rahanduskomitee allkomitee) tehtava töö põhjal pärast asjakohast turuosalistega ja teiste sidusrühmadega konsulteerimist ning see töö viiakse lõpule 2011. aasta lõpuks.

3.  ESMi eelisvõlausaldaja staatus

ESM, nii nagu ka IMF, annab liikmesriigile rahalist abi, kui selle tavapärane juurdepääs turgudelt saadavale rahastamisele on halvenenud. Seda kaaludes on riigipead ja valitsusjuhid teatanud, et ESMil on sarnaselt IMFile eelisvõlausaldaja staatus, nõustudes samas, et IMFi eelisvõlausaldaja staatus kaalub üle ESMi oma.

See jõustub 1. juulist 2013, ilma et see piiraks EFSFi ja Kreeka rahastamisvahendi alusel sõlmitud mis tahes lepingute või kokkulepete tingimusi.

EFSFilt ESMile ülemineku kord

Nagu algselt ette nähtud, jääb EFSF alles ka pärast 2013. aasta juunit, et hallata veel lunastamata võlakirju. EFSF tegutseb seni, kuni liikmesriikidele antud finantsabi on talle täielikult tagasi makstud ning ta on täitnud oma väljastatud finantsvahendite kohased kohustused ning kõik kohustused garantide ees. Olemasolevate laenuvahendite välja maksmata ja rahastamata osad tuleks kanda üle ESMile (nt selliste osamaksete maksmine ja rahastamine, mille tähtaeg saabub alles pärast ESMi jõustumist). EFSFi ja ESMi konsolideeritud laenuandmisvõime ei ületa 500 miljardit eurot.

Selleks et tagada sujuv üleminek EFSFilt ESMile, tehakse EFSFi tegevjuhile ülesandeks teha praktilised ettevalmistused ESMi loomiseks. Ta annab tehtud edusammudest korrapäraselt aru eurorühma töörühmale.

Euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide osalemine

Euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid võivad juhtumipõhiselt osaleda koos ESMiga euroala liikmesriikide jaoks korraldatavates rahalise abi operatsioonides. Kui euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid sellistes operatsioonides osalevad, on nad esindatud asjaomastel ESMi nõukogude koosolekutel, kus tehakse otsus abi andmise ja vastava järelevalve kohta. Neile võimaldatakse õigel ajal juurdepääs kogu asjaomasele teabele ning nendega konsulteeritakse nõuetekohaselt. Euroala liikmesriigid toetavad seda, et ESMi võlausaldaja staatus on võrdne teiste ESMiga koos kahepoolselt laenavate liikmesriikide staatusega.

Vaidluste lahendamine

Kui euroala liikmesriigi ja ESMi vahel peaks tekkima vaidlus ESMi loomise lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle, lahendatakse kõnealune vaidlus juhatajate nõukogus. Kui liikmesriik selle otsuse vaidlustab, esitatakse see ELi toimimise lepingu artikli 273 kohaselt Euroopa Kohtusse

ESMi ja kolmandate poolte vaheliste suhete puhul sätestatakse kohaldatav õigus ja kohtualluvus ESMi ja kõnealuste kolmandate riikide vahelistes juriidilistes ja lepingulistes dokumentides.

Lisa: EKP kapitali märkimise alusel põhinev ESMi kapitali märkimise alus

ESMi kapitali märkimise alus

Märkused: ESMi kapitali märkimise alus põhineb EKP kapitali märkimise alusel.

Liikmesriigid, kelle SKP elaniku kohta on alla 75% ELi keskmisest, saavad 12 aasta jooksul euroalasse astumisest kasutada ajutist korrigeerimist.

See ajutine korrigeerimine on 75% kogurahvatulu ja EKP kapitaliosaluse vahest (moodustades tegelikult kogurahvatulu osast 75% ja EKP kapitali osast 25%) vastavalt järgmisele valemile: ESMi osa = EKP aluse osa - 0,75*(EKP aluse osa - kogurahvatulu osa).

Kõnealuste riikide korrigeeritud vähendused jagatakse ümber kõigi teiste riikide vahel vastavalt nende EKP kapitali märkimise alusele.

Kogurahvatulu ja SKP elaniku kohta 2010. aastal.

Allikad: EKP, Ameco ning majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi arvutused.

(1) * Tõlgitud teavitamise eesmärgil. Kirja originaalkeel on inglise keel. (2) Vastastikusel kokkuleppel tehtav otsus tehakse ühehäälselt hääletamisel osalevate liikmesriikide poolt, s.t hääletamisest hoidumine ei takista otsuse vastuvõtmist. (3) EFSFilt ESMile üleminekul ei ületa kombineeritud laenuandmisvõime seda summat. (4) See nõuab lõplikku kokkulepet poliitilisel tasandil. (5) Sellise otsuse tegemisel peatatakse selle liikmesriigi hääleõigus, kelle kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju tekkis. (6) Euroalaga ühinemise tulemusel saab liikmesriigist ESMi liige, kellel on kõik sellega kaasnevad õigused ja kohustused. (7) Siiski ollakse seisukohal, et IMFi igasugune osalemine on kooskõlas tema põhikirjas sätestatud volitustega ning IMFi juhatuse kohaldatavate otsuste ja poliitikaga. (8) Kooskõlas IMFi tavadega loetakse võla teenindamine jätkusuutlikuks, kui laenaja on suuteline võlgu teenindama nii, et ta ei pea oma sissetulekutes ja kulutustes tegema ebarealistlikult suuri muutusi. Selle hindamisega määratakse kindlaks rahastamise kättesaadavus ja asjakohane suurus.