Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2011/2030(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0189/2011

Esitatud tekstid :

A7-0189/2011

Arutelud :

Hääletused :

PV 08/06/2011 - 6.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0255

Vastuvõetud tekstid
PDF 167kWORD 79k
Kolmapäev, 8. juuni 2011 - Strasbourg
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 66. istungjärk
P7_TA(2011)0255A7-0189/2011

Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta soovitus nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 66. istungjärgu kohta (2011/2030(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 34;

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule, mille esitas Alexander Graf Lambsdorff fraktsiooni ALDE nimel Euroopa Liidu prioriteetide kohta ÜRO Peaassamblee 66. istungjärguks (B7–0072/2011);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2010. aasta soovitust nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 65. istungjärgu kohta(1);

–  võttes arvesse nõukogu poolt 25. mail 2010. aastal vastu võetud ELi prioriteete Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 65. istungjärguks(2);

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 65. istungjärku, eelkõige selle resolutsioone „Rahvusvaheline humanitaarabikoostöö loodusõnnetuste korral, esialgsest abist kuni ülesehitustööni”(3), „Inimõiguste olukord Iraani Islamivabariigis”(4), „Inimõiguste olukord Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis”(5), „Demokraatliku ja õiglase rahvusvahelise korra edendamine”(6), „Rahu edendamine hädavajaliku eeldusena, et kõik inimesed võiksid täielikult kasutada kõiki inimõigusi”(7), „Inimõigustealase rahvusvahelise koostöö tugevdamine”(8), Operatiivne tegevus ÜRO süsteemi arendamiseks„(9), ”ÜRO roll arengu edendamisel globaliseerumise ja vastastikuse sõltuvuse tingimustes„(10), ”Uue rahvusvahelise majanduskorra kujundamine„(11), ”ÜRO, riikide parlamentide ja Parlamentidevahelise Liidu koostöö„(12), ”ÜRO ülemaailmses juhtimises„(13), ”Tuumarelvavaba maailma nimel: tuumadesarmeerimise kohustuste täitmise kiirendamine„(14), ”ÜRO rahukindlustamise struktuuri läbivaatamine„(15) ja ”Lubaduse täitmine: ühisel jõul saavutame aastatuhande arengueesmärgid„(16);

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 14. septembri 2010. aasta resolutsiooni eelnõu(17) ja 3. mai 2011. aasta resolutsiooni(18) „Euroopa Liidu osalemine ÜRO töös”;

–  võttes arvesse tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osaliste 2010. aasta konverentsi lepingu läbivaatamise teemal, aastatuhande arengueesmärkide läbivaatamist ning rahukindlustamiskomisjoni ja inimõiguste nõukogu ülevaateid;

–  võttes arvesse kaasnõustajate esitatud aruannet rahukindlustamiskomisjoni ülevaate kohta pealkirjaga „ÜRO rahukindlustamise struktuuri läbivaatamine”(19);

–  võttes arvesse ÜRO uut soolise võrdõiguslikkuse üksust (ÜRO soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise üksus - UN Women);

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu 24. märtsil 2011. aastal vastu võetud resolutsiooni „Inimõiguste ja põhivabaduste edendamine inimkonna traditsiooniliste väärtuste parema mõistmise kaudu” ning ELi negatiivset seisukohta selle resolutsiooni suhtes;

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 66. istungjärgu päevakorraprojekti kaasatud punktide esialgset loetelu(20);

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni ÜRO inimõiguste nõukogu 16. istungjärgu prioriteetide ja 2011. aasta läbivaatamise kohta(21);

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2010. aasta resolutsiooni ELi ja Aafrika strateegilise partnerluse tuleviku kohta pärast kolmandat ELi-Aafrika tippkohtumist(22);

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni Cancúnis toimuva kliimamuutuste konverentsi (COP 16) kohta(23);

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsioon naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 (2000) kümnenda aastapäeva kohta(24);

–  võttes arvesse oma 23. novembri 2010. aasta resolutsiooni tsiviil-sõjaväelise koostöö ja tsiviil-sõjaväeliste võimete arendamise kohta(25);

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2005. aasta resolutsiooni Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni reformi kohta(26);

–  võttes arvesse kodukorra artikli 121 lõiget 3 ja artiklit 97;

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A7-0189/2011),

A.  arvestades, et rahvusvahelises korralduses toimuvad suured muutused, mis sunnivad ELi aktiivsemalt suhtlema praeguste ja tärkavate suurjõududega, samuti muude kahe- ja mitmepoolsete partneritega, et edendada tõhusate lahenduste leidmist probleemidele, mis mõjutavad nii Euroopa kodanikke kui kogu maailma;

B.  arvestades, et EL peaks aktiivselt osalema niisuguse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kujundamisel, mis suudaks tõhusalt tegutseda ülemaailmsete lahenduste leidmisel ning rahu, julgeoleku, demokraatia ja õigusriigil põhineva rahvusvahelise korra tagamisel; arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 21 kohaselt on EL ametlikult kohustunud toetama tõhusat mitmepoolsust, mille keskmes on tugev ÜRO, sest see on hädavajalik, et lahendada ülemaailmseid probleeme, nagu kliimamuutus ja keskkonnaseisundi halvenemine, inimõiguste universaalsus ja jagamatus, vaesuse vähendamine ja kõiki inimesi hõlmav areng, demograafiliste ja rändealaste muutuste tagajärjed ning rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus;

C.  arvestades, et EL seisab kiiresti muutuvas maailmas vastamisi paljude probleemidega, mis nõuavad ühtset rahvusvahelist reaktsiooni; arvestades, et selles valdkonnas saab EL toetuda tõhusale mitmepoolsusele, inimõiguste universaalsetele väärtustele, rahvusvaheliselt kokku lepitud läbipaistvatel ja tasakaalustatud reeglitel põhinevale avatud maailmamajandusele ning ELi ainulaadsele instrumentide valikule;

D.  arvestades, et Lissaboni lepinguga loodi ELi esindamiseks välissuhetes uued alalised struktuurid ning seetõttu peavad ELi uued esindajad üle võtma kohustused, mida siiani rotatsiooni korras täitsid ELi eesistujariigid;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohaselt on liikmesriikidel kohustus koordineerida oma tegevust rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistel konverentsidel, ja need liikmesriigid, kes on ühtlasi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu liikmed, „kooskõlastavad oma tegevuse ning teavitavad täielikult teisi liikmesriike ja kõrget esindajat” ning „kaitsevad oma funktsioonide täitmisel liidu seisukohti ja huve”; arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogusse kuuluvad riigid (Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Portugal ja Saksamaa) ei suutnud oma tegevust kooskõlastada ega tulla välja ühise seisukohaga sõjalise sekkumise kohta Liibüas, eriti mis puudutab hääletust ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973 üle;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 47 antakse liidule juriidilise isiku staatus, millega kaasnevad õigused ja kohustused vastavalt rahvusvahelisele õigusele; arvestades, et EL jagab ÜRO harta eesmärke ning austab selle põhimõtteid; arvestades, et Lissaboni lepinguga võimaldatakse liidul omandada rahvusvaheline roll vastavalt tema väljapaistvale majandusstaatusele ja pikaajalistele eesmärkidele ning täita 2003. aasta Euroopa julgeolekustrateegias kirjeldatud ülemaailmse osaleja rolli, kes on pädev jagama ülemaailmse julgeoleku alast vastutust ning võtma juhtrolli ühistele väljakutsetele ühiste mitmepoolselt kokku lepitud reaktsioonide kindlaksmääramisel ühtlustatumal viisil; arvestades, et selleks, et liit saaks tõhusalt toimida, peab ta kindlaks määrama oma strateegilised huvid ja eesmärgid;

G.  arvestades, et ülemaailmsed partnerlussidemed on olulised ühiselt kindlaksmääratud ülemaailmsete eesmärkide saavutamiseks; arvestades, et EL on maailma suurim arenguabi andja ja ÜRO oluline partner kõigis selle kolmes töövaldkonnas, kaasa arvatud kriisid ja kriisijärgsed olukorrad, ning et liikmesriikide panus moodustab 38% ÜRO korralisest eelarvest; arvestades, et ELi ning ÜRO tugev ja tasakaalustatud partnerlus on ÜRO tööks põhjapanevalt tähtis ning kujundab määravalt ELi rolli ülemaailmse toimijana;

H.  arvestades, et Euroopa välisteenistuse loomisel peaks see nii oma sisemise struktuuri kui ka välistegevuse ja poliitikavaldkondadega aitama oluliselt kaasa ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide nr 1325 ja 1820 ning järgnevate resolutsioonide edasisele rakendamisele;

I.  arvestades, et ÜRO inimõiguste nõukogu soovitust järgides hääletas ÜRO Peaassamblee 1. märtsil 2011. aastal Liibüa liikmesuse peatamise poolt ÜRO inimõiguste nõukogus;

J.  arvestades, et otsustavamad jõupingutused terrorismi vastu võitlemiseks kogu maailmas on suurendanud vajadust tagada julgeolek, austades seejuures täielikult inimõigusi ja põhivabadusi,

1.  esitab nõukogule järgmised soovitused:

o
o   o

  

Euroopa Liit Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemis

   a) edendada tõhusat mitmepoolsust ELi üldise strateegilise eesmärgina ning suurendada ELi kui ülemaailmse toimija ühtsust ja nähtavust ÜROs, koordineerides muu hulgas paremini ELi sisekonsultatsioone ÜRO teemadel ning edendades suuremat haaret laiemas teemaderingis; volitada komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat koostama suuniseid korrapäraste konsultatsioonide jaoks liikmesriikide suursaadikute ja ELi suursaadikute vahel, eriti nende suursaadikute vahel, kes töötavad mitmepoolsel tasandil sellistes kohtades nagu Genf ja New York, et EL võiks edukalt tegutseda oma ÜRO tegevuskava raames ning täita ÜRO liikmete ootused liidu tegutsemisvõime suhtes; toetada suuremat ühtsust nii ÜRO süsteemis kui ELi liikmesriikide, liikmekandidaatide ja võimalike tulevaste liikmekandidaatide seisukohtade vahel, et võimalikult palju suurendada Lissaboni lepingu potentsiaali ELi mõju tugevdamiseks erinevate tegevuskanalite (nii ELi kui liikmesriikide) koordineeritud ja strateegilise kasutamise kaudu; tõhustada ELi suutlikkust pidada õigel ajal läbirääkimisi teiste piirkondlike rühmadega; anda ELi esindajatele nõuetekohased volitused tulemuslike läbirääkimiste pidamiseks liikmesriikide nimel;
   b) kasutada täielikult ära ÜRO Peaassamblee resolutsiooni A/RES/65/276 (ELi osalemise kohta ÜRO töös) sätteid, millega tehakse vajalikud korraldused, et EL saaks ÜRO Peaassamblee töös tulemuslikult osaleda; uuesti kinnitada oma lubadust, et ÜRO on ELi välispoliitika keskmes, ning korrata seisukohta, et liidu aktiivne osavõtt ÜRO tööst ei ole üksnes liidu strateegiline prioriteet, vaid on ka kooskõlas ÜRO eesmärkide saavutamisega ning sellisena kogu organisatsiooni liikmeskonna huvides; parandada ELi liikmesriikide vahelist koordineerimist ÜRO Julgeolekunõukogus ning ergutada teisi ÜRO Julgeolekunõukogusse kuuluvaid ELi liikmesriike kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikega 2 kutsuma komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat esindama ELi ÜRO Julgeolekunõukogus iga kord, kui on kindlaks määratud ühine seisukoht;
   c) taotleda paremat prioriseerimist ning edastuskanaleid Brüsseli ja New Yorgis paikneva ELi delegatsiooni vahel, sealhulgas tõhustatum koostöö poliitika- ja julgeolekukomiteega ning selgem ja struktureeritum toetussüsteem ELi Brüsseli institutsioonidelt;
   d) haarata kaasa ELi strateegilised partnerid ÜRO süsteemis; veelgi enam, anda strateegilistele partnerlustele mitmepoolne mõõde, kaasates ELi kahepoolsete ja mitmepoolsete tippkohtumiste päevakordadesse ülemaailmsed teemad;
  

EL ja ülemaailmne juhtimine

   e) tõhustada ülemaailmset juhtimist ja otsida nn G-rühmituste ja ÜRO süsteemi suhetele jätkusuutlikke lahendusi, mille alusel need rühmitused võiksid tõhusalt pidada temaatilisi arutelusid ja lahendada majandusküsimusi, tingimusel, et ÜRO säilitab keskse rolli ning jääb õiguspäraseks ülemaailmse juhtimise organisatsiooniks; samal ajal peaksid G8 ja G20 olema tähtsad ülemaailmsed globaalse tegutsemise kindlaksmääramise foorumid, kus EL peab kooskõlastatud seisukohtadega aktiivselt osalema; toetada ÜRO Peaassamblee presidendi algatust korraldada enne ja pärast G20 tippkohtumisi Peaassamblee arutelusid G20 eesistujaga;
   f) aidata praegu käimasoleva süsteemi suurema terviklikkuse saavutamise protsessi raames kaasa uue ühtse soolisi küsimusi käsitleva üksuse kasutuselevõtmisele, mis asendaks neli olemasolevat soolisi küsimusi käsitlevat ÜRO üksust; täielikult toetada üksuse UN Women tegevust ning soodustada sellele asjakohase eelarve eraldamist, et üksus oleks suuteline täitma oma rolli soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ning naiste kaitsmisel ja nende mõjuvõimu suurendamisel, sealhulgas konfliktiolukordades ja kriisijärgsetes olukordades, tegutsedes tihedas kooskõlas muude ÜRO süsteemi osadega, ning säilitada selle organisatsiooniga tihedad kontaktid; kohaldada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist kõigi stabiilsusinstrumendi kriisiolukorraks valmisoleku meetmete puhul;
   g) aidata kaasa ÜRO tõhususe ja läbipaistvuse arendamisele ning ÜRO rahaliste vahendite haldamise tõhustamisele;
   h) kasutada kõigi aegade esimest ÜRO Julgeolekunõukogu reformi nõupidamisteksti selleks, et terviklikult keskenduda kokkupuutepunktidele ja saavutada tuntavaid edusamme Julgeolekunõukogu pädevuse selgitamisel seoses teiste ÜRO organitega, uute liikmete lisamisega nõukogu esindatuse ja õiguspärasuse parandamiseks ning nõukogu töömeetodite läbivaatamisega; rõhutada ÜRO Julgeolekunõukogu põhjaliku reformimise vajadust, et tugevdada selle õiguspärasust, piirkondlikku esindatust ja tõhusust; edendada reformiprotsessi, mille liikmesriigid võivad tagasipöördumatult algatada siis, kui nad nõuavad ELi laiendatud ja reformitud ÜRO Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks võtmist, kooskõlas Lissaboni lepingu eesmärkidele laiendada ELi välispoliitikat ja suurendada ELi rolli ülemaailmse rahu, julgeoleku ja reguleerimise valdkonnas; tegema kiiresti algatust, et liikmesriigid arendaksid sel eesmärgil välja ühise seisukoha; kuni selline ühine seisukoht vastu võetakse, saavutada kokkulepe, et ÜRO Julgeolekunõukogus võetakse viivitamata kasutusele rotatsioonisüsteem, et tagada ELi alaline koht ÜRO Julgeolekunõukogus;
   i) tugevdada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja rahvusvahelise kriminaalõigussüsteemi rolli, soodustada aruandekohustust ning teha lõpp karistamatusele, propageerida veelgi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tähtsat tööd, kuna see on ainus alaline ja sõltumatu kohtuasutus, kes on pädev menetlema kõige tõsisemaid rahvusvahelise tähtsusega kuritegusid, kaasa arvatud genotsiid, inimsusevastased kuriteod ning sõjakuriteod; julgustada tugeva ja lähedase suhte teket Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja ÜRO vahel kooskõlas Rooma statuudi artikliga 2 ning edendada Rooma statuudi ratifitseerimist kõigi ÜRO liikmete poolt;
  

Rahu, julgeolek ja õiglus

  

Kriisiennetus ja -ohjamine, vahendamine, rahuvalve ja rahu kindlustamine

   j) tugevdada kriisiennetuse struktuure ja nende tõhusust ÜRO Arenguprogrammi raames, eesmärgiga muuta see organisatsioon ülemaailmaks juhiks kriisiennetuse ja kriisist taastumise valdkonnas; tugevdada ELi konfliktiennetuse struktuure ning parandada selles valdkonnas koostööd ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga, Aafrika Liidu ning muude rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsiooniga ja ka kodanikuühiskonna, majandustegevuses osalejate, eraettevõtete, üksikisikute ja ekspertorganisatsioonidega;
   k) töötada selle nimel, et saavutada konsensus kaitsmiskohustuse doktriini osas ning operatiivsem lähenemisviis sellele; rõhutades kaitsmiskohustuse tähtsust konfliktide ennetamisel ja konfliktide rahumeelse vahendamise saavutamisel, ergutada selle kohustuse rakendamist, muu hulgas suurendades piirkondlike ühenduste, näiteks Aafrika Liidu ja Araabia Liiga rolli, tugevdades ÜRO varajase hoiatuse mehhanisme ning määratledes paremini ÜRO asjaomaste organite ülesanded; avaldab heameelt ÜRO Julgeolekunõukogu 26. veebruari 2011. aasta resolutsiooni 1970(2011) üle, kus kõik Julgeolekunõukogu alalised liikmed leppisid esimest korda üldse kokku selles, et Rahvusvaheliselt Kriminaalkohtult nõutakse uurimise alustamist tegutseva valitsuse suhtes oletatavate inimsusvastaste kuritegude põhjal ja kooskõlas kaitsmiskohustusega kestva kriisiolukorra ajal; võtta teadmiseks ÜRO Julgeolekunõukogu 17. märtsi 2011. aasta resolutsioon 1973(2011), milles rõhutatakse rahvusvahelise kogukonna otsustavust tagada tsiviilelanike ja tsiviilelanikega asustatud piirkondade kaitse, kui kaitsmiskohustuse doktriini esimene praktiline rakendamine ÜRO selgel volitusel ja seoses kestva kriisiolukorraga;
   l) tunnustada ÜRO vahendamisega tegelevate organite, nagu ÜRO poliitikaosakonna vahendamise tugiüksus, poolt tehtud tööd ja toetada nende töötajate arvu suurendamist; toetada ELi partnerlust vahendamise tugiüksusega ja tagada, et Euroopa välisteenistusel oleks selles osas oluline roll;
   m) edendada julgeolekut ja stabiilsuse saavutamist kriisipiirkondades konfliktiennetuse, vahendamise, dialoogi, kohaliku suutlikkuse suurendamise ning konfliktijärgse taastumise, taasülesehitamise ja rahukindlustamise strateegiate kaudu, mis edendavad jätkusuutlikke lahendusi tõrgeteta ülemineku abil lühiajalise ning keskpika perspektiiviga jõupingutustelt pikemaajalistele arengustrateegiatele; tagada, et rahu kindlustamine ja arengupoliitika kavandatakse ja rakendatakse ühe tervikliku ÜRO strateegia raames, kus nii kavandamis- kui rakendamisfaasis võetakse varakult arvesse rahu kindlustamise vajadusi ning tulevast üleminekut pikemaajalisele strateegiale ning millest EL oma meetmetes lähtub; arvestades, et kuna konfliktist laastatud riigi stabiliseerimiseks on vaja keerukamaid meetmeid ja ühtset lähenemist, mitte üksnes väeüksusi, kooskõlastada vajalikku võimekust eelnimetatud strateegia alusel, et asjakohaselt tegeleda konflikti sügavamate põhjustega, arvestades, et pooltes riikides, kus rahuvalveoperatsioone on korraldatud, puhkeb kümne aasta jooksul pärast rahuvalvevägede lahkumist uus konflikt;
   n) rõhutada vajadust õppida hiljutistest arengutest Jaapanis ning esitada ettepanekud; karmistada julgeolekustandardeid olemasolevates tuumajaamades, eriti seismilistes piirkondades; nõuda sarnase inimeste põhjustatud katastroofi või loodusõnnetuse korral tõhusamat koostööd, et viia miinimumini eraldunud radioaktiivse kiirguse tagajärjed inimestele ja keskkonnale;
   o) koostada selgelt määratletud strateegiline ülevaade ELi kriisiennetus- ja ohjamisvahenditest ning uurida konkreetse projekti juhtimise võimalusi vastasutatud Euroopa välisteenistuse kaudu, tunnistades kriisiennetuse ja kriisiohjamise tähtsust ELi välistegevuses;
   p) keskenduda rahu kindlustamise strateegiate riikliku vastutuse tagamisele, esialgsest kavandamisest kuni praktilise rakendamiseni, juhindudes headest tavadest ning edulugudest; edendada valdkondadevahelist tegevuskava, milles riigi ülesehitamist toetavad täpselt määratletud rahu kindlustamine ja jõupingutused tugevate majanduslike aspektidega arendustöö valdkonnas;
   q) asetada rohkem rõhku konfliktijärgsetes olukordades rahu tugevdamise ülesandele, pakkudes strateegilist nõu ning rakendades oskusteadmisi ja ülemaailmset rahastamist taastamisprojektide abistamiseks; mobiliseerida vahendeid ja uusi rahastamise allikaid ning rahastada varajast taastumist eesmärgiga jõuda konfliktijärgse taasülesehitamiseni;
   r) aidata suurendada naissoost tsiviilekspertide tööle rakendamist ning toetada riiklikke tegevuskavasid vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile nr 1325 ja ÜRO peasekretäri tegevuskavale naiste osalemise tagamise kohta rahu kindlustamisel;
  

Ülemaailmne kriisiohjamiskoostöö partnerluste kaudu

   s) pidada ELi strateegiliseks prioriteediks rahvusvahelise kriisiohjamispartnerluse tugevdamist ja dialoogi tõhustamist teiste oluliste kriisiohjajatega – näiteks ÜRO, NATO ja Aafrika Liit ning kolmandad riigid, nagu Ameerika Ühendriigid, Türgi, Norra ja Kanada; kooskõlastada tegevust, jagada teavet ja ühendada vahendeid rahukaitse ning rahu kindlustamise valdkonnas, kaasa arvatud koostöö kriisiohjamise ja eelkõige merejulgeoleku alal ning rahvusvahelise õiguse kohane võitlus terrorismi vastu; parandada sellega seoses koostööd rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja kahepoolsete rahastajatega;
   t) tuletades meelde, et ÜRO Julgeolekunõukogul lasub peamine vastutus rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest, rõhutada ELi ja ÜRO vahelise tiheda koostöö vajalikkust tsiviil- ja sõjalise iseloomuga kriiside ohjamisel ning eriti humanitaarabioperatsioonidel; tugevdada pingutusi selle nimel, et ELi liikmesriigid panustaksid piisavalt ÜRO missioonidesse ning teeksid seda kooskõlastatud viisil; jätkuvalt uurida võimalusi kuidas EL tervikuna saaks paremini panustada ÜRO juhitavatesse pingutustesse, näiteks käivitades kiirreageerimisjõudude ülemineku- või senistest piiridest väljuvaid operatsioone või moodustades suuremate ÜRO missioonide raames ELi üksusi;
   u) luua laiem strateegiline kriisiohjamispartnerluse raamistik ELi ja piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide, nagu Aafrika Liit, Araabia Liiga või Lääne-Aafrika riikide majandusühendus (ECOWAS), ning ÜRO vahel, ja tugevdada eelkõige kolmiksuhet Aafrika Liidu rahu ja julgeoleku nõukogu, ÜRO Julgeolekunõukogu ning ELi poliitika- ja julgeolekukomitee vahel, tagamaks ühtsust ja jõupingutuste vastastikust tugevdamist Aafrika Liidu toetuseks; tugevdada ÜRO mandaadiga ette võetud Aafrika Liidu rahukaitseoperatsioonide prognoositavust, jätkusuutlikkust ja paindlikkust; otsida lahendusi, mis aitaksid tihendada ELi ja Aafrika Liidu koostööd kummagi tegevusvaldkonnas, parandades sellega eelhoiatus- ja konfliktiennetusvõimet ning võimaldades parimate tavade ja kogemuste vahetamist kriisiohjamise valdkonnas;
   v) aidata kaasa Aafrika rahu- ja julgeolekustruktuuri rakendamisel saavutatud edu konsolideerimisele, et tegeleda rahutagamis- ja julgeolekuprobleemide lahendamisega Aafrika mandril; rõhutada Aafrika rahutagamisoperatsioonide prognoositava ja jätkusuutliku rahastamise tähtsust, vajadust suurendada kohalikku vastupanuvõimekust, ning otsustuskindlust kaitsta tsiviilelanikkonda relvastatud konfliktide korral;
   w) arvestades Aafrika mandri konfliktide regionaalseid mõõtmeid, jätkata pingutusi, et tugevdada suhteid allpiirkondlike organisatsioonidega, kaasa arvatud Lääne-Aafrika riikide majandusühendus (ECOWAS), Lõuna-Aafrika Arenguühendus (SADC) ja Valitsustevaheline Arenguamet (IGAD), ning kaasata neid ja piirkonna riike kriisiohjamisse;
  

Rahu kindlustamise struktuur ja rahukindlustamiskomisjoni uuendamine

   x) toetada püüdlusi tagada ÜRO rahu kindlustamise struktuuri vastavus selle loomisel valitsenud ootustele, jätkates rahukindlustamiskomisjoni uuendamisprotsessi soovituste elluviimist, muuhulgas sihiga suurendada komisjoni tõhusust; toetada usaldusväärse üldise rahu kindlustamise struktuuri kujunemist arengumaade ja tööstusriikide partnerluse alusel, pöörates eriti tähelepanu kohapealse tegevuse parandamisele, tihendades suhteid finantsasutustega – et luua töökohti ja lahendada majandusküsimusi – ning rahukaitse ja rahu kindlustamise järjepidevuse suurendamisele; edendada struktuursemaid suhteid rahukindlustamiskomisjoni, Euroopa välisteenistuse ülemaailmseid ja mitmepoolseid probleeme haldava direktoraadi ja eriti selle konflikti vältimise ning turvalisuse poliitika direktoraadi ning ÜRO Peaassamblee, Julgeolekunõukogu ning Majandus- ja Sotsiaalnõukogu vahel, et suurendada rahukaitse ja rahu kindlustamise ning arengumeetmete kohapealset koostoimet; otsida võimalusi rahukindlustamiskomisjoni nõuandva rolli tugevdamiseks ÜRO Julgeolekunõukogus, mille ees ta on aruandekohuslane, rahukindlustamiskomisjoni koostöö tugevdamiseks rahukindlustamise tugiasutusega (Peacebuilding Support Office) ja sidemete tugevdamiseks piirkondlike organisatsioonide ning rahvusvaheliste finantsasutustega; rõhutab lisaks vajadust parandada olemasolevat partnerlust ÜRO rahukindlustamiskomisjoni ja ELi rahutagamise partnerluse vahel, kasutades konflikti lahendamisel alt üles lähenemisviisi, mis võtab arvesse valitsusväliste osalejate tegevust rahu tagamisel;
   y) pingutada selle nimel, et valdkonnaga tugevama seose loomise abil päästa valla rahukindlustamiskomisjoni potentsiaal, et maksimeerida rahukindlustamiskomisjoni ja kohapealsete ÜRO meeskondade konkreetseid lähtekohti, kes saaksid kasu komisjoni strateegilistest juhistest ja poliitilisest läbilöögijõust, eriti mis puudutab institutsioonide väljaarendamist;
  

Tuumadesarmeerimine, tuumarelva leviku tõkestamine, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri reform, tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamine, terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus

   z) Jaapani tuumakatastroofi silmas pidades põhjalikult reformida Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur, lõpetades selle kaheotstarbelisuse – kontrollida tuumaenergia tarbimist samal ajal seda ise soodustades –, ning vähendada Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vastutust tuumaenergia tööstuse juhendamisel ja tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga kooskõlastuse kontrollimisel; lisaks teha tööd selle nimel, et nüüdsest kehtestaks ohutusstandardid ja jälgiks nende täitmist Maailma Terviseorganisatsioon, millega seoses liikmesriigid on seaduslikult kohustatud neid nõudeid täitma ning Maailma Terviseorganisatsioonile nähakse ette vajalik personal lisaülesannete täitmiseks;
   aa) edendada tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta läbivaatamise soovituste rakendamist, eelkõige taotleda kõigile ohutumat maailma ning, pikaajalise eesmärgina, rahu ja julgeoleku saavutamist tuumarelvavabas maailmas, suurendada veelgi läbipaistvust, et kasvaks vastastikune usaldus, teha kiiremaid tegelikke edusamme tuumadesarmeerimise poole, võtta tulemuslikke tuumadesarmeerimise meetmeid, mis on kooskõlas läbipaistvuse, kontrollimise ja pöördumatuse põhimõtetega, ergutada tuumarelvariike oma kohustuste täitmisest korrapäraselt aru andma ning kontrollida täitmist;
   ab) jätkata terrorismivastase võitluse koostöökanalite ja mehhanismide loomist ELi välispartnerite, eelkõige USAga, esmasihiga rakendada ÜRO ülemaailmset terrorismivastast strateegiat, osaledes rühmituses G8 ja selle terrorismivastases töörühmas, tugevdades asjakohaseid ülemaailmseid kokkuleppeid ning tehes pingutusi, et sõlmida rahvusvahelise terrorismi kohta üldkonventsioon; teha nende partneritega tulemuslikumat ja struktureeritumat koostööd nii strateegilisel kui praktilisel tasandil; näidata algatusvõimet ja eeskuju, tugevdades põhiõiguste ja õigusriigi austamist ELi terrorismivastase võitluse alusena;
  

Areng

   ac) rõhutada vajadust ühtlustada erinevate ÜRO organite jõupingutusi, et paremini edendada arendustöö ja sotsiaalsete probleemide lahendamise jõudlust ja tõhusust terves maailmas; täita aastatuhande arengueesmärkide tippkohtumisel antud lubadused, eelkõige koondades vajalikud vahendid eesmärkide saavutamiseks 2015. aastaks ja täites esmajoones ELi ametliku arenguabi kohustused; kindlalt toetada investeerimistaseme suurendamist aastatuhande arengueesmärkide täitmiseks ning kiiresti laiendada ja korrata töökindlaks osutunud uuenduslikke programme ja meetmeid üldise arengu ning majandusliku ja sotsiaalse ümberkujundamise saavutamiseks;
   ad) koondada jõupingutused aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks esmajärjekorras kõige mahajäänumate piirkondade ja riikide puhul, eelkõige Sahara-taguse Aafrika riigid ning vähim arenenud maad ja ebakindlad või konfliktist laastatud riigid;
  

Vähim arenenud riigid

   ae) tagada ÜRO vähim arenenud riikidele pühendatud konverentsi (UNLDC) tegevuskava rakendamisega seoses järelevalve- ja kontrollimehhanismide tõhusus;
   af) tagada, et pikaajaline ja säästev areng jääks vähim arenenud riikide ja nende partnerite tegevuskavades terviklikuks ja järjekindlaks püüdeks;
  

Võitlus ebavõrdsusega

   ag) tagada, et keskmise sissetulekuga riigid, kus ebavõrdsus on suur, saaksid jätkuvalt toetust ja rahalisi vahendeid, et vähendada vaesust ja parandada sotsiaalset sidusust, kuna enamik vaeseid elab just keskmise sissetulekuga riikides;
   ah) toetada soolise ebavõrdsuse vähendamist ja naiste mõju suurendamist arengu valdkonnas, kuna naiste osakaal vaeste inimeste hulgas on ebaproportsionaalselt suur;
  

Abi tõhusus

   ai) selgitada võimalusi, kuidas abi tõhustamise tegevuskava saaks ümber kujundada arengu tõhustamise tegevuskavaks, ning töötada selleks välja konkreetsed strateegiad, pidades sealjuures silmas ebastabiilseid riike ja konfliktijärgseid piirkondi;
   aj) viia kõik Accra tegevuskava eesmärgid reaalselt ellu, tagades parlamentide, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike asutuste tõhusa kaasamise;
   ak) tagada sotsiaalsete, poliitiliste, majanduslike ja ökoloogiliste probleemide seostatud lahendamine;
  

Õigus arengule

   al) toetada ÜRO 1986. aastal vastu võetud arenguõiguse deklaratsiooni, milles märgitakse, et riigid on kohustatud tegema omavahel koostööd, et tagada areng ja kõrvaldada arengut takistavad asjaolud, realiseerida oma õigused ja täita kohustused viisil, mis soodustab uut rahvusvahelist majanduskorda, mille aluseks on suveräänne võrdsus, üksteisega seotus ja vastastikune huvi;
   am) hoida sellist küsimust nagu õigus arengule päevakorras, kuna sel aastal tähistatakse õigust arengule käsitleva ÜRO deklaratsiooni vastuvõtmise 25. aastapäeva;
   an) soovitada kõrgetasemelise töörühma tulemuste konsolideerimist, et tagada arenguõiguse tulemuslik rakendamine;
   ao) võtta asjakohaseid meetmeid, et muuta õigus arengule arengupoliitika, üldise korrapärase läbivaatamise ja inimõigustealaste lepingute alusel loodud ÜRO organite ja mehhanismide töö lahutamatuks osaks;
  

Rahvusvaheline humanitaarabi

   ap) koostada humanitaarabi rahvusvaheline tegevuskava, et lahendada väga mitmesuguseid humanitaarprobleeme, suurenevaid humanitaarvajadusi ja keerukaid humanitaarolukordi;
   aq) suurendada kogu maailmas humanitaarabi rahastamist ja parandada humanitaarabi süsteemi toimimist ja tõhusust;
   ar) käivitada ühiseid rahvusvahelisi algatusi, et tugevdada koostoimet humanitaarabi ja arengu vahel ning tugevdada sidet hädaabi, ülesehitustöö ja arengu vahel;
  

Inimõigused

  

Institutsioonilised küsimused

   as) tagada, et Euroopa välisteenistuses on kvalifitseeritud töötajad ja see on hästi rahastatud ning ühtlasi hästi integreeritud ja kooskõlastatud teiste rahvusvaheliste organite ja piirkondlike organisatsioonidega ning nende tööga inimõiguste edendamisel; kindlustada, et ELi poliitikate ja vahendite väljatöötamisel, ja seda eelkõige inimõiguste valdkonnas, võetakse arvesse ÜRO süsteemis ja muudes rahvusvahelistes institutsioonides esitatud soovitusi ning vastuvõetud resolutsioone ja väljendatud esmaeesmärke;
   at) jätkuvalt aktiivselt osaleda nii inimõiguste nõukogu läbivaatamises New Yorgis kui selle järelmeetmetes, et tugevdada selle vastavust mandaadile; käsitleda ÜRO inimõiguste nõukogu võimet kiiret tegutsemist nõudvate olukordade lahendamiseks, kus on tegemist tõsiste inimõigusrikkumistega, nagu hiljutiste sündmuste puhul Liibüas ja Elevandiluurannikul, ning suurendada nõukogu suutlikkust rakendada kehtivaid rahvusvahelisi norme ja standardeid; kiita heaks ÜRO Peaassamblee 1. märtsi 2011. aasta otsus peatada Liibüa liikmelisus ÜRO inimõiguste nõukogus; jätkata otsustavaid jõupingutusi ja kasutada erimenetlusi, et muuta ÜRO inimõiguste nõukogu ainult reageerivast organist varajase hoiatuse ja ennetusmehhanismiks, mis suudaks prioriseerida ja lahendada inimõiguste rikkumise sügavaid põhjusi, et ennetada uusi rikkumisi või rikkumisolukordade teravnemist, sealhulgas kasutades ÜRO inimõiguste nõukogu toetust riiklike inimõigusasutuste suutlikkuse suurendamiseks;
   au) otsida võimalusi ÜRO inimõiguste nõukogu valimismenetluste parandamiseks, et parandada ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeskonna kvaliteeti; kaaluda ÜRO inimõiguste nõukogu liikmelisuse selgemate kriteeriumide kehtestamist, et vältida sagedaste ja levinud inimõiguste rikkumistega riikide ühinemist ÜRO inimõiguste nõukoguga; korrata läbivaatamise käigus seisukohta, et säilitada tuleks ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo sõltumatus, ning seista vastu kõigile püüetele muuta ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo staatust, sest see võib mõjutada negatiivselt ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo rahastamist ja seega ka sõltumatust;
   av) kujundada elujõulised töösuhted ÜRO inimõiguste nõukogu ja ÜRO Peaassamblee kolmanda komitee ning ÜRO inimõiguste nõukogu ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku vahel, ning käsitleda kasvavaid lahknemise märke seoses liikmesriikide häältega ÜRO inimõiguste nõukogus;
   aw) saavutada kokkulepe ühise seisukoha osas Durbani läbivaatamiskonverentsi jaoks (niinimetatud „Durban 3”), mis toimub septembris 2011, et näidata liikmesriikide tahet ja võimet olla ühel meelel ja „rääkida ühehäälselt” ülemaailmsetel foorumitel, kindlustada ELi mõju ÜRO raamistikus ja kinnitada ELi pühendumust võitluses rassismi, ksenofoobia ja kitsarinnalisuse vastu tasakaalustatud ja mittediskrimineerival viisil;
  

Inimõigustega seotud küsimused

   ax) jätkata jõupingutusi ÜRO Peaassamblee kolmandas komitees mitmete resolutsioonide koostamisel, eelkõige üleskutse surmanuhtlusele moratooriumi kehtestamiseks, millele on toetust avaldanud rohkem riike, samuti resolutsioonid, mis käsitlevad lapse õigusi, rahvus- ja keelelisi vähemusi, sõnavabadust ja vaba meediat, usulist sallimatust, piinamise kaotamist ja riigispetsiifilised resolutsioonid Birma/Myanmari, Põhja-Korea ja Iraani kohta; toetada kõiki pingutusi piinamise kaotamiseks; eelkõige julgustada võtma vastu ÜRO piinamisvastase konventsiooni vabatahtlikku protokolli;
   ay) jätkata rahvusvahelisi pingutusi selle nimel, et tagada kõikide inimõiguste universaalsus, jagamatus, üksteisest sõltuvus ja vastastikune seotus; sellega seoses pingutada selle nimel, et vältida ebamäärase mõiste „inimkonna traditsioonilised väärtused” kasutamist, mis oma olemuselt õõnestab rahvusvaheliste inimõiguste alaste õigusaktidega kehtestatud norme ning võib viia inimõiguste rikkumiste vastuvõetamatu õigustamiseni, tuues põhjenduseks traditsioonilised väärtused, kombed ja tavad;
   az) toetada üksuse UN Women rahastamist läbi spetsiifiliste eelarveliste kulukohustuste, ning üksuse suutlikkust, aruandluskohustust ja tõhusust, et üksus saaks tõhusamalt kooskõlastada oma asjakohaseid meetmeid, kaasata soolise võrdõiguslikkuse vaatenurk kõigisse ÜRO poliitikavaldkondadesse ning luua institutsiooniline ühtsus ja koostoime; koondada jõupingutusi (sealhulgas toetades tõhusamat strateegilist kavandamist) ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 rakendamiseks, eelkõige seoses naiste osalemisega rahuläbirääkimistel, võimaldades neil seeläbi saada vahendajateks, suurendades nende oskusi ja mõjuvõimu otsustajatena ning üldiselt seostades naised ja arengu;
   ba) määratleda strateegia riikide suhtes, mis keelduvad täielikult ÜRO mehhanismidega koostööd tegemast ja andmast juurdepääsu ÜRO sõltumatutele ekspertidele ja eriraportööridele, eesmärgiga veenda selliseid riike andma täielikku juurdepääsu oma territooriumile ja hoiduma ekspertide töö takistamisest; töötada erimenetluste sõltumatuse säilitamise suunas;
  bb) seada suurimaks poliitiliseks ja diplomaatiliseks prioriteediks ning anda seega ülim toetus erinevate kahepoolsete ja mitmepoolsete foorumite kaudu, kus EL on aktiivne partner, kõikidele algatustele, mille eesmärgiks on:

Kliimamuutus
   kehtestada ülemaailmne moratoorium naiste suguelundite moonutamisele;
   dekriminaliseerida homoseksuaalsus kogu maailmas;
   bc) olla juhiks ülemaailmses kliimapoliitikas ning rahvusvahelises kliimamuutuse valdkonna koostöös; keskenduda tugevale poliitilise koostööle kolmandate riikidega ning jätkata dialoogi muude juhtivate toimijatega, nagu USA, Venemaa, tärkavad suurjõud (Hiina, Brasiilia, India) ja arenguriigid, arvestades, et kliimamuutus on kujunenud rahvusvaheliste suhete võtmeelemendiks ning suureks ohuks aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele; osaleda kaasava, läbipaistva ja õiglase institutsioonilise struktuuri loomisel, mille asjaomastes juhtorganites oleksid tasakaalustatult esindatud nii tööstus- kui arenguriigid; luua kindel alus järgmisteks läbirääkimisteks, mis toimuvad 2011. aasta lõpul Lõuna-Aafrikas (COP17), toetudes Cancúnis (COP16) saavutatud positiivsele arengule ning arvestades Kopenhaageni (COP15) ebarahuldavast tulemusest õpituga;
   bd) teha paremat strateegilist koostööd ning võtta rohkem arvesse kolmandate riikide vajadusi, arendades seejuures edasi Euroopa välisteenistuse suutlikkust luua kliimadiplomaatia alane poliitika; toetada komisjoni aktiivset osalust käimasolevas arutelus teemal ,,Lüngad kaitse pakkumisel ja võimalikud lahendused„, mille algatas ÜRO pagulaste ülemvolinik 2010. aastal käivitatud pagulaste kaitse teemalise dialoogi raames, mille eesmärk on parandada olemasolevat rahvusvahelist kaitseraamistikku sunniviisiliselt ümberasustatud ja kodakondsuseta isikute jaoks; osaleda aktiivselt arutelus mõiste ”kliimapõgenik' üle, mis peaks viitama inimestele, kes on sunnitud kodudest põgenema ning otsima pelgupaika välismaal kliimamuutuse tagajärjel, sh mõiste võimaliku õigusliku määratluse üle, mis ei ole veel tunnustatud rahvusvahelise õigusega või mõne teise õiguslikult siduva rahvusvahelise lepinguga;
  

Lõppsoovitused

   be) toetada arutelu parlamentide ja piirkondlike assambleede rolli üle ÜRO süsteemis, mis peaks kuuluma ÜRO Peaassamblee 66. istungjärgu kavasse, samuti ÜRO parlamentaarse assamblee asutamise üle; lisaks edendada valitsuste ja parlamentide koostööd ülemaailmsetes küsimustes;
   bf) propageerida ÜRO parlamentaarse assamblee asutamist ÜRO süsteemis, et suurendada ülemaailmse juhtimise demokraatlikku iseloomu, demokraatlikku aruandekohustust ja läbipaistvust, ning võimaldada kodanike paremat osalust ÜRO tegevuses, tunnistades, et ÜRO parlamentaarne assamblee täiendaks olemasolevaid organeid, kaasa arvatud Parlamentidevahelist Liitu;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile.

(1) ELT C 4 E, 7.1.2011, lk 49.
(2) Euroopa Liidu Nõukogu 10170/2010.
(3) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/65/264.
(4) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/65/226.
(5) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/65/225.
(6) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/65/223.
(7) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/65/222.
(8) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/65/218.
(9) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/65/177.
(10) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/65/168.
(11) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/65/167.
(12) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/65/123.
(13) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/65/94.
(14) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/65/59.
(15) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/65/7.
(16) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/65/1.
(17) ÜRO Peaassamblee resolutsiooni eelnõu A/RES/64/L.67.
(18) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/65/276.
(19) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee resolutsioon A/64/868-S/2010/393, lisa.
(20) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee dokument A/66/50.
(21) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0097.
(22) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0482.
(23) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0442.
(24) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0439.
(25) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0419.
(26) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 549.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika