Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 2. veebruar 2011. aasta teatist „Kaubaturgude ja toorainega seotud probleemide lahendamine” (KOM(2011)0025);

–  võttes arvesse komisjoni 4. novembri 2008. aasta teatist „Tooraineid käsitlev algatus – majanduskasvu ja tööhõive seisukohast kriitiliste vajaduste rahuldamine” (KOM(2008)0699);

–  võttes arvesse ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi toorainete tarnerühma töörühma aruannet „ELi jaoks esmatähtsad toorained”(1);

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020);

–  võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta teatist „Ressursitõhus Euroopa: Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus” (KOM(2011)0021);

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2011. aasta teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” (KOM(2011)0112/4);

–  võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2010. aasta teatist „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale” (KOM(2010)0614);

–  võttes arvesse komisjoni 6. novembri 2010. aasta teatist „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus Innovaatiline liit” (KOM(2010)0546);

–  võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2010. aasta teatist „Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika. Kaubanduspoliitika – ELi 2020. aasta strateegia keskne teema” (KOM(2010)0612);

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üleilmastumise ajastu uue tööstuspoliitika kohta(2);

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2011. aasta resolutsiooni elektri- ja elektroonikaseadmete romude kohta(3);

–  võttes arvesse oma 16. juuni 2010. aasta resolutsiooni ELi 2020. aasta strateegia kohta(4);

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi suunisdokumenti energia tootmiseks mittekasutatavate mineraalsete toorainete kaevandamise ja Natura 2000 kohta(5);

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti, mis on lisatud komisjoni 4. novembri 2008. aasta teatisele „Tooraineid käsitlev algatus – majanduskasvu ja tööhõive seisukohast kriitiliste vajaduste rahuldamine” (KOM(2008)0699) (SEK(2008)2741);

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi toorainepoliitika 2009. aasta aruannet(6);

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi uuringut keskkonna ja konkurentsivõime vaheliste seoste kohta(7);

–  võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2010. aasta rohelist raamatut „Kaasavat majanduskasvu ja säästvat arengut toetav ELi arengupoliitika. ELi arengupoliitika mõju suurendamine” (KOM(2010)0629);

–  võttes arvesse komisjoni 10. november 2010. aasta teatist „ELi ja Aafrika suhete tugevdamine” (KOM(2010)0634);

–  võttes arvesse peagi avaldatavat komisjoni teatist kaubanduse ja arengu kohta;

–  võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2009. aasta teatist „Arengupoliitika sidusus: tervet Euroopa Liitu hõlmava poliitikaraamistiku kehtestamine” (KOM(2009)0458);

–  võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni ELi poliitikavaldkondade arengusidususe ja laiendatud ametliku arenguabi kontseptsiooni kohta(8);

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes(9);

–  võttes arvesse nõukogu 10. märtsi 2011. aasta järeldusi, mis käsitlevad kaubaturgude ja toorainega seotud probleemide lahendamist;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (Lissaboni leping) artiklit 208, milles kinnitatakse, et EL võtab arengukoostöö eesmärke arvesse muu poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid;

–  võttes arvesse käimasolevat Doha läbirääkimiste vooru;

–  võttes arvesse 2007. aasta Aafrika-ELi ühisstrateegiat ja 29.–30. novembril 2010 toimunud Aafrika ja ELi kolmandal tippkohtumisel vastu võetud Tripoli deklaratsiooni;

–  võttes arvesse WTOs käsitlemisel olevat ELi, USA ja Mehhiko kohtuasja Hiina vastu üheksa tooraine küsimuses;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, väliskomisjoni, arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A7-0288/2011),

A.  arvestades, et EL vajab vähese CO2-heitega majandusele üleminekuks ja konkurentsivõime säilitamiseks tugevat tööstuslikku baasi, mis keskkonnahoidlikumaks muutudes sõltub suures osas küllaldastest toorainevarudest;

B.  arvestades, et haldusprotsesside keerukus ja vähene kooskõlastamine ametiasutuste vahel võib põhjustada maavarade kasutamisloa saamisel mitmeaastaseid viivitusi; arvestades, et sellised viivitused on ebavajalikud, suurendavad investeerimise kapitalikulusid ning tõrjuvad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad turult välja;

C.  arvestades, et nõudlus tooraine järele on kogu maailmas pidevalt kasvanud, eelkõige tehnoloogilise väärtusega metallide puhul;

D.  arvestades, et ELi liikmesriikidel, Austraalial ja Ameerika Ühendriikidel on potentsiaal toota ise esmatähtsaid tooraineid, mitteväärismetalle ja haruldasi muldmetalle;

E.  arvestades, et uute tehnoloogiate areng suurendab jätkuvalt nõudlust ressursside järele, mis on selle tööstusharu arengu seisukohast keskse tähtsusega;

F.  arvestades, et ekspordikvoodid piiravad osaliselt rahvusvahelisi tarneid ning hinnad on jõudmas rekordkõrgustesse;

G.  arvestades, et tootmissektoris on materjalikulud tootmise kogukulude osana märkimisväärselt suurem kui tööliste palgafondi osa, ning arvestades, et kõigis sektorites eeldatakse selle suundumuse jätkumist vähemalt keskpikas perspektiivis;

H.  arvestades, et turgudele on ausad ja võrdsed konkurentsitingimused kasulikud;

I.  arvestades, et kasvav konkurents tooraine pärast võib pingestada rahvusvahelisi suhteid ning põhjustada konflikte ressursside pärast;

J.  arvestades, et need probleemid võivad kätkeda võimalust ELi ja kolmandate riikide vastastikku kasulikeks innovaatilisteks koostööpartnerlusteks;

K.  arvestades, et paljudes arenguriikides ei kasutata maavarasid elanikkonna hüvanguks ebademokraatliku valitsemiskorra, pettuse, korruptsiooni või relvastatud konfliktide tõttu;

L.  arvestades, et komisjoni pakutud meetmed ressursitõhususe ja ringlussevõtu suurendamiseks piirduvad konkreetsete meetmete asemel peamiselt hinnangutega selle kohta, mida tuleks teha, ja on seetõttu seatud eesmärkide saavutamiseks ebapiisavad;

M.  arvestades, et komisjon märgib, et kehtivate jäätmealaste õigusaktide kohaldamine ja jõustamine on ressursitõhusama Euroopa edendamiseks;

N.  arvestades, et väärtuslike materjalide, eriti haruldaste muldmetallide ringlussevõtu suurendamine nõuab tõhusat demonteerimist;

O.  arvestades, et tulutoov ringlussevõtt põhineb usaldusväärsel ja tõhusal liigitamisel ning eraldamistehnoloogial, sest ringlussevõetud materjalide väärtus sõltub fraktsioonide puhtusest;

P.  arvestades, tõhususe ja ringlussevõtu suurendamine edendab säästlikkust, konkurentsivõimet ja varustuskindlust;

Q.  arvestades, et tööviljakus on viimastel aastakümnetel palju kiiremini kasvanud kui ressursitootlikkus, sest uuringud on näidanud, et tööjõukulud moodustavad tootekuludest vähem kui 20% ja ressursikulud 40%; arvestades, et see viitab tõsiasjale, et on vaja võtta kiiresti meetmeid ressursitõhususe suurendamiseks;

R.  arvestades, et on ülimalt tähtis võtta õigeaegseid ja otsustavaid meetmeid tõhusa strateegia rakendamiseks ning saavutada tulemusi seoses tooraineid käsitleva algatusega,

Toorainestrateegia

1.  on veendunud, et toorainetest tulenevalt on Euroopa ees nii ülesandeid kui ka suuri võimalusi; rõhutab, et kuna nõudlus toorainete järele suureneb kogu maailmas, on ELil nüüd võimalus saada sellest kasu, suurendades toorainete pakkumist ja tõhusust, täites samal ajal ELi tööstuse ja toorainesektori vajadused; toonitab, et tooraine võrdne kättesaadavus ning stabiilsed ja ennustatavad hinnad on olulise tähtsusega arenguvõimaluste, konkurentsivõime, innovatsiooni ja Euroopa tööstuse säilimise seisukohast; samas võivad eeskätt esmatähtsate toorainete, nagu haruldaste muldmetallide kättesaadavuse ja varustamise piirangud ning hindade volatiivsus vähendada ELi tööstusettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõimet, ökotõhusust ja innovatsiooniväljavaateid; kiidab heaks asjaolu, et 2008. aastal pööras komisjon oma tooraineid käsitlevas algatuses palju tähelepanu toorainepoliitikale, ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid alustaksid tooraineid käsitleva algatuse kiiret rakendamist; on veendunud, et ressursipoliitika ja - diplomaatia on ELi jaoks väga tähtsad mitte ainult tööstuspoliitika ja rahvusvahelise kaubanduse seisukohast, vaid ka mitmetahulise küsimusena, mis puudutab nii sisepoliitikat kui ka välis- ja julgeolekupoliitikat; palub komisjonil pöörata sellele küsimusele sama palju tähelepanu kui energeetikaküsimusele; peab seda ka Euroopa välisteenistuse ülesandeks;

2.  on arvamusel, et tulemusliku ja järjepideva ELi diplomaatia eest peab vastutama Euroopa välisteenistus koos komisjoni asjaomaste talitustega, eelkõige kaubanduse peadirektoraadiga seoses kaubandusküsimustega, tehes tihedat koostööd nõukogu ja Euroopa Parlamendiga; arvab samuti, et toorainete strateegiline olulisus peaks kajastuma Euroopa välisteenistuse korralduses ning asjaomaste ELi delegatsioonide koosseisus; toonitab, kui oluline on koordineerida ELi ja liikmesriikide välispoliitikat toorainete valdkonnas;

3.  palub komisjonil pöörata piisavat tähelepanu kaubaturgude ja tooraineid käsitleva strateegia küsimustele eraldi, kuna need kaks valdkonda erinevad teineteisest olemuslikult ning nende probleemide lahendamine vajab erimeetmeid; rõhutab asjaolu, et finants- ja kaubaturud on tänapäeval omavahel seotud rohkem kui kunagi varem ning hinnavolatiilsust süvendab spekuleerimine; märgib, et tooraineturu nõuetekohane toimimine annaks ettevõtjatele vajalikud stiimulid ressursside tõhusamaks kasutamiseks, toorainete asendamiseks, ringlussevõtuks ja lisainvesteeringute tegemiseks toorainete asendamisega seotud teadus- ja arendustegevusse; ergutab seepärast komisjoni toetama tooraineturgude nõuetekohast toimimist, vaadates näiteks läbi finantsteenuste turge käsitleva direktiivi, et tagada läbipaistvam kauplemine; rõhutab, et tooraineid käsitlevas algatuses esitatud kolm sammast täiendavad üksteist toorainete küsimuse lahendamisel ja toorainetega varustatuse tagamisel ELis; palub komisjonil rakendada tooraineid käsitlevat strateegiat tasakaalustatult ja kooskõlastatult, eeskätt ELi muude oluliste poliitikavaldkondadega, seda eriti tööstuse, teadusuuringute, keskkonna, transpordi ja Euroopa 2020. aasta strateegia vallas; märgib sellega seoses, et eriti oluline osa on Euroopa tugeval innovatsiooni- ja tööstuspoliitikal;

4.  väljendab rahulolu komisjoni tegevuse üle esmatähtsate toorainete kindlaksmääramisel, sest kõik on tehnoloogilise väärtusega metallid, mida tuleb edasiste meetmete juures arvesse võtta; palub komisjonil:

5.  märgib, et kõik tooraineturud käituvad samal viisil ning eeskätt põllumajandussektori tooraineturgusid mõjutavad tugevasti hooajalised ja klimaatilised tegurid ning seetõttu nõuavad need erilist tähelepanu;

6.  palub seepärast komisjonil viia läbi Euroopa tooraineimpordi uurimus, mis hõlmaks tooraineid, mis ei ole küll esmatähtsad (näiteks liitium, hafnium ja nikkel), kuid siiski strateegilise tähtsusega Euroopa majanduse vajaduste jaoks ja kõrge lisaväärtusega tarbekaupade tootmiseks; uurimuses tuleks hinnata ka meie tööstuse sõltuvust nendest toorainetest ja meetmeid nende varustuskindluse tagamiseks, samuti nende tootmise keskkonnakulusid ja alternatiive, mis võivad kõne alla tulla;

7.  peab tervitatavaks asjaolu, et väga paljud toorained, nagu looduslik kautšuk, puit ja täitematerjal on tooraineid käsitleva algatusega hõlmatud; palub komisjonil analüüsida nende ainete kättesaadavust ja võimalikku nõudlust ning vajaduse korral võtma tulemuste põhjal asjakohaseid meetmeid; märgib, et selles raportis keskendutakse strateegilistele ja esmatähtsatele toorainetele;

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et toorainetepoliitika tõhus juhtimine on tõhusa toorainetestrateegia seisukohast väga oluline; märgib, et tulemuslik dialoog peab hõlmama pidevat dialoogi asjaomaste sidusrühmadega; rõhutab vajadust komisjonisisese ja Euroopa Parlamendi-sisese ning liikmesriikide vahelise tihedama koostöö ja teabe edastamise järele; soovitab 2011. aastal luua Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide eeskujul talitustevahelise toorainetega tegeleva kõrgetasemelise töökonna, mis hõlmaks asjaomaseid peadirektoraate, Teadusuuringute Ühiskeskust, Euroopa Keskkonnaametit ja välisteenistust ning tegeleks poliitika, sealhulgas partnerluslepingute väljatöötamise, järelevalve ja läbivaatamisega, et tagada strateegiline kooskõla ja toetada sellise varajase hoiatamise süsteemi loomist, mis muu hulgas tegeleb turumoonutuste ja ressurssidest põhjustatud konfliktidega, ning mida täiendab järelevalverühm; palub komisjonil koostada pikaajalise Euroopa tooraineid käsitlev tegevuskava aastani 2050, milles oleksid esitatud tulevikusuundumused, ohud ja võimalused tooraine- ja esmatähtsate toorainete sektoris ning mille abil saaksid Euroopa tööstusharud, kõrgemad õppeasutused ja teadusasutused teha pikaajalisi kavasid ja investeeringuid; palub komisjonil samuti toetada liikmesriike oma toorainestrateegia väljatöötamisel ning edendada kooskõlastamist ja parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel, sealhulgas välismõõtme puhul; soovitab, et peagi avaldatav teatis energiapoliitika välismõõtme kohta võiks olla eeskujuks;

9.  nõuab, et Euroopa Parlamenti teavitataks korrapäraselt energia tootmiseks mittekasutatavate toorainetega seotud suundumustest tooraineid käsitleva algatuse raames ning algatuse eesmärkide saavutamisest iga-aastase arenguaruandes, milles keskendutakse samuti kõnesoleva valdkonna poliitika seostamisele kaubandus-, arengu- ja keskkonnapoliitikaga ning sotsiaalsele mõjule ja andmetele esmatähtsate toorainete kohta;

Probleemi muutmine Euroopa tööstuse võimaluseks: ressursitõhusus, korduskasutus, ringlussevõtt ja materjalide asendamine

10.  märgib, et toorainetega seotud probleemide lahendamine kätkeb võimalust tugevdada ELi tööstuslikku baasi, tehnoloogiasuutlikkust ja oskusteavet ning suurendada ulatusliku tööstusuuenduste strateegia abil konkurentsivõimet ja luua püsivaid, kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti; märgib, et vaatamata tõhusa kaubanduspoliitika ja oma ressursside kasutamise tähtsusele on toorainete kasutamise hea haldamine ja tõhususe suurendamine, korduskasutamine, energiatõhus ringlussevõtt ja ressursside kasutamise vähendamine, parandades toodete kvaliteedistandardeid ja rakendades võimaluse korral kasutusaja pikendamise põhimõtet, ning rohelise energia kasutamine lähemas ja kaugemas tulevikus konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja varustuskindluse tagamisel otsustava tähtsusega; on veendunud, et iga selline algatus peaks põhinema nõuetekohasel mõjuhindamisel, milles keskendutakse võimalikule keskkonna-, sotsiaal- ja konkurentsivõime mõjule; rõhutab õiguslikult siduva Euroopa jäätmehierarhia järjepideva rakendamise tähtsust, nagu on sätestatud jäätmete raamdirektiivis, milles on tähtsuse järjekorras esitatud jäätmete vältimine, taaskasutamine, ringlussevõtt ning seejärel taaskasutamine ja kõrvaldamine; märgib, et komisjon peaks toetama sotsiaalseid uuendusi, eluviiside muutmist ja uusi kontseptsioone, näiteks öko-liisingut ning keemiliste ainete liisimist ja jagamist;

11.  märgib, et väiksem tarbimine, jäätmete tekke vältimine ja nende korduvkasutamine on ressursitõhusale majandusele ülemineku keskne osa;

12.  soovitab komisjonil teha põhjalik uuring majandusliku laenamise mudelite kui kaupade omamise alternatiivide kohta ning nende mõju kohta materjalide kasutusele ja taastamisele; rõhutab, et selles osas on kõige suuremaks probleemiks vähene teadlikkus;

13.  rõhutab vajadust teha jõupingutusi majanduskasvu lahtisidumiseks ressursside suurenenud kasutusest, mis aitab samuti vähendada suhtelist sõltuvust impordist; märgib, et laiemas kliimamuutuse kontekstis on tähtis toorainestrateegia kehtestamine; kiidab seetõttu heaks komisjoni kava käivitada ressursitõhusust käsitlev juhtalgatus; palub komisjonil teha kindlaks ressursitootlikkuse suurendamist takistavad tegurid (nt tehnilised tõkked, kulud jne) ning lisada ja hinnata ressursitõhususe parandamise keskmise pikkusega ja pikaajalisi eesmärke, mis kajastavad ELi vajadust vähendada sõltuvust toorainete impordist, kuna ELi tooraineimport ühe inimese kohta on kõrgeim maailmas; palub komisjonil edusammude objektiivseks hindamiseks ja teiste riikidega võrdlemiseks töötada välja usaldusväärsem ressursitõhususe mõõtmise metoodika, võttes arvesse Eurostati selles valdkonnas tehtud tööd ning Euroopa Parlamendi hiljuti tellitud samateemalise uurimuse tulemusi;

14.  peab kiiduväärseks instrumentide ja näitajate väljatöötamist, nagu ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majanduslikke aspekte käsitlevas aruandes (TEEB); nõuab tungivalt, et komisjon edendaks ja innustaks kõnealuste seadusandlike aktide väljatöötamist ja kasutamist;

15.  on veendunud, et maavarade maks ei ole ressursitõhususe suurendamiseks asjakohane fiskaalvahend, ning palub komisjonil tellida uurimus vee- ja maakasutusmaksu mõju kohta, pöörates erilist tähelepanu ELi majandustegevusele ja taastuvenergia tootmisele avaldatavale võimalikule tahtmatule mõjule;

16.  palub komisjoni tungivalt kaaluda põhjaliku mõjuhinnangu alusel võimalust kasutada toorainete puhul ökodisaini põhimõttel rajanevat lähenemisviisi, hinnata uute vahendite kasutuselevõtu võimalusi, teha koostööd standardiasutustega, hinnata top runner-programmi sobivust toodetele ressursitõhususest lähtudes, tugevdada ressursitõhususe nõustamisteenuseid, eelkõige VKEde jaoks, näiteks toetades selliseid programme Euroopa Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuses (EACI); kutsub komisjoni toetama VKEsid selles valdkonnas ja edendama parimate tavade vahetust liikmesriikide vahel, võimaldama juurdepääsu asjakohasele teadustegevusele seitsmenda raamprogrammi ja ELi tulevastele teadusprogrammide raames; kutsub ettevõtjaid üles kasutama kas keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) või ISO standardeid; kutsub komisjoni ja liikmesriike kasutama riigihankeid ressursitõhusate ning teisesest toormest valmistatud toodete edendamiseks ja tagama ohutu ja läbipaistva ringlussevõtu, kui need tooted on muutunud kasutuskõlbmatuks; märgib, et ringlussevõtu puhul on kvantiteedi kõrval oluline ka kvaliteet; rõhutab seetõttu ringlussevõttu toetava tootedisaini tähtsust; rõhutab, et tarbijate mõjuvõimu suurendamiseks on kasulik lisada loodusvarade kasutamisega seotud teave tootekirjeldusse ja ökomärgisele; kutsub Euroopa standardiasutusi arvestama standardite kehtestamisel alati ressursitõhususega;

17.  palub komisjonil uurida, kuidas saaks muuta ökodisaini direktiivi, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiivi, elektri- ja elektroonikajäätmete direktiivi ja patareide jäätmete direktiivi, et suurendada ringlussevõttu mitte üksnes üldiselt, vaid ka väärtuslike toorainete, sealhulgas haruldaste muldmetallide ringlussevõttu näiteks konkreetsemate nõuete kehtestamisega lammutamisele, ja esitada selle alusel nende õigusaktide muudatusettepanekud;

18.  märgib korduskasutuse ja ringlussevõtu tähtsust kasvuhoonegaaside vähendamisel, sest tooraine kasutamine tekitab suure koguse kasvuhoonegaase; märgib lisaks, et konkreetsetes sektorites, mida õiguslikult reguleerivad ringlussevõttu käsitlevad õigusaktid, on ringlussevõtu määrad kõrged; palub komisjonil teha kindlaks võimalused suurendada veelgi asjaomastes sektorites ringlussevõttu, parandades muu hulgas ringmajanduse õigusraamistikku; rõhutab vajadust investeerida toorainete, eeskätt haruldaste muldmetallide ringlussevõttu; palub komisjonil algatada põhjalik ELi materjaliringluse analüüs, mis põhineb tooraine tervel olelusringil (kaevandamisest jäätmeteni) sektorite kaupa ja mille eesmärk on hinnata ja välja pakkuda tooraine ringlussevõtu suurendamise kulutõhusad viisid, mille juures arvestatakse keskkonnamõju; palub komisjonil ühtlustada Euroopa õigusaktid ja ringlussevõtu miinimumstandardid, et need oleksid üksteisega rohkem kooskõlas; palub liikmesriikidel tagada kehtivate õigusaktide nõuetekohane rakendamine ning kutsub lisaks valdkondlikke ühendusi propageerima oma liikmete hulgas aktiivselt ringlussevõttu ja hõlbustada koostööd teadusasutuste ja muude sektoritega; märgib, et on oluline siduda toodetud jäätmete hulk lahti tootmise suurendamisest;

19.  märgib, et on oluline luua tööstuses ringlussevõtuga seotud sünergiat ning aidata ettevõtjatel välja selgitada, kuidas teised ettevõtjad saaksid kasutada ressursina nende toodetud jäätmeid ja kõrvalsaadusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike edendama Ühendkuningriigi riikliku tööstussümbioosi programmi taolisi tegutsemisviise;

20.  palub komisjonil

21.  on seisukohal, et olmeprügi eraldamise kohta on hädasti vaja rohkem teavet ja palub seetõttu komisjonil hinnata eelkõige sellega seonduvaid võimalusi ja ka võimalikke piiranguid;

22.  innustab komisjoni töötama välja ringlussevõtu strateegia, mille kohaselt toimub taastamine jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal, hõlmates sealhulgas reovee puhastamist, kuna see võimaldaks taastada suuremas kontsentratsioonis tooraineid, vältida taastamatust, vähendada negatiivset mõju keskkonnale ning oleks ilmselt energiatõhusam;

23.  kutsub lisaks komisjoni esitama ettepaneku prügiladirektiivi(10) muutmise kohta ning arendama edasi ja laiendama selle direktiivi artikli 5 lõikes 2 nimetatud eesmärke; on seisukohal, et vastavalt jäätmete raamdirektiivile peab biolagunevate olmejäätmete prügilasse ladestamise keelu jäätmeid vähendav eesmärk alates 2020. aastast laienema kõigile biolagunevatele jäätmetele ja selleks peab olema kehtestatud jäätmete 5% vähendamise eesmärk;

24.  palub komisjonil toetada ringlussevõtmise alaseid partnerlussuhteid arengumaadega; palub komisjonil toetada katseprojekte, nagu jäätmevabad piirkonnad;

25.  palub komisjonil hinnata, kuidas Euroopa Investeerimispank saaks aidata vähendada finantsriske, mis on seotud investeeringutega murrangulist tehnoloogiat kasutavatesse ringlussevõtukäitistesse ja muudesse ringlussevõtualgatustesse;

26.  palub komisjonil toetada teadus- ja arendustegevust ringlussevõtu, sealhulgas haruldaste muldmetallide ringlussevõtu majanduslike stiimulite valdkonnas, võttes sealjuures arvesse mõjuhinnanguid; palub komisjonil uurida, kuidas toetada ringlussevõetavate materjalide turgusid, muu hulgas ka ringlussevõetud materjalide sertifikaatide ja ökodisaini nõuete abil, ning palub komisjonil samuti tagada, et ka ühtekuuluvuspoliitikat ja eelarvet kasutataks ressursitõhususe ja ringlussevõtu edendamiseks;

27.  rõhutab vajadust võidelda ringlussevõetava materjali ja kasulikke tooraineid sisaldavate jäätmete (eeskätt elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiivi (2002/96/EÜ) reguleerimisalasse kuuluvate elektrooniliste jäätmete) ebaseadusliku veoga, parandades õigusakte ja tõhustades nende rakendamist, ning palub liikmesriike pöörata sellele ülesandele kiiresti tähelepanu; palub komisjonil uurida, kuidas tootja vastutuse põhimõtte edasine kasutamine võiks toetada selle eesmärgi saavutamist; tõstab esile vajaduse luua ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate üleilmne sertifitseerimissüsteem; märgib eri liikmesriikide tolliametnike koostöö tähtsust; palub komisjonil uurida, kas on vaja ühist korda ametiasutuste teavitamiseks ebaseaduslikust jäätmeveost; palub komisjonil uurida ebaseaduslikku jäätmevedu ning anda korrapäraselt aru edusammudest, mis on tehtud ebaseadusliku jäätmete ekspordi vastu võitlemisel; palub komisjonil edendada uute ja kasutatud kaupade põhjalikku eristamist tollideklaratsioonides ning kehtestada vastav kord ajakohastatud tolliseadustiku rakendussätetega;

28.  palub sellega seoses komisjoni abistada ELi kaubanduspartnereid, kes seda soovivad, võtta vastu asjakohased seadused ja jõustada piisavad kontrollimeetmed, et ennetada igasuguste jäätmete ebaseaduslikku importi oma territooriumile, ning võidelda aktiivselt korruptsiooni vastu, mis sageli sellise ebaseadusliku impordi võimalikuks teeb;

29.  palub komisjonil võtta arvesse mõnede liikmesriikide kriitilisi märkusi nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse kriteeriumid, mille täitmisel teatavat liiki metallimurd lakkab olemast jäätmed vastavalt direktiivile 2008/98/EÜ, ning palub komisjonil karmistada tootekvaliteedi nõudeid ning parandada võimalusi kontrollida ja tagada, et metallimurd, mis ei ole enam jäätmed, oleks nõutava kvaliteediga;

30.  palub komisjonil määrata kindlaks keskkonnasäästlike kaevandamis- ja tootmisviiside, kogu olelusringi hõlmava ringlussevõtu, asendamise ja ressursitõhususe teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteedid, kuna see võiks samuti vähendada ELi impordisõltuvust monopolistlikest tarnijatest; palub komisjonil tegelda teadusuuringute programmides ringlussevõtu praeguste ülesannetega ning rõhutab, et tähelepanu tuleks pöörata eri ringlussevõtu strateegiatele suure aatommassiga metallide kui ka esmatähtsate toorainete, näiteks haruldaste muldmetallide puhul; palub komisjonil siduda esmatähtsate toorainete, näiteks haruldaste muldmetallide teadusuuringute rahastamine selgete eesmärkidega, võttes eeskujuks Jaapani, kelle eesmärk on vähendada haruldaste muldmetallide tarbimist ühe kolmandiku võrra; palub komisjonil võtta arvesse selliste kolmandate riikide kogemusi, kes on juba saavutanud kõrge jäätmete kogumise taseme, näiteks Norras kogutakse üle 80% elektroonikaromudest, ning seada ka endale asjakohased kogumise eesmärgid; rõhutab, kui oluline on selles valdkonnas avaliku ja erasektori partnerlus, millesse on kaasatud tööstussektor, teadusringkonnad ja valitsusasutused; avaldab tunnustust sellistele institutsioonidele, sest need on osutanud väärtuslikke teenuseid ka VKEdele; rõhutab esmatähtsaid tooraineid käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse olulisust, et edendada ressursitõhusust, keskseid tehnoloogiavaldkondi, varustuskindlust ja liidu toorainesektorit; palub komisjonil käivitada see partnerlus 2011. aastal;

31.  peab kahetsusväärseks, et teatises ei käsitleta piisavalt materjalide asendamise ja korduskasutuse küsimust; tuletab meelde, et eelkõige esmatähtsate toorainete ja haruldaste muldmetallide asendamine on väga oluline ja võib teostatavuse korral pakkuda häid lahendusi tarne- ja keskkonnaohtude probleemile; palub seetõttu komisjonil toetada tööd selles valdkonnas teadusuuringute ja innovatsiooni parema rahastamise kaudu, töötades teadusuuringute järgmises raamprogrammis välja materjalide asendamise teadus-ja arendustegevuse kava, ning toetada näidistehaste ideed; ergutab komisjoni ja liikmesriike kaaluma materjalide asendamise eesmärkide seadmist, võttes sealjuures arvesse asjaomaseid mõjuhindamisi; palub komisjonil täielikult ära kasutada ELis olemasolev oskusteave haruldaste muldmetallide kohta;

Jätkusuutlikud tarned ELis

32.  nõuab liidu toorainesektorisse tehtavate investeeringute ergutamise toetuseks selliste meetmete kehtestamist, mis ei ole seotud maksudega; peab seetõttu kiiduväärseks riikide geoloogia uurimisasutuste vahelist koostööd; nõuab nende tihedamat koostööd ja toetab ühiste standardite ja tavade kasutamist, mis kergendaks olemasolevate geoloogiliste andmete vahetamist ja kasutamist; tunneb heameelt iga-aastase Euroopa toorainete aastaraamatu avaldamise üle ja rõhutab, et aastaraamatusse tuleks lisada andmed teiseste toorainete kohta ning kasulike materjalide eraldamise kohta olmeprügist; palub komisjonil hinnata, kas on vaja luua ELi geoloogiateenistus, mis kooskõlastaks liikmesriikide uurimusi ja teeks koostööd rahvusvaheliste partneritega; toetab komisjoni tööd ELi geoloogia alaste alusteadmiste parandamisel; palub komisjonil edendada koostöös liikmesriikidega liidu loodusvarade digitaalse kaardi koostamist;

33.  märgib sisemaise toorainetarnimise olulisust Euroopas; nõuab seepärast

34.  palub komisjonil ühendada bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava eesmärgid toorainestrateegiaga, et tugevdada majanduse ja keskkonna vahelist seost ja võtta arvesse toorainete kaevandamise, tootmise, kasutamise ja kõrvaldamise keskkonnamõju; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks strateegilise maakasutuse planeerimise arendamist kõikides liikmesriikides, et tasakaalustada toorainete kaevandamist teiste maakasutuse vajadustega ning kaitsta keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust;

35.  rõhutab, et õnnetusjuhtumite ennetamiseks ja kaevandatava ala taastamiseks tuleb maavarade kaevandamisel pidada kinni kõige rangematest tööohutuse ja keskkonnakaitse nõuetest;

36.  palub komisjonil pöörata piisavat tähelepanu ressursirikaste alade arendamisele ning töötada välja igakülgse lähenemisviisi transpordi infrastruktuuri parandamiseks, et see ühendaks liidu ressursirikkaid alasid tööstuspiirkondadega; kutsub seepärast komisjoni tagama, et üleeuroopalise transpordivõrgu läbivaadatud suunised (TEN-T) vastaksid tööstuse vajadustele ja võimaldaksid hõlpsat juurdepääsu toorainetele;

37.  kinnitab taas, et NATURA 2000 suunised annavad kindla aluse muuks kui energia tootmiseks kasutatavate toorainete kaevandamiseks, võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet; palub komisjonil korrapäraselt kontrollida, kas liikmesriikides on saavutatud edu toorainete kaevandamise ja looduskaitse ühitamisel; märgib, et tegevusjuhised konkurentsivõimelise tehnika- ja keskkonnaalase ning sotsiaalse pädevuse saavutamiseks on olulised töövahendid; tuletab meelde oma 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni ELi jätkusuutliku Kaug-Põhja poliitika kohta(11) ning palub sellega seoses komisjoni ettevaatusprintsiipi arvesse võttes hinnata keskkonnasäästliku kaevandamise võimalusi tundlikes piirkondades, mis võiksid olla oluliste esmatähtsate toorainete tarnimise seisukohast, nagu Arktika, Barentsi mere piirkond ja Gröönimaa ning laiendada võimaluse korral kehtivaid partnerluslepinguid nende piirkondade riikidele;

38.  rõhutab vajadust, et regulatiivse heakskiitmise menetluse raamtingimused metallide ja mineraalide kaevandamiseks uute kaevanduste rajamisele oleksid läbipaistvamad ja prognoositavamad, kuid sealjuures ei tohi ohtu sattuda keskkonnastandardid;

39.  märgib, et Põhja-Euroopa riikides ja Barentsi mere piirkonnas on olulised maagi-, maavara- ja metsavarud; on arvamusel, et Põhja-Euroopa piirkond saaks teha olulise panuse teiste Euroopa ettevõtete toorainete tarnevajaduste heaks ning vähendada sellega ELi sõltuvust impordist; on veendunud, et toorainete küsimuses praegu toimuvates aruteludes on otseselt vaja tõsta teadlikkust Põhja-Euroopa potentsiaalist;

40.  rõhutab, et uute probleemide lahendamiseks on tähtis arendada teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust; märgib teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse tähtsust säästliku kaevandamise, rafineerimise, maagitootmise ja ringlussevõtu meetodite väljatöötamisel, et vähendada keskkonnamõjusid ning kahjulikke sotsiaalseid tagajärgi;

41.  kutsub komisjoni – vältimaks olukorda, kus ELi tööstust võiks tabada toorainepuudus – võtma meetmeid, et kiiresti kaalutaks võimalust mõne kaevanduse taasavamiseks ja nende säästlikuks kasutamiseks,

42.  rõhutab oskuste ja koolituste tähtsust ning geoloogide, inseneride, kaevurite ja muude töötajate olulist rolli; kutsub seoses sellega komisjoni ja liikmesriike astuma tööturu osapoolte, akadeemiliste ringkondade ja tööstussektori esindajatega tihedasse dialoogi; kutsub komisjoni tegema 2012. aastaks kindlaks kvalifitseeritud personali vajaduse ja kättesaadavuse toorainetega seotud teadus- ja arendustegevuses, kaevandamises, rafineerimises, töötlemises ja ringlussevõtus, ning edastama need andmed Euroopa Parlamendile; kutsub komisjoni koostöös tööstussektori ja akadeemiliste ringkondadega toetama toorainete alast haridust ning looma selleks ülikoolides eriprogramme ja stipendiume; toetab seoses sellega kõnesoleva valdkonna Erasmuse programme, nagu Erasmus Munduse maavarade ja keskkonnaprogrammi;

43.  tervitab ettepanekut ELi toorainete ja haruldaste muldmetallide diplomaatia kohta, mille eesmärk on luua rahvusvaheline reguleeriv platvorm, mis tagab juurdepääsu toorainetele, sealhulgas esmatähtsateks peetavatele toorainetele, ja nendega varustamise, mis tagab maailmaturgude avatuse ning edendab rahvusvahelist koostööd toorainete kestliku kaevandamise küsimustes ja ühistel huvidel põhinevat loodusvarude tõhusat kasutust; toonitab sellega seoses vajadust luua tugev dialoog toorainediplomaatias tööstusriikide, kiiresti areneva tööstusega riikide ja loodusvarade poolest rikaste arenguriikidega, et ühtlasi edendada inimõigusi, head valitsemistava, piirkonna stabiilsust ning ennetada loodusvaradest tingitud konfliktide ohtu;

44.  kutsub komisjoni tagama ELi õigusaktide kõige rangema jõustamise, hõlma suurprojekti „Innovatiivne liit” meetmetega kulla kaevandamise turvalisuse küsimused ja normid, lisama ÜRO Keskkonnaprogrammi jaoks eraldi tööküsimuse kulla kaevandamise kohta, mis hõlmaks turvalisust, innovatsiooni, kemikaalide ohutut käitlemist, ebaseaduslikku kaevandamist ja käsitsi kaevandamist, eesmärgiga leida pikaajaline lahendus tagamaks, et kulda toodetakse või imporditakse kasutamiseks ELis säästlikul moel, ning arutama võimalust vaadata läbi Berliini II juhised, milles käsitletakse väiksemahulist ja käsitsi kaevandamist;

45.  märgib, et kui käsitsi tehtavate ja väiksemahuliste kaevandamistööde sektorit ametlikult tunnustatakse, reguleeritakse ja toetatakse, võib sellel olla kohalikus elus tähtis roll, ning see võib aidata luua töökohti ja toetada arengueesmärke; avaldab kahetsust, et selles valdkonnas on suhteliselt vähe teadmisi ja analüütilisi vahendeid, ning rõhutab, et on vaja suurendada selle sektori nähtavust, hõlbustada tõhusamat poliitikakujundust ja -rakendust käsitsi tehtavate ja väiksemahuliste kaevandamistööde vallas, ning jälgida abiandmismeetmeid, et vältida väiksemahuliste kaevandamistöödega seonduvaid vaesuslõkse, nagu käsitsi tehtavate kaevandamistööde vallas sageli esinev laste töö, ohtlik töökeskkond ja sunnitöö, ning konflikte; kutsub ELi ja liikmesriike samuti üles toetama arenguriike nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil, tehes kättesaadavaks teadmised säästvate kaevandustavade, ressursside suurema tõhususe, taaskasutamise ja ringlussevõtu kohta;

46.  kutsub komisjoni hindama vajadust luua esmatähtsate toorainete, eelkõige haruldaste muldmetallide varumise mehhanism, mis tagaks ELi ettevõtetele juurdepääsu strateegilistele materjalidele, mida kasutatakse rohelises, kõrgtehnoloogilises, kaitse- ja tervisetööstuses, ning pakuks kaitsest monopolide surve ja hinnatõusu vastu; rõhutab asjaolu, et ELi roll mistahes võimalikus varumisprogrammis peaks piirduma õigusraamistiku ja regulatiivse järelevalve tagamisega;

Õiglane ja säästlik rahvusvaheline toorainetega varustamine

47.  märgib, et toorainekaubanduses sagenevad kaubanduspiirangud ja konkurentsimoonutused; palub komisjonil järjepidevalt jälgida ekspordi- ja impordipiirangute küsimust ning tegelda sellega piirkondlikul, mitme- ja kahepoolsel tasandil; tööstuslike toorainete ja eeskätt esmatähtsate toorainete suhtes kehtestatud kaubandust moonutavaid meetmeid tuleb põhjalikult uurida ning see võib anda põhjust võtta edaspidi õigusmeetmeid WTO raames; palub, et WTO jälgiks tähelepanelikult impordi- ja ekspordipiirangute mõju toorainehindadele; toetab sellega seoses WTO raames toorainete ja haruldaste muldmetallidega kauplemise tariifsete ning mittetariifsete tõkete järelevalvemehhanismi loomist ning G20 raames toorainete ja haruldaste muldmetallide stabiilsuse järelevalvenõukogu moodustamist; kutsub komisjoni üles kõigi oma rahvusvaheliste võrgustike, kaasa arvatud diplomaatilise teenistuse kaudu parandama suhteid tooraineid ja esmatähtsaid tooraineid tarnivate riikide ja piirkondadega ning sellega hõlbustama rahvusvahelist kauplemist toorainetega, eelkõige esmatähtsate toorainetega; kiidab heaks ELi kavatsuse jätkata aktiivset toorainediplomaatiat, mis hõlmab eri poliitikavaldkondi, nagu välis-, kaubandus-, keskkonna- ja arengupoliitika ning millega edendatakse ja tugevdatakse demokraati põhimõtteid, inimõigusi, piirkondade stabiilsust, läbipaistvust ja säästvat arengut; on veendunud, et haruldaste muldmetallide valdkonna konkreetsed esmatähtsad meetmed ja haruldaste muldmetallidega säästliku varustamise igakülgne strateegia tuleb välja töötada väga lühikese aja jooksul; kutsub komisjoni üles kaasama selliste tegevuste vajaduse kindlakstegemise protsessi haruldastest muldmetallidest huvitatud sidusrühmad;

48.  tunnustab arenguriikide valitsuste ja parlamentide seaduslikku õigust kodanikuühiskonnaga konsulteerides jõustada üldistes huvides poliitikat ja reguleerida välisinvesteeringuid, nii et välisinvesteeringutest oleks kasu kohalikule majandusele, et need looksid siseriiklikku lisaväärtust ja soodustaksid arengut; rõhutab, et ELi toorainestrateegia ei tohiks nende õigusi takistada;

49.  tunneb heameelt ELi pingutuste üle edendada jätkusuutlikku toorainetega kauplemist kolmandate riikidega (nt FLEGTi raames);

50.  rõhutab vajadust kehtestada toorainetega kauplemise valdkonnas selged koostööeeskirjad kõikide osaliste (tootjad, eksportijad, transiitriigid, importijad) jaoks;

51.  palub komisjonil tagada arengupoliitika ja tooraineid käsitleva algatuse sidusus, kusjuures ELi toorainepoliitikas tuleks täiel määral võtta arvesse säästvat majanduskasvu arenguriikides ning see peab olema kooskõlas peamise eesmärgiga kaotada vaesus, nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208; rõhutab, et kindel toetus ressursirikaste riikide majanduse, ühiskonna ja keskkonna arenguks võib aidata neil luua kindlad ja demokraatlikud institutsioonid, mis tagaks vastastikuse kasu nii eksportivatele kui ka importivatele riikidele; nõuab seepärast, et inimõiguste ja demokratiseerimise klauslid oleksid edaspidi lisatud tooraineid eksportivate partnerriikidega sõlmitavatesse lepingutesse; on veendunud, et EL peaks samuti toetama arenguriike nende majanduse mitmekesistamisel, vähendama nende sõltuvuse tooraineekspordist ja suurendama nende toodete väärtust omamaise tootmise ja töötlemise kaudu; palub, et komisjon 2013. aasta järgseks ajavahemikuks uusi välistegevuse vahendeid ette valmistades lisaks tooraineid tarnivate ebastabiilsete riikide demokraatliku ja majandusliku stabiilsuse programmidesse head valitsemistava ja säästvat kaevandamist toetavad meetmed;

52.  on seisukohal, et loodusvarade hankimine kuulub ettevõtjate vastutusalasse; tunnistab, et VKEde jaoks on raske leida ressursse; palub seepärast komisjonil kaaluda, kuidas mitterahaliselt toetada toorainetega seotud kontseptsioone, nagu Euroopa toorainete valdusühing (European RM Holding); palub komisjonil ja liikmesriikidel põhjalikult uurida Jaapani korporatsiooni JOGMEC;

53.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid omavahel koostööd Euroopa toorainestrateegia raames; nõuab, et kõnealuses strateegias kasutataks ära majandus-, kaevandus-, tööstus- ja rahvusvahelise poliitika sünergia ning selle eesmärk oleks kaitsta strateegiliste ainete varusid;

54.  palub komisjonil hinnata Hiina-vastase kohtuasja lahendit WTOs ning kasutada tulevikus vajadusel WTO mehhanisme;

55.  märgib Aafrika-ELi suhete ning 2010. aasta juuni Addis Abeba kokkuleppe olulisust; nõuab, et see partnerlus põhineks vastastikusel huvil, juhib tähelepanu tõsiasjale, et säästvate kaevandustavade edendamiseks on oluline vahetada parimaid tavasid hea valitsemistava, suurema ressursitõhususe, korduskasutamise ja ringlussevõtu, rikastamisjäätmete ja aheraine käitlemise, kaevanduspärandi taastamise, tervishoiu ja ohutuse, töötajate kaitse ning lapstööjõu kasutamise kaotamise valdkonnas; juhib tähelepanu asjaolule, et Aafrika Liit märkis kaevandamise ja maavarade poliitikas (nn African Mining Vision), et Aafrika riigid ei ole seni kasu saanud oma konkurentsieelisest loodusvarade valdkonna, ning seega tuleb kaaluda meetmeid tagamaks, et loodusvarade rikkus toob kasu ressursirikaste riikide elanikkonnale;

56.  märgib tooraineküsimustes tehtava kahepoolse koostöö tähtsust, mida demonstreerisid EL ja Aafrika Liit 2010. aasta juunis, ning toetab edasisi pingutusi seoses Aafrika ja ELi ühise tegevuskavaga aastateks 2011–2013; nõuab samasuguse koostöö arendamist teiste riikidega, kes on suuremad esmatähtsate toorainete tootjad; teeb ettepaneku pidada toorainediplomaatia üheks konkreetseks eesmärgiks tooraineallikate mitmekesistamist Kagu-Aasiast Ladina-Ameerika ning Aafrika suunas teatavate toorainete puhul, mille impordist EL on sõltuv;

57.  kiidab heaks tegevuskavas esitatud lähenemisviisi pakkuda lisaks hea juhtimistava ja läbipaistvuse edendamisele koolitust maavaralepingute läbirääkimiste parimate tavade ja kaevandussektoris teaduskoostöö edendamise alal;

58.  peab kahetsusväärseks, et teatises ei nimetata muid piirkondi ega riike; on arvamusel, et uurida tuleks alternatiivseid tooraineallikaid, et hoida ära Euroopa sõltuvust vähesest arvust riikidest; palub komisjonil edendada selleks muid vastastikust kasu toovaid partnerlusi ressursirikaste riikide ja piirkondadega; on veendunud, et EL peaks pakkuma neile infrastruktuuri, teadmiste jagamise ja loodusvarade alast partnerlust; palub ELil toetada ressursirikkaid arenguriike geoloogiliste, kaevandus- ja mineraalide töötlemise alaste teadmiste arendamisel ning teadus- ja õigusküsimustes, et tagada jätkusuutlik suutlikkuse suurendamine; soovitab sellega seoses ühiselt rahastatavate õppetoolide loomist geoloogiateaduskondade juurde; palub komisjonil hoolikalt jälgida ressursirikaste riikide ja ELi väliste riikide vahelisi rahvusvahelisi kokkuleppeid, millega kaasneb ressurssidele juurdepääsu ainuõigus, ning tagada õiglane juurdepääs ressurssidele ja rahvusvahelise kaubandusõiguse nõuetekohane toimimine;

59.  tunneb muret selle pärast, et ei ole kindlaks määratud strateegiat koostööks Hiina ja teiste peamiste rahvusvaheliste osalistega; rõhutab vajadust kaubandus- ja tehnoloogiateemalise dialoogi järele Hiinaga; palub komisjonil uurida, kuidas saaks algatada esmatähtsate toorainete säästliku kaevandamise, mineraalide töötlemise, materjalide asendamise, ressursitõhususe ja ringlussevõtu katseprojekte Hiinaga vastastikuse kasu eesmärgil; toetab samuti kindlalt asjakohastes tooraineküsimustes sarnaste kahepoolsete dialoogide algatamist muude peamiste tarnijatega, nagu BRICS-riigid (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina, Lõuna-Aafrika), kuna nad ise on suure hulga tooraine omanikud ja kasutajad ; palub komisjonil käsitleda tooraineküsimust ka Euroopa naabruspoliitika raames;

60.  on seisukohal, et ELi toorainestrateegia peaks kajastama erinevusi arenenud ja tähtsamate kiiresti areneva majandusega riikide ning vähim arenenud riikide vahel;

61.  rõhutab, et toorainele juurdepääsu küsimus tuleks edaspidi lisada rahu tagamise ja konfliktiennetuse poliitika meetmetesse, sest teatud piirkondades on taas puhkenud mitmeid konflikte;

62.  nõustub, et arengupoliitika etendab tähtsat osa, aidates riikidel muuta oma ressursirikkust jätkusuutlikuks ja kaasavaks majanduskasvuks ning parandades muu hulgas valitsemistava ja läbipaistvust; rõhutab tõsiasja, et arengupoliitika, sealhulgas üldine soodustuste süsteem (GSP) ei ole Euroopa toorainediplomaatia vahend, kuid usub, et sellel võib olla oluline toetav roll Euroopa toorainepoliitikas; palub seepärast komisjonil tagada kahe eelnimetatud valdkonna sidusus; on rahul asjaoluga, et ELi kaubanduslepingutes tagatakse sõnaselgelt toorainete mittediskrimineeriv turul kättesaadavaks tegemine ja et see on ka WTO liikmesuse eeltingimus; on siiski nõus, et kaubanduslepingud peaksid tagama vajaliku paindlikkuse toetamaks arenguriike seoste loomisel kaevandamise ja kohaliku tööstuse vahel; on veendunud, et riikide loodusvarade alast suveräänsust tuleb austada, ning palub komisjonil sellega seoses tasakaalustada oma vastuseisu ekspordimaksudele arengumaades, võttes kasutusele diferentseeritud lähenemisviisi, milles võetakse arvesse riikide erinevat olukorda, nii et ei seataks ohtu arengueesmärke ega arengumaade industrialiseerimist; rõhutab, et vaba ja õiglane kaubandus on ülemaailmse toorainesektori arengu ning kõigis ühiskondades jõukuse loomise seisukohast oluline; märgib, et toorainetest saadav tulu võib olla otsustava tähtsusega, et võimaldada vähim arenenud riikidel saavutada aastatuhande arengueesmärgid;

63.  väljendab muret, kuna uuendatud toorainealgatuses ei viidata süsteemile GSP ega süsteemile GSP+, ega esitata ettepanekuid alternatiivsete kaubandusstiimulite kohta, mis peaksid soodustama inimõigusi, keskkonnastandardeid, laste töö vältimist ja toetust siseriiklikele reformidele kõnealuste süsteemide kehtivusalast välja jäävates riikides; palub komisjonil toetada ja julgustada teatavatest toorainetest väga sõltuvate arenguriikide majanduse mitmekesistamise algatusi;

64.  palub komisjonil aidata arenguriikidel suutlikkuse suurendamise abil nii riigi kui ka kohalike kogukondade tasandil kõrvaldada teabeasümmeetria läbirääkimistel toorainete ja kaevandamist käsitlevate lepingute üle ning aidata kaasa läbirääkimiste tehnika edasiandmisele;

65.  rõhutab ettevõtjate sotsiaalse vastutuse rolli, mis seisneb kõrgete keskkonna-, sotsiaalsete ja tööalaste standardite järgimises välismaal ja parimate olemasolevate tehnoloogiate kasutamises; on veendunud, et seda tuleks edendada asjaomastel foorumitel, nagu G8, G20, WTO, OECD, ÜRO kaubandus- ja arengukonverents, ÜRO Keskkonnaprogramm ja selle loodusvarade säästva majandamise rahvusvaheline töörühm, rahvusvahelised metalliuuringute töörühmad ning muud organid; hindab sellega seoses ÜRO algatuse Global Compact positiivset mõju; kutsub ELi ettevõtjaid üles koostama asjakohast tegevusjuhendit neile, kes tegutsevad kolmandates riikides, ning juhinduma oma tegevustes OECD suunistest hargmaistele ettevõtetele ja standardist ISO 26000; kutsub komisjoni võtma meetmeid, millega tagatakse, et Euroopa ettevõtted, mis kolmandates riikides loodusvarasid kaevandavad, järgivad sotsiaalseid, keskkonna- ja tööstandardeid; palub komisjonil esitada ettepaneku konfliktimineraale käsitleva aruandluse kohta riikide kaupa ja kehtestama kaevandusettevõtetele õiguslikult siduva kohustuse avaldada oma tulude väljamaksed iga projekti ja riigi kohta, millesse nad investeerivad, järgides USA Dodd-Franki eelnõu eeskuju; toetab mäetööstuse läbipaistvuse algatust (EITI) ning ülemaailmset võrgustikku Publish What You Pay (PWYP); on veendunud, et neid standardeid tuleks eelkõige kohaldada projektidele, mida rahastab EL, näiteks Euroopa Investeerimispank; nõuab tungivalt, et EL uuriks, kuidas takistada ebaseaduslikult turustatud või kaevandatud mineraalide importi; palub komisjonil seoses sellega uurida, kas nn spektraalsete „sõrmejälgede” tehnoloogiat oleks võimalik kasutada, ja edendada kolumbiit-tantaliidi „sõrmejälje” kogemusel põhinevaid katseprojekte; palub Euroopa Investeerimispangal korrapäraselt analüüsida kaevandustööstusele antavate laenude eeldatavat mõju;

66.  väljendab sügavat muret seoses arvukate hästi dokumenteeritud juhtumitega, kus ELi ettevõtted rikuvad keskkonna- ja tööalaseid norme ning inimõigusi;

67.  kordab, et läbipaistvuse algatused kaevandustööstuse sektoris on oma olemuselt ettevõttesõbralikud, tagavad õiguskindluse ja jätkusuutlikud pikaajalised partnerlused ning pakuvad kindlustunnet läbirääkimiste uuesti alustamise või väljasaatmise suhtes; märgib, et tegeleda tuleb ka muude probleemidega ja et mõningad lepingud nõuavad konfidentsiaalsust, kuid et sellele vaatamata tuleb need allutada avalikkuse kontrollile; märgib, et Ghana naftatulude haldamise seadus on hea näide ühest küljest teatava konfidentsiaalsuse säilitamise kohta, tagades samal ajal parlamentaarse kontrolli;

68.  on seisukohal, et ELi ettevõtted peavad kandma koduriigis õiguslikku vastutust, kui nende välismaised tütarettevõtted ja nende kontrollitavad üksused rikuvad inimõigusi, keskkonnanorme või ILO peamisi tööstandardeid;

69.  palub, et Euroopa investeerimispank ja komisjon kaaluksid tõsisemalt enne arengumaade kaevandustööstuse sektorile toetuse andmise otsustamist, kas need projektid aitavad kaasa vaesuse kaotamisele, jätkusuutlikule arengule ja kaasavale majanduskasvule;

70.  on mures jätkuva kauplemise pärast konfliktipiirkondadest pärit mineraalidega ja nende jätkuva kasutamise pärast, sest nende tootmine tekitab vägivalda ja ebaseaduslikku tegevust, mida ei saa aktsepteerida; palub komisjonil, Euroopa välisteenistusel, nõukogul ja liikmesriikidel võtta seda olukorda arvesse suhetes kolmandate riikidega; palub komisjonil ja ELi strateegilisi tooraineid tarnivatel riikidel töötada ühiselt välja tulemuslikud tooraine jälgitavuse süsteemid alates impordist kuni ringlussevõtu või kõrvaldamiseni ning luua tooraine ja kauplemisahelate kohustuslik sertifitseerimissüsteem (Certified Trading Chains), et tagada õiglane kaubandus ja eeskätt hoida ära kuritarvitamisi seoses kriisipiirkondadest pärit toorainetega kauplemisega; palub komisjonil teha koostööd asjaomaste rahvusvaheliste institutsioonidega (ÜRO, OECD, ILO), et teha kindlaks ja püüda ühtlustada parimad sertifitseerimistavad;

71.  rõhutab, et finantsturud võivad etendada olulist rolli nii toorainete tootjate kui ka tarbijate riskide vähendamisel; palub komisjonil võtta vajalikke meetmeid, et tagada tooraineturgude läbipaistvus ja võidelda otsustavalt põhjendamatu toorainega spekuleerimise vastu, mis tekitab tooraineturu kuritarvitusi, kui seda peetakse empiirilise süvaanalüüsi alusel vajalikuks; märgib, et see hõlmab asjakohaseid algatusi G8 ja G20 läbirääkimiste raames;

72.  tunneb muret tuletisinstrumentide mõju pärast toorainete hinnasuundumustele; on seisukohal, et börsiväliste tuletisinstrumentide turgude üle peaks olema tõhusam kontroll; toetab eelneva taustal selliseid meetmeid nagu börsiväliste tuletisinstrumentide läbipaistvuse suurendamine ESMA järelevalve all; on seisukohal, et niisugused meetmed peaksid tagama investoritele ja VKEdele suurema turvalisuse ja võimaldama Euroopa tootjatel suurema kindlustundega oma tegevust kavandada;

73.  tunneb heameelt OECD ning rühmituste G8 ja G20 töö üle ning rõhutab, et edaspidi on ühise seisukoha kujundamiseks vaja tooraineid käsitlevat G20 dialoogi; peab samuti tervitatavaks G8 ja G20 liikmete tahet võidelda toorainete hindade volatiilsusega ning nõuab konkreetsete meetmete väljatöötamist, et ohjeldada spekuleerimist selles valdkonnas; kutsub komisjoni üles edendama OECD tööd, mis puudutab ekspordipiirangute mõju ja nende kasutamist poliitikavahendina; toetab OECDsse mittekuuluvate riikide kaasamist nendesse aruteludesse; nõuab strateegilise koostöö algatamist ELi, USA ja Jaapani vahel esmatähtsate toorainete valdkonnas, et luua nn ülemaailmne toorainejärelevalve, jagades andmeid nõudluse ja pakkumise kohta, tehes ühiselt prognoose, ergutades heade tavade vahetust, tehnoloogilist oskusteavet ja patente, analüüsides tarneahelaid, uurides ühiste strateegiliste varude võimalikkust ning algatades ühiseid teadus- ja arendustegevuse projekte; on seisukohal, et nimetatud küsimused peaksid olema osa ELi ja Ameerika Ühendriikide järgmiste tippkohtumiste kavast; kutsub komisjoni üles edendama toorainetealast Track-II diplomaatiat, toetades ELi valitsusväliste organisatsioonide, akadeemiliste ringkondade ning eksperdirühmade vahetamist teiste maavarade poolest rikaste riikidega; kutsub komisjoni üles korraldama Jaapani nafta, gaasi ja metallide riikliku korporatsiooni (JOGMEC) nn metallisalongi sarnaseid regulaarseid toorainetealaseid üritusi teiste loodusvarade poolest oluliste riikidega; palub komisjonil uurida esmatähtsaid tooraineid käsitleva rahvusvahelise statistika algatuse teostatavust algatuse Joint Organisations Data Initiative (JODI) eeskujul ning seda, kas metalle käsitlev rahvusvaheline pakt võiks olla kasulik vahend; palub Euroopa Kaitseagentuuril aidata kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikega 3 kaasa kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamiseks mõeldud meetmete väljaselgitamisele toorainete osas;

Põllumajandustooted ja kaubaturud

74.  toetab komisjoni analüüsi, milles käsitletakse põllumajandustooteid üleilmse toiduga kindlustatuse kontekstis, pidades silmas üleilmsete toiduvarude vähenemist ning elanikkonna ja nälga kannatavate inimeste hulga kasvu, ning milles turu seisukohalt rõhutatakse toiduainete ja sööda hinna äärmist kõikumist, puudujääke inimeste ja loomade toiduahelas ning rahastamisvahendite ja spekulatiivse käitumise osa ebastabiilsuse võimaliku põhjustajana, millega tuleb tõsiselt arvestada; tuletab meelde, et neli ELi liikmesriiki kuuluvad praegu toiduainete hindade tõusu suhtes maailma eriti tundlike riikide hulka;

75.  nõuab, et hoolega võetaks arvesse põhimõttelist ebakindlust, mis valitseb energia ja energiaga mitteseotud toorainete, eriti toiduainete, hinnakõikumiste üha suureneva vastasmõju osas;

76.  nõuab kooskõlas komisjoniga kindlalt, et rahvusvaheline üldsus peab üleilmse toiduga kindlustatuse küsimuses võtma vastu pikaajalise kooskõlastatud lähenemisviisi, mis hõlmab ka suuremaid jõupingutusi teadusuuringute alal ja rohkem investeeringuid arenguriikide põllumajandussektorisse, eelkõige arengupoliitika prioriteetide abil, et suurendada vastupanu- ja kohanemisvõimet toidukriiside korral;

77.  toetab G20 hiljutisi jõupingutusi toiduainete ja põllumajandusturgudel valitsevale hindade kõikumisele poliitiliste lahenduste leidmisel, mis hõlmab ka toiduainete tootmise prognooside alase teabevahetuse hoogustamist, ning rõhutab, et on vaja suuremat läbipaistvust ja ajakohasemat teavet toiduainete varude kohta;

78.  tunneb heameelt 22. jaanuaril 2011. aastal Berliinis toimunud kolmanda põllumajandusministrite tippkohtumise ühiskommünikee üle, mille allkirjastas 48 riiki ning milles nõuti põllumajandusturgude toimimise parandamist ning tunnustati kaubanduse tähtsat rolli tasakaalu loomises põllumajandusturgude eri osaliste vahel ja põllumajandustootjate juurdepääsu parandamises toorainetele ja energiale;

79.  palub komisjonil koostada aruande tuletisinstrumente ja kaupu käsitleva määruse kohta, et teha kindlaks, kas põllumajanduskaupade jaoks on sektori eripära arvesse võttes vaja eraldi määrust; toetab komisjoni hiljutist ettepanekut börsiväliste tuletisinstrumentidega kauplemise reguleerimise ja üldsusega konsulteerimise kohta finantsinstrumentide turgude direktiivi teemal; on seisukohal, et tuletisinstrumentide turgude puhul tuleks viivitamata tegeleda spekulatiivse käitumise, eeskirjade eiramise ja kuritarvitamise probleemiga;

80.  palub komisjonil teha viivitamata ettepanekud konkreetsete meetmete kohta toiduainetega kindlustatuse tagamiseks, turu ebastabiilsusega võitlemiseks ja jätkusuutliku üldvastutuse alusel põllumajanduskaupade tuletisinstrumentide turgude toimivuse tugevdamiseks.

o
o   o

81.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.

(1) http://ec.europa.eu/enterprise/policies/raw-materials/files/docs/report-b_en.pdf (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0093. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0037. (4) ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 57. (5) http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/neei_n2000_guidance.pdf (6) http://ec.europa.eu/trade/creating-opportunities/trade-topics/raw-materials/ (7) Uuring 'The links between the environment and competitiveness„, projekt ENV.G.1/ETU/2007/0041, http://ec.europa.eu/environment/enveco/economics_policy/pdf/exec_summary_comp.pdf (8) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 47. (9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0446. (10) Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta; (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1). (11) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0024.