Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu akt II” (COM(2012)0573),

–  võttes arvesse 4. juuni 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (COM(2012)0238),

–  võttes arvesse komisjoni 29. mai 2012. aasta teatist „Tarbijate tulemustabel näitab, kus on Euroopa parimad tarbijatingimused – seitsmes tarbijaturgude tulemustabel” (SWD(2012)0165),

–  võttes arvesse oma 22. mai 2012. aasta resolutsiooni kaitsetumate tarbijate õiguste tugevdamise strateegia kohta(1),

–  võttes arvesse oma 22. mai 2012. aasta resolutsiooni siseturu tulemustabeli kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 22. mai 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa tarbijakaitse tegevuskava – suurem usaldus ja kiirem kasv” (COM(2012)0225),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 22. mai 2012. aasta töödokumenti „Tarbijapoliitika aruanne (juuli 2010 – detsember 2011)” (SWD(2012)0132), mis on lisatud teatisele „Euroopa tarbijakaitse tegevuskava – suurem usaldus ja kiirem kasv” (COM(2012)0225),

–  võttes arvesse komisjoni 2. mai 2012. aasta teatist „Lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia” (COM(2012)0196),

–  võttes arvesse komisjoni 20. aprilli 2012. aasta teatist „E-hangete strateegia” (COM(2012)0179),

–  võttes arvesse 25. jaanuari 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (COM(2012)0011),

–  võttes arvesse komisjoni 11. jaanuari 2012. aasta teatist „Ühtne raamistik usalduse loomiseks digitaalse ühtse turu vastu seoses e-kaubanduse ja internetipõhiste teenustega” (COM(2011)0942),

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni uue tarbijapoliitika strateegia kohta(3),

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni interneti hasartmängude kohta siseturul(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ(5),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2014.–2020. aasta tarbijakaitseprogrammi kohta (COM(2011)0707) ja sellega seotud dokumente (SEC(2011)1320 ja SEC(2011)1321),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta(6),

–  võttes arvesse 19. oktoobri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu (COM(2011)0665),

–  võttes arvesse komisjoni 21. oktoobri 2011. aasta teatist „Turgude toimimine tarbijate huvides – kuues tarbijaturgude tulemustabel” (SEC(2011)1271),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2011. aasta resolutsiooni tõhusama ja õiglasema jaekaubandusturu kohta(7),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 7. aprilli 2011. aasta töödokumenti „Tarbijate mõjuvõimu suurendamine ELis” (SEC(2011)0469),

–  võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2011. aasta teatist „Tarbijad tunnevad end siseturul koduselt – viies tarbijaturgude tulemustabel” (SEC(2011)0299),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Ülemkogule „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2010. aasta resolutsiooni reklaami mõju kohta tarbija käitumisele(8),

–  võttes arvesse oma 21. septembri 2010. aasta resolutsiooni e-kaubanduse siseturu väljakujundamise kohta(9),

–  võttes arvesse nõukogu 13. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/45/EL, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, arvete esitamist käsitlevate eeskirjade osas(10),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu otsuseid Google’i kohtuasjades (23. märtsi 2010. aasta otsus ühendatud kohtuasjades C-236/08 kuni C-238/08) ja BergSpechte kohtuasjas (25. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas C-278/08), milles määratletakse mõiste „piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelik internetikasutaja” tavalise internetikasutajana,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)(11),

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2010. aasta resolutsiooni tarbijakaitse kohta(12),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta(13),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse 9. mai 2010. aasta Monti aruannet ühtse turu uue strateegia kohta,

–  võttes arvesse analüüsiaruannet suhtumise kohta piiriülestesse tehingutesse ja tarbijakaitsesse, mille komisjon avaldas 2010. aasta märtsis (Eurobaromeetri kiiruuring nr 282),

–  võttes arvesse komisjoni 22. oktoobri 2009. aasta teatist ettevõtja ja tarbija vahelise piiriülese e-kaubanduse kohta ELis (COM(2009)0557),

–  võttes arvesse uuringut „Mystery shopping evaluation of cross-border e-commerce” (ELi piiriüleses e-kaubanduses sooritatud testostude hindamist), mille viis komisjoni tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi nimel läbi YouGovPsychonomics ning mis avaldati 20. oktoobril 2009,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 22. septembri 2009. aasta töödokumenti tarbijaturgude tulemustabeli järelmeetmete kohta finantsteenuste jaeturul (SEC(2009)1251),

–  võttes arvesse komisjoni 7. juuli 2009. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele tarbijakaebuste ja -päringute liigitamise ning nendest teatamise ühtlustatud metoodika kohta (COM(2009)0346) ning sellele lisatud komisjoni soovituse eelnõu (SEC(2009)0949),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2009. aasta teatist ühenduse tarbijaõigustiku jõustamise kohta (COM(2009)0330),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2009. aasta aruannet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2006/2004 (tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)) kohaldamise kohta (COM(2009)0336),

–  võttes arvesse komisjoni talitluste 5. märtsi 2009. aasta töödokumenti „Aruanne piiriülese e-kaubanduse kohta ELis” (SEC(2009)0283),

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2009. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduse ja interneti kohta(14),

–  võttes arvesse oma 13. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul, ja direktiivi 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta ülevõtmise, rakendamise ja jõustamise kohta(15),

–  võttes arvesse oma 3. septembri 2008. aasta resolutsiooni turunduse ja reklaami mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele(16),

–  võttes arvesse oma 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni tarbijate usalduse kohta digitaalse keskkonna vastu(17),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)(18),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta(19),

–  võttes arvesse 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) artikli 20 lõiget 2(20),

–  võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa lepinguõiguse ja ühenduse õigustiku muutmise kohta: tulevikuplaanid(21) ning 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa lepinguõiguse kohta(22),

–  võttes arvesse komisjoni teatist, mis käsitleb ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku läbivaatamist (COM(2006)0334),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul(23),

–  võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega(24),

–  võttes arvesse Eurobaromeetri eriuuringut nr 342 tarbijate mõjuvõimu suurendamise kohta,

–  võttes arvesse UNCITRALi 2005. aasta konventsiooni elektrooniliste sidevahendite kasutamise rahvusvaheliste lepingute kohta, UNCITRALi 2001. aasta tüüpseadust elektrooniliste allkirjade kohta ja UNCITRALi 1996. aasta tüüpseadust e-kaubanduse kohta(25),

–  võttes arvesse 21. novembri 2003. aasta esimest aruannet e-kaubanduse direktiivi kohaldamise kohta (COM(2003)0702),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ(26),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris(27),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul(28),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(29),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, nagu see on aluslepingutesse lisatud Euroopa Liidu lepingu artikliga 6, ja eriti selle artiklit 7 (era- ja perekonnaelu austamine), artiklit 21 (diskrimineerimiskeeld), artiklit 24 (lapse õigused), artiklit 25 (eakate õigused), artiklit 26 (puuetega inimeste integreerimine ühiskonda) ja artiklit 38 (tarbijakaitse),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9, milles sätestatakse, et ,,oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid„,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 11, milles sätestatakse, et „[liidu] poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse peab integreerima keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist”,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 12, milles sätestatakse, et „liidu ülejäänud poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel võetakse arvesse tarbijakaitse nõudeid”,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 14 ja selle protokolli nr 26 üldhuviteenuste (üldist majandushuvi pakkuvate teenuste) kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, arengukomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0341/2012),

A.  arvestades, et digitaalse ühtse turu rajamise lõpuleviimine on oluline tegur ELi maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks muutmisel;

B.  arvestades, et e-kaubandus ja internetipõhised teenused on oluline jõud internetis ning et need on vajalikud siseturul strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamise jaoks, millest saavad aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu kaudu kasu nii kodanikud kui ka ettevõtjad;

C.  arvestades, et 99% kõigist Euroopa ettevõtjatest on VKEd, kes pakuvad 85% töökohtadest, ning VKEd on seega Euroopa majanduse vedavaks jõuks, mistõttu on nad peamiselt vastutavad jõukuse loomise, tööhõive ja majanduskasvu, samuti innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse eest;

D.  arvestades, et e-kaubandusel on nüüdseks kaubanduses oluline osa ning sellest on saanud tarbija valikute, konkurentsi ning tehnoloogilise innovatsiooni tähtis edasiviiv jõud, kuna tarbijad ja ettevõtjad eristavad üha vähem internetipõhist ja tavapärast tegevust oma igapäevases elus;

E.  tuletab meelde, et digitaalne ühtne turg, kus teenused saavad vabalt liikuda 500 miljoni tarbijaga turul, on konkurentsivõime ja majanduskasvu tähtis edasiviiv jõud, mis loob kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti ja hõlbustab ELi lähenemist teadmistepõhisele majandusele;

F.  rõhutab, et lairibaühendusel ja internetil on majanduskasvu, teadmistepõhise ühiskonna, töökohtade loomise, innovatsiooni ja Euroopa konkurentsivõime ning e-kaubanduse ja internetipõhiste teenuste edendamise seisukohalt oluline edasiviiv roll; rõhutab, et tarbijad ja ettevõtjad vajavad interneti eeliste täielikuks ärakasutamiseks juurdepääsu lairibaühendusele;

G.  toonitab käibemaksu ühtsete kontaktpunktide tähtsust piiriülese e-kaubanduse hõlbustamisel VKEde jaoks ja e-arvete kasutuselevõtu edendamisel; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et sellised ühtsed kontaktpunktid tuleks luua ainult olemasolevate institutsioonide raames, suurendamata selleks maksumaksjate koormust;

H.  arvestades, et oma internetimajandust arendanud äriühingud on teistest selgelt enam arenenud ning et praeguse majandus- ja finantskriisi tingimustes on töötav põlvkond VKEdest praktiliselt sõltuvuses, on tähtis eemaldada internetipõhise kaubanduse takistused, et VKEd saaksid kasutada selle kaubanduse kogu potentsiaali;

I.  arvestades, et digitaalsed turud peavad selle sektori ettevõtluse ja arenguvõimaluste avardamiseks olema võimalikult paindlikud;

J.  arvestades, et e-kaubandus on tavapärasele kaubandusele oluline täiendus, mis annab väikestele äriühingutele võimalusi kasvamiseks ning tagab parema juurdepääsu kaupadele ja teenustele, sealhulgas kaugemates piirkondades ja maapiirkondades ning puuetega ja piiratud liikumisvõimega isikute jaoks;

K.  arvestades, et mõnes G-8 riigis moodustas interneti osa viimase viie aasta jooksul 20% majanduskasvust ja 25% loodud töökohtadest;

L.  arvestades, et globaliseerumisest tulenevat kasu on tänu internetile ning e-kaubandusele võimalik tarbijate ja VKEde vahel võrdsemalt jagada;

M.  arvestades, et siseturu tulemusliku toimimise saavutamine oleks oluline samm Lissaboni tegevuskava majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime suurendamise eesmärkide täitmise suunas selleks, et teenindada ELi 500 miljonit tarbijat;

N.  arvestades, et digitaalne ühtne turg pakub tarbijatele laiemat valikut konkurentsivõimelisemate hindadega, eelkõige elanikele, kes elavad raskemini ligipääsetavates, kaugetes või äärepoolseimates piirkondades, samuti piiratud liikumisvõimega elanikele, kellele muidu ei oleks suures valikus kaubad kättesaadavad; arvestades, et internet võimaldab käivitada uusi ettevõtteid, eriti VKEsid, ning võimaldab olemasolevatel äriühingutel edeneda uute turuniššide leidmise teel;

O.  arvestades, et Euroopas on 75 miljonit puudega inimest ning et nendel inimestel peaks olema samuti täielik juurdepääs siseturule, pöörates erilist tähelepanu digitaalliidestega seotud probleemidele nägemispuudega inimeste puhul;

P.  arvestades, et internet ja tehnoloogia kujutavad endast vahendeid, mis võimaldavad VKEde rahvusvahelistumist ning nende suuremat osalust rahvusvahelistel turgudel ja rahvusvahelises kaubanduses; nõuab Euroopa integreeritud kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete turgu; nõuab samal ajal e-arvete jaoks soodsamat raamistikku; rõhutab mõlemal juhul koostalitlusvõime ja avatud standardite tähtsust, et edendada võimalikult suures ulatuses turu potentsiaali ja konkurentsivõimet;

Q.  arvestades, et tarbijad saavad e-kaubandusest kasu madalamate hindade ning suurema valiku näol, mis on seotud mugavusega, mis seisneb võimaluses teha oste kodust lahkumata; arvestades, et see on eriti kasulik puudega tarbijatele ning tarbijatele maa- või kaugemates piirkondades;

R.  arvestades, et hästitoimiv digitaalne majandus on ELi majanduse hea toimimise eeldus; märgib siiski, et digitaalteenuste vaba liikumist takistavad praegu tõsiselt riikide tasandil killustatud eeskirjad, millest tulenevalt seisavad ettevõtjad piiriüleste müügitehingute puhul ELis silmitsi arvukate takistustega, mida põhjustavad peamiselt liikmesriigi tasandil kohaldatavad erinevad eeskirjad sellistes valdkondades nagu tarbijakaitse, käibemaks, konkreetsete toodetega seotud eeskirjad ja maksetehingud; arvestades vajadust kutsuda ELi institutsioone üles pühenduma rohkem võetud kohustuse täitmisele kaotada 2015. aastaks piiriüleste veebitehingute peamised regulatiivsed takistused ning kutsuda komisjoni üles jätkama sihipäraste seadusandlike meetmete esitamist peamiste takistuste kõrvaldamiseks;

S.  arvestades, et e-kaubandus võimaldab tarbijatel madalamatest hindadest ja laiemast valikust kasu saada, kuid 60% veebisaitidest on praegu piiriüleste internetipõhiste ostude sooritajate jaoks sobimatud ning tarbijate ja ettevõtjate usaldus digitaalse keskkonna vastu on endiselt madal;

T.  arvestades, et juurdepääsu usaldusväärsele teabele ning läbipaistvust peaks parandama, võimaldades tarbijatel võrrelda veebis lisaks kaupade ja teenuste hindadele ka nende kvaliteeti ja kestlikkust;

U.  arvestades, et ELi digitaalse turu killustatus ohustab ühenduse õigustikust tulenevaid õigusi, sest tarbijatel ja ettevõtjatel on vähene õiguskindlus seoses piiriülese e-kaubandusega, mis tuleneb liiga suure hulga õigussätete olemasolust, milles on kehtestatud vastuolulised nõuded – olukord, mis ei võimalda ettevõtjatel, ametiasutustel või tarbijatel selgetest ja jõustatavatest eeskirjadest kasu saada;

V.  arvestades, et enamik vaidlustest lahendatakse tegelikult kohtuväliselt ja alternatiivseks vaidluste lahendamiseks määratud ajavahemikud võivad olla liiga lühikesed – vaja on tõhusat vaidluste veebipõhise lahendamise süsteemi;

W.  arvestades, et praegusel hetkel mitmetes valdkondades olemasoleva õigusliku killustatuse ületamine on oluline selleks, et saavutada täielik ja tõeline digitaalne ühtne turg;

X.  arvestades, et e-kaubandus ja internetipõhised teenused soodustavad jätkusuutliku ühtse turu arengut vähese CO2-heitega ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate, standardite, märgiste, toodete ja teenuste kasutamise kaudu;

Digitaalne ühtne turg majanduskasvu ja tööhõive heaks

1.  rõhutab, et majandus- ja finantskriisi tingimustes tuleb võtta meetmeid majanduskasvu ja töökohtade loomise soodustamiseks, ning toonitab, et digitaalse ühtse turu rajamise lõpuleviimine oleks oluline areng selle eesmärgi saavutamiseks; palub komisjonil seetõttu rakendada oma digitaalse ühtse turu käivitamise ja rajamise lõpuleviimise kava; rõhutab asjaolu, et digitaalse ühtse turu kaudu on ettevõtjatel ja kodanikel kõige lihtsam saada kasu ühtse turu eelistest;

2.  tunneb heameelt komisjoni 11. jaanuaril 2012. aastal avaldatud uue e-kaubanduse ja internetipõhiste teenuste teatise üle, mille eesmärk on arendada välja ühtne raamistik e-kaubanduse jaoks, suurendades usaldust ning laiendades e-kaubandust ja internetipõhiseid teenuseid ettevõtjatevahelistele (B2B), ettevõtjate ja tarbijate vahelistele (B2C), tarbijatevahelistele (C2C) ja valitsusasutustevahelistele (G2G) sektoritele; kutsub komisjoni üles andma 2012. aasta lõpuks aru edusammudest, mida on tehtud teatise viie prioriteetse valdkonna raames sätestatud 16 põhimeetme osas;

3.  tunneb heameelt komisjoni uue teatise „Ühtse turu akt II” üle, mis hõlmab Euroopa digitaalmajanduse arengu toetamise põhimeetmeid; toonitab vajadust kasutada täiel määral ära digitaalse ühtse turu eeliseid;

4.  palub komisjonil rakendada oma internetipõhistele toodetele ja internetipõhisele infosisule piiriülese juurdepääsu soodustamise tegevuskava, seda arendada ja võtta selle suhtes tulemuslikke järelmeetmeid ning esitada sellel eesmärgil teekaart niisuguse valdkonnaülese kava rakendamiseks, mis tagab digitaalse ühtse turu arengu ning pikaajalise majanduskasvu, konkurentsivõime ja töökohtade loomise edendamise, kohandades samal ajal Euroopa majandust tänastele maailmamajanduse väljakutsetele;

5.  rõhutab, et killustatus ja õiguskindluse puudumine on digitaalse ühtse turu peamisteks probleemideks ning on vaja tegeleda liikmesriikides eeskirjade ebajärjepideva jõustamise küsimusega, et tagada tarbijatele suurem valikuvõimalus; on seisukohal, et killustatus on osaliselt tingitud ka direktiivide ebapiisavast või hilisest ülevõtmisest liikmesriikides, mis kujutab endast tegurit, mida ELi institutsioonid peaksid rangemalt kontrollima;

6.  rõhutab, et kõik asjakohased uued ühtset turgu käsitlevad õigusaktid tuleks esitada katsetamiseks digitaalse ühtse turu testis; kutsub komisjoni üles uurima niisuguse testi rakendamise teostatavust oma mõjuhinnangu raames, tagamaks asjaolu, et see ei takista digitaalse ühtse turu arengut ega põhjusta täiendavaid takistusi või killustatust tavapärases ja e-kaubanduses;

7.  tervitab komisjoni välja kuulutatud uut teavitamis- ja meetmekava ning tuletab sellega seoses meelde, et e-kaubanduse direktiivi kohaselt on infoühiskonna teenuse osutajatel teatud tingimuste korral kohustus takistada internetipõhist ebaseaduslikku tegevust või see lõpetada;

8.  nõustub komisjoniga, et praegune õigusraamistik e-kaubanduse direktiivi kujul ei vaja läbivaatamist; rõhutab siiski edasise selgitamise vajadust, pidades silmas teavitamise ja meetme võtmise menetluste rakendamist ebaseadusliku sisu korral;

9.  toonitab vajadust ajakohastada ning hõlbustada kutsekvalifikatsioonide tunnustamise menetlusi ja laiendada automaatset tunnustamist ka muudele kui hetkel hõlmatud kutsealadele, pidades eelkõige silmas uusi kutselasid, mida on tarvis rohelistes ja digitaalsetes tööstusharudes; märgib, et see hõlbustab kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikuvust;

10.  rõhutab Euroopa pilvandmetöötluse strateegia väljatöötamise tähtsust, arvestades selle potentsiaali seoses ELi konkurentsivõime, majanduskasvu ning uute töökohtade loomisega; rõhutab, et pilvandmetöötlus on tänu väikestele sisenemiskuludele ja madalatele infrastruktuurinõuetele Euroopa IT-tööstuse ja eriti VKEde võimalus areneda ning tõusta liidriks sellistes valdkondades nagu allhange, uued digitaalsed teenused ja andmekeskused;

11.  märgib, kui oluline on seos e-kaubanduse direktiivi ja siseturu infosüsteemi vahel;

VKEd

12.  rõhutab, et VKEd moodustavad Euroopa majanduse selgroo ning et seetõttu on ülimalt oluline töötada välja tegevuskava nende integreerimiseks digitaalsesse ühtsesse turgu; rõhutab ka tungivat vajadust, et kõikidel Euroopa VKEdel oleks lairibaühendus; rõhutab, et digitaalse majanduse ja digitaalse ühtse turu võimaluste ärakasutamine innovatsiooni ja IKT aruka kasutamise kaudu oleks suureks abiks VKEdel praegusest kriisist väljumise ning majanduskasvu ja töökohtade loomise võimaldamisel;

13.  toetab komisjoni sihikindlust parandada ning lihtsustada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia infrastruktuuri arengut, et ületada digitaalne lõhe; tuletab meelde, et IKT infrastruktuuri arendamine avaldab positiivset mõju ELi sotsiaalsele ühtekuuluvusele, majanduskasvule ja konkurentsivõimele, samuti teabevahetusele, loovusele ning kodanike juurdepääsule haridusele ja teabele; kiidab heaks regionaalarengu ja maaelu arengu programmide raames tehtavad algatused, samuti Euroopa Investeerimispanga algatused, mis on suunatud maapiirkondade IKT infrastruktuuridega ühendamise parandamisele;

14.  toonitab asjaolu, et järelejäänud õiguslike takistuste eemaldamine e-kaubanduse teelt, ettevõtjatele vajaliku teabe ja vajalike oskuste andmine ning neile vajalike vahendite pakkumine selleks, et oma ettevõte veebis lihtsamalt ja tõhusamalt välja arendada, on otsustava tähtsusega majanduskasvu ja uute töökohtade loomisega seotud eesmärkide saavutamiseks;

15.  rõhutab, et täiesti operatiivse digitaalse ühtse turu rajamise lõpuleviimine nõuab kooskõlastatud tööd selleks, et tagada internetile juurdepääs ning selle kasutamiseks vajalikud oskused kõikidele kodanikele nende vanusest, elukohast, haridusest või soost olenemata;

16.  rõhutab, et digitaalne pädevus on konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu arengu jaoks keskse tähtsusega ja kõikidele eurooplastele tuleks anda võimalused asjakohaste digitaalsete oskuste omandamiseks; rõhutab, kui oluline on kohustus vähendada 2015. aastaks digitaalse kirjaoskuse ja pädevuse lõhesid poole võrra;

17.  palub vastavalt komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja selline tegevuskava, mis põhineks VKEde digitaalsetesse väärtusahelatesse integreerimise edendamisel, rakendades meetmeid ja algatusi, mis julgustavad IKT arukat kasutamist innovatsiooni ja konkurentsivõime jaoks ning e-oskuste arendamist, samuti muutma internetimajanduse eeliste ja potentsiaali kohta enam teavet kättesaadavaks, nt Euroopa e-kaubanduse tugivõrgustiku kaudu, võimaldades muude meetmete hulgas ka finantsabi pakkumist innovatiivsete VKEde jaoks;

18.  rõhutab, kui tähtis on töötada välja strateegia, mille eesmärk on stimuleerida Euroopas digitaalset ettevõtlust, edendada internetikaupmeeste koolitamist ning soodustada VKEde arengu programme, milles keskendutakse kõikidest sektoritest pärit innovatiivsetele ja dünaamilistele VKEdele, et tagada kõrge majanduskasvu potentsiaal ja innovatsioon ning luua uusi töökohti Euroopas, suurendades samal ajal ka tarbija usaldust ning arendades välja uusi nišiturgusid VKEde jaoks, mis muul viisil ei eksisteeriks;

19.  palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada olemasolevaid õigusakte, et kaotada tõkked, mis pidurdavad VKEde majanduskasvu, näiteks kõrged turu sisenemiskulud, kaubamärgi tuntuse saavutamise kulud mitmes riigis ja IT-süsteemi piirangud;

20.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kehtestada meetmed, mis on suunatud innovatiivsetele VKEdele finantsabi pakkumisele olemasolevate programmide kaudu, nagu konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi, ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programmi ning teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” või eriprogrammide loomise kaudu, samuti kavandatud riskikapitalifondide määruse kaudu;

21.  on seisukohal, et koos IKT järjepideva kasutuselevõtmisega on digitaalse ühtse turu arendamise jaoks tähtis edendada IKT alal tipptasemel teadusuuringuid ning suurendada avalikke ja erainvesteeringuid kõrge riskitasemega ühisesse IKT valdkonna teadus- ja arendustegevusse; rõhutab, et Euroopa peaks olema interneti tehnoloogiate ja standardite arendamisel esirinnas; teeb ettepaneku, et tulevase finantsperspektiivi ja programmi „Horisont 2020” raames tuleks oluliselt suurendada ELi IKT-alaste teadusuuringute eelarvet;

Digitaalse ühtse turu järelejäänud takistuste ületamine

22.  toetab võimalust teha koostööd teaduskeskustega; tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle edendada Euroopa Ühendamise Rahastu raames avaliku ja erasektori investeeringuid telekommunikatsioonivõrkudesse ning rõhutab üleeuroopalise digitaalvõrgu alalise kasutuselevõtu tähtsust ELi majanduskasvu ja konkurentsivõime jaoks;

23.  märgib, et ülikiire lairibaühenduse kiire kasutuselevõtmine on keskse tähtsusega Euroopa üleilmse konkurentsivõime, Euroopa tootlikkuse arendamise ning uute ja väikeste ettevõtete tekkimise jaoks, mis võivad võtta juhtrolli eri sektorites, näiteks tervishoiu, tootmise ja teenusmajanduse valdkonnas;

24.  nõuab erimeetmete võtmist tagamaks, et VKEd saaksid täielikult ära kasutada lairibaühenduse potentsiaali e-kaubanduse ja e-hangete valdkonnas; kutsub komisjoni üles toetama liikmesriikide algatusi digitaaloskuste arendamiseks VKEdes ja uuenduslike, internetipõhiste ärimudelite ergutamiseks konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ja selle järglase, ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programmi kaudu;

25.  kutsub komisjoni üles tegema kindlaks praegused piiriüleste kulleriteenuste takistused ning võtma asjakohaseid meetmeid nende ületamiseks, võttes arvesse uue teostatud uuringu tulemusi ning tehes seda viisil, mis võimaldab nii ettevõtjatel kui ka tarbijatel digitaalsest ühtsest turust täiel määral kasu saada; rõhutab, et parim viis edendada niisuguseid tegureid nagu kättesaadavus, usaldusväärsus, tarnekiirus, sõbralik teenindus, tõhus ja läbipaistev tagastussüsteem ning madalamad hinnad piiriüleste kulleriteenuste puhul on teha seda läbi vaba ja ausa konkurentsi, et mitte takistada piiriülest kaubandust ja et suurendada tarbija usaldust; on seisukohal, et piiriülesed kulleriteenused ei peaks põhinema ainult füüsilistel piiridel, vaid nende puhul tuleks võimaluse korral võtta arvesse ka tarbija kaugust; peab väga oluliseks tagada uuenduslikud kättetoimetamisviisid, mis võimaldaksid suuremat paindlikkust kogumise kellaaja ja koha või võimaliku pealevõtmiskoha valikus ilma lisakuludeta; peab otsustavaks kaaluda meetmeid, mis tagaksid kättetoimetamise mõistliku hinnaga kaugemates või äärepoolseimates piirkondades;

26.  tuletab meelde, et vaja on terviklikku poliitilist lähenemisviisi kõiki transpordiliike hõlmava (sh maanteekabotaaž, raudteekaubavedu jne) transpordi ühtse turu väljakujundamiseks ja keskkonnalaseid õigusakte, et vältida tarneahela ebatõhusust või asjatut kulude suurenemist nii kaugmüüjate kui ka e-kaubanduse tarbijate jaoks;

27.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles vähendama halduskoormust, võimaldades kasutada kas müüja riigi või ostja riigi süsteemi, et hoiduda menetluste dubleerimisest ning segadusest selles osas, millised eeskirjad kehtivad nii internetis tegutsevatele jaemüüjatele kui ka internetitarbijatele;

28.  palub komisjonil leida lahendused VKEde raskustele tagastatavate kaupadega tegelemisel ja kaubaveoinfrastruktuurialastele probleemidele ning vähendada kaebuste ja konfliktide piiriülese lahendamisega kaasnevaid kulusid;

29.  rõhutab, et kuna veebisaitide sisu on võimalik üsna lihtsalt laias laastus masintõlkida, on digitaalse maailma lisandväärtuseks võime aidata murda ühtse turu keelebarjääre;

30.  rõhutab, kui tähtsad on tarbijatele tõhus kohaletoimetamine, parem tagasiside kohaletoimetamise kohta ning toodete õigeaegne kättesaamine, mis kõik on tegurid, mida viimases tarbijaturgude tulemustabelis märgiti tarbijate peamiste mureküsimustena;

31.  palub komisjonil ja liikmesriikidel uurida piiriüleste internetipõhiste tehingute kontekstis käibemaksu eeskirjade lihtsustamise ja ühtlustamise võimalusi; juhib tähelepanu asjaolule, et praegune Euroopa käibemaksualane raamistik takistab uute digitaalteenuste väljatöötamist ning et äriühingute julgustamine uusi üleeuroopalisi sidusteenuseid välja töötama ja pakkuma peaks olema üks käibemaksu eeskirjade läbivaatamise eesmärkidest; on seisukohal, et digitaalselt levitatava kultuurilise, ajakirjandusliku või loova sisu suhtes peaksid kehtima samad käibemaksumäärad kui samaväärse füüsilisel kujul või tavapärasel viisil pakutava toote suhtes, et vältida turumoonutust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama ära võimalust, mida pakuvad 2015. aastal käibemaksu eeskirjades tehtavad muudatused, et luua vähemalt VKEde jaoks e-kaubanduse Euroopa ühtne kontaktpunkt ja seda laiendada;

32.  kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku direktiivi 2006/112/EÜ läbivaatamiseks eesmärgiga luua uus vähendatud käibemaksumääraga teenuse kategooria – kultuurisisu pakkumine elektroonilisel teel; teeb ettepaneku, et internetis müüdavatele kultuuriteostele ja -teenustele, näiteks e-raamatutele, kohaldataks sama eeliskohtlemist nagu võrreldavatele tavapärasel kujul toodetele, näiteks taskuraamatutele, ning et seetõttu tuleks nende suhtes kohaldada vähendatud käibemaksumäära; on sellega seoses arvamusel, et vähendatud käibemaksumäära kohaldamine e-väljaannetele võib ergutada legaalsete pakkumiste arengut ja tugevalt suurendada digitaalplatvormide atraktiivsust;

33.  kutsub komisjoni üles käibemaksu käsitlevate õigusaktide läbivaatamisel tegelema anomaaliaga, mida kujutab endast võimalik vähendatud käibemaksumäära kohaldamine trükitud raamatute ja muu kultuurisisu suhtes, aga mitte samaväärsete elektroonsel kujul kättesaadavate toodete suhtes;

34.  tunneb heameelt komisjoni kaardi-, interneti- ja mobiilimakseid käsitleva rohelise raamatu üle; palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja asjakohased meetmed ja neid rakendada, et saavutada täielikult ja tulemuslikult integreeritud, konkurentsivõimeline, innovatiivne, neutraalne ja ohutu ELi õigusraamistik internetipõhiste ja mobiilimaksete jaoks;

35.  toonitab kui oluline on tegeleda mikromaksete ja sageli väikeste summade maksmisega seotud suurte halduskulude probleemiga; märgib, et üha ulatuslikumalt kasutatakse maksmiseks mobiiltelefone, nutitelefone ja tahvelarvuteid, ning on veendunud, et see nõuab uusi lahendusi;

36.  rõhutab, et meedia- ja kultuurisisu eest maksmisel internetis kasutatakse üha rohkem mikromakseid, ja peab seda kasulikuks vahendiks õiguste omajate tasustamise tagamisel;

37.  juhib tähelepanu asjaolule, et riiklikud ja piiriülesed mitmepoolsed vahendustasud ühtses euromaksete piirkonnas (SEPA) on liikmesriigiti oluliselt erinevad; usub, et SEPAs peaksid nii riiklikud kui ka piiriülesed mitmepoolsed vahendustasud olema ühtlustatud, et võimaldada tarbijatel ühtsest turust kasu saada; kutsub komisjoni üles viima 2012. aasta lõpuks läbi mõjuhinnangu mitmepoolsete vahendustasude ülempiiri kehtestamise ja järkjärgulise vähendamise kohta; kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku võtta vastu määrus, millega ühtlustatakse mitmepoolsed vahendustasud ja vähendatakse neid järk-järgult, et need oleksid 2015. aasta lõpuks kooskõlas tegelike kuludega; usub, et järk-järgult tuleks kaotada ka lisatasud, allahindlused ja muu suunav tegevus, luues seeläbi tingimused läbipaistvama Euroopa ühtse maksete turu jaoks;

38.  rõhutab, et privaatsus ja andmeturve on tarbijate peamised mured ning need kipuvad neid heidutama internetist ostude tegemisest; peab vajalikuks olemasolevate andmekaitsealaste õigusaktide kohandamist uutele ülesannetele ja innovatsioonidele praeguste ja tulevaste tehnoloogiliste arengute valdkonnas, nt pilvandmetöötluses;

39.  tunnustab majanduslikku ja sotsiaalset potentsiaali, mida pilvandmetöötlus on seni näidatud, ja kutsub komisjoni üles võtma selles valdkonnas vastu algatusi, et sellisest tehnoloogiast kasu saada, kui seda on rohkem arendatud; tõdeb siiski, et pilvandmetöötluse arendamisel tekib mitmeid tehnilisi ja õiguslikke probleeme;

40.  tunnistab pilvandmetöötluse suurt potentsiaali ja kutsub komisjoni üles esitama viivitamata Euroopa sellealase strateegia;

41.  kutsub komisjoni üles jõustama andmetega seotud rikkumistest teatamise sätted telekommunikatsiooni paketis ning tegema need sätted kättesaadavaks kõikidele tarbijatele liikmesriikides;

42.  tuletab meelde universaalteenuse ning kasutajate õiguste direktiivi sätteid, mille kohaselt peaksid telekommunikatsioonivõrgu operaatorid nõudma, et internetiteenuste osutajad edastaksid avalikke teateid kõikidele oma klientidele; kutsub komisjoni üles jälgima, kui paljud telekommunikatsioonisektori reguleerimisasutused nendest eeskirjadest kinni peavad, ja andma sellest aru Euroopa Parlamendile;

43.  tunneb seetõttu heameelt komisjoni esildatud uue andmekaitsemääruse üle, rõhutab vajadust anda kodanikele parem kontroll nende isikuandmete töötlemise üle ning rõhutab uue määruse temaatilise heakskiitmise ja rakendamise vajadust vormis, mis hoolimata privaatsuse ja põhiõiguste kaitsmisest tagab õiguskindluse ja võimaldab piisavat paindlikkust äriühingutele, et võimaldada neil oma äritegevuse arendamist suuremate kuludeta, pakkudes neile samas ka halduskoorma lihtsustamist ja vähendamist, pühendudes ka tulevikus tugevalt juba kehtivate kohustuste täitmisele;

44.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle, mis käsitleb õigusraamistikku autoriõiguse ja seotud õiguste kollektiivseks haldamiseks, et parandada õiguste kollektiivse haldamise ühingute vastutust, läbipaistvust ja valitsemistava, luua tõhusad vaidluste lahendamise mehhanismid ning selgitada ja lihtsustada litsentsimist; peab internetikasutajatele selge ja arusaadava teabe esitamist selle kohta, milliseid isikuandmeid millisel eesmärgil kogutakse ja kui kaua neid säilitatakse, hädavajalikuks kasutajate õiguste tugevdamisel ja nende usalduse suurendamisel interneti vastu; rõhutab, et andmekaitsealaste õigusaktide käimasoleva läbivaatamise käigus tuleb tagada andmekaitse õiguskindlus ja -selgus ning väga kõrge andmekaitsetase; tunneb heameelt 2012. aastaks välja kuulutatud Euroopa pilvandmetöötluse teemat käsitleva strateegia üle ja ootab sellega seoses eelkõige jurisdiktsiooni, andmekaitse ja pädevuse küsimuste selgitamist;

45.  on kindlalt veendunud, et eraelu puutumatuse kaitse ei ole mitte üksnes Euroopa Liidu põhiväärtus, vaid täidab lisaks keskset rolli vajaliku kasutajate usalduse suurendamisel digitaalse keskkonna vastu, mis võimaldab digitaalse ühtse turu täielikku väljaarendamist; kiidab seetõttu heaks komisjoni ettepanekud andmekaitse direktiivi kohandamiseks praeguse digitaalse keskkonnaga, edendades sel viisil internetikeskkonna uuenduslikku olemust ja hoogustades paljulubavate uute tehnoloogiate, näiteks pilvandmetöötluse arendamist;

46.  kordab, et selliste probleemidega nagu andmekaitse ja piraatlus tegelemisel on ülemaailmne lähenemisviis hädavajalik; julgustab seoses sellega ELi ja Interneti Haldamise Foorumi vahelist tihedat koostööd;

47.  nõuab selgitamist seoses internetiteenuste osutajate kohustusega järgida ELis andmete käsitlemisel ja/või kogumisel ELi andmekaitseõigust ja ELi konkurentsiõigust, intellektuaalomandi õiguste kaitset ning e-kaubanduse direktiivi(30) ja telekommunikatsiooni paketti(31) sõltumata sellest, kus kõnealuseid andmeid hoitakse ja/või töödeldakse; on seisukohal, et läbipaistvuse kõrgem tase internetiteenuste osutajate identifitseerimise osas peaks etendama otsustava tähtsusega rolli tarbijate usalduse suurendamises ja ergutab ka parimaid tavasid selles valdkonnas ning kujutab endast olulist kriteeriumi Euroopa usaldusmärgi loomise jaoks;

48.  tuletab meelde, et direktiivi 2000/31/EÜ artikli 5 kohaselt on internetiteenuste osutajad kohustatud oma identiteedi selgesti tuvastatavaks tegema ja et selle nõude täitmine aitab otsustavalt tagada tarbijate usaldust e-kaubanduse vastu;

49.  palub komisjonil ajakohastada intellektuaalomandi õiguste õigusraamistikku digitaalse ühtse turu rajamise lõpuleviimise raames ning esildada intellektuaalomandi õiguste Euroopa strateegia ja seda kiiresti rakendada, seades eesmärgiks kohandamise 21. sajandi veebireaalsusega; ootab komisjoni ettepanekuid selle valdkonna õiguslike vahendite kohta, näiteks õigusaktid, mis lihtsustaksid autoriõiguste kollektiivset haldamist Euroopas, ning direktiiv intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta ning võltsimise ja piraatluse vastase võitluse kohta; leiab lisaks, et kättesaadavuse suurendamiseks ja samal ajal ka autoriõiguse säilitamiseks ning õiguste omajate tasustamise tagamiseks tuleks kaaluda ja edasi arendada innovaatilisi ärimudeleid ja erinevaid litsentsimisstruktuure;

50.  rõhutab ühtlustatud lähenemisviisi tähtsust eranditele ja piirangutele autoriõiguste valdkonnas ning ühtlustatud kohustuslike erandite tähtsust kaubamärkide ja patentide alal (mis toob paljudel juhtudel kasu teadlastele ja arendajatele), võttes arvesse asjaolu, et eesmärgiks on hõlbustada uute ja innovaatiliste teenuste arendamist, kasutusele- ja omaksvõtmist tarbijate poolt ning tagada õiguskindlus uurimismeeskondade, uuendajate, kunstnike ja kasutajate jaoks, mida on vaja Euroopa eduka digitaalkeskkonna tekkeks;

51.  juhib tähelepanu asjaolule, et digitaalse ühtse turu rajamise lõpuleviimise hõlbustamiseks on vaja jätkata tööd intellektuaalomandiõiguste alaste õigusnormide ühtlustamisel, respekteerides samas kodanike õigusi ja vabadusi;

52.  kutsub komisjoni üles esildama kokkulepitud sektoripõhiseid lahendusi, mille puhul austatakse autoriõigust, millega tagatakse autoritele õiglane tasu ja edendatakse avalikkuse juurdepääsu suures valikus seaduslikele kultuuritoodetele;

53.  nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks oma ettevalmistavat tööd õigusakti ettepaneku vormistamisel õiguste kollektiivse haldamise kohta, et tagada kollektiivse esindamise organisatsioonide vastutuse suurendamine, suurem läbipaistvus ja parem juhtimine, tõhusate vaidluste lahendamise mehhanismide loomine ja muusikasektori litsentsisüsteemide selgitamine ja lihtsustamine;

54.  rõhutab, et meedia- ja kultuurisisu eest maksmisel internetis kasutatakse üha rohkem mikromakseid, kuid selle kasutusmugavust on võimalik veelgi parandada, ning leiab, et see on kasulik vahend, mis aitab tagada autorite tasustamise, kuna nad muudavad seadusliku sisu üldsusele taskukohasel viisil kättesaadavaks; on seetõttu seisukohal, et mikromaksed on tõhus vahend võitluseks ebaseadusliku sisu vastu; rõhutab siiski, et internetis maksmise süsteemidega seotud probleemidele, nagu süsteemide koostalitlusvõime puudumine ja mikromaksete kõrge hind tarbijatele, tuleb otsida lahendusi ning üritada arendada lihtsaid, innovatiivseid ja kulutõhusaid tarbijatele ja digitaalplatvormidele kasulikke lahendusi; rõhutab, et ulatuslikum taskukohaste hindadega kultuurisisu seaduslik pakkumine internetis aitab pikas perspektiivis ebaseaduslikud platvormid kõrvale tõrjuda;

55.  rõhutab, et uus ja arenev internetitehnoloogia ja internetipõhised teenused on suurendanud nõudlust audiovisuaalsisu ning muu kultuurisisu ja loomingulise digitaalsisu järele ning pakuvad uusi ja innovatiivseid pakkumise kohandamise ja täiustamise viise, eelkõige noorte puhul; märgib siiski, et praegu ei pakuta nõudluse rahuldamiseks piisavalt seaduslikku infosisu, mis motiveerib kasutajaid kasutama ebaseaduslikku sisu; on arvamusel, et tuleks kaaluda innovatiivseid ärimudeleid ja erinevaid litsentsistruktuure, et suurendada kättesaadavust; nõuab digitaaltehnoloogia paremat ärakasutamist, et hoogustada seaduslike pakkumiste mitmekesistamist ja laiendamist, mis omakorda aitab tagada tarbijate usalduse ja tarbijaskonna kasvu ning tagada samal ajal autorite õiglase ja proportsionaalse tasustamise;

56.  toetab jõuliselt nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandi meetmeid, mida võetakse toodete võltsimise ja piraatluse vastu internetis;

57.  kiidab heaks ettepanekud suurendada kättesaadavust ja arendada välja seadusliku internetipõhise infosisu teenused, kuid rõhutab vajadust ajakohastatud ja ühtlustatuma ELi autoriõiguse järele liidu tasandil; toonitab seetõttu vajadust autoriõiguste seaduse järele, mis pakub asjakohaseid stiimuleid, tagab tasakaalu ja peab sammu nüüdisaegse tehnoloogiaga; on seisukohal, et mitut territooriumi hõlmavate litsentside julgustamist, soodustamist ja nende jätkusuutlikkust digitaalsel ühtsel turul peaks eelkõige tarbijate vajaduste põhjal lihtsustama turupõhised algatused; palub seetõttu komisjonil viia viivitamata ellu intellektuaalomandi õiguste strateegia algatused;

58.  mõistab tugevalt hukka tarbijate mis tahes diskrimineerimise nende rahvuse ja elukoha alusel, tuletades meelde teenuste direktiivi (2006/123/EÜ) artikli 20 lõiget 2, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada selle direktiivi täielik rakendamine;

Digitaalse ühtse turu suhtes kindluse ja usalduse ülesehitamine

59.  rõhutab, et tarbijaõiguste direktiiv märkis olulist edusammu õiguskindluse suurendamise tähenduses tarbijate ja ettevõtjate jaoks internetipõhistes tehingutes ning tänasel päeval on see üks peamisi tarbijakaitsevahendeid internetipõhistes teenustes; palub liikmesriikidel tagada selle tulemuslik ja kiire rakendamine; nõuab internetipõhistele ettevõtjatele hea tava juhiseid ja toetab sellega seoses näidislepingute ettepanekuid; on veendunud, et kapitalinõuete direktiivi rakendamine moodustaks olulise osa näidislepingutest, samas tuleks jätkuvalt austada olemasolevaid jaemüügi tavasid; kutsub lisaks liikmesriike üles otsustama, kas nad eelistavad – pikas perspektiivis – ühtse turu õigusaktide täielikku ühtlustamist või teist siseriiklikku korda; julgustab viimase puhul liikmesriike suurendama oma jõupingutusi selleks, et konstruktiivselt arendada selliseid teemavaldkondi nagu Euroopa ühine müügiõigus, et hõlbustada piiriülest kaubandust ELis ning tuua seega kasu tarbijatele ja ettevõtjatele;

60.  näeb hiljuti esitatud määruses Euroopa ühise müügiõiguse kohta, mille kohaldamises saaksid lepingupooled lisaks riiklikele müügiõiguse eeskirjadele kokku leppida, olulist potentsiaali ühtse turu killustatuse kaotamisel ja e-kaubanduse tehingute nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks kättesaadavamaks ja õiguslikult usaldatavamaks muutmisel;

61.  tuletab meelde, et liikmesriikidel on tarbijate õiguste tagamisel oma roll, mis seisneb ELi eeskirjade kiires ja mittebürokraatlikus rakendamises;

62.  palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja tulemuslikud vahendid, nagu tarbijakaitsealase koostöö võrgustik, ja suunata neile piisavalt rahalisi vahendeid, tagamaks, et internetipõhised kauplejad kohaldavad läbipaistvuse ja ebaausate kaubandustavade suhtes kehtivaid ELi eeskirju, võimaldades seega tarbijakaitse kõrget taset;

63.  rõhutab vajadust liikmesriikide tehtavate algatuste järele, mille eesmärk on parandada üldsuse digitaaloskusi; märgib, kui oluline on varustada ELi kodanikud digitaaloskustega, et aidata neil interneti kasutamise ja digitaalses ühiskonnas osalemise eelised täies mahus ära kasutada;

64.  palub komisjonil kaasata kogu digitaalse ühtse turu poliitikasse tarbija juurdepääsu element, rakendades puuetega inimeste jaoks ellu tõketeta keskkonna ning tervikliku valiku juurdepääsetavaid teenuseid, et tagada, et kõikidel kodanike rühmadel on juurdepääs digitaalsele ühtsele turule ning et nad saavad sellest täielikult kasu;

65.  rõhutab, et liikmesriikides on vaja algatusi üldsuse digitaaloskuste parandamiseks eelkõige sotsiaalselt ebasoodsas olukorras inimeste hulgas, pöörates erilist tähelepanu ka vanematele inimestele, et edendada aktiivsena vananemise mõistet;

66.  tunnistab Euroopa kasutajaõiguste harta tähtsust, mis selgitaks kodanike õigusi ja kohustusi infoühiskonnas;

67.  rõhutab, kui tähtis on stimuleerida läbipaistvate, usaldusväärsete ja eri keeltes kättesaadavate hinnavõrdlussaitide loomist vahendina tarbijate usalduse suurendamiseks piiriülese kaubanduse suhtes;

68.  rõhutab, kui vajalik on luua Euroopa usalduslogo, mis tagaks, et internetis tegutsev ettevõtja austab täielikult ELi õigusakte; see peaks olema lihtne ja hästi struktureeritud ning peaks sisaldama rikkalikult infosisu, mis annab e-kaubanduse jaoks lisandväärtust, suurendades seega usaldust ja läbipaistvust, samuti õiguskindlust nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks, ning peaks pakkuma teavet vormis, mis oleks vastavuses kehtivate, kuid õiguslikult mittesiduvate Veebikonsortsiumi standarditega puuetega inimeste huvides;

69. rõhutab lisaks vajadust integreeritud lähenemisviisi järele, et suurendada tarbijate usaldust seaduslike piiriüleste internetipõhiste teenuste kasutamise suhtes;

70.  rõhutab, et on hädavajalik, et EL looks ettevõtjatele ja tarbijatele usaldusliku keskkonna ja vahendid internetikaubanduseks, et suurendada piiriülest kaubandust; nõuab seetõttu litsentsimissüsteemide lihtsustamist ja autoriõiguse tõhusa raamistiku loomist;

71.  kiidab heaks komisjoni algatuse kaotada digitaalse ühtse turu rajamise lõpuleviimise tõkked, esmajoones sellised, mis pärsivad seaduslike piiriüleste internetipõhiste teenuste väljaarendamist; rõhutab samuti tarbijate kindlustunde suurendamise vajadust seaduslike piiriüleste teenuste kasutamisel; toonitab, et digitaalne ühtne turg annab kodanikele terves ELis juurdepääsu digitaalsisu ja -teenuste kõikidele vormidele (muusika, audiovisuaalteosed, videomängud);

72.  jagab komisjoni seisukohta, et internetipõhise ühtse turu potentsiaali täielikku saavutamist takistab eelkõige kehtivate erinevate õigusaktide olemasolu ning standardite ja tavade ülimalt ebapiisav koostalitusvõime;

73.  tunneb heameelt vaidluste kohtuvälise lahendamise ja vaidluste veebipõhise lahendamise alaste seadusandlike ettepanekute üle ning rõhutab nende tulemusliku vastuvõtmise tähtsust, et aidata kaasa kaebuste ning konfliktide piiriülesele lahendamisele; rõhutab ka vajadust tutvustada neid mehhanisme laialdaselt tarbijate ja kauplejate seas, et need saaksid saavutada soovitud praktilise tulemuslikkuse; tuletab meelde, kui oluline on tulemusliku hüvitusmehhanismi roll tarbijate õiguste järgimise tagamisel, rõhutades samas, et kodanikud peaksid olema sellise mehhanismi üksikasjadest ning muudest probleemide lahendamise vahenditest paremini teavitatud; usub, et see peaks edendama kaupade ning teenuste piiriülest ostmist ning aitama kaasa niisuguste ülejäänud kitsaskohtade kõrvaldamisele, mis pidurdavad majanduskasvu ja innovatsiooni, eelkõige digitaalse turu raames, ning mis piiravad praegu ühtse turu täieliku potentsiaali realiseerimist; rõhutab, et liidusisese ja piiriülese e-kaubanduse veebipõhise vaidluste lahendamise platvormi olemasolu suurendab tarbijate usaldust digitaalse ühtse turu vastu;

74.  tunnistab vajadust luua võimalused kodanike usalduse ja kindlustunde suurendamiseks internetikeskkonna suhtes ning tagada isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse ning sõna- ja teabevabadus, sealhulgas niisuguste geograafiliste, tehniliste ja organisatoorsete takistuste kõrvaldamine, mis mõjutavad praegu õiguskaitsevahendeid; peab vaidluste kiiret ja kulutasuvat lahendamist eelkõige e-kaubanduse tehingute puhul kasutajate usalduse keskseks eeltingimuseks; kiidab seepärast heaks komisjoni ettepanekud tarbijaõigustega seotud vaidluste kohtuvälise ja veebipõhise lahendamise kohta ja pakutud seadusandliku algatuse ettevõtjatevaheliste vaidluste lahendamise kohta;

75.  võtab teadmiseks komisjoni ettepanekud võtta vastu meetmed koostöö tegemiseks makseteenuste pakkujatega, et võidelda loata või ebaseadusliku infosisuga; rõhutab, et mis tahes koostöö erasektoriga peaks kindlalt tuginema õiguslikule raamistikule, mida iseloomustab austus andmekaitse ja tarbijakaitse vastu, õigus õiguskaitsele ja õiguskaitse kättesaadavus kõigi osapoolt jaoks; rõhutab, et esimene samm peab olema teatamise meetmete tulemuslik rakendamine, tagades ühemõtteliselt igaühe põhiõiguse õiglasele kohtumõistmisele seaduslikult kehtestatud sõltumatu ja erapooletu kohtu ees; rõhutab, et kõigil osapooltel, sealhulgas makseteenuse pakkujatel ja reklaamijatel, on volitamata või ebaseadusliku sisu vastu võitlemisel oma osa;

76.  tunneb suurt heameelt komisjoni uue teatise „Lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia” üle; julgustab komisjoni, liikmesriike ja tööstust edendama uute tehnoloogiliste arengute kasutamist hariduslikel ja alaealiste laste kaitse alastel eesmärkidel ning tegema tihedat ja tõhusat koostööd, et tagada alaealistele turvaline internet; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama digitaaloskuste ja digitaaltehnoloogia tutvustamise projekte, mis on suunatud täiskasvanutele, kelle ülesandeks on harimine, koolitamine ja uute põlvkondade kasvu toetamine, et teavitada neid IKT võimalustest ja ohtudest laste ja alaealiste jaoks ning ühtlasi aidata vähendada põlvkondadevahelist tehnoloogilist lõhet; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja infotehnoloogia koolitusprogrammid seoses tarbijate õiguste, kohustuste ja ohtudega digitaalsel siseturul;

77.  nõuab tungivalt, et sidusrühmad kasutaksid alaealiste suhtes vastutustundlikku reklaamimist, eeskätt hoidudes agressiivsetest ja eksitavatest tele- ja internetireklaamidest ning austades ja rakendades täies mahus olemasolevaid käitumisjuhendeid ja sarnaseid algatusi;

78.  on seisukohal, et tuleb toetada hariduslike ja kultuuritööde digiteerimist nii paljudes ELi ametlikes keeltes kui võimalik, et pakkuda üldsusele väärtuslikku ja kasulikku sisu;

79.  rõhutab, kui oluline on luua selged põhimõtted, mille eesmärk on reguleerida suhteid kolmandate riikide digitaalsete turgudega, eelkõige seoses liidu tasandi projektidega, näiteks maailma kultuuripärandi digiteerimine;

80.  palub komisjonil tagada, et valikturustuse eeskirju kohaldataks nõuetekohaselt, et vältida kuritarvitusi ja diskrimineerimist;

81.  kutsub komisjoni üles tegema õigusakti ettepanekut võrgu neutraalsuse tagamise kohta;

82.  rõhutab, et rohkem konkurentsi ja läbipaistvust seoses andmeliikluse juhtimise ja teenuse kvaliteediga ning teenusepakkuja vahetamise hõlpsus kuuluvad minimaalselt vajalike tingimuste hulka, mis aitavad tagada võrgu neutraalsuse; väljendab uuesti toetust avatud internetile, kus sisu ja üksikuid äriteenuseid ei ole võimalik blokeerida; viitab elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti töö hiljutistele tulemustele ja väljendab arvamust, et võrgu neutraalsuse tagamiseks tuleb võtta täiendavaid meetmeid;

83.  rõhutab taas võrgu neutraalsusest loobumistest tulenevaid võimalikke probleeme, näiteks konkurentsivastane käitumine, innovatsiooni blokeerimine, sõnavabaduse piiramine, tarbijateadlikkuse puudumine ja eraelu puutumatuse rikkumine, samuti asjaolu, et võrgu neutraalsuse puudumine kahjustab ettevõtjaid, tarbijaid ja ühiskonda tervikuna;

84.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama vaba ja ausa veebipõhise konkurentsi, võttes meetmeid ebaausate ettevõtjatevaheliste (B2B) äritavade vastu, näiteks internetipiirangud, hinnakontrollid ja kvoodid;

85.  peab lairibavõrkude edasist väljaehitamist ning eelkõige maapiirkondade, raskesti ligipääsetavate ja äärepoolseimate piirkondade ühendamist elektroonilistesse sidevõrkudesse keskseks prioriteediks; kutsub komisjoni seetõttu üles pidevalt kontrollima ja vajaduse korral reguleerivate meetmete abil tagama, et säiliks võrgu neutraalsus ning et internetiteenuste pakkujate juurdepääsu võrgu infrastruktuurile ei raskendataks ega takistataks;

Aluse loomine konkurentsivõimelisemale ja kaasavamale Euroopale

86.  palub liikmesriikidel teabe- ja kommunikatsioonitaristute arendamist tugevdada ja hõlbustada, sest kuigi kõikidel liikmesriikidel on riiklik lairibateenuste osutamise strateegia, on ainult mõnel täieõiguslik toimiv tegevuskava, mis sisaldab eesmärke, mida on vaja selleks, et viia täielikult ellu Euroopa digitaalarengu tegevuskava juhtalgatus, nagu on sätestatud strateegias „Euroopa 2020”; tunneb heameelt uue Euroopa Ühendamise Rahastu algatuse üle, kuna see saab määravaks Euroopa digitaalarengu tegevuskava 2020. aasta eesmärkide tulemuslikul rakendamisel, mis lubab juurdepääsu lairibaühendusele kõigi jaoks ning vahe-eesmärgina igale ELi kodanikule juurdepääsu tavalisele internetiühendusele aastaks 2013;

87.  rõhutab, et internetiteenuseid pakutakse piiriüleselt ning Euroopa digitaalarengu tegevuskavale kohaselt vajavad need seetõttu kooskõlastatud meetmeid; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa turg, kus peaaegu 500 miljonit inimest on ühendatud kiire lairibavõrguga, oleks esirinnas siseturu arendamisel; rõhutab vajadust ühendada digitaalne tegevuskava uute teenuste pakkumisega, nt e-kaubanduse, e-tervishoiu, e-õppe, e-panganduse ja e-valitsuse teenused;

88.  rõhutab, et Euroopa digitaalse ühtse turu arengu seisukohast on tähtis jätkata pingutusi, mille eesmärk on võimaldada paikse ja mobiilse internetiühenduse edendamise ja järgmise põlvkonna infrastruktuuride kasutuselevõtu kaudu kõigile tarbijatele kõiki piirkondi hõlmavat ja kiiret lairibaühendust; rõhutab, et selleks tuleb töötada välja poliitika, mis toetab juurdepääsu konkurentsivõimelistel tingimustel; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid annaksid uue hoo Euroopa kiire ja ülikiire lairibaühenduse strateegiale asjaomaste eesmärkide ajakohastamise abil;

89.  rõhutab avalike teenuste digiteerimise potentsiaalset väärtust tarbijate ja ettevõtjate jaoks ning kutsub liikmesriike üles töötama selleks välja riiklikud kavad, mis peaksid sisaldama eesmärke ja meetmeid kõigi avalike teenuste internetis kättesaadavaks muutmiseks aastaks 2015; tunnistab, et kiired võrgud on internetipõhiste teenuste arengu ja majanduskasvu eeltingimus; kutsub komisjoni üles töötama välja maailmas juhtivad digitaalarengu tegevuskava eesmärgid, et tagada, et Euroopa asub interneti kiiruse ja ühenduvuse osas maailmas juhtivale kohale; kutsub liikmesriike arendama edasi riiklikke lairibaühenduse kavasid ning võtma vastu tegevuskavad, mis sisaldavad konkreetseid meetmeid ambitsioonikate lairibaühenduse eesmärkide elluviimiseks, ning rõhutab komisjoni poolt Euroopa Ühendamise Rahastus esitatud vahendite strateegilist ja keskset tähtsust;

90.  avaldab kahetsust asjaolu üle, et EL jääb maha kiudoptiliste internetiühenduste osas; kutsub liikmesriike ja komisjoni seetõttu üles kiirendama ülikiire lairibaühenduse levitamist ja kasutuselevõtmist ning nõuab kiudoptilise kaabli laiaulatusliku lõppkasutajani viimise Euroopa strateegia väljatöötamist („fibre to the x”);

91.  kutsub liikmesriike üles koostama küberjuhtumite hädaolukorra lahendamise plaanid piiriülese mõjuga küberhäirete või küberrünnakutega toimetulekuks, sh elutähtsa infoinfrastruktuuri plaanid nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil, ning töötama välja ka vastupidavama ja usaldusväärsema infrastruktuuri strateegiad; rõhutab, et rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas tuleks tõhustada; tuletab meelde, et võrgu- ja infoturbe eest vastutavad kõik sidusrühmad, kaasa arvatud kodukasutajad, teenuseosutajad ja tootearendajad; soovitab edendada koolitus- ja haridusprogramme küberturbe valdkonnas nii kodanike kui ka ja kutsealade esindajate hulgas;

92.  rõhutab, et internetti kasutatakse aina suuremal määral mobiilsetes seadmetes, ning nõuab meetmete võtmist, et tagada mobiilse interneti jaoks raadiospektri suurem kättesaadavus ja parandada kõnealustes mobiilsetes seadmetes osutatavate e-teenuste kvaliteeti; rõhutab, et edaspidi peab raadiospektri jaotamine rajama teed Euroopa juhtpositsioonile traadita rakenduste ja uute teenuste valdkonnas, et suurendada Euroopa majanduskasvu ja üleilmset konkurentsivõimet;

93.  märgib, et nii fikseeritud kui ka mobiilne andmesideühendus kasvab plahvatuslikult ja et mitmed meetmed, näiteks ühtlustatud spektri täiendav eraldamine traadita lairibaühendusele, spektritõhususe tõstmine ja järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kiire väljaehitamine, on sellise kasvu juhtimiseks väga olulised;

94.  märgib, et 700 MHz sagedusriba mobiilse andmesideühenduse jaoks avamise hindamine on vajalik esimene samm tulevikus tekkivate võimsusega seotud nõuete täitmise suunas;

95.  tunneb heameelt komisjoni uue e-hankeid käsitleva teatise üle, mis avaldati 20. aprillil 2012; rõhutab, et e-hanked lihtsustavad hankemenetluse läbiviimist, pakuvad läbipaistvust, vähendavad koormust ja kulusid, suurendavad VKEde osalemist ning tagavad parema kvaliteedi ja madalamad hinnad;

96.  kiidab heaks komisjoni seadusandliku ettepaneku võtta vastu määrus e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul, mis tugevdab usaldust ja suurendab mugavust turvalise digitaalse keskkonna kontekstis ning millel on tänu sellele, et see hõlmab teavitatud e-identimise süsteemide vastastikust tunnustamist ja aktsepteerimist ELis, potentsiaali võimaldada turvalist ja terviklikku elektroonilist suhtlust ettevõtjate, kodanike ja ametiasutuste vahel, suurendades seeläbi avaliku ja erasektori internetipõhiste teenuste, e-äri ja e-kaubanduse tulemuslikkust ELis; rõhutab e-allkirjade ja e-identimise vastastikuse tunnustamise tähtsust Euroopa tasandil, et tagada Euroopa tarbijatele ja ettevõtjatele õiguskindlus; toonitab, kui tähtis on samaaegselt tagada nii kogu ELi hõlmav koostalitlusvõime kui ka isikuandmete kaitse;

97.  juhib tähelepanu asjaolule, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine avalikus sektoris on digitaal- ja teadmistepõhise ühiskonna arendamise nurgakivi, ning seetõttu nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid arendaksid edasi turvalisi ja tulemuslikke e-teenuseid; märgib eeskätt e-identimise ja e-allkirjadega seoses, et piiriülese e-arveldamise lahenduste kasutuselevõtu eeltingimuseks on piiriülene koostalitlusvõime;

98.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament rõhutas oma 20. aprilli 2012. aasta resolutsioonis e-valitsuse kui konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu juhtiva jõu kohta seda, kui olulised on üldise kasutuselevõtu hõlbustamise seisukohalt niisugused tegurid, mille hulka kuuluvad õiguskindlus, selge tehniline keskkond ning avatud ja koostalitlusvõimelised e-arvete lahendused, mis põhinevad ühistel õiguslikel nõuetel, äritoimingutel ja tehnilistel standarditel; kutsub komisjoni üles hindama vajadust kogu liitu hõlmavate ühtsete ja avatud e-isikutuvastuse ja e-allkirjade standardite järele; märgib, et peamised takistused piiriülesel juurdepääsul riigiasutuste elektroonilistele teenustele on seotud digitaalallkirjade ja e-identimise kasutamisega ning probleemiga, mis seisneb e-valitsuse süsteemide kokkusobimatuses ELi tasandil; tervitab komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul;

o
o   o

99.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0209. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0211. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0491. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0492. (5) ELT L 304, 22.11.2011, lk 64. (6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0453. (7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0307. (8) ELT C 169 E, 15.6.2012, lk 58. (9) ELT C 50E, 21.2.2012, lk 1. (10) ELT L 189, 22.7.2010, lk 1. (11) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1. (12) ELT C 349 E, 22.12.2010, lk 1. (13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0453. (14) ELT C 67E, 18.3.2010, lk 112. (15) ELT C 46 E, 24.2.2010, lk 26. (16) ELT C 295 E, 4.12.2009, lk 43. (17) ELT C 146E, 12.6.2008, lk 370. (18) ELT L 364, 9.12.2004, lk 1. (19) ELT L 376, 27.12.2006, lk 21. (20) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36. (21) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 109. (22) ELT C 305E, 14.12.2006, lk 247. (23) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22. (24) ELT L 373, 21.12.2004, lk 37. (25) http://www.un.or.at/unictral (26) EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16. (27) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37. (28) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1. (29) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. (30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1). (31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/136/EÜ (ELT L 337, 18.12.2009, lk 11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/140/EÜ (ELT L 337, 18.12.2009, lk 37).