Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse majanduspartnerluse vahelepingut ühelt poolt Madagaskari, Mauritiuse, Seišellide ja Zimbabwe ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse vahel, mida on ajutiselt kohaldatud alates 14. maist 2012. aastast,

–  võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (Cotonou leping),

–  võttes arvesse üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT), eelkõige selle XXIV artiklit,

–  võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, milles esitatakse aastatuhande arengueesmärgid,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta resolutsiooni vahelepingu kohta, millega kehtestatakse raamistik ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks(1),

–  võttes arvesse Lõuna-Aafrika Arenguühenduse 1. juuni 2012. aasta erakorralise tippkohtumise kommünikeed,

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuli 2012. aasta järeldusi Zimbabwe kohta ning nõukogu rakendusotsust 2012/124/ÜVJP Zimbabwe vastu suunatud piiravate meetmete kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et Cotonou lepingu kaubanduskoostöö peatükk, mille alusel EL pikendas AKV riikide ühepoolsete kaubandussoodustuste kehtivust, aegus 31. detsembril 2007. aastal, ning et sellest ajast alates ei ole olukord vastanud WTO eeskirjadele;

B.  arvestades, et majanduspartnerluslepingud on kooskõlas WTO eeskirjadega ning on suunatud piirkondliku integratsiooni toetamisele kaubavahetuse arendamise, jätkusuutliku kasvu ja vaesuse vähendamise abil, soodustades samas AKV riikide majanduse järkjärgulist maailmakaubandusse integreerumist;

C.  arvestades, et Madagaskar, Mauritius, Seišellid ja Zimbabwe on Cotonou lepingu allkirjastanud; arvestades, et inimõiguste austamine on ELi ja AKV riikide vahelise arengukoostöölepingu oluline aspekt;

D.  arvestades, et majanduspartnerluse vahelepinguid võib pidada esimeseks sammuks täielike majanduspartnerluslepingute suunas tänu sellele, et need hõlmavad mitte üksnes kaubavahetuse eeskirju, vaid ka varases arenguetapis tööstuse kaitset ja päritolureegleid käsitlevaid peatükke;

E.  arvestades, et Cotonou lepingu artikli 8, artikli 11b, artikli 96 ja artikli 97 kohaseid sätteid hea valitsemistava, poliitiliste ametikohtade läbipaistvuse ja inimõiguste kohta tuleb käsitada osana kõnealusest majanduspartnerluse vahelepingust ühelt poolt Madagaskari, Mauritiuse, Seišellide ja Zimbabwe ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse vahel;

F.  arvestades, et kuigi praegune olukord Zimbabwes on inimõiguste ja demokraatia osas näidanud paranemismärke, on tulevase koostöö puhul liidu ja Zimbabwe vahel ette näha mitmeid probleeme, eelkõige seoses üldise poliitilise kokkuleppe täieliku elluviimise ning ahistamise ja inimõiguste rikkumise kõigi vormide likvideerimisega;

G.  arvestades, et Zimbabwe majanduse elavnemine on veel ebakindel ja riigi teatavad poliitilised põhimõtted ohustavad tulevasi majandussuhteid liidu ja Zimbabwe vahel;

H.  arvestades, et Zimbabwe eirab demonstratiivselt rahvusvahelisi kokkuleppeid ning oma siseriiklikke õigusakte, lubades jätkuvalt ebaseadusliku elevandiluu müüki;

1.  juhib tähelepanu asjaolule, et EL peab edendama arenguriikidega õiglast kaubandust, mis põhineb ILO tööstandardite ja -tingimuste täielikul austamisel ja tagamisel, ning kindlustama võimalikult kõrgete sotsiaalsete ja keskkonnaalaste standardite kohaldamise; on seisukohal, et see hõlmab õiglase hinna maksmist arenguriikidest pärit ressursside ja põllumajandustoodete eest;

2.  rõhutab, et majanduspartnerluse vahelepingu ajutine jõustumine on oluline samm ELi ja nelja asjaomase Aafrika riigi vahelise partnerluse tugevdamisel stabiilses õigusraamistikus; rõhutab läbirääkimiste jätkumise olulisust, et jõuda avatuma ja õiglasema kaubanduse, investeeringute ja piirkondliku integratsiooni edendamisele suunatud täieliku lepinguni;

3.  on seisukohal, et inimõiguste komisjoni käsitleva seaduse jõustumine Zimbabwes on valitsuse paljulubav samm, pidades silmas inimõiguste olukorra paranemist riigis, ning tähendab kokkulepitud tegevuskava raames edusammu rahumeelsete ja usaldusväärsete valimiste suunas;

4.  kutsub komisjoni üles viima läbirääkimised piirkonna ülejäänud seitsme riigiga uuele tasemele ning kasutama arengusõbralikku lähenemisviisi, mis oleks kooskõlas piirkonna ja selle riikide strateegiliste eesmärkide ja prioriteetidega ning vastaks WTO eeskirjadele;

5.  väljendab siiski muret kestva inimõiguste ja põhivabaduste rikkumise pärast Zimbabwes, mis kahjustab Zimbabwe rahvusliku ühtsuse valitsuse viimastel aastatel võetud kohustuste täitmist, ning eriti inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike ja kodanikuühiskonna esindajate hiljutiste ahistamisjuhtumite pärast Zimbabwes; palub Zimbabwe valitsusel võtta kõik vajalikud meetmed tagamaks, et mitte kedagi ei ahistata ega hirmutata inimõigusküsimustega tegelemise pärast;

6.  taunib asjaolu, et majanduspartnerluse vahelepingus puudub tugev inimõiguste klausel, ning kordab nõuet, et kõik ELi sõlmitud kaubanduslepingud sisaldaksid siduvaid inimõiguste klausleid; peab kahetsusväärseks, et välja jäeti jätkusuutlikku arengut käsitlev peatükk ning nõue austada rahvusvahelisi töö- ja keskkonnastandardeid;

7.  rõhutab, et kogunemis-, ühinemis- ja sõnavabadus on demokraatia alustalad, mille täieliku austamise kohustuse Zimbabwe võttis üldise poliitilise kokkuleppe raames; juhib tähelepanu kehtivale nõusolekumenetlusele ning rõhutab, et Euroopa Liiduga majanduspartnerluse vahelepingu ratifitseerimine on veel üks võimalus rõhutada vajadust täita lubadused ja kohustused;

8.  rõhutab, et praeguses olukorras peaks Cotonou lepingu artikli 96 kohane ELi arengukoostöö peatamine jääma jõusse, kuid et EL täidab endiselt võetud kohustust toetada kohalikku elanikkonda;

9.  toetab vastusena Zimbabwe poliitilisele ja inimõiguste olukorrale kehtestatud ELi praegusi sihtmeetmeid, tehes igal aastal otsuseid, mis võimaldavad ELil pidevalt jälgida Zimbabwe valitsuse kõrgemaid ametnikke; rõhutab ka, et majanduspartnerluse vaheleping nimetatud meetmeid ei mõjuta;

10.  kutsub Zimbabwe valitsust üles tegema sihtmeetmete võtmise peatamise võimaldamiseks kõik vajaliku, seahulgas taastama õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste austamise ning eelkõige viima läbi rahumeelse ja usaldusväärse põhiseaduse rahvahääletuse ja valmistama ette tunnustatud rahvusvahelistele standarditele vastavad valimised;

11.  kinnitab veel kord, et on valmis kasutama kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, kui inimõiguste olukord peaks olulisel määral halvenema, sealhulgas ka võimalust kohaldada lepingu artikli 65 sätteid (nn täitmatajätmise klausel);

12.  kutsub Harares asuvat ELi esindust üles pakkuma Zimbabwe rahvusliku ühtsuse valitsusele jätkuvalt oma abi inimõiguste olukorra parandamiseks, seades eesmärgiks rahumeelsed ja usaldusväärsed valimised vastavalt standarditele, mille täitmist EL eeldaks kõigi oma kaubanduspartnerite puhul;

13.  palub Zimbabwe valitsusel jõustada selliste isikute kindlakstegemine ja karistamine, kes on seotud elevandiluu ebaseadusliku ekspordi ja kauplemisega, ning teha ka jõupingutusi läbipaistvuse suurendamiseks Zimbabwe kaevandustööstuses, et tagada riigi loodusvarade seaduslikust kasutamisest tuleneva rikkuse üle nõuetekohane arvepidamine ning kasu kõigile zimbabwelastele;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa välisteenistusele, Zimbabwe valitsusele ja parlamendile ning Lõuna-Aafrika Arenguühenduse liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 129. (2) ELT L 54, 28.2.2012, lk 20.