Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 191 ja artikli 196 lõiget 1,

–  võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta, komisjoni teatist Euroopa Liidu Solidaarsusfondi tuleviku kohta (COM(2011)0613) ning oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Solidaarsusfondi ning selle rakendamise ja kasutamise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 5. septembri 2002. aasta resolutsiooni üleujutuste kohta Euroopas(2), 8. septembri 2005. aasta resolutsiooni loodusõnnetuste (tulekahjude ja üleujutuste) kohta Euroopas(3), 18. mai 2006. aasta resolutsioone looduskatastroofide (tulekahjud, põuad ja üleujutused) põllumajandusaspektide(4), regionaalarenguaspektide(5) ja keskkonnaaspektide(6) kohta, 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni metsatulekahjude ja üleujutuste kohta(7), oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni üleujutuste kohta Kesk-Euroopa riikides, eriti Poolas, Tšehhi Vabariigis, Slovakkias, Ungaris ja Rumeenias, ning Prantsusmaal,(8) ning 11. märtsi 2010. aasta resolutsiooni suure loodusõnnetuse kohta Madeira autonoomses piirkonnas ja tormi Xynthia tagajärgede kohta Euroopas(9),

–  võttes arvesse komisjoni valget raamatut „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik”(COM(2009)0147), komisjoni teatist „Ühenduse lähenemisviis loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele” (COM(2009)0082) ning komisjoni teatist „Euroopa tõhusama katastroofidele reageerimise suunas: kodanikukaitse ja humanitaarabi roll”(COM(2010)0600),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Piirkonnad aastal 2020. ELi piirkondade tulevaste probleemide analüüs” (SEC(2008)2868),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Kesk-Euroopa riikides, eelkõige Austrias, Tšehhi Vabariigis, Saksamaal, Ungaris, Poolas, Slovakkias, Prantsusmaal ja Hispaanias on üleujutuste näol leidnud aset suur loodusõnnetus;

B.  arvestades, et loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste sagedus, raskus, keerukus ja mõju on kogu Euroopas viimastel aastatel järsult suurenenud;

C.  arvestades, et üleujutused on tekitanud tõsist kahju linnadele ja omavalitsusüksustele, infrastruktuurile, ettevõtjatele, põllumajandusele ja maapiirkondadele, ning arvestades, et üleujutuste tõttu hävines osa loodus- ja kultuuripärandist, hukkusid ja said viga inimesed, ning tuhanded inimesed pidid lahkuma oma kodudest;

D.  arvestades, et Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF) loodi selleks, et reageerida suurtele üleriigilistele loodusõnnetustele ning anda rahalist abi katastroofis kannatanud riikidele;

E.  arvestades, et õnnetuste tagajärjel hävinud või kahjustatud alad tuleb jätkusuutlikult taastada, et korvata tekkinud majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane kahju;

F.  arvestades, et tuleb tõhustada Euroopa Liidu suutlikkust tulla toime igat liiki loodusõnnetustega ning arvestades, et tuleb parandada erinevate ELi vahendite toimimist ja koordineeritust, et saavutada õnnetuste jätkusuutlik ennetamine;

G.  arvestades, et mõned mägipiirkonnad ning jõgesid ja orge ümbritsevad piirkonnad on osaliselt kaotanud veeimamisvõime jätkusuutmatu raadamise, intensiivse põllumajanduse, laiaulatusliku infrastruktuuri rajamise, linnastumise ja mulla katmise tulemusel;

1.  väljendab osadus- ja solidaarsustunnet õnnetuses kannatada saanud liikmesriikide, piirkondade ja omavalitsusüksuste elanike suhtes; võtab arvesse raskeid majanduslikke tagajärgi ning avaldab ohvrite peredele siirast kaastunnet;

2.  väärtustab ohutus- ja kodanikukaitseüksuste, päästemeeskondade ja vabatahtlike väsimatuid jõupingutusi inimelude päästmisel ja kannatada saanud aladel kahju vähendamisel;

3.  kiidab heaks nende liikmesriikide meetmed, kes on osutanud kannatada saanud aladele abi, sest vastastikune abistamine rasketes olukordades on näide Euroopa solidaarsusest;

4.  rõhutab, et mulla degradeerumine, mille on põhjustanud või mida on süvendanud inimese tegevus, nagu põllu- ja metsamajanduse sobimatud tavad, kahjustab mulla võimet täita jätkuvalt oma erakordselt olulist ülesannet loodusõnnetuse ärahoidmisel;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu säästva maakasutuse põhimõtete, ökosüsteemi vastuvõtuvõime ja parimate tavade kavandamisele ja läbivaatamisele ning üleujutustõrje- ja äravoolusüsteemide suutlikkuse suurendamisele;

6.  rõhutab, et üleujutuste tõhus ennetamine tuleb võtta eesmärgiks piirkondadevahelistes ja piiriülestes riskijuhtimise strateegiates, kus tuleks kasutada rohkem koordineerimise ning eriolukordadele ühiselt ja tõhusalt reageerimise võimalusi;

7.  tunnustab asjaolu, et Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanism on aidanud liikmesriikidel teha koostööd ja leevendada eriolukorda; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lihtsustama kõnealuse mehhanismi kasutuselevõtu eeskirju ja menetlusi;

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriikidel ja asjaomastel piirkondadel on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames võimalus muuta riskijuhtimine esmatähtsaks investeerimisvaldkonnaks eesseisval programmitöö perioodil, mille üle peetakse praegu läbirääkimisi, ning kutsub neid üles seda tegema;

9.  rõhutab, et liikmesriigid peavad üleujutuste ennetamise programme rakendama terviklike ja ennetavate strateegiate alusel; toonitab, et hädaolukorrapoliitika, sealhulgas hädaolukordade ennetamine ja hädaolukordadele reageerimine, nõuab piirkondade, linnade ja kohalike kogukondade suuremat kaasatust ning neid tuleks innustada lisama hädaolukorrapoliitika oma strateegiatesse;

10.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles võtma kõiki vajalikke meetmeid, et tagada ELSF-ilt kiired ja piisavad rahalised vahendid; rõhutab, et kõnealuse loodusõnnetuse tagajärjel kannatada saanud riikidele tuleb anda Euroopa Liidu Solidaarsusfondist kiiresti rahalist abi;

11.  kutsub komisjoni üles koostama uut, lihtsustatud ELSF-i määrust, mis võimaldaks komisjonil muu hulgas teha väljamakse niipea, kui kannatada saanud liikmesriik on palunud abi;

12.  rõhutab, et asjaomaste riiklike programmide raames üleujutuste ennetamisse tehtavad investeeringud eeldavad piisavaid rahalisi vahendeid, sest see on oluline vahend, mis võimaldab liikmesriikide valitsustel arendada üleujutuste ennetamise infrastruktuuri ja rakendada üleujutuste ennetamise poliitikat; rõhutab, et õnnetuste ennetamist toetavate investeeringute puhul tuleks järgida ökosüsteemiga arvestavat lähenemisviisi;

13.  on arvamusel, et õnnetuste tagajärgedel on kahjulik mõju ELi vahendite eraldamisele; nõuab, et seoses ümberplaneerimisega liikmesriikides kohaldataks vajalikku paindlikkust, et toetada mahajäänud piirkondade taastamist ning kõige sobivamate projektide valikut;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ning kannatada saanud alade piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0003. (2) ELT C 272 E, 13.11.2003, lk 471. (3) ELT C 193 E, 17.8.2006, lk 322. (4) ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 363. (5) ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 369. (6) ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 375. (7) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 240. (8) ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 128. (9) ELT C 349 E, 22.12.2010, lk 88.